Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 175 kohaselt vastu võetud parlamendi 25. aprilli 2007. aasta otsust, millega moodustatakse kliimamuutuste ajutine komisjon(1);

–   võttes arvesse 8.–9.märtsil 2007. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse G8 tippkohtumisel Heiligendammis 7. juunil 2007. aastal esitatud deklaratsiooni ja eelkõige selle peatükki pealkirjaga "Kliimamuutused, energiatõhusus ja energiavarustuse kindlus – väljakutse ja võimalus ülemaailmseks majanduskasvuks";

–   võttes arvesse 17. novembril 2007. aastal Hispaanias Valencias avaldatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljanda hindamisaruande järeldusi ning muid riikide valitsuste tellitud või muude ÜRO organite teostatud uuringuid;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Edusammud seoses Kyoto eesmärkide saavutamisega" (KOM(2007)0757);

–   võttes arvesse 1.–2. oktoobril 2007 toimunud Euroopa Parlamendi ning liikmesriikide ja kandidaatriikide parlamentide kliimamuutuste teemalist ühiskohtumist;

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 13. konverentsi (COP 13) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste kolmandat konverentsi (COP/MOP 3), mis peeti Indoneesias Balil 3.–15. detsembril 2007;

–   võttes arvesse avalikke kuulamisi ja arvamustevahetusi kõrgelseisvate isikutega ning parlamendi kliimamuutuste ajutise komisjoni delegatsiooni külastuste tulemusi ja eriti teavet, mis saadi ekspertide ettekannetest ja nendele järgnenud arutelust 10. septembril 2007. aastal peetud teemakoosolekul "Eri taseme soojenemise kliimamõju";

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kliimamuutuste ajutise komisjoni vaheraportit (A6-0136/2008),

A.   arvestades, et kliimamuutuste ajutise komisjoni volituste hulka kuulub soovituste sõnastamine ELi tulevase kliimamuutusi käsitleva integreeritud poliitika tarvis; arvestades, et sellised soovitused peaksid põhinema tipptasemel teadusuuringutel ega tohiks välistada uusimat teaduslikku tõendusmaterjali;

B.   arvestades, et ajutise komisjoni vaheraport käsitleb teaduslikust tõendusmaterjalist lähtudes üksnes kliimamuutuste mõju ja tagajärgi; arvestades, et lõplikus raportis sõnastatakse ettepanekud ELi tulevase kliimamuutusi käsitleva integreeritud poliitika tarvis kooskõlas ajutisele komisjonile antud volitustega ja lähtuvalt kogu töö käigus kogutud teabest; arvestades, et lõplikus raportis sisaldub ka Euroopa Parlamendi seisukoht läbirääkimistel kliimapoliitika rahvusvahelise raamistiku üle pärast 2012. aastat, pidades silmas COP 14 konverentsi, mis peetakse 2008. aasta detsembris Poznanis, Poolas;

C.   arvestades, et kogu maailmas, nii valitsustevahelise kliimamuutuste rühma raames kui ka väljaspool seda, on kinnistunud ja tunnustust leidnud teaduslik konsensus kliimamuutuste päritolu ja põhjuste kohta; arvestades, et alates esimese valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hindamisaruande avaldamisest 1990. aastal on teaduslikult põhjendatud teadmised ja arusaamine praeguse globaalse soojenemise suundumuse inimtekkelise päritolu kohta tohutult suurenenud ja nüüd käsitatakse neid teaduslike faktidena; arvestades, et inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite rolli kohta maailma kliimas on olemas kindlalt väljakujunenud teaduslik konsensus; arvestades, et läbiviidud riskihindamise alusel nõuab ebakindlus pigem tegutsemist kui tegude edasilükkamist;

D.   arvestades, et praeguseks uuringute ja andmete kogumise kaudu saadud teadmised kliimamuutuste ja globaalse soojenemise põhjuste kohta on piisavad selleks, et käivitada poliitiline tegevus ja otsustusprotsess, mida on tungivalt vaja selleks, et vähendada saasteainete heidet väga olulises mahus ja valmistuda kohanema vältimatult saabuvate kliimamuutustega;

E.   arvestades, et vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandale hindamisaruandele kasvas ülemaailmne süsinikdioksiidi heide aastatel 1970–2004 umbes 80% võrra ja see kasv on tingitud eelkõige fossiilkütuste kasutamisest;

F.   arvestades, et vaatlustel ja modelleerimisel põhinevatest teadusuuringutest ilmneb, et on tõsise mõju oht meie planeedile, kui ei võeta kiiresti meetmeid süsinikdioksiidi ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside loendis ära toodud muude kasvuhoonegaaside heite kasvu aeglustamiseks või isegi peatamiseks;

G.   arvestades, et pärast valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljanda hindamisaruande vaatlusperioodi ja sellele järgnenud aruande avaldamist on paljudes uutes teadusuuringutes mõõdetud ja esitatud andmeid, mis kinnitavad globaalse soojenemise suundumust, neis uuringutes on täiendavalt hinnatud kliimamuutuste sotsiaalset, majanduslikku ja ökoloogilist mõju inimkonnale ning ka vajadust kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise järele;

H.   arvestades, et Sterni aruandes järeldatakse, et kui meetmeid ei võeta, moodustavad prognoositavate kliimamuutustega kaasnevad igaaastased kulutused 2050. aastal 5–20% SKTst, ühtlasi jõutakse samas aruandes järeldusele, et kliimaga seotud eesmärgid on võimalik saavutada, kui alates praegusest kulutatakse kõnealuse valdkonna meetmetele igal aastal 1% SKTst;

I.   arvestades, et jätkuva teadusliku arutelu käigus ei kahelda enam globaalse soojenemise ja kliimamuutuste põhjuste osas; arvestades, et teaduslik arutelu tervikuna väljendab lihtsalt teaduse arengut, seades eesmärgiks lahtiste küsimuste või kahtluste selgitamise ja ajalooliselt on seda arutelu iseloomustanud soov mõista sügavamalt inimtegevuse mõju looduslikele protsessidele;

J.   arvestades, et hiljutised teadusuuringud on lisanud tõendeid inimtekkeliste kõrvalekallete kohta Maa atmosfääris; arvestades, et kliimamuutusi uuriv loodusteadus tegeleb senisest heitest põhjustatud globaalse soojenemise praeguse taseme konkreetsete tagajärgede hindamisega; arvestades, et selliste uuringute käigus saadud andmed kinnitavad tungivat vajadust kohanemis- ja leevendamismeetmete järele, mida tuleb rakendada selleks, et piirata murettekitavat ohtu inimestele, taimestiku ja loomastiku bioloogilisele mitmekesisusele, elupaikadele ja infrastruktuurile, seda eelkõige arengumaades, kuid ka Euroopas ja maailma muudes rikkamates piirkondades;

K.   arvestades, et teadus on kindlaks teinud mitu nn murdepunkti Maa kliimasüsteemis; arvestades, et sellised murdepunktid kujutavad endast punkte, kus ei ole enam võimalik tagasi pöörata arengut, et praktiliselt pöördumatud kliimamuutused avaldavad oma mõju, millega inimesed enam asjakohaselt toime tulla ei suuda; arvestades, et neid murdepunkte ja seeläbi vallapäästetud pöördumatuid bioloogilisi ja geofüüsikalisi protsesse ei ole võimalik täielikult hõlmata olemasolevate tuleviku kliima stsenaariumidega; arvestades, et selliste murdepunktide hulka kuuluvad: igikeltsa sulamine, mille tulemusel vabanevad atmosfääri suured kogused metaani; liustike sulamine, millega kaasneb päikesevalguse neeldumise taseme suurenemine ja süsinikdioksiidi halvem lahustuvus merevees, mis tõstab selle temperatuuri; arvestades, et temperatuuri tõustes kalduvad kõnealused tegurid positiivse vastastikuse mõju tõttu globaalset soojenemist järk-järgult süvendama;

L.   arvestades, et prognooside kohaselt on 20–30% kõikidest liikidest suurenenud väljasuremisohus, kui kliima soojeneb 1,5–2,5 °C, ning kliima soojenemisel 3,5 °C võrra on vastav protsendimäär 40–70%, seetõttu on kliimamuutuste leevendamine otsustava tähtsusega maailma bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamiseks;

M.   arvestades, et rohkem kui 70% maa pinnast katavad ookeanid; rohkem kui 97% kogu planeedil leiduvast veest on ookeanides; ookeanid moodustavad 99% Maa elamispinnast; kalad on inimese toiduainetest kõrgeima proteiinisisaldusega ning neist kui esmasest toiduallikast sõltuvad 3,5 miljardit inimest; kolm neljandikku maailma suurlinnadest asuvad mere ääres;

N.   arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes väljendatud teaduslik konsensus viib järeldusele, et kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet tuleb tõsiste ohtude vältimiseks vähendada võrreldes 2000. aastaga 50–85% võrra; arvestades, et seda eesmärki on järjest raskem saavutada, kui kasvuhoonegaaside heitkogused maailmas suurenevad kuni aastani 2020 ja pärast seda; arvestades, et peaaegu kõik liikmesriigid teevad edusamme, püüdes saavutada ELi kohustuste jagamisel neile seatud eesmärgid, seega suureneb tõenäosus, et EL saavutab oma Kyoto sihteesmärgi aastaks 2012; arvestades siiski, et pärast 2012. aastat peavad liikmesriigid kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama veelgi ambitsioonikamal viisil, kui nad soovivad saavutada eelnimetatud Euroopa Ülemkogul 8.–9. märtsi 2007. aastal vastuvõetud eesmärgid vähendada arenenud riikides kollektiivselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 1990. aastaga võrreldes 60–80% võrra;

O.   arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljas hindamisaruanne näitab, et kliima soojenemine ning süsiniku neeldumise vähenemine maapinnal ja ookeanides võimenduvad vastastikku, mis võib nõuda lisaks olulist heite vähendamist, et stabiliseerida kasvuhoonegaaside kontsentratsioone;

P.   arvestades, et ELis valitseb poliitiline konsensus selle kohta, et on eluliselt tähtis saavutada strateegiline eesmärk hoida maailma keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes; arvestades, et eelmise sajandi jooksul on maailma temperatuur tõusnud juba 0,74 °C võrra ja et see tõuseb senise heite tõttu kindlasti veel 0,5–0,7 °C võrra;

Q.   arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljanda hindamisaruande kohaselt on ülemaailmne kasvuhoonegaaside heide alates industriaalühiskonna eelset ajast suurenenud ja suureneb praegu kiiremini kui kunagi varem, kusjuures ajavahemikul 1970–2004 on inimtegevusest tingitud tõus olnud 70% ja alates1990. aastast on olnud märkimisväärne kasv 24%; arvestades, et paljusid ökosüsteeme kõigil mandritel ja enamikes ookeanides mõjutavad juba piirkondlikud kliimamuutused tõusvate temperatuuride, muutuva sademete- ja tuulerežiimi ning suurenenud veepuuduse kaudu;

R.   arvestades, et kliimasüsteemi jaoks on oluline välisõhku paisatavate kumuleerunud kasvuhoonegaaside koguhulk, mitte saasteainete suhtelised heitkogused või suhteline vähenemine, seetõttu on kõige olulisem otsustav tegur ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks kasvuhoonegaaside heite koguhulk eelolevatel aastatel ja kümnenditel;

S.   arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes on esimest korda kokkuvõtvalt käsitletud praeguste kliimamuutuste olemasolevat dokumenteeritud laiaulatuslikku mõju Euroopale, nagu liustike sulamine, pikemad kasvuperioodid, nihked liikide jaotumises ning mõju tervisele enneolematult võimsa kuumalaine tõttu; arvestades, et täheldatud muutused vastavad prognoositavatele tulevastele kliimamuutustele; arvestades, et Euroopa üldise tasakaalu seisukohalt on kliimamuutuste mõnedel tulevastel tagajärgedel peaaegu kõikidele piirkondadele ebasoodne mõju ning see esitab väljakutseid paljudele sotsiaal-majanduslikele sektoritele; arvestades, et kliimamuutused suurendavad ilmselt loodusvarade, nt vee kättesaadavuse piirkondlikke erinevusi Euroopas;

T.   arvestades, et kliimamuutused koos elanikkonna kasvust tingitud massilise linnastumisega suurendavad ilmselt kuumust linnades, millel on otsene negatiivne mõju linnaelanike tervisele ja heaolule;

U.   arvestades, et kliimamuutuste praegused leevendamismeetmed ja nendega seotud säästva arengu tavad, mida tuleb igal juhul tõhustada, ei ole sellegipoolest piisavad, et vähendada ülemaailmset kasvuhoonegaaside heidet järgnevate kümnendite jooksul; arvestades, et vastavalt teaduslikele soovitustele säilib kuni 2015. aastani, mil ülemaailmne kasvuhoonegaaside heide peaks saavutama tippväärtuse, võimalus ülemaailmsete kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni edukaks stabiliseerimiseks tasemeni, mis vastab 50%lisele tõenäosusele säilitada kliimamuutuste tase kuni 2°C;

V.   arvestades, et III töörühma panus valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandasse hindamisaruandesse näitab, et kliimamuutuste rühma seni hinnatud madalaima taseme ja vastava võimaliku kahju vähendamise saavutamiseks oleks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni I lisas loetletud osalistel vaja üheskoos vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 25–40% võrra 1990. aasta tasemest allapoole;

W.   arvestades, et järgmist valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hindamisaruannet ei avaldata arvatavasti enne 2012. või 2013. aastat; arvestades, et lisanduvad teadmised, mida saadakse eksperthinnangu saanud teaduskirjandusest ja teadusuuringutest, mille on tellinud valitsused või teostanud muud rahvusvahelised organisatsioonid või ÜRO asutused, nagu ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), ÜRO Arenguprogramm (UNDP), Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) või Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), kes annavad olulise panuse, et mõista paremini mõju, mida avaldavad kliimamuutused praegu ja tulevikus inimestele ja keskkonnale, ning et kohaneda kliimamuutustega ja neid leevendada;

X.   arvestades, et enamik kõnealuste lisauuringute tulemustest rõhutavad tungivat vajadust globaalsele soojenemisele viivitamata reageerida; arvestades, et uusimatest 2007. aasta detsembris avaldatud Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni andmetest nähtub, et aastakümme 1998–2007 on teadaolevatest kõige soojem ja et 2007. aasta on üks kümnest kõige soojemast aastast, kus eeldatav temperatuuri normist kõrvalekalle on 0,41 °C üle pikaajalise keskmise; arvestades, et 2007. aastat tähistasid temperatuuri normist kõrvalekalded, mis 2007. aasta jaanuaris ja aprillis ulatusid mõnedes Euroopa piirkondades rohkem kui 4 °C üle kuu pikaajalise keskmise;

Y.   arvestades, et globaalset soojenemist ja kliimamuutuste erinevaid aspekte tuleb vaadelda kontekstis muude globaalsete probleemidega, nagu vaesus või ülemaailmsed tervishoiuprobleemid, sest kliima soojenemise, põudade, üleujutuste, tõusva meretaseme ja üha sagedasemate äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärjel need probleemid süvenevad; arvestades, et kliimamuutused võivad vähendada riikide võimet püsida säästva arengu teel ning saavutada aastatuhande arengueesmärgid; arvestades, et kliimamuutused võivad tõsiselt ohustada eduka arengu näiteid ja peaksid seepärast olema rahvusvahelise koostöö kõikehõlmav teema,

1.   tunneb heameelt, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised tunnistasid Bali kohtumisel, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljas hindamisaruanne esindab seni kõige põhjalikumat ja autoriteetsemat hinnangut kliimamuutustele, milles on esitatud integreeritud teaduslik, tehniline ja sotsiaal-majanduslik seisukoht asjaomaste küsimuste suhtes, tervitab samuti üleskutset kasutada hindamisaruandes sisalduvat teavet riikide kliimamuutusi käsitleva poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel;

2.   on veendunud, et teadus areneb edasi tunnustatud teadmistele ja hüpoteesidele konkureerivaid ideid vastandades ning eksperthinnanguid kohaldades; tunnustab valitsustevahelise kliimamuutuste rühma tööd ja võimet kaasata tuhandete teadlaste tööd; usub, et valitsustevaheline kliimamuutuste rühm peaks võtma uusi argumente tõsiselt, et tagada jätkuvalt oma teadusuuringute usaldusväärsus ja kvaliteet;

3.   peab kliimamuutuste teadustöid piisavalt põhjendatuks ja kinnitab oma toetust ELi strateegilisele eesmärgile piirata maailma keskmise temperatuuri tõusu kuni 2 °C industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes, see eesmärk, mis paljude teaduslike aruannete kohaselt on umbes 50 %lise tõenäosusega saavutatav, kui kasvuhoonegaaside sisaldus õhus on 400–450 ppmv CO2-ekvivalenti, nõuab valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljanda hindamisaruande kohaselt, et tööstusriigid vähendaksid oma kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 25–40% 1990. aasta tasemega võrreldes; usub sellele vaatamata, et kõik heitkoguste vähendamise jõupingutused peaksid tegelikult seadma eesmärgiks jääda selgelt allpoole 2 °C sihteesmärki, sest soojenemine sellises ulatuses mõjutaks juba tugevalt ühiskonda ja üksikisikute eluviisi ning tähendaks olulisi ökosüsteemide ja veeressursside muutusi;

4.   rõhutab, et inimtekkeliste kasvuhoonegaaside taseme tõusul on dramaatilised mõjud ja see põhjustab tõsiseid ohtusid mere ökosüsteemidele, ressurssidele ja kalapüügiga seotud kogukondadele; rõhutab, et veetemperatuuri märkimisväärsed muutused võivad kaasa tuua mereorganismide populatsioonide nihked (migratsiooni), sealhulgas võõrliikide sissetungi ja algupäraste liikide kadumise;

5.   tõdeb, et 2050. aastaks prognoositud andmete alusel ilmneb selgelt, et tegutseda tuleb kohe; rõhutab, et võimalus alustada leevendamismeetmeid 2 °C eesmärgi saavutamiseks kaob järgmise kümnendi keskpaigaks;

6.   rõhutab, et teaduslik tõendusmaterjal kõigi mandrite ja suurema osa ookeanide kohta näitab, et paljusid ökosüsteeme juba mõjutavad piirkondlikud kliimamuutused, mille põhjuseks on tööstusriikide senine süsinikdioksiidiheide; rõhutab, et teaduslikult on tõestatud, et globaalse soojenemise põhjused on valdavalt inimtekkelised ja et kogutud teadmistega on piisavalt tõestatud inimtekkeliste kõrvalekallete olemasolu Maa atmosfääris;

7.   rõhutab, et ookeanide prognoositaval, süsinikdioksiidi taseme tõusust tingitud hapestumisel võivad olla mere ökosüsteemidele tõsised tagajärjed, ja nõuab kõnealuses valdkonnas täiendavaid uuringuid, et parandada meie arusaama probleemist ja määratleda poliitilised meetmed;

8.   on veendunud, et temperatuuri, hapniku, soolsuse, pH, klorofülli ja tuuleoludega seotud muutused saavad ilmseks alles aastate pärast; rõhutab, et on vaja andmekogumeid ning terviklikke ookeani- ja merepõhja vaatlusi, et aidata seletada püügipiirkondi mõjutavaid kohalikke muutusi, sest meie võime ökosüsteemi muutuste põhjusi ja tagajärgi tuvastada muutub;

9.   rõhutab, et teaduslikud tulemused näitavad selgelt, kuidas kliima hakkab lähitulevikus muutuma erinevatest piirkondlikest mudelitest sõltuvalt ning tuues välja selle, et globaalne soojenemine on nii arenguprobleem kui ka globaalne keskkonnaprobleem, sest vaesed inimesed ja arengumaad on kõige haavatavamad; on seisukohal, et tööstusriikide senisest heitest põhjustatud globaalse soojenemise vältimatute tagajärgedega kohanemine on samavõrd tähtis kui intensiivsed leevendusmeetmed eesmärgiga hoida ära edasine juhitamatu globaalne soojenemine;

10.   rõhutab, et murdepunkte, mille hulka kuuluvad muu hulgas Amazonase vihmametsade kadumine, Gröönimaa liustike ja Lääne-Antarktika mandrijää sulamine, India mussooni ärajäämine ja Siberi tundrast metaani massiline vabanemine, on raske prognoosida, kuid need kõik võivad jõuda käesoleva sajandi jooksul praegustes kliimamuutuste tingimustes kriitilisse punkti; rõhutab, et kõnealuste murdepunktide vältimine nõuab tugevamaid leevendamiseks tehtavaid jõupingutusi, kui on nõutud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes;

11.   tervitab sellega seoses COP 13 ja COP/MOP 3 tulemusi, mis järgivad kindlakskujunenud teaduslikke soovitusi, ning eelkõige tervitab Bali tegevuskava, mida tuleks hinnata COP 14 ajal 2008. aastal ja millele peaks järgnema kokkulepe kehtestada 2009. aastaks üksikasjalik kord; kiidab ühtlasi heaks tehnosiirde ekspertrühmale antud ülesande hinnata puudusi ja piiranguid nende rahaliste vahendite kasutamises ja kättesaadavuses, mis antakse arengumaadele vastutasuna lubaduse eest rakendada riiklikul tasandil asjakohaseid leevendusmeetmeid mõõdetaval, kirjeldataval ja tõestataval kujul; tervitab samuti kohanemisfondi loomist ja metsade lisamist uude kliimakaitse kokkuleppesse, mille eesmärk on peatada metsade hävitamine ja vältida süsinikdioksiidiheidet, mida põhjustavad metsa- või rabapõlengud, mis kahjustavad väga ka kohalikke kogukondi, kellelt seejuures sundvõõrandatakse nende maa ebaseaduslike või pooleldi seaduslike menetluste kaudu;

12.   ei ole nõus teaduslikult alusetute katsetega kujutada kliimamuutuste põhjuste ja tagajärgede uuringute tulemusi kahtlaste, ebakindlate või küsitavatena; mõistab siiski, et teaduse arengut on alati iseloomustanud kahtlused, nende järkjärguline kõrvaldamine ja seletuste või mudelite otsimine väljaspool teaduse tunnustatud peavoolu;

13.   usub seepärast, et vastutustundlike otsuste langetamiseks on vaja edasisi uuringuid globaalse soojenemise põhjuste ja tagajärgede paremaks mõistmiseks; on siiski arvamusel, et praeguseks saavutatud teadmiste tase on piisav selleks, et kiiresti välja töötada poliitika, mis kliimamuutusi kuni +2°C piirates saavutaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise, ning meetmed praeguste kliimamuutustega kohanemiseks;

14.   rõhutab vajadust täiendavalt analüüsida ja uurida kliimamuutuste tagajärgi, nagu mõju majanduslikule konkurentsivõimele, energiakuludele ja sotsiaalsele arengule Euroopas, maakasutuse, metsade ja metsade hävitamise rolli, merekeskkonna rolli, tööstussektori, eriti transpordisektori kliimaga seotud väliskulude arvestamist, sealhulgas õhusõidukite saaste mõjude kindlaksmääramist; on seisukohal, et täiendavaid uuringuid on vaja selleks, et pöörata kohanemisele ja ohu vähendamisele suuremat tähelepanu arengupoliitika ja vaesuse vähendamise meetmete raames;

15.   toetab täiendavaid teadusuuringuid, mis käsitlevad biokütuste edendamise poliitika mõju ja biokütuste mõju metsade hävitamise suurenemisele, haritava maa laienemisele ja maailma toiduvarudele;

16.   rõhutab vajadust uurida merekalade füsioloogiat ja ökoloogiat, eelkõige troopikas, kus on läbi viidud suhteliselt vähe uuringuid; rõhutab, et teabebaasi suurenedes saavad teadlased teha täpsemaid ennustusi ja leida sobivaid lahendusi; on seisukohal, et kogu kaaspüügi randumine teaduslikuks uuringuks oleks suur panus meie teabebaasile; tunnistab samuti vajadust jätkata uuringuid selle kohta, millist mõju avaldavad kliimamuutused merelindude populatsioonide toidule, poegimisele ja ellujäämisele;

17.   usub, et teadusliku tõendusmaterjali levitamine inimese mõju kohta maailma kliimale peab olema laiema tegevuse põhielement, et tõsta üldsuse teadlikkust ning seejärel saavutada ja säilitada üldsuse toetus poliitilistele meetmetele – nagu koostöö erinevate sotsiaalsete osalejate vahel – süsinikdioksiidi heite vähendamiseks mitte üksnes tööstusriikides, vaid ka kiiresti kasvava majandusega riikides; palub valitsustevahelisel kliimamuutuste rühmal avaldada oma hindamisaruannete kokkuvõte; usub lisaks sellele, et inimeste eluviisi muutmine on vajalik ja see peaks olema osa globaalse soojenemise põhjuseid ja tagajärgi selgitavatest harivatest programmidest;

18.   kutsub seepärast teadusringkondi ja poliitilisi esindajaid üles ühendama oma jõud, et tõsta teadlikkust ja toetada "väikeseid asju, mis muudavad paljut", võttes arvesse asjaolu, et isegi kogukonnad, kellel on hästi arenenud võime kohaneda kliimamuutuste mõjudega, on kaitsetud äärmuslike ja prognoosimatute nähtuste suhtes;

19.   rõhutab, et selline üksikasjalik teave, mida oleks vaja inimeste harimiseks, et nad oma elustiili muudatustega toetaksid väiksema süsihappegaasiheitega majandust, näiteks kasvuhoonegaaside heite keskkonnamõju väljatoomine tarbekaupadel ja vastav märgistamine, on praegu väga kehv ning see tuleks kiiresti välja töötada; rõhutab, et sellised algatused peaksid ideaalis põhinema ühistel standarditel ja võtma arvesse ka impordiga seonduvat kasvuhoonegaaside heidet;

20.   palub kliimamuutuste ajutisel komisjonil tööd jätkata ja esitada oma ametiaja lõpuks parlamendile raport, mis vajaduse korral sisaldab soovitusi tegevuste või algatuste, aga ka kohanemis- ja leevendamismeetmete kohta, mida rakendada ELi tulevases kliimamuutusi käsitlevas integreeritud poliitikas kooskõlas ELi eesmärgiga hoida maailma keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C ja juhindudes valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljanda hindamisaruande tulemustest ja soovitustest;

21.   kutsub komisjoni, nõukogu ja parlamenti üles toetama kõige kõrgema taseme läbirääkimistel ja kõnelustel seda, et ELi ja ELi mittekuuluvate riikide väga asjatundlikke strateegiaid, põhimõtteid ja standardeid teadusuuringute ja meetmete vallas võitluseks kliimamuutustega kooskõlas teadusringkondade soovitustega, laiendataks strateegiliselt kõikidele partnerriikidele kogu maailmas;

22.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 652.