Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa julgeolekustrateegiat "Turvaline Euroopa paremas maailmas", mille Euroopa Ülemkogu 12. detsembril 2003. aastal vastu võttis;

–   võttes arvesse massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat, mille Euroopa Ülemkogu samuti 12. detsembril 2003. aastal vastu võttis;

–   võttes arvesse nõukogu 21. mai 2007. aasta nõukogu resolutsiooni Euroopa kosmosepoliitika kohta(1);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu lepingut Lissaboni lepinguga muudetud kujul ning nende asjakohaseid sätteid Euroopa kosmosepoliitika kohta (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 189), alalise struktureeritud koostöö kohta julgeoleku- ja kaitseküsimustes (Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 6 ning artikkel 46 ja protokoll 10) ja tõhustatud koostöö kohta tsiviilküsimustes (Euroopa Liidu toimimise lepingu VI osa III jaotis), samuti solidaarsust käsitlevat sätet (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 222) ja vastastikuse abi sätteid, kui Euroopa Liidu liikmesriigi või liikmesriikide vastu toimub relvastatud kallaletung (Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 7);

–   võttes arvesse oma 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa kosmosepoliitika rakendamise tegevuskava(2);

–   võttes arvesse oma 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia kohta(3);

–   võttes arvesse 1967. aasta lepingut põhimõtete kohta, mis reguleerivad riikide tegevust kosmose, kaasa arvatud Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel ("avakosmoseleping");

–   võttes arvesse ELi ja Venemaa kosmosepoliitika-alast koostööd, mille tõttu loodi 2006. aastal Euroopa Komisjoni, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Roscosmose (Venemaa föderaalne kosmoseagentuur) vahel kolmepoolne kosmosedialoog;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0250/2008),

A.   arvestades, et Euroopa kosmosepoliitika juhtpõhimõteteks peavad olema vabanemine kosmosepõhistest ohtudest ja turvaline ning jätkusuutlik kosmosele juurdepääs ja selle kasutamine;

B.   arvestades, et erinevad poliitilised ja julgeolekuga seotud ohud, millega Euroopa Liit järjest enam kokku puutub, muudavad autonoomse Euroopa kosmosepoliitika strateegiliselt vajalikuks;

C.   arvestades, et ELi liikmesriikide poolse ühtse lähenemisviisi puudumine kosmosepoliitikale viib ülearu kulukate programmideni;

D.   arvestades, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames läbi viidavad kriisiohjamisoperatsioonid kannatavad ELi liikmesriikide opereeritavate kosmoseseadmete vahelise koostalitlusvõime puudumise tõttu;

E.   arvestades, et Euroopa Liidul puuduvad laiahaardelised kosmosestruktuurid julgeoleku- ja kaitsealaste eesmärkide jaoks;

F.   arvestades, et uue põlvkonna kanderakettide väljatöötamine kestab ligikaudu 15 aastat ja praegune kanderakettide põlvkond tuleb järgmise 20 aasta jooksul välja vahetada;

G.   arvestades, et Ameerika Ühendriikides, Venemaal, Jaapanis ja teistes kosmoselendude poole püüdlevates riikides, eriti Hiinas, Indias, Lõuna-Koreas, Taiwanis, Brasiilias, Iisraelis, Iraanis, Malaisias, Pakistanis, Lõuna-Aafrikas ja Türgis, toimub kiire kosmoseseadmete arendamine;

H.   arvestades, et 2008. aasta teisel poolel Euroopa Liidu eesistujariigiks olev Prantsusmaa on Euroopa kosmosepoliitika arendamise üheks oma prioriteediks seadnud;

I.   arvestades, et kosmosestruktuuride ja kosmoseseadmete jätkusuutliku kogumi saavutamise ühe kõige kulutõhusama osa moodustavad orbiidil teostatavad teenindustööd, mille puhul kasutatakse kohapealseid vahendeid,

Üldised märkused

1.   täheldab kosmosemõõtme tähtsust Euroopa Liidu julgeolekule ja ühtse lähenemisviisi vajadust, mille kaudu kaitsta Euroopa huve kosmoses;

2.   rõhutab vajadust kosmoseseadmete järele, et Euroopa Liidu poliitiline ja diplomaatiline tegevus saaks põhineda sõltumatul, usaldusväärsel ja täielikul teabel, mis toetaks ELi konfliktide ärahoidmise poliitikat, kriisiohjamisoperatsioone ja ülemaailmset julgeolekut, eriti massihävitusrelvade leviku ja nende transportimise viiside järelevalvet ning rahvusvaheliste lepingute täitmise ja kerg- ja väikerelvade riikidevahelise salakaubaveo kontrolli, esmatähtsa infrastruktuuri ja Euroopa Liidu piiride kaitset ning kodanikukaitset looduslike ja inimeste põhjustatud katastroofide ning kriiside puhul;

3.   tervitab komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri ühisteatises esitatud Euroopa kosmosepoliitika heakskiitmist nn kosmosenõukogu poolt (KOM(2007)0212) , eriti selle julgeolekut ja kaitset käsitlevat peatükki, avaldades samas kahetsust, et puuduvad igasugused viited kosmosesse relvade paigutamise ohu kohta nn põhiteemades, mida peetakse vajalikuks arutada rahvusvaheliste suhete strateegia väljatöötamisel (nagu on mainitud eespool nimetatud nõukogu 21. mai 2007. aasta resolutsiooni 3. lisas); soovitab seoses sellega, et muudetud Euroopa julgeolekustrateegia peaks võtma kõnealust poliitikat asjakohaselt arvesse, ning on seisukohal, et kosmosega seonduvaid küsimusi tuleks kajastada võimalikus julgeoleku- ja kaitsepoliitikat käsitlevas valges raamatus;

4.   märgib, et Lissaboni lepinguga luuakse Euroopa kosmosepoliitikale õiguslik alus; avaldab heameelt Euroopa Parlamendile ja nõukogule antud võimaluse üle kehtestada seadusandliku tavamenetluse kohaselt Euroopa kosmoseprogrammi kujundamiseks vajalikud meetmed; kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selliste meetmete võtmiseks asjakohast ettepanekut ning teatist Euroopa Kosmoseagentuuriga asjakohaste sidemete loomise kohta; tervitab samuti alalise struktureeritud koostöö võimalusi julgeoleku- ja kaitseküsimustes ning tõhustatud koostööd tsiviilvaldkonnas;

5.   julgustab Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Kosmoseagentuuri ning erinevaid sidusrühmi rohkem ja paremini ära kasutama olemasolevaid riiklikke ja riikidevahelisi kosmosesüsteeme ning edendama nende täiendavust; märgib seoses sellega ühiste süsteemide vajalikkust Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika jaoks vähemalt järgmistes valdkondades: telekommunikatsioon, teabehaldus, kaugseire ja navigatsioon; soovitab kõnealuse teabe jagamist ja vahetamist vastavalt ELi operatsioonide võrgukeskse arhitektuuri (Network Centric Operations Architecture) kontseptsioonile;

6.   tunneb heameelt organisatsioonide International Academy of Astronautics ja International Association for the Advancement of Space Safety tehtud jõupingutuste üle edendada kosmosejäätmete küsimuses kahjude hüvitamist, mõistmist ja asjakohaste meetmete võtmist;

Sõltumatu ohuhinnang

7.   palub ELi liikmesriikidel koguda ja vahetada georuumilist teavet, mis on vajalik ELi sõltumatu ohuhinnangu jaoks;

Maapinna kaugseire ja eelteabe kogumine

8.   nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu Satelliidikeskust (EUSC) arendataks selliselt, et selle võimalusi saaks täiel määral kasutada; soovitab lisaks sõlmida kiiresti kokkulepped Euroopa Liidu Satelliidikeskuse ja ELi liikmesriikide vahel Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide ning vägede ülemate jaoks kättesaadavate satelliitfotode edastamiseks, tagades samas ühilduvuse ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) maapinna kaugseire süsteemidega ja sellest tuleneva julgeolekualase teabega; tervitab seoses sellega taktikaliste satelliitfotode kasutamise jaama projekti, mida haldavad ühiselt Euroopa Kaitseagentuur ja Euroopa Liidu Satelliidikeskus;

9.   soovitab ELil töötada välja ühine georuumilise teabe kontseptsioon, luues tingimused EUSC kaasamiseks kõikidesse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonidesse, mis nõuavad kosmosepõhist vaatlemist ja kosmosepõhist teavet; soovitab EUSC-l luua Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide toetuseks turvaline sideühendus mitte üksnes ELis paiknevate operatsioonide peakorteritega, vaid ka vägede peakorteritega positsioonidele asetumise piirkonnas; lisaks soovitab ELil uurida võimalust anda EUSC-le rahalist toetust ELi eelarvest, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide suurenevad vajadused saaksid kaetud piisavate rahaliste vahenditega;

10.   nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid, kellel on juurdepääs eri tüüpi radar-, optilistele ja ilmavaatlussatelliitidele ning eelteabe kogumise süsteemidele (Helios, SAR-Lupe, TerraSAR-X, Rapid Eye, Cosmo-Skymed, Pleiades), muudaksid need ühilduvaks; tervitab ELi juhtivate riikide vahel kahe- ning mitmepoolsete kokkulepete sõlmimist (nt SPOT, ORFEO, Heliose koostööraamistik, Schwerini kokkulepe ja tulevane süsteem MUSIS); soovitab tuua MUSISe Euroopa Liidu raamesse ja rahastada seda ELi eelarvest;

11.   rõhutab ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire tähtsust nii Euroopa Liidu välis- kui ka julgeoleku- ja kaitsepoliitikale; nõuab tungivalt tegevuseelarverea loomist, et tagada ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire teenuste jätkusuutlikkus kasutajate vajaduste rahuldamisel;

Navigatsioon, positsioneerimine ning aja määramine

12.   rõhutab projekti Galileo tähtsust Euroopa sõltumatute julgeoleku- ja kaitseoperatsioonide, ühise välis- ja julgeolekupoliitika, Euroopa enda julgeolekuhuvide ning samuti liidu strateegilise autonoomsuse seisukohalt; märgib, et eelkõige on olulise tähtsusega selle avalik-õiguslikult reguleeritav teenistus navigatsiooni, positsioneerimise ja aja määramise valdkonnas, eelkõige asjatute riskide vältimiseks;

13.   märgib esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet ettepaneku kohta võtta vastu määrus Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) edasise rakendamise kohta, millega kehtestatakse, et süsteemi omanikuks saab ühendus ja süsteemi väljaarendamist rahastatakse täies ulatuses ühenduse eelarvest;

14.   juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi poolt 23. aprillil 2008 vastu võetud seisukohale Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) kohta(4), sealjuures eriti asjaolule, et EGNOS ja Galileo programme tuleks vaadelda tulevase Euroopa kosmoseprogrammi peamise sambana, ning nende programmide haldamisele koos Galileo institutsioonidevahelise toimkonnaga, mis võiks olla eeskujuks Euroopa kosmosepoliitika arendamisel;

Telekommunikatsioon

15.   rõhutab satelliidipõhise turvalise side vajalikkust Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide (ELi sõjaline staap, ELi peakorterid, mobiilsed peakorterid) ja ELi liikmesriikide operatsioonide jaoks ÜRO, NATO ning muude sarnaste organisatsioonide raames;

16.   nõuab ELi liikmesriikide käsutuses olevate praeguste ja tulevaste satelliitsidesüsteemide (nt Skynet, Syracuse, Sicral, SatcomBw, Spainsat) muutmist koostalitlusvõimeliseks, et võimaldada kulude kokkuhoidu;

17.   toetab käimasolevat koostööd tarkvaral põhineva raadio (Software-Defined Radio) väljatöötamisel komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuri poolt; märgib, et tarkvaral põhinev raadio aitab parandada koostalitlusvõimet sidesüsteemide maapealse segmendiga;

18.   soovitab kokkuhoiu eesmärgil erinevate riiklike telekommunikatsioonisüsteemide maapealse tugiinfrastruktuuri jagatud kasutamist;

19.   toetab Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioone toetavate tulevaste Euroopa satelliitsidesüsteemide võimalikku rahastamist ELi eelarvest;

Kosmoseseire

20.   toetab Euroopa kosmoseseire süsteemi loomist, et suurendada teadlikkust kosmoses valitsevast olukorrast (sealhulgas nt GRAVES ja TIRA) ning jälgida kosmose infrastruktuuri, kosmosejäätmeid ja muid võimalikke ohtusid;

21.   toetab kosmoses valitsevast olukorrast teadlikkust suurendava tulevase Euroopa süsteemi võimalikku rahastamist ELi eelarvest;

Satelliidipõhised ballistiliste rakettide vastased varajase hoiatuse süsteemid

22.   taunib asjaolu, et ELi liikmesriikidel puudub juurdepääs aktuaalsele teabele ballistiliste rakettide väljalaskmise kohta kogu maailmas; väljendab seetõttu toetust projektidele, mis viivad satelliidipõhiste ballistiliste rakettide vastaste varajase hoiatamise süsteemide väljatöötamiseni (nagu Prantsusmaa "Spirale"); nõuab peale selle, et kõnealuste rajatavate süsteemide kaudu saadav teave tehtaks kättesaadavaks kõikidele ELi liikmesriikidele, et kaitsta nende elanikkonda ja toetada võimalikke vastumeetmeid ning kontrollida vastavust tuumarelva leviku tõkestamise lepingule ning edendada Euroopa julgeoleku- ja kaitseoperatsioone ning Euroopa Liidu julgeolekuhuvide kaitsmist;

Signaaliluure

23.   toetab signaaliluure alase teabe vahetamist (elektrooniline luure, nt Prantsusmaa "Essaim" ja sideluure) Euroopa tasandil;

Sõltumatu juurdepääs kosmosele ja rahvusvahelisele keskkonnale

24.   toetab Euroopa Liidu kindlat, sõltumatut ja jätkusuutlikku juurdepääsu kosmosele, mis on ELi sõltumatu tegevuse üks peamisi eeltingimusi;

25.   soovitab mitteärilise otstarbega Euroopa satelliidid viia Euroopa kanderakettidega orbiidile eelistatavalt Euroopa Liidu territooriumilt, pidades silmas varustuskindluse ja Euroopa kaitsesektori tehnilise ning tööstusliku baasi kaitsmise aspekte;

26.   juhib tähelepanu sellele, et vaja kiirendada tõhustatud Ariane 5 väljatöötamist, et teha see kättesaadavaks enne 2015. aastat;

27.   soovitab niipea kui võimalik alustada strateegilise pikaajalise investeeringuga uutesse Euroopa kanderakettidesse, et pidada sammu suureneva ülemaailmse konkurentsiga; nõuab kõnealuse projekti puhul suuremat distsipliini eelarvevahendite ja ajalise raamistiku suhtes;

28.   soovitab orbiidil teostatavate teenindustööde kehtestamist, et toetada kasutatavate kosmoseseadmete tagatud tööea, vastupidavuse, käideldavuse ja töö tõhususe suurendamist ning samal ajal varade kasutamise ja käituskulude vähendamist;

Juhtimine

29.   julgustab tugevdama sammastevahelist koostööd kosmose ja julgeoleku valdkonnas, nii et see hõlmaks kõiki asjaomaseid osapooli (s.t komisjoni, nõukogu, Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Liidu Satelliidikeskust), et tagada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud julgeolekupoliitika olemasolu ja andmete turvalisus;

30.   soovitab tungivalt, et edendataks kõikide ELi liikmesriikide võrdset juurdepääsu operatiivandmetele, mis kogutakse tugevdatud Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames kasutatavate kosmoseseadmete abil;

31.   soovitab Euroopa Kaitseagentuuril arendada haldus- ja finantssuutlikkust kosmosetegevuse juhtimiseks;

Rahastamine

32.   märgib, et ELi eelarves on Euroopa ühise kosmosetegevuse jaoks aastateks 2007–2013 ette nähtud kulutusi summas ligikaudu 5 250 miljonit eurot, mis teeb nimetatud perioodil iga aasta kohta 750 miljonit eurot;

33.   kutsub Euroopa Liitu üles koostama nende kosmoseseadmetega seotud tegevuseelarvet, mis aitavad toetada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning Euroopa julgeolekuhuvisid;

34.   on häiritud asjaolust, et vähene kooskõlastatus liikmesriikide vahel viib ressursside nappuseni, mis on tingitud tegevuste asjatust dubleerimisest; toetab seetõttu ideed, et liikmesriigid käivitavad ühised programmid, mille abil saavutada pikaajaliste kulude kokkuhoid;

35.   märgib lisaks, et kulusid, mis tulenevad ühise Euroopa lähenemisviisi puudumisest kosmoseseadmete hangete, hoolduse ja käitamise puhul, hinnatakse ulatuvat sadade miljonite eurodeni;

36.   märgib, et kogemuste kohaselt ei ole suure mahuga ühisprojekte võimalik asjakohaselt hallata, kui 27 erineva liikmesriigi pädevad eelarveasutused rakendavad kõik nn õiglase tulu põhimõtet; soovitab seetõttu tungivalt rahastada selliseid projekte ja programme ELi eelarvest;

37.   märgib, et olemasolevate eksperdihinnangute alusel tuleks oluliselt suurendada vajalikku investeeringute taset Euroopa julgeoleku ja kaitse vajaduste rahuldamiseks seoses satelliitsidega ning Euroopa Liidu asjakohaseid kulutusi maapinna kaugseirele ja teabe kogumisele, sealhulgas signaaliluurele, et vastata laiahaardelise kosmosepoliitika vajadustele ja eesmärkidele;

38.   on arvamusel, et Euroopa Liit, Euroopa Kosmoseagentuur, Euroopa Kaitseagentuur ja nende liikmesriigid peaksid nägema kavandatavate kosmosevaldkonna meetmete ja kaasneva uurimistöö jaoks ette usaldusväärse ja piisava rahastamise; peab väga tähtsaks rahastamist ELi eelarvest, näiteks Galileo projekti puhul;

Kosmose infrastruktuuri kaitse

39.   rõhutab nii strateegiliste kosmoseseadmete kui ka kosmosele juurdepääsu võimaldava infrastruktuuri, näiteks kanderakettide ja kosmodroomide, haavatavust; rõhutab seetõttu vajadust neid raketikaitsekilbi, lennukite ja kosmoseseiresüsteemide abil piisavalt kaitsta; toetab lisaks andmete jagamist rahvusvaheliste partneritega, juhul kui satelliidid ei tööta vaenlase tegevuse tõttu;

40.   nõuab, et vähendataks tulevaste Euroopa satelliitsüsteemide haavatavust segamise vastaste seadmete, varjestamise, orbiidil teostatavate teenindustööde, kõrge orbiidi ja mitmeorbitaalsete satelliitsüsteemide abil;

41.   rõhutab, et kaitsemeetmed peavad olema täielikus kooskõlas avakosmose rahumeelsetel eesmärkidel kasutamist käsitlevate rahvusvaheliste normidega ja ühiselt kokkulepitud läbipaistvuse ja usalduse suurendamise meetmetega; palub ELi liikmesriikidel uurida võimalust töötada välja õiguslikult või poliitiliselt siduvad nn liikluseeskirjad kosmose kasutajatele ning kosmose liikluskorralduse süsteem;

42.   rõhutab, et niisuguse haavatavuse tõttu ei tohiks kaasaegset sidet muuta kunagi kosmosepõhistest tehnoloogiatest täiel määral sõltuvaks;

Kosmose kasutamise rahvusvaheline õiguskord

43.   kordab eespool nimetatud 1967. aasta avakosmoselepingus esitatud kosmose rahumeelsetel eesmärkidel kasutamise põhimõtte tähtsust; on seoses sellega mures võimaliku kosmosesse relvade paigutamise pärast tulevikus;

44.   on resoluutsel seisukohal, et Euroopa kosmosepoliitika ei tohiks ühelgi juhul kaasa aidata kosmose üldisele militariseerimisele ja sinna relvade paigutamisele;

45.   nõuab, et tugevdataks rahvusvahelist õiguskorda reguleerimaks ja kaitsmaks kosmose mitteagressiivset kasutust ning tugevdamaks läbipaistvuse ja usalduse suurendamise meetmeid, võttes sealjuures arvesse ÜRO avakosmose rahumeelse kasutamise komitees (COPUOS) väljatöötatavaid kosmosejäätmete vähendamise suuniseid, mis on kooskõlas agentuuridevahelise kosmosejäätmete koordineerimise komitee suunistega, ning ÜRO desarmeerimiskonverentsi poolt väljatöötatavat mitmepoolset kokkulepet võidurelvastumise ennetamise kohta avakosmoses; palub lisaks ELi eesistujariigil esindada jõuliselt ELi seisukohta ÜRO avakosmose rahumeelse kasutamise komitees; kutsub ELi institutsioone üles toetama konverentsi korraldamist avakosmoselepingu läbivaatamiseks, et lepingut tugevdada ja laiendada selle ulatust igasuguste relvade keelustamiseks kosmoses;

46.   kutsub kõiki rahvusvahelisi osapooli üles hoiduma ründerelvade kasutamisest kosmoses; väljendab erilist muret purustusjõu võimaliku kasutamise pärast satelliitide vastu, millele viitab Hiina satelliidivastase süsteemi katsetus 2007. aasta jaanuaris, ning kosmosejäätmete hulga ulatusliku suurenemise mõju pärast kosmose julgeolekule; soovitab seoses sellega õiguslikult siduvate rahvusvaheliste aktide vastuvõtmist, et keelustada relvade kasutamine kosmoseseadmete vastu ja relvade alaline hoidmine kosmoses;

47.   kutsub kõiki kosmose kasutajaid üles registreerima kosmosejulgeolekualase usalduse loomiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks oma satelliite, sealhulgas sõjalisi satelliite; toetab nõukogu kavatsust kehtestada üldised ELi kosmoseobjektidega seotud tegevuspõhimõtted; nõuab kõnealuste tegevuspõhimõtete muutmist õiguslikult siduvaks dokumendiks;

48.   nõuab tungivalt, et ÜRO ja Euroopa Liit osaleksid satelliite ohustavate kosmosejäätmete aktiivses vähendamises ja satelliitide kaitsmises selliste jäätmete eest;

Atlandi-ülene koostöö kosmosepoliitika ja raketikaitse vallas

49.   nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja NATO alustaksid strateegilist dialoogi kosmosepoliitika ja raketikaitse üle, eelkõige seoses satelliitsidesüsteemide täiendavuse ja koostalitlusvõimega, kosmoseseire ja ballistiliste rakettide varajase hoiatamise süsteemidega ning samuti Euroopa vägede kaitsmisega raketikaitsekilbi abil, võttes arvesse õiguslikku kohustust vältida meetmeid, mis võivad olla vastuolus kosmose rahumeelse kasutamise põhimõttega;

50.   kutsub Euroopa Liitu ja USAd üles alustama strateegilist dialoogi kosmoseseadmete kasutamise üle ning asuma ülemaailmsele juhtpositsioonile ÜROs ja väljaspool seda, tagamaks, et avakosmost kasutataks üksnes rahumeelsete meetmete elluviimiseks;

Muu rahvusvaheline koostöö

51.   tervitab Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelist tihedat koostööd 2006. aastal komisjoni, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Roscosmose vahel loodud eespool nimetatud kolmepoolse kosmost käsitleva dialoogi raames, sealhulgas kosmoserakenduste (satelliidipõhine navigatsioon, maapinna kaugseire ja satelliitside) ning kosmosele juurdepääsu (kanderaketid ja tulevased kosmosetranspordisüsteemid) küsimustes;

o
o   o

52.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kosmoseagentuurile, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO peasekretärile ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretäridele.

(1) ELT C 136, 20.6.2007, lk 1. (2) ELT C 96 E, 21.4.2004, lk 136. (3) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 580. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0167.