Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioon Euroopa Keskpanga 2007. aasta aruande kohta (2008/2107(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 2007. aasta aruannet;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 113;
– võttes arvesse asutamislepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja puudutava protokolli artiklit 15;
– võttes arvesse oma 2. aprilli 1998. aasta resolutsiooni demokraatliku vastutuse kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis(1);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta (liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste osa): uue etapi käivitamine (2008–2010)(2);
– võttes arvesse komisjoni teatist "EMU@10 – majandus- ja rahaliidu edusammud ja ülesanded pärast kümmet tegutsemisaastat (KOM(2008)0238)";
– võttes arvesse EKP 2007. aasta detsembri finantsstabiilsuse ülevaadet ja 2008. aasta aprilli aruannet finantsintegratsiooni kohta Euroopas;
– võttes arvesse komisjoni kevadist majandusprognoosi perioodiks 2008-2009;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0241/2008),
A. arvestades, et euroala SKT kasvas 2007. aastal 2,6 % (2006. aasta 2,7 %-ga võrreldes), vaatamata suurenenud ebakindlusele, mille põhjuseks oli aasta teisel poolel rahaturgudel valitsenud segadus;
B. arvestades, et inflatsioonimäär oli 2,1 %, võrreldes 2006. aasta 2,2 %-ga, vaatamata majanduskeskkonnale, mida iseloomustas märkimisväärne hinnatõusu surve;
C. arvestades, et EKP jätkas 2007. aastal intressimäärade korrigeerimist 4,0 %-ni 2007. aasta juunis 2006. aasta detsembri 3,5 %-lt ja säilitas teisel poolaastal selle taseme;
D. arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni avaldustes nõutakse väga ettevaatlikku lähenemist intressimäärade tõstmisele euroalal;
E. arvestades, et 2007. aastal tõusis euro reaalne nominaalne vahetuskurss 6,3 % ja seda eelkõige USA dollari suhtes (11,8 %);
F. arvestades, et rahaturgudel valitsev segadus ja laialdane globaalne tasakaalustamatus tähendavad ohtu maailma majanduskasvule ja vahetuskursi liikumistele;
G. arvestades, et 2008. aastal oodatakse inflatsiooni kasvu euroalal vahemikus 2,0 % kuni 3,0 %, mis kajastab suures osas tarbekaupade hinnatõusu praegust suundumust, enne kui see alaneb 2009. aastal mõõdukamasse vahemikku 1,2 % kuni 2,4 %;
H. arvestades, et EKP ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) peamine eesmärk on hoida hindade stabiilsust, toetades samal ajal ühenduse üldist majanduspoliitikat, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 105; tunnistades sellega seoses EKP ja EKPS-i täielikku sõltumatust;
I. arvestades, et EKP seisab dilemma ees, kuidas astuda vastu kiirenevast inflatsioonist tulenevatele väljakutsetele ja viimastel kuudel rahaturgudel valitsenud segaduse tõttu ilmnenud majanduskasvu aeglustumise esimestele märkidele;
J. arvestades, et Euroopa Parlament soovib aidata tugevdada EKP ja euroala rolli ning rahvusvahelist autoriteeti rahvusvahelisel areenil,
EKP täna
1. tervitab asjaolu, et kümme aastat pärast majandus- ja rahaliidu loomist on nii EKP kui euro maailmamajanduses lugupeetud ja üldtunnustatud, ning märgib, et euro on muutunud USA dollariga peaaegu võrdse globaalse tähendusega valuutaks;
2. tuletab meelde, et EÜ asutamislepingus tehakse väga selget vahet ühelt poolt EKP hinnastabiilsuse tagamise eesmärgi ja teiselt poolt üldise majanduspoliitika toetamise eesmärgi vahel ning seetõttu ei saa neid kahte eesmärki käsitada lihtsalt teineteist asendavana; rõhutab EKP täieliku sõltumatuse tähtsust talle antud topeltülesande täitmisel ja tervitab asjaolu, et Lissaboni lepingu kohaselt peaks EKP muutuma ELi institutsiooniks, mis on juriidiline isik ja selgelt kindlaks määratud sõltumatu poliitilise ja finantsstaatusega; on veendunud, et EKP tunnustamine ELi institutsioonina suurendab Euroopa Parlamendi (ja eelkõige tema majandus- ja rahanduskomisjoni) kui institutsiooni vastutust, kellele EKP on kohustatud oma rahanduspoliitikat käsitlevate otsuste kohta aru andma;
3. tervitab Küprose ja Malta liitumist majandus- ja rahaliiduga ning võtab teadmiseks nende eduka ühinemise;
Finantsstabiilsus
4. tunnustab EKP suurepärast tööd rahaturgudel valitseva segaduse ohjamisel, mille vallandas Ameerika Ühendriikide riskantsete hüpoteeklaenude kriis, eelkõige 9. augustil 2007 alustatud operatsiooni, mis tõi turgudele likviidsed vahendid 95 miljardi euro suuruses summas fikseeritud 4,00 % intressimääraga pakkumisena, järgides EKP turuoperatsioonide puhul tavapärast tegevust; märgib, et kõnealune operatsioon koos peenhäälestusoperatsioonide ja järgnenud suuremahuliste iganädalaste refinantseerimisoperatsioonidega andis tulemuseks väga lühiajaliste intressimäärade stabiliseerimise; on arvamusel, et see näitab veelkord EKP teostatava ühtse rahapoliitika väärtust, mis stabiliseerib majandust ebastabiilsetel perioodidel;
5. jagab EKP seisukohta, et finantsinstrumentide kasvav keerukus ja finantsasutuste riskide läbipaistmatus võib suurendada asjaomase riski astmega, riski tegeliku kandjaga ja potentsiaalsete kaotuste ulatusega seotud ebakindlust;
6. rõhutab vajadust kehtestada ELi finantsjärelevalve raamistik, rõhutab, et ehkki EÜ asutamisleping ei sea EKP-le otseseid kohustusi seoses krediidiasutuste usaldatavuse järelevalvega ja finantssüsteemi stabiilsusega, on vaja EKP tihedalt järelevalvesse kaasata;
7. usub, et edukas tegutsemine käesoleva finantskriisi ajal on EKP-d tugevdanud; väljendab heameelt EKP usaldusväärsuse suurenemise ja rahvusvahelise tunnustamise üle; kutsub eurorühma üles järgima EKP eeskuju ning viima oma asjatundlikkuse ja koordineerimise finantsturgude reguleerimise ja järelevalvega seotud valdkondades samale tasemele;
8. rõhutab suuremat koostöövajadust keskpankade ja järelevalveasutuste vahel, et toetada finantsturgude stabiilsust, võttes eelkõige arvesse üha rohkem integreeruvaid finantssüsteeme; palub EKP-l jätkata integratsiooni ja suhtlemise täiustamise taganttõukamist ELi sisesel tasandil ning samuti suhetes teiste keskpankade ja asjaomaste asutustega, eelkõige seoses Inglise Pangaga, sest London on Euroopa Liidu tähtsaim finantskeskus; kutsub EKP-d üles mängima aktiivset rolli erinevates järelevalve muudatusi arutavates foorumites, näiteks Lamfalussy järelmeetmetes;
9. tunnistab, et tähtsamad keskpangad, näiteks EKP ja Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv, hoiatasid majandusriskide alahindamise eest kas enne 2000./2001. aasta IT-mulli lõhkemist või 2007. aasta madalakvaliteediliste hüpoteekidega tagatud väärtpaberite kriisi; märgib, et finantsturud ei suutnud nimetatud hoiatustele tõhusalt reageerida; palub EKP-l seetõttu seda reaktsiooni analüüsida ja teha ettepanekuid, kuidas selliste tulevikku suunatud hoiatuste ja turu reaktsioonide korrelatsiooni parandada; kutsub EKP-d rahaturgudel hiljuti valitsenud segaduse valguses analüüsima ja hindama finantskriisi järelmõjusid ning uurima, kas tal on piisavalt vahendeid piiriülese Euroopa finantskriisiga toimetulekuks ja milliseid volitusi ta vajab euroala makrousaldatavuse järelevalve parandamiseks;
Majanduslik ja rahanduslik areng
10. võtab teadmiseks käimasoleva arutelu hinnastabiilsuse määratlemise üle, millega seoses mõned pooldavad otsest inflatsiooni mõjutamist; usub siiski, et M3 põhine kahe samba süsteem on kõige sobivam viis hinnastabiilsuse mõõtmiseks; kutsub EKP-d üles võtma meetmeid selle süsteemi järjepidevaks täiustamiseks; tunnustab täiendava teabe ja inflatsiooniohust varase hoiatamise lisandväärtust ning sellise süsteemi pakutavat tegutsemisvabadust;
11. rõhutab, et asümmeetriliste majandusarengute ohud euroalal võivad liikmete lisandudes kasvada, sest liikmesriikide majanduste suuruse ja küpsusastme vahelised erinevused suurenevad; kutsub EKP-d üles pöörama sellele olukorrale erilist tähelepanu ja tegelema kõnealuste ohtudega varases staadiumis, samuti teavitama nendest liikmesriike;
12. kutsub kõiki euroala liikmesriike, euroalalt välja jäänud liikmesriike ning euroalaga ühinemist taotlevaid liikmesriike üles kõnealuseid väljakutseid tähele panema ning seetõttu täies ulatuses järgima stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriume ning täitma nõuetekohaselt Maastrichti kriteeriume, sest see koos eelarve konsolideerimise ja majanduskasvu ning tootlikkuse arengule vastava palgapoliitikaga kaitseb kõige paremini väljakutsete eest, mida kujutavad endast asümmeetrilised arengud;
13. rõhutab, et oodatava majanduskasvu viimast korrigeerimist arvestades tuleks intressimäärade tõstmisse suhtuda ettevaatlikkusega, et mitte ohustada majanduskasvu; juhib tähelepanu asjaolule, et majanduse elavnemise toetamiseks peavad liikmesriigid teostama vajalikud struktuurireformid ja investeeringud;
14. ootab nõukogult kõikide euroalaga ühinemist taotlevate liikmesriikide võrdset kohtlemist ja EKP hinnangu ja soovituste täielikku arvessevõtmist seoses nende valmisolekuga euroalaga ühinemiseks;
15. märgib euro väärtuse kasvu eelkõige USA dollari suhtes; rõhutab hinnastabiilsuse eesmärki, kuid tunnistab, et euro vahetuskursi tugevad ja kiired muutused ei tohiks takistada EKP rahapoliitika ohjamise suutlikkust seoses inflatsiooni või ekspordist sõltuvate riikide keeruliste majanduskasvu väljavaadetega; palub EKP-l kõnealust arengut jälgida ning võtta vajadusel meetmeid ja kutsub eurorühma, komisjoni ning EKP-d üles tõhusamalt kooskõlastama oma tegevust vahetuskursipoliitika valdkonnas;
16. tunnistab inflatsioonisurve kasvu, mida kõige rohkem mõjutavad toidu- ja energiahinnad; kutsub EKP-d üles tugevdama dialoogi riikide keskpankadega tähelepanu koondamise üle hindade globaalse stabiilsuse küsimusele;
Juhtimine ja tõhus otsuste tegemine
17. tuletab meelde jätkuvat üleskutset EKP läbipaistvuse suurendamiseks, mille tulemusel suureneks usaldusväärsus ja prognoositavus, ning hindab selles valdkonnas juba saavutatud edasiminekut; tunnistab sellega seoses raskusi EKP nõukogu istungite protokollide üldsusele kättesaadavaks tegemisel, sest üksikisikute seisukohtade erinevusi võidakse tõlgendada riiklike huvide esindamisena, mis toob kaasa liikmesriikide valitsuste surveavaldused nõukogu liikmetele; palub EKP-l esitada Euroopa Parlamendile ja avalikkusele igal aastal ülevaate meetmetest, mis on võetud tulemuste tõhustamiseks kooskõlas käesoleva resolutsiooniga;
18. on seisukohal, et dialoog rahanduspoliitika üle Euroopa Parlamendi ja EKP vahel on olnud edukas ning seda tuleks edaspidi tugevdada; rõhutab, et EKP ex post aruandekohustus on finantsturgude usalduse ja järelikult ka stabiilsuse seisukohast esmajärgulise tähtsusega; on seisukohal, et EKP juhatuse ja nõukogu ühtsuse huvides on tähtis olla avalikel esitlustel jätkuvalt otsusekindel; toetab EKP eesmärgipärast teabepoliitikat suhetes Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ja eurorühmaga; väljendab pettumust EKP nõrga reaktsiooni üle Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioonile Euroopa Keskpanga 2006. aasta aruande kohta(3); rõhutab kindlalt, et EKP kommunikatsioonipoliitika parandamise nõuet tuleb vaadelda ainult EKP ja tema asutuste sõltumatuse samaaegse säilitamise kontekstis;
19. kutsub EKPd üles tooma nõukogu otsuste vastuvõtmisele järgnevates avalduste selgelt esile, kas arutelude käigus jõuti kergesti konsensuseni või jäid püsima eriarvamused, sest see edastab turgudele rohkem teavet, takistamata Euroopa ühtset perspektiivi EKP nõukogu otsuste vastuvõtmisel;
20. kutsub EKP-d üles avaldama mõtteid oma nõukogu struktuuri reformimise kohta, kuna alates 1. jaanuarist 2009 on nõukogus eeldatavalt üle 15 liikme; märgib, et koos euroala riikide arvu suurenemisega muutuvad reformid üha vajalikumaks; toetab EKP varasemat ettepanekut, et osalevate liikmesriikide majandusvõimsust tuleks käsitleda rotatsiooniga hääletamise süsteemi kõige olulisema tegurina ning et tõhususe tagamiseks tuleks hoida otsustajate arv väiksena;
21. on seisukohal, et EKP sõltumatus, sealhulgas juhatuse liikmete nimetamise kord, on ennast õigustanud; rõhutab, et kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 112 lõike 2 punktiga b tuleb juhatuse liikmed nimetada rahandus- või pangandusvaldkonnas tunnustatud maine ja erialase kogemusega isikute seast, ja toonitab, et nende rahvus peaks olema ebaoluline ning et nende üle otsustatakse ka edaspidi asutamislepingus sätestatud rangete kriteeriumide alusel, nt kvalifikatsioon; on seisukohal, et ex ante demokraatlik vastutus ja läbipaistvus paraneksid, kui nõukogu hindaks mitut võimalikku kandidaati ja kui Euroopa Parlament kinnitaks nõukogu esitatud kandidaadi hääletamise teel;
22. usub, et arvestades EKP tulevast staatust Lissaboni lepingu kohaselt, tuleks suurendada Euroopa Parlamendi rolli juhatuse liikmete nimetamisel; rõhutab oma valmisolekut arutada koos teiste institutsioonidega nimetamise korra võimalikku paarandamist enne juhatuse koosseisu järgmist muutmist 2010. aastal;
23. tunnustab eurorühma ja selle presidendi kasvavat rolli Euroopa Liidu majanduskava põhiosa, eelkõige ametlikuma struktuuri ja keskse rolli määratlemisel majanduspoliitika kooskõlastamisel eurorühmas, nagu sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 136, Lissaboni lepinguga muudetaval kujul, seda ka euroalaga mitteühinenud liikmesriikide osas; toetab sellise euroala arengu tugevdamist, mis esineb rahvusvahelistel foorumitel ühehäälselt, nagu sätestatakse EÜ asutamislepingu artiklis 138, Lissaboni lepinguga muudetaval kujul, ja mida esindab eurorühma president;
24. tervitab EKP, komisjoni ja finantsteenuste sektori koostööd Euroopa ühtse makseala (SEPA) ja Euroopa lühiajaliste väärtpaberite (STEP) algatuste edukal käivitamisel; on arvamusel, et need on finantsteenuste sektori positiivsed panused Euroopa Liidu finantsintegratsiooni edendamisse;
25. tervitab TARGET 2 tegevuse algust ja lõpuleviidud üleminekut ühisele jagatud platvormile; on arvamusel, et ühisele jagatud platvormile üleminek on oluline samm finantsintegratsiooni ning kliiring- ja arvelduskulude vähendamise suunas; on seisukohal, et EKP peab nüüd kiiresti esitama TARGET 2 väärtpaberite (T2S) süsteemi haldusstruktuuri;
Euro välismõõde
26. märgib, et euro staatus rahvusvahelise valuutana kasvab pidevalt; juhib tähelepanu, et Euroopa Liidu esindatus rahvusvahelistel foorumitel seoses majandus- ja rahandusküsimustega ei kajasta piisavalt euroala majanduslikku kaalu ning seda võib käsitleda takistusena mõju suurendamisel rahvusvahelistes finantsküsimustes; palub seetõttu võtta konkreetseid meetmeid euroala ühtseks esindamiseks rahvusvahelistes rahandusasutustes, näiteks IMFis;
27. julgustab EKP-d jätkama oma koordineeriva rolli tugevdamist rahvusvahelises rahanduskontekstis; on veendumusel, et euro rahvusvaheliselt tugevam staatus toob euroalale kasu, mis julgustab praegu euroalaga mitteühinenud liikmesriike täisliikmeks pürgima;
o o o
28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, eurorühmale ja Euroopa Keskpangale.