Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 17. jaanuari 2001. aasta resolutsiooni noorte põllumajandustootjate olukorra ja väljavaadete kohta Euroopa Liidus;(1)

–   võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta;(2)

–   võttes arvesse Lissaboni strateegiat, mille eesmärk on muuta EL 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks;

–   võttes arvesse 26. veebruari 2008. aasta avaliku kuulamise tulemusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0182/2008),

A.   arvestades, et Göteborgi strateegiaga seatakse ELi majanduse konkurentsivõimelisuse ja jätkusuutlikkusega seotud prioriteedid ning noored põllumajandustootjad saavad anda olulise panuse kõnealuste eesmärkide saavutamiseks;

B.   arvestades, et ELi põllumajanduse multifunktsionaalne mudel saab olla maapiirkondade jätkusuutliku arengu kandjaks tänu põllumajandusettevõtete laialdasele levikule;

C.   arvestades, et mitmed noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise ja nende ettevõtete arendamisega seotud aspektid on saanud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi edenemisega uusi väljavaateid, kuid need võimalused ei ole kogu ELis ühtlaselt jagunenud, muutes ühenduse strateegilise lähenemise teostamise keeruliseks;

D.   arvestades, et kuigi põhjaliku ja värske statistika puudumine noorte põllumajandustootjate arvu ja nende positsiooni kohta ELi põllumajanduses on kahetsusväärne, on Eurostati 2003. aastast pärinevatel andmetel alla 35-aastaste noorte põllumajandustootjate osakaal ELis ainult 7% ja see väheneb, kuigi tulevikus peab toiduainete tootmise kasv jätkuma;

E.   arvestades, et eelseisev ÜPP läbivaatamine (ÜPP nn tervisekontroll) on võimalus parandada toetuse suunamist noortele põllumajandustootjatele ning seda ei tohiks kasutamata jätta;

F.   arvestades, et noortel põllumajandustootjatel on vaja luua elujõulised ettevõtted elamisväärses keskkonnas, et tulla toime ELi toiduainetega kindlustatuse ja energiavarustuse kindluse ning ELi maapiirkondade majanduskasvu ja töökohtadega seotud väljakutsetega ning maapiirkondade pikaajalise säästliku majandamisega;

G.   arvestades, et vaja on multifunktsionaalset lähenemist ning eelkõige noori põllumajandustootjaid tugevalt toetavat poliitikat;

H.   arvestades, et noorte inimeste kaasamine põllumajandusettevõtete omanike hulka on maapiirkondade jaoks olulise tähtsusega, kuna majandustegevus ja sotsiaalne struktuur enamikes maapiirkondades toetub endiselt põllumajandusele;

I.   arvestades, et Euroopa strateegia noorte põllumajandustootjate ettevõtlusalase koolituse edendamiseks näib hädavajalik;

J.   arvestades, et noortel põllumajandustootjatel on otsuste tegemisele väga dünaamiline lähenemine, nad on valmis võtma riske, otsima sünergiat ja täiendavust ning viima ellu väga uuenduslikke planeerimisvalikuid, mis ületavad tavapärased põllumajandustavad;

K.   arvestades, et kuigi mitmesugused poliitilised meetmed soosivad noori põllumajandustootjaid ja aitavad anda uue tõuke ELi põllumajandussektorile, on põlvkondade vahetumine põllumajandusettevõtete omanike seas ELis endiselt problemaatiline;

L.   arvestades, et noored põllumajandustootjad seisavad põllumajandussektoris silmitsi lisaprobleemidega nagu tegevuse alustamise kõrged kulud, suur laenukoormus, liiga vähe saadaolevaid põllumajandusettevõtteid ja liiga vähene spetsiifiline koolitus; arvestades, et põllumajanduspoliitika tekitab ettevõtjatele üha rohkem lisakohustusi selliste valdkondade ristvastavusnõuetega seoses nagu keskkond, loomade tervishoid, loomade heaolu, toiduohutus ja maastikukorraldus;

M.   arvestades, et noor ja dünaamiline põllumajandustööstus on põhikomponent Lissaboni strateegias sätestatud eesmärkide saavutamiseks;

N.   arvestades, et, maaelu arengut soodustav uus määrus võimaldab kavandamist perioodiks kuni 31. detsember 2013;

O.   arvestades, et maapiirkonnad moodustavad ELi territooriumist 92%, samal ajal kui 50% elanikkonnast elab praegu linnapiirkondades ja 50% maapiirkondades;

P.   arvestades, et põlvkondade vahetus on vajalik ELi toiduainete kõrge kvaliteedi, toiduohutuse ja ELi isemajandamise säilitamiseks tulevikus,

1.   on seisukohal, et üks reformitud ÜPP eesmärk peaks olema põlvkondade vahetuse sujuvuse parandamine põllumajanduses ning selle eesmärgi saavutamist aitavad eriti täiendada esimese ja teise samba vahendid, millega toetatakse jätkusuutlikku põllumajandust ja arenenud maapiirkondi;

2.   on veendunud, et tegevus, mis soodustab põlvkondade vahetust põllumajanduses, on vajalik toiduainete, energia ja territooriumiga seotud probleemidega tegelemiseks, millega ELi põllumajandus praegu ja tulevikus silmitsi seisab; on seisukohal, et juhul, kui soovitakse vastata ühiskonna ootustele, ei saa selliseid probleeme lahendada ilma tugeva põllumajandussektorita ja suure arvu põllumajandustootjateta ELis;

3.   märgib, et ELi laienemine uute liikmesriikide võrra on tugevdanud liidu kultuurilist mitmekesisust ja suurendanud tootevalikut ning see annab suurepärase võimaluse parandada ELi põllumajanduse konkurentsivõimet, keskendudes pidevale innovatsioonile ja ühenduse toodete kvaliteedile ning pöörates tähelepanu tootjate saavutustele sellises tähtsas valdkonnas nagu toiduohutus;

4.   on seisukohal, et noori põllumajandustootjaid toetavate meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleks eriti arvesse võtta noorte põllumajandustootjate olukorda uutes liikmesriikides;

5.   kutsub seetõttu komisjoni üles esitama ettepanekuid ELi kvaliteedimärgi kasutuselevõtuks, mis võimaldaks tarbijatel kerge vaevaga eristada tooteid, mis on toodetud ELi rangete keskkonna-, loomade heaolu ja toiduohutusstandarditega kooskõlas;

6.   märgib, et kvaliteeti arvestades peaks eesmärgiks olema tootmise ja toodete mitmekesisus;

7.   märgib, et peamine tegur põllumajandustööstuse vanuseprofiili uuendamisel on maa kättesaadavus, arvestades selle kõrget hinda;

8.   on arvamusel, et tulevikus peab ÜPP püüdma kaotada takistusi, millega põllumajandustootmist alustada soovivatel noortel silmitsi tuleb seista, ja põlvkondade vahetusest tuleb teha üks prioriteet;

9.   nõuab lisaks pingutuste suurendamist, et selgitada avalikkusele Euroopa põllumajandusmudelit koos sellega kaasnevate kõrgete keskkonna-, loomade heaolu ja toiduohutusstandarditega;

10.   on seisukohal, et laienenud ELi üks suur eelis on põllumajandusettevõtete asutamine või ülevõtmine noorte inimeste poolt;

11.   juhib tähelepanu püsivatele raskustele, mis tulenevad tegevuse alustamise suurtest kuludest, sealhulgas põllumaa müügi või rendi hindadest ning vajadusest pidevalt investeerida materiaalsesse põhivarasse ja inimpotentsiaali, et teha tehnoloogilisi ja logistilisi uuendusi; juhib tähelepanu asjaolule, et tehnoloogiliste ja logistiliste uuenduste tegemine hõlmab endas rohkemat kui seadmete ja masinate ostmine, ning et uuenduste tegemiseks on olulised teadustöö ja teadusuuringute tulemustele ligipääs;

12.   kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike maapanga loomisel, mis põhineks ennetähtaegsest pensionile jäämisest tulenevast maa vabanemisest; on seisukohal, et tuleks kehtestada toetus kallite masinate ja seadmete ühisele soetamisele, mida iga üksik põllumajandusettevõtja harva kasutab;

13.   nõuab tegevuse alustamise toetuse läbivaatamist, kuna see on püsinud muutumatul tasemel selle kehtestamisest alates ja ei tundu enam põllumajandustootjate vajadustele vastavat;

14.   rõhutab maa hindade osakaalu probleemides, mida kogevad noored põllumajandusettevõtete asutamisel, ning kutsub komisjoni üles uurima maa hindade märkimisväärset tõusu, mida on muu hulgas põhjustanud linnaehituse mõju ja spekuleerimine;

15.   soovitab kehtestada meetmed, mis võimaldavad põllumajandusmaa siirdamisega esikohale seada selle loovutamise ettevõtlusega alustavatele noortele põllumajandustootjatele, mitte juba tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes soovivad oma ettevõtet laiendada, sealhulgas meetmed seoses ennetähtaegselt pensionile jäämise, maa ostmise edasilükkamisele pakutava toetuse, tegevuse mitmeetapilise käivitamise ja maa osalise rentimisega;

16.   võtab teadmiseks, et vaja on parandada noorte põllumajandustootjate starditoetuste poliitika tõhusust ning et abisaajate tähtsuse järjekorra sätestamisel on oluline näha ette täiendavad kriteeriumid, milles võetakse arvesse objektiivseid tegureid;

17.   nõuab tungivalt, et ÜPP nn tervisekontrolli käsitlevas komisjoni õigusakti ettepanekus tehtaks ettepanek, et maapiirkondade arengut käsitlevates õigusaktides sätestatud noortele põllumajandustootjatele antav abi tuleks lisada kohustuslike meetmete hulka liikmesriikide koostatavates kavades ning sellega peaks kaasnema ka stardiabi summade suurendamine;

18.   on seisukohal, et noori põllumajandustootjaid abistavad meetmed peaksid toetama ka uusi ettevõtjaid, kuna nad on ELi põllumajandusele uuendavaks ja väärtuslikuks lisaks; märgib sellega seoses, et abi tuleks eelkõige suunata uutele ettevõtjatele, mitte põllumajandusettevõtlusest lahkujatele; rõhutab, et põllumajandusettevõtete ülevõtmist toetavad meetmed ei tohi moonutada konkurentsi ühelt poolt uute ettevõtjate ning teiselt poolt põllumajandustootjate poegade ja tütarde vahel;

19.   märgib, et ELi territoriaalse ühtsuse eesmärgi täitmiseks on eriti oluline vältida ebasoodsas olukorras olevate põllumajanduspiirkondade mahajätmist, lihtsustada noortel põllumajandustootjatel ettevõtluse alustamist piirkondades, kus valitsevad pidevalt ebasoodsad looduslikud tingimused, näiteks saared ja mägipiirkonnad, kus arendamise, ehitamise ja ligipääsuga seotud kulud on suuremad ning kus on sageli tarvis tegevust mitmekesistada, et saavutada piisaval tasemel elujõulisus;

20.   palub komisjonil uurida mitmesuguste noori põllumajandustootjaid abistavate riiklike ja ELi tasandi meetmete tulemuslikkust ja lisandväärtust ning koostada kõnealusel teemal aruanne 1. juuliks 2009;

21.   märgib, et paljud noored põllumajandustootjad peavad investeerimis- ja intressitoetuseid kõige tulemuslikumateks meetmeteks ettevõtluse soodustamisel ning nende konkurentsipositsiooni parandamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama abile ja toetustele piisavat tähelepanu;

22.   palub komisjonil viia läbi uuring selle kohta, kuidas tootmisõigused ning õigused otsemaksetele ja lisatasudele mõjutavad noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, kuna kõik sarnased meetmed põhjustavad sageli põlvkondadevahelisi konflikte, raskendades noorte tegevust alustada soovivate põllumajandustootjate ligipääsu nimetatud õigustele; on seisukohal, et komisjon peaks tegema vajalikud järeldused seoses ÜPP haldamisega, et panna noored inimesed põllumajandusettevõtlusega alustamisel paremasse olukorda;

23.   märgib, et põllumajandusettevõtete ülevõtmise suurenenud kulude ja probleemsetes põllumajanduspiirkondades tegevuse alustamisega kaasnevate raskuste paremaks arvestamiseks tuleks tõsta ühenduse abi ülemmäära 55 000 eurolt ning nõuetele vastavuse saavutamise tähtaega tuleks tõsta kolmelt aastalt viiele aastale ettevõtlusega alustamisest arvates;

24.   märgib, et põllumajandusettevõtlus on väga sageli viimane maapiirkondades säiliv tegevus ning seetõttu tuleks kehtestada soodustused noortele põllumajandusettevõtlusega alustajatele; märgib siiski, et lisaks põllumajandusettevõtete elujõulisusele tuleb teha ka pingutusi, et muuta maakeskkond kohaks, kus inimesed soovivad elada, soodustades võrdset juurdepääsu avalikele teenustele (postkontorid, koolid, ühistransport, tervishoiuteenused jne), säilitades tavapärase teenuste osutamise (kauplused ja kaubandus, lastehoiuteenused, hooldusteenused eakatele, sotsiaalkorterid, üüripinnad jne) ning sotsiaalsed mugavused, millega hoitakse ära inimeste eraldatus (kohvikud, rahvamajad, spordikeskused jne);

25.   rõhutab, et vaja on sätestada kord, mis võimaldab noortel põllumajandustootjatel oma ettevõtetest lahkuda koolituse, puhkuse, sündide jms puhul;

26.   hindab võimalust seada noorte põllumajandustootjate starditoetuste ja isegi osalise tegevuse alustamise toetuste andmise tingimuseks vabatahtlik äriplaani esitamine, mis aja jooksul võimaldab neil oma põllumajandusettevõtetes arendada põllumajandusega seotud tegevusi ja sellega mitteseotud tegevusi maapiirkondades;

27.   soovitab esialgse stardiabi toetuse kavasse lisada sätted soodustuste kohta omanikele, kes rendivad põllumajandusettevõtteid noortele põllumajandustootjatele ja/või renditoetuse kohta ettevõtluse alustamise esimeseks kümneks aastaks;

28.   juhib tähelepanu raskustele, mida põllumajandustootmist alustada soovivad noored kogevad rahastamisele ligipääsul, ning subsideeritud laenude kasulikule rollile, mis võimaldab noortel põllumajandustootjatel põllumajandustegevust alustada ja jätkata ilma liigsetesse võlgadesse sattumata;

29.   võtab teadmiseks, et noorte põllumajandustootjate suur võlakoorem ja tegevuse alustamisega kaasnevad suured kulud muudavad neil väga raskeks soodsa konkurentsipositsiooni saavutamise; palub komisjonil ja liikmesriikidel seetõttu leida kõnealustele spetsiifilistele probleemidele täiendavaid lahendusi;

30.   on veendunud, et noorte põllumajandustootjate ettevõtlusega tegelemist tuleks toetada läbipaistvate, lihtsamate ja vähem kohmakate eeskirjade kaudu ning sellega kaasnevate madalamate kulude kaudu;

31.   on seetõttu seisukohal, et liikmesriigid ja piirkondlikud ametivõimud peaksid uurima võimalusi kehtestada või parandada meetmeid, millega uutele põllumajandustootjatele pakutakse soodustingimustel stardikapitali;

32.   samal ajal taunib spekulatiivsete või struktuuriliste tegurite mõju, mis takistavad maa, töö ja kapitali eest õiglase tasu saamist, nagu laenuks vajalikud tagatised, kõrged intressimäärad, õiguslikud või maksualased takistused, sotsiaalkindlustusmaksed ja halduskulud, ning on seisukohal, et liialduste ja konkurentsi moonutuste vähendamiseks on vaja sobilikke poliitikameetmeid;

33.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama uusi (fiskaal-)meetmeid, et aidata noortel põllumajandustootjatel tulla toime suurte intressikuludega, millega nad pärast oma põllumajandusettevõtete soetamist silmitsi seisavad; kutsub komisjoni üles tegema kõnealusel eesmärgil ÜPP nn tervisekontrolli raames konkreetseid ettepanekuid;

34.   nõuab selliste noori põllumajandustootjaid soosivate meetmete kohustuslikuks muutmist määruse (EÜ) nr 1698/2005 1. telje raames ette nähtud meetmete osana, eesmärgiga parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet;

35.   kinnitab oma seisukohta, et maaelu arendamise meetmed peaksid olema suunatud otse põllumajandustootjatele;

36.   on arvamusel, et komisjon peaks uurima noorte põllumajandustootjate konkreetset rahastamist maaelu arendamise poliitika 2. ja 3. telje raames, näiteks sotsiaalse infrastruktuuri ja noorte inimeste tööhõive määra parandamise osas maapiirkondades;

37.   nõuab mitmefunktsionaalse tegevusega (põllumajandus ja sellega mitteseotud tegevus) põllumajandustootjate starditoetuste laiendamist, et anda esialgsele stardiabile ligipääs ka noortele põllumajandustootjatele, kes tegelevad üksnes põllumajandustegevusega või kes täiendavad neid tegevusi maapiirkondades muu sissetulekut andva tegevusega;

38.   kutsub liikmesriike üles võimaldama esialgsele stardiabile ligipääsu noortel inimestel, nii meestel kui naistel, kes on omandiga seoses ebakindlas olukorras ja vajavad sellist abi oma põllumajandusettevõtete kohandamiseks, kas siis põllumajandustegevusega tegelemise või seda muu sissetulekut andva tegevusega täiendamise kaudu, et endale sissetuleku ja töö näol elatist teenida;

39.   on veendunud, et noored ELi põllumajandustootjad peaksid saama ELis omavahel võrdsetel tingimustel konkureerida; nõuab seetõttu nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003(3) kehtiva artikli 69 tähelepanelikku läbivaatamist ja sellele järgnevat rakendamist, et hoida ära konkurentsi mis tahes viisil moonutamine ELi siseturul;

40.   nõuab kõigi põllumajandust ja maaelu arendamist puudutavate poliitikameetmete täielikku sidumist eesmärkidega, mille EL on endale seadnud Lissaboni strateegia osana, et võimaldada noortel põllumajandustootjatel tegutseda dünaamilises majanduskeskkonnas;

41.   on seisukohal, et ÜPP nn tervisekontrolli osana tuleks võtta meetmeid põllumajandusettevõtlusest pärineva tulu stabiilsuse ja kindluse soodustamiseks – mis on oluline eeltingimus põlvkondade vahetuseks põllumajanduses – innovatiivsete ELi tasandi riskijuhtimis- ja kriisiohjamismeetmete kehtestamise kaudu, et tegeleda turuhinna kõikumiste ja hindade suurenenud volatiilsusega;

42.   on veendunud, et noori põllumajandustegevusega tegelevaid põllumajandustootjaid soosivate vahendite ja meetmete rakendamist tuleks kiiremas korras tõeliselt lihtsustada ja läbipaistvamaks muuta, isegi juhul kui neid tegevusi täiendavad muud põllumajandusega mitteseotud tegevused, mis on seotud maapiirkondadega ja on vajalikud põllumajandusettevõtte elujõulisuse tagamiseks;

43.   juhib tähelepanu sellele, et põllumajandustootjad, keda ei saa liigitada enam noorte põllumajandustootjate hulka, kuid kes jätkavad põllumajandustegevust keskpika perioodi jooksul ning kes seisavad samuti silmitsi uute väljakutsetega, ei tohiks olla ebasoodsates tingimustes;

44.   märgib, et seoses suure nõudlusega "tulevaste juhtide" järele, tuleks süstemaatiliselt hoogustada valdkonnaga seotud koolitust, et tagada tõeline teadmiste ülekandmine põllumajandusteadusest põllumajandustootmisse;

45.   on arvamusel, et seoses pärandi üleandmisega tuleks kaaluda õigusaktide kehtestamist, mis säilitaksid paremini põllumajandusettevõtte ühtsuse nii mastaabi- kui ka mitmekülgsussäästu saavutamiseks; märgib, et tuleks lihtsustada pärandi üleandmist isikute vahel, kes ei ole pereliikmed, et säilitada põllumajandusettevõtteid ja võimaldada noortel põllumajandusharidusega ettevõtjatel saada põllumajandustootjateks;

46.   on arvamusel, et ennetähtaegset pensionile minekut reguleerivaid riiklikke eeskirju peaks kohaldama üksnes juhul, kui pensionile jääva põllumajandustootja ettevõtte võtab üle noor põllumajandustootja või teise lahendusena peaks talle sellisel juhul maksma suuremat pensioni;

47.   on arvamusel, et põllumajandusettevõtete asutamise ja arendamise tervikplaanid peaksid sisaldama erimeetmeid noorte põllumajandustootjate seadusejärgseks tunnustamiseks, tagades seeläbi meeste ja naiste võrdsed sotsiaalsed õigused; peab seetõttu oluliseks säilitada maapiirkondades teatavad põhiteenused nagu lastesõimed, lasteaiad ja emade abistamine, juhib sellega seoses eriti tähelepanu sellele, kui tähtis on esitada teavet põllumajandustootjaid abistavate partnerite staatuse kohta;

48.   täheldab, et sotsiaalsed ja kultuurilised eripärad ning mitmekesisus on toodete turunduspoliitika põhielemendid, samuti nagu teatavate geograafiliste piirkondade ja tootmismeetodite erakordsuse rõhutamine, mida illustreerivad kaitstud päritolunimetusega või märgistatud põllumajandustoodete maine ja edu;

49.   juhib tähelepanu asjaolule, et toitumisalane õpetus, mida noored põllumajandustootjad võiksid anda, edendab õigeid toitumisharjumusi inimeste tervise ja ühiskonna hüvanguks, ning tervitab eriti selliseid algatusi nagu Euroopa noorte põllumajandustootjate nõukogu (CEJA) programm "Tellus" ning riikidevahelised näidisprojektid nagu "Schüler auf dem Bauernhof" ("Õpilased põllumajandusettevõtetes");

50.   rõhutab, et kõigis hariduse vormides vajatakse toiduaineteteaduse ja toitumisõpetuse ekspertteavet;

51.   on veendunud, et vaja on võtta meetmeid, et lisaks tootmistegevusele propageerida ka põllumajandustootja ametit ja tema teenuseid ühiskonnas, eesmärgiga meelitada kõnealusesse ametisse rohkem noori, eriti ilma põllumajandustaustata noori;

52.   on arvamusel, et põllumajandustootja ameti propageerimine peaks hõlmama ka paremat kommunikatsiooni riigi elanikkonnaga, kes on ühtlasi tarbijad, et selgitada ÜPP sisu, eriti mis puudutab tervise-, keskkonna- ja loomade heaolu nõudeid, abi tingimusi, multifunktsionaalsust, ELi toodangu kvaliteeti, panust võitluses kliimamuutuse vastu, toiduainetetööstuse isemajandamist ning maailma elanikkonna (mis hinnanguliselt peaks 2050. aastaks jõudma 9 miljardini) ees seisvaid toiduga seotud probleeme;

53.   nõuab ühenduse toetuse tugevdamist, et pakkuda Euroopa tarbijatele tagatisi seoses ostetavate toodete tervise- ja keskkonnastandarditega ning pakkuda kompensatsiooni ELi põllumajandustootjatele, kellel tuleb konkureerida kolmandate riikidega, mille toodang ei vasta samadele tervise- keskkonna- ja sotsiaalsetele standarditele;

54.   on seisukohal, et noortele põllumajandustootjatele tuleks võimaldada parimad tingimused põllumajanduskaupade ja -teenuste nõudluses suurema paindlikkuse ning rahvusvahelisel tasandil tekkivate uute turgude suurema avatuse ärakasutamiseks mitmepoolsete läbirääkimiste lõpuleviimise tulemusel; peab seetõttu vajalikuks, et komisjon peaks läbirääkimisi WTO lepingu osas, millega antaks põllumajandustootjatele piisav tegutsemisvabadus, et nad saaksid jätkata kolmandate riikidega konkureerimist, ja ühtlasi kindlustataks noorte põllumajandustootjate tulevik; on arvamusel, et mittekaubandusküsimuste lisamine on sellega seoses olulise tähtsusega;

55.   on veendunud, et noored põllumajandustootjad peaksid saama välismaiste konkurentidega võrdsetel tingimustel konkureerida; kutsub seetõttu komisjoni üles seadma nii mitmepoolsetes kui ka kahepoolsetes kaubandusalastes läbirääkimistes olulise kriteeriumina prioriteediks mittekaubandusküsimuste tunnustamise;

56.   märgib, et keskpika ja pika perspektiivi planeerimisega seotud korralduste puhul kannab põllumajandustootjate uus põlvkond vastutust kliimamuutuse vastu võitlemise eest, tegutseb partnerluses keskkonnaga ning pakkudes keskkonnasõbralikke energiaallikaid, eelkõige biomassi ja biogaasi tootmise kaudu, annab olulise panuse keskkonnakaitsesse ja süsinikdioksiidi vähendamisse;

57.   märgib, et noored põllumajandustootjad seisavad silmitsi kahekordsete raskustega, rakendades põllumajandustavasid parandavaid meetmeid ning muutes neid jätkusuutlikumateks ja elujõulisemateks, samal ajal taastades põllumajanduse tähtsat rolli keskkonnaaspektidega tegelemisel ja võttes seeläbi juhirolli kliimamuutuse vastu võitlemisel; rõhutab, et sel eesmärgil peavad poliitika ja meetmed pakkuma noortele põllumajandustootjatele pikaajalisi jätkusuutlikke väljavaateid ning rahaliselt tuleb toetada nende püüdlusi keskkonda kaitsta;

58.   märgib, et põllumajandus ja metsandus on ainukesed majandustegevused, mis fotosünteesi kaudu seovad süsinikdioksiidi, mistõttu on põllumajandustegevuse säilitamine veelgi vajalikum;

59.   rõhutab, et põllumajandusteaduse tähelepanukeset on vaja suunata koos ÜPP reformiga, edendades tehnosiiret ja parandades põllumajandustootjate ligipääsu teadusuuringute tulemustele ning tootmismeetodite ja vahenditega seotud uusimatele leiutistele; peab vajalikuks, et ELi põllumajandustootjatel oleks parem juurdepääs teadusuuringute tulemustele võrgustike loomise kaudu teadusuuringute andmete vahetamiseks ning teadustöö koordineerimise kaudu riiklikul ja ELi tasandil;

60.   märgib, et andmete vahetamine teaduse ja selle rakendajate vahel on vajalik teadustöö tulemuste rakendamiseks ning selleks, et teadustöö vastaks põllumajandussektori vajadustele;

61.   rõhutab, et majanduslikus mõttes (tootlikkuse suurendamine) ja keskkonnaga seoses ("roheliste" tavade ajakohastamine) on ELi huvides pakkuda suuremat toetust põllumajandustootjate elukestvaks täiendamiseks; toetab eriti programme, mis edendavad noorte põllumajandustootjate liikuvust ELis (sh Leonardo); rõhutab täpsemalt öeldes vajadust luua vahendid, mis võimaldaksid noortel põllumajandustootjatel oma ettevõtetest selliste koolituste ajal eemal viibida;

62.   teeb ettepaneku põllumajandusvaldkonna parimate tavade vahetamise programmi loomiseks noortele põllumajandustootjatele;

63.   peab vajalikuks noorte põllumajandustootjate vahetusprogrammi loomist, et soodustada parimate tavade ühiskasutust, ning koolitusvõrku, kus on kesksel kohal teave selliste küsimuste kohta nagu säästvus, bioenergia, kliimamuutus ja konkurentsivõime; on seisukohal, et see peaks valmistama noori põllumajandustootjaid ette nende ülesande täitmiseks ning uute väljakutsete vastuvõtmiseks põllumajanduse ja toidu valdkonnas;

64. nõuab katseprojekti väljatöötamist vahetusprogrammi hõlbustamiseks arengumaade ja ELi noorte põllumajandustootjate vahel, et võimaldada neil saada vahetult ettekujutus teise poole turu toimimisest, tehnoloogia kasutamisest ja meetoditest valitsevate kliimatingimustega kohanemiseks;

65.   soovitab jälgida territooriumi eripäraga või ELi kultuuripärandiga seotud tootmistavade säilitamist, täiendamist ja levitamist;

66.   on arvamusel, et põllumajandusvalduste säilitamise teema on tihedalt seotud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise korraldustega ning tuleks kehtestada meetmed, tagamaks noortele tegevust alustavatele põllumajandustootjatele maa eelisjärjekorras eraldamise; palub komisjonil esitada aruanne põllumajandusvalduste küsimuse kohta seoses noorte põllumajandustootjate poolt põllumajandusettevõtete ülevõtmisega;

67.   on arvamusel, et tulemuslikumat abi tuleks anda ettevõttel põhinevate struktuuride loomisele, kehtestades sellisele tegevuse alustamisele erimeetmed, millega ei vähendata mitte üksnes asjaomaste noorte inimeste tegevuse alustamise kulusid, vaid võimaldatakse neil ka korraldada oma tööd viisil, mis suurendab põllumajandusettevõtete elujõulisust;

68.   soovitab põllumajandusettevõtete loomise ja üleandmise muuta paindlikumaks järgmiste meetmete abil: ettevõtte järk-järguline loomine, varasema ametialase kogemuse arvestamine isikute puhul, kellel puudub nõutav kvalifikatsioon, vanuselisest piirangust loobumine, kui kandidaat esitab teostatava projekti, eriti ebasoodsates tingimustes olevates põllumajanduspiirkondades jne;

69.   on veendunud, et tarvis on vastu võtta vajalikud meetmed noorte põllumajandustootjate toetamiseks, abistamiseks ja nõustamiseks esialgse stardiabi programmi raames, eesmärgiga suurendada edukuse määra ja ühtlasi minimeerida või kaotada olukorrad, kus põllumajandustootjad loobuvad või lähevad lausa pankrotti;

70.   teeb ettepaneku nimetada linna- ja maapiirkondade dialoogi Euroopa aasta;

71.   kutsub komisjoni üles pakkuma põllumajandustegevust alustada soovivatele noortele laialdast tuge usaldusväärse poliitika kaudu, luues tegelikele tingimustele vastavad haldusega seotud korraldused ja maksimeerides juhtimisega seotud toetust;

72.   palub komisjonil esitada noorte põllumajandustootjate olukorra kohta vahearuanne ning konsulteerida selle koostamise käigus õigeaegselt asjaomaste noorte põllumajandustootjate organisatsioonidega;

73.   rõhutab, et noori põllumajandustootjaid peaks toetama põllumajandusettevõtte asutamisele järgnevatel aastatel ja tuleks luua spetsiaalne reservfond, et aidata neil toime tulla ettenägematute olukordadega ettevõtte asutamisel, näiteks saagikadu ekstreemsete ilmastikutingimustega seoses või kulude järsk kasv;

74.   palub komisjonil uurida meetodeid innovatiivsete põllumajandusviiside ja põllumajandusettevõtete juhtimise parimate tavade vahetamiseks uute põllumajandustootjate vahel kogu ELis;

75.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 262, 18.9.2001, lk 153. (2) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. (3) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.