Euroopa Parlamendi 24. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukohta kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (uuestisõnastamine) (5724/2/2008 – C6-0222/2008 – 2005/0237A(COD))
(Kaasotsustamismeneltus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (5724/2/2008 – C6-0222/2008)(1);
– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0587) suhtes;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 62;
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0331/2008),
1. kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 24. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008 lipuriigi nõuete täitmise ning laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (uuestisõnastamine)
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)
ning arvestades järgmist:
(1) Nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiivi 94/57/EÜ (laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta)(4) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna on tehtud uusi muudatusi, tuleks selguse huvides kõnealused sätted uuesti sõnastada.
(2) Tulenevalt direktiivi 94/57/EÜ sätete olemusest tundub kohane direktiivi sätted uuesti sõnastada kahes erinevas ühenduse õigusaktis, nimelt direktiivis ja määruses.
(3) Oma 8. juuni 1993. aasta resolutsioonis ühise mereohutuspoliitika kohta(5) seadis nõukogu eesmärgiks kõikide nõuetele mittevastavate laevade kõrvaldamise ühenduse vetest ja tõstis esikohale ühenduse meetmed, mille eesmärk on tagada rahvusvaheliste eeskirjade tõhus ja ühtne rakendamine laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonidena määratletud klassifikatsiooniühingute kohta (edaspidi'tunnustatud organisatsioonid").ühiste standardite koostamise kaudu.
(4) Meresõiduohutust ja merereostuse vältimist saab suuresti parandada rahvusvaheliste konventsioonide, eeskirjade ja resolutsioonide range kohaldamise teel, edendades samas teenuste osutamise vabadust.
(5) Lipu- ja sadamariikide ülesanne on kontrollida laevade meresõiduohutust ja merereostuse vältimist käsitlevatele ühtsetele rahvusvahelistele standarditele vastavust.
(6) Liikmesriikide ülesanne on väljastada meresõiduohutust ja reostuse vältimist käsitlevaid rahvusvahelisi tunnistusi, mis on ette nähtud selliste konventsioonidega nagu 1. novembri 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 74), 5. aprilli 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon ja 2. novembri 1973. aasta laevade põhjustatava merereostuse vältimise rahvusvaheline konventsioon (MARPOL), ning neid konventsioone rakendada.
(7) Selliste konventsioonide kohaselt võivad kõik liikmesriigid erinevas ulatuses volitada tunnustatud organisatsioone tõendama sellist vastavust ja anda neile üle asjakohaste ohutustunnistuste ja reostuse vältimise tunnistuste väljastamise.
(8) Suur hulk maailma tunnustatud organisatsioonidest ei taga siseriiklike ametiasutuste nimel tegutsedes eeskirjade piisavat rakendamist ega vajalikku usaldusväärsust, sest neil puuduvad ▌ vahendid ja kogemused, mis võimaldaksid neil oma ülesandeid täita suure asjatundlikkusega.
(9) Lisaks töötavad kõnealused tunnustatud organisatsioonid selleks välja laevade projekteerimise, ehitamise, hooldamise ja kontrollimise eeskirjad ning rakendavad neid, ning nende kohustus on laevu lipuriikide nimel kontrollida ja tõendada, et need laevad järgivad asjakohaste tunnistuste väljaandmist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide nõudeid. Et nad oleksid võimelised kõnealust ülesannet rahuldavalt täitma, peavad nad olema täiesti sõltumatud, omama hästi spetsialiseerunud tehnilist pädevust ja ranget kvaliteedijuhtimist.
(10) Tunnustatud organisatsioonid peaksid olema võimelised pakkuma oma teenuseid kogu ühenduses ja üksteisega konkureerima, tagades samal ajal meresõiduohutuse ja keskkonna kaitse võrdse taseme. Seepärast tuleks kehtestada nende tegevuseks vajalikud ühesugused kutsestandardid ja kohaldada neid terves ühenduses.
(11) Kaubalaevade raadioohutuse tunnistuste väljastamise võib usaldada eraõiguslikele isikutele, kellel on piisavad teadmised ja pädevad töötajad.
(12) Liikmesriik võib erapooletutel ja läbipaistvatel alustel piirata volitatud tunnustatud organisatsioonide arvu kooskõlas oma vajadustega, tingimusel et komisjon valvab sellise tegevuse järele vastavalt komiteemenetlusele.
(13) Käesoleva direktiiviga tuleks tagada ühenduses teenuste osutamise vabadus, seetõttu peaks komisjonil olema õigus läbi rääkida nende kolmandate riikidega, kus asuvad mõningad tunnustatud organisatsioonid, et tagada ühenduses asuvate tunnustatud organisatsioonide võrdne kohtlemine.
(14) Siseriiklikud ametiasutused peavad laevade ülevaatusel ja asjakohaste tunnistuste väljastamisel aktiivselt osalema, et tagada täielik vastavus rahvusvahelistele ohutuseeskirjadele, isegi kui liikmesriigid toetuvad tunnustatud organisatsioonidele, kes ei ole nende seadusjärgseid ülesandeid täitvad ametiasutused. Seetõttu on asjakohane seada ametiasutuste ja volitatud tunnustatud organisatsioonide vahel sisse tihe koostöö, mis võib eeldada, et tunnustatud organisatsioonil on kohalik esindus selle liikmesriigi territooriumil, kelle nimel ta ülesandeid täidab.
(15) Käesoleva direktiivi nõuetekohast rakendamist takistavad liikmesriikide nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide rahalise vastutuse korra erinevused. Selle probleemi lahendamiseks on sobilik ühenduse tasandil teataval määral ühtlustada tunnustatud organisatsiooni põhjustatud laevaõnnetustest tulenev rahaline vastutus, kui kohus teeb vastava otsuse, sealhulgas vaidluse lahendamisel arbitraaži korras.
(16) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(6).
(17) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitus muuta käesolevat direktiivi, et inkorporeerida hilisemaid muudatusi direktiiviga seotud rahvusvahelistes konventsioonides, protokollides, koodeksites ja resolutsioonides. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
(18) Sellest hoolimata tuleks liikmesriikidele jätta võimalus peatada tunnustatud organisatsioonile nende poolt antud volitused, kui turvalisus või keskkond on kõrgendatud ohus. Komisjon peaks vastavalt komiteemenetlusele viivitamatult otsustama, kas mõne sellise siseriikliku meetme tühistamine oleks vajalik.
(19) Liikmesriigid peaksid korrapäraselt hindama oma nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide tegevust ja esitama komisjonile ja kõikidele teistele liikmesriikidele täpsed andmed sellise tegevuse kohta.
(20) Liikmesriigid kui sadamavaldajad on kohustatud parandama meresõiduohutust ja reostuse vältimist ühenduse vetes, vaadates eelkõige üle laevad, millele on tunnistused väljastanud ühistele nõuetele mittevastavad organisatsioonid, tagades seejuures, et kolmanda riigi lipu all sõitvaid laevu ei koheldaks soodsamalt.
(21) Praegu puuduvad sellised ühtsed rahvusvahelised standardid, millele kõik laevad peavad kere, masinate ja elektri- ja juhtimisseadmete suhtes vastama nii ehitusjärgus kui ka kogu kasutusaja jooksul. Sellised standardid võib kehtestada tunnustatud organisatsioonide eeskirjade või samaväärsete standardite põhjal, mille otsustavad siseriiklikud ametiasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord)(7) sätestatud korras.
(22) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kehtestada meetmed, mida liikmesriigid peavad järgima suhetes ühenduses tegutsevate laevu kontrollivate, ülevaatavate ja sertifitseerivate organisatsioonidega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(23) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustus peaks piirduma nende sätetega, mille sisu on võrreldes direktiiviga 94/57/EÜ oluliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb kõnealusest direktiivist.
(24) Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega.
(25) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(8) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.
(26) Meetmed, mida tunnustatud organisatsioonid peavad järgima, on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EÜ) nr …/…. (9)[laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta](10)║,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Käesoleva direktiivi eesmärk on:
a)
tagada, et liikmesriigid täidaksid tõhusalt ja ühtlustatult ning kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega oma lipuriigi staatusest tulenevaid kohustusi;
b)
sätestada meetmed, mida liikmesriigid peavad järgima suhetes tunnustatud organisatsioonidega, millele on usaldatud laevade kontrollimine, ülevaatamine ja sertifitseerimine, organisatsioonidega, et täita meresõiduohutust ja merereostuse vältimist käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone, edendades samas teenuste osutamise vabadust. See menetlus hõlmab nimetatud rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamisalasse kuuluvate laevade keret, masinaid ja elektri-, raadiotelefoni- ja juhtimisseadmeid käsitlevate ohutusnõuete koostamist ja rakendamist.
Artikkel 2
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
"laev" - laev, mis kuulub rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamisalasse;
b)
"liikmesriigi lipu all sõitev laev" - laev, mis on liikmesriigis õigusaktide kohaselt registrisse kantud ja sõidab selle riigi lipu all. Sellele määratlusele mittevastavad laevad samastatakse kolmanda riigi lipu all sõitvate laevadega;
c)
"kontrollimised ja ülevaatused" - kontrollimised ja ülevaatused, mis on kohustuslikud rahvusvaheliste konventsioonide ning käesoleva direktiivi ja teiste meresõiduohutust käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaselt;
d)
"rahvusvahelised konventsioonid" - 1. novembri 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 74)▌5. aprilli 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon ja 2. novembri 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatava merereostuse vältimise kohta (MARPOL), 1969. aasta rahvusvaheline laevade tonnaaži mõõtmise konventsioon (tonnaaž 69), 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW 78), 1972. aasta konventsioon kokkupõrgete vältimise rahvusvaheliste eeskirjade kohta merel (Colreg 72) ning nende ajakohastatud protokollid ja muudatused ning asjakohased, kõikides liikmesriikides kohustuslikud ajakohastatud eeskirjad;
e)
"lipuriigi koodeks" – Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt 29. novembril 2007. aastal assamblee resolutsiooniga A.996(25) vastu võetud IMO kohustuslike õigusaktide rakendamise koodeksi 1. ja 2. osa ajakohastatud versioon;
f)
"ametiasutused" – kalatooted lossinud laeva lipuliikmesriigi pädevad asutused, sealhulgas osakonnad, ametid ja organid, kelle ülesandeks on IMO konventsioonide lipuriike käsitlevate sätete rakendamine;
g)
"organisatsioon" - juriidiline isik, tema tütarettevõtjad ja muud tema kontrolli all olevad isikud, kes koos või eraldi täidavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid ülesandeid;
h)
"kontroll" - punkti g kohaldamisel, õigused, lepingud või mis tahes muud seadusjärgsed või tegelikud vahendid, mis kas üksikult või koos annavad võimaluse otsustavalt mõjutada juriidilist isikut või võimaldavad nimetatud isikul täita käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid ülesandeid;
i)
"tunnustatud organisatsioon" - määruse (EÜ) nr …/... (11)[laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta] kohaselt tunnustatud organisatsioon;
j)
"volitamine" - toiming, millega liikmesriik delegeerib tunnustatud organisatsioonile volitused või pädevuse;
k)
"seadusjärgne tunnistus" - tunnistus, mis on väljastatud lipuriigi poolt või tema nimel rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt;
l)
"eeskirjad ja menetlused" - tunnustatud organisatsiooni nõuded laevade projekteerimise, ehitamise, varustamise, hooldamise ja ülevaatamise kohta;
m)
"klassifikatsioonitunnistus" - tunnustatud organisatsiooni väljastatud dokument, mis tõendab, et tema kehtestatud ja avalikustatud eeskirjade kohaselt on laev sobiv teatavaks otstarbeks või kasutuseks;
n)
"kaubalaeva raadioohutuse tunnistus" - tunnistus, mis on ette nähtud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt vastu võetud 1988. aasta protokolliga, millega muudeti SOLAS 74 konventsiooni.
Artikkel 3
1. Endale rahvusvaheliste konventsioonide alusel ülesandeid ja kohustusi võttes tagavad liikmesriigid, et nende pädevad ametiasutused suudavad tagada kõnealuste konventsioonide sätete nõuetekohase rakendamise kooskõlas lõigetega 2 kuni 4.
3.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada oma ametiasutuste sõltumatu auditeerimine vähemalt kord iga viie aasta järel kooskõlas IMO assamblee 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni A.974(24) sätetele. Auditeerimise tulemustele toetudes tagavad liikmesriigid vajadusel korrigeeriva üldkava koostamise vastavalt nimetatud resolutsiooni II osa 8. jaole ning selle õigeaegse ja tõhusa rakendamise.
4.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud laevade kontrollimise ja ülevaatamise ning tunnistuste ja vabastamise tunnistuste väljastamise osas.
5. Kui lõike 1 kohaldamisel otsustab liikmesriik oma lipu all sõitvate laevade puhul:
i)
volitada organisatsioone tegema seadusjärgsete tunnistustega seotud kontrollimisi ja ülevaatusi täielikult või osaliselt, sealhulgas artikli 15 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmise hindamiseks vajalikke kontrollimisi ja ülevaatusi, ja vajaduse korral väljastama või uuendama asjakohaseid tunnistusi; või
ii)
usaldada punktis i osutatud kontrollimiste ja ülevaatuste tegemine täielikult või osaliselt tunnustatud organisatsioonidele,
annab ta need ülesanded üksnes tunnustatud organisatsioonidele.
Igal juhul annab vabastamistunnistuste esmakordseks väljastamiseks loa pädev ametiasutus.
Kaubalaeva raadioohutuse tunnistuse puhul võib need ülesanded anda siiski pädeva ametiasutuse tunnustatud eraõiguslikule asutusele, kellel on piisavad teadmised ja pädevad töötajad, et hinnata raadioside ohutust pädeva ameti nimel.
6. Käesolev artikkel ei käsitle laevavarustuse üksikute osade sertifitseerimist.
Artikkel 4
Lipuriigi nõuded
1.Enne loa andmist sellise laeva kasutamiseks, millele on antud õigus sõita liikmesriigi lipu all, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuse laeva vastavus kehtivatele rahvusvahelistele eeskirjadele. Eelkõige kontrollib liikmesriik asjakohaseid võimalusi kasutades laeva ohutusega seonduvaid andmeid. Vajadusel konsulteerib ta üleandva lipuriigi ametiga, et saada teada, kas eksisteerib selle ameti poolt kindlaks määratud puudusi, mida ei ole veel likvideeritud, või ohutusküsimusi, mida ei ole veel lahendatud.
2.Kui teine lipuriik küsib teavet varem liikmesriigi lipu all sõitnud laeva kohta, esitab asjaomane liikmesriik teisele lipuriigile viivitamata kõik üksikasjad likvideerimata puuduste kohta ning mis tahes muu ohutusega seotud teabe.
3.Kui liikmesriigi ametit teavitatakse, et teine sadamariik on selle liikmesriigi lipu all sõitva laeva kinni pidanud, teostab ta järelevalvet asjakohaste parandusmeetmete võtmise üle, et viia kõnealune laev vastavusse kohaldatavate eeskirjade ja IMO konventsioonidega. Amet kehtestab sellisel juhul kohaldatava korra.
Artikkel 5
Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi ameti kontrolli all oleks vähemalt järgnev asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvaid laevu käsitlev teave ning et see teave oleks ametile elektrooniliste vahendite abil igal ajal hõlpsasti kättesaadav:
a)
üksikasjad laeva kohta (nimi, IMO number jne);
b)
ülevaatuste, sealhulgas vajaduse korral lisa- ja täiendavate ülevaatuste ning auditite kuupäevad;
c)
laeva sertifitseerimise ja klassifitseerimisega seotud tunnustatud organisatsioonide andmed;
d)
sadamariigi kontrolli käsitlevate sätete alusel toimunud laeva kontrollimise kuupäevad ja selle teostanud asutuse andmed;
e)
sadamariigi kontrolli tulemused (puudused: jah või ei, kinnipidamised: jah või ei);
f)
andmed õnnetuste kohta;
g)
selliste laevade kindlaksmääramine, mis lõpetasid asjaomase liikmesriigi lipu all sõitmise eelneva 12 kuu jooksul.
Liikmesriigid esitavad komisjonile taotluse korral eespool nimetatud teabe.
Artikkel 6
1.Iga liikmesriik hindab oma kvaliteedijuhtimise süsteemi raames pidevalt oma tegevust lipuriigina ja vaatab selle tegevuse läbi. Kõnealused hindamised hõlmavad ameti operatiivtegevusega seonduva kvaliteedijuhtimise süsteemi kõiki aspekte [36] kuu jooksul.
Hindamine hõlmab vähemalt järgmiseid tulemuslikkuse näitajaid:
–
sadamariigi kontrolliga seotud kinnipidamiste määrad,
–
lipuriigi kontrollide tulemused; ja
–
asjakohased tulemuslikkuse näitajaid, mille põhjal otsustatakse, kas töötajad, ressursid ja halduskord on lipuriigi kohustuste täitmiseks piisavad.
2.Liikmesriigid, kes on teostanud hindamisi vastavalt lõike 1 teisele lõigule ja kes hindamise lõpuleviimise aasta 1. juulil on loetletud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi aastaaruandes avaldatud mustas [või hallis] nimekirjas, esitavad komisjonile hiljemalt sama aasta 1. novembril pärast hindamise lõpetamist aruande endi kui lipuriikide tegevuse kohta.
Aruandes määratakse kindlaks mittevastavuse peamised põhjused ja analüüsitakse neid; aruandes tuleb samuti esitada heastavate ja parandusmeetmete kava, mis vajaduse korral hõlmab täiendavaid ülevaatusi ja mis viiakse ellu esimesel võimalusel.
3.Kvaliteedijuhtimise süsteem luuakse ja kinnitatakse ...(12).
Artikkel 7
Komisjon esitab enne [2010.] aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas oleks otstarbekas kehtestada lipuriigi kontrolliga seotud kohustusi käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum, mille eesmärgiks oleks tagada võrdsed tegevustingimused lipuriikidele, kes on võtnud endale ülesandeks kohustuslikult rakendada lipuriigi koodeksit, ning on nõustunud laskma end auditeerida vastavalt IMO assamblee poolt 1. detsembril 2005 vastu võetud resolutsiooni A.974 (24) sätetele.
Artikkel 8
Suhted tunnustatud organisatsioonidega
1. Artikli 3 lõike 5 kohaldamisel ei keeldu liikmesriigid põhimõtteliselt volitamast mõnda tunnustatud organisatsiooni selliseid ülesandeid täitma, kui käesoleva artikli lõike 2 sätetest ning artiklitest 9 ja 13 ei tulene teisiti. Nad võivad siiski piirata volitatavate organisatsioonide arvu kooskõlas oma vajadustega, tingimusel et neil on selleks läbipaistvad ja erapooletud põhjused.
Liikmesriigi palvel võtab komisjon sobivaid meetmeid vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
2. Enne kui liikmesriik nõustub, et kolmandas riigis asuv tunnustatud organisatsioon võib tema nimel täita artiklis 3 nimetatud ülesandeid või osa nendest ülesannetest, võib ta nõuda kõnealuselt kolmandalt riigilt ühenduses asuvate tunnustatud organisatsioonide võrdväärset vastastikust kohtlemist.
Lisaks võib ühendus nõuda kolmandalt riigilt, kus tunnustatud organisatsioon asub, ühenduses asuvate tunnustatud organisatsioonide võrdväärset vastastikust kohtlemist.
Artikkel 9
1. Liikmesriigid, kes teevad artikli 3 lõike 5 kohase otsuse, seavad oma pädeva ametiasutuse ja nende nimel tegutsevate organisatsioonide vahel sisse koostöösuhted.
2. Koostöösuhteid korraldatakse ametliku, ebavõrdset kohtlemist välistava kirjaliku lepingu või samaväärse õigusliku kokkuleppe abil, milles täpsustatakse organisatsioonide võetud eriülesanded ja mis sisaldab vähemalt:
a)
IMO resolutsiooni A.739(18) ametiasutuse nimel tegutsevate organisatsioonide volitamist käsitlevate suuniste kohta II liites esitatud sätteid, pidades samal ajal silmas IMO ringkirjade MSC.710 ja MEPC.307 lisa, liiteid ja lisandit, mis käsitlevad ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingut;
b)
järgmisi sätteid rahalise vastutuse kohta:
i)
kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on ametiasutus lõplikult ja kindlalt vastutav mis tahes laevaõnnetuse eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele vara kaotsimineku või kahjustumise või isikukahju või surma põhjustamisega tekitatud kahju, mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema organite, personali, esindajate või muude tema nimel tegutsevate isikute tahtliku tegevuse või tegevusetuse või raske hooletuse, on ametiasutusel õigus saada tunnustatud organisatsioonilt rahalist hüvitist nimetatud kaotsimineku, kahjustamise, isikukahju või surma põhjustamise eest niivõrd, kuivõrd selline kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud;
ii)
kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on ametiasutus lõplikult ja kindlalt vastutav mis tahes laevaõnnetuse eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele surmaga mittelõppenud isikukahju mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema personali, esindajate või muude tema nimel tegutsevate isikute hooletu või kergemeelse tegevuse või tegevusetuse, on ametiasutusel õigus nõuda tunnustatud organisatsioonilt rahalist hüvitist nimetatud isikukahju surmaga mittelõppenud põhjustamise eest niivõrd, kuivõrd selline kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud; liikmesriigid võivad tunnustatud organisatsiooni vastutuse maksimumsummat piirata, kuid see peab olema võrdne vähemalt 4 miljoni euroga, välja arvatud juhul, kui kohtuotsuse või vahekohtu lahendiga kindlaks määratud summa on väiksem, mille korral lähtutakse kompensatsiooni maksmisel viimasest summast;
iii)
kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on ametiasutus lõplikult ja kindlalt vastutav mis tahes laevaõnnetuse eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele vara kaotsimineku või kahjustumisega tekitatud kahju, mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema personali, esindajate või teiste tema nimel tegutsevate isikute hooletu või kergemeelse tegevuse või tegevusetuse, on ametiasutusel õigus nõuda tunnustatud organisatsioonilt rahalist hüvitist nimetatud vara kaotsimineku või kahjustumise eest niivõrd, kuivõrd selline kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud; liikmesriigid võivad tunnustatud organisatsiooni vastutuse maksimumsummat piirata, kuid see peab olema võrdne vähemalt 2 miljoni euroga, välja arvatud juhul, kui kohtuotsuse või vahekohtu lahendiga kindlaks määratud summa on väiksem, mille korral lähtutakse kompensatsiooni maksmisel viimasest summast;
c)
sätteid, mis käsitlevad ametiasutuse või tema määratud erapooletu välise organi tehtavaid korrapäraseid hindamisi selliste ülesannete kohta, mida organisatsioonid täidavad ametiasutuse nimel, vastavalt artikli 13 lõikes 1 osutatule;
d)
võimalust laevu pisteliselt ja põhjalikult kontrollida;
e)
sätteid olulise teabe kohustuslikuks edastamiseks nende klassifitseeritud laevade, laevade klassi muutumise või klassist väljaarvamise kohta.
3. Lepingus või samaväärses õiguslikus kokkuleppes võib sätestada, et tunnustatud organisatsioonil peab olema kohalik esindus selle liikmesriigi territooriumil, kelle nimel ta täidab artiklis 3 osutatud ülesandeid. Sellise nõude täitmiseks piisab kohalikust esindusest, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt juriidiline isik ja allub tema siseriiklikele kohtutele.
4. Iga liikmesriik annab komisjonile täpset teavet kooskõlas käesoleva artikliga sisseseatud koostöösuhete kohta. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.
Artikkel 10
1. Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 2099/2002(13).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 11
1. Käesolevat direktiivi võib selle kohaldamisala laiendamata muuta, et:
a)
inkorporeerida artikli 2 punktis d, artikli 3 lõikes 1 ja artikli 9 lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide, koodeksite ja resolutsioonide edasisi muudatusi nende jõustumisel käesoleva direktiivi jaoks,
b)
muuta artikli 9 lõike 2 punkti b alapunktides ii ja iii nimetatud summasid.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
2. Uute õigusaktide või artikli 2 punktis d nimetatud rahvusvaheliste konventsioonide protokollide vastuvõtmise järel otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal nende uute aktide või protokollide ratifitseerimise üksikasjaliku korra, võttes arvesse liikmesriikide parlamentide menetluskorda ja IMO asjakohaseid menetlusi, tagades samas nende ühtse ja üheaegse kohaldamise liikmesriikides.
Artikli 2 lõikes d ning artiklis 5 osutatud rahvusvahelistes õigusaktides tehtud muudatused võib käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 9 alusel.
Artikkel 12
Olenemata määruse (EÜ) nr …/…(14)[laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta] I lisas nimetatud nõuetest võib liikmesriik juhul, kui ta leiab, et organisatsiooni ei saa enam volitada tema nimel täitma artiklis 3 sätestatud ülesandeid, tunnustatud organisatsiooni volitused, järgides järgmist menetlust:
a)
liikmesriik teavitab oma otsusest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike koos asjakohaste põhjendustega.
b)
komisjon, võttes arvesse ohutust ja reostuse vältimist, peab hindama liikmesriigi esitatud põhjuseid tunnustatud organisatsiooni volituste peatamiseks;
c)
komisjon teatab vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele liikmesriigile, kas tema otsus volitused peatada on piisavalt õigustatud või mitte kõrgendatud ohu tõttu turvalisusele või keskkonnale. Kui otsus ei ole õigustatud, esitab komisjon liikmesriigile taotluse peatamine tühistada. Kui otsus on õigustatud ja liikmesriik on vastavalt artikli 8 lõikele 1 piiranud enda nimel tegutsevate organisatsioonide arvu, palub komisjon anda liikmesriigil peatatud organisatsiooni asendamiseks uued volitused teisele organisatsioonile.
Artikkel 13
1. Iga liikmesriik kontrollib, et tema nimel artikli 3 lõike 5 kohaselt tegutsevad tunnustatud organisatsioonid täidavad kõnealuses artiklis osutatud ülesandeid tõhusalt ja liikmesriigi pädevat ametiasutust rahuldaval viisil.
2. Iga liikmesriik ▌ vähemalt kord kahe aasta tagant iga tema nimel tegutsevat organisatsiooni ja esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile aruande selliste järelevalvemeetmete tulemuste kohta hiljemalt selle aasta 31. märtsiks, mis järgneb aastale, need läbi viiakse.
Artikkel 14
Teostades oma kontrollimisõigust ja täites kohustusi sadamariikidena, teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike ning asjaomast lipuriiki, kui nad avastavad, et lipuriigi nimel tegutsev tunnustatud organisatsioon on väljastanud rahvusvaheliste konventsioonide asjakohastele nõuetele mittevastavale laevale kehtiva seadusjärgse tunnistuse või kui kehtiva klassifikatsioonitunnistusega laeval esineb puudusi kõnealuse tunnistusega hõlmatud valdkondades. Käesoleva artikli kohaldamisel teavitatakse üksnes laevadest, mis kujutavad endast tõsist ohtu meresõiduohutusele ja keskkonnale või mille osas on näha tunnustatud organisatsioonide eriti hooletut käitumist. Asjaomast tunnustatud organisatsiooni teavitatakse juhtumist esialgse kontrollimise ajal, et ta saaks viivitamata võtta järelmeetmeid.
Artikkel 15
1. Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad laevad projekteeritakse, ehitatakse ja varustatakse ning neid hooldatakse kooskõlas eeskirjade ja menetlusega, mis on seotud tunnustatud organisatsiooni nõuetega kere, masinate ja elektri- ja juhtimisseadmete kohta.
2. Liikmesriik võib otsustada kasutada eeskirju, mis on tema arvates samaväärsed tunnustatud organisatsiooni eeskirjade ja menetlustega, üksnes tingimusel, et ta teatab nendest viivitamata komisjonile direktiivis 98/34/EÜ sätestatud korras ja teistele liikmesriikidele ja et mõni teine liikmestriik ega komisjon ei ole nende vastu ning et neid ei ole vastavalt käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele tunnistatud mittesamaväärseks.
3. Liikmesriigid teevad koostööd tunnustatud organisatsioonidega, keda nad on volitanud, nende organisatsioonide eeskirjade ja menetluste väljatöötamisel. Nad peavad nõu tunnustatud organisatsioonidega, et saavutada rahvusvaheliste konventsioonide ühesugune tõlgendamine.
Artikkel 16
Lõppsätted
Komisjon teavitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamenti ja nõukogu edusammudest käesoleva direktiivi rakendamisel liikmesriikides.
Artikkel 17
1. Liikmesriigid jõustavad I lisa artiklite […] ja punktide […] [I lisa artiklid või selle jaotused ja punktid, mida on sisuliselt muudetud võrreldes direktiiviga 94/57/EÜ] täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …(15). Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile ning edastavad komisjonile nimetatud normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Direktiiv 94/57/EÜ, mida on muudetud I lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates …(16), ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis seonduvad I lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 19
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 20
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2007. aasta seisukoht (ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 632), nõukogu 6. juuni 2008. aasta ühine seisukoht (ELT C 184 E, 22.7.2008, lk 11) ja Euroopa Parlamendi 24. septembri 2008. aasta seisukoht. ║.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1). ║