ESTÜ varade ning söe ja terase teadusfondi varade haldamine *
187k
31k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2003/77/EÜ, millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised (KOM(2007)0435 – C6-0276/2007 – 2007/0150(CNS))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0435);
– võttes arvesse nõukogu otsuse 2003/76/EÜ artikli 2 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0276/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0062/2008),
1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;
2. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
EÜ ja Araabia Ühendemiraatide vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *
184k
31k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Araabia Ühendemiraatide vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0134 – C6-0472/2007 – 2007/0052(CNS))
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0134);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0472/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0043/2008),
1. kiidab lepingu sõlmimise heaks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Araabia Ühendemiraatide valitsusele ja parlamendile.
Põllumajandusturgude ühine korraldus (ühise turukorralduse ühtse määruse muutmine) *
185k
30k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (KOM(2007)0854 – C6-0033/2008 – 2007/0290(CNS))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0854);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 36 ja 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0033/2008);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;
– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0044/2008),
1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;
2. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Põllumajandusturgude ühine korraldus (ühise turukorralduse ühtne määrus) *
184k
31k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (KOM(2008)0027 – C6-0061/2008 – 2008/0011(CNS))
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2007)0755 – C6-0437/2007 – 2007/0256(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0755);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel esitas komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0437/2007);
– võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1);
– võttes arvesse kodukorra artikleid 80 ja 51;
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0055/2008),
1. kiidab heaks komisjoni ettepaneku Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma soovitustega kohandatud kujul;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Sigade identifitseerimine ja registreerimine (kodifitseeritud versioon) *
190k
31k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2007)0829 – C6-0037/2008 – 2007/0294(CNS))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0829);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0037/2008);
– võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1);
– võttes arvesse kodukorra artikleid 80 ja 51;
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0057/2008),
1. kiidab heaks komisjoni ettepaneku Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma soovitustega kohandatud kujul;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamine (kodifitseeritud versioon) *
191k
31k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2007)0852 – C6-0038/2008 – 2007/0296(CNS))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0852);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0038/2008);
– võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1);
– võttes arvesse kodukorra artikleid 80 ja 51;
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0056/2008),
1. kiidab heaks komisjoni ettepaneku Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma soovitustega kohandatud kujul;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (PE-CONS 3601/2008 – C6-0029/2008 – 2005/0191(COD))
– võttes arvesse lepituskomitees heaks kiidetud ühist teksti ning komisjoni sellekohaseid avaldusi (PE-CONS 3601/2008 – C6-0029/2008);
– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0429) suhtes;
– võttes arvesse oma teise lugemise seisukohta(2) nõukogu ühise seisukoha suhtes(3);
– võttes arvesse komisjoni arvamust Euroopa Parlamendi poolt ühise seisukoha suhtes esitatud muudatusettepanekute kohta (KOM(2007)0475);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 5;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 65;
– võttes arvesse lepituskomitees osaleva Euroopa Parlamendi delegatsiooni raportit (A6-0049/2008),
1. kiidab ühise teksti heaks;
2. teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;
3. teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev õigusloomega seotud resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ***II
187k
32k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (15647/1/2007 – C6-0035/2008 – 2006/0197(COD))
– võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (15647/1/2007 – C6-0035/2008);
– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2006)0604) kohta;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 67;
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0041/2008),
1. kiidab ühise seisukoha heaks;
2. märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;
3. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;
4. teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, kohaldades eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 26 (KOM(2008)0014 – C6-0036/2008 – 2008/2019(ACI))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0014);
– võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1), eriti selle punkti 26;
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A6-0065/2008),
1. kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;
2. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.
LISA
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,
11. märts 2008
ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, kohaldades eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 26
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(2) eriti selle punkti 26,
võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta,(3)
võttes arvesse komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liit on loonud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi "fond"), et näidata üles solidaarsust katastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.
2) 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas.
(3) Määrus (EÜ) nr 2012/2002 sisaldab sätteid, mille alusel on võimalik fondi kasutada.
(4) Ühendkuningriik on esitanud taotluse fondi vahendite kasutamiseks seoses üleujutustest põhjustatud katastroofiga 2007. aasta juunis ja juulis,
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvest võetakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames kasutusele 162 387 985 eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena.
Artikkel 2
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 1/2008 projekti kohta , III jagu – Komisjon (7259/2008 – C6-0124/2008 – 2008/2017(BUD))
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 1/2008 projekti kohta , III jagu – Komisjon (7259/2008 – C6-0124/2008 – 2008/2017(BUD))
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(1) eriti selle artikleid 37 ja 38;
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 13. detsembril 2007(2);
– võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);
– võttes arvesse komisjoni 18. jaanuaril 2008. aastal esitatud Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 1/2008 esialgset projekti (KOM(2008)0015);
– võttes arvesse nõukogu 4. märtsil 2008. aastal koostatud paranduseelarve nr 1/2008 projekti (7259/2008 - C6-0124/2008);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0058/2008),
A. arvestades, et 2008. aasta üldeelarve paranduseelarve nr 1 projekt hõlmab järgmisi punkte:
–
Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine 162 387 985 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses 2007. aasta juunis ja juulis Ühendkuningriiki tabanud suure tormiga;
–
Teadusuuringute Rakendusameti ja Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti kajastamine eelarve ülesehituses;
–
Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ametikohtade loetelu muutmine;
–
komisjoni muudetud ettepanekus KOM(2007)0535 ette nähtud eelarvepunkti 06 01 04 12 "Galileo programm – Halduskorralduskulud" loomine;
–
eelarveartikli 27 01 11 "Kriisiolukordade erakorralised kulud" loomine, mis võimaldaks katta väljakuulutatud kriisiolukorraga seotud erakorralised kulud. Nimetatud reale tehakse märge "p.m".
B. arvestades, et paranduseelarve nr 1/2008 projekti eesmärk on kirjendada need eelarve korrigeerimised ametlikult 2008. aasta eelarvesse,
1. võtab teadmiseks paranduseelarve nr 1/2008 esialgse projekti;
2. tuletab meelde oma paranduseelarve nr 1/2008 projekti kohta esitatud muudatusettepanekut, mille eesmärk on luua eelarverida haldusjuhtimise kulude jaoks, taastades Galileo programmi tegevusassigneeringute eelarvereal algse summa;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. Kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2008/29/EÜ (ELT L 6, 10.1.2008, lk 7).
EÜ ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping *
197k
46k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0580 – C6-0391/2007 – 2007/0209(CNS))
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (KOM(2007)0580);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõiget 2;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0391/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0053/2008),
1. kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus muudetud kujul ja kiidab heaks lepingu sõlmimise;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsustele ning parlamentidele.
Komisjoni ettepanek
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2 a (uus)
(2 a)Oluline on parandada Euroopa Parlamendile antava teabe kvaliteeti. Sel eesmärgil peaks komisjon Euroopa Parlamendile edastama lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitee kohtumiste järeldused.
Muudatusettepanek 2 Artikli 3 esimene a lõik (uus)
Komisjon hindab igal aastal, kas liikmesriigid, kelle kalalaevad tegutsevad protokolli raames, on täitnud oma aruandluskohustusi. Kui kõnealused kohustused on täitmata, keeldub komisjon rahuldamast nende poolt järgmiseks aastaks esitatud püügilitsentside taotlusi.
Muudatusettepanek 3 Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3 a
Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande protokolli artiklis 7 osutatud mitmeaastase kava tulemuste ja liikmesriikide aruandluskohustuste täitmise kohta.
Muudatusettepanek 4 Artikkel 3 b (uus)
Artikkel 3 b
Protokolli kehtivuse viimasel aastal ja enne selle pikendamiseks uue lepingu sõlmimist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lepingu täitmise ja täitmistingimuste kohta.
Muudatusettepanek 5 Artikkel 3 c (uus)
Artikkel 3 c
Artiklis 3 b osutatud aruande põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga annab nõukogu vajaduse korral komisjonile volituse pidada läbirääkimisi uue protokolli vastuvõtmiseks.
Muudatusettepanek 6 Artikkel 3 d (uus)
Artikkel 3 d
Komisjon edastab Euroopa Parlamendile lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitee kohtumiste järeldused.
EÜ ja Côte d'Ivoire'i vaheline kalandusalane partnerlusleping *
196k
44k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Ühenduse ja Côte d'Ivoire'i vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (KOM(2007)0648 – C6-0429/2007 – 2007/0226(CNS))
– võttes arvesse ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus (KOM(2007)0648);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõiget 2;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0429/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0054/2008),
1. kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus muudetud kujul ja kiidab heaks lepingu sõlmimise;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Côte d'Ivoire'i Vabariigi valitsustele ning parlamentidele.
Komisjoni ettepanek
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2 a (uus)
(2 a)Oluline on parandada Euroopa Parlamendile antava teabe kvaliteeti. Sel eesmärgil peaks komisjon edastama lepingu artiklis 9 osutatud ühiskomitee kohtumiste järeldused.
Muudatusettepanek 2 Artikli 3 esimene a lõik (uus)
Komisjon hindab igal aastal, kas liikmesriigid, kelle kalalaevad tegutsevad protokolli raames, on täitnud oma aruandluskohustusi. Kui kõnealused kohustused on täitmata, keeldub komisjon rahuldamast nende poolt järgmiseks aastaks esitatud püügilitsentside taotlusi.
Muudatusettepanek 3 Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3 a
Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande protokolli artiklis 7 osutatud mitmeaastase kava tulemuste ja liikmesriikide aruandluskohustuste täitmise kohta.
Muudatusettepanek 4 Artikkel 3 b (uus)
Artikkel 3 b
Protokolli kehtivuse viimasel aastal ja enne selle pikendamiseks uue lepingu sõlmimist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lepingu täitmise ja täitmistingimuste kohta.
Muudatusettepanek 5 Artikkel 3 c (uus)
Artikkel 3 c
Artiklis 3 b osutatud aruande põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga annab nõukogu vajaduse korral komisjonile volituse pidada läbirääkimisi uue protokolli vastuvõtmiseks.
Muudatusettepanek 6 Artikkel 3 d (uus)
Artikkel 3 d
Komisjon edastab Euroopa Parlamendile lepingu artiklis 9 osutatud ühiskomitee kohtumiste järeldused.
Jätkusuutlik Euroopa transpordipoliitika
139k
84k
Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2008. aasta resolutsioon Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat arvestava jätkusuutliku Euroopa transpordipoliitika kohta (2007/2147(INI))
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi seoses sellega, et Euroopa Ülemkogu võttis vastu "Euroopa Ülemkogu tegevuskava (2007–2009) – Euroopa energiapoliitika" (7224/1/07);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Teatis Euroopa sadamapoliitika kohta" (KOM(2007)0616;
– võttes arvesse komisjoni teatist "Põhiliselt kaubaveoks kasutatava raudteevõrgustiku suunas" (KOM(2007)0608);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Kaubaveologistika tegevuskava" (KOM (2007)0607);
– võttes arvesse komisjoni teatist "ELi kaubaveokava: kaubaveo tõhusamaks, integreeritumaks ja jätkusuutlikumaks muutmine Euroopas" (KOM(2007)0606);
– võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut "Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel" (KOM(2007)0551);
– võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut "Turupõhised vahendid keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades (KOM(2007)0140);
– võttes arvesse komisjoni teatist "21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik. Komisjoni seisukoht seoses CARS 21 kõrgetasemelise töörühma lõpparuandega. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse" (KOM(2007)0022);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia läbivaatamise tulemused" (KOM(2007)0019);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Ülemaailmse kliimamuutuse piiramine 2 Celsiuse kraadiga. Edasine tegevuskäik aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks" (KOM(2007)0002);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Euroopa energiapoliitika" (KOM(2007)0001);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Taastuvenergia tegevuskava. Taastuvenergia 21. sajandil: jätkusuutlikuma tuleviku rajamine" (KOM(2006)0848);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Biokütuste arendamise aruanne. Aruanne biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamisel Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud edusammude kohta" (KOM(2006)0845);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine", KOM(2006)0545.
– võttes arvesse komisjoni teatist "Liikumisvõimeline Euroopa – jätkusuutlik liikuvus meie mandril. Euroopa Komisjoni 2001. aasta transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõte" (KOM(2006)0314);
– võttes arvesse oma 24. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia kohta(1);
– võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni kaubaveologistika kohta Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti(2);
– võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni liikumisvõimelise Euroopa kohta – jätkusuutlik liikuvus meie mandril(3);
– võttes arvesse oma 5. septembri 2006.aasta esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv sõiduautodega seotud maksude kohta(4);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest(5) (Eurovignette'i direktiiv);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A6-0014/2008),
A. arvestades, et jätkusuutlik areng, mis on ELi eesmärk kõigis valdkondades, on mõeldud praeguste ja tulevaste põlvkondade elukvaliteedi ja heaolu pidevaks tõstmiseks meie planeedil;
B. arvestades, et umbes kolmandik ELi 25 liikmesriigi energia kogutarbimisest on seotud transpordisektoriga, v.a laevandus ja torutransport, ja arvestades, et maanteetransport, mille osakaal on 83%, on kõige energiamahukam transpordiliik;
C. arvestades, et transpordisektori arvele langeb ELi 25 liikmesriigi nafta nõudlusest 70%; arvestades, et kõnealune sektor tugineb oma energiavajaduse rahuldamisel 97% ulatuses fossiilkütustele, mis teeb elektri (millest suur osa toodetakse tuumajaamades) osakaaluks vaid 2% ja biokütuste osakaaluks 1%;
D. arvestades, et eri transpordiliikide energiatõhusust on viimastel aastatel märkimisväärselt parandatud, ja arvestades, et see on võimaldanud vastavaid süsinikdioksiidi heitkoguseid kilomeetri kohta oluliselt vähendada; arvestades, et samas takistab järjest kasvav nõudlus transpordisektoris edasiminekut;
E. arvestades, et sellest tulenevalt kasvavad jätkuvalt heitkogused transpordisektoris tervikuna: ainuüksi 2005. aastal andis transpordisektor kokku 24,1% ELi 27 liikmesriigi kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O) heitkogustest ja komisjoni prognooside kohaselt kasvab sektori energiavajadus kuni 2030. aastani vähemalt 30% võrra;
F. arvestades, et maanteetranspordi tekitatud mürgised heitkogused on tehnoloogiliste uuenduste ja sõidukitööstuse ulatuslike jõupingutuste tulemusena vähenenud; arvestades, et see on saavutatud konkreetselt katalüüsmuundurite, peenfiltrite ja muude tehnoloogiate juurutamise kaudu, mis on aidanud lämmastikoksiidi ja saasteosakeste heitkoguseid viimase 15 aasta jooksul vähendada 30–40%; arvestades siiski, et edasiminekule vaatamata on sõidukitootjate vabatahtlikust kokkuleppest tulenevad CO2 heitkoguste vähendamise sihtmärgid saavutatud ainult osaliselt;
G. arvestades, et linnaliiklus tekitab 40% süsinikdioksiidi heitkogustest ja 70% muudest sõidukite põhjustatud saasteainete heitkogustest, ning arvestades, et peamiselt suurlinnades tekkivad liiklusummikud põhjustavad ELile kulu, mis võrdub umbes 1%ga SKTst;
H. arvestades, et 70% 2004. aastal heaks kiidetud üleeuroopalise transpordivõrgu prioriteetsetest projektidest on seotud raudtee- ja laevatranspordiga, mida loetakse kõige vähem saastavateks transpordiliikideks;
I. arvestades, et eespool nimetatud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes võttis EL kindla ja ühepoolse kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra 1990ndate aastate tasemega võrreldes,
1. usub, et liikuvus on üks 20. sajandi suurimatest saavutustest ja väljakutsetest ning jätkusuutliku transpordi abil tuleks leida õige tasakaal erinevate ja tihti vastandlike huvide vahel, püüdes kokku sobitada kodanike põhiõiguste hulka kuuluva liikuvuse, transpordisektori tähtsuse majanduse ja tööhõive seisukohalt, vastutuse kohaliku ja ülemaailmse keskkonna eest ning kodanike õiguse turvalisusele, elukvaliteedile ja tervisele;
2. rõhutab, et ka transpordisektor peab täitma ELi eesmärke vähendada 2020. aastaks naftatarbimist ja kasvuhoonegaase võrreldes 1990. aastaga vähemalt 20% võrra;
3. juhib tähelepanu transpordisektori tähtsusele tööhõive, majanduskasvu ja innovatsiooni seisukohalt ning loeb ohutut ja taskukohast tagatud liikuvust meie elustiili lahutamatuks osaks; usub seetõttu – jätkusuutliku transpordi keskkonnanõuete tähtsustamisest lähtudes – et tõenäoliselt toetavad kodanikud meetmeid, mis tagavad neile liikuvuse pikema aja jooksul(6);
4. on seisukohal, et Euroopa transpordisektori jätkusuutlikuks muutmiseks energiatarbimist ja keskkonnamõjusid silmas pidades tuleb ühendada mitu vastastikku toetavat ja korrigeerivat poliitikat, tagades seeläbi järjest enamate transpordisektorit, valitsusasutusi ja kodanikke esindavate sidusrühmade kaasamise; on veendunud, et ainult õiget meetmete kombinatsiooni kohaldades on võimalik leevendada üksikute meetmete ebasoodsat mõju ja aidata veenda kodanikke nende meetmetega nõustuma;
5. on arvamusel, et selline poliitiliste meetmete kombinatsioon peaks hõlmama eelkõige järgmist:
a)
tehnoloogia areng (energiatõhusust suurendavad meetmed, uued standardid ja eeskirjad mootorite ja kütuste kohta, uute tehnoloogiate ja alternatiivkütuste kasutamine);
b)
turupõhised vahendid (tasud ja piletihinnad, milles arvestatakse keskkonnamõju või liiklustihedust, maksusoodustused, saastekvootidega kauplemise süsteem, mis arvestab erinevate transpordiliikide eriomadusi) ning
c)
kõrvalmeetmed, mis võimaldaksid kasutada transpordivahendeid ja infrastruktuuri võimalikult tõhusalt ning julgustaksid ettevõtjaid ja kodanikke oma harjumusi muutma;
6. rõhutab, et EL ja liikmesriigid peavad koondama oma jõupingutused süsteemi kõige tähtsamatele osadele, nimelt:
a)
tiheda asustusega suurlinnadele ja linnastunud piirkondadele, kus toimub suurem osa transpordist;
b)
Euroopa peamistele linnadevahelistele transpordikoridoridele, marsruutidele, kuhu on keskendunud kõige suurem osa ELi sisestest ja rahvusvahelistest kaubavedudest, ning
7. rõhutab, et Alpi konventsiooni transpordiprotokolli allkirjastamine nõukogu poolt 2006. aasta detsembris oli väga oluline; rõhutab, et selle protokolli ratifitseerimise tulemusel peab komisjon viivitamata algatama konkreetsed rakendusmeetmed jätkusuutliku transpordi soodustamiseks tundlikes mägipiirkondades ja tihedalt asustatud aladel;
8. rõhutab, et turupõhiseid meetmeid tuleks samuti rakendada kütusesäästlike ja vähesaastavate sõidukite leviku edendamiseks, kasutades näiteks maksuvabastusi, sõidukiaktsiisi reformimist, milles võetaks arvesse saasteainete heitkoguseid ja kütusetarbimist, samuti stiimuleid loobuda saastavatest sõidukitest ja osta uusi vähesaastavaid sõidukeid; on seisukohal, et need on tähtsad meetmed, mis aitaksid ka sõidukitootjatel teenida tagasi uue õigusliku raamistikuga neile seatud kohustustest tulenevad kulud;
9. nõuab seepärast tungivalt, et nõukogu ja liikmesriigid näitaksid üles sama meelekindlust nagu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumisel, ja:
a)
võtaksid vastu eespool nimetatud ettepaneku võtta vastu direktiiv sõiduautodega seotud maksude kohta, et siduda autodega seotud maksud saasteainete heitkoguste ja optimaalse kütusetarbimisega, ning
b)
kujundaksid viivitamata ümber oma maksusüsteemid, nähes ette suuremad stiimulid keskkonnasõbralikumate sõidukite eelistamiseks;
10. toetab komisjoni poolt eespool nimetatud rohelises raamatus tõstatatud küsimust turupõhiste vahendite kohta keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades, pidades silmas koordineerimismenetluse kasutamist ning kogemuste ja parimate tavade vahetust selleks, et edendada ja samas aktiivsemalt kontrollida transpordi hinnakujunduse süsteemide ja keskkonnamaksude riiklikke reforme; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks;
11. kutsub nõukogu ja liikmesriike üles suurendama investeeringuid infrastruktuuri ja arukatesse transpordisüsteemidesse, pidades eriti silmas:
a)
üleeuroopalise võrgustikuga seotud prioriteetsete projektide lõpuleviimist võimalikult kiiresti, sest need on kaubaveologistika ja Euroopa jätkusuutliku transpordipoliitika seisukohalt eluliselt tähtsad;
b)
liiklusummikute vähendamist linnapiirkondades ja tundlikke alasid läbivates transpordikoridorides ning
c)
ühendvedude parandamist;
12. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks hiljemalt 2008. aasta juuniks kõikehõlmava, läbipaistva ja üldiselt kohaldatava mudeli kõigi transpordiliikide väliskulude hindamiseks, mis oleks aluseks tulevasele infrastruktuuri kasutustasude arvestusele; märgib, et Eurovignette´i direktiivi alusel peab selle mudeliga kaasnema väliskulude arvessevõtmise mõju analüüsimine kõigi transpordiliikide osas ning strateegia selle mudeli järk-järguliseks rakendamiseks kõigi transpordiliikide suhtes; ootab, et komisjon esitaks koos eespool nimetatud algatusega õigusakti ettepanekud, alustades Eurovignette'i direktiivi läbivaatamisega;
13. on veendunud, et liiklusummikute probleem linnades, mis põhjustab 40% süsinikdioksiidi heitkogustest ja 70% muudest sõidukite tekitatud saasteainete heitkogustest, vajab ambitsioonikamat lahendamist, rakendades selleks üleeuroopalist koostöö ja koordinatsiooni strateegiat subsidiaarsuse põhimõtet rikkumata;
14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles analüüsima, kuidas transpordi infrastruktuur ja selle suhtes kohaldatavad tariifid mõjutavad linnaarengut ja tulevast nõudlust transporditeenuste järele;
15. on seisukohal, et tõhusas linnatranspordi poliitikas tuleks arvestada nii inimeste kui kaubavedu ning see poliitika peaks seetõttu võimalusel tuginema igakülgselt integreeritud lähenemisele, mis võimaldaks leida igale konkreetsele probleemile kõige sobivama lahenduse; usub kindlalt, et linnapiirkondades on tugev majanduslik potentsiaal muuta poliitikat veelgi enam ühistranspordi, kõndimise, jalgrattasõidu ning linnalogistika uute lähenemisviiside kasuks; peab sellega seoses väga oluliseks keskenduda tehnoloogilisele innovatsioonile (arukate transpordisüsteemide ulatuslikum kasutamine), olemasoleva infrastruktuuri paremale kasutamisele, eriti nõudluse reguleerimise meetmete abil (ummikumaksud ja teemaksud), ja uuenduslikele lahendustele linna kaubavoogude optimaalseks integreerimiseks ning lõpetuseks eraautode kasutamise optimeerimise uutele võimalustele, näiteks autode jagamine, autode ühiskasutus ja kodus töötamine;
16. juhib tähelepanu kergete meetmete tähtsusele jätkusuutlikuma transpordi eesmärgi saavutamisel ja peab tähtsaks, et kodanikel oleks võimalik teha teadlikke valikuid transpordivahendite ja sõidustiili osas; nõuab tarbijate paremat teavitamist ja aktiivsemaid koolitus- ja tutvustuskampaaniaid säästvamate transpordivahendite või transpordiliikide toetamiseks;
17. usub, et raudteetransport – kõige madalama energiatarbimise ja süsinikdioksiidi heitkogustega transpordiliik – omab märkimisväärset kasutamata potentsiaali mitte ainult kaubaveologistika, vaid ka lühi- ning keskpika vahemaaga toimuva reisijateveo seisukohalt;
18. kutsub komisjoni, liikmesriike ja raudteesektorit üles:
a)
viima võimalikult kiiresti lõpule ühtse Euroopa raudteepiirkonna või raudteeturu loomine;
b)
kaotama seda eesmärki silmas pidades tehnilised takistused ja liikuma edasi ühtse Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) ja koostalitlusvõimeliste lahenduste suunas ning;
c)
parandama kauba- ja reisijateveo teenuseid ja teenuste kvaliteeti;
19. on seisukohal, et ehkki lennuettevõtjad on viimase kümne aasta jooksul vähendanud kütusekulu 1–2% võrra reisijakilomeetri kohta ja müra on oluliselt vähenenud, on tsiviillennunduse üldine keskkonnamõju liiklusmahu märgatava kasvu tõttu suurenenud; nõuab seetõttu:
a)
õhutranspordi lisamist saastekvootidega kauplemise süsteemi ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR – ühtse Euroopa taeva lennujuhtimise uurimisprogramm) ulatuslikumat kasutamist;
b)
heitkoguseid arvestavaid erinevaid õhkutõusmise ja maandumistasusid lennujaamades;
c)
ühise tehnoloogiaalgatuse Clean Sky loomist eesmärgiga vähendada süsinikdioksiidi ja lämmastikoksiidi heitkoguseid ning müra;
d)
Euroopa õhuruumi killustatuse kaotamist tõeliselt ühtse Euroopa taeva kiire loomisega;
e)
praktiliste meetmete võtmist ülekoormuse vähendamiseks lennujaamades ning
f)
lennujaamade parema koosmodaalse ja logistilise integreerimise tagamist, mis lihtsustaks raudteeühendust lennujaamadega;
20. märgib, et lennuliikluse tegelike kulude arvessevõtmine ja läbipaistvus lennupiletite puhul on väga olulised reisijate huvides ja õiglase konkurentsi jaoks transpordisektoris, ning toetab seetõttu komisjoni asjakohaseid edasisi algatusi;
21. märgib, et laevanduse heitkogused suurenevad pidevalt ja soovitab eriti:
a)
vähendada laevade tekitatud süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi ja muid heitkoguseid;
b)
võtta kasutusele taastuvad energiaallikad, näiteks päikese- ja tuuleenergia, ning soodustada nende kasutamist;
kaaluda põhjalikult võimalust piirata saastekoguseid saastekvootidega kauplemise abil, ilma et karistataks seda transpordiliiki, mis on kõige keskkonnasõbralikum (koos siseveetranspordiga), ega soositaks teisi, keskkonda enam koormavaid transpordiliike ning
e)
jõuda kokkuleppele integreeritud Euroopa jõgede poliitika osas ja toetab seetõttu selliseid algatusi nagu NAIADES (Euroopa siseveetranspordi integreeritud tegevusprogramm), mis parandab siseveetransporti ja siseveetranspordi keskkonnanäitajaid;
22. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima sadamarajatiste kaasajastamisse nii ELi meresadamates kui siseveekogude sadamates, et kaubad ja reisijad liiguksid sujuvalt ühest transpordisüsteemist teise, mis omakorda võimaldab vähendada energiatarbimist transpordi valdkonnas;
23. peab oluliseks logistika, kaubaveo koormustegurite ja ühendvedude parandamist; toetab seetõttu transpordi siseturu täielikku lõpuleviimist ja nõuab tungivalt, et komisjon viiks võimalikult kiiresti ellu eespool nimetatud Euroopa kaubaveologistika tegevuskava, pöörates erilist tähelepanu nn roheliste koridoride kontseptsiooni väljaarendamisele;
24. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima rohkem transpordi valdkonna teadusuuringutesse, mis võimaldaks töötada välja energiasäästlikumad ja süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendavad tehnoloogiad; kutsub komisjoni üles suurendama mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus 2009. aastal oluliselt üldisi rahalisi vahendeid keskkonna, energeetika ja transpordi valdkonna teadus- ja arendustegevuseks;
25. toetab komisjoni algatusi jätkusuutliku transpordi ja turismi ühendamiseks, nagu keskkonnasõbralikumate transpordivahendite kasutamine, nt ühendades ühistranspordi kasutamise jalgrattasõiduga;
26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
A. arvestades, et on oluline seada sisse tõhus kodanike varajase hoiatamise süsteem otsese või ähvardava suurõnnetuse puhul, eesmärgiga vähendada kannatusi ja inimelude kaotust;
B. arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud varajase hoiatamise ja häiresüsteemide rajamist ning see on sätestatud mitmetes kehtivates ja ettevalmistamisel olevates õigusaktides;
C. arvestades, et varajase hoiatamise süsteemid hõlmavad asutuste hoiatamist piirkondlike võrgustike kaudu (looduslike, tehnoloogiliste ja sotsiaalsete) riskide ennetamisel ning kodanike hoiatamist telekommunikatsioonivõrkude (raadio, televisioon, erisignaalid, mobiiltelefonid jne) kaudu;
D. arvestades, et ELil puudub üldine mitmekeelne lihtne ja tõhus süsteem kodanike hoiatamiseks otsese või ähvardava õnnetuse eest, ja arvestades, et sellise süsteemi rakendamine puudutab otseselt mitmeid ELi poliitikavaldkondi (telekommunikatsioon, keskkond, tervishoid, sisejulgeolek ja tsiviilkaitse) ning avaldab mõju ka teistele (transport, energia ja turism);
E. arvestades, et EL peaks rajama sellise süsteemi koos asjakohaste teabe- ja väljaõppekampaaniatega , et edendada ohustatud kodanike seas elupäästvat käitumist,
1. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles rakendama vajalikke protsesse ja ressursse, et arendada välja tõhus kodanike varajase hoiatamise süsteem otsese või ähvardava suurõnnetuse puhul kõikjal Euroopa Liidus;
2. kutsub komisjoni üles esitama kõnealuses valdkonnas asjakohaseid õigusakti ettepanekuid, võttes arvesse kõiki sellega seotud riske ja poliitikavaldkondi;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega nõukogule ja komisjonile.
Allakirjutanute nimed
Adamos Adamou, Vittorio Agnoletto, Vincenzo Aita, Gabriele Albertini, Alexander Alvaro, Jan Andersson, Georgs Andrejevs, Alfonso Andria, Laima Liucija Andrikienė, Roberta Angelilli, Alfredo Antoniozzi, Kader Arif, Stavros Arnaoutakis, Francisco Assis, Alexandru Athanasiu, Marie-Hélène Aubert, Jean-Pierre Audy, Margrete Auken, Liam Aylward, Peter Baco, Mariela Velichkova Baeva, Etelka Barsi-Pataky, Alessandro Battilocchio, Edit Bauer, Jean Marie Beaupuy, Christopher Beazley, Zsolt László Becsey, Angelika Beer, Ivo Belet, Irena Belohorská, Monika Beňová, Thijs Berman, Slavi Binev, Sebastian Valentin Bodu, Guy Bono, Mario Borghezio, Josep Borrell Fontelles, Umberto Bossi, Victor Boştinaru, Costas Botopoulos, Bernadette Bourzai, John Bowis, Sharon Bowles, Iles Braghetto, Hiltrud Breyer, Jan Březina, André Brie, Renato Brunetta, Kathalijne Maria Buitenweg, Wolfgang Bulfon, Udo Bullmann, Nicodim Bulzesc, Ieke van den Burg, Niels Busk, Cristian Silviu Buşoi, Philippe Busquin, Simon Busuttil, Jerzy Buzek, Marco Cappato, Marie-Arlette Carlotti, David Casa, Paulo Casaca, Michael Cashman, Carlo Casini, Françoise Castex, Giuseppe Castiglione, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Giulietto Chiesa, Ole Christensen, Silvia Ciornei, Luigi Cocilovo, Carlos Coelho, Richard Corbett, Dorette Corbey, Giovanna Corda, Jean Louis Cottigny, Michael Cramer, Brian Crowley, Magor Imre Csibi, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Daniel Dăianu, Joseph Daul, Dragoş Florin David, Bairbre de Brún, Arūnas Degutis, Véronique De Keyser, Gianni De Michelis, Gérard Deprez, Marie-Hélène Descamps, Harlem Désir, Nirj Deva, Christine De Veyrac, Mia De Vits, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Giorgos Dimitrakopoulos, Valdis Dombrovskis, Beniamino Donnici, Bert Doorn, Brigitte Douay, Den Dover, Mojca Drčar Murko, Constantin Dumitriu, Michl Ebner, Edite Estrela, Harald Ettl, Göran Färm, Carlo Fatuzzo, Emanuel Jardim Fernandes, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Hélène Flautre, Alessandro Foglietta, Hanna Foltyn-Kubicka, Nicole Fontaine, Glyn Ford, Janelly Fourtou, Armando França, Ingo Friedrich, Sorin Frunzăverde, Urszula Gacek, Kinga Gál, Milan Gaľa, Iratxe García Pérez, Giuseppe Gargani, Patrick Gaubert, Jean-Paul Gauzès, Jas Gawronski, Evelyne Gebhardt, Eugenijus Gentvilas, Georgios Georgiou, Bronisław Geremek, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Claire Gibault, Adam Gierek, Ioannis Gklavakis, Bogdan Golik, Bruno Gollnisch, Ana Maria Gomes, Donata Gottardi, Genowefa Grabowska, Louis Grech, Nathalie Griesbeck, Elly de Groen-Kouwenhoven, Mathieu Grosch, Françoise Grossetête, Lilli Gruber, Ignasi Guardans Cambó, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Umberto Guidoni, Cristina Gutiérrez-Cortines, Fiona Hall, David Hammerstein, Benoît Hamon, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Rebecca Harms, Satu Hassi, Adeline Hazan, Anna Hedh, Erna Hennicot-Schoepges, Edit Herczog, Esther Herranz García, Jim Higgins, Ian Hudghton, Stephen Hughes, Alain Hutchinson, Jana Hybášková, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Monica Maria Iacob-Ridzi, Mikel Irujo Amezaga, Marie Anne Isler Béguin, Lily Jacobs, Mieczysław Edmund Janowski, Lívia Járóka, Rumiana Jeleva, Anne E. Jensen, Pierre Jonckheer, Romana Jordan Cizelj, Madeleine Jouye de Grandmaison, Jelko Kacin, Filip Kaczmarek, Gisela Kallenbach, Sajjad Karim, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Piia-Noora Kauppi, Metin Kazak, Tunne Kelam, Glenys Kinnock, Evgeni Kirilov, Ewa Klamt, Wolf Klinz, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Maria Eleni Koppa, Magda Kósáné Kovács, Miloš Koterec, Sergej Kozlík, Guntars Krasts, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Ģirts Valdis Kristovskis, Wiesław Stefan Kuc, Jan Jerzy Kułakowski, Sepp Kusstatscher, André Laignel, Alain Lamassoure, Jean Lambert, Stavros Lambrinidis, Vytautas Landsbergis, Anne Laperrouze, Romano Maria La Russa, Stéphane Le Foll, Roselyne Lefrançois, Bernard Lehideux, Jean-Marie Le Pen, Marine Le Pen, Fernand Le Rachinel, Janusz Lewandowski, Bogusław Liberadzki, Marie-Noëlle Lienemann, Kartika Tamara Liotard, Alain Lipietz, Pia Elda Locatelli, Andrea Losco, Caroline Lucas, Sarah Ludford, Elizabeth Lynne, Marusya Ivanova Lyubcheva, Mary Lou McDonald, Edward McMillan-Scott, Jamila Madeira, Ramona Nicole Mănescu, Vladimír Maňka, Thomas Mann, Mario Mantovani, Marian-Jean Marinescu, Helmuth Markov, David Martin, Maria Matsouka, Mario Mauro, Manolis Mavrommatis, Manuel Medina Ortega, Erik Meijer, Íñigo Méndez de Vigo, Emilio Menéndez del Valle, Willy Meyer Pleite, Rosa Miguélez Ramos, Miroslav Mikolášik, Gay Mitchell, Nickolay Mladenov, Viktória Mohácsi, Javier Moreno Sánchez, Luisa Morgantini, Philippe Morillon, Elisabeth Morin, Roberto Musacchio, Cristiana Muscardini, Francesco Musotto, Alessandra Mussolini, Pasqualina Napoletano, Robert Navarro, Cătălin-Ioan Nechifor, Catherine Neris, Bill Newton Dunn, James Nicholson, Rareş-Lucian Niculescu, Ljudmila Novak, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Cem Özdemir, Seán Ó Neachtain, Gérard Onesta, Janusz Onyszkiewicz, Dumitru Oprea, Josu Ortuondo Larrea, Csaba Őry, Siiri Oviir, Justas Vincas Paleckis, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Marco Pannella, Dimitrios Papadimoulis, Atanas Paparizov, Georgios Papastamkos, Neil Parish, Ioan Mircea Paşcu, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Maria Petre, Tobias Pflüger, Willi Piecyk, Rihards Pīks, João de Deus Pinheiro, Józef Pinior, Gianni Pittella, Zita Pleštinská, Rovana Plumb, Guido Podestà, Anni Podimata, Zdzisław Zbigniew Podkański, Bernard Poignant, Adriana Poli Bortone, José Javier Pomés Ruiz, Mihaela Popa, Nicolae Vlad Popa, Bernd Posselt, Christa Prets, Pierre Pribetich, Vittorio Prodi, Jacek Protasiewicz, Luís Queiró, Bilyana Ilieva Raeva, Miloslav Ransdorf, Poul Nyrup Rasmussen, Vladimír Remek, Karin Resetarits, José Ribeiro e Castro, Teresa Riera Madurell, Frédérique Ries, Karin Riis-Jørgensen, Giovanni Rivera, Michel Rocard, Bogusław Rogalski, Luca Romagnoli, Raül Romeva i Rueda, Wojciech Roszkowski, Dagmar Roth-Behrendt, Libor Rouček, Martine Roure, Christian Rovsing, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Eoin Ryan, Tokia Saïfi, Aloyzas Sakalas, Katrin Saks, María Isabel Salinas García, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Amalia Sartori, Jacek Saryusz-Wolski, Gilles Savary, Toomas Savi, Pierre Schapira, Margaritis Schinas, Olle Schmidt, Pál Schmitt, György Schöpflin, Inger Segelström, Adrian Severin, Brian Simpson, Kathy Sinnott, Csaba Sógor, Bogusław Sonik, Bart Staes, Grażyna Staniszewska, Margarita Starkevičiūtė, Petya Stavreva, Dirk Sterckx, Theodor Dumitru Stolojan, Dimitar Stoyanov, Daniel Strož, Alexander Stubb, Margie Sudre, László Surján, Gianluca Susta, Hannes Swoboda, József Szájer, Andrzej Jan Szejna, István Szent-Iványi, Antonio Tajani, Hannu Takkula, Andres Tarand, Salvatore Tatarella, Britta Thomsen, Marianne Thyssen, Radu Ţîrle, Gary Titley, Patrizia Toia, László Tőkés, Ewa Tomaszewska, Jacques Toubon, Antonios Trakatellis, Catherine Trautmann, Kyriacos Triantaphyllides, Claude Turmes, Evangelia Tzampazi, Feleknas Uca, Vladimir Urutchev, Inese Vaidere, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean, Johan Van Hecke, Anne Van Lancker, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Ioannis Varvitsiotis, Ari Vatanen, Yannick Vaugrenard, Armando Veneto, Riccardo Ventre, Donato Tommaso Veraldi, Bernadette Vergnaud, Marcello Vernola, Alejo Vidal-Quadras, Kristian Vigenin, Cornelis Visser, Oldřich Vlasák, Dominique Vlasto, Johannes Voggenhuber, Sahra Wagenknecht, Diana Wallis, Henri Weber, Anders Wijkman, Iuliu Winkler, Janusz Wojciechowski, Corien Wortmann-Kool, Francis Wurtz, Anna Záborská, Zbigniew Zaleski, Stefano Zappalà, Tomáš Zatloukal, Tatjana Ždanoka, Dushana Zdravkova, Josef Zieleniec, Roberts Zīle, Gabriele Zimmer, Marian Zlotea, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka