Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2048(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0171/2008

Esitatud tekstid :

A6-0171/2008

Arutelud :

PV 22/05/2008 - 7
CRE 22/05/2008 - 7

Hääletused :

PV 22/05/2008 - 9.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0237

Vastuvõetud tekstid
PDF 157kWORD 86k
Neljapäev, 22. mai 2008 - Strasbourg
Abi tõhusust käsitleva 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni järelmeetmed
P6_TA(2008)0237A6-0171/2008

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon abi tõhusust käsitleva 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni järelmeetmete kohta (2008/2048(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 177;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "ELi tegevusjuhend tööjaotuse kohta arengupoliitikas" (KOM(2007)0072);

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kaubandusabi kohta(1);

–   võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni tihedama ja parema arengu koostöö ning 2006. aasta ELi abi tõhususe paketi kohta(2);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "ELi abi: rohkem, paremini ja kiiremini" (KOM(2006)0087);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Euroopa mõju tugevdamine: riiklike strateegiadokumentide ja ühiste mitmeaastaste programmide koostamise ühine raamistik" (KOM(2006)0088);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Arengu rahastamine ja abi tulemuslikkus – ELi abi järkjärgulise suurendamisega aastatel 2006 – 2010 seotud ülesanded" (KOM(2006)0085);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Millenniumi arengueesmärkide saavutamise kiirendamine – arengu rahastamine ja abi tulemuslikkus" (KOM(2005)0133);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele "Poliitikavaldkondade seostatus arenguga – aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine" (KOM(2005)0134);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Monterrey konsensuse rakendamine: Euroopa Liidu panus" (KOM(2004)0150);

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: "Euroopa konsensus"(3) (edaspidi: Euroopa konsensus arenguküsimuses), mis allkirjastati 20. detsembril 2005. aastal;

–   võttes arvesse Rooma deklaratsiooni ühtlustamise kohta, mis võeti vastu 25. veebruaril 2003. aastal pärast ühtlustamist käsitleva kõrgetasemelise foorumi toimumist Roomas, ja Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta (Pariisi deklaratsioon), mis võeti vastu 2. märtsil 2005. aastal pärast kõrgetasemelise foorumi toimumist Pariisis, kus käsitleti abi ühtlustamise ja kooskõlastamise tõhusust (Pariisi kõrgetasemeline foorum);

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/55/2 ÜRO aastatuhande deklaratsiooni kohta;

–   võttes arvesse 21.–22. märtsil 2002. aastal toimunud ÜRO arengu rahastamise rahvusvahelisel konverentsil vastuvõetud Monterrey konsensust;

–   võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitee peamisi järeldusi ja soovitusi 2007. aasta Euroopa Ühenduse eksperthinnangus;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi arengukomisjoni tellitud 2007. aasta uuringu "Kui tõhus on ELi abi kohapeal" peamisi järeldusi;

–   võttes arvesse ÜRO 2007. aasta aruannet aastatuhande arengueesmärkide kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0171/2008),

A.   arvestades, et praegune keskendumine abi tõhususele on viinud järelduseni, et arenguabi ei ole piisavalt tõhus doonorriikide ebapiisava omavahelise koordineerimise ning liiga paljude erinevate menetlustega projektide ja programmide tõttu;

B.   arvestades, et kõnealune vähene tulemuslikkus viib omavastutuse madala tasemeni, vähem tulemuslike programmideni ja arengumaade suure ülekoormamiseni doonorriikide nõudmistega, jaotamiseni nn "lemmikuteks" ja "vaeslasteks" doonorriikide poolt ning ülioluliste tervishoiu-, haridus- ja soolise võrdõiguslikkuse programmide hooletusse jätmiseni;

C.   arvestades, et enam kui pool maailma ametlikust arenguabist pärineb EList ning ELil on võimalik saada kõige tulemuslikumaks doonoriks ning et ta peaks seega võtma endale rahvusvahelisel areenil juhtiva rolli reformide edendamises, mida on vaja tõhusama abi osutamiseks;

D.   arvestades, et ELi arengupoliitika peaeesmärk on vaesuse kaotamine uues abi ülesehituse kontekstis eesmärgiga saavutada aastatuhande arengueesmärgid;

E.   arvestades, et majanduslik ja sotsiaalne areng ning keskkonnakaitse on vastastikuses sõltuvuses ja käivad käsikäes jätkusuutliku arenguga, mida me taotleme oma jõupingutustes inimkonna elukvaliteedi parandamiseks, nagu nähakse ette Pekingi deklaratsiooni artiklis 36, mis võeti vastu 15. septembril 1995. aastal Pekingis toimunud neljandal naiste maailmakonverentsil;

F.   arvestades, et keskkonnakaitse on tõusnud ELi prioriteetide hulka ja et komisjon peab järelikult seda eesmärki arvesse võtma kõikides arengumaadega seotud poliitikavaldkondades;

G.   arvestades, et komisjon soovib olla abi tõhususe tegevuskava pooldaja ning pürib sellega seoses kahe lähedalt seotud eesmärgi poole: i) rakendada Pariisi deklaratsiooni ja parandada oma abiprogrammide kvaliteeti ning ii) aidata liikmesriikidel rakendada Pariisi deklaratsiooni ja parandada nende abi tõhusust;

H.   arvestades, et hiljutised OECD arvandmed näitavad, et üldkokkuvõttes vähenes ELi abi 2007. aastal märkimisväärselt;

I.   arvestades, et ELi kohustused rohkema ja parema abi andmiseks peavad hõlmama ELi ametliku arenguabi suurendamist 0,56 %ni rahvamajanduse kogutulust 2010. aastaks, uute ja prognoositavamate ning stabiilsemate abimehhanismide väljatöötamist koos parema kooskõlastatuse ja vastastikuse täiendavuse edendamisega, liikudes ühiste mitmeaastaste programmide suunas, mis põhinevad partnerriikide kavadel ja süsteemidel, edaspidisel abi lahtisidumisel ja tehnilise abi reformidel, et vastata riiklikele prioriteetidele; arvestades, et 2006.–2007. aastal langes ELi ametlik arenguabi esimest korda 2000. aastast alates – 0,41 %lt 0,38 %ni rahvamajanduse kogutulust, ning arvestades, et EL peab seetõttu kahekordistama oma pingutusi, et saavutada aastatuhande arengueesmärkides seatud eesmärk eraldada 2015. aastal ELi rahvamajanduse kogutulust ametlikuks arenguabiks 0,7 %;

J.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artiklis 180, mida tugevdab Lissaboni lepinguga lisatud artikkel 188 d, nõutakse, et "liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitikad täiendavad ja tugevdavad teineteist", nõudes, et liikmesriigid ja liit püüdleksid rahastamise tõhustatud koordineerimise ning parema tööjaotuse suunas, mis aitaks parandada abi tulemuslikkust;

K.   arvestades, et on olemas oht, et Euroopa arengukonsensuse ambitsioonikad eesmärgid, mis hõlmavad ka teisi poliitilisi eesmärke, näiteks rännet ja kaubandust, võivad hajutada arengule suunatud tähelepanu ja õõnestada konsensust, mis on saavutatud vaesuse kaotamiseks antava rahvusvahelise abi kava suhtes, sest puudub järjepidevus ELi eri poliitikate vahel, ning arvestades, et Euroopa arengukonsensuse lõikes 35 on sellega seoses öeldud, et "on oluline, et arenguga mitteseotud poliitikad aitaksid kaasa arengumaade jõupingutustele aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel";

L.   arvestades, et ajude väljavool on viinud tervishoiutöötajate ja teiste esmatähtsate oskustöötajate tõsise nappuseni arengumaades, mis omakorda takistab sageli abi tulemuslikku andmist kohapeal;

M.  M arvestades, et abisüsteem muutub järjest keerulisemaks, seda iseloomustab abikanalite kiire levik, abivoogude killustatus, abi suurenenud sihtotstarbeline eraldamine, esilekerkivate majanduste endisest mõjuvõimsam roll arengumaadega tehtavas koostöös, mis viib niiviisi abi killustumiseni ja rahastamistegevuse kattumiseni ülemaailmsel, riiklikul või sektori tasandil;

N.   arvestades, et järgmistel aastatel on üheks väljakutseks institutsioonidele, kuidas kõige paremini integreerida 12 uut ELi liiget nende rolli uute doonorriikidena, kuna mõned neist doonorriikidest peavad raskeks kohandumist OECD arenguabi komitee poolt toetatavate abisüsteemide standardsete arengualase koostöö suunistega;

O.   arvestades, et käesolev olukord võib olla takistuseks tõhusa abi osutamisele;

P.   arvestades, et praegune abi jaotamise süsteem jääb tihtipeale puudulikuks ja et paljudele vaestele riikidele ja kriitilistele valdkondade, nagu tervishoid, haridus, sotsiaalne ühtekuuluvus ja sooline võrdõiguslikkus, eraldatakse vähe abi;

Q.   arvestades, et EL on oma eespool mainitud tegevusjuhendi raames, mis käsitleb tööjaotust arengupoliitikas, võtnud kohustuse tegelda "vaeslapse" osas olevate või kõrvalejäetud riikide või valdkondade küsimusega, hakates otsima võimalusi abi eraldamiseks ebakindlate olukordade puhul;

R.   arvestades, et järelevalvemehhanismiga, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(4) (arengukoostöö rahastamisvahendi määrus), on Euroopa Parlament väljendanud muret, ning seda on teinud ka üksikud liikmesriigid, et peamine eesmärk, vaesuse kaotamine, ei kajastu alati abi kättetoimetamises;

S.   arvestades, et suur hulk uuringuid on näidanud, et tõhus kodanikke kaasav aruandlus abi kasutamise kohta on üks peamisi abi tõhususe näitajaid, kuid abi kannatab endiselt läbipaistvuse ja avatuse puudumise tõttu; arvestades, et läbipaistvuse puudumine raskendab abisaajariikides valitsuste, kohalike asutuste ja kodanikuühenduste juurdepääsu teabele ja on seega oluliseks takistuseks abi eraldamisele;

T.   arvestades, et abi eraldatakse sageli vastavalt doonorriikide endi prioriteetidele ja ajakavadele, ilma et tehtaks piisavalt jõupingutusi riikliku planeerimise ja arenguprioriteetide või riikliku eelarve täitmise ajakava järgimiseks ning nendega arvestamiseks, mis muudab abi saavate riikide jaoks tõhusate eelarvete koostamise või edasiste plaanide tegemise äärmiselt keeruliseks ning mis teeb parlamentide, kodanikuühiskonna ja teiste jaoks raskeks abivoogude ning abi tõhususe järelevalve;

U.   arvestades, et abi saavate riikide süsteemide kasutamine on abi tõhususe võtmekomponent ning seda peetakse oluliseks vahendiks partnerriikide omavastutuse suurendamisel poliitika väljatöötamises ja elluviimises; arvestades, et abi saavate riikide süsteemide kasutamine peaks seega tugevdama ka partnerriikide riiklikke arengustrateegiaid ja rakendusraamistikke;

V.   arvestades, et vastavalt hiljutisele OECD uuringule Pariisi deklaratsiooni järelevalve kohta on arengumaade valitsuste jaoks põhiküsimuseks nõudlusele vastava tehnilise abi puudulikkus, kuna suur osa tehnilisest abist on jätkuvalt seotud ja liiga kallis ning on sageli ebatõhus kohaliku suutlikkuse suurendamisel, mida on käsitletud arengukoostöö rahastamisvahendi määruse artiklis 31;

W.   arvestades, et teadlikkuse tõstmisel ja abi ülesehituse reformimisele tõuke andmisel on ülioluline liikmesriikide parlamentide roll, mis hõlmab arengu raamprogrammide ja eelarvete vastuvõtmist, rahaliste vahendite eraldamist vaesusega seotud sektoritele, tööjaotuse edendamist ning valitsustelt Pariisi deklaratsiooni rakendamise kohta aruandluse nõudmist;

X.   arvestades, et kohalikud asutused on arengupoliitikas kõige tähtsamad, sest nende teadmised ja kohalike vajaduste tundmine võimaldavad neil igapäevaselt edastada elanike ootusi ja täita tühikut, mis viimaseid riigist eraldab;

Y.   arvestades, et kodanikuühiskonna roll on oluline nii partnerina poliitilises dialoogis abi tõhususe ja abiprioriteetide määramisel kui ka valitsuste kulutuste "valvajana";

Z.   arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahend näeb ette, et maksimaalselt 15 % riigiväliste osaliste ja kohalike asutuste jaoks kavandatud temaatilisest krediidiliinist eraldatakse viimastele, ja et selle positiivse arenguga, mis peaks abi tõhustama, peaks liikmesriikides kaasnema tihedam detsentraliseeritud koostöö;

AA.   arvestades, et Euroopa Liit peab veenduma, et pärast 2008. aasta septembris toimuvat abi tulemuslikkust käsitlevat neljandat Accra kõrgetasemelist foorumit vastuvõetav abi tulemuslikkust käsitlev tegevuskava keskendub vaesuse vähendamisele ja pikemas perspektiivis selle kaotamisele;

AB.   arvestades, et abi kvaliteedi parandamine ja abi suurendamine on mõlemad aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks elulise tähtsusega ning et abi tõhusus ei saa olla ettekäändeks nende kohustuste täitmata jätmiseks, mille liikmesriigid võtsid vastavalt eespool nimetatud Monterrey konsensusele;

AC.   arvestades, et Euroopa arengukonsensuses tunnustatakse soolist võrdõiguslikkust kui omaette eesmärki ja kohustatakse Euroopa Liitu tugevdama soolise võrdõiguslikkuse aspekti kogu ELi arengukoostöös, ning arvestades, et komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös (KOM(2007)0100) kohustatakse ELi doonorriike tagama selliste strateegiate ja tavade tõhus rakendamine, mis naisi ka tegelikult toetaksid;

AD.   arvestades, et rahu kehtestamine kohalikul, riigi, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil on võimalik ja lahutamatu naiste õiguste kaitsest, sest naised ei ole mitte ainult pereelu ja laste hariduse, vaid ka ühiskondlike algatuste, konfliktide lahendamise ja kõikidel tasanditel kestva rahu edendamise edasiviiv jõud, nagu on märgitud eespool nimetatud Pekingi deklaratsiooni artiklis 18,

1.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema üheskoos jõupingutusi, et kindlustada, et EL räägib ühel häälel, ühtlustada abi edastamist partnerriikide prioriteetidega ning muuta nende tegevus ühtlustatumaks, läbipaistvamaks, prognoositavamaks ja tervikuna tõhusamaks;

2.   rõhutab, et komisjon peab säilitama arengukava terviklikkuse ja kindla keskendumise vaesuse kaotamise lõplikule eesmärgile ning tähtsustama prioriteetsete poliitikate tõhusat elluviimist, kaasa arvatud selget keskendumist tulemustele;

3.   rõhutab, et tooraine kallinemisel oli otsustav roll praeguse toidukriisi vallandamisel maailmas, mis võib muuta asjatuks kõik senised jõupingutused abi tõhususe parandamiseks, ning palub komisjonil ja kõikidel liikmesriikidel toetada kõiki meetmeid, mis võivad kaasa aidata toorainehindade stabiliseerimisele arengumaade jaoks;

4.   kutsub komisjoni üles aitama asjakohaste mehhanismide abil integreerida uusi liikmeid üha koordineeritumatesse rahvusvahelistesse lähenemisviisidesse arengupoliitikale ja abi edastamisele; tegema uute liikmesriikidega koostööd, et kavandada, kuidas nad saavutavad Pariisi kõrgetasemelisel foorumil kokkulepitud ELi täiendavad abi tõhususega seotud eesmärgid; ning uurima ühiste programmide edasisi võimalusi; tuletab sellega seoses meelde, et uued liikmesriigid on võtnud kohustuse eraldada ametlikku arenguabi 2010. aastaks 0,17 % rahvamajanduse kogutulust ning 2015. aastaks 0,33 % rahvamajanduse kogutulust, sest nende panus tulevikus peab tugevdama ELi rolli arengukoostöös;

5.   tunnistab arengumaade demokraatliku omavastutuse ja parlamentaarse järelevalve otsustavat rolli abi tõhususe kindlustamises, ELi poolset ressursside tagamise ja arengumaade parlamentide suutlikkuse arendamise toetamise vajadust, tagamaks, et nad oleksid piisavalt suutlikud teostama kontrolli ja järelevalvet oma valitsuste eelarve üle; samuti tunnistab, et parem aruandlus Euroopa Parlamendile, kodanikuühiskonnale ja liikmesriikidele on tähtis, sest võib aidata tõsta usaldust ühenduse programmide vastu, suurendada vastutust ja võimaldada kasutada strateegilisemaid järelevalvevorme; kutsub komisjoni sellega seoses üles pakkuma välja uut näitajat, et teostada parlamentaarse kontrolli järelevalvet;

6.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles määrama üheskoos kindlaks aastatuhande arengueesmärkide näitajatega seotud tulemusnäitajaid, eriti eelarvetoetust puudutavaid näitajaid, et riikide parlamendid, kohalikud omavalitsused ja kohalik kodanikuühiskond ja Euroopa Parlament saaksid jälgida ELi toetuste tulemusi;

7.   palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et ELi poliitika ja abi ülesehitus toetavad Pariisi deklaratsiooni põhimõtet tulemusliku juhtimise kohta, eriti eesmärgiga saavutada tulemusi nendes aastatuhande arengueesmärkides, mille täitmine on aastatuhande arengueesmärkide kohta ÜRO koostatud 2007. aasta aruande kohaselt kõige vähem tõenäoline, näiteks viies aastatuhande eesmärk;

8.   palub komisjonil koostada loend kõikidest heade haldustavade jaoks eraldatud rahalistest vahenditest, olgu need siis Euroopa Arengufondi vahendid, arengukoostöö rahastamisvahend, ELi-Aafrika strateegia vahendid või heade haldustavade jaoks Aafrika valitsustele eraldatud raha, eesmärgiga kontrollida poliitika ja asjaomaste vahendite sidusust ja usaldusväärset haldamist;

9.   palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada uuenduslike rahastamismehhanismide loomist ja kasutamist, et aidata märkimisväärselt kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele ettenähtud tähtajaks; rõhutab, et need täiendavad ressursid ei saa asendada ametliku arenguabi suhtes juba võetud kohustusi;

10.   toetab komisjoni valikut kasutada üha enam eelarvetoetust, ent samas julgustab komisjoni uurima põhjalikumalt selle abivormiga seonduvaid raskusi;

11.   kutsub liikmesriike ja nende parlamente üles edendama tööjaotuskava,eelkõige vastavalt eespool nimetatud tegevusjuhendis tööjaotuse kohta arengupoliitikas sätestatule, ning välja töötama reaalset tegevuskava selle kohta, kuidas liikmesriigid kavatsevad seda rakendada, et parandada ELi arenguabi alaseid pingutusi, tagades samas, et selle tegevuskava väljatöötamisse panustavad mitte ainult doonorriigid, vaid ka partnerriigid;

12.   rõhutab, et tööjaotust peaksid juhtima riigid Pariisi deklaratsiooni põhimõtete alusel ja tulemustele orienteeritult ning tulemuseks peaks olema kõikide sektorite piisav rahastamine kõikides partnerriikides;

13.   toetab doonorriikide atlase algatuse läbivaatamist ja laiendamist, et edendada sidusamat riikidevahelist poliitilist dialoogi Euroopa doonorriikide vahel;

14.   tuletab meelde, et korruptsioon, toimetades kõrvale arengu jaoks mõeldud vahendeid, on seetõttu põhitakistus tõhusama abi saavutamisel; kutsub komisjoni üles parandama arenguabi määramise järelevalvet ja julgustama abisaajaid ratifitseerima ja rangelt kohaldama selles valdkonnas kehtivaid rahvusvahelisi ja piirkondlikke kokkuleppeid;

15.   kutsub komisjoni üles kindlustama riikide avalike finantshaldussüsteemide suuremat aruandluskohustust ja läbipaistvust, mis tagavad kindlalt, et abi kasutatakse selleks ettenähtud eesmärkidel, aitamaks kaasa nii omavastutuse suurendamisele kui ka vaesuse vähendamisele;

16.   palub komisjonil ja nõukogul võtta konkreetseid meetmeid korruptsiooni vastu võitlemiseks, toetades eelkõige kodanikuühiskonna esindajate algatusi, mis on mõeldud ELi antud abi kasutamise läbipaistvuse tagamiseks, ja innustades kõiki liikmesriike ja partnerriike ratifitseerima ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastast konventsiooni;

17.   toetab komisjoni rolli arengukoostöö kooskõlastamisel liikmesriikide hulgas nii keskorganites kui ka kohapeal ja rõhutab lisandväärtust, mida annab komisjoni asumine juhtrolli ELi ja partnerriikide poliitilises dialoogis, mis põhineb sellistel ELi ühistel väärtustel nagu inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine;

18.   kutsub komisjoni üles jätkama menetluste lihtsustamist, sealhulgas abi kättetoimetamist, ja vastutuse edasist detsentraliseerimist, ning tagama delegatsioonidele nende kohustuste täitmiseks piisav suutlikkus (töötajate ja oskusteave mõttes) ning kontrollima või mõjutama vastavalt vajadusele temaatiliste või piirkondlike eelarveridade koostamise ja heakskiitmise menetlust; rõhutab, et on oluline tagada tulevase Euroopa välisteenistuse piisav arengule orienteeritud suutlikkus;

19.   palub ühtlasi komisjonil julgustada regulaarseid kontakte ja ühistööd oma delegatsioonide ja kodanikuühenduste ning kohalike omavalitsuste vahel, et võtta paremini arvesse partnerriikide vajadusi ja prioriteete ning soodustada sel viisil paremat abi eraldamist, mis on Pariisi deklaratsiooni peamine eesmärk;

20.   rõhutab vajadust täiustada arengualaseid suuniseid ja meetodeid Pariisi deklaratsiooni järelevalveks, et parandada ühist arusaama Pariisi kõrgetasemelise foorumi poolt koostatud kavast ja tagada näitajaid puudutava teabe järjekindel ühendamine peamiste abi saavate riikide lõikes; rõhutab vajadust tagada, et doonorriigid täidaksid oma abilubadusi, ja kutsub liikmesriike üles võimaldama paremat juurdepääsu asjakohastele andmetele, et tagada abialase aruandluse suurem läbipaistvus ja vastutus; rõhutab seetõttu vajadust kasutada täpseid näitajaid vahehindamistes, mille tulemused võimaldavad teha kohandusi 2010. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikes tegevustes ja/või neid intensiivistada;

21.   rõhutab vajadust koostada keskpika tähtajaga järelevalvekava arengu läbivaatamiseks ja tegevusele suunatud meetmete edendamiseks, et julgustada riikliku tasandi järelevalvele toetumist, võimaldada koostoimet riiklike ja rahvusvaheliste järelevalvealaste jõupingutuste vahel ning vähendada võimalikku dubleerimist Pariisi deklaratsiooni järelevalvega seotud ELi kohustuste täitmisel;

22.   kutsub komisjoni üles parandama selgust mõistete osas, mis on seotud ametliku arenguabi valdkondliku eraldamisega, et parandada tulemuste järjepidevust ja vähendada ülekandekulutusi komisjoni ja liikmesriikide andmete haldamisel riiklikul tasandil; palub komisjonil tagada, et ametliku arenguabi mõistet ei laiendataks sellistele abikõlbmatutele kuluartiklitele nagu sõjalised kulutused;

23.   kutsub komisjoni ja liikmesriike täitma vastavalt Kopenhaagenis 5.–12. märtsil 1995. aastal toimunud sotsiaalarengualasel ülemaailmsel tippkohtumisel võetud kohustustele kodanikuühiskonna organisatsioonide nõuet, et vähemalt 20 % arenguabist pühendatakse selliste esmaste avalike teenuste nagu haridus, tervishoid, vee- ja kanalisatsiooniinfrastruktuur, parandamisele;

24.   kutsub asjakohase OECD arenguabikomitee liikmeid üles, et nad töötaksid esimesel võimalusel välja arengukoostöö määratluse, mis lõpetaks jäädavalt abi väärkasutamise eesmärkidel, millel ei ole arenguga midagi tegemist, kuna selline väärkasutamine on võimalik ainult seetõttu, et arenguabi ametlik mõiste on praegu äärmiselt lai;

25.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlas OECD arenguabikomitee 2001. aasta soovitusega täielikult lahti siduma oma abi, eeskätt tehnilist, toiduabiga ja toidutranspordiga seotud abi riikidele, mis on abikõlblikud Euroopa Arengufondi raames ja arengukoostöö rahastamisvahendi määruse artikli 31 alusel;

26.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaotama järk-järgult poliitikast juhinduvad tingimused, eriti majanduspoliitilised tingimused, et toetada ühist arusaama peamiste prioriteetide osas, ning kasutama oma mõjuvõimu, et veenda Maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi toetama sama seisukohta; nõuab eelkõige, et kaubandusabi strateegiast saaksid kasu kõik arenguriigid ja mitte ainult need, kes nõustuvad oma turu suurema vabastamisega, eeskätt majanduskoostöölepingute raames;

27.   rõhutab, et rahvusvahelised finantsasutused ja doonorriigid peaksid avalikustama arenguabi andmise tingimused, et parlamendid, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskond saaksid teostada tõeliselt demokraatlikku kontrolli;

28.   rõhutab vajadust eraldada abi vastavalt partnerriikide endi prioriteetidele ja ajakavadele ning arvestada riikliku planeerimise ja arenguprioriteetidega või riikliku eelarve täitmise ajakavaga;

29.   rõhutab, et komisjoni ja liikmesriikide tegevuse parem kooskõlastamine peaks aitama kaasa vaeslapse ossa jäänud riikide ja sektorite probleemi lahendamisele, ning rõhutab sellega seoses doonorriikide atlase ajakohastatud ja parandatud versiooni olulist tähtsust;

30.   rõhutab vajadust parandada edusamme tervishoiualaste aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas, eelkõige seoses ebakindlate olukordadega, ning et komisjoni humanitaarabi peadirektoraat (ECHO) ja arengu peadirektoraat kooskõlastaksid oma tööd kogu humanitaarabi järgus, üleminekujärgus ja arendusjärgus (häda-, taastamis- ja arenguabi seostamine), nagu on märgitud näiteks Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas(5);

31.   rõhutab vajadust intensiivistada komisjoni konsultatsioone kodanikuühiskonna partneritega keskorganites ning kohapeal paremini struktureeritud kohtumiste kaudu, kus käsitletakse poliitikat, strateegilisi programme ja abi tulemuslikkuse küsimusi, sealhulgas hankekonkursside suhtes kehtestatud nõudeid, väljamaksekorda, projektide finantskontrolli, järelevalve- ja hindamisprotsesse; palub doonor- ja partnerriikide valitsustel tagada kodanikuühenduste ja kohalike asutuste täielik ja otstarbekas osalemine eelarvete ja programmide kavandamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises ning toetada nende ülesannete täitmiseks vajalikke tingimusi;

32.   rõhutab, et naiste ja naisliikumiste kaasamist poliitika ja programmide väljatöötamisse ning elluviimisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse tuleks näha tõelise omavastutuse tagamise lahutamatu osana, arvestades vaesuse väga suurt mõju naistele;

33.   rõhutab vajadust kaasata Pariisi deklaratsiooni eesmärkide saavutamise protsessi nii liikmesriikide kui ka ELi partnerite kohalikke asutusi, eelkõige kõikides arengupoliitika koostamise, elluviimise ja hindamise etappides;

34.   tuletab meelde määravat rolli, mida võivad mängida vähemusrahvuste esindajad Euroopa abi tõhususe parandamisel, ning palub seega komisjonil ja liikmesriikidel kaasata neid rohkem Euroopa arenguprogrammide väljatöötamisse ja rakendamisse; rõhutab muuhulgas, et välisriikide või võõrpäritolu inimeste kaasamine ELi ja nende päritoluriigi partnerlusse on võimas integratsioonijõud;

35.   on seisukohal, et abivoogude liikumist käsitleva teabe suurenev läbipaistvus on oluline eesmärk abi ja vastastikuse aruandluse tõhususe parandamiseks ning tagamiseks, et avalikkusele levitatakse õigeaegselt täielikku teavet kogu kulukohustustega kaetud, eraldatud ja väljamakstud abi kohta, sealhulgas avaldatakse maade kaupa usaldusväärsed ajakavad abialaste kohustuste ja kulude kohta; et kõik liikmesriigid ja partnerid avalikustavad automaatselt, õigeaegselt ja omaalgatuslikult kõik abistrateegiate ja -projektide kavandamise, teostamise ja hindamisega seotud dokumendid; ning et avalikustamine hõlmab sellise teabe avaldamist, mis võimaldab avalikkuse osalemist otsustusprotsessis keeltes ja vormides, mis on asjaomaste sidusrühmade jaoks sobivad;

36.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kõnealuses valdkonnas edusamme tegema, toetades aruandlusstandardite loomist välisabi nõuete avalikustamiseks, ning kodanikuühenduste, kohalike asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd tehes rakendama häid tavasid abivoogude andmete registreerimiseks riiklikes eelarvetes;

37.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid ühitaksid oma abi riigi süsteemiga, kasutades üldist ja sektoripõhist eelarvetoetust, mis peab põhinema kindlal vaesuse vähendamise kaval, mis tugevdab riigisisest aruandluskohustust ja mis tuleb siduda jagatud vastutusega vaesuse vähendamise ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, inimõiguste austamisel ning järelevalve, finantsjuhtimise ja aruandluse tugevdamisel ja parandamisel;

38.   rõhutab vajadust, et komisjon ja liikmesriigid annaksid rohkem ja prognoositavamaid rahalisi vahendeid mitmeaastaste (3 ja enam aastat) abikohustuste vormis, mis põhinevad partnerriikidega kokku lepitud selgetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning vaesuse kaotamise kohta saadud andmetel, sealhulgas sektoripõhistel andmetel, ning mis täidetakse vastavalt kokkulepitud ajakavale läbipaistval moel nii, et see võimaldaks investeerida abi tõhususe parandamiseks ülioluliste inimressursside ülesehitamisse; väljendab heameelt aastatuhande arengueesmärkide alaste kokkulepete algatuse üle pikemas perspektiivis ettearvatavama eelarvetoetuse tagamiseks; rõhutab siiski, et see nõuab partnerriikide tugevat pühendumist aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele ja et vaja on pidevat ja kindlalt tulemustele orienteeritud järelevalvet; tervitab aastatuhande arengueesmärkide lepingut kui üht võimalust suurendada abi prognoositavust;

39.   märgib, et suuremas osas arengumaades ei saavutata enamikku aastatuhande arengueesmärke aastaks 2015; ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid koostaksid oma lubaduste täitmiseks aastased ajakavad;

40.   tunnistab, et on oluline seada eesmärke, jõudmaks järk-järgult olukorrani, kus tehniline abi oleks 100 %selt nõudlusest tulenev ja kooskõlas partnerite riiklike strateegiatega;

41.   rõhutab, et tehniline abi, mis on välja töötatud vastavalt abisaajariikide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide väljendatud vajadustele ja mitte vastavalt doonorriikide prioriteetidele, peab võimaldama ühtaegu tugevdada ELi partnerriikide suutlikkust ja kohaliku tasandi omavastutust;

42.   märgib, et abi reformimine on vaid üks neist sammudest, mis ELil tuleb astuda oma kaubanduse, julgeoleku, rände, põllumajanduse, kalanduse, energeetika, keskkonna, kliimamuutuse ja teiste poliitikavaldkondade kooskõlla viimiseks arengueesmärkidega, et sellest saaksid kasu arengumaad ning edendataks õiglast arengut toetavat rahvusvahelist finants- ja kaubandussüsteemi; tuletab sellega seoses meelde Euroopa arengukonsensuse lõiget 35, kus öeldakse et "on oluline, et arenguga mitteseotud poliitikad aitaksid kaasa arengumaade jõupingutustele aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel";

43.   tuletab meelde Pariisi deklaratsioonile alla kirjutanud riikide võetud kohustusi viia edukalt lõpule majandusharude ja riikide tasandil strateegilised keskkonnamõju hindamised; palub seega komisjonil võtta asjaomast eesmärki arvesse, et hinnata oma poliitika mõju eelkõige arengumaade kliimamuutusele, kõrbestumisele ja bioloogilisele mitmekesisusele;

44.   rõhutab, et abi tõhususe alase tööga peab kaasnema doonorriikide kodanike parem teavitamine arenguabi eesmärkidest, rakenduskorrast ja abi saajatest;

45.   tuletab meelde, et Euroopa arengukonsensuses tunnistatakse, et sooline võrdõiguslikkus on eesmärk iseenesest ning peaks seega olema abi tõhususe arutelu põhivaldkond;

46.   tunnistab, et abi määra ja abi kvaliteediga seotud tegevuskavad on lahutamatult ühendatud, ja et abi tõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja pidevat pühendumust praegustele koguselistele eesmärkidele, milles on kõik ELi liikmesriigid kokku leppinud; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kinnitaksid uuesti oma tahet saavutada ühine ametliku arenguabi eesmärk 0,56 % rahvamajanduse kogutulust aastaks 2010 ja 0,7 % aastaks 2015, tõsta abi taset ja seada endale eesmärgiks ambitsioonikad ajakavad abieelarvete järkjärgulise kasvu mõõtmiseks;

47.   rõhutab, kui tähtis on võtta sooaspekti kindlalt arvesse igas kavandamis-, rakendus-, järelevalve- ja hindamisjärgus;

48.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, OECD arenguabi komiteele ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 291.
(2) ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 373.
(3) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).
(5) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus "Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas", alla kirjutatud 18. detsembril 2007 (ELT C 25, 30.1.2008, lk 1).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika