(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0443);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 150, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0243/2007);

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni 24. jaanuari 2008. aasta kirja tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile vastavalt kodukorra artikli 80 a lõikele 3;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 80 a ja 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0131/2008),

A.   arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid olulisi muudatusettepanekuid peale nende, mis on ettepanekus muudatusettepanekutena esitatud, ning arvestades, et olemasolevate aktide muutmata sätete osas on ettepaneku puhul tegemist ainult kehtivate tekstide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku allpool toodud muudetud ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma soovitustega kohandatud kujul;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 150,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut ║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3),

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1360/90 (millega luuakse Euroopa Koolitusfond)(4) on mitu korda oluliselt muudetud ║. Täiendavate muudatuste tegemiseks tuleks see määrus selguse huvides sõnastada uuesti.

(2)  Euroopa Ülemkogu istungil Strasbourgis 8. ja 9. detsembril 1989 soovitati nõukogul komisjoni ettepaneku põhjal 1990. aasta alguses vastu võtta Kesk- ja Ida-Euroopa riikide Euroopa Koolitusfondi loomiseks vajalikud otsused. 7. mail 1990 võttis nõukogu sel eesmärgil vastu määruse (EMÜ) nr 1360/90, millega loodi nimetatud fond.

3)   29. oktoobril 1993 Brüsselis riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kohtunud liikmesriikide valituste esindajate ühisel kokkuleppel vastu võetud otsuse(5) kohaselt on fondi asukoht Itaalias Torinos.

4)   18. detsembril 1989 võttis nõukogu vastu määruse (EMÜ) nr 3906/89(6) Ungari Vabariigile ja Poola Rahvavabariigile antava majandusabi kohta, millega nähakse ette abi ka koolitusalal, et toetada majandus- ja sotsiaalreformi Ungaris ja Poolas.

(5)  Nõukogu on ║ laiendanud nimetatud abi teistele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele.

6)   27. juulil 1994 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 2063/94(7), millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1360/90║, et laiendada Euroopa Koolitusfondi tegevust riikidele, mis saavad abi TACIS programmi ║ alusel.

7)   17. juulil 1998 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1572/98(8), millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1360/90, et laiendada Euroopa Koolitusfondi tegevust Vahemere piirkonna mitteliikmesriikidele ja piirkondadele, mis saavad oma majandus- ja ühiskondliku struktuuri ümberkujundamiseks abi rahalistest ja tehnilistest meetmetest MEDA programmi kohaselt.

8)   5. detsembril 2000 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 2666/2000(9), mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist ja millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1360/90, et laiendada Euroopa Koolitusfondi tegevust määrusega (EÜ) nr 2666/2000 hõlmatud Lääne-Balkani riikidele.

(9)  Välisabiprogrammid, mis on seotud Euroopa Koolitusfondi tegevusega hõlmatud riikidega, tuleb asendada uute välissuhetepoliitika vahenditega, peamiselt vahendiga, mis on loodud nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend)(10) ja vahendiga, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta)(11).

(10)  Toetades oma välissuhete poliitika raames inimkapitali arendamist, aitab EL kaasa majanduse arengule nendes riikides, pakkudes vajalikke oskusi tootlikkuse ja tööhõive edendamiseks, ning toetab sotsiaalset ühtekuuluvust, edendades kodanike osalust.

(11)  Seoses nende riikide püüdlustega oma majandus- ja sotsiaalstruktuure ümber korraldada on pikaajalise stabiilsuse ja õitsengu ning eelkõige sotsiaalmajandusliku tasakaalu saavutamiseks oluline arendada inimkapitali.

(12)  Euroopa Koolitusfondil võiks ELi välissuhete poliitika kontekstis olla oluline osa inimkapitali arendamisel, eelkõige hariduse ja koolituse osas elukestva õppe seisukohalt.

(13)  Oma osa täitmiseks peab Euroopa Koolitusfond tuginema Euroopa Liidus hariduse ja koolituse alal elukestva õppe seisukohalt saadud kogemustele ja oma sellealastele asutustele.

(14)  Ühenduses ja kolmandates riikides, sealhulgas Euroopa Koolitusfondi tegevusega hõlmatud riikides, on piirkondlikke ja/või siseriiklikke, avalik-õiguslikke ja/või eraõiguslikke üksusi, keda võiks kutsuda tegema koostööd tõhusa abi andmisel inimkapitali arendamise alal, eelkõige hariduses ja koolituses elukestva õppe seisukohast.

(15)  Euroopa Koolitusfondi staatus ja struktuur peaksid hõlbustama abi saavate riikide konkreetsete ja erinevate vajaduste paindlikku lahendamist ning võimaldama täita tema ülesandeid tihedas koostöös olemasolevate siseriiklike ja rahvusvaheliste organitega.

(16)  Euroopa Koolitusfond peaks olema juriidiline isik, samas peaks ta säilitama tihedad koostöösuhted komisjoniga ning pidama kinni ühenduse ja selle institutsioonide üldistest poliitilistest ja tööalastest kohustustest.

(17)  Euroopa Koolitusfondil peaks olema tihedad sidemed Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega, üleeuroopalise kõrghariduse liikuvusprogrammiga (Tempus) ja muude ühenduse algatatud programmidega, mille eesmärk on koolitusfondi tegevusega hõlmatud riikidele koolitusabi andmine.

(18)  Riikidele, kes ei ole Euroopa ühenduste liikmed, kuid kes jagavad ühenduse ja liikmesriikide huvi Euroopa Koolitusfondi tegevusega hõlmatud riikidele abi andmise vastu inimkapitali arendamise valdkonnas, eelkõige hariduse ja koolituse alal elukestva õppe seisukohalt, peaks Euroopa Koolitusfond olema avatud nende ja ühenduse vahel sõlmitud lepingutes kehtestatava korra alusel.

(19)  Euroopa Parlament, komisjon ja kõik liikmesriigid peaksid olema juhatuses esindatud, et fondi toimimise üle tõhusat järelevalvet teostada. ▌

(20)  Et tagada fondi täielikku autonoomiat ja sõltumatust, tuleks sellele anda autonoomne eelarve, mille tulud tulevad eeskätt ühenduse toetustest. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis puudutab ühenduse toetust ja muid Euroopa Liidu üldeelarvest tulevaid subsiidiume. Raamatupidamisdokumentide auditit peaks teostama Kontrollikoda.

(21)  Koolitusfond on ühenduse asutatud asutus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(12) (edaspidi "finantsmäärus") artikli 185 lõike 1 tähenduses ning peaks sellele vastavalt võtma vastu oma finantseeskirjad.

(22)  Koolitusfondi suhtes tuleks kohaldada komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(13) .

(23)  Et võidelda pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tuleks koolitusfondi suhtes piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta)(14).

(24)  Koolitusfondi suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(15).

(25)  Koolitusfondis isikuandmete töötlemise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(16).

(26)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt abi kolmandatele riikidele inimkapitali arendamise valdkonnas, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(27)  Käesolevas määruses ▌ järgitakse ▌ Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle artiklis 43 tunnustatud põhiõigusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Punktides a kuni c osutatud riike nimetatakse edaspidi "partnerriigid".

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab "inimkapitali arendamine" tööd, mis aitab kaasa kõigi inimeste oskuste ja pädevuste elukestvale arengule kutseharidus- ja koolitussüsteemide parandamise kaudu.

Artikkel 2

Ülesanded

Artikkel 3

Üldsätted

1.  Fond on juriidiline isik. Tal on kõigis liikmesriikides kõige ulatuslikum õigusaktidega juriidilisele isikule omistatav õigus- ja teovõime; eelkõige võib fond omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks. Fond on mittetulunduslik asutus.

2.  Fondi asukoht on Itaalias Torinos.

3.  Fond teeb komisjoni toetusel koostööd muude asjaomaste ühenduse asutustega. Eelkõige teeb fond koostööd Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega ║ kummagi ameti aastasele tööprogrammile lisatud ühise aastase tööprogrammi raames eesmärgiga edendada mõlema ameti tegevuse vahelist koostoimet ja vastastikust täiendavust.

4.  Euroopa tasandi sotsiaalpartnerite esindajaid, kes osalevad juba aktiivselt ühenduse institutsioonide töös, ning koolituse valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid võib vajaduse korral kutsuda fondi töös osalema.

5.  ▌ Euroopa ombudsman teostab fondi üle halduskontrolli ║ asutamislepingu artiklis 195 sätestatud tingimuste kohaselt.

6.  Fond võib sõlmida koostöölepinguid teiste ELis ja rahvusvahelisel tasandil inimkapitali arendamise valdkonnas tegutsevate asjakohaste organitega. Juhatus võtab sellised lepingud vastu direktori esitatud eelnõu alusel pärast seda, kui komisjon on esitanud oma arvamuse. Nendes sisalduv töökorraldus peab olema vastavuses ühenduse õigusega.

Artikkel 4

Läbipaistvus

1.  Fond tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme ja järgib lõigete 2 kuni 4 sätteid.

2.  Fond avalikustab kuue kuu jooksul juhatuse nimetamisest:

3.  Juhatus võib ▌ lubada kohastel juhtudel huvitatud poolte esindajatel osaleda vaatlejatena fondi organite nõupidamistel.

4.  Fondi valduses olevate dokumentide suhtes kehtib määrus (EÜ) nr 1049/2001.

Juhatus võtab vastu nimetatud määruse kohaldamise praktilise korra.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

1.  Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 4 sätete kohaldamist, ei avalda fond kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mida ta on saanud ja mida on põhjendatult palutud käsitleda konfidentsiaalsena.

2.  Juhatuse liikmete ja direktori suhtes kehtib ║ asutamislepingu artiklis 287 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus.

3.  Fondi poolt käesoleva määruse kohaselt kogutud teabe suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 6

Õiguskaitsemeetmed

Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud fondi otsuste peale võidakse asutamislepingu artiklite 195 ja 230 alusel esitada kaebus ombudsmanile või algatada kohtuasi Euroopa Ühenduste Kohtus.

Artikkel 7

Juhatus

1.  Fondil on juhatus, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad vastavalt Lissaboni lepingu volinike nimetamist puudutavatele rotatsioonisätetele, kolm komisjoni esindajat ning kolm Euroopa Parlamendi nimetatud eksperti. Lisaks võivad juhatuse koosolekutel viibida vaatlejatena kolm partnerriikide esindajat. Esindajat võib asendada samal ajal ametisse nimetatud asendusesindaja.

2.  Liikmesriigid ja komisjon nimetavad igaüks juhatusse oma esindajad ja asendusesindajad.

Partnerriikide esindajad nimetab komisjon võttes aluseks nende riikide poolt esitatud kandidaatide nimekirja ning nende kogemusi ja erialaseid teadmisi fondi töövaldkondades.

Liikmesriigid, Euroopa Parlament ja komisjon ▌ püüavad juhatuses saavutada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse.

3.  Esindajate ametiaeg on viis aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada veel üheks ametiajaks.

4.  Juhatuse esimeheks on üks komisjoni esindajatest. Esimehe ametiaeg lõpeb siis, kui lõpeb tema liikmesus juhatuses.

5.  Juhatus võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 8

Hääletuskord ja esimehe ülesanded

1.  Igal liikmesriigi ▌ esindajal on juhatuses üks hääl. Komisjoni esindajatel on kokku üks hääl.

▌

Juhatuse otsuste vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse hääleõiguslike liikmete kahekolmandikuline häälteenamus, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

2.  Juhatus otsustab hääleõiguslike liikmete ühehäälse otsusega fondi keeli reguleerivate eeskirjade üle, arvestades vajadust tagada kõikidele huvitatud pooltele juurdepääs fondi tööle ja osalemine selles.

3.  Esimees kutsub juhatuse kokku vähemalt ühe korra aastas. Järgmisi koosolekuid võib kokku kutsuda juhatuse hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamuse taotlusel.

Esimees peab teavitama juhatust muust fondi töösse puutuvast asjakohasest ühenduse tegevusest ja sellest, mida komisjon fondilt järgmisel aastal tegevuse osas ootab.

Artikkel 9

Juhatuse volitused

Artikkel 10

Direktor

1.  Fondi direktori nimetab juhatus komisjoni ettepanekul koostatud vähemalt kolmest kandidaadist koosneva kandidaatide nimekirja alusel viieks aastaks. Enne ametisse nimetamist palutakse juhatuse valitud kandidaadil ▌ esineda Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees avaldusega ning vastata selle (nende) liikmete esitatud küsimustele.

Komisjoni ettepaneku põhjal, võttes arvesse hindamisaruannet ning üksnes juhul, kui fondi kohustused ja nõuded seda nõuavad, võib juhatus pikendada direktori ametiaega ühel korral mitte rohkem kui kolmeks aastaks.

Juhatus teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest direktori ametiaega pikendada. Kuu aja jooksul enne oma ametiaja pikendamist võidakse direktoril paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees avaldusega ning vastata selle (nende) liikmete esitatud küsimustele.

Kui ametiaega ei pikendata, jääb direktor ametisse kuni oma ametijärglase ametissenimetamiseni.

2.  Direktor nimetatakse ametisse tema teenete, haldus- ja juhtimisoskuste ning fondi töövaldkonnas omandatud kogemuste ja erialateadmiste põhjal.

3.  Direktor on fondi seaduslik esindaja.

4.  Direktoril on järgmised ülesanded ja volitused:

5.  Direktor annab oma tegevusest aru juhatusele, kes võib direktori enne tema ametiaja lõppu komisjoni ettepaneku põhjal ametist vabastada.

Artikkel 11

Avalik huvi ja sõltumatus

Juhatuse liikmed ja direktor juhinduvad oma tegevuses avalikest huvidest ning on sõltumatud igasugustest välismõjudest. Selleks esitavad nad igal aastal kirjalikult kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni.

Artikkel 12

Aasta tööprogramm

1.  Aasta tööprogramm on vastavuses ║ artiklites 1 ja 2 osutatud fondi sisu, reguleerimisala ja ülesannetega.

2.  Aasta tööprogrammi eelnõu koostatakse nelja-aastase mitmeaastase tööprogrammi raames koostöös komisjoni talitustega ning võttes arvesse nii asjaomaste riikide ja piirkondade suhtes kindlaks määratud välispoliitilisi prioriteete kui ühenduse hariduse ja koolituse vallas omandatud kogemusi.

3.  Aasta tööprogrammi projektidele ja toimingutele lisatakse vajalike kulude kalkulatsioon ja personali- ja eelarvevahendite jaotus.

4.  Direktor esitab tööprogrammi eelnõu juhatusele pärast seda, kui komisjon on esitanud selle kohta oma arvamuse.

5.  Juhatus võtab järgneva aasta tööprogrammi eelnõu vastu hiljemalt 30. novembriks. Tööprogrammi lõplik vastuvõtmine toimub iga aasta alguses.

6.  Vajaduse korral võib programmi aasta jooksul sama korra alusel korrigeerida, et tagada ühenduse poliitika suurem tõhusus.

Artikkel 13

Aasta tegevusaruanne

1.  Direktor annab juhatusele oma ülesannete täitmisest aru aasta tegevusaruande vormis.

2.  Aruanne sisaldab finants- ja juhtimisinformatsiooni, milles võrreldakse tegevuse tulemusi aasta tööprogrammiga ning seatud eesmärkidega ja esitatakse selle tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse fondi käsutusse antud vahendite kasutamist ja sisekontrollisüsteemi toimimist.

3.  Juhatus koostab eelmise finantsaasta kohta aasta tegevusaruande analüüsi ja annab hinnangu.

4.  Juhatus võtab direktori aasta tegevusaruande vastu ja edastab selle koos oma analüüsi ja hinnanguga hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kontrollikoja ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pädevatele üksustele. Aruanne edastatakse samuti liikmesriikidele ning teadmiseks partnerriikidele.

5.  Direktor esitab fondi aasta tegevusaruande Euroopa Parlamendi vastavatele komisjonidele ja nõukogu vastavatele ettevalmistusorganitele.

Artikkel 14

Seosed ühenduse muu tegevusega

Komisjon tagab koostöös juhatusega kokkusobivuse ja täiendavuse fondi ja muude ühenduse tasandi toimingute vahel nii ühenduses kui partnerriikides

Artikkel 15

Eelarve

1.  Iga eelarveaasta kohta valmistatakse ette fondi tulude ja kulude kalkulatsioon ja see esitatakse fondi eelarves, kuhu kuulub ametikohtade loetelu; iga eelarveaasta vastab kalendriaastale.

2.  Fondi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.  Fondi tulud koosnevad Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi "üldeelarve") osaks olevast toetusest, osutatud teenuste eest saadud tasudest ja muudest allikatest pärit summadest, ilma et see piiraks muud liiki sissetulekute saamise võimalust.

4.  Eelarve sisaldab ka üksikasju partnerriikides endis kasutusel olevate vahendite kohta, mis on seotud fondilt rahalist abi saavate projektidega.

Artikkel 16

Eelarve koostamise kord

1.  Juhatus esitab igal aastal direktori koostatud eelnõu alusel fondi tulude ja kulude kalkulatsiooni järgmiseks eelarveaastaks. Kõnealuse kalkulatsiooni, mis sisaldab ametikohtade loetelu kava, edastab juhatus komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

2.  Komisjon kontrollib kalkulatsiooni, võttes arvesse välistegevuseks ettenähtud kavandatavaid kogusummasid, ning kannab ║ üldeelarve esialgsesse projekti ressursid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja Euroopa Liidu üldeelarvest ║ makstava toetuse suuruse.

3.  Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi "eelarvepädevad institutsioonid") koos ║ üldeelarve esialgse projektiga.

4.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad fondi subsiidiumiks mõeldud assigneeringud.

Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu fondi ametikohtade loetelu.

5.   ║ Eelarve ja ametikohtade loetelu kinnitab juhatus. Need muutuvad lõplikuks pärast üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral muudetakse eelarvet ja ametikohtade loetelu sellest lähtuvalt.

6.  Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed fondi eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Juhatus teatab nendest komisjonile.

Kui emb-kumb eelarvepädevatest institutsioonidest on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle juhatusele kuue nädala jooksul pärast projektist teatamist.

Artikkel 17

Eelarve täitmise kontroll

1.  Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab fondi peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas finantsmääruse artikliga 128.

2.  Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja fondi esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne kõnealuse eelarveaasta kohta edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Direktor vastutab fondi eelarve täitmise eest.

4.  Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt finantsmääruse artiklile 129 esitatud märkused fondi esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel fondi lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

5.  Juhatus esitab fondi lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

6.  Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor kõnealuse lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.  Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.  Fondi direktor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Ta saadab kõnealuse vastuse ka juhatusele.

9.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.

10.  Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 30. aprilli aastal n + 2 kinnituse direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

11.  Direktor võtab kõik vajalikud meetmed, mida vajaduse korral nõuavad kinnitamisotsusele lisatud märkused.

Artikkel 18

Euroopa Parlament ja nõukogu

Ilma et see piiraks eespool kirjeldatud kontrolli ning eelkõige eelarvemenetlust ja eelarve täitmise kinnitamist, võib Euroopa Parlament või nõukogu igal hetkel taotleda direktori ärakuulamist mõnes fondi tegevusega seotud küsimuses ▌.

Artikkel 19

Finantseeskirjad

1.  Juhatus võtab vastu fondi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei või kalduda kõrvale ║ määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui fondi tegevus seda konkreetselt nõuab ja komisjon on andnud eelneva nõusoleku.

2.  Vastavalt finantsmääruse artikli 133 lõikele 1 kohaldab fond komisjoni arvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirju, et tema raamatupidamisaruandeid oleks võimalik ühendada komisjoni omadega.

3.  Määrust (EÜ) nr 1073/1999 kohaldatakse fondi suhtes tervikuna.

4.  Fond austab 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta(17). Juhatus ▌ võtab vastu vajalikud meetmed, et hõlbustada selliste sisejuurdluste läbiviimist OLAFi poolt.

Artikkel 20

Privileegid ja immuniteedid

Fondi suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 21

Personalieeskirjad

Fondi töötajate kohta kehtivad eeskirjad ja õigusaktid, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes.

Fond kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi.

Juhatus võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 110 ja Euroopa Ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 127 sätestatud korra kohaselt.

Juhatus võib võtta vastu sätted, mille kohaselt võetakse fondi juurde tööle liikmesriikidest või partnerriikidest lähetatud asjatundjaid.

Artikkel 22

Vastutus

1.  Fondi lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab fond kõik kahjud, mida fond või selle teenistujad on oma kohustuste täitmisel põhjustanud, vastavalt liikmesriikide seaduste üldpõhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla.

3.  Teenistujate vastutust fondi ees reguleerivad fondi töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 23

Kolmandate riikide osalemine

1.  Riikidele, kes ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, kuid kes jagavad ühenduse ja liikmesriikide huvi artiklis 1 osutatud partnerriikidele inimkapitali arendamise alase abi andmise vastu, on fond avatud lepingute kaudu, mis on nende ja ühenduse vahel sõlmitud, järgides asutamislepingu artiklis 300 sätestatud korda.

Lepingutes tuleb muu hulgas täpsustada nende riikide fondi töös osalemise iseloom ja ulatus ning vastavad üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas rahalist toetust ja personali käsitlevad sätted. Sellised eeskirjad ei tohi ette näha kolmandate riikide esindatust juhatuses koos hääleõigusega ega sisaldada sätteid, mis ei ole vastavuses ║ artiklis 21 sätestatud personalieeskirjadega.

2.  Juhatus võib vajadusel otsustada kõnealuste riikide osalemise ajutistes töörühmades ilma sellekohast lepingut sõlmimata.

Artikkel 24

Hindamine

1.  Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 25 lõike 4 kohaselt teeb fond korrapäraselt oma tegevuse eel- ja järelhindamisi, kui selle tegevusega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Nende hindamiste tulemused edastatakse juhatusele.

2.  Komisjon annab iga nelja aasta tagant juhatusega konsulteerimise järel hinnangu käesoleva määruse rakendamisele, fondi saavutatud tulemustele ja tema töömeetoditele, lähtudes määruses sätestatud eesmärkidest, volitustest ja ülesannetest. Hindamine viiakse läbi välisekspertide poolt. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

3.  Fond võtab kõik asjakohased meetmed, et lahendada hindamise käigus avastatud probleemid.

Artikkel 25

Läbivaatamine

Pärast hindamist esitab komisjon vajaduse korral käesoleva määruse sätete läbivaatamise ettepaneku. Kui komisjon leiab, et fondi olemasolu ei ole enam fondile seatud eesmärkide seisukohast õigustatud, võib ta teha ettepaneku käesolev määrus kehtetuks tunnistada.

Artikkel 26

Kehtetuks tunnistamine

║ Määrused (EMÜ) nr 1360/90, (EÜ) nr 2063/94, (EÜ) nr 1572/98, (EÜ) nr 1648/2003 ning ║ määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikkel 16, nagu need on loetletud I lisas, tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C ... (2) ELT C ... (3) Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta seisukoht. (4) EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud ║ määrusega (EÜ) nr 1648/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 22). (5) EÜT C 323, 30.11.1993, lk 1. (6) EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11. (7) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 9. (8) EÜT L 206, 23.7.1998, lk 1. (9) EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 23). (10) EÜT L 210, 31.7.2006, lk 82. (11) EÜT L 310, 9.11.2006, lk 1. (12) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9). (13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72. (14) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1. (15) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43. (16) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. (17) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

Kehtetuks tunnistatud määrused ja nende hilisemad muudatused

Nõukogu 7. mai 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1360/90 ║

(EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1)

Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2063/94 ║

(EÜT L 216, 20.8.1994, lk 9)

Nõukogu 17. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1572/98 ║

(EÜT L 206, 23.7.1998, lk 1)

Nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikkel 16

(EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1)

Nõukogu 18. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1648/2003 ║

(EÜT L 245, 29.9.2003, lk 22)

Vastavustabel