Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Zimbabwe kohta, eriti 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni(1);

–   võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta ühist seisukohta 2008/135/ÜVJP(2), millega pikendatakse kuni 20. veebruarini 2009. aasta ühise seisukohaga 2004/161/ÜVJP(3) kehtestatud piirangumeetmeid Zimbabwe vastu;

–   võttes arvesse nõukogu järeldusi Zimbabwe kohta, mis võeti vastu 29. aprillil ja 26.–27. mail 2008. aastal;

–   võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni (Aafrika komisjon) poolt Svaasimaa Kuningriigis Ezulwinis 7.–22. mail 2008. aastal toimunud 43. korralise istungjärgu kohtumisel vastu võetud resolutsiooni Zimbabwe [sellal] eelseisvate presidendivalimiste teise vooru kohta;

–   võttes arvesse Üleaafrikalise Parlamendi valimiste vaatlemise missiooni aruannet ühtlustatud valimiste kohta Zimbabwe Vabariigis 29. märtsil 2008;

–   võttes arvesse 19.–20. juuni 2008. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi, milles kinnitatakse ELi valmisolekut võtta lisameetmeid vägivalla eest vastutajate vastu;

–   võttes arvesse Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) valimiste vaatlemise missiooni 29. juuni 2008. aasta esialgset avaldust Zimbabwe presidendivalimiste teise vooru ja parlamendi alamkoja erakorraliste valimiste kohta;

–   võttes arvesse Üleaafrikalise Parlamendi valimiste vaatlemise missiooni 30. juuni 2008. aasta aruannet presidendivalimiste teise vooru ja parlamendi erakorraliste valimiste kohta Zimbabwes;

–   võttes arvesse Aafrika Liidu Zimbabwe valimiste vaatlusmissiooni 29. juuni 2008. aasta esialgset avaldust;

–   võttes arvesse Sharm-el-Sheikis, Egiptuses, 30. juunist kuni 1. juulini 2008. aastal peetud Aafrika Liidu 11. tippkohtumisel Aafrika Liidu Assamblee poolt vastuvõetud resolutsiooni Zimbabwe kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et Zimbabwe presidendivalimiste teine voor toimus 27. juunil 2008 hoolimata presidendikandidaadi Morgan Tsvangirai loobumisest seoses suureneva vägivalla ja piirangutega opositsioonipartei ja selle toetajate suhtes;

B.   arvestades, et SADCi, Üleaafrikalise Parlamendi ja Aafrika Liidu vaatlejad ütlesid, et presidendivalimiste teise vooru tulemusi õõnestas vägivald, et need ei vastanud Aafrika Liidu ja SADCi standardile ega peegeldanud rahva tahet;

C.   arvestades, et 29. märtsil 2008 toimusid Zimbabwes parlamendi alam- ja ülemkoja, presidendi- ning kohalike omavalitsuste valimised;

D.   arvestades, et Zimbabwe valimiskomisjoni avaldatud ametlike andmete põhjal sai opositsioonipartei Liikumine Demokraatlike Muutuste Eest (MDC) alamkojas enamuse kohtadest ning presidendivalimistel sai Morgan Tsvangirai 47,9% ja Robert Mugabe 43,2% häältest;

E.   arvestades, et presidendivalimiste tulemuste teatamisega viivitati mitu nädalat, õõnestades nii valimisprotsessi usaldatavust ja läbipaistvust;

F.   arvestades, et Robert Mugabe teatas enne presidendivalimiste teist vooru, et opositsiooniline MDC ei hakka Zimbabwet kunagi valitsema ning et ta on valmis takistama nende võimuhaaramist;

G.   arvestades, et presidendivalimiste teise vooru kampaania ajal kannatasid opositsiooni aktivistid ja toetajad riigi poolt toetatava vägivalla, piinamise, hirmutamise ja meelevaldsete vahistamiste all ning et MDC sõnade järgi on vähemalt 86 MDC toetajat tapetud ja 200 000 oma kodudest ümber asustatud;

H.   arvestades, et Morgan Tsvangiraid on valimiskampaania ajal mitu korda vahistatud, relvastatud sõdurite poolt jälitatud ning et ta on sunnitud olnud varjuma Hollandi saatkonnas Harares;

I.   arvestades, et MDC peasekretär Tendai Biti vahistati 12. juunil 2008. aastal ning teda süüdistati riigi õõnestamises ja reetmises;

J.   arvestades, et riiklik meedia keelas MDC kampaaniareklaamid, takistades sellega vaba ja õiglast valimiskampaaniat; arvestades, et 22. juuniks 2008. aastal Harares kavandatud MCD kogunemist takistasid Zimbabwe Aafrika Rahvusliku Liidu – Patriootliku Rinde (ZANU-PF) vägivaldsed toetajad;

K.   arvestades, et Aafrika Rahvuskongressi president Jacob Zuma kirjeldas 24. juunil 2008. aastal olukorda Zimbabwes kui "kontrolli alt väljas", nõudes ÜRO ja SADCi kiiret sekkumist;

L.   arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis lõpuks ühehäälselt hukka Zimbabwe valitsuse rahastamisel toimuva vägivallakampaania, kuid ei kuulutanud Lõuna-Aafrika vastuseisu tõttu valimisi ebaseaduslikeks;

M.   arvestades, et Aafrika Liit ei leppinud kokku suunistes ega selges ajakavas läbirääkimiste alustamiseks ja lõpetamiseks, ning arvestades, et lisaks muudavad SADCi sisesed vastuolud dialoogi ebatõenäoliseks;

N.   arvestades, et ajakirjanikke on ahistatud ja hirmutatud ning välisajakirjanikel on keelatud riiki siseneda;

O.   arvestades, et politsei on meelevaldselt vahistanud kodanikuühiskonna aktiviste, sealhulgas kirikupõhiseid kodanikuühendusi Harares, ning paljud valitsusvälised ja abiorganisatsioonid pidid oma tegevuse peatama;

P.   arvestades, et Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi Thabo Mbeki aastatepikkune "vaikne diplomaatia" ei ole kahjuks andnud Zimbabwe poliitilise olukorra suhtes käegakatsutavaid tulemusi ning tema märgatav sümpaatia Robert Mugabe suhtes on viinud selleni, et Zimbabwe opositsioon keeldus teda vahendajana aktsepteerimast;

Q.   arvestades, et Zimbabwe kriis mõjutab naaberriike, eriti Lõuna-Aafrikat;

R.   arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Toiduprogrammi aruande põhjal on Zimbabwes ajavahemikul juulist septembrini näljas hinnanguliselt kaks miljonit inimest ning et jaanuarist märtsini 2009 tõuseb see arv tõenäoliselt 5,1 miljoni inimeseni;

S.   arvestades, et iga kümnes laps Zimbabwes sureb enne viiendat sünnipäeva ning meeste keskmine eluiga on 37 aastat ja naiste oma 34 aastat,

1.   rõhutab, et 27. juuni 2008. aasta valimisi ei saa pidada seaduslikeks ning tervitab ELi eesistujariigi 28. juuni 2008. aasta avaldust, kus seda seisukohta selgelt väljendatakse;

2.   mõistab teravalt hukka valitsuse rahastatava vägivallakampaania poliitilise opositsiooni vastu enne presidendivalimiste teist vooru, mille tulemusena on tapetud, meelevaldselt vahistatud ja ahistatud opositsiooniaktiviste ja –toetajaid ning inimõiguste kaitsjaid;

3.   on seisukohal, et opositsioonivastane vägivalla-, ähvardus- ja hirmutamiskampaania on muutnud vaba ja õiglase presidendivalimiste teise vooru kampaania Zimbabwes võimatuks, mida on laialdaselt tunnistanud rahvusvaheline üldsus, sealhulgas Aafrika valimiste vaatlejad ja Aafrika liidrid;

4.   tervitab ÜRO Julgeolekunõukogu presidendi avaldust, milles Zimbabwe presidendivalimised hukka mõistetakse;

5.   tervitab G8 liidrite 8. juuli 2008. aasta avaldust Zimbabwe kohta, eelkõige keeldumist tunnustada ükskõik millise valitsuse legitiimsust, mis ei peegelda Zimbabwe rahva tahet, soovitust nimetada ÜRO peasekretäri eriesindaja, kes raporteeriks poliitilise, humanitaar-, inimõiguste ja julgeoleku olukorra kohta ning toetaks piirkondlikke jõupingutusi, et viia edasi vahendusläbirääkimisi poliitiliste parteide vahel austades samas 29. märtsi 2008. aasta valmisite tulemusi ning kavatsust võtta edasisi samme, muu hulgas kehtestada finants- ja muud meetmed vägivalla eest vastutavate inimeste suhtes;

6.   kutsub Aafrika riike ja laiemat rahvusvahelist üldsust üles, et nad keelduksid Mugabe režiimi tunnustamast;

7.   kutsub Aafrika Liitu, SADCi ja ÜROd üles soodustama kaasavat lepitusprotsessi, millel on selge ajakava läbirääkimiste pidamiseks ja mis võimaldab tuua Zimbabwe kriisile vabadel ja õiglastel valimistel põhineva kiire ja positiivse lahenduse;

8.   rõhutab, et selleks, et lepituspüüdluste tulemuseks oleks sisukas ja tulemusrikas siseriiklik dialoog, tuleb koos president Thabo Mbekiga kaasata ka teisi isikuid väljastpoolt, ning et sisedialoog ei tohiks piirduda ainult kahe poliitilise parteiga, vaid peaks hõlmama ka teisi kodanikuühiskonna osalisi, näiteks valitsusväliseid organisatsioone, kirikuid, ametiühinguid ja parlamenti;

9.   nõuab praeguse kriisi lahendamist läbirääkimistega, mille tulemusena loodaks üleminekuvalitsus, kellel on volitused lõpetada riigi rahastatav vägivald, demobiliseerida militsionäärid, tühistada repressiivsed õigusaktid, lahendada humanitaarkriis, stabiliseerida majandus, algatada kaasav põhiseaduse läbivaatamine ning moodustada uuesti Zimbabwe valimiskomisjon, et luua tingimused vabadeks ja õiglasteks presidendivalimisteks lähimas tulevikus Aafrika Liidu ja ÜRO egiidi all; nõuab, et selliseid läbirääkimisi vaatleks Aafrika Liidu/ÜRO esindaja;

10.   kutsub ÜROd üles alustama täielikku sõltumatut uurimist valimiste etapis toimepandud inimõiguste rikkumiste suhtes, ning nõuab, et vastutavad isikud ei jääks karistamata ning toodaks pädeva ja sõltumatu kohtu ette;

11.   rõhutab ohvrite rehabilitatsiooni vajadust ning nõuab üleminekuajaks õigusmeetmeid, sealhulgas tõe- ja lepituskomisjoni loomist;

12.   tervitab paljude Aafrika riikide ja suure arvu kõrgelt austatud Aafrika juhtfiguuride, sealhulgas Nelson Mandela, Desmond Tutu ja Kofi Annani seisukohta, milles nad mõistavad hukka olukorra Zimbabwes, ning julgustab neid konkreetselt kaasa aitama poliitilise ja demokraatliku lahenduse leidmisele;

13.  Toetab Botswanat tema üleskutsetes peatada Zimbabwe osalus Aafrika foorumites kuni vabade ja õiglaste valimiste läbiviimiseni;

14.   nõuab, et Lõuna-Aafrika võtaks endale Zimbabwe tuleviku suhtes SADCi piirkonnas pearolli, ning kahetseb sügavalt, et Lõuna-Aafrika keeldus ÜRO Julgeolekunõukogus neid valimisi ebaseaduslikeks tunnistamast;

15.   kutsub rahvusvahelist üldsust üles suurendama diplomaatilist survet Mugabe režiimile, et viivitamata peatada igasugune vägivald ning võimaldada kokku tulla kolme kuu eest nõuetekohaselt valitud parlamendil;

16.   kutsub nõukogu üles karmistama ja pikendama Mugabe režiimi ja teiste inimõiguste tõsiste rikkumiste eest vastutajate vastaseid sihtsanktsioone, juhul kui lepituspüüdlusi ei aktsepteerita ja riigi rahastatavat vägivalda ei lõpetata, ning nõudma tungivalt sanktsioonide võtmist ÜRO tasandil, kaasa arvatud relvaembargo ja laialdane kogu valitsuse ja valitseva partei juhtide varade külmutamine; toonitab vajadust neid sanktsioone rangelt rakendada ja laiema rahvusvahelise üldsusega kooskõlastada, et tagada nende mõjusus ja vältida kõrvalehiilimist;

17.   rõhutab, et sellistes sunnimeetmetes tuleks nimeliselt nimetada ja häbistada ettevõtjaid, kes rahastavad repressiivset ZANU-PF režiimi, kaasa arvatud nende elamisloa tühistamine Euroopas ning nende pereliikmetele juurdepääsu keelamine tööle ja haridusele; samuti tuleks aktsionäridele avalikustada rahvusvahelised pangad, kes toimivad korruptiivsete tulude kanalina või annavad laenu või pakuvad investeeringuid, nagu Barclays Bank, Standard Chartered ja teised; julgustab teisi Euroopa ja rahvusvahelisi ettevõtteid üle vaatama tegevusi, mis võimaldavad režiimi juurdepääsu välisvaluutale, ning tervitab sellega seoses Tesco ja Giesecke & Devrient'i otsust lõpetada ärisuhted Zimbabwega;

18.   palub seetõttu liikmesriikidel mitte anda Robert Mugabele, tema kabineti liikmetele ja ZANU PF juhtkonnale viisat sisenemiseks ELi territooriumile mis tahes riiklikul või rahvusvahelisel eesmärgil, sest nad ei saa ebaseadusliku de facto režiimi esindajatena nõuda diplomaatilisi vabadusi ja privileege käsitlevate asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide alusel privileege;

19.   kutsub liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles tõhustama diplomaatilisi suhteid Aafrika riikide valitsuste, SADCi ja Aafrika Liidu ning teiste oluliste pooltega, sealhulgas Hiina valitsusega, et teha kindlaks ühised seisukohad Zimbabwe kriisi suhtes;

20.   kutsub Hiinat ja Liibüat üles lõpetama Mugabe režiimi toetamine;

21.   kutsub nõukogu ja komisjoni tegema eelkõige koostööd Lõuna-Aafrika kui tähtsaima riigiga piirkonnas, et väljendada sügavat muret käegakatsutavate lepitustulemuste puudumise üle Zimbabwe kriisi osas viimastel aastatel, ning juhtima tähelepanu sellele, et kriisi mõju naaberriikidele piirkonnas, sealhulgas Lõuna-Aafrikale ei jäetaks tähelepanuta, ning selgitama, et Mugabe režiimi pideval poliitilisel ja majanduslikul toetamisel võib olla negatiivne mõju ELi ja Lõuna-Aafrika suhetele;

22.   kutsub nõukogu üles nõudma tõhusaid ja käegakatsutavaid rahvusvahelisi konflikti vältimise ja leevendamise meetmeid, vajaduse korral koos Aafrika Liidu / ÜRO rahuvalvevägede kiire kasutamisega;

23.   nõuab tungivalt, et viivitamata vabastataks kõik ainult poliitilistel põhjustel kinnipeetavad isikud;

24.   märgib poliitilise kriisi hävitavat mõju Zimbabwe rahvale ning kutsub Mugabe valitsust üles kõrvaldama kõik piirangud humanitaarabiorganisatsioonidele ja tagama, et humanitaarabi antaks kooskõlas humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega;

25.   kutsub Zimbabwe valitsust üles viivitamata relvitustama ja demobiliseerima noorsoomiilitsasse kuulujaid ja sõjaveterane ning esitama süüdistust inimõiguste rikkumisi toime pannud isikute vastu;

26.   mõistab hukka asjaolu, et ÜRO inimõiguste ametnik saadeti Zimbabwest välja üks nädal enne kavandatud valimisi, ning kutsub valitsust üles lubama ÜRO töötajaid takistamatult riiki;

27.   palub Lõuna-Aafrika ametivõime ja ELi liikmesriike mitte saata välja Zimbabwe pagulasi ja anda neile ajutine staatus, kuni saab võimalikuks ohutu tagasipöördumine;

28.   kutsub komisjoni üles tõhustama toetust inimõiguste kaitsjatele ja reageerima kiiresti poliitilisest kriisist tingitud lisavajadusele humanitaarabi järele, eelkõige riigi sees ümberasustatud inimeste vajadusi ja ohutust arvestades;

29.   väljendab muret selle üle, et järgmistel nädalatel ennustatakse Zimbabwe elanikest piiri ületajate arvu suurenemist 10–40 % võrra; märgib, et nende migrantide hulgas on eriti kaitsetud lapsed, keda võidakse kuritarvitada, kes on sunnitud ellujäämiseks minema ohtlikule tööle, näiteks kaevandamine, põllumajandusmasinatega töötamine või seksuaalteenuste osutamine;

30.   kutsub ELi üles peatama igasugune abi, mida jaotatakse praeguste Zimbabwe ametivõimude kaudu, ning suunama seda hoopis läbi riiklike ja rahvusvaheliste sõltumatute institutsioonide ja organisatsioonide;

31.   väljendab rahulolu volinik Micheli võetud kohustusega suurendada oluliselt toetust Zimbabwe riigile ja rahvale, tõotades anda arenguabi 250 miljoni euro eest siis, kui demokraatia on taastatud ning seaduslik ja usaldusväärne valitsus valitud;

32.   nõuab, et austataks Zimbabwe rahva demokraatlikke soove; nõuab tungivalt, et kõik, kes soovivad osaleda Zimbabwe tuleviku ülesehitamisel, teeksid koostööd demokraatliku muutuse jõududega;

33.   kutsub Zimbabwe valitsust üles austama oma kohustusi demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimise osas, mis ta on võtnud, kirjutades alla Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) lepingule ja selle protokollidele, sealhulgas SADC valimisprotokollile, Aafrika Liidu põhiseaduslikule aktile, inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartale ja Aafrika uuele arengupartnerlusele;

34.   kutsub üles neid, kellel režiimi struktuurides ja ZANU-PFis on head tahet, astuma vastu demokraatiavastastele jõududele ja võtma meetmeid koostöö tegemiseks MDCga, et kiired muutused toimuksid enne, kui on liiga hilja;

35.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, G8-riikide valitsustele, Zimbabwe ja Lõuna-Aafrika valitsustele ja parlamentidele, Briti Rahvaste Ühenduse peasekretärile, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu komisjoni ja täidesaatva kogu esimeestele, Üleaafrikalisele Parlamendile ning Lõuna-Aafrika Arenguühenduse peasekretärile ja valitsustele ja parlamentaarsele foorumile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0184. (2) ELT L 43, 19.2.2008, lk 39. (3) ELT L 50, 20.2.2004, lk 66.