Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 27.–28. novembril 1995. aastal Barcelonas toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna välisministrite konverentsil vastuvõetud Barcelona deklaratsiooni, millega loodi Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlus;

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule "Barcelona protsess: Vahemere Liit" (KOM(2008)0319);

–   võttes arvesse Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu loomise põhimõtte heakskiitmist Euroopa Ülemkogul Brüsselis 13.–14. märtsil 2008;

–   võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee (EMPA) eesistuja lõppdeklaratsiooni ning EMPA soovitusi, mis võeti vastu assamblee neljandal täiskogu istungil 27.-28. märtsil 2008. aastal Ateenas;

–   võttes arvesse 2.–3. detsembril 2003 Napolis ja 5.–6. novembril 2007 Lissabonis toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna välisministrite konverentside järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726);

–   võttes arvesse Barcelonas 27.-28. novembril 2005. aastal toimunud Euroopa – Vahemere partnerluse 10. aastapäeva tähistamiseks korraldatud Euroopa – Vahemere piirkonna tippkohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Inimõigusi ja demokratiseerimist puudutavate ELi meetmete tõhustamine Vahemere piirkonna partneritega - strateegilised suunised" (KOM(2003)0294);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid resolutsioone Euroopa Liidu Vahemere piirkonna poliitika kohta, eriti 15. märtsi 2007. aasta resolutsiooni(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et Vahemere piirkond ja Lähis-Ida on ELile strateegilise tähtsusega, ning arvestades, et eksisteerib vajadus solidaarsusel, dialoogil, koostööl ja teabevahetusel põhineva Vahemere piirkonna poliitika järele, et lahendada ühised väljakutsed ja saavutada eesmärk luua rahul, stabiilsusel ja ühisel jõukusel rajanev piirkond;

B.   arvestades, et Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu loomise tippkohtumisel, mis toimub 13. juulil 2008 Pariisis, tuleks kehtestada selged suunised ELi mitmepoolsete suhete edendamiseks oma Vahemere piirkonna partneritega, sealhulgas töömeetodite tugevdamise ja ühisvastutuse suurendamise kohta;

C.   arvestades, et Barcelona protsessi saavutuste ja puudujääkide analüüsi tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta, et oleks võimalik Euroopa –Vahemere piirkonna suhted tõhusal viisil läbi vaadata ja anda Barcelona protsessile uut hoogu; arvestades sellega seoses asjaolu, et on oluline käsitleda koostöö arengus ja Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse süvendamisel tekkinud raskusi, näiteks Lähis-Ida konflikti jätkumine, tõsised poliitilised pinged piirkonnas, näiteks Lääne-Saharas, oluliste edusammude puudumine demokraatia ja inimõiguste valdkonnas ning üldsuse teadmatus kõnealusest protsessist;

D.   arvestades, et üldhinnang Barcelona protsessile näitab, et hoolimata ebapiisavatest saavutustest esialgsete eesmärkidega võrreldes on protsessil potentsiaali, mida tuleks optimeerida,

1.   tervitab eespool nimetatud komisjoni teatist "Barcelona protsess: Vahemere Liit" ning ühineb uue algatuse eesmärgiga anda ELi mitmepoolsetele suhetele tema Vahemere piirkonna partneritega uut poliitilist ja praktilist hoogu, tõstes nende suhete poliitilist taset ühise peremehetunde ja ühisvastutuse suurendamise kaudu, kuid ka arendades piirkondlikke projekte, mis vastavad piirkonna elanike vajadustele;

2.   on seisukohal, et Barcelona protsessile tuleks anda uut hoogu, et suurendada tema tähtsust ja rõhutada käegakatsutavat kasu kodanike, eelkõige Vahemere lõunakalda elanike jaoks;

3.   ühineb seisukohaga, et Barcelona protsessi, mis peaks jääma ELi Vahemere piirkonnaga tehtava koostöö keskmesse kui ainus foorum, kus kõik ELi Vahemere piirkonna partnerid saavad vahetada arvamusi ja osaleda konstruktiivses dialoogis, on vaja elavdada; on seisukohal, et Barcelona deklaratsioon, selle eesmärgid ja koostöövaldkonnad on nendes suhetes teetähiseks; loodab, et uus algatus rajaneb Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse saavutustel, andes protsessile lisaväärtust;

4.   kutsub seetõttu Barcelona protsessis mitteosalevaid riike üles võtma üle Barcelona acquis, et liikuda samade eesmärkide suunas;

5.   toetab kindlalt Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu kavandatavat arendamist kui demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtete järgimisel rajaneva Euroopa – Vahemere piirkonna tugevdamist, mis peaks looma välis- ja julgeolekupoliitikas tugeva partnerluse;

6.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles hindama seda uut institutsiooni ja selle olulise uue algatuse õiguslikku mõju, eelkõige seoses Lissaboni lepingu sätetega;

7.   kinnitab valmisolekut teha koostööd Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu institutsionaalse raamistiku loomises; märgib, et Euroopa Parlament kui üks ELi eelarvepädevatest institutsioonidest on kaasatud uue raamistiku ja selle projektide edu tagamisse;

8.   tervitab komisjoni ettepanekut kasutada Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu puhul kaaseesistuja põhimõtet riigipeade ja valitsusjuhtide ning välisministrite tasandil, tunnustades, et see suurendab ühisvastutust Euroopa – Vahemere piirkonna koostöö suhtes; tervitab komisjoni ettepanekut, et ELi-poolse kaaseesistumise eest peaksid vastutama pädevad ELi institutsioonid; rõhutab, et Vahemere piirkonna eesistuja tuleks nimetada Vahemere piirkonna partnerite konsensuse alusel ning et eesistujaks olev riik peaks tippkohtumistele ja ministrite kohtumistele kutsuma kõik riigid, kes osalevad Barcelona protsessis ja Vahemere Liidus;

9.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku luua alaline ühiskomisjon, mis asuks Brüsselis ja kuhu kuuluksid kõigi Barcelona protsessis ja Vahemere Liidus osalejate nimetatud esindajad ning millel võiks olla institutsionaalse juhtimise parandamisel tähtis roll;

10.   on seisukohal, et uus kavandatav sekretariaat peaks olema integreeritud komisjoni teenistustesse, võiks hõlmata kõigi protsessis osalejate poolt lähetatud ametnikke ning peaks andma lisaväärtuse olemasolevatele struktuuridele, et suurendada haldussuutlikkust üldiste poliitiliste protsesside toetamisel;

11.   on seisukohal, et uus kavandatav sekretariaat peaks muutma uue Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu nähtavamaks kohalikul tasandil ning et see peaks otsustavalt keskenduma piirkondlikele projektidele ja olema samuti võimeline täitma mitmesuguseid ülesandeid kõnealuste projektide puhul hea valitsemistava tagamiseks;

12.   kutsub siiski nõukogu ja komisjoni üles nõudma sekretariaadi asukohariigilt Barcelona protsessi demokraatia- ja inimõigustealaste kohustuste järgimist;

13.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku tugevdada suhteid ELi Vahemere piirkonna partneritega poliitilisel tasandil, korraldades iga kahe aasta järel Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu raames tippkohtumise, mille eesmärk on võtta vastu poliitilised deklaratsioonid ning otsused peamiste piirkondlikul tasandil väljatöötatavate programmide ja projektide kohta;

14.   on seisukohal, et EMPA tuleb nende tippkohtumiste ettevalmistamisse ja läbiviimisse täielikult kaasata;

15.   tervitab komisjoni ettepanekut seoses rolliga, mida etendab EMPA, millest peaks saama Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu institutsionaalse raamistiku lahutamatu osa selle parlamentaarse mõõtmena; toonitab asjaolu, et vajalik on demokraatliku legitiimsuse edendamine ning EMPA kui ainsa parlamentaarse assamblee, mis ühendab 27 ELi liikmesriiki ning kõiki Lähis-Ida rahuprotsessis osalevaid riike, rolli tugevdamine; on seisukohal, et EMPA-l kui nõuandeorganil peaks olema õigus teha ettepanekuid ja anda hinnanguid; toetab Barcelona protsessis mitteosalevate riikide parlamentide esindajate osalemist EMPAs;

16.   kordab, et demokraatia areng tuleb saavutada poliitiliste reformide toetamisega, ning rõhutab, et Euroopa demokratiseerimise poliitika ja inimõiguste edendamise usaldusväärsus sõltub tugevast ja nähtavast toetusest kodanikuühiskonnale ja demokraatlikele poliitilistele organisatsioonidele Vahemere lõunakaldal; nõuab kodanikuühiskonna ja tööturu osapoolte esindajate jõulist kaasamist Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu institutsionaalsesse raamistikku;

17.   juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa – Vahemere piirkonna poliitika üks peamine eesmärk on edendada õigusriigi põhimõtet, demokraatiat, inimõiguste austamist ja poliitilist pluralismi, ning on selles osas seisukohal, et Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlus ei ole inimõiguste valdkonnas veel oodatud tulemusi andnud; kutsub seega nõukogu ja komisjoni üles sätestama selgelt inimõiguste ja demokraatia edendamise kõnealuse uue algatuse eesmärkides ning tugevdama täiendavalt kehtivate mehhanismide rakendamist, näiteks assotsiatsioonilepingutes sisalduv inimõiguste klausel ning mehhanismi loomine kõnealuse klausli rakendamiseks uue põlvkonna lepingutes, Euroopa naabruspoliitika kahepoolsed tegevuskavad ja inimõiguste allkomisjonide loomine;

18.   märgib, et ELi ja Vahemere piirkonna koostöö peab laienema ka teistele Vahemere rannikuriikidele, ning rõhutab, et teiste riikide Vahemere identiteeti tuleb täiel määral tunnustada;

19.   tuletab meelde komisjoni pakutud algatusi, näiteks meremagistraalid, kiirteeühenduse loomine Araabia Magribi riikides, Vahemere reostusest puhastamine, kodanikukaitse ja Vahemere päikeseenergia kava; väljendab huvi võimaluse vastu toota Põhja-Aafrika kõrbes suure võimsusega päikesesoojusenergiat ning soovitab asetada selleteemalise arutluse Vahemere Liidu esimestel kohtumistel eelisjärjekorda; toetab ka teisi projekte, näiteks vee soolatustamine joogivee kättesaadavuse parandamiseks, mis on paljude Vahemere riikide jaoks peamine probleem;

20.   rõhutab, kui tähtis on, et Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu alla kuuluvad projektid oleksid avatud kõigile osalemisest huvitatud ELi liikmesriikidele ja Vahemere piirkonna partneritele, eriti kui on tegemist konkreetsete projektide või valdkondade sidusrühmadega;

21.   kutsub komisjoni teavitama korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja EMPAt sellest, milline on nende piirkondlike projektide seis, ning kaaluma parlamentaarsel tasandil esitatud ettepanekuid ja hinnanguid, et suurendada protsessi tähtsust, toetuse vastuvõtmise suutlikkust ja piirkonna elanikele antavat lisaväärtust;

22.   rõhutab, et ELi ja Vahemere piirkonna partnerluses ei saa keskenduda ainult majandus- ja kaubandusküsimustele; märgib, et Barcelona kolm sammast on omavahel tihedalt seotud; juhib tähelepanu asjaolule, et rahu, stabiilsuse ja jõukuse edendamiseks kavandatud esimene sammas ning rahu ja stabiilsuse harta projekt ei ole olnud eriti edukad; rõhutab, et vabakaubanduspiirkonna loomise eesmärk ja kaubanduse liberaliseerimine ei ole eesmärgid iseeneses, vaid sellega peab kaasnema piirkondliku koostöö tugevdamine ning sotsiaalne ja keskkonna-alane integratsioon;

23.   märgib, et majanduspoliitikat ei tule hinnata mitte ainult tema panuse järgi majanduskasvu, vaid ka loodud töökohtade arvu ning vaesuse vähendamisele kaasaaitamise järgi; rõhutab sellega seoses vajadust tugevama ELi toetuse järele Vahemere piirkonna partnerriikide programmidele, et edendada soodsa kliima loomist investeeringute kasvule ning julgustada noori inimesi looma väikeettevõtteid, hõlbustades ühtlasi juurdepääsu väikelaenudele; on sellega seoses seisukohal, et tuleks tugevdada toetust Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) kaudu, sealhulgas teabekampaaniatele;

24.   juhib tähelepanu oma ettepanekule luua Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja arengupank, mis suudaks ligi tõmmata otseseid välisinvesteeringuid, mis ELi – Vahemere piirkonnas praegu puuduvad, ning märgib, et Pärsia lahe riikide kui piirkonna tähtsaimate investorite osalemine võiks selle eesmärgi täitmisele kaasa aidata;

25.   kinnitab taas, et on vaja tugevdada naiste staatust Vahemere piirkonnas poliitikaga, mis annab neile ühiskonnas olulise rolli, samuti soolise võrdõiguslikkuse edendamisega; rõhutab, et traditsioonide ja tavade austamine ei tohi toimuda naiste põhiõiguste vähendamise arvelt;

26.   rõhutab vajadust pakkuda ELi Vahemere piirkonna partneritele erinevaid huvipakkuvaid kultuurikoostööprogramme, kasutades selleks rohkem Erasmus Mundus ja Euromed Audiovisual II (2006–2008) programme, mida tuleks intensiivistada ja pikendada, ning üldiselt Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit(2);

27.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Barcelona protsessi osalisriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 206. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).