Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 20. mai 1999. aasta resolutsiooni naiste ja teaduse kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 26. juuni 2001. aasta resolutsiooni, mis käsitleb teaduse ja ühiskonna suhteid ning naisi teaduses(2);

–   võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2003. aasta resolutsiooni, mis käsitleb naiste ja meeste võrdset juurdepääsu kasvule ja uuenduslikkusele suunatud teadmistepõhisele ühiskonnale ning nende võrdset osalust selles(3);

–   võttes arvesse nõukogu 18. aprilli 2005. aasta järeldusi inimressursside arendamise kohta teaduse ja tehnoloogia valdkonnas Euroopa teadusruumis;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/73/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega(5);

–   võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2001. aasta teatist pealkirjaga "Teadus ja ühiskond – tegevuskava" (KOM(2001)0714);

–   võttes arvesse komisjoni töödokumenti "Naised ja teadus: tippsaavutused ja uuendus – sooline võrdõiguslikkus teaduses" (SEK(2005)0370);

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut "Euroopa teadusruum: uued perspektiivid" (KOM(2007)0161) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2007)0412);

–   võttes arvesse oma 3. veebruari 2000. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta "Naised ja teadus – naiste mobiliseerimine Euroopa teadusuuringute rikastamiseks"(6);

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 2004. aasta resolutsiooni töö-, pere- ja eraelu ühitamise kohta(7);

–   võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2006. aasta teatist "Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised 2006-2010" (KOM(2006)0092) ja oma 13. märtsi 2007. aasta sellekohast resolutsiooni(8);

–   võttes arvesse oma 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu noorte naiste pereelu ja õpingute ühitamist võimaldavate meetmete reguleeriva raamistiku kohta(9);

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise kohta Euroopa Liidus 2007. aastal(10);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0165/2008),

A.   arvestades, et teadusuuringud kujutavad endast Euroopa Liidu majandusliku arengu jaoks otsustava tähtsusega sektorit ja Euroopal tuleb majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia täitmise raames võtta tööle täiendavalt 700 000 teadlast;

B.   arvestades, et naisteadlased on Euroopa Liidus vähemuses, moodustades keskmiselt 35% teadlastest, kes töötavad valitsus- ja kõrgharidussektoris, ja moodustades vaid 18% teadlastest, kes töötavad erasektoris;

C.   arvestades, et on üldtunnustatud, et mitmekesisus suurendab loovust ärikeskkonnas ja seda võib pidada tõeseks ka teadusuuringute puhul;

D.   arvestades, et teadusasutuste kõrgeimatel tasanditel on naiste osakaal harva üle 20% ning meestel on naistest kolm korda suurem tõenäosus saada professori või samaväärseid ametikohti;

E.   arvestades, et soo alusel eristatud andmed teadlaste kohta kvalifikatsiooni, teadusvaldkonna ja ea lõikes on isegi liikmesriikides vaevalt kättesaadavad;

F.   arvestades, et naisteadlastel on töö- ja eraelu raskem ühitada kui meesteadlastel;

G.   arvestades, et puudus teaduses juhtivatel ametikohtadel töötavatest naistest on endiselt märkimisväärne;

H.   arvestades, et naiste esindatus ülikoolide otsuseid tegevates organites ei ole piisav soolise tasakaalustatuse poliitika rakendamiseks;

I.   arvestades, et enamikus riikidest ei ole naiste osakaal teadusnõukogudes võrdsust saavutanud;

J.   arvestades, et ELi meetmete üks prioriteete ülalmainitud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes (2006–2010) on võrdne esindatus otsustamises, kaasa arvatud eesmärk, et naised täidaksid avaliku sektori uurimistegevuses juhtivaid ametikohti 25% ulatuses, mis tuleb saavutada 2010. aastaks;

K.   arvestades, et Euroopa Teadusnõukogu ei ole saavutanud soolist tasakaalu – teadusnõukogu 22 liikmest on vaid 5 naised;

L.   arvestades, et kuigi naised moodustavad rohkem kui 50% ELi üliõpilastest ja saavad 43% ELi doktorikraadidest, täidavad nad keskmiselt vaid 15% kõrgematest akadeemilistest töökohtadest ja seetõttu on neil oluliselt väiksem mõjuvõim seoses otsuseid tegevate ametikohtadega teaduses;

M.   arvestades, et komisjoni 2008. aasta aruanne pealkirjaga "Labürindi kaardistamine: naiste arvu suurendamine juhtivatel kohtadel teadusuuringutes" näitab, et kuigi läbipaistvad ja õiglased hindamis- ja edutamismenetlused on vajalikud vahendid, siis neist üksi ei piisa: soolise tasakaalu parandamiseks teadustöös otsuste tegemisel on vaja muuta kultuuri;

N.   arvestades, et seitsmes raamprogramm ei nõua projektide ettepanekute jaoks kohustuslikke soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavasid;

O.   arvestades, et uuringud näitavad, et olemasolevad hindamis- ja töölevõtusüsteemid ei ole sooliselt erapooletud,

1.   juhib liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu haridussüsteemides on jätkuvalt jõus soolised stereotüübid, eelkõige teadusvaldkondades nagu loodusteadused;

2.   on veendunud, et teaduse propageerimine mõlemale soole huvipakkuva valdkonnana on ülimalt tähtis juba varajasest east alates; nõuab tungivalt, et seda võetaks arvesse õppematerjalide kavandamisel ja õpetajakoolituses; julgustab ülikoole ja teaduskondi analüüsima sisseastumise valikusüsteeme eesmärgiga tuvastada võimalik varjatud sooline diskrimineerimine ja parandada valikusüsteemi sellele vastavalt;

3.   märgib, et aastate jooksul jätab liiga suur arv naisi teadusliku karjääri pooleli; on seisukohal, et seda fenomeni, mida on tihti kirjeldatud "lekkiva toru" mudeli abil, tuleb analüüsida erinevate mudelite, sealhulgas tõuke- ja tõmbetegurite mudeli alusel; kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles võtma ettepanekute esitamisel arvesse erinevaid tegureid, nagu töökeskkond, kutsealased stereotüübid, konkurents, liikuvusega seotud nõuded ja perekondlikud kohustused;

4.   märgib, et tavapärane lähenemisviis tipptaseme ja tulemuslikkuse hindamisele, muu hulgas publikatsioonide arvu järgi, ei pruugi olla sooliselt erapooletu, kuid on piirav ning ei suuda võtta arvesse olemasolevaid ressursse, nagu rahalised vahendid, ruum, seadmed ja personal, ega iga teadlase jaoks olulisi omadusi, näiteks oskus organiseerida ja koos hoida uurimisrühma või koolitada rühma noori liikmeid;

5.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma tipptaseme ja hea teadlase määratluses kohaselt arvesse meeste ja naiste tüüpiliste teaduskarjääride vahelisi erinevusi; rõhutab, et naisteadlased annavad samuti oma panuse teadusmaailma erinevate vaadete ja teadusuuringute teemade valikuga;

6.   väljendab kahetsust, et pausidel, mida naised oma teaduskarjääris perekondlikel põhjustel teevad, on nende karjäärivõimalustele negatiivne mõju, kuna enamik meeskolleege pause ei tee ja saavutab nõnda suhteliselt kõrge positsiooni nooremas eas ning saab tulevases karjääris eelise; palub seepärast, et iga võetaks arvesse kui teaduse tipptaseme kriteeriumi koos perekondliku olukorraga, sealhulgas teadlase poolt ülalpeetavate arvuga; nõuab lisaks sellele, et kõik ELi uurimisasutused ja ülikoolid looksid doktoriõppeks toetused kooskõlas riiklike emaduspuhkuse sätetega;

7.   juhib tähelepanu sellele, et vanusepiirangud toetuste määramisel on ebasoodsad noorte suhtes, kes hoolitsevad ülalpeetavate eest ja kes on enamasti naised; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma, et sellistel juhtudel parandatakse õiguslike meetmetega kõnealune anomaalia, näiteks avalduste tähtajale ühe aasta lisamine iga aasta kohta, mil kanti hoolt ülalpeetava eest;

8.   märgib, et liikuvus on üks olulisemaid teaduskarjääri edendamise ja kindlustamise viise, ning märgib, et seda võib olla pereeluga raske ühitada ja et seepärast tuleks võtta sobivad poliitilised meetmed selle toimivamaks muutmiseks;

9.   rõhutab infrastruktuuri rolli jätkusuutliku töö- ja pereelu tasakaalu hõlbustamisel ning teaduskarjääri kindluse edendamise tähtsust;

10.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama olukorda perekonna vaatenurga integreerimise abil paindliku tööaja, paremate lastehoiuasutuste ja piiriüleselt sotsiaalkindlustussätetele juurdepääsu võimaluste kaudu; nõuab lapsehoolduspuhkuse tingimusi, mis tõepoolest võimaldavad meestele ja naistele valikuvabaduse; rõhutab, et pere- ja töö ühitamine on nii meeste kui ka naiste kohustus;

11.   märgib, et eespool nimetatud 2008. aasta komisjoni aruandes järeldatakse, et tipptasandil võetav kohustus on äärmiselt oluline soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks teadusuuringutes ja et sellist kohustust tuleb väljendada riikide ja institutsioonide tasandil;

12.   kutsub liikmesriike üles analüüsima tegureid, mis raskendavad naiste jõudmist ülikoolide ja haridusasutuste kõrgematele ametikohtadele, vähendades oluliselt nende mõju Euroopa Liidu piires teaduse alal otsuste tegemisel, ning pakkuma sobivaid lahendusi;

13.   julgustab ülikoole, uurimisinstituute ning eraettevõtteid võtma oma organisatsioonides vastu ja kehtestama võrdõiguslikkuse strateegiaid ning korraldama oma otsustusprotsessides soolise mõju hindamist;

14.   kutsub komisjoni üles võtma meetmeid teadusringkonnas ja poliitikakujundajate hulgas teadlikkuse tõstmiseks võrdsetest võimalustest teadus- ja uurimistöös;

15.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama läbipaistvamaid töölevõtuprotsesse ja võtma endale kohustust tagada hindamis-, valimis- ja kõigis teistes komisjonides, samuti määratud spetsialistide rühmades ja komisjonides sooline tasakaal, seades mittesiduvaks eesmärgiks vähemalt 40% naisi ja vähemalt 40% mehi;

16.   suhtub kriitiliselt ELi ambitsioonitusse ja ebapiisavasse eesmärki, et naised täidaksid avaliku sektori uurimistegevuses juhtivaid ametikohti 25% ulatuses ja tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et sooline võrdsus tähendab naiste vähemalt 40%st esindatust;

17.   kutsub komisjoni üles tagama, et tähelepanu pööratakse naiste osalemisele teaduslikes uurimisprogrammides, pakkudes sihipärast soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise koolitust inimestele, kes on otsuseid tegevatel ametikohtadel, nõuandekogudes ja hindamisnõukogudes, koostavad pakkumiskutseid ja pakkumisi ning juhivad lepingu läbirääkimisi;

18.   kutsub komisjoni üles tagama, et seitsmenda raamprogrammi raames esitatud pakkumiste puhul hinnatakse positiivselt meeste ja naiste tasakaalustatud esindatust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid oma riiklikes ja piirkondlikes programmides sama korra;

19.   peab soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavasid seitsmenda raamprogrammi kavandamis- ja hindamisetapis üldise soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia ja Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse poliitika oluliseks osaks; on seepärast seisukohal, et need peaksid jääma ELi teadusuuringute rahastamise lahutamatuks osaks;

20.   on kindlalt veendunud, et naiste suurema osaluse edendamiseks ja julgustamiseks sellistes valdkondades nagu tehnoloogia, füüsika, inseneriteadused, arvutiteadused ning muudel aladel on vaja kehtestada spetsiifilised töölevõtmis-, koolitus- ja suhtekorraldusmeetmed;

21.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma positiivseid meetmeid naisteadlaste julgustamiseks ja arendama edasi toetus- ja juhendamiskavasid ning selgete eesmärkidega edutamispoliitikat; märgib, et karjäärijuhtimise toetusstruktuuride arendamine ja muu hulgas naisteadlastele suunatud nõustamine annaksid eriti positiivseid tulemusi;

22.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama tõhusat poliitikat soost tingitud palgaerinevuste kaotamiseks; märgib, et teadusvaldkonnas peaks võrdse tasu põhimõte kehtima ka stipendiumide ja toetuste kohta;

23.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma naiste jaoks ettenähtud teadusfonde, et võidelda naiste alarahastamise vastu teadustöös;

24.   rõhutab, kui tähtis on julgustada tütarlapsi otsustama teaduskarjääri kasuks, ning soovitab komisjonil ja liikmesriikidel teha seda naisteadlaste kui eeskujude propageerimise ning muude kõnealuse eesmärgi saavutamist soodustavate meetmete vastuvõtmise ja rakendamise abil;

25.   julgustab liikmesriike edendama meetmeid teadlikkuse tõstmiseks, et teavitada ja julgustada tüdrukuid püüdlema teaduslike ning tehnoloogiaalaste ülikooliõpingute ja teaduskraadide poole; julgustab liikmesriike tõhustama teabe jagamise protsesse, kuna eri liikmesriikides eksisteerivad väga erinevad haridusega seotud valikute mudelid;

26.   juhib tähelepanu vajadusele noorte tüdrukute ja naiste huvi teaduskarjääri alustamise vastu suurendavate eriprogrammide järele ülikoolides;

27.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles asutama programme noorte naisteadlaste juhendamiseks ning toetamiseks uurimisprogrammides ja stipendiumitaotlustes osalemisel, et aidata neil jääda akadeemilisse ringkonda ja teadustööle;

28.   tervitab valitsusväliste organisatsioonide ja asutuste tegevust Euroopa ning riiklikul tasandil, mille eesmärk on edendada naiste osalemist teaduses ja suurendada naisteadlaste arvu otsuseid tegevatel ametikohtadel;

29.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama veelgi võrgustike loomist naisteadlaste seas riigisisesel, piirkondlikul ja ELi tasandil, kuna võrgustike loomine on määratletud kui hädavajalik vahend naiste mõjuvõimu suurendamiseks, et ajendada rohkem naisi teaduskarjääri tegema ja julgustada naisteadlasi poliitilisest arutelust osa võtma ning edendama oma ametialast karjääri;

30.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsiooni nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 201, 16.7.1999, lk 1. (2) EÜT C 199, 14.7.2001, lk 1. (3) ELT C 317, 30.12.2003, lk 6. (4) ELT L 412, 30.12.2006, lk 1. (5) EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15. (6) EÜT C 309, 27.10.2000, lk 57. (7) ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 492. (8) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 56. (9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0265. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0423.