(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0269);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 62 punkti 2 alapunkti b alapunkti ii, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0166/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0459/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti ii,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,║

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  Viisataotleja isiku usaldusväärseks kontrollimiseks ja isikusamasuse tuvastamiseks on vaja töödelda biomeetrilisi andmeid viisainfosüsteemis (VISis), mis on loodud nõukogu ║ otsusega 2004/512/EÜ(2), ja sätestada õiguslik raamistik kõnealuste biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamiseks. VISi rakendamine nõuab ka viisataotluste vastuvõtmise uut korraldust.

(2)  Biomeetriliste tunnuste kaasamine VISi on tähtis samm selliste uute meetodite kasutamise suunas, mis loovad usaldusväärsema seose viisaomaniku ja tema passi vahel, et vältida valede isikuandmete kasutamist. Seepärast peaks viisataotleja isikliku kohaleilmumise nõue – vähemalt esimese taotlemise korral – olema üks põhinõudeid VISis registreeritud biomeetriliste tunnustega viisa väljastamiseks.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 767/2008 (mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus))(3) sätestatakse, et taotlejate sõrmejäljed ja fotod tuleks talletada VISis. Käesolevas määruses määratletakse standardid kõnealuste biomeetriliste tunnuste kohta andmete kogumiseks vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni asjaomastele eeskirjadele. Koostalitlusvõime tagamiseks ei ole vaja täiendavaid tehnilisi täpsustusi.

(4)  Taotluste vastuvõtmise korra kehtestamisel tuleks arvestada inimväärikust ja isikupuutumatust. Viisataotluste menetlemine peaks toimuma professionaalselt ja lugupidavalt ning see peaks olema proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.

(5)  Viisataotlejate registreerimise lihtsustamiseks ja liikmesriikide kulude vähendamiseks tuleb lisaks olemasolevale esindamist käsitlevale raamistikule kavandada uued korralduslikud võimalused. Esiteks tuleks ühistesse konsulaarjuhistesse lisada selline esindamise võimalus, mis piirdub viisataotluste vastuvõtmise ja biomeetriliste tunnuste registreerimisega

(6)  Kasutusele tuleks võtta muud võimalused, nagu ühisosakonnad, ühised viisataotluskeskused ja allhanked. Kõnealuste võimaluste jaoks tuleks kehtestada asjaomane õiguslik raamistik, milles arvestatakse eelkõige andmekaitsenõuetega. Viisade väljastamise protsessi tervikluse tagamiseks peaks kõik viisade väljastamisega seotud toimingud, sealhulgas biomeetriliste andmete kogumine, toimuma rahvusvahelise õiguse alusel diplomaatilise või konsulaarkaitse all olevates liikmesriigi tööruumides või Euroopa Komisjoni tööruumides, mille puutumatust vastuvõtjariik tunnustab. Kehtestatud õiguslikus raamistiku alusel peaksid liikmesriigid saama vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud tingimustele vabalt valida, millist organisatsioonilist struktuuri nad teatavas kolmandas riigis kasutavad. Kõnealuste struktuuride üksikasjaliku kirjelduse peaks avaldama komisjon ühisel Schengeni viisaruumi veebisaidil.

(7)  Koostöö korraldamisel peaksid liikmesriigid tagama, et taotleja suunatakse sellesse liikmesriiki, kes vastutab tema taotluse menetlemise eest.

(8)  Kuna viisade väljastamine on oma olemuselt avalik-õiguslik ülesanne, peaksid liikmesriigi keskasutused otsustama tellida teatava osa viisataotlusprotsessist allhanke korras väliselt teenuseosutajalt ainult siis, kui muud võimalust ei ole ja kui see on piisavalt põhjendatud. Kõnealused meetmed tuleks kehtestada täielikus vastavuses viisade väljastamise kesksete põhimõtetega, arvestades andmekaitsenõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)(4).

(9)  Leping, mille liikmesriik sõlmib välise teenuseosutajaga peaks täpselt sätestama teenuseosutaja kohustused, sisaldama sätteid otsese ja täieliku juurdepääsu kohta tema tööruumidele, teavet taotlejate kohta, konfidentsiaalsusnõuet, andmekaitse eeskirjade järgimise nõuet ning asjaolusid, tingimusi ja menetlust lepingu peatamiseks või lõpetamiseks. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohased meetmed, et tagada väliste teenuseosutajatega sõlmitud lepingute jõustatavus.

(10)  Liikmesriigid peaksid püüdma korraldada viisataotluste vastuvõtmise, biomeetriliste tunnuste registreerimise ja intervjuu nii, et viisataotleja peab viisa saamiseks isiklikult kohale ilmuma ainult ühel korral (ühekordse teeninduse põhimõte).

(11)  Euroopa andmekaitseinspektor on esitanud arvamuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(5) artikli 28 lõikele 2 ja direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 kohane töörühm vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 30 lõike 1 punktile c.

(12)  Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes direktiivi 95/46/EÜ. Siiski tuleks selgitada teatavaid aspekte, mis puudutavad eelkõige andmete töötlemise eest vastutamist, andmesubjektide õiguste kaitsmist ja andmekaitse üle teostatavat järelevalvet.

(13)  Liikmesriigid peaksid võimaldama teatavatele taotlejate kategooriatele või kõikidele taotlejatele otsese juurdepääsu oma konsulaaresindustele või diplomaatilistele esindustele inimlikel või muudel põhjustel.

(14)  Iga järgmise viisataotluse läbivaatamise lihtsustamiseks peaks olema võimalik kopeerida biomeetrilised andmed esimeselt taotluselt VIS määruse artiklis 23 sätestatud säilitamisaja algusest 59 kuu jooksul. Kui see ajavahemik on möödunud, tuleks andmed biomeetriliste tunnuste kohta uuesti hõivata.

(15)  Biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamise nõude tõttu ei tohiks kaubanduslikke vahendajaid, nagu reisibüroosid, esimese viisataotluse esitamisel enam kasutada, vaid seda tohiks teha järgmiste taotluste korral.

(16)  Viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele tuleks seepärast muuta.

(17)  Komisjon peaks kolm aastat pärast VISi töö käivitamist ja seejärel iga nelja aasta tagant esitama käesoleva määruse rakendamise kohta aruande, kus käsitletakse biomeetriliste tunnuste registreerimise korra rakendamist, valitud ICAO standardi sobivust, andmekaitse eeskirjade järgimist, kogemusi väliste teenuseosutajatega, pidades eelkõige silmas biomeetriliste andmete kogumist, esimese viisataotluse põhimõtet ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamist. Aruanne peaks sisaldama ka VISi määruse artikli 17 lõigete 12, 13 ja 14 ning artikli 50 lõike 4 alusel juhtumeid, mil sõrmejälgi oli võimatu anda või nende andmist ei nõutud juriidilistel põhjustel, võrreldes juhtumitega, mil sõrmejäljed võeti. Aruanne peaks sisaldama teavet juhtumite kohta, mil keelduti viisa andmisest isikule, kellel oli võimatu sõrmejälgi anda. Aruandele tuleks vajaduse korral lisada asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Komisjon peaks aruande edastama Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt viisataotluste vastuvõtmise korraldamist ja menetlemist seoses biomeetriliste andmete lisamisega VISi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt, ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamisest vajalikust kaugemale.

(19)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida tunnustatakse eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis.

(20)  Vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu juurde lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätete kohaselt Schengeni acquis'l, otsustab Taani vastavalt nimetatud protokolli artiklile 5 kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva määruse vastu võtnud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(21)  Islandi ja Norra puhul kujutab kõnealune määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ(6) artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga.║

(22)  Käesolev määrus kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes)(7). Ühendkuningriik ei osale seetõttu käesoleva määruse vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(23)  Käesolev määrus kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes)(8). Iirimaa ei osale seetõttu käesoleva määruse vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(24)  Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu tähenduses, eesmärgiga kaasata viimane nende Schengeni acquis' sätete rakendamisse, kohaldamisse ja edasiarendamisse, mis kuuluvad ║ nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsuse 2004/860/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis" rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist)(9) artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkonda.

(25)  Käesolev määrus kujutab endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis'l või on sellega seotud mõnel muul viisil vastavalt ühinemisakti artikli 3 lõikele 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele muudetakse järgmiselt:

1)  II osa punkti 1.2 muudetakse järgmiselt:

a)   alapunkti b lisatakse järgmine lõik:"

Liikmesriik võib esindada ühte või mitut liikmesriiki ka ainult taotluste vastuvõtmisel ja biomeetriliste tunnuste registreerimisel. Samuti kohaldatakse punkti 1.2 alapunktide c ja e asjaomaseid sätteid. Kui esindav liikmesriik saab taotluse, loob ta VISis taotluse faili ja sisestab VIS määruse* artiklis 9 osutatud andmed. Seejärel teavitab ta esindatava liikmesriigi konsulaaresindust VISi sideinfrastruktuuri abil taotlusest ja VISi tehtud kandest, nagu on sätestatud VIS määruse artiklis 16. Toimikute ja andmete vastuvõtmine ja nende edastamine esindatavale konsulaaresindusele toimub vastavalt asjaomastele andmekaitsenõuetele ja turvaeeskirjadele.

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

b)   alapunkt d asendatakse järgmisega:"

Kui ühtne viisa antakse välja alapunktide a ja b kohaselt, peab esindus olema kantud ühtseid viisasid välja andvate esinduste tabelisse, mis on toodud 18. lisas.

2)  III osasse lisatakse punkt -1:"

Viisataotlustega tegelevate töötajate käitumine

Liikmesriigid tagavad, et kõik viisataotlustega tegelevad töötajad võtavad viisataotlejad viisakalt vastu.

Kõik töötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult taotleja inimväärikust ja isikupuutumatust. Kõik võetavad meetmed on proportsionaalsed taotletud eesmärkidega.

Oma ülesannete täitmisel väldivad töötajad isikute diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

3)  III osa punkt 1 asendatakse järgmisega:"

1.1  Viisataotlusankeedid - eksemplaride arv

Ka taotlejatelt nõutakse ühtse viisataotlusankeedi täitmist. Ühtse viisa taotlus tuleb esitada 16. lisas esitatud ühtlustatud näidisvormil.

Ankeet tuleb täita vähemalt ühes eksemplaris, et seda saaks kasutada keskasutustega konsulteerimisel. Kui siseriiklik halduskord nõuab, võivad lepinguosalised nõuda taotlust mitmes eksemplaris.

1.2.  Biomeetrilised tunnused

a)  Liikmesriigid koguvad andmeid biomeetriliste tunnuste kohta, mille hulka kuuluvad viisataotleja näokujutis ja kümme sõrmejälge, järgides inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis õigusi.

Iga järgmise taotluse korral, VISi määruse artiklis 23 sätestatud säilitamisaja algusest 59 kuu jooksul, kopeeritakse biomeetrilised tunnused esimeselt taotluselt. Pärast nimetatud ajavahemiku möödumist tuleb iga järgmist taotlust käsitleda kui "esimest taotlust

Fotole ja sõrmejälgedele esitatavad tehnilised nõuded on kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni dokumendi 9303 1. osa (passid) kuuendas väljaandes sätestatud rahvusvaheliste standarditega*.

Andmeid biomeetriliste tunnuste kohta hõivavad diplomaatiliste või konsulaaresinduste kvalifitseeritud ja nõuetekohaste volitustega töötajad või punktis 1.B nimetatud välised teenuseosutajad nende järelevalve all ja vastutusel.

Andmeid sisestavad VISi ainult VIS määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud nõuetekohaste volitustega konsulaartöötajad, tehes seda kooskõlas nimetatud määruse artikliga 5.

Liikmesriigid tagavad, et ekslike keeldumiste ja isikusamasuse eksliku tuvastamise vältimiseks kasutatakse täielikult kõiki VIS määruse artiklis 13 sätestatud otsingukriteeriume.

Järelevalvet biomeetriliste tunnuste kogumise üle, sh nende edastamise üle teenuseosutajalt vastutavale konsulaaresindusele, teostatakse vastavalt VIS määruse artiklitele 41 ja 43 ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ** artiklile 28.

b)  Erandid

Asjaolu, et sõrmejälgi on füüsiliselt võimatu võtta, ei mõjuta viisa andmist ega sellest keeldumist.

Liikmesriik võib ette näha erandid biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamise nõudest diplomaatilise passi, ameti- või teenistuspassi ja eripassi omanikele.

Kõikidel nimetatud juhtudel tuleb VISis ette näha kanne "ei kohaldata".

Piiramata III osa punkti 4 kohaldamist, kasutatakse nooremate kui 12-aastaste isikute korral skaneeritud fotosid, mis ei eelda isiklikku kohaleilmumist.

Laste ja eakate inimeste vabastamine sõrmejälgede andmise nõudest ja eriti sõrmejälgede võtmise vanuselised piirangud vaadatakse üle kolm aastat pärast VISi töö käivitamist. Selleks esitab komisjon aruande, milles käsitletakse eelkõige VISi kogemusi seoses 12-aastastelt ja vanematelt lastelt sõrmejälgede võtmise ja kasutamisega ning antakse üksikasjalik tehniline hinnang alla 12-aastastelt lastelt isikusamasuse tuvastamiseks ja isiku kontrollimiseks sõrmejälgede võtmise ja nende kasutamise usaldusväärsuse kohta sellises suuremahulises andmebaasis nagu VIS. Aruanne peab sisaldama sõrmejälgede andmise nõude madalama ja kõrgema vanusepiiri laiendatud mõjuhinnangut, sealhulgas sotsiaalseid, ergonoomilisi ja finantsaspekte.

Aruanne peab sisaldama samasugust hinnangut ka sõrmejälgede võtmise kohta eakatelt isikutelt. Kui aruandes osutatakse olulistele probleemidele sõrmejälgede võtmisel teatud vanusest vanematelt isikutelt, esitab komisjon ettepaneku kehtestada vanuse ülempiir.

Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmise kohta.

________________

* Tehnilised nõuded on samad, mis esitatakse passidele, mida väljastavad oma kodanikele liikmesriigid vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2252/2004 (ELT L 385, 29.12.2004, lk 1).

** EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31."

4)  VII osas: punkt 1 asendatakse järgmisega:"

1 A Viisataotluse vastuvõtmise ja menetlemise korraldamine

Viisataotluse vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise eest vastutab liikmesriik.

Iga viisaosakonna asukoha puhul otsustab liikmesriik, kas ta varustab konsulaaresinduse biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamiseks/kogumiseks nõutavate vahenditega või teeb koostööd ühe või mitme muu liikmesriigiga, ilma et see piiraks eelpool mainitud esindamise võimalust. Koostöö jaoks luuakse ühisosakonnad või ühine viisataotluskeskus või, juhul kui see pole otstarbekas, tehakse koostööd väliste partneritega.

a)  Kui valitakse ühisosakondade võimalus, menetlevad ühe või mitme liikmesriigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajad neile teise liikmesriigi diplomaatilises ja konsulaaresinduses esitatud taotlusi (kaasa arvatud biomeetrilised tunnused), kasutades selle liikmesriigi vastavaid seadmeid. Asjaomased liikmesriigid lepivad kokku ühisosakonna tegutsemise kestuse ja tegevuse lõpetamise tingimused ning ka halduslõivu määra, mida saab liikmesriik, kelle diplomaatilist või konsulaaresindust kasutatakse. Taotleja suunatakse selle liikmesriigi juurde, kes vastutab viisataotluse menetlemise eest.

b)  Kui asutatakse ühine viisataotluskeskus, siis paigutatakse ühe rahvusvahelise õiguse alusel diplomaatilise või konsulaarkaitse all oleva liikmesriigi või Euroopa Komisjoni hoonesse, mille puutumatust vastuvõtjariik tunnustab, kahe või enama liikmesriigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajad, kes võtavad vastu neile esitatavaid viisataotlusi (kaasa arvatud biomeetrilised tunnused). Taotleja suunatakse selle liikmesriigi juurde, kes vastutab viisataotluse menetlemise eest. Liikmesriigid lepivad kokku koostöö kestuse ja lõpetamise tingimused ning kulude jagamise osalevate liikmesriikide vahel. Üks liikmesriik vastutab lepingute eest, mis on seotud logistikaga ja diplomaatiliste suhetega vastuvõtjariigiga.

c)   koostöö väliste teenuseosutajatega vastavalt punktile 1.B

1.  B Koostöö väliste teenuseosutajatega

Kui teatavate asjaolude tõttu või konsulaaresinduse asukohast tulenevatel põhjustel ei ole otstarbekas varustada konsulaaresindust biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamiseks/kogumiseks vajalike seadmetega või luua ühisosakonda või ühist taotluskeskust, võib liikmesriik või mitu liikmesriiki ühiselt teha viisataotluste vastuvõtmisel (kaasa arvatud biomeetrilised tunnused) koostööd välise teenuseosutajaga. Sellisel juhul vastutab/vastutavad andmete töötlemise ja seega ka lepingu rikkumise ning eelkõige andmekaitse eeskirjade kohaldamise eest viisataotluste menetlemisel liikmesriik/liikmesriigid. Kõnealused liikmesriigid tagavad, et VII osa punkti 1.B.1 alapunktis b osutatud väline teenuseosutaja tegutseb rahvusvahelise õiguse alusel diplomaatilise või konsulaarkaitse all oleva liikmesriigi või Euroopa Komisjoni tööruumides, mille puutumatust vastuvõtjariik tunnustab, ning et liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaaresinduste kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötajad on kohal, et väliste teenuseosutajate tegevust hoolikalt kontrollida.

1.B.1  - Koostöövõimalused väliste teenuseosutajatega

1.B.2  - Liikmesriikide kohustused

Asjaomased liikmesriigid valivad kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ välise teenuseosutaja, kes suudab tagada teenuse kõrge kvaliteedi ning kõik tehnilised ja korralduslikud turvameetmed, mis on vajalikud isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, lubamatu avalikustamise või juurdepääsu eest ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest, eelkõige juhul, kui töötlemine hõlmab nii andmete edastamist võrgu kaudu kui ka toimikute ja andmete vastuvõtmist ja edastamist konsulaaresindusele.

Valides väliseid teenuseosutajaid, kontrollivad liikmesriigi diplomaatilised või konsulaaresindused äriühingu maksevõimet ja usaldusväärsust (kaasa arvatud vajalikke litsentse, kannet äriregistris, äriühingu põhikirja, lepinguid pankadega) ja teevad kindlaks, et puudub huvide konflikt.

Liikmesriikide diplomaatilised või konsulaaresindused tagavad, et valitud äriühingul on vajalik erialane kogemus teabekindlustuse ja andmeturbe valdkonnas. Liikmesriigid peaksid väliste viisasid puudutavate tugiteenuste osutajatega lepingute sõlmimisel järgima parimaid hanketavasid.

Välisele teenuseosutajale ei anta juurdepääsu VISile. Juurdepääs VISile on ainult diplomaatiliste või konsulaaresinduste nõuetekohaste volitustega töötajatel üksnes VIS määruses sätestatud eesmärkidel.

Asjaomased liikmesriigid sõlmivad välise teenuseosutajaga kirjaliku lepingu vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 17. Enne lepingu sõlmimist põhjendab asjaomase liikmesriigi diplomaatiline või konsulaaresindus vastavalt VII osa punktile 1.B lepingu vajadust kohaliku konsulaarkoostöö raames teiste liikmesriikide diplomaatilistele või konsulaaresindusteleja komisjoni delegatsioonile.

Kohaliku konsulaarkoostöö raames koostatakse näidisleping.

Liikmesriigid tagavad, et juhul kui väline teenuseosutaja peatab ootamatult lepingus nõutud teenuste osutamise, on häired viisataotlejate teeninduses minimaalsed.

Taotleja tasutav lõiv ei ületa 12. lisas sätestatud lõivu, olenemata sellest, kas liikmesriigid teevad koostööd väliste teenuseosutajatega.

Liikmesriigid tagavad konkreetset viisataotlust menetleva välise teenuseosutaja tuvastamist võimaldava korra kehtestamise.

Asjaomase liikmesriigi konsulaartöötajad pakuvad teenuseosutajale koolitust, mis sisaldab viisataotlejatele asjaomaste teenuste pakkumiseks vajalikke oskusi ja piisavat teavet.

1.B.3  - Teave

Kõnealune üldsusele suunatud teave tehakse kättesaadavaks ka ühisel Schengeni viisaruumi veebisaidil.

Kõnealune sait luuakse ühise viisapoliitika kohaldamise toetamiseks ja viisamenetlustega tegelemiseks.

1.B.4  - Teavituskampaania

Liikmesriikide diplomaatiline või konsulaaresindus koostöös komisjoni delegatsiooniga käivitavad veidi enne VISi toimimahakkamist kolmandas riigis kampaania üldsuse teavitamiseks taotletavatest eesmärkidest, VISis talletatavatest andmetest ja sellele juurdepääsu omavatest ametivõimudest ning viisataotlejate õigustest. Sellised kampaaniad viiakse läbi regulaarselt.

1.  C Taotlejatele liikmesriikide diplomaatilistele ja konsulaaresindustele otsese juurdepääsu säilitamine

Sõltumata valitud koostöömeetodist võivad liikmesriigid otsustada säilitada taotlejatele võimaluse otseseks juurdepääsuks diplomaatilise või konsulaaresinduse tööruumidesse, et esitada viisataotlus. Liikmesriik tagab viisataotluste järjepideva vastuvõtmise ja menetlemise teiste liikmesriikide või ükskõik millise välise teenuseosutajaga tehtava koostöö ootamatu lõppemise korral.

1.  D Otsus ja avaldamine

Liikmesriik teavitab komisjoni sellest, kuidas ta kavatseb konsulaaresindustes viisataotlusi vastu võtta ja menetleda. Komisjon tagab teabe asjakohase avaldamise ühisel Schengeni viisaruumi veebisaidil.

Liikmesriik esitab komisjonile lepingud, mille ta on sõlminud.

1.  E Üldised kohustused

1.E.1   Dokumendid

Liikmesriigi poolt või tema nimel viisa taotlemise käigus vastu võetud mis tahes dokument, andmed või biomeetrilised tunnused loetakse Viini konsulaarsuhete konventsiooni alusel "konsulaardokumendiks" ja neid käsitletakse vastavalt.

1.E.2   Koolitus

Enne biomeetriliste tunnuste kohta andmete kogumiseks loa andmist pakutakse diplomaatilise või konsulaaresinduse töötajatele asjakohast koolitust, et tagada tunnuste sujuv ja professionaalne registreerimine.

1.E.3   Vastutus

Igal isikul või liikmesriigil, kes on kannatanud kahju ebaseadusliku andmete töötlemise või käesoleva määrusega vastuolus oleva tegevuse tagajärjel, on õigus saada hüvitist liikmesriigilt, mis vastutab kannatatud kahju eest. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ei ole vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

Eelmises lõigus nimetatud kahju tekitamise eest liikmesriigile esitatavatele hüvitise taotlustele kehtivad kostja liikmesriigi õigussätted.

1.E.4   Karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse mis tahes rikkumise, eelkõige viisa taotlemisel esitatud andmete mis tahes kuritarvitamise eest määratakse vastavalt siseriiklikule õigusele tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, sealhulgas haldus- ja/või kriminaalkaristused.

5)  VIII osa punkti 5.2 muudetakse järgmiselt:

Artikkel 2

Komisjon esitab kolm aastat pärast VISi töö käivitamist ja seejärel iga nelja aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande, mis hõlmab biomeetriliste tunnuste registreerimise korra rakendamist, valitud ICAO standardi sobivust, andmekaitse eeskirjade järgimist, kogemusi väliste teenuseosutajatega, pidades eelkõige silmas biomeetriliste andmete kogumist, esimese viisataotluse põhimõtet ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamist. Aruanne sisaldab ka VIS määruse artikli 17 lõigete 12, 13 ja 14 ning artikli 50 lõike 4 alusel juhtumeid, mil sõrmejälgi oli võimatu anda või nende andmist ei nõutud juriidilistel põhjustel, võrreldes nende juhtumite arvuga, mil sõrmejäljed võeti. Aruanne sisaldab teavet juhtumite kohta, mil keelduti viisa andmisest isikule, kellel oli võimatu sõrmejälgi anda.

Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi10. juuli 2008. aasta seisukoht. (2) ELT L 213, 15.6.2004, lk 5. (3) ELT L 218, 13.8.2008, lk 60. (4) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (5) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. (6) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31. (7) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43. (8) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20. (9) ELT L 370, 17.12.2004, lk 78.