Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta resolutsioon eelseisva ELi ja USA tippkohtumise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Atlandi-üleste suhete kohta, eriti kahte 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni vastavalt ELi ja USA suhete parandamise kohta Atlandi-ülese partnerluslepingu raames(1) ning ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta(2) ning 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete kohta(3);
– võttes arvesse 1990. aasta Atlandi-ülest deklaratsiooni ELi ja USA suhete kohta ning 1995. aasta uut Atlandi-ülest tegevuskava;
– võttes arvesse ELi ja USA 26. juuni 2004. aasta deklaratsiooni terrorismivastase võitluse kohta ning 20. juuni 2005. aasta deklaratsiooni vastastikuse koostöö tugevdamise kohta tuumarelva leviku tõkestamisel ja terrorismi vastu võitlemisel;
– võttes arvesse eelseisvat ELi–USA tippkohtumist 10. juunil 2008 Brdos ning 30. aprillil 2007. aastal Washingtonis toimunud ELi-USA tippkohtumist;
– võttes arvesse Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi 2007. aasta oktoobris toimunud 63. kohtumise ja 2008. aasta mais toimunud 64. kohtumise ühisdeklaratsiooni;
– võttes arvesse Põhja-Atlandi nõukogu 3. aprillil 2008. aastal Bukarestis toimunud tippkohtumise deklaratsiooni;
– võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta(4);
– võttes arvesse kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Ülemkogule esitatud dokumenti "Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek" (14. märts 2008);
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1803 (2008), 1696 (2006), 1737 (2006) ja 1747 (2007) Iraani tuumaprogrammi kohta;
– võttes arvesse 16. ja 17. detsembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi ning eriti osi "Tõhusal mitmepoolsusel põhinev rahvusvaheline kord" ja "Koostöö partneritega";
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone kliimamuutuse kohta, eelkõige 16. novembri 2005. aasta(5), 26. oktoobri 2006. aasta(6) ja 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni(7);
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,
A. arvestades, et ELi ja USA partnerlus on liidu välistegevuse nurgakivi ning see põhineb ühistel väärtustel, nagu vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriigi põhimõtted, ning toetab jätkusuutlikku majandust ja säästvat arengut;
B. arvestades, et Euroopa Liidul ja USAl on maailmapoliitikas ja -majanduses võtmeroll ning ühine vastutus rahu, demokraatia ja stabiilsuse edendamise eest maailmas, mis seisab silmitsi üleüldiste majandusprobleemidega, nagu kriis finantsturgudel, kaubandussuhete tasakaalustamatus, valuutakursside kõikumine ning võlakriis mõnedes vaeseimates riikides;
C. arvestades, et kliimamuutuse tagajärjed, nagu territoriaalsed konfliktid ressursside pärast, tõusvad toiduainete hinnad ja ränne, valmistavad ELi inimestele ja liidritele suurt muret; arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kasvab ülemaailmne energianõudlus 2030. aastaks 50–60%;
D. arvestades, et nii EL kui ka USA saavad olla ja peaksid olema juhirollis rahvusvahelisel tasandil kliimamuutuse vastu võitlemises;
E. arvestades, et nõudlus toiduainete järele kasvab maailmas kiiremini kui pakkumine, eeskätt nõudluse kasvu tõttu areneva majandusega riikides, nagu India ja Hiina, kus suureneb eriti vajadus liha- ja piimatoodete ning ühtlasi ka loomasööda järele; arvestades, et Majanduskoostöö- ja arengu organisatsiooni (OECD) hinnangul on USA praegused subsiidiumid maisist etanooli valmistamiseks aidanud kaasa toiduainete hindade ülemaailmsele tõusule, mis mõjutab eelkõige kõige vaesemaid riike;
F. arvestades, et enamikus arenguriikides ei saavutata enamikku aastatuhande arengueesmärke tähtajaks määratud 2015. aastaks;
G. arvestades, et ELis valitseb üksmeel tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise ja karmistamise suhtes enne 2010. aastal toimuvat tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi;
H. arvestades, et Iisraeli ja Palestiina liidrid leppisid Annapolises kokku alustada uusi läbirääkimisi, et sõlmida leping enne 2008. aasta lõppu; arvestades, et jõupingutused Lähis-Idas stabiilsuse saavutamiseks, edendades rahu, demokraatiat ja inimõiguste austamist, nõuavad tugevat koostööd ELi ja USA vahel, seda ka Lähis-Ida neliku raames, ja koostöös Araabia Riikide Liigaga;
I. arvestades, et ELi ja USA tihe koostöö Kosovos (EULEX) on Lääne-Balkani stabiilsuse ja arengu jaoks ülioluline; arvestades, et USA on võtnud endale põhimõttelise kohustuse osaleda EJKP õigusriigimissioonis Kosovos hinnanguliselt 80 politseiniku, 2 kohtuniku ja 4–6 prokuröriga;
J. arvestades, et võitluses rahvusvahelise terrorismiga on vajalik rõhutada, kui tähtis on täielikult austada inimõiguste ja põhivabadustega seotud rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelisi lepinguid;
K. arvestades, et ÜRO Peaassamblee täiskogu võttis 18. detsembril 2007. aastal ajaloolisel hääletusel vastu erinevate regioonide, sealhulgas ELi ühisalgatusel esitatud resolutsiooni surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamise kohta; arvestades oma sügavat muret surmanuhtluse jätkuva kehtimise pärast paljudes USA osariikides;
L. arvestades, et koostööl põhinevad Atlandi-ülesed majandussuhted vastavad ELi ja USA vastastikustele huvidele ning Atlandi-ülese turu tugevdamiseks on vaja järjekindlat poliitilist juhtimist; arvestades oma toetust Atlandi-ülese majandusnõukogu tegevusele ning lootust, et sellest kujuneb ELi-USA suhete nurgakivi;
M. arvestades, et maailmas on vaja on edendada vabadust ja demokraatiat ning tegeleda sellega seotud eesmärkidega, nagu rahvusvaheline julgeolek, vaesuse väljajuurimine, arengu edendamine, ülemaailmsed desarmeerimisjõupingutused, inimõiguste kaitse, globaalsete terviseriskidega tegelemine, keskkonnaprobleemid ja energiatarnete kindlus, võitlus rahvusvahelise terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega ning massihävitusrelvade leviku tõkestamine; arvestades, et Euroopa julgeolekustrateegias kinnitatakse selgelt Atlandi-ülese partnerluse ja NATO olulisust kollektiivse julgeoleku jaoks;
N. arvestades, et mõlema partneri huvides on seista olemasolevate rahvusvaheliste lepingute ning rahvusvaheliste institutsioonide, sealhulgas eelkõige ÜRO harta alusel tegutseva ÜRO süsteemi tõhusa toimimise pinnalt kooskõlastatult vastu ühistele ähvardustele ja ohtudele;
O. arvestades, et viimase paari aasta jooksul on mitmed USA nõuetest tulenevad ja ilma Euroopa Parlamendi kaasamiseta heaks kiidetud lepingud, eriti reisijate registri (PNRi) leping ja SWIFTi memorandum, ning USA automatiseeritud tuvastamissüsteemi (Automated Targeting System) kasutamine tekitanud õiguskindlusetuse Atlandi-üleste andmekaitsetagatiste suhtes andmevahetuse ja –edastuse korral ELi ja USA vahel terrorismi vastu võitlemise eesmärgil,
Atlandi-ülesed suhted üldiselt
1. loodab eelseisvaid USA presidendivalimisi arvesse võttes alustada peatselt koostööd uue presidendiga; loodab, et USA suurendab oma panust mitmepoolsete suhete ning rahu ja demokraatia edendamisel maailmas; on veendunud, et tuleb tugevdada ELi ja USA partnerlust tundlikes ülemaailmse mõjuga küsimustes, nagu võitlus vaesuse vastu ja kliimamuutus; on teadlik, et mitmetes küsimustes, nagu Rahvusvaheline Kriminaalkohus, terrorismivastases võitluses kasutatavad meetodid ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll, on EL ja USA endiselt eriarvamusel; loodab, et USA järgmine president teeb oma administratsioonile ülesandeks püüda neid probleeme lahendada;
2. kustub ELi ja USA üles tegema tihedamat koostööd suures hulgas ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas Lähis-Idas, Iraanis, Iraagis, Kosovos ning Lääne-Balkanil, Afganistanis ja Aafrikas, ning selle nimel, et luua rahvusvaheline keskkond, mis aitaks parandada julgeoleku- ja inimõigusteolukorda erinevais paigus, näiteks Myanmaris ja Zimbabwes, jätkates keskendumist neile küsimustele kõigil asjakohastel foorumitel, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogus; soovitab samuti edendada ühist tegevust suhetes teiste peamiste geopoliitiliste jõukeskustega;
Kliimamuutus
3. ergutab jõuliselt mõlemaid partnereid leppima kokku ühises lähenemisviisis, et saavutada kliimamuutuse piirnemine temperatuuri tõusuga kuni 2°C industrialiseerimisele eelnenud taseme suhtes, kusjuures arenenud ja arenguriigid peaksid osalema kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamises õiglasel määral vastavalt oma vastutuse ja suutlikkuse tasemele; märgib arenenud riikide vastutust võtta heitkoguste vähendamisel enda kanda juhtiv roll; tervitab USA peamiste presidendikandidaatide lubadusi tegeleda kasvuhoonegaaside heitkogustega ja püüda saavutada 2009. aastaks rahvusvaheline kokkulepe ohtliku kliimamuutuse ärahoidmiseks;
4. ergutab USAd tegema kõike vajalikku, et lõpetada oma siseriiklikku kliimaalast seadusandlust puudutav töö 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimuvaks ÜRO konverentsiks; kutsub USAd üles jätkama jõupingutusi süsinikdioksiidi heitmetega kauplemise süsteemi loomiseks, märkides, et tulevikus võiks selle siduda ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, kuna nii keskkonna kui ka tööstuse jaoks on üldjuhul parem, kui tekkivad süsinikdioksiidi heitmetega kauplemise turumehhanismid kogu maailmas omavahel kokku sobiksid ja koos toimiksid; tervitab sellega seoses ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ettepaneku projektis sisalduvat erisätet, mis võimaldab selle sidumist teiste kohustuslike saastekvootidega kauplemise süsteemidega, sh piirkondlike süsteemidega; tervitab sellega seoses süsinikdioksiidi heitmetega kauplemise piirkondlike süsteemide teket USAs;
5. tervitab kõrge esindaja ja komisjoni eelnimetatud aruannet kliimamuutuse mõjude kohta julgeolekule; nõuab tungivalt, et ELi–USA tippkohtumisel käsitletaks seda küsimust prioriteetsena, tuginedes edukale Bali konverentsile 2007. aasta detsembris; kutsub ELi ja USAd üles tegema koostööd selle nimel, et saavutada 2009. aastal 2012. aasta järgset perioodi käsitlev ambitsioonikas kokkulepe, mis hõlmaks nii leevendus- kui kohanemismeetmeid; võtab huviga teadmiseks USA Kongressis arutlusel oleva ettepaneku luua rahvusvaheline puhta tehnoloogia fond ning julgustab komisjoni alustama selles küsimuses dialoogi USA administratsiooniga;
Terrorism ja inimõigused
6. on mures selle pärast, et üksnes Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse olemasolu ning omavoliliste vahistamiste ja erakorraliste üleviimiste teostamine jätkab negatiivsete signaalide väljasaatmist selle kohta, kuidas võideldakse terrorismiga; nõuab tungivalt, et nõukogu teeks selge ja jõulise deklaratsiooni, milles kutsutakse USA valitsust üles lõpetama omavolilised vahistamised ja erakorralised üleviimised, ning paluks USA valitsusel mõista järelejäänud kinnipeetavate üle kohut või vabastada nad ja paigutada nad ümber ning maksta neile hüvitist täielikus vastavuses rahvusvahelise õiguse ja standarditega ning anda selgitusi salajaste vanglate olemasolu kohta väljaspool USA territooriumi;
7. avaldab kahetsust USA valitsuse otsuse üle ehitada Afganistani uus vanglakompleks, mis annab selget tunnistust sellest, et tõenäoliselt jätkavad Ameerika Ühendriigid veel aastaid isikute vangis hoidmist väljaspool Ameerikat;
8. kordab oma üleskutset nõukogule ja komisjonile viia lõpuks ellu LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni poolt neile adresseeritud soovitused;
9. kutsub USAd üles viivitamata tühistama viisarežiimi ning kohtlema kõiki ELi liikmesriikide kodanikke võrdselt täieliku vastastikuse viisavabaduse alusel; tervitab selles kontekstis ELi ja USA kõneluste algust uute USA julgeolekunõuete üle viisavaba režiimi kehtestamiseks; avaldab arvamust, et läbirääkimised peaksid olema läbipaistvad ja rajanema vastastikkuse põhimõttel ning nende juures tuleks kinni pidada ELi andmekaitsenormidest;
10. avaldab heameelt selle üle, et USA tunnustab Euroopa Ühenduse pädevust pidada läbirääkimisi sellise kokkuleppe üle, ja märgib, et ELi pädevusse kuuluvates küsimustes, nagu julgeolekuga seotud küsimused (sealhulgas reisijate registrite andmete vahetus, väljaandmine ja vastastikune õigusabi), tuleks läbirääkimisi pidada nõukoguga, ja liikmesriikidega üksnes niivõrd, kuivõrd see puudutab nende kodanikke;
11. märgib, et andme- ja infovahetus võib olla väärtuslik vahend võitluses rahvusvahelise terrorismi ja sellega seotud kuritegevusega, kuid rõhutab, et isikuandmete vahetus peab toimuma asjakohases õigusraamistikus, millega nähakse ette selged eeskirjad ja tingimused, tagades igaühe eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste piisava kaitse ja luues mehhanismi vigade parandamise võimaldamiseks; rõhutab, et selline andmevahetus peab igal juhul põhinema siduval rahvusvahelisel lepingul, mille sõlmimisse on täielikult kaasatud nii Euroopa Parlament kui ka USA Kongress; rõhutab, et vajalik andmevahetus peaks toimuma kooskõlas kehtiva ELi-USA väljaandmise ja vastastikuse õigusabi lepinguga ning vastavalt EÜ ja ELi andmekaitsealastele õigusaktidele ning sellega peab kaasnema kooskõlastamine luure- ja õiguskaitseorganite vahel, vajaduse korral isegi operatiivtasandil, ning õiguskoostöö ELi–USA väljaandmise ja vastastikuse õigusabi lepingu alusel;
12. rõhutab põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamise tähtsust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti Euroopa–Atlandi koostööraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel tehtud edusammudest, eriti seoses isikuandmete ja eraelu kaitsega; nõuab ülemaailmsete andmekaitsestandardite kiiret väljatöötamist Atlandi-ülese majandusnõukogu raames, et tagada isikuandmete kõrgetasemeline kaitse ning ettevõtete õiguskindlus;
13. kutsub ELi ja USA valitsusi üles käivitama ÜROs algatust karistuste nimekirja olemasoleva tava reformimiseks, mis hõlmab ka õiglase ärakuulamise, põhjenduste esitamise, tõhusa kohtuliku kaitse ja õiguskaitsevahendite nõuetekohaste menetluste kehtestamist; rõhutab samal ajal vajadust parandada ELi nn musta nimekirja puudutavaid menetlusi;
Tuumarelvade levik, raketitõrje, relvakontroll ja NATO
14. kordab oma täielikku toetust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele Iraani kohta, mis on vastu võetud ÜRO harta VII peatüki artikli 41 alusel, ning kutsub ELi ja USAd üles leppima kokku ühises strateegias, mis veenaks Teherani järgima ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone;
15. tervitab Iraani tuumaküsimuses ELi ja USA vahel toimuvat tihedat koostööd, mille tulemusena võttis ÜRO Julgeolekunõukogu 3. märtsil 2008. aastal vastu eelnimetatud resolutsiooni 1803(2008), millega kehtestati Iraani suhtes uusi sanktsioone; kutsub USAd üles Põhja-Koreaga peetud läbirääkimistel diplomaatiliste vahenditega edu saavutamise eeskujul võtma koos ELiga vahetult osa läbirääkimistest Iraaniga, kuna USAl on võimalik pakkuda täiendavaid julgeolekutagatisi, võttes arvesse Iraani julgeolekuhuvisid; rõhutab, kui oluline on USA, Venemaa, Hiina ja mitteühinenud riikidega tehtav koostöö täiendavate julgeolekukontseptsioonide väljatöötamiseks, et saavutada Iraaniga tema tuumarajatisi ja nende kasutamist käsitlev ulatuslik kokkulepe;
16. tervitab ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikide ja Saksamaa (P5+1) hiljutist algatust esitada Iraanile uus stiimulipake, et veenda teda peatama uraani rikastamise programmi; kutsub USAd lahenduse leidmise huvides üles täielikult toetama läbirääkimiste pidamist Iraaniga tuumarelva leviku tõkestamise lepingu eeskirjade ja kohustuste raames;
17. nõuab massihävitusrelvade leviku vastaste lepingute ja kehtestatud erikordade rahvusvahelise süsteemi tugevdamist; rõhutab vajadust tihendada kooskõlas rahvusvahelise õigusega ELi ja USA vahelist koostööd võitluses terrorismi ja massihävitusrelvade leviku vastu ning vajadust, et mõlemad osapooled toetaksid nendes küsimustes ÜRO rolli; nõuab tungivalt, et nõukogu arutaks USA partneritega, mil viisil toetada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ettevalmistamiskomiteed, mis kujutab endast esimest võimalust tugevdada ülemaailmset tuumarelva leviku tõkestamist enne 2010. aastal toimuvat tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi; rõhutab selles kontekstis vajadust arutada tippkohtumisel erinevaid tuumadesarmeerimise algatusi, mis põhineksid nn 13 praktilisel sammul, milles lepiti ühehäälselt kokku 2000. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsil; loodab, et käesoleval tippkohtumisel on USA valitsus valmis vastu võtma ELiga ühise strateegia, mille eesmärgiks on desarmeerimise edusammud nii massihävitusrelvade kui tavarelvastuse vallas; kutsub ELi ja USA üles vältima võimalikku vaakumit ajavahemikul 2009–2010, kui jõuab kätte peamiste desarmeerimiskokkulepete uuendamise aeg; avaldab lootust, et säilitatakse 1999., 2000. ja 2001. aastal saavutatud väga olulised kokkulepped Venemaaga; kutsub USA üles ratifitseerima üldist tuumakatsetuste keelustamise lepingut, et liikuda tuumarelvade sõjalise tähtsuse vähendamise suunas;
18. kutsub ELi liikmesriike ja USAd üles tegema koostööd uute ideede põhjal, et parandada ja tihendada ELi–NATO partnerlust nii, et see ulatuks kaugemale nn Berliin-plussi kokkuleppest, arvestades vajadust suurema koostöö järele Afganistanis; on seisukohal, et püüdlused Euroopa julgeolekustrateegia kohandamiseks ja viimistlemiseks tuleks siduda varajase etapi aruteludega NATO uue strateegilise kontseptsiooni üle; rõhutab NATO olulisust julgeolekuküsimuste koordineerimise struktuurina Euroopa ja USA vahel ning ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika olulisust, kuna selle tulemusel suureneb ELi võimekus reageerida 21. sajandi esilekerkivatele julgeolekuohtudele; avaldab heameelt selle üle, et Bukaresti tippkohtumisel tunnistas USA, et tugev NATO eeldab Euroopalt suurt kaitsevõimet; soovitab tihendada olemasolevaid julgeolekusuhteid NATO ja ELi vahel, austades sealjuures mõlema organisatsiooni iseseisvust;
19. on seisukohal, et USA praegune kava paigaldada Euroopasse raketitõrjesüsteem võib takistada rahvusvahelisi desarmeerimispüüdlusi; väljendab muret seoses Venemaa otsusega peatada endale Euroopa tavarelvastuse piiramise lepinguga võetud kohustuste järgimine; rõhutab, et mõlemad küsimused mõjutavad Euroopa rahvaste julgeolekut ja seetõttu ei tohiks nende üle pidada puhtalt kahepoolseid arutelusid USA ja üksikute Euroopa riikide vahel; juhib sellega seoses tähelepanu Põhja-Atlandi Nõukogu viimasel kohtumisel 3. aprillil 2008 avaldatud Bukaresti tippkohtumise deklaratsioonile, kus kutsutakse üles üldise raketitõrjevõrgu rajamisele, mille ulatus laieneks kogu liitlaste territooriumile; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles välja töötama raamistiku, mis kaasaks selle küsimuse arutamisse kõik ELi liikmesriigid ja NATO;
20. loodab seoses NATO strateegilise kontseptsiooni läbivaatamise, Euroopa julgeolekustrateegia uuendamise ning uue USA administratsiooni ametisse astumisega jõuda ELi–USA julgeolekusuhete ümberhindamiseni;
Arengukoostöö ja toiduainete hinnad
21. nõuab hädaabi suurendamist, et tegeleda otsese ohuga, mida kõrgemad toiduainete hinnad kujutavad maailma kõige vaesemate inimeste jaoks; tunnistab siiski, et rahast üksi ei piisa, ja kutsub seetõttu nõukogu, komisjoni ning USA Kongressi ja valitsust üles tegelema struktuuriprobleemidega, nagu põllumajandusse tehtavate investeeringute vähesus; ja kutsub ELi, USA ja mitmepoolseid organisatsioone üles alustama koordineeritud ülemaailmset tegevust, mille puhul pööratakse tähelepanu kaubanduseeskirjade õiglasemaks muutmisele ja arenguriikides põllumajandusse tehtavate investeeringute suurendamisele, keskendudes väiketootjatele ja naistele; kutsub doonorriike üles toetama ja aitama rahastada turvavõrgustikke kõige vähem kaitstud inimeste jaoks; kutsub ELi ja USA liidreid üles toetama aktiivselt ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni juhtimisel loodud ülemaailmse toidukriisi kõrgetasemelise töörühma ja osalema selles;
22. tervitab USA valitsuse algatust loobuda toiduabiga seotud lisatingimustest ning peab nimetatud algatust esimeseks oluliseks sammuks kogu toiduabiprogrammi reformimisel nii, et täiel määral arvestada vajadusega kannustavalt toetada piirkondlikku ja kohalikku toiduainetega kindlustatust, millele USA lisatingimustega seotud toiduabi on varem sageli kahjuks tulnud;
23. kutsub komisjoni üles arutama vajadust eraldada suur osa ELi ja USA arenguabi eelarvest põllumajandusteadusele, põllumajandustootjate koolitamisele ja parimate tavade vahetamisele eesmärgiga arendada edasi tõhusaid ja säästvaid maaviljelussüsteeme, nagu külvikorrasüsteem, segakultuuride kasvatamine ning kohapealsetele oludele kohandatud geneetiliselt modifitseerimata taimede ja loomade kasvatus, et luua kohapeal stabiilne toiduainete pakkumine ning usaldusväärsed, pikemas perspektiivis vähe energiat nõudvad põllumajandussüsteemid;
24. kahetseb USA valitsuse otsust vähendada oma rahalist toetust ÜRO Rahvastikufondile (UNFPA); juhib tähelepanu UNFPA olulisele rollile sündimuse vabatahtliku vähenemise saavutamisel vähem arenenud riikides; on veendunud, et juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele ja reproduktiivteenustele, naiste ja laste õiguste suurendamine ning emade ja laste tervise edendamine on otsustavad strateegiad rahvastiku kasvu aeglustamiseks ning ressursside säästmiseks; nõuab seetõttu tungivalt, et USA valitsus suurendaks UNFPA rahastamist;
25. palub ELil ja USAl asetada aastatuhande arengueesmärgid rahvusvahelise arengupoliitika keskmesse; nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon, liikmesriigid ja USA suurendaksid oma toetust arenguriikidele, et säilitada abi suurendamise lubaduste usaldusväärsus; tunnustab USA võetud kohustust suurendada arenguabi mahtu üldiselt ja eriti Aafrikale antavat abi; ergutab USA presidenti kasutama oma viimast ametiaastat selleks, et saavutada ambitsioonikas tulemus G8 juuli 2008 kohtumisel Jaapanis ja ÜRO aastatuhande arengueesmärke käsitleval tippkohtumisel septembris 2008 New Yorgis; kutsub ELi pidama kinni aastatuhande arengueesmärkidest ja iga-aastastest ajakavadest ametliku arenguabi taseme 0,7% saavutamiseks, mis on Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2008 kohtumise päevakorra olulisim punkt;
Rahvusvahelised suhted
26. rõhutab, et Iisraeli ja Palestiina konflikti lahendamine on Lähis-Idas rahu ja stabiilsuse saavutamise peamine eeldus; tuletab osapooltele meelde Annapolises võetud kohustusi pidada läbirääkimisi heas usus ja eesmärgiga jõuda rahulepingu sõlmimiseni 2008. aasta lõpuks, leides lahenduse kõigile seni lahendamata küsimustele; rõhutab veelkord araabia rahualgatuse olulisust ning nõuab, et EL ja USA kaasaksid araabia partnerid konstruktiivsel viisil; kordab oma üleskutset Iisraelile peatada asunduste rajamine, sealhulgas nende loomulik laienemine, ning lammutada alates 2001. aasta märtsist rajatud eelpostid; väljendab veelkord sügavat muret Gaza sektori humanitaar- ja poliitilise kriisi ja selle võimalike uute tõsiste tagajärgede üle; nõuab, et Palestiina relvarühmitused lõpetaksid koheselt rakettide tulistamise Gaza sektorist Iisraeli territooriumile; toetab täielikult Egiptuse jõupingutusi saavutada vägivalla lõpetamine ning leida lahendus, mis võimaldaks avada uuesti kõik piiriületuskohad;
27. tervitab teadet, et Süüria ja Iisrael on alustanud Türgi eestkostel kaudseid rahuläbirääkimisi;
28. tervitab Michel Suleimani valimist Liibanoni presidendiks; rõhutab Liibanoni stabiilsuse, suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse tähtsust; nõuab, et pooled rakendaksid täiel määral Dohas saavutatud lepingut, ning kutsub ELi ja USAd üles toetama kõiki sellega seotud jõupingutusi;
29. rõhutab, et Euroopa-Atlandi piirkonna ja laiema rahvusvahelise julgeoleku jaoks on vajalik Afganistani muutumine rahumeelseks ja demokraatlikuks riigiks, mis austab inimõigusi ja on vaba terrorismiohust; tervitab seetõttu NATO poolt Afganistani suhtes võetud kindlameelset ja püsivat kohustust, mida rõhutatakse rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude uues strateegilises nägemuses, ning rahvusvahelise üldsuse laiapõhjalist tegevust, milles liidetakse tsiviil- ja sõjalised meetmed, sealhulgas ELi politseimissioon (EUPOL), mis on osa ELi üldisest tegevusest Afganistanis ning ELi koordineeritud lähenemisviisist, mis hõlmab kohaliku tasandi poliitiliste suuniste andmist ELi eriesindaja poolt ning muu hulgas komisjoni kaudu teostatavat ülesehitustegevust; kutsub ELi ja USAd üles astuma kiireid samme, et suurendada, parandada ja koordineerida oma arenguabi Afganistanile, suunates muu hulgas võimalikult palju raha Afganistani institutsioonidele ja kogemustega valitsusvälistele organisatsioonidele;
30. kutsub nõukogu üles alustama USAga Iraagi küsimuses dialoogi, tutvustama ELi seisukohti oma strateegilise rolli kohta riigis ning jätkama rahvusvahelise üldsuse rolli mitmepoolsemaks muutmise toetamist Iraagis, kasutades täielikult ära ÜRO laiendatud rolli vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1770(2007);
31. rõhutab ühist pühendumust piirkondlikule julgeolekule ja stabiilsusele Balkani poolsaarel; avaldab kiitust NATO rahvusvahelistele julgeolekujõududele Kosovos (KFOR) kiire, erapooletu ja tõhusa tegutsemise eest hiljutise vägivallapuhangu ajal Kosovos ning rõhutab, et KFOR peab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244(1999) alusel edasi Kosovosse jääma, et tagada turvaline ja ohutu keskkond, sealhulgas liikumisvabadus kõigile Kosovo elanikele ja rahvusvaheliste missioonide liikmetele; rõhutab sellega seoses, et ELil on Kosovos oluline roll, tervitab EULEXi alustamist Kosovos ning rõhutab, et seda tuleks laiendada üle kogu Kosovo territooriumi;
32. usub, et EL ja USA peavad Kosovos kiiremas korras tegelema lühiajaliste julgeolekuprobleemidega ning pikemaajaliste arenguprobleemidega, et saavutada ühine eesmärk: toimiv riik, mitmerahvuseline ühiskond koos tugevate, toimivate institutsioonidega ja õigusriigi põhimõtte austamine; tervitab asjaolu, et esimest korda kaasatakse EULEXi Kosovos USA politseinikke; märgib, et USA valitsus lähetab operatsioonile Kosovos teatava arvu riigidepartemangu ametnikke ja lepingulisi töötajaid ning katab 25% rahvusvahelise tsiviilbüroo tegevuskuludest, kusjuures ülejäänud raha saadakse Euroopa Komisjoni toetusest ja teistelt riikidelt;
33. kutsub üles kooskõlastatud tegevusele Hiina suhtes, võttes eelkõige arvesse vajadust leida kiiresti võimalusi edendada riigis demokraatiat, hajutada pingeid riikidevahelistes suhetes ning hõlbustada dialoogi Pekingi ametivõimude ja dalai-laama vahel, et saavutada Tiibeti küsimuses tegelik edasiminek;
34. palub nõukogul esitada USA-le uuesti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kui rahvusvahelise õiguse tugisamba küsimus; ootab tulevaselt USA valitsuselt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 2009. aasta läbivaatamise konverentsi eel konstruktiivsemat suhtumist kohtu põhikirja ratifitseerimisse ja aktiivsemat osalemist kokkuleppe saavutamisel agressioonikuriteo siiani koostamata definitsiooni üle, nagu on ette nähtud Rooma põhikirja artikli 5 lõikes 2;
35. avaldab veelkord hukkamõistu surmanuhtluse suhtes; kutsub USA valitsust ja kõiki USA osariike üles seda kaotama; peab kahetsusväärseks USA Ülemkohtu hiljutist otsust toetada surmava aine süstimist, võimaldades nii taasalustada hukkamiste täideviimist;
36. soovitab võtta meetmeid Atlandi-üleste suhete tugevdamiseks USAga uue Atlandi-ülese partnerluslepingu raames, millega asendatakse praegu kehtiv Atlandi-ülene tegevuskava; soovitab sellega seoses kehtestada nimetatud Atlandi-ülese partnerluslepingu jaoks korrapärane läbivaatamismehhanism, mille alusel eksperdid EList ja USAst püüaksid pidevalt parandada Atlandi-ülest partnerlust, et kõiki selle võimalusi ära kasutada; rõhutab, et üksnes USA Kongressi, Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide laiem kaasamine kõikidel tasanditel võimaldab kogu protsessi tõeliselt tugevdada ning praegune suhtlustegevus parlamentide vahel tuleks järk-järgult kujundada päris Atlandi-üleseks assambleeks;
o o o
37. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide presidendile ja Kongressile.