Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2050(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0310/2008

Esitatud tekstid :

A6-0310/2008

Arutelud :

PV 22/09/2008 - 24
CRE 22/09/2008 - 24

Hääletused :

PV 23/09/2008 - 5.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0420

Vastuvõetud tekstid
PDF 272kWORD 61k
Teisipäev, 23. september 2008 - Brüssel
2002. aastal Monterreys toimunud arengu rahastamise konverentsi järelmeetmed
P6_TA(2008)0420A6-0310/2008

Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta resolutsioon 2002. aastal Monterreys toimunud arengu rahastamise konverentsi järelmeetmete kohta (2008/2050(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Monterrey konsensust, mis võeti vastu ÜRO rahvusvahelisel arengu rahastamise konverentsil Monterreys (Mehhiko) 18.–22. märtsil 2002. aastal ("Monterrey konverents");

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu kohtumisel 14. märtsil 2002. aastal Barcelonas liikmesriikide võetud kohustusi ("Barcelona kohustused");

–   võttes arvesse oma 25. aprilli 2002. aasta resolutsiooni arenguabi rahastamise kohta(1);

–   võttes arvesse oma 7. veebruari 2002. aasta resolutsiooni arenguabi rahastamise kohta(2);

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni 20. detsembril 2005. aastal allkirjastatud ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: "Euroopa konsensus"(3);

–   võttes arvesse komisjoni 9. aprilli 2008. aasta teatist "Euroopa Liit rahvusvahelise arengupartnerina - kiirendada edasiminekut aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas" (KOM(2008)0177);

–   võttes arvesse komisjoni 4. aprilli 2007. aasta teatist "Kuidas Euroopa täidab lubadusi rahastada arengut" (KOM(2007)0164);

–   võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2006. aasta teatist "Arengu rahastamine ja abi tulemuslikkus – ELi abi järkjärgulise suurendamisega aastatel 2006–2010 seotud ülesanded" (KOM(2006)0085);

–   võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatist "Millenniumi arengueesmärkide saavutamise kiirendamine – arengu rahastamine ja abi tulemuslikkus" (KOM(2005)0133);

–   võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2004. aasta teatist "Monterrey konsensuse rakendamine: Euroopa Liidu panus" (KOM(2004)0150);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. märtsi 2002. aasta järeldusi rahvusvahelise arengu rahastamise konverentsi (Monterrey, Mehhiko, 18.-22. märts 2002) kohta;

–   võttes arvesse ÜRO aastatuhande tippkohtumisel New Yorgis 6.–8. septembril 2000. aastal vastu võetud aastatuhande arengueesmärke, mida kinnitati järgnevatel ÜRO konverentsidel, eelkõige Monterrey konverentsil;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu kohtumisel 15.–16. juunil 2001. aastal Göteborgis võetud kohustust, mille kohaselt peavad liikmesriigid saavutama ametliku arenguabi (ODA) osas ÜRO eesmärgi, milleks on 0,7 % kogurahvatulust (GNI);

–   võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2006. aasta teatist pealkirjaga "ELi abi: rohkem, paremini ja kiiremini" (KOM(2006)0087);

–   võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni abi tõhusust käsitleva 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni järelmeetmete kohta(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0310/2008),

A.   arvestades, et ÜRO korraldab teist korda ajaloos abi rahastamist käsitleva rahvusvahelise konverentsi, mis toimub 29. novembrist kuni 2. detsembrini 2008 Dohas ning mille eesmärgiks on tuua kokku riigipead ja valitsusjuhid ning mitte ainult arengu-, vaid ka rahandusministrid, samuti rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide, erapanganduse, eraettevõtluse ja kodanikuühiskonna esindajad, et vaadata läbi pärast Monterrey konverentsi tehtud edusammud;

B.   arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks on vaja tunduvalt suuremat rahastamist;

C.   arvestades, et arengu rahastamine tuleks määratleda kui kõige kulutõhusam viis vastamaks maailma arenguvajadustele ja ülemaailmsele ebakindlusele;

D.   arvestades, et vajadus piisavate, prognoositavate ja jätkusuutlike rahaliste vahendite järele on suurem kui eales varem, võttes eriti arvesse kliimamuutusega seotud probleeme ja selle mõjusid, sealhulgas loodusõnnetusi, ning arengumaade erilist haavatavust;

E.   arvestades, et EL on maailma suurim abiandja, omab suurt osalust rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides ning on arengumaade kõige tähtsam kaubanduspartner;

F.   arvestades, et EL on pühendunud selgele ja kohustuslikule ajakavale, et saavutada eesmärgiks olev 0,56 %-ne tase kogurahvatulust 2010. aastaks ja 0,7 %-ne tase kogurahvatulust 2015. aastaks;

G.   arvestades, et kui praegused suundumused seoses liikmeriikide ametliku arenguabi tasemega jätkuvad, ei saavuta mõned liikmesriigid 2010. aastaks kohustuseks võetud eesmärke, milleks on 0,51 % kogurahvatulust EL-15 jaoks (s.t enne 2004. aasta laienemist ELi kuulunud liikmesriikide jaoks) ja 0,17 % EL-12 jaoks (s.t 1. mail 2004 ja 1. jaanuaril 2007 ELiga ühinenud liikmesriikide jaoks);

H.   arvestades, et programmikohane abi Aafrikale kasvab, vaatamata ametliku arenguabi üldisele vähenemisele 2007. aastal;

I.   arvestades, et hiljuti on esile kerkinud märkimisväärsed uued arenguga seotud väljakutsed, sealhulgas kliimamuutus, struktuurilised muutused tooraineturgudel ja eriti toidu- ja naftaturgudel, ning uued olulised suundumused lõunapoolsete piirkondade endi vahel toimuvas koostöös, sealhulgas Hiina toetus infrastruktuurile Aafrikas ja laenud Brasiilia Arengupangalt (BNDES) Ladina-Ameerikas;

J.   arvestades, et paljudes arengumaades on finantsteenused paljudest teguritest, sealhulgas teenuse pakkumisele seatud piirangutest ning õiguskindluse ja omandiõiguste puudumisest tingitult vähe arenenud,

1.   kinnitab oma pühendumust vaesuse kaotamisele, jätkusuutlikule arengule ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, kuna vaid nende kaudu on võimalik tagada maailmas sotsiaalne õiglus ja parem elukvaliteet umbes ühele miljardile inimesele, kes elavad äärmises vaesuses, mis on määratletud sissetuleku kaudu alla ühe dollari päevas;

2.   kutsub liikmesriike üles tegema selget vahet arengukulutuste ja välispoliitiliste huvidega seotud kulutuste vahel ning rõhutab, et selles suhtes peaks ametlik arenguabi olema kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee (OECD/DAC) kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidega ning OECD/DAC soovitustega ametliku arenguabi lahtisidumise kohta;

3.   rõhutab, et ELi püüdlused parimal võimalikul tasemel koordineerimise suunas on vältimatult vajalikud, et saavutada sidusus ühenduse teiste poliitikavaldkondadega (keskkond, ränne, inimõigused, põllumajandus jne) ning vältida töö dubleerimist ja tegevuse järjekindlusetust;

4.   tuletab meelde, et ELi võetavaid viivitamatuid ja vajalikke meetmeid toiduainete hindade järsu tõusu dramaatiliste tagajärgedega toimetulekuks arengumaades ei tohiks tõlgendada ega teostada Monterrey konsensusega ette nähtud rahalise toetuse osana; ootab seetõttu komisjonilt konkreetset ettepanekut kriisifondide vahendite kasutamise kohta;

5.   rõhutab, et mõne partnerriigi liigne ja ebaproportsionaalne halduskoormus takistab arenguabi tulemuslikkust; avaldab kartust, et selle halduskoormusega seatakse ohtu aastatuhande arengueesmärkide saavutamine;

6.   märgib, et EL peab alles leidma õige tasakaalu kahe vastuolulise lähenemise vahel arenguabile: ühelt poolt usaldada partnerriike rahaliste vahendite asjakohasel eraldamisel ja aidata nende valitsustel töötada välja õiged vahendid rahaliste vahendite kasutamiseks ning teiselt poolt määrata kindlaks rahalise abi kasutamine, et hoida ära abi väärkasutus või ebaefektiivne jaotamine;

Ametliku arenguabi mahud

7.   märgib, et EL on maailma juhtiv arenguabi andja, kelle antav abi moodustab maailma ametlikust arenguabist peaaegu 60%, ning tervitab asjaolu, et ELi osakaal maailma arenguabis aastate jooksul pidevalt kasvab; palub siiski, et komisjon esitaks selged ja läbipaistvad andmed ELi eelarve osakaalu kohta ELi antavas arenguabis, et hinnata Monterrey konsensuse järelmeetmeid kõigi Euroopa doonorriikide lõikes; väljendab ka kahetsust, et ELi rahalise toetuse määr arengumaadele ei ole nähtav, ning kutsub komisjoni üles arendama asjakohaseid ja sihtotstarbelisi side- ja teabevahendeid, et suurendada ELi arenguabi nähtavust;

8.   tervitab asjaolu, et EL täitis oma siduva eesmärgi ametliku arenguabi osas saavutada ELi keskmiseks tasemeks 0,39 % kogurahvatulust 2006. aastaks, kuid märgib murettekitavat ELi abi langust 2007. aastal 46,1 miljardi euroni (0,38 % ELi kogurahvatulust) võrreldes 47,7 miljardi euroga 2006. aastal (0,41 % ELi kogurahvatulust) ning kutsub liikmesriike üles suurendama ametliku arenguabi mahte, et saavutada 2010. aastaks oma lubatud eesmärk, milleks on 0,56 % kogurahvatulust;

9.   nõuab kindlalt, et langused liikmesriikide poolt teada antud ametliku arenguabi mahtudes ei tohiks enam korduda; juhib tähelepanu asjaolule, et kui praegune suundumus jätkub, annab EL aastateks 2005–2010 lubatust 75 miljardi euro võrra vähem abi;

10.   väljendab tõsist muret, et enamik liikmesriike (18 27-st, eriti Läti, Itaalia, Portugal, Kreeka ja Tšehhi) ei olnud võimelised tõstma oma ametliku arenguabi taset perioodil 2006–2007 ning et paljude riikide, näiteks Belgia, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi puhul on abi koguni järsult vähenenud enam kui 10 % võrra; kutsub liikmesriike üles täitma oma ametliku arenguabi mahte vastavalt lubatule; märgib rahuloluga, et mõned liikmesriigid (Taani, Iirimaa, Luksemburg, Hispaania, Rootsi ja Holland) täidavad kindlasti 2010. aastaks ametliku arenguabiga seotud eesmärgid ning on kindel, et need liikmesriigid säilitavad oma ametliku arenguabi kõrge taseme;

11.   tervitab komisjoni kindlat seisukohta keskenduda nii liikmesriikide antava arenguabi kvantiteedile kui ka kvaliteedile ning avaldab tugevat toetust komisjoni hoiatusele, et liikmesriikide rahaliste kohustuste täitmata jätmisel võivad olla väga negatiivsed tagajärjed; kutsub komisjoni üles kasutama oma asjatundlikkust ja mõjuvõimu, et veenda teisi avaliku ja erasektori abiandjaid täitma oma rahalisi lubadusi;

12.   on äärmiselt mures, et mõned liikmesriigid koondavad nõutava ametliku arenguabi kasvu eelarveperioodi lõppu ning see toob arengumaadele kaasa enam kui 17 miljardi euro suuruse netokahjumi;

13.   tervitab mõnede liikmesriikide lähenemisviisi töötada välja mitmeaastased siduvad ajakavad ametliku arenguabi tasemete suurendamiseks, et täita ÜRO eesmärgiks olev 0,7 %-ne tase 2015. aastaks; palub liikmesriikidel, kes ei ole oma mitmeaastast ajakava veel avaldanud, teha seda esimesel võimalusel; rõhutab, et liikmesriigid peaksid need kavad vastu võtma enne eespool nimetatud Dohas toimuvat arengu rahastamist käsitlevat rahvusvahelist jätkukonverentsi ja täitma oma kohustused;

14.   täheldab, et langused teatatud abi tasemetes 2007. aastal tulenevad mõnel juhul 2006. aastal võlakergendusest põhjustatud näitajate kunstlikust suurendamisest; kutsub liikmesriike üles suurendama ametliku arenguabi tasemeid jätkusuutlikul viisil, keskendudes näitajatele, millest võlakergenduse komponent on välja jäetud;

15.   peab täielikult vastuvõetamatuks erinevusi sageli lubatud suurenenud rahalise abi suuruse ja tegelikult väljamakstavate märkimisväärselt madalamate summade vahel ning on mures selle pärast, et mõned liikmesriigid ilmutavad abi andmisel väsimuse märke;

16.   rõhutab asjaolu, et konsulteerimine partnerriikide valitsuste, riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega on ametliku arenguabi suuruse ja sihtriikide üle otsustamisel otsustava tähtsusega;

Rahavoogude kiirus, paindlikkus, prognoositavus ja jätkusuutlikkus

17.   rõhutab, et abi peab osutama õigeaegselt ning väljendab rahulolematust selle üle, et abi osutamise protsessis esinevad tihti lubamatud viivitused;

18.   rõhutab vajadust tasakaalustada paindlikkust koostööalaste rahaliste vahendite andmisel, et vastata muutuvatele oludele, nagu toiduainete hinnatõus, prognoositava rahastamise kohustusega, et võimaldada partnerriikidel kavandada jätkusuutlikku arengut ning kliimamuutusega kohanemist ja selle mõjude leevendamist;

19.   nõuab tungivalt vastutustundliku laenamise ja rahastamise põhimõtete selget järgimist, et muuta laenamine ja rahastamistehingud majandus- ja keskkonnaarengu osas jätkusuutlikuks kooskõlas ja koos nn ekvaatori põhimõtetega; kutsub komisjoni üles osalema selliste põhimõtete kehtestamisel ning nõudma rahvusvahelisel tasandil siduvaid meetmeid nende põhimõtete kasutuselevõtuks nii, et need hõlmaksid ka uusi arengukoostöös osalejaid avalikust ja erasektorist;

Võlg ja kapitali väljavool

20.   kiidab täielikult heaks arengumaade jõupingutused säilitada pikaajaline laenusuutlikkus ja rakendada HIPC-dele (suure võlakoormusega vaesed riigid) suunatud algatust, mis on olulise tähtsusega aastatuhande arengueesmärkide täitmisel; avaldab siiski kahetsust, et võlakergenduskavadest on välja jäetud suur hulk riike, kellel võlg takistab aastatuhande arengueesmärke saavutada; rõhutab kiireloomulist vajadust rahvusvahelise arutelu järele rahvusvaheliste võlakergendusmeetmete laiendamise üle suuremale arvule suure võlakoormusega riikidele, mis on praegu HIPC algatusest välja jäetud;

21.   kutsub komisjoni üles käsitlema kahe- ja mitmepoolsetel võla vähendamise teemalistel läbirääkimistel "pahatahtlike" või ebaseaduspäraste võlgade, see tähendab vastutustundetust, oma huvidest lähtuvast, hoolimatust või ebaõiglasest laenuandmisest põhjustatud võlgade küsimust ning vastutustundliku rahastamise põhimõtteid; tervitab komisjoni üleskutset võtta meetmeid kohtumenetluse korral kommertsvõlausaldajate ja nn röövellike laenufondide raha tagasisaamise õiguste piiramiseks;

22.   kutsub kõiki liikmesriike üles kinni pidama laenusuutlikkuse raamistikust ja nõudma selle kohandamist, et arvesse võtta riikide sisevõlga ja rahalisi vajadusi; kutsub kõiki riike üles tunnistama, et laenuandjate vastutus ei piirdu laenusuutlikkuse raamistiku järgimisega, vaid hõlmab ka:

   arvestamist laenuvõtjariikide kaitsetusega väliste mõjurite suhtes, nähes sel juhul ette võimaluse tagasimaksed peatada või neid vähendada;
   kummalegi poolele laenulepingu sõlmimisel läbipaistvusnõuete kehtestamist;
   kõrgendatud valvsuse kohustuste võtmist selleks, et laenud ei aitaks kaasa inimõiguste rikkumisele ega korruptsiooni suurendamisele;

23.   nõuab tungivalt, et EL edendaks rahvusvahelisi jõupingutusi eesmärgiga kehtestada teatud kujul rahvusvaheline maksejõuetusmenetlus või õiglane ja läbipaistev vahekohtumenetlus mis tahes tulevase võlakriisi tõhusaks ja õiglaseks lahendamiseks;

24.   avaldab kahetsust, et komisjon ei aseta arengu rahastamiseks rohkem rõhku siseressursside mobiliseerimisele, mis on arengumaade suurema autonoomsuse allikaks; ergutab liikmesriike osalema täiel määral mäetööstuse läbipaistvuse algatuses (EITI) ja nõudma selle tugevdamist; palub komisjonil nõuda, et rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) lisaks rahvusvahelistesse raamatupidamisstandarditesse nõude, et rahvusvahelised äriühingud peavad oma tegevusest kõikides sektorites riikide lõikes aru andma;

25.   avaldab kahetsust, et komisjoni teatiste pakett abi tulemuslikkuse kohta (KOM(2008)0177) ei maini kapitali väljavoogu kui arengumaade majanduse riskitegurit; juhib tähelepanu sellele, et kapitali väljavoog kahjustab tõsiselt jätkusuutlike majandussüsteemide arengut arengumaades, ja tuletab meelde, et maksudest kõrvalehoidumine läheb arengumaadele igal aastal maksma rohkem raha, kui nad saavad ametliku arenguabina; kutsub komisjoni üles lisama kapitali väljavoo ennetamiseks vajalikud meetmed oma poliitikasse, nagu on nõutud Monterrey konsensusega, kaasa arvatud kapitali väljavoolu põhjuste avameelne analüüs, eesmärgiga sulgeda maksuparadiisid, millest mõned asuvad ELis või tegutsevad liikmesriikidega tihedas seoses;

26.   märgib eelkõige, et kõnealuse kapitali väljavoolu ebaseaduslik osa moodustab Maailmapanga andmetel igal aastal 1000–1600 miljardit USA dollarit, millest pool on pärit arengumaadest; toetab seadusevastaselt omandatud varade külmutamiseks ja tagastamiseks alustatud rahvusvahelisi jõupingutusi ja kutsub neid liikmesriike, kes ei ole veel ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni ratifitseerinud, üles seda tegema; avaldab kahetsust, et samasuguseid jõupingutusi ei tehta maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama maksualase teabe automaatse vahetuse põhimõtte laiendamist üle kogu maailma, paluma, et ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogus (ECOSOC) väljatöötamisel olev maksudest kõrvalehoidumise vältimise tegevusjuhend lisataks Doha deklaratsioonile ning toetama ÜRO maksuasjade rahvusvahelise koostöö ekspertkomitee muutmist tõeliseks valitsustevaheliseks organiks, millel on täiendavad vahendid, et lisaks OECD-le pidada rahvusvahelist võitlust maksudest kõrvalehoidumise vastu;

Uuenduslikud finantsmehhanismid

27.   tervitab liikmesriikide esitatud ettepanekuid uuenduslike finantsmehhanismide kohta ning kutsub komisjoni üles neid läbi vaatama praktilise rakendamise kerguse, jätkusuutlikkuse, täiendavuse, tehingukulude ja tõhususe vaatenurgast; nõuab finantsmehhanisme ja -vahendeid, millega pakutakse uut rahastamist ega seata ohtu tulevasi finantsvooge;

28.   nõuab finantsmehhanisme ja -vahendeid, millega pakutakse meetmeid erasektori vahendite finantsmõju võimendamiseks, nagu on sätestatud Monterrey konsensuses, ning krediidigarantiide kasutamiseks;

29.   kutsub komisjoni üles oluliselt suurendama kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamisega seotud meetmete rahastamist arengumaades, eelkõige ülemaailmse kliimamuutuste liidu rahastamist; rõhutab, et hädasti on vaja praegustest ametliku arenguabi voogudest rohkem raha, sest ametlik arenguabi üksi ei ole ette nähtud kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamisega seotud meetmete piisavaks rahastamiseks arengumaades; rõhutab, et selleks tuleb kiiremas korras välja arendada uuenduslikud finantsmehhanismid, näiteks lennunduslõivud ja naftaga kauplemisele kehtestatavad maksud, samuti eraldada vahendeid ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi (EU ETS) enampakkumise tuludest;

30.   väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua eeljaotatud abi põhimõttel ülemaailmne kliimamuutuse vastu võitlemise rahastamise mehhanism leevendamis- ja kohandamismeetmete rahastamiseks arengumaades; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma olulisi rahastamiskohustusi ettepaneku viivitamatuks rakendamiseks;

31.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles määrama vähemalt 25 % tulevastest ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi enampakkumise tuludest kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamisega seotud meetmete rahastamiseks arengumaades;

32.   kutsub komisjoni üles parandama väikeettevõtjate ja väikeste põllumajandustootjate juurdepääsu rahastamisele, et selle abil suurendada toiduainete tootmist ja pakkuda jätkusuutlikku lahendust toidukriisile;

33.   kutsub Euroopa Investeerimispanka üles kaaluma võimalusi viivitamatult luua tagatisfond mikrolaenude ja riskide maandamise skeemide toetamiseks, mis vastaksid täpselt kohalike toiduainetootjate vajadustele vaesemates arengumaades;

34.   tervitab ÜROs tehtud ettepanekut paljude abiandjatega soolise võrdõiguslikkuse fondi loomiseks, mida juhiks ÜRO naiste arenguprogramm (UNIFEM), eesmärgiga edendada ja rahastada soolise võrdõiguslikkuse poliitikat arengumaades; kutsub nõukogu ja komisjoni üles seda rahvusvahelist algatust uurima ja toetama;

35.   nõuab finantsteenuste arendamise ergutamiseks jõupingutuste kahekordistamist, arvestades, et pangandussektoril on potentsiaali võimaldada arengu rahastamist kohalike vahenditega ja et stabiilne finantsteenuste sektor on lisaks parim viis kapitali väljavoo vastu võitlemiseks;

36.   kutsub kõiki sidusrühmi üles täiel määral hindama loodusvaradest saadavate tulude tohutut potentsiaali; peab sellega seoses oluliseks, et toorainetööstus oleks läbipaistev; on seisukohal, et kuigi mäetööstuse läbipaistvuse algatus ja Kimberley protsess liiguvad õiges suunas, tuleb toorainetööstuse ja selle tulude läbipaistva juhtimise ergutamiseks veel palju enam teha;

Rahvusvaheliste süsteemide reformimine

37.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles käsitlema 2008/2009 vahekokkuvõttes Euroopa Arengufondi ELi eelarve osana, et edendada ELi arengupoliitika olulise osa ja selle poliitika eelarve demokraatlikku legitiimsust;

38.   võtab teadmiseks 2008. aasta aprillis läbitud esimese etapi arengumaade parema esindatuse suunas Rahvusvahelises Valuutafondis; avaldab kahetsust, et hääleõiguste jagunemine Rahvusvahelises Valuutafondis toimub jätkuvalt peamiselt rikkusel põhineval loogikal; palub komisjonil ja liikmesriikidel märku anda oma huvist, et Rahvusvahelises Valuutafondis kui rahvusvahelise finantsstabiilsuse eest vastutavas institutsioonis tehtaks otsuseid topelthäälteenamusega (aktsionärid/riigid);

39.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama eespool nimetatud Dohas toimuvat arengu rahastamist käsitlevat rahvusvahelist jätkukonverentsi kui võimalust esitleda ELi ühist seisukohta arengu kohta, mille eesmärgiks on saavutada aastatuhande arengueesmärgid jätkusuutliku lähenemisviisi kaudu;

40.   kutsub liikmesriike üles teostama Maailmapanga kiiret ja ambitsioonikat reformi, selleks et tema programmidest kõige enam mõjutatud riigid oleksid paremini esindatud;

o
o   o

41.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga Grupi ning ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu juhtidele.

(1) ELT C 131 E, 5.6.2003, lk 164.
(2) EÜT C 284 E, 21.11.2002, lk 315.
(3) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0237.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika