Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest (KOM(2007)0605 – C6-0453/2007 – 2007/0224(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0605);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0453/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0183/2008),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Komisjoni ettepanek
Muudatusettepanek
Muudatusettepanek1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
(10) Jätkub ohualdiste mereökosüsteemide tuvastamine piirkondades, mida ei reguleeri piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning nende kohta on suhteliselt vähe teaduslikke andmeid. Põhjapüügivahendite kasutamise sügavuspiiranguga luuakse veesambasse jäävate süvaveekorallide ja käsnade jaoks ettevaatusabinõuna kaitsepiir. 1 000 meetrine sügavus on mõistlik valik, mis pakub sobival määral kaitset, olles samas kooskõlas üldiselt väiksemas sügavuses leiduvate põhjalähedaste liikide, näiteks merluusi ja noolja kalmaari põhjapüügi jätkamisega. Samuti on kõnealune sügavuspiirang kooskõlas käesolevas määruses sätestatud piirkonnapõhiste meetmete järkjärgulise väljatöötamisega, et kaitsta täielikult kohti, kus teadaolevalt või tõenäoliselt leidub ohualteid ökosüsteeme.
(10) Jätkub ohualdiste mereökosüsteemide tuvastamine piirkondades, mida ei reguleeri piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning nende kohta on suhteliselt vähe teaduslikke andmeid.
Muudatusettepanek2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
(12 a)Käesolevas määruses võetakse arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) rahvusvahelisi suuniseid süvamerepüügi korraldamise kohta avamerel. Kui käesoleva määruse tõlgendamisel tekib kahtlusi, tuleks määrust tõlgendada lähtudes FAO suunistest.
Muudatusettepanek3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
1. Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mis püüavad avamerel kala põhjapüügivahenditega.
1. Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mis püüavad avamerel kala põhjapüügivahenditega, kui püügivahendid on tavapärase kalapüügi käigus kokkupuutes merepõhjaga.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a
a) mis jäävad sellise kalapüügi reguleerimise õigust omavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastutusalasse;
a) mis jäävad sellise kalapüügi reguleerimise osas õiguslikku pädevust omavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastutusalasse;
Muudatusettepanek6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt b
(b) ohualdis mereökosüsteem – mis tahes mereökosüsteem, sh ka rahud, veealused kõrgendikud, hüdrotermilised lõõrid, külmaveekorallid või külmaveekäsnad, mille iseloomulikku struktuuri ja talitlust võib parima olemasoleva teadusteabe põhjal ja ettevaatuspõhimõtte kohaselt kahjustada pinge, mida põhjustab kalapüügi käigus toimuv füüsiline kokkupuude põhjapüügivahenditega;
(b) ohualdis mereökosüsteem – mis tahes mereökosüsteem, mille iseloomulikku struktuuri ja/või talitlusi võib kahjustada mis tahes välise teguri toime;
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt c
(c) põhjapüügivahendid – põhjatraalid, tragid, seisevvõrgud, põhjaõngejadad, püünised ja mõrrad.
(c) põhjapüügivahendid – merepõhjas kasutatavad ja sellega kokkupuutes olevad püügiseadmed, nagu põhjatraalid, tragid, seisevvõrgud, põhjaõngejadad, püünised ja mõrrad.
Muudatusettepanek8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
(b) püütavad liigid,
(b) püütavad liigid ja liigid, mida võidakse püüda kaaspüügina,
Muudatusettepanek9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
(c) püügivahendite kasutamise sügavus, ja
(c) kasutatavad püügivahendid ja nende kasutamise sügavused,
Muudatusettepanek10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d
(d) merepõhja batümeetriline profiil kavandatud püügikohas.
(d) merepõhja batümeetriline profiil kavandatud püügikohas, kui laevade lipuriigist liikmesriigi pädevatel ametiasutustel vastavat teavet veel ei ole.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d a (uus)
(d a) püügi kestus.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
2. Pädev asutus annab spetsiaalse kalapüügiloa välja pärast seda, kui ta on hinnanud laeva kavandatud püügitegevuse võimalikke mõjusid ning jõudnud järeldusele, et kõnealune tegevus ei avalda ohualdistele mereökosüsteemidele märkimisväärset kahjulikku mõju.
2. Pädev asutus annab spetsiaalse kalapüügiloa välja pärast seda, kui ta on hinnanud laeva kavandatud püügitegevuse võimalikke mõjusid ning jõudnud järeldusele, et kõnealune tegevus ei avalda ohualdistele mereökosüsteemidele märkimisväärset kahjulikku mõju. Spetsiaalse kalapüügiloa kehtivusaeg ei ületa püügikava kestust.
Muudatusettepanek13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4
4. Pädev asutus peab kohaldama lõikes 2 osutatud hindamise teostamisel ettevaatuskriteeriume. Kui kaheldakse, kas kahjulik mõju on märkimisväärne või mitte, tuleb lähtuda sellest, et esitatud teadusteabest tulenevalt on tõenäoline kahjulik mõju märkimisväärne.
4. Pädev asutus kohaldab lõikes 2 osutatud hindamise teostamisel ettevaatuskriteeriume.
Muudatusettepanek14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6
Artikkel 6 Sügavuspiirang Sügavamal kui 1 000 meetrit on põhjapüügivahendite kasutamine keelatud.
välja jäetud
Muudatusettepanek15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
1. Kui kalalaev avastab kalapüügi käigus ohualti mereökosüsteemi, lõpetab ta püügi viivitamata või hoidub asjaomases kohas kalapüügi alustamisest. Ta jätkab kalapüüki üksnes siis, kui on jõudnud artikli 4 lõikes 1 sätestatud püügikavas ettenähtud püügikoha piires teise kohta, mille kaugus on vähemalt viis meremiili avastatud ökosüsteemi asukohast.
1. Kui vaatamata artikli 4 kohaselt võetud meetmetele hangib artikli 12 kohaselt laeval viibiv teadusvaatleja piisavaid tõendeid selle kohta, et kalalaev võib olla avastanud kalapüügi käigus tõenäoliselt ohualti mereökosüsteemi, lõpetab laev püügi viivitamata või hoidub asjaomases kohas kalapüügi alustamisest. Ta jätkab kalapüüki üksnes siis, kui on jõudnud artikli 4 lõikes 1 sätestatud püügikavas ettenähtud püügikoha piires teise kohta, mille kaugus on vähemalt viis meremiili avastatud ökosüsteemi asukohast.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)
2 a.Kui ohualti mereökosüsteemi esinemise küsimuses valitseb suur ebaselgus, loetakse vastav koht ohualtiks mereökosüsteemiks seni, kuni saadakse piisavalt vastupidiseid tõendeid.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
3. Laev teatab sellistest leidudest viivitamata pädevale asutusele, esitades täpsed andmed leiu iseloomu, asukoha, aja ja muude oluliste asjaolude kohta.
3. Laev teatab kõigist sellistest leidudest viivitamata pädevale asutusele, kes omakorda teavitab võimalikult kiiresti komisjoni ja liikmesriike, esitades täpsed andmed leiu iseloomu, asukoha, aja ja muude oluliste asjaolude kohta
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
3 a.Ohualdiste mereökosüsteemide alalise andmebaasi koostamiseks kantakse nende ootamatud leiud elektroonilisse kaardistamissüsteemi.
Muudatusettepanek19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
1. Liikmesriigid määravad oma kalalaevade tegevuspiirkondades ohualdiste mereökosüsteemide esinemist või esinemise tõenäosust käsitleva parima olemasoleva teadusteabe alusel kindlaks piirkonnad, mis suletakse põhjapüügivahenditega kalapüügiks. Liikmesriigid määravad viivitamata kindlaks sellised kalalaevadele suletud alad ning teatavad sellest artikli 13 kohaselt komisjonile.
1. Liikmesriigid määravad oma kalalaevade tegevuspiirkondades ohualdiste mereökosüsteemide esinemist või esinemise tõenäosust käsitleva parima olemasoleva teadusteabe alusel kindlaks piirkonnad, mis suletakse põhjapüügivahenditega kalapüügiks. Liikmesriigid määravad viivitamata kindlaks sellised kalalaevadele suletud alad ning teatavad vastavast sulgemisest viivitamata komisjonile. Komisjon edastab teabe viivitamata teistele liikmesriikidele.
Muudatusettepanek21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11
16. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2347/2002 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka artikli 1 lõikes 1 osutatud ühenduse kalalaevade suhtes, mis tegelevad süvamere kalavarude püügiga.
16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2347/2002 artiklites 3, 5, 7 ja 9 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka artikli 1 lõikes 1 osutatud ühenduse kalalaevade suhtes, mis tegelevad süvamere kalavarude püügiga.
Muudatusettepanek22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – pealkiri
Vaatlejad
Teadusvaatlejad
Muudatusettepanek23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
1. Kõik liikmesriigid määravad artikli 3 lõikes 1 sätestatud spetsiaalse kalapüügiloa saanud laevadele teadusvaatlejad. Vaatleja jälgib artikli 4 lõikes 1 sätestatud püügikava täitmise ajal laeval kalapüüki.
1. Representatiivne valim laevadest, millele liikmesriigid on andnud artikli 3 lõikes 1 sätestatud spetsiaalse kalapüügiloa, võtab pardale teadusvaatleja. Teadusvaatlejate koguarvu määrab kindlaks komisjon kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ettepanekul vastavalt kalapüügikohale ja -liigile. Laeval viibivate teadusvaatlejate arv on võrdeline iga liikmesriigi spetsiaalse kalapüügiloa saanud laevade arvuga. Komisjon tagab teadusvaatlejate asjakohase rotatsiooni eri kalalaevade vahel iga püügireisi järel. Teadusvaatleja jälgib artikli 4 lõikes 1 sätestatud püügikava täitmise ajal laeval kalapüüki ning täidab eelkõige käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ülesandeid.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)
3 a.Teadusvaatleja on vaadeldavast laevast või ettevõttest sõltumatu ning ta ei oma kõnealuses laevas või ettevõttes ärihuve ega kasutoovat osalust. Teadusvaatleja ei ole ühegi raske kuriteo eest süüdi mõistetud ning ta tunneb piisavalt süvamere kalapüügiviise, sihtliike ja asjaomaseid ökosüsteeme.
Muudatusettepanek25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt (a a) (uus)
(a a) püügitegevuse mõju vastavalt artikli 4 lõikele 2;
Muudatusettepanek26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2
2. Komisjon edastab lõikes 1 nimetatud aruandes sisalduva teabe viivitamata asjaomastele teadusasutustele ja liikmesriikidele, kes seda teavet küsivad.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – pealkiri
Järelkontroll
Määruse läbivaatamine
Muudatusettepanek28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta enne 30. juunit 2010. Aruandele lisatakse vajaduse korral käesoleva määruse muudatuste ettepanekud.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta enne 30. juunit 2009. Aruandele lisatakse vajaduse korral käesoleva määruse muudatuste ettepanekud.
Muudatusettepanek29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – esimene lõik
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus jõustub kolmekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.