(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0698);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0420/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6-0318/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga(3),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korra kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Komisjon vaatab korrapäraselt läbi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku moodustava Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide – 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ (elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv))(5), 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv))(6), 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv))(7), 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja ­teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv))(8) ning 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ (milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv))(9) – toimimise eelkõige selleks, et teha kindlaks tehnoloogia ja turu arengust tulenev muudatuste tegemise vajadus.

(2)  Seoses sellega esitas komisjon oma järeldused nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele 29. juuni 2006. aasta teatises ELi elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid reguleeriva raamistiku läbivaatamise kohta.

(3)  ELi elektrooniliste sidevõrkude ja ­teenuste õigusliku raamistiku reformimine, sealhulgas puudega kasutajaid käsitlevate sätete tõhustamine, on peamine samm Euroopa ühtse inforuumi ja samal ajal kõikehõlmava infoühiskonna poole. Need eesmärgid sisalduvad infoühiskonna arengu strateegilises raamistikus, nagu on kirjeldatud komisjoni 1. juuni 2005. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele – "i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest".

(4)  Universaalteenus on kaitsevõrk inimestele, kelle rahalised ressursid, geograafiline asukoht või sotsiaalsed erivajadused ei võimalda juurdepääsu põhiteenustele, mis on enamikule kodanikest kättesaadavad. Direktiivis 2002/22/EÜ sätestatud põhiline universaalteenuse osutamise kohustus on osutada kasutajatele nende taotluse korral määratletud piirkonnas vastuvõetava hinnaga ühendust üldkasutatava telefonivõrguga. Seega ei käsitleta ei mobiilsideteenuseid ega lairibajuurdepääsu Internetile. Nimetatud põhikohustus seisab nüüd silmitsi tehnoloogia ja turu arenguga, kus mobiilside võib mitmetes piirkondades olla peamine juurdepääsuviis ning võrkude puhul võetakse järjest enam kasutusele mobiilsidet ja lairibaühendusi. Need arengud osutavad vajadusele hinnata, kas tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused õigustavad mobiilside ja lairibaühenduse lisamist universaalteenuse osutamise kohustuse hulka, ning millised on asjaomased rahastamisega seotud aspektid. Komisjon esitab sel eesmärgil hiljemalt 2008. aasta sügiseks universaalteenuse osutamise kohustuse ulatuse läbivaatamise tulemused ning ettepanekud direktiivi 2002/22/EÜ uuendamiseks, et saavutada asjakohased üldist huvi pakkuvad eesmärgid. Läbivaatamisel võetakse arvesse majanduslikku konkurentsivõimet ning sellele lisatakse sotsiaalsete, kaubanduslike ja tehnoloogiliste tingimuste ning sotsiaalse tõrjutuse ohu analüüs. Samuti käsitletakse uuesti määratletud universaalteenuse osutamise kohustuse tehnilist ja majanduslikku tasuvust, eeldatavat maksumust, maksumuse jaotumist ning rahastamismudeleid. Kuna universaalteenuse osutamise kohustuse ulatusega seotud küsimusi käsitletakse seega täies ulatuses nimetatud eraldiseisva menetluse raames, käsitleb käesolev direktiiv ainult direktiivi 2002/22/EÜ muid aspekte.

(5)  Selguse ja lihtsuse huvides käsitletakse käesolevas õigusaktis ainult direktiivide 2002/22/EÜ ja 2002/58/EÜ muudatusi.

(6)  Võrkudele juurdepääsu ja teenuste kasutamise parandamise eesmärgil tuleks lõppseadmetega seotud teatavad aspektid, kaasa arvatud puudega kasutajatele mõeldud seadmed, tuua direktiivi 2002/22/EÜ reguleerimisalasse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta)(10) ning eelkõige selle artikli 3 lõike 3 punktis f käsitletavaid puuetega seotud nõudeid. Kõnealuste seadmete hulka kuuluvad käesoleval ajal ainult vastuvõttu võimaldavad raadio ja televisiooni lõppseadmed ning eriotstarbelised lõppseadmed kuulmispuudega kasutajatele.

(7)  Liikmesriigid peaksid kehtestama meetmed, et edendada turu loomist laialdaselt kättesaadavatele toodetele ja teenustele, mis sisaldavad vahendeid puudega kasutajatele. Selle võib saavutada muu hulgas Euroopa standarditele osutamisega, elektroonilise juurdepääsu (e-juurdepääs) nõuete kehtestamisega riigihangete menetlustele ja pakkumise kutsega seotud teenuste osutamisele ning puudega inimeste õigusi kaitsvate õigusaktide rakendamisega.

(8)  Määratlusi on vaja kohandada nii, et need vastaksid tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttele ja tehnoloogia arengule. Eelkõige tuleks teenuse osutamise tingimused eraldada üldkasutatava telefoniteenuse määratlusest, mille kohaselt üldkasutatav telefoniteenus, s.t elektrooniline sideteenus, on üldsusele kättesaadav teenus, mis otse või operaatori valiku või eelvaliku või edasimüügi kaudu võimaldab siseriiklike ja rahvusvaheliste kõnede algatamist ja vastuvõtmist ning sidepidamise võimalusi, mis on mõeldud konkreetselt puudega inimestele, kes kasutavad tekstiteenuseid või spetsiaalseid kõneteenuseid riigi või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või numbrite abil, olenemata sellest, kas teenus põhineb ahelkommuteeritud või pakettkommuteeritud andmesideteenuste tehnoloogial. Teenus, mis ei vasta kõigile neile tingimustele, nagu näiteks läbiklikkimise rakendus klienditeeninduse veebilehel, ei ole üldkasutatav telefoniteenus.

(9)  Vaja on selgitada mõnede sätete rakendamist olukorras, kus teenuse osutaja müüb teise ettevõtja osutatud üldkasutatava telefoniteenuse edasi või muudab tootemarki.

(10)  Tänu tehnoloogia ja turu arengule hakkavad võrgud kasutama järjest enam IP-tehnoloogiat ning tarbijatel on rohkem võimalusi valida konkureerivate kõneteenuse pakkujate vahel. Seepärast peaksid liikmesriigid suutma eraldada universaalteenuse osutamise kohustused, mis on seotud määratletud piirkonnas üldkasutatava sidevõrguga liitumisega, üldkasutatava telefoniteenuse (sealhulgas hädaabikõned numbri 112 kaudu) osutamisest. Selline eraldamine ei tohiks mõjutada universaalteenuse osutamise kohustuse ulatust, nagu see on kindlaks määratud ja läbi vaadatud ühenduse tasandil. Liikmesriigid, kus lisaks numbrile 112 on kasutusel ka muud riigisisesed hädaabinumbrid, võivad ettevõtjatele kehtestada samasuguse kohustuse tagada juurdepääs riigisisestele hädaabinumbritele.

(11)  Siseriiklikud reguleerivad asutused peavad suutma jälgida universaalteenuse osutamise kohustusega hõlmatud teenuste jaemüügitariifide arengut ja taset ka juhul, kui liikmesriik ei ole veel universaalteenust osutavat ettevõtjat määranud.

(12)  Välja tuleks jätta üleliigsed kohustused, mis olid mõeldud vanalt, 1998. aasta õiguslikult raamistikult 2002. aasta raamistikule ülemineku hõlbustamiseks, ning sätted, mis kattuvad direktiivi 2002/21/EÜ sätetega ja kordavad neid.

(13)  Püsiliinide miinimumkogumi jaemüügitasandil pakkumise nõue, mis oli vajalik 1998. aasta õigusliku raamistiku sätete jätkuva rakendamise tagamiseks püsiliinide valdkonnas, mis ei olnud 2002. aasta raamistiku jõustumise ajal veel piisavalt konkurentsil põhinev, ei ole enam vajalik ja tuleks tühistada.

(14)  Operaatori valiku ja eelvaliku jätkuv kehtestamine otse ühenduse õigusaktidega võib takistada tehnoloogia arengut. Neid meetmeid peaksid pigem võtma siseriiklikud reguleerivad asutused turuanalüüsi põhjal direktiivis 2002/21/EÜ sätestatud korras.

(15)  Lepinguid käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada mitte ainult tarbijatele, vaid ka teistele lõppkasutajatele, eeskätt mikro- ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kes võivad eelistada tarbijate vajadustega kohandatud lepingut. Vältimaks teenuseosutaja tarbetut halduskoormust ja VKEde määratlusega seotud keerukust, ei tuleks lepinguid käsitlevaid sätteid kohaldada nimetatud muudele lõppkasutajatele automaatselt, vaid ainult nende taotlusel. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid teavitamaks VKEsid sellest võimalusest.

(16)  Elektrooniliste sideteenuste osutajad peaksid tagama, et nende tarbijatele antakse piisavalt teavet selle kohta, kas nad pakuvad juurdepääsu hädaabiteenustele ja helistaja asukohta käsitlevale teabele või mitte, ning et tarbijatele antakse esialgses tarbijalepingus ja hiljem korrapäraste ajavahemike tagant selget ja läbipaistvat teavet näiteks tarbijahindade kohta. Nimetatud teave hõlmab territoriaalset katvust puudutavaid kõiki piiranguid, põhinedes kavandatavatel teenuse tehnilistel tööparameetritel ning kasutada oleval infrastruktuuril. Kui teenust ei pakuta kommuteeritava telefonivõrgu kaudu, peaks teave hõlmama ka juurdepääsu usaldusväärsuse ja helistaja asukohta käsitleva teabe taset võrreldes teenusega, mida pakutakse kommuteeritava telefonivõrgu kaudu, võttes arvesse praegust tehnoloogiat ja kvaliteedistandardeid ning direktiivis 2002/22/EÜ täpsustatud teenuse kvaliteedi parameetreid. Häälkõne on jätkuvalt kõige jõulisem ja usaldusväärsem juurdepääsuviis hädaabiteenustele. Teised ühenduse võtmise viisid, nagu tekstisõnumite saatmine, võivad olla vähem usaldusväärsed ja nende puhul võib puuduseks olla pakilisuse puudumine. Liikmesriikidel peaks olema siiski juhul, kui nad peavad seda asjakohaseks, võimalus toetada hädaabiteenustele häälkõnedega võrdset juurdepääsuvõimalust pakkuvate teiste juurdepääsuviiside arendamist ja rakendamist. Samuti tuleb tarbijad hoida kursis meetmete liikidega, mida elektroonilise sideteenuse osutaja võtab turvaohtude, turvaintsidentide või terviklikkuse rikkumise puhul, sest sellised meetmed võivad otseselt või kaudselt mõjutada tarbija andmeid, eraelu puutumatust või teisi osutatava teenusega seotud aspekte.

(17)  Seoses lõppseadmetega tuleks tarbijalepingus täpsustada piiranguid, mille teenuseosutaja on kehtestanud seadme tarbijapoolsele kasutamisele, näiteks lukustatud SIM-kaardiga mobiilsidevahendid, ning lepingu kas ennetähtaegse või kokkulepitud kehtivusaja lõpul lõpetamisega seotud kulud, sealhulgas seadme endale jätmisega seotud kulud.

(18)  Kohustamata teenuseosutajat tegema enamat kui on nõutud ühenduse õigusaktides, peaks tarbijaleping täpsustama juhul, kui võetakse meetmeid, ka meetme liigi, mida teenuseosutaja võib võtta turvaintsidentide, terviklikkuse rikkumise või turvaohtude puhul, ning sellistel juhtudel kohaldatava korra.

(19)  Sideteenuste kasutamist puudutavate üldist huvi pakkuvate küsimustega tegelemiseks ja teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse edendamiseks peaksid asjaomased ametiasutused teenuseosutajate abiga saama koostada ja levitada sideteenuste kasutamist käsitlevat avalikku huvi pakkuvat teavet. Teave peaks hõlmama avalikkuse huvides tehtavaid hoiatusi seoses autoriõiguste rikkumisega ja kahjustava sisu ebaseadusliku kasutamise ja levitamisega ning nõuandeid ja kaitsevahendeid juhuks, kui ohus on isiku turvalisus, mis võib juhtuda näiteks isikuandmete avalikustamisel teatud tingimustel, või kui ohus on eraelu puutumatus või isikuandmed. Teavet võiks kooskõlastada direktiivi 2002/22/EÜ artikli 33 lõikega 2a kehtestatud koostöömenetluse korras. Sellist üldist huvi pakkuvat teavet tuleks vajadusel ajakohastada ja see tuleks esitada kergesti arusaadaval trükitud ja elektroonilisel kujul, mille määrab kindlaks iga liikmesriik, ning avaldada riigi siseriikliku ametiasutuse veebilehel. Siseriiklikel reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik kohustada teenuseosutajaid levitama nimetatud standardset teavet oma klientidele viisil, mida siseriiklikud reguleerivad asutused sobivaks peavad. Teenuseosutajad ja asjaomased asutused peaksid leppima kokku sellise teabe levitamisega seoses teenuseosutajale tekkivate oluliste täiendavate kulude suhtes ning kõnesolevad asutused peaksid need katma. Teave peaks olema samuti lisatud lepingutesse.

(20)  Abonentide õigus taganeda oma lepingust ilma trahvideta tähendab elektrooniliste sidevõrkude ja/või ­teenuste pakkujate kehtestatud lepingutingimuste muutmist.

(21)  Tarbijakaitset käsitlevaid ühenduse eeskirju ning ühenduse õigusnormidega kooskõlas olevaid siseriiklikke õigusnorme tuleks kohaldada direktiivile 2002/22/EÜ eranditeta.

(22)  Lõppkasutajad peaksid otsustama, millist seaduslikku sisu nad soovivad saata ja vastu võtta ning milliseid teenuseid, rakendusi, riist- ja tarkvara nad selleks soovivad kasutada, ilma et see piiraks võrkude terviklikkuse ning ohutuse säilitamise vajadust. Konkurentsil põhinev turg direktiivis 2002/22/EÜ sätestatud läbipaistvate pakkumistega peaks tagama selle, et lõppkasutajatel on juurdepääs igasugusele seadusliku sisuga teabele ning võimalik igasugust seaduslikku sisuga teavet levitada; samuti et neil on võimalik omal vabal valikul kasutada kõiki seaduslikke rakendusi ja/või teenuseid, nagu on sätestatud direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 8. Võttes arvesse elektroonilise side kasvavat tähtsust tarbijate ja ettevõtjate jaoks, tuleb kasutajaid tingimata põhjalikult teavitada igasugustest teenuseosutaja ja/või võrgupakkuja poolt elektrooniliste sideteenuste kasutamisele kehtestatud kitsendustest ja/või piirangutest. Nimetatud teave peaks teenuseosutaja valikul täpsustama kas asjaomase sisu, rakenduse või teenuse liigi või üksikud rakendused või teenused või mõlemad. Sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja kitsenduste ja/või piirangute liigist, võib selliste kitsenduste ja/või piirangute korral olla nõutav direktiivi 2002/58/EÜ kohane kasutaja nõusolek.

(23)  Teenuse nõutava kvaliteedi peaks kasutajatele tagama konkurentsil põhinev turg, kuid teatavatel juhtudel võib teenuse kvaliteedi halvenemise, kasutamise kitsendamise ja/või piiramise ning võrguliikluse aeglustumise vältimiseks osutuda vajalikuks tagada üldkasutatavate sidevõrkude miinimumkvaliteet. Tõhusa konkurentsi puudumise korral peaksid siseriiklikud reguleerivad asutused kasutama elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kehtestamist käsitlevate direktiivide kohaseid õiguskaitsevahendeid selle tagamiseks, et kasutajate juurdepääsu teatavat tüüpi sisule ja rakendustele põhjendamatult ei piirataks. Siseriiklikel reguleerivatel asutustel peaks olema võimalus anda välja suuniseid, millega kehtestatakse direktiivi 2002/22/EÜ kohased teenuse kvaliteedi miinimumnõuded, ning võtta muid meetmeid, kui nende arvates ei ole muud õiguskaitsevahendid olnud kasutajate huvide kaitsmisel ja muudel asjaomastel tingimustel tõhusad. Nimetatud suunised või meetmed võiksid hõlmata ka põhiliste piiramatute teenuste osutamist.

(24)  Asjakohaste eeskirjade puudumisel ühenduse õiguses tuleks sisu, rakendusi ja teenuseid lugeda seaduslikeks või kahjulikeks siseriikliku materiaal- ja protsessiõiguse kohaselt. On liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste mitte elektrooniliste sidevõrkude või -teenuste pakkujate ülesanne otsustada nõuetekohase menetluse kohaselt, kas sisu, rakendused või teenused on seaduslikud või kahjulikud või mitte. Direktiivi 2002/22/EÜ kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ (infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta))(11) kohaldamist, mis muu hulgas sisaldab "pelga edastamise" eeskirja vahendusteenuse osutajate jaoks. Direktiivis 2002/22/EÜ ei nõuta teenuseosutajatelt nende võrgustike kaudu edastatava teabe jälgimist ega sellise teabe tõttu oma klientide vastu kohtumenetluste algatamist, samuti ei muudeta teenuseosutajaid teabe eest vastutavaks. Karistusmeetmete võtmine või kriminaalsüüdistuse esitamine jäävad asjaomaste õiguskaitseasutuste pädevusse.

(25)  Direktiiv 2002/22/EÜ ei mõjuta teenuseosutajate mõistlikku ja mittediskrimineerivat võrgu haldamist.

(26)  Kuna ebajärjekindlad õiguskaitsevahendid takistavad märgatavalt siseturu saavutamist, peaks komisjon hindama siseriiklike reguleerivate asutuste poolt vastu võetud suuniseid või muid meetmeid, pidades silmas võimalikku reguleerivat sekkumist kogu ühenduses, ning võtma vajaduse korral vastu rakendusmeetmeid, et saavutada kogu ühenduses järjepidev kohaldamine.

(27)  Selliste konkurentsil põhinevate turgude puhul, kus teenuseosutajaid on rohkem, on tarbijate jaoks suurima tähtsusega läbipaistvate, ajakohastatud ja võrreldavate tariifide olemasolu. Elektrooniliste sideteenuste tarbijatel peaks olema tariifide kohta kergesti kättesaadaval kujul avaldatud teabe põhjal võimalik lihtsalt võrrelda turul pakutavate eri teenuste hindu. Selleks et teha neile hindade võrdlemine lihtsaks, peaks siseriiklikel reguleerivatel asutustel olema õigus nõuda operaatoritelt tariifide suuremat läbipaistvust ning tagada, et kolmandatel isikutel on õigus tasuta kasutada elektroonilisi sideteenuseid osutavate ettevõtjate poolt üldsusele kättesaadavaks tehtud tariife. Samuti peaksid nad kas ise või kolmandate isikute kaudu tegema hinnajuhised ▌ kättesaadavaks juhul, kui turg ei ole seda teinud tasuta või mõistiku hinnaga. Operaatorid ei tohiks nõuda tasu tariifide kasutamise eest, kui need on juba avaldatud ning kuuluvad seega üldkättesaadava teabe hulka. Lisaks sellele peavad kasutajad enne teenuse ostmist saama piisavalt teavet asjassepuutuva teenuse hinna või teenuse tüübi kohta, eriti juhul, kui tasuta telefoninumbritega kaasnevad mis tahes lisatasud. Siseriiklikel reguleerivatel asutustel peaks olema võimalus nõuda sellise teabe üldist esitamist ning nende poolt kindlaksmääratud teatud teenusekategooriate puhul sellise teabe esitamist enne kõne ühendamist. Enne ühendamist hinnateabe esitamist nõudvate kõnede kategooriate kindlaksmääramisel peaksid siseriiklikud reguleerivad asutused võtma asjakohaselt arvesse teenuse iseloomu, teenusele kohaldatavaid hinnatingimusi ja kas pakkujaks on teenuseosutaja, kes ei ole elektroonilisi sideteenuseid pakkuv ettevõtja.

(28)  Tarbijaid tuleks teavitada õigustest, mis neil on seoses nende isikuandmete kasutamisega abonendikataloogides, eelkõige selliste kataloogide otstarbest ja sellest, et neil on õigus, tasuta, mitte lisada oma andmeid abonendikataloogi, nagu on sätestatud direktiivis 2002/58/EÜ. Kui on olemas süsteemid, mis võimaldavad teabe lisamist kataloogi andmebaasi ilma, et need andmed kataloogiteenuse kasutajale kättesaadavad oleksid, tuleb tarbijaid teavitada ka sellest võimalusest.

(29)  Liikmesriigid peaksid looma kõigi kasutajapäringute jaoks ühised infopunktid. Need infopunktid, mida võiks hallata siseriiklikud reguleerivad asutused koos tarbijaühendustega, peaksid suutma pakkuda ka juriidilist abi vaidluste puhul operaatoritega. Juurdepääs nendele infopunktidele peaks olema tasuta ja kasutajaid tuleks nende olemasolust teavitada tavapäraste teabekampaaniatega.

(30)  Tulevaste IP-võrkude puhul, kus teenuse osutamise saab eraldada võrgu pakkumisest, peaksid liikmesriigid määrama kindlaks kõige asjakohasemad meetmed, et tagada üldkasutatavate sidevõrkude kaudu osutatavate üldkasutatavate telefoniteenuste kättesaadavus ja pidev juurdepääs hädaabiteenustele võrgu ulatusliku rikke või vääramatu jõu korral.

(31)  Operaatori abiteenuste hulka kuulub palju erinevaid lõppkasutajatele mõeldud teenuseid. Selliste teenuste osutamises peaksid äriläbirääkimiste teel kokku leppima üldkasutatavate sidevõrkude pakkujad ja operaatori abiteenuste osutajad, nagu seda tehakse kõigi muude kliendile pakutavate tugiteenuste puhul, ning puudub vajadus jätkata nende osutamist kohustuslikus korras. Seega tuleks vastav kohustus tühistada.

(32)  Numbriinfoteenused peaksid olema ja sageli on vastavalt komisjoni 16. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/77/EÜ (konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel)(12) artiklile 5 konkurentsipõhised. Kehtestada tuleks hulgimüügimeetmed, mis tagavad lõppkasutajate andmete (nii tava- kui ka mobiiltelefon) lisamise andmebaasidesse, teenuseosutajate kulupõhise varustamise nimetatud andmetega ning võrgule juurdepääsu pakkumise kulupõhistel, mõistlikel ja läbipaistvatel tingimustel, tagamaks seda, et lõppkasutaja saaks täielikult kasu konkurentsist, lõppeesmärgiga kaotada jaemüügi reguleerimine kõnealuse teenuse puhul.

(33)  Lõppkasutajatel peaks olema kõikide häälkõne algatamist võimaldavate telefoniteenuste puhul võimalik helistada hädaabiteenistustele riigi või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või numbrite abil. Pääste- ja hädaabiteenistustel peaks olema võimalik vastata numbrile 112 tehtud kõnedele vähemalt sama kiiresti ja tõhusalt kui muudele riigisisestele hädaabinumbritele tehtud kõnedele. Selleks et parandada Euroopa Liidus reisivate kodanike kaitset ja turvalisust, on numbrit 112 vaja rohkem tutvustada. Selleks tuleks kodanikele selgitada, et mis tahes liikmesriigis reisides võib kasutada ühtset hädaabinumbrit 112; sellekohane teave tuleb avaldada eelkõige rahvusvahelistes bussiterminalides, raudteejaamades, sadamates ja lennujaamades ning telefonikataloogides, taksofonikabiinides ning tellimismaterjalides ja arvetel. See on peamiselt liikmesriigi ülesanne, kuid komisjon peaks jätkuvalt toetama ja täiendama liikmesriikide algatusi, mille eesmärk on tõsta teadlikkust numbri 112 kohta ja hinnata perioodiliselt üldsuse teadlikkust sellest numbrist. Euroopa Liidu kodanike kaitse parandamiseks tuleks rõhutada kohustust teha kindlaks helistaja asukoht. Eelkõige peaksid operaatorid esitama teabe helistaja asukoha kohta hädaabiteenistustele automaatselt ("push" mode). Selleks et arvestada tehnoloogia edusamme, sealhulgas neid, tänu millele on võimalik järjest täpsemalt määrata helistaja asukohta, peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu tehnilised rakendusmeetmed, et tagada numbri 112 tõhus rakendamine ühenduses, ja tuua kasu Euroopa Liidu kodanikele.

(34)  Liikmesriigid peaksid võtma erimeetmeid, et tagada puudega isikutele, eriti kurtidele, kuulmis- ja kõnepuudega ning pimekurtidele kasutajatele võrdväärne juurdepääs hädaabiteenustele, sealhulgas numbrile 112. Meetmed võiksid sisaldada kuulmispuudega kasutajatele eriotstarbeliste lõppseadmete pakkumist, tekstiteenuste osutamist või muude eriseadmete pakkumist.

(35)  ▌Rahvusvahelise koodi 3883 ▌(Euroopa numeratsiooniväli (ETNS)) arendamist pidurdavad praegu nõudluse puudumine, liiga bürokraatlikud protseduurinõuded ja ebapiisav teadlikkus. ETNSi arengu kiirendamiseks peaks komisjon vastutuse selle haldamise, numbrite loovutamise ja tutvustamise eest delegeerima kas Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogul (BERT) või vastavalt ".eu" tipptaseme domeeni rakendamise näitele eraldi organisatsioonile, mille komisjon on avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikuprotseduuri alusel nimetanud ning mille töökord moodustab osa ühenduse õigusest.

(36)  Vastavalt oma 15. veebruari 2007. aasta otsusele 2007/116/EÜ (millega reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega 116 sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele)(13) on komisjon reserveerinud numbrid numeratsioonialas algusega 116 teatavatele sotsiaalse väärtusega teenustele. Selles otsuses määratud numbreid ei saa kasutada teistel eesmärkidel peale selles nimetatute, kuid liikmesriikidel ei ole kohustust tagada, et reserveeritud numbritega seotud teenuseid tegelikult osutatakse. Otsuse 2007/116/EÜ asjakohased sätted peaksid peegelduma direktiivis 2002/22/EÜ, et integreerida need veel tugevamalt elektroonilise side ja teenuste regulatiivsesse raamistikku ning tagada juurdepääs ka puudega kasutajatele. Arvestades kadunud lastest teavitamisega seotud teatud aspekte ja praegust selle teenuse piiratud osutamist, peaksid liikmesriigid mitte ainult reserveerima numbri, vaid ka tagama, et nende territooriumil on olemas kadunud lastest teavitamise teenus numbri 116000 all.

(37)  Ühtne turg tähendab seda, et ühenduse mittegeograafilisi numbreid, sealhulgas tasulisi ja tasuta numbreid kasutades on lõppkasutajatel juurdepääs kõigile teiste liikmesriikide numeratsiooniplaani numbritele ja juurdepääsuteenustele, sealhulgas infoühiskonna teenustele. Lõppkasutajatel peaks olema juurdepääs ka ETNS numbritele ning rahvusvahelistele tasuta numbritele. Piiriülest juurdepääsu numeratsiooniressurssidele ning sellega kaasnevaid teenuseid ei tohiks keelata, välja arvatud objektiivselt põhjendatud juhtudel, nagu vajaduse korral võidelda pettuse ja kuritarvitamisega, nt seoses teatavate tasuliste teenustega, või kui number on määratud ainult riigisiseseks kasutamiseks (nt riigisisene lühinumber). Kasutajaid tuleks eelnevalt teavitada kõigist tasuta numbrite puhul rakendatavatest tasudest, näiteks tasudest standardsete rahvusvaheliste koodide valimise abil tehtavate rahvusvaheliste kõnede eest. Selleks et tagada lõppkasutajatele tõhus juurdepääs ühenduse numbritele ja teenustele, peaks komisjonil olema võimalik vastu võtta rakendusmeetmed. Andmevahetuse eesmärgil peaks lõppkasutajatel olema samuti võimalik saada ühendus teiste lõppkasutajatega (eriti IP-numbrite kaudu), olenemata sellest, millise operaatori nad valivad.

(38)  Konkurentsikeskkonna kõigi eeliste ärakasutamiseks peaks tarbijatel olema võimalik teha teadlikke otsuseid ning vahetada teenuseosutajat, kui see on nende huvides. Samuti on oluline tagada, et neile ei tehtaks sealjuures õiguslikke, tehnilisi ega praktilisi takistusi, muu hulgas seoses lepingutingimuste, menetluste, tasude vms. See ei välista mõistlike minimaalsete lepinguperioodide kehtestamist tarbijalepingutes. Kõige olulisem tegur, mis tagab konkurentsil põhinevatel elektroonilise side turgudel tõhusa konkurentsi ning aitab tarbijatel teha otsuseid, on numbrite teisaldamine, mida tuleks teha võimalikult väikese viivitusega, tavaliselt hiljemalt ühe tööpäeva jooksul alates abonendi poolt taotluse esitamisest. Kuid mõnede liikmesriikide kogemused näitavad, et valitseb numbrite ilma tarbijapoolse nõusolekuta teisaldamise oht. Kuigi kõnealuse küsimusega peaksid tegelema eeskätt õiguskaitseasutused, peaks liikmesriikidel olema võimalus kehtestada numbrite teisaldamise suhtes sellise ohu vähendamiseks vajalikud proportsionaalsed miinimumnõuded, ilma et see numbrite teisaldamise atraktiivsust tarbijate silmis vähendaks. Selleks et turu ja tehnoloogia arenguga saaks kohandada numbrite teisaldamist, sealhulgas abonendi isiklike kataloogide ja võrku salvestatud profiiliteabe võimalikku teisaldamist, peaks komisjonil olema õigus võtta selles valdkonnas tehnilisi rakendusmeetmeid. Hinnates seda, kas tehnilised ja turutingimused võimaldavad teisaldada numbreid määratletud piirkonnas teenuseid osutavate võrkude ja mobiilivõrkude vahel, tuleks eelkõige arvesse võtta kasutajatele kehtestatud hindu ning määratletud piirkonnas teenuseid osutavate ettevõtjate ja mobiilivõrke pakkuvate ettevõtjate sidumiskulusid.

(39)  ▌Juriidilisi edastamiskohustusi võib kohaldada ▌teatavate meediateenuste osutajate pakutavate kindlate raadio- ja audiovisuaalsete meediateenuste ning täiendavate teenuste suhtes. Audiovisuaalsed meediateenused on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiivis 2007/65/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta)(14). Tagamaks, et sellised kohustused oleksid läbipaistvad, proportsionaalsed ja nõuetekohaselt määratud, peaksid liikmesriigid edastamiskohustust ▌selgelt põhjendama. Edastamiskohustused tuleks kavandada selliselt, et need soodustaksid piisavalt tõhusate investeeringute tegemist infrastruktuuri. Selleks et edastamiskohustused arvestaksid tehnoloogia ja turu arengut, tuleks edastamiskohustused taotletavate eesmärkidega proportsionaalsuse säilitamiseks korrapäraselt läbi vaadata. Täiendavad teenused hõlmavad puudega kasutajate juurdepääsu parandamiseks mõeldud teenuseid, näiteks videoteksti, subtiitreid, audiokirjeldust või viipekeelt, kuid ei piirdu nendega.

(40)  Tarbijatega konsulteerimise puudujääkide korvamiseks ja kodanike huvide paremaks esindamiseks peaksid liikmesriigid looma sobivad konsultatsioonimehhanismid. Sellisteks mehhanismideks võib olla asutus, mis uurib siseriiklikust reguleerivast asutusest ja teenuseosutajatest sõltumatult tarbijatega seotud küsimusi, näiteks tarbijakäitumist ja teenuseosutaja vahetamise mehhanisme, ning mille tegevus oleks läbipaistev ja toetaks sidusrühmadega konsulteerimise mehhanisme. Lisaks sellele tuleks luua mehhanism, et teha võimalikuks vajalik koostöö seoses seadusliku sisuga teabe edendamisega. Sellise mehhanismi kohaselt kokkulepitud koostöö kord ei tohiks siiski võimaldada Interneti kasutamise süstemaatilist järelevalvet. Kui lahendamist vajavad elektroonilistele sideteenustele ja puudega kasutajatele mõeldud lõppseadmetele juurdepääsu ja nende kasutamise hõlbustamise küsimused, peaks komisjonil olema võimalik vastu võtta rakendusmeetmed, ilma et see piiraks ║ direktiivi 1999/5/EÜ ║, eriti selle artikli 3 lõike 3 punktis f seoses puuetega sätestatud nõuete rakendamist.

(41)  Vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlust tuleks tugevdada, tagades sõltumatute vaidlusi lahendavate asutuste kasutamise ja menetluse vastavuse vähemalt miinimumpõhimõtetele, mis on kehtestatud komisjoni 30. märtsi 1998. aasta soovitusega 98/257/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate asutuste suhtes kohaldatavate põhimõtete kohta)(15). Liikmesriigid võivad selleks kasutada olemasolevaid vaidlusi lahendavaid asutusi, juhul kui need asutused vastavad kehtivatele nõuetele, või luua uued asutused.

(42)  Komisjoni tuleks teavitada universaalteenust osutama määratud ettevõtjatele kehtestatud kohustustest.

(43)  Direktiiviga 2002/58/EÜ nähakse ette liikmesriikide nende sätete ühtlustamine, mis on vajalikud põhiõiguste ja -vabaduste ning eelkõige eraelu puutumatuse kaitse võrdväärse taseme tagamiseks ning infotehnoloogia süsteemide konfidentsiaalsuse ja turvalisuse õiguse tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ning selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks ühenduses.

(44)  Liiklusandmete töötlemine võrgu ja teabe turvalisuse huvides, tagades salvestatud või edastatud andmete kättesaadavuse, autentsuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse, võimaldab selliseid andmeid andmetöötleja õigustatud huvides töödelda, eesmärgiga tõkestada loata juurdepääs andmetele ja pahatahtlik koodide levitamine ning teha lõpp teenindust tõkestavatele rünnakutele ja arvuti- ning elektrooniliste sidesüsteemide kahjustamisele. Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) peaks korrapäraselt avaldama uuringuid selle kirjeldamiseks, mis liiki andmetöötlus on direktiivi 2002/58/EÜ artikli 6 kohaselt lubatud.

(45)  Töötlemise turvalisust käsitlevate rakendusmeetmete määratlemisel kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt peaks komisjon konsulteerima kõigi asjaomaste Euroopa asutuste ja organisatsioonidega (Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet, Euroopa andmekaitseinspektor ja artikli 29 alusel asutatud töörühm) ning kõigi teiste asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige selleks, et saada teavet nii tehniliselt kui ka majanduslikult parimate olemasolevate meetodite kohta direktiivi 2002/58/EÜ rakendamise parandamiseks.

(46)  Direktiivi 2002/58/EÜ sätted täpsustavad ja täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)(16) ning nendega nähakse ette füüsilistest või juriidilistest isikutest abonentide õigustatud huvid.

(47)  Elektrooniliste sidevõrkude ja ­teenuste turgude liberaliseerimine koos tehnoloogia kiire arenguga on suurendanud konkurentsi ja kiirendanud majanduskasvu ning tänu sellele on mitmekesistunud üldkasutatavate ja eraõiguslike elektrooniliste sidevõrkude ning avaliku juurdepääsuga eravõrkude kaudu lõppkasutajatele osutatavad teenused. ▌

(48)  IP-aadressid on interneti toimimiseks hädavajalikud. Nendega tehakse numbri abil kindlaks võrgus osalevad seadmed, näiteks arvutid ja arukad mobiilsed seadmed. Arvestades erinevaid olukordi, milles IP-aadresse kasutatakse, ning nendega seotud tehnoloogiaid, mis kiiresti edasi arenevad, on tekkinud küsimused nende aadresside kasutamiseks teatud olukordades isikuandmetena. Komisjon peaks seetõttu IP-aadresside ja nende kasutuse kohta läbiviidava uuringu põhjal esitama sobivad ettepanekud.

(49)  Tehnoloogia areng võimaldab luua uusi rakendusi, mis põhinevad andmekogumis- ja tuvastusseadmetel, näiteks raadiosagedusi kasutavatel kontaktivabadel seadmetel. Raadiosagedust kasutavad näiteks raadiosageduse tuvastamise seadmed (RFID) üheselt tuvastatavatelt märgistelt andmete hõivamiseks, mis kantakse seejärel üle olemasolevate sidevõrkude kaudu. Sellise tehnoloogia laiaulatuslik kasutamine võib tuua olulist majanduslikku ja sotsiaalset kasu ning kui kodanikud selle kasutamise heaks kiidavad, anda võimsa panuse siseturu arengusse. Selle saavutamiseks tuleb tagada kõik üksikisikute põhiõigused, sealhulgas õigus eraelu puutumatusele ja õigus andmekaitsele. Kui sellised seadmed ühendatakse üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkudega või kui need kasutavad peamise infrastruktuurina elektroonilisi sideteenuseid, tuleks kohaldada direktiivi 2002/58/EÜ asjakohaseid sätteid, sealhulgas turvalisust, liiklust ja asukohaandmeid ning konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid.

(50)  Üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutaja peaks võtma asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid oma teenuste turvalisuse tagamiseks. Ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/24/EÜ (mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist)(17) kohaldamist, peaksid sellised meetmed tagama, et isikuandmetele oleks juurdepääs üksnes volitatud töötajatel seaduslikult lubatud eesmärkidel ning et salvestatud või edastatud isikuandmed, võrk ja teenused oleksid kaitstud. Lisaks tuleks süsteemi nõrkade kohtade tuvastamiseks kehtestada isikuandmete töötlemise osas turvapoliitika ja teostada korrapärast järelevalvet ning võtta ennetus-, parandus- ja leevendusmeetmeid.

(51)  Siseriiklikud reguleerivad asutused peaksid teostama järelevalvet võetud meetmete üle ning levitama üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutajate hulgas parimaid tavasid.

(52)  Turvarikkumisega, mille tulemuseks on ▌ abonendi või üksikisiku isikuandmete kaotsiminek või väärkasutus, võib kaasneda oluline ▌ kahju kasutajatele, kui rikkumisega piisavalt ja õigeaegselt ei tegelda. Seepärast tuleks asjaomasel teenusepakkujal mistahes turvanõuete rikkumisest viivitamata teatada siseriiklikule reguleerivale asutusele või muule pädevale asutusele. Pädev asutus peaks tegema kindlaks rikkumise tõsiduse ja nõudma, et asjaomane teenusepakkuja teataks sellest kohaselt ja viivitamata kasutajatele, keda rikkumine mõjutab. Peale selle, kui tarbijate õigused ja huvid on koheselt ja otseselt ohus (näiteks volituseta juurdepääsu puhul e-kirjade sisule, juurdepääsu puhul krediitkaardiandmetele jne), peaks asjaomane teenusepakkuja lisaks pädevale siseriiklikule asutusele viivitamata otse teavitama ka kasutajaid, keda see mõjutab. Samuti peaksid teenusepakkujad igal aastal teavitama aasta jooksul toimunud direktiivis 2002/58/EÜ sätestatud turvanõuete kõikidest rikkumistest kasutajaid, keda see mõjutas. Teatised siseriiklikele asutustele ja kasutajatele peaks sisaldama teavet meetmete kohta, mida teenuseosutaja rikkumisega seoses võtab, ja soovitusi kasutajate kaitsmiseks, keda rikkumine mõjutab.

(53)  Siseriiklikud reguleerivad asutused peaksid tegutsema Euroopa Liidu kodanike huvides ja andma oma panuse isikuandmete ja eraelu puutumatuse kõrgetasemelise kaitse tagamiseks. Selleks peavad neil olema kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas põhjalikud ja usaldusväärsed andmed toimunud turvaintsidentide kohta, millega kaasnes üksikisikute isikuandmete väärkasutus.

(54)  Liikmesriikide ametiasutused ja kohtud ei peaks direktiivi 2002/58/EÜ ülevõtmismeetmete rakendamisel mitte ainult tõlgendama oma siseriiklikku õigust kooskõlas nimetatud direktiiviga, vaid ka tagama, et nad ei tugineks käesoleva direktiivi sellisele tõlgendusele, mis on vastuolus teiste põhiõigustega või ühenduse õiguse üldpõhimõtetega, näiteks proportsionaalsuse põhimõttega.

(55)  Ette tuleks näha ka rakendusmeetmed, et kehtestada ühtsed nõuded eraelu puutumatuse piisava kaitse ja elektrooniliste sidevõrkude kasutamisega seoses edastatud või töödeldud isikuandmete turvalisuse tagamiseks siseturul.

(56)  Turvarikkumistest teatamisel kasutatavate vormide ja korra kohta üksikasjalike eeskirjade koostamisel tuleks arvesse võtta ka rikkumise asjaolusid, sealhulgas seda, kas isikuandmed olid või ei olnud kodeeritud või mõnel muul sellisel moel kaitstud, mis vähendab tõhusalt identiteedipettuste või teistsuguse väärkasutuse tõenäosust. Lisaks sellele tuleks sellistes eeskirjade ja korra koostamisel võtta arvesse õiguskaitseasutuste õigustatud huve juhtude puhul, kus varajane avalikustamine võib tarbetult takistada rikkumise asjaolude uurimist.

▌

(57)  Arvutiprogrammid, mis salaja jälgivad kasutajate tegevust ja/või takistavad kasutaja lõppseadmete tööd, et tuua kasu kolmandale isikule (nn nuhkvara), kujutavad endast tõsist ohtu kasutaja eraelu puutumatusele. Kasutajate eraelu kõrgetasemeline ja võrdväärne kaitse tuleb tagada sellest hoolimata, kas nuhkvara laaditi alla kogemata elektrooniliste sidevõrkude kaudu või saadi ja installeeriti peidetuna programmi, mida levitati mõne muu välise andmekandja, näiteks CD, CD-ROMi või USB-mälupulga abil. Liikmesriigid peaksid julgustama lõppkasutajaid võtma vajalikke meetmeid, et kaitsta lõppseadmeid viiruste ja nuhkvara eest.

(58)  Elektrooniliste sideteenuste osutajad peavad tegema olulisi investeeringuid, et võidelda soovimatute kaubanduslike teadaannetega (rämpspostiga). Nad on rämpsposti saatjate leidmiseks ja tuvastamiseks vajalike teadmiste ja vahendite omamise tõttu paremas olukorras kui lõppkasutajad. Seepärast peaks e-posti teenuse ja teiste teenuste osutajatel olema võimalik võtta rämpsposti saatjate vastu kõnealuste rikkumiste tõttu õiguslikke meetmeid ja kaitsta seega nii oma klientide huve kui ka enda õigustatud ärihuve.

(59)  Kui asukohaandmeid (v.a liiklusandmed) võib töödelda, tuleks niisuguseid andmeid töödelda ainult pärast nende anonüümseks muutmist või asjaomaste kasutajate või abonentide eelneval nõusolekul, kellele tuleks anda selget ja ulatuslikku teavet võimaluse kohta võtta tagasi oma liiklusandmete töötlemiseks antud nõusolek mis tahes ajal.

(60)  Vajadus tagada eraelu puutumatuse ja ühenduse elektroonilisi sidevõrke kasutades edastatud ja töödeldud isikuandmete piisav kaitstus nõuab tõhusat rakendamis- ja jõustamispädevust, mis võimaldaks teha piisavaid algatusi nõuetele vastavuse saavutamiseks. Siseriiklikel reguleerivatel asutustel peaks nõuetele mittevastavuse tõhusaks uurimiseks olema küllaldane pädevus ja vahendid, sealhulgas võimalus saada kogu asjakohast teavet, mida nad võivad vajada, et teha otsus kaebuste suhtes ja kehtestada sanktsioonid mittevastavuse puhul.

(61)  Piiriülene koostöö ja jõustamine tuleks tagada kooskõlas olemasolevate ühenduse piiriüleste jõustamismehhanismidega, näiteks mehhanismidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus))(18) muutes kõnealust määrust.

(62)  Direktiivide 2002/22/EÜ ning 2002/58/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(19).

(63)  Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut,(20) jõustumise korral peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule uue õigusakti ettepaneku eraelu puutumatuse ja andmete turvalisuse kohta elektroonilises sides koos uue õigusliku alusega.

(64)  Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu ║rakendusmeetmed tariifide läbipaistvuse, minimaalsete teenuse kvaliteedi nõuete ja hädaabinumbriga 112 seotud teenuste tõhusa rakendamise kohta, toimiva juurdepääsu kohta numbritele ja teenustele ning puudega lõppkasutajate juurdepääsu parandamise kohta; samuti peaks komisjonil olema õigus teha muudatusi, et kohandada lisasid tehnika arengule või turunõudluse muutustele. Samuti tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu rakendusmeetmed seoses teabe- ja teavitamisnõuetega ning piiriülese koostööga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2002/22/EÜ vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Arvestades, et kontrolliga regulatiivmenetluse läbiviimine tavapärase ajakava kohaselt võib teatavates eriolukordades takistada rakendusmeetmete õigeaegset vastuvõtmist, peaksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tegutsema kiiresti, et tagada nende meetmete õigeaegne vastuvõtmine.

(65)  Direktiivi 2002/22/EÜ eesmärk on tagada tarbijate ja kasutajate õiguste kõrgetasemeline kaitse telekommunikatsiooniteenuste osutamisel. Nimetatud kaitse ei ole vajalik globaalsete telekommunikatsiooniteenuste osutamisel. Nendeks on ettevõtte andmed ja kõneteenused, mida pakutakse paketina suurtele ettevõtetele, mis asuvad eri riikides, nii ELis kui ka väljaspool, lähtuvalt individuaalsetest lepingutest, mis on sõlmitud võrdväärsete poolte vahel.

(66)  Direktiive 2002/22/EÜ ja 2002/58/EÜ tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/22/EÜ

(universaalteenuse direktiiv) muudatused

Direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) muudetakse järgmiselt.

1)  Artikkel 1 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.  Direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) raames käsitleb käesolev direktiiv elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumist lõppkasutajatele. Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada tulemusliku konkurentsi ja valikuvabaduse abil kogu ühenduses hea kvaliteediga üldkasutatavate teenuste kättesaadavus ja käsitleda asjaolusid, mille puhul turg ei rahulda tulemuslikult lõppkasutajate vajadusi. Käesolev direktiiv sisaldab ka sätteid tarbijate valduses olevate lõppseadmete kohta, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse lõppseadmetele, mis on mõeldud erivajadustega kasutajate, sealhulgas puudega inimeste ja eakate jaoks.

2.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse lõppkasutajate õigused ja üldkasutatavaid elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate ettevõtjate vastavad kohustused. Seoses universaalteenuse pakkumise tagamisega avatud ja konkurentsile rajatud keskkonnas määratletakse käesolevas direktiivis kindlaksmääratud kvaliteediga teenuste miinimumkogum, millele on kõigil lõppkasutajatel konkreetse riigi tingimusi arvestades vastuvõetava hinnaga juurdepääs, ilma et see moonutaks konkurentsi. Käesolevas direktiivis sätestatakse ka kohustused, mis on seotud teatavate kohustuslike teenuste osutamisega.

3.  Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse tarbijakaitset käsitlevate eeskirjade, eelkõige direktiivide 93/13/EMÜ ja 97/7/EÜ, ning ühenduse õigusega kooskõlas olevate riiklike eeskirjade kohaldamist.

a)   punkt b jäetakse välja;

b)   punktid c ja d asendatakse järgmisega:"

c)   punkt e jäetakse välja.

3)  Artikkel 4 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 4

Juurdepääsu pakkumine määratletud piirkonnas ja telefoniteenuste osutamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt üks ettevõtja rahuldab iga põhjendatud taotluse liituda määratletud piirkonnas üldkasutatava sidevõrguga.

2.  Pakutav ühendus peab toetama kõnesidet, faksi saatmist ja vastuvõtmist ning andmesidet edastuskiirusega, mis on piisav toimiva Interneti-ühenduse jaoks, võttes arvesse enamiku abonentide poolt valdavalt kasutatavaid tehnilisi vahendeid ja tehnoloogilist teostatavust.

3.  Liikmesriigid tagavad, et vähemalt üks ettevõtja rahuldab iga põhjendatud taotluse sellise üldkasutatava telefoniteenuse osutamiseks lõikes 1 osutatud võrguühenduse kaudu, mis võimaldab helistada ja vastu võtta siseriiklikke ja rahvusvahelisi kõnesid ning helistada hädaabiteenustele numbril 112 ning kõigil muudel riigisisestel hädaabinumbritel.

4)  Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2.  Võttes arvesse direktiivi 2002/58/EÜ artikli 12 sätteid, sisaldavad lõikes 1 nimetatud kataloogid kõiki üldkasutatavate telefoniteenuste abonente.

5)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)   pealkiri asendatakse järgmisega:"

Üldkasutatavad taksofonid ja muud juurdepääsupunktid telekommunikatsiooniteenustele

b)   lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1.  Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud reguleerivad asutused võivad määrata ettevõtjatele kohustusi, et tagada niisugune üldkasutatavate taksofonide või muude telekommunikatsiooniteenustele juurdepääsupunktide pakkumine, mis rahuldab lõppkasutajate mõistlikud vajadused geograafilise katvuse ja taksofonide või muude telekommunikatsiooniteenustele juurdepääsupunktide hulga ning puudega inimestele kättesaadavuse ja teenuste kvaliteedi poolest.

6)  Artikkel 7 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 7

Meetmed puudega kasutajaid silmas pidades

1.  Liikmesriigid võtavad puudega lõppkasutajaid silmas pidades erimeetmeid, et tagada neile taskukohane ja teiste lõppkasutajatega samaväärne juurdepääs elektroonilistele sideteenustele, sealhulgas hädaabiteenustele, numbriinfoteenustele ja kataloogidele.

2.  ▌ Liikmesriigid võivad võtta erimeetmeid, mis on siseriiklike reguleerivate asutuste hinnangul konkreetse riigi tingimusi ja seoses puudega sätestatud nõudeid silmas pidades vajalikud selle tagamiseks, et puudega lõppkasutajatel on ettevõtjate ja teenuseosutajate valikul samasugused võimalused kui enamikul lõppkasutajatel, ning et soodustada sobivate lõppseadmete kättesaadavust. Igal juhul tagavad liikmesriigid, et puudega kasutajate erirühmade vajadustele vastab vähemalt üks ettevõte.

3.  Ülalmainitud meetmeid võttes julgustavad liikmesriigid direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklite 17, 18 ja 19 kohaselt avaldatud asjakohaste standardite või spetsifikaatide järgimist.

4.  Puudega kasutajate tarbeks erikorra vastuvõtmise ja rakendamise eesmärgil peavad liikmesriigid julgustama vajalikke teenuseid ja funktsioone pakkuvate lõppseadmete tootmist ja kättesaadavust.

7)  Artiklile 8 lisatakse järgmine lõige ║:"

3.  Kui lõike 1 kohaselt määratud operaator kavatseb kogu oma kohaliku juurdepääsuvõrgu vara või selle osa kasutades luua erineva omandilise kuuluvusega eraldi juriidilise isiku, teavitab ta sellest enne ja õigeaegselt siseriiklikku reguleerivat asutust, et see saaks hinnata kavandatava tehingu mõju juurdepääsu pakkumisele määratled piirkonnas ning telefoniteenuste osutamisele artikli 4 kohaselt. Siseriiklik reguleeriv asutus võib kooskõlas direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv) artikli 6 lõikega 2 kehtestada sellisele tegevusele tingimused.

8)  Artikli 9 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmistega:"

1.  Siseriiklikud reguleerivad asutused jälgivad määratud ettevõtjate poolt osutatavate ning artiklite 4, 5, 6 ja 7 kohaselt universaalteenuse osutamise kohustuse hulka kuuluvate teenuste, või kui kõnealust teenust osutama ei ole määratud ühtegi ettevõtjat, siis muude turul pakutavate teenuste jaemüügitariifide arengut ja taset eelkõige siseriiklike tarbijahindade ja sissetulekute suhtes.

2.  Pidades silmas konkreetse riigi tingimusi, võivad liikmesriigid nõuda, et määratud ettevõtjad pakuksid tarbijatele tariifi valimise võimalust või pakette, mis erinevad tavapäraste kaubandustingimuste kohaselt pakutavatest, eelkõige selle tagamiseks, et väikese sissetuleku või sotsiaalsete erivajadustega isikute puhul ei oleks takistatud artikli 4 lõike 1 kohane juurdepääs võrgule ja selle kasutamine ega artikli 4 lõikes 3 ning artiklites 5, 6 ja 7 universaalteenuse pakkumise kohustuse hulka arvatud ja määratud ettevõtjate poolt osutatavate teenuste kasutamine.

3.  Peale sätete, mille kohaselt määratud ettevõtjad peavad pakkuma eritariifi valimise võimalust või järgima hinnalagesid või geograafilisi keskmisi või muid samalaadseid skeeme, tagavad liikmesriigid ▌toetuse pakkumise tarbijatele, kellel on väike sissetulek, puue või sotsiaalsed erivajadused.

9)  Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2.  Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 2 määratletud telekommunikatsiooniteenuseid osutavad ettevõtjad pakuvad kõnealuse direktiivi I lisa A osas sätestatud erivahendeid ja -teenuseid, et abonendid saaksid jälgida ja kontrollida kulutusi ning vältida teenuse põhjendamatut peatamist.

10)  Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1.  Siseriiklikud reguleerivad asutused tagavad, et kõik artiklites 4, 5, 6 ja 7 ning artikli 9 lõikes 2 sätestatud kohustustega määratud ettevõtjad avaldavad piisava ja ajakohastatud teabe oma tulemuste kohta universaalteenuse osutamise valdkonnas, lähtudes III lisas sätestatud teenuse kvaliteedi parameetritest, mõistetest ja mõõtmismeetoditest. Avaldatud teave edastatakse taotluse korral ka siseriiklikele reguleerivale asutusele.

11)  III peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:"

REGULEERIV KONTROLL TEATAVATEL JAEMÜÜGITURGUDEL MÄRKIMISVÄÄRSET TURUJÕUDU OMAVATE ETTEVÕTJATE ÜLE

12)  Artikkel 16 jäetakse välja.

13)  Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)   lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1.  Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud reguleerivad asutused kehtestavad asjakohased turgu reguleerivad kohustused ettevõtjatele, kelle puhul on tuvastatud, et neil on vaadeldaval jaemüügiturul märkimisväärne turujõud direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 14 tähenduses:

b)   lisatakse järgmine lõige:"

2a.   Ilma et see piiraks kohustusi, mis võidakse kehtestada operaatoritele, kelle puhul on tuvastatud, et neil on vaadeldaval jaemüügiturul märkimisväärne turujõud vastavalt lõikele 1, võivad siseriiklikud reguleerivad asutused kohaldada lõikes 2 nimetatud kohustusi üleminekuperioodil operaatorite suhtes, kelle puhul on tuvastatud, et neil on vaadeldaval hulgimüügiturul märkimisväärne turujõud, juhul kui hulgimüügikohustused on kehtestatud, kuid ei anna veel tulemusi tagamaks konkurentsi jaemüügiturul.

c)   lõige 3 jäetakse välja.

14)  Artiklid 18 ja 19 jäetakse välja.

15)  Artiklid 20 ja 21 asendatakse järgmistega:"

Artikkel 20

Lepingud

▌

1.  Liikmesriigid tagavad, et üldkasutatava sidevõrguga ühenduse teenuseid ja/või elektroonilisi sideteenuseid tellides on tarbijatel ja taotluse korral teistel lõppkasutajatel õigus sõlmida leping selliseid teenuseid ja/või ühendust pakkuva ettevõtja või pakkuvate ettevõtjatega. Lepingus esitatakse selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul vähemalt järgmised andmed:

Lepingus esitatakse ka teave, mille asjaomased ametiasutused on esitanud elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste kasutamise kohta ebaseaduslikuks tegevuseks või kahjustava sisu levitamiseks ning pakutava teenuse puhul asjakohaste kaitseviiside kohta artikli 21 lõikes 4 osutatud isikute turvalisuse, eraelu ja isikuandmete puutumatuse ohustamise vastu.

▌

2.  Abonendil on õigus leping ilma sanktsioonideta lõpetada pärast seda, kui talle on teatatud operaatori kavandatavast lepingutingimuste muutmisest. Abonentidele teatatakse muudatustest piisavalt vara (vähemalt kuu aega) enne selliste muudatuste tegemist ja samal ajal teavitatakse neid õigusest leping sanktsioonideta lõpetada, kui uued tingimused ei ole neile vastuvõetavad.

Artikkel 21

Läbipaistvus ja teabe avaldamine

▌

1.  Liikmesriigid tagavad, et üldkasutatava elektroonilise sidevõrguga liitumist ja/või elektroonilisi sideteenuseid pakkuvad ettevõtjaid avaldavad läbipaistva, võrreldava, piisava ja ajakohase teabe nende poolt tarbijatele ja lõppkasutajatele pakutava juurdepääsu ja osutatavate teenuste puhul kehtivate hindade ja tariifide, lepingu lõpetamisega seotud kulude ning standardtingimuste kohta vastavalt II lisa sätetele. Selline teave avaldatakse selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul. Siseriiklikud reguleerivad asutused võivad määratleda lisanõuded selle kohta, mis kujul selline teave tuleb avaldada.

2.  Siseriiklikud reguleerivad asutused toetavad võrreldava teabe jagamist, et lõppkasutajad ja tarbijad saaksid interaktiivsete juhendite või samalaadsete vahendite abil iseseisvalt hinnata eri kasutusmudelite kulusid. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud reguleerivad asutused teevad sellised juhendid või vahendid ise või kolmandate isikute kaudu tasuta või mõistliku hinnaga kättesaadavaks. Kolmandatel isikutel on õigus kasutada elektroonilisi sidevõrke ja/või ­teenuseid pakkuvate ettevõtjate avaldatud teavet tasuta, selleks et selliseid interaktiivseid juhendeid või samalaadseid vahendeid müüa või need kättesaadavaks teha.

3.  Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud reguleerivad asutused saaksid üldkasutatavate elektrooniliste sidevõrkudega liitumist ja/või elektroonilisi sideteenuseid osutavaid ettevõtjaid kohustada muu hulgas:

Kui seda peetakse asjakohaseks, võivad siseriiklikud reguleerivad asutused edendada enne kohustuste kehtestamist ise- ja/või kaasreguleerimismeetmeid.

4.   Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud reguleerivad asutused kohustavad lõikes 3 osutatud ettevõtjaid edastama olemasolevatele ja uutele abonentidele vajaduse korral üldist huvi pakkuvat teavet. Sellise teabe koostavad asjaomased ametiasutused standardsel kujul ja see käsitleb muu hulgas järgmisi teemasid:

Asjaomane ametiasutus hüvitab olulised lisakulud, mis ettevõtjatel kõnealuste kohustuste täitmisel tekivad.

16)  Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a)   lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

1.  Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikel reguleerivatel asutustel on pärast huvitatud isikute seisukohtade arvessevõtmist võimalik nõuda, et üldkasutatavaid elektroonilisi sidevõrke ja/või ­teenuseid pakkuvad ettevõtjad avaldaksid lõppkasutajatele võrreldavad, piisavad ja ajakohastatud andmed oma teenuste kvaliteedi kohta ja puudega lõppkasutajatele ▌ juurdepääsu tagavate meetmete võtmise kohta. Teave esitatakse taotluse korral enne avaldamist ka siseriiklikele reguleerivale asutusele.

2.  Lisaks sellele võivad siseriiklikud reguleerivad asutused täpsustada mõõdetavad teenuse kvaliteedi parameetrid ning avaldatava teabe sisu, vormi ja avaldamisviisi, kaasa arvatud võimalikud kvaliteedi sertifitseerimise mehhanismid, et tagada lõppkasutajatele, sealhulgas puudega lõppkasutajatele, juurdepääs usalduslikule, võrreldavale, usaldusväärsele ja kasutajasõbralikule teabele. Vajaduse korral võib kasutada III lisas esitatud parameetreid, mõisteid ja mõõtmismeetodeid.

b)   lisatakse järgmine lõige ║:"

3.  Teenuse kvaliteedi langemise ja võrguliikluse aeglustumise takistamiseks ja tagamaks, et kasutajatele ei seata põhjendamatuid piiranguid sisu kättesaamisele või levitamisele või mis tahes vabalt valitud rakenduste ja teenuste kasutamisele, võib siseriiklik reguleeriv asutus kehtestada suunised teenuse kvaliteedi miinimumnõuete kohta ja võtta vajaduse korral muid meetmeid. Nimetatud suunistes või meetmetes võetakse asjakohaselt arvesse direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 17 kohaselt kehtestatud standardeid.

Komisjon võib pärast kõnealuste suuniste või meetmetega tutvumist ja Euroopa telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste kogul (BERT) konsulteerimist vastu võtta tehnilised rakendusmeetmed, kui ta arvab, et need suunised või meetmed võivad luua siseturu jaoks takistusi. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ▌

17)  Artikkel 23 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 23

Teenuste kättesaadavus

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada võimalikult suures ulatuses osutatavate üldkasutatavate telefoniteenuste kättesaadavus võrgu ulatusliku rikke või vääramatu jõu korral. Liikmesriigid tagavad, et üldkasutatavaid telefoniteenuseid osutavad ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed hädaabiteenustele pideva juurdepääsu tagamiseks kõikjalt ELi territooriumi ulatuses.

18)  Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a)   pealkiri asendatakse järgmisega:"

Kataloogiinfoteenused

b)   lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõigil elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste lõppkasutajatel on õigus lasta edastada oma andmed numbriinfoteenuste pakkujatele ja kataloogidele lõike 2 sätete kohaselt.

c)   lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:"

3.  Liikmesriigid tagavad, et ▌numbriinfoteenused on kättesaadavad kõigile elektroonilise sideteenuse lõppkasutajatele ja et sellistele teenustele juurdepääsu kontrollivad operaatorid pakuvad juurdepääsuteenuseid tingimustel, mis on õiglased, kulupõhised, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad.

4.  Liikmesriigid ei säilita reguleerivaid piiranguid, mis ei lase ühes liikmesriigis asuvatel lõppkasutajatel vahetult kasutada teise liikmesriigi numbriinfoteenust kas häälkõne või SMSi teel ning võtavad vastavalt artiklile 28 meetmeid kõnealuse juurdepääsu tagamiseks.

5.  Lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaldamisel võetakse arvesse ühenduse õigusnormide nõudeid isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse kohta, eelkõige direktiivi 2002/58/EÜ artiklit 12.

19)  Artiklid 26 ja 27 ║asendatakse järgmistega:"

Artikkel 26

Hädaabiteenused ja Euroopa ühtne hädaabinumber

1.  Liikmesriigid tagavad, et lisaks kõigile võimalikele riigisisestele hädaabinumbritele, mille on kindlaks määranud siseriiklikud reguleerivad asutused, on kõigil lõikes 2 osutatud teenuste lõppkasutajatel, sealhulgas üldkasutatavate taksofonide kasutajatel, võimalik tasuta ja muid makseviise kasutamata helistada hädaabiteenistustele, kasutades Euroopa ühtset hädaabinumbrit 112.

2.  Liikmesriigid tagavad koostöös siseriiklike reguleerivate asutuste, hädaabiteenistuste ja teenuseosutajatega, et riigi või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või numbrite abil siseriiklike ja/või rahvusvaheliste kõnede algatamise elektroonilist sideteenust osutavad ettevõtjad tagavad usaldusväärse juurdepääsu hädaabiteenustele.

3.  Liikmesriigid tagavad, et hädaabiteenistused on suutelised nõuetekohaselt vastama kõigile Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud kõnedele ja tegelema nendega riiklikule hädaabiorganisatsioonile kõige sobivamal viisil. Sellistele kõnedele vastatakse ja need edastatakse vähemalt sama kiiresti ja tõhusalt, kui seda tehakse riigisisese hädaabinumbri või riigisiseste hädaabinumbrite puhul, kui need on kasutusel.

4.  Liikmesriigid tagavad, et puudega lõppkasutajatel on teiste lõppkasutajatega võrdväärne juurdepääs hädaabiteenustele. Puudega lõppkasutajatele juurdepääsu tagamiseks hädaabiteenustele teises liikmesriigis reisides peavad võetavad meetmed hõlmama direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 17 kohaselt avaldatud asjakohaste standardite või spetsifikaatide järgimise tagamist.

5.  Liikmesriigid tagavad, et ▌teave helistaja asukoha kohta avaldatakse tasuta niipea, kui hädaabikõne jõuab hädaolukorraga tegelevasse asutusse. See kehtib ka kõigi Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud kõnede puhul.

▌

6.  Liikmesriigid tagavad, et kõiki liidu kodanikke teavitatakse lisaks riigisisestele hädaabinumbritele ka Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 olemasolust ja kasutamisest nõuetekohaselt, eriti liikmesriikide vahel reisivatele isikutele suunatud algatuste kaudu. ▌

7.  Hädaabinumbriga 112 seotud teenuste tõhusa rakendamise tagamiseks liikmesriikides, ▌ võib komisjon pärast BERTiga konsulteerimist vastu võtta tehnilised rakendusmeetmed.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ▌

Artikkel 27

Euroopa telefonikoodid

1.  Liikmesriigid tagavad, et ühtne rahvusvaheline kood on 00. Kahel pool liikmesriikidevahelist piiri paiknevate naaberpiirkondade vaheliste kõnede puhul võib kehtestada erikorra või pikendada juba kehtivat erikorda. Asjaomastes piirkondades asuvaid lõppkasutajaid teavitatakse sellisest korrast.

2.  Liikmesriigid, millele ITU määras rahvusvahelise koodi 3883, jätavad Euroopa numeratsioonivälja (ETNS) haldamise, sealhulgas numbrite loovutamise ja tutvustamise, ainult organisatsioonile, mis on loodud ühenduse õiguse alusel ja mille komisjon on avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikuprotseduuri alusel nimetanud, või BERTile.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kõik üldkasutatavaid telefoniteenuseid osutavad ettevõtjad edastavad kõik kõned Euroopa numeratsioonivälja ja ­väljalt sellise tasu eest, mis ei ületa maksimaalset tariifi, mida nad kohaldavad teistesse liikmesriikidesse ja teistest liikmesriikidest tehtavate kõnede puhul.

20)  Lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 27 a

Sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste, sealhulgas kadunud laste otsimise abitelefoni ühtlustatud numbrid

1.  Liikmesriigid edendavad konkreetsete numbrite kasutamist numeratsioonialas algusega 116, mis on kindlaks määratud komisjoni 15. veebruari 2007. aasta otsusega 2007/116/EÜ (millega reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega 116 sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele)*. Liikmesriigid ergutavad oma territooriumil nende teenuste osutamist, milleks kõnesolevad numbrid on reserveeritud.

2.   Liikmesriigid tagavad, et puudega lõppkasutajatel oleks juurdepääs teenustele numeratsioonialas algusega 116. Puudega lõppkasutajatele juurdepääsu tagamiseks nendele teenustele teises liikmesriigis reisides peavad võetavad meetmed tagama direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 17 kohaselt avaldatud asjakohaste standardite või spetsifikaatide järgimise.

3.   Liikmesriigid tagavad, et kodanikke on eelkõige konkreetselt liikmesriikide vahel reisivatele isikutele suunatud algatuste kaudu piisavalt teavitatud numeratsiooniala algusega 116 olemasolust ja selle kasutamisest.

4.  Lisaks kõikidele numeratsioonialade algusega 116 suhtes üldkohaldatavatele meetmetele, mida võetakse vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3, tagavad liikmesriigid kodanikele juurdepääsu abitelefonile, et teatada laste kadumise juhtumitest. Abitelefoni number on 116000.

5.   Numeratsiooniala algusega 116, eelkõige kadunud laste otsimise abitelefoni 116000 tõhusa rakendamise tagamiseks liikmesriikides, sealhulgas puudega lõppkasutajatele juurdepääsu võimaldamiseks teistes liikmesriikides reisides võib komisjon pärast BERTiga konsulteerimist vastu võtta tehnilised rakendusmeetmed.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

________________

* ELT L 49, 17.2.2007, lk 30.

21)  Artikkel 28 asendatakse järgmisega: "

"Artikkel 28

Juurdepääs numbritele ja teenustele

1.  Liikmesriigid tagavad, et seal, kus see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, ning välja arvatud juhtudel, kui abonent on ärilistel põhjustel otsustanud konkreetsetes geograafilistes piirkondades asuvate helistajate juurdepääsu piirata, võtavad siseriiklikud reguleerivad asutused kõik vajalikud meetmed järgmiste asjaolude tagamiseks:

Siseriiklikel reguleerivatel asutustel on võimalik tõkestada igal üksikul juhul juurdepääs numbritele või teenustele, kui see on õigustatud pettuse või väärkasutuse tõttu, ning tagada, et kõnealustel juhtudel, sealhulgas juhul, kui käimas on uurimine, peatavad elektrooniliste sideteenuste osutajad asjaomase vastastikuse sidumise või muude teenuste müügi.

2.  Selleks et tagada lõppkasutajatele tõhus juurdepääs ühenduse numbritele ja teenustele, võib komisjon ▌vastu võtta tehnilised rakendusmeetmed. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ▌

Kõik sellised tehnilised rakendusmeetmed võib korrapäraselt läbi vaadata, et võtta arvesse turu ja tehnoloogia arengut.

3.  Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud reguleerivad asutused võivad nõuda üldkasutatavaid sidevõrke pakkuvatelt ettevõtjatelt teabe esitamist nende võrkude haldamise kohta seoses mis tahes piirangutega lõppkasutajate juurdepääsule teenustele, sisule või rakendustele või nende kasutamisele. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikel reguleerivatel asutustel on vajalik pädevus uurida juhtumeid, kus ettevõtjad on kehtestanud piirangud lõppkasutajate juurdepääsule teenustele, sisule või rakendustele.".

22)  Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)   lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik riigi telefoninumeratsiooniplaanist numbri saanud abonendid võivad taotluse esitamise korral säilitada I lisa C osa sätete kohaselt oma numbri (numbrid) sellest olenemata, milline ettevõtja teenust osutab.

b)   lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3.  Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid kehtestada I lisa A osa punktis e sätestatud ühenduse katkestamise kohustuse üldise nõudena kõigile ettevõtjatele, kes pakuvad juurdepääsu üldkasutatavatele sidevõrkudele ja/või üldkasutatavatele telefoniteenustele.

23)  Artikkel 30 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 30

Teenuseosutaja vahetamise lihtsustamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik riigi telefoninumeratsiooniplaanist numbri saanud abonendid võivad taotluse esitamise korral säilitada I lisa C osa sätete kohaselt oma numbri (numbrid) sellest olenemata, milline ettevõtja teenust osutab.

2.  Siseriiklikud reguleerivad asutused tagavad, et operaatorite tasud numbrite teisaldamise eest on kulupõhised ja et abonentidelt nõutav tasu ei mõjuta neid sellise võimaluse kasutamisest loobuma.

3.  Siseriiklikud reguleerivad asutused ei kehtesta numbrite teisaldamise jaemüügitariife konkurentsi moonutaval viisil, näiteks ei kehtesta nad eri- ega ühtseid jaemüügitariife.

4.  Numbri teisaldamine ja sellele järgnev aktiveerimine toimub võimalikult lühikese aja jooksul, aga hiljemalt ühe tööpäeva jooksul alates abonendi poolt taotluse esitamisest. Siseriiklikud reguleerivad asutused võivad ühe tööpäeva pikkust ajavahemikku pikendada ja võtta vajaduse korral asjakohaseid meetmeid, vältimaks abonentide numbrite teisaldamist vastu nende tahtmist. Siseriiklikud reguleerivad asutused võivad määrata teenuseosutajatele asjakohaseid karistusi, sealhulgas kohustuse maksta tarbijatele hüvitist, juhul kui numbri teisaldamisega viivitatakse või kui numbri teisaldamist teenuseosutaja poolt või tema nimel kuritarvitatakse.

5.   Liikmesriigid tagavad, et kasutaja ja elektroonilisi sideteenuseid osutava ettevõtja vahel sõlmitud lepingu kestus ei ületa 24 kuud. Samuti tagavad nad, et kõigi teenuseliikide ja lõppseadmete puhul on kasutajatele tagatud võimalus sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on 12 kuud.

6.  Liikmesriigid tagavad, et lepingute lõpetamise ▌kord ei mõjuta abonenti teenusteosutaja vahetamisest loobuma.

24)  Artikli 31 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1.  Liikmesriigid võivad kindlaksmääratud raadio- ja audiovisuaalsete meediateenuste ning täiendavate teenuste edastamiseks ja eelkõige juurdepääsu pakkumiseks kehtestada mõistlikke edastamiskohustusi nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatele ettevõtjatele, kes pakuvad raadioülekannete või audiovisuaalsete meediateenuste üldsusele edastamiseks kasutatavaid elektroonilisi sidevõrke, kui suurele hulgale selliste võrkude lõppkasutajatest on need võrgud raadioülekannete ja audiovisuaalsete meediateenuste vastuvõtmise peamine vahend. Selliseid kohustusi kehtestatakse ainult juhul, kui need on vajalikud selleks, et saavutada iga liikmesriigi poolt ▌selgelt ja täpselt kindlaksmääratud üldist huvi pakkuvaid eesmärke, ning need peavad olema proportsionaalsed ja läbipaistvad.

Liikmesriigid vaatavad esimeses lõigus osutatud kohustused läbi hiljemalt ühe aasta jooksul alates [muutva õigusakti rakendamise tähtaeg], välja arvatud juhul, kui liikmesriigid korraldasid sellise läbivaatamise eelneva kahe aasta jooksul.

Liikmesriigid vaatavad edastamiskohustused läbi korrapäraselt.

25)   Lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 31a

Puudega kasutajatele võrdse juurdepääsu ja valikuvõimaluste tagamine

26)   Lisatakse järgmine artikkel:"

"Artikkel 32a

Juurdepääs sisule, teenustele ja rakendustele

Liikmesriigid tagavad, et kasutajate õiguste mis tahes piiranguid sisule, teenustele ja rakendustele juurdepääsu osas, kui need on vajalikud, rakendatakse sobivate meetmete abil vastavalt proportsionaalsuse, mõjususe ja hoiatavuse põhimõtetele. Need meetmed ei tohi takistada infoühiskonna arengut vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivile 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)* ega olla vastuolus kodanike põhiõigustega, sealhulgas õigusega eraelu puutumatusele ja õigusega õiglasele kohtupidamisele.

________________

* EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

27)  Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

a)   lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

b)   lisatakse järgmine lõige:"

2a.   Ilma et see piiraks selliseid kultuuri- ja meediapoliitika eesmärke, nagu kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning meediakanalite paljusus, edendavate ühenduse õigusaktidega kooskõlas olevate riiklike eeskirjade kohaldamist, edendavad siseriiklikud reguleerivad asutused ja teised asjaomased asutused, kuivõrd see on asjalik, koostööd elektroonilisi sidevõrke ja/või ­teenuseid pakkuvate ettevõtjate ning elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul seadusliku sisu edendamisest huvitatud sektorite vahel. Koostöö võib hõlmata ka artikli 21 lõike 4 ja artikli 20 lõike 1 kohaselt kättesaadavaks tehtava avalikku huvi pakkuva teabe kooskõlastamist.

c)   lisatakse järgmine lõige:"

 ▌

3.  Ilma et see piiraks direktiivi 1999/5/EÜ kohaldamist, eriti selle artikli 3 lõike 3 punktis f seoses puudega sätestatud nõuete rakendamist, ning selleks, et parandada puudega lõppkasutajate juurdepääsu elektroonilistele sideteenustele ja seadmetele, võib komisjon pärast ▌avalikkusega ja BERTiga konsulteerimist võtta ▌asjakohaseid tehnilisi rakendusmeetmeid. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ▌

28)  Artikli 34 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1.  Liikmesriigid tagavad, et sõltumatud asutused pakuvad tarbijate ning elektroonilisi sidevõrke ja/või ­teenuseid pakkuvate ettevõtjate vahel lepingutingimuste ja/või selliste võrkude või teenuste pakkumist käsitlevate lepingute täitmise pärast tekkinud lahendamata vaidlustega tegelemiseks läbipaistvaid, lihtsaid ja odavaid kohtuväliseid menetlusi. Sellised menetlused peavad võimaldama kiiresti ja õiglaselt lahendada vaidlusküsimusi ning võtma arvesse nõudeid, mis on kehtestatud komisjoni 30. märtsi 1998. aasta soovitusega 98/257/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate asutuste suhtes kohaldatavate põhimõtete kohta)*. Liikmesriigid võivad vajaduse korral võtta vastu kulude hüvitamise süsteemi. Liikmesriigid võivad kõnealuseid kohustusi laiendada nii, et need hõlmaksid vaidlusküsimusi, millesse on kaasatud teised lõppkasutajad.

Liikmesriigid tagavad, et selliste vaidluste lahendamise eest vastutavad asutused, mis võivad olla ainsad kontaktpunktid, esitavad statistilistel eesmärkidel komisjonile ja asutustele asjakohase teabe.

Liikmesriigid julgustavad usaldusväärseid kohtuväliseid menetlusi, võttes eriti arvesse audiovisuaalse ja elektroonilise side vastastikust mõju.

________________

* EÜT L 115, 17.4.1998, lk 31.

29)  Artikkel 35 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 35

Lisade kohandamine

Meetmed, mille eesmärgiks on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid ja mis on vajalikud I, II, III ja VI lisa kohandamiseks tehnoloogia arenguga või turunõudluse muutumisega, võtab komisjon vastu vastavalt artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

30)  Artikli 36 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2.  Siseriiklikud reguleerivad asutused teatavad komisjonile, millised kohustused on kehtestatud universaalteenust osutama määratud ettevõtjatele. Komisjonile teatatakse viivitamata kõigist muudatustest, mis mõjutavad ettevõtjatele kehtestatud kohustusi, ja muudatustest ettevõtjate seas, keda mõjutavad käesoleva direktiivi sätted.

31)  Artikkel 37 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 37

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 22 alusel loodud sidekomitee.

2.   ║ Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

▌

32)  I, II ja III lisa asendatakse käesoleva direktiivi I, II ja III lisaga.

33)   VI lisa punkt 1 asendatakse järgmisega:"

1.   Ühtne skrambleerimisalgoritm ja tasuta ülekannete vastuvõtmine

34)  VII lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Direktiivi 2002/58/EÜ

(eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) muudatused

Direktiivi 2002/58/EÜ (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 1 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

1.  Käesoleva direktiiviga ühtlustatakse liikmesriikide need sätted, mis on vajalikud põhiõiguste ja -vabaduste ning eelkõige eraelu puutumatuse, konfidentsiaalsuse ja infotehnoloogia süsteemide turvalisuse kaitse võrdväärse taseme tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks ühenduses.

2.  Käesoleva direktiivi sätted täpsustavad ja täiendavad direktiivi 95/46/EÜ sätteid lõikes 1 nimetatud eesmärkidel. Lisaks sellele nähakse nende sätetega ette füüsilistest või juriidilistest isikutest abonentide õigustatud huvide kaitse.

2)  Artikli 2 punkt e asendatakse järgmisega:"

3)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 3

Asjaomased teenused

Käesolevat direktiivi kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub seoses üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamisega ühenduse üldkasutatavates ja eraõiguslikes sidevõrkudes ning avaliku juurdepääsuga eravõrkudes, sealhulgas andmete kogumist ja tuvastusseadmeid toetavates üldkasutatavates ja eraõiguslikes sidevõrkudes ning avaliku juurdepääsuga eravõrkudes.

4)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)   pealkiri asendatakse järgmisega:"

Töötlemise turvalisus

b)   lisatakse järgmised lõiked:"

1a.   Ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/24/EÜ (mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist)* kohaldamist, hõlmavad nimetatud meetmed järgmist:

1b.   Siseriiklikel reguleerivatel asutustel peab olema võimalik kontrollida üldkasutatavate sideteenuste ja infoühiskonna teenuste osutajate võetud meetmeid ning anda soovitusi parimate tavade ja tulemusnäitajate kohta turvalisuse taseme osas, mille kõnealused meetmed saavutama peaks.

________________

* ELT L 105, 13.4.2006, lk 54.

c)   lisatakse järgmised lõiked ▌:"

3.  Turvarikkumisest, millega kaasnes seoses ühenduse üldkasutatavate sideteenuste osutamisega edastatud, salvestatud või muul moel töödeldud isikuandmete juhuslik või ebaseaduslik hävitamine, kaotsiminek, muutmine, loata avalikustamine või neile juurdepääs, teavitab üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja või mis tahes ettevõtja, kes osutab tarbijatele teenuseid interneti vahendusel ning kes on andmetöötleja ja infoühiskonna teenuste osutaja, asjatu viivituseta ▌siseriiklikku reguleerivat asutust või vastavalt liikmesriigi õigusele pädevat asutust. Pädevale asutusele saadetavas teatises tuleb kirjeldada vähemalt rikkumise olemust ja soovitada meetmeid selle võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks. Pädevale asutusele saadetavas teatises tuleb lisaks kirjeldada rikkumise tagajärgi ning teenusteosutaja poolt rikkumisega tegelemiseks võetud meetmeid.

Üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja ning mis tahes ettevõtja, kes osutab tarbijatele teenuseid interneti vahendusel ning kes on andmetöötleja ja infoühiskonna teenuste osutaja, peab kasutajaid eelnevalt teavitama tarbijate õiguste ja huvide otsese ohustamise vältimiseks.

Turvanõuete rikkumisest ei ole vaja abonendile või üksikisikule teatada, kui teenusepakkuja on tõendanud pädevale asutusele, et ta rakendab kohaseid tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ning neid meetmeid rakendati turvanõuete rikkumisega seotud andmete suhtes. Sellised tehnoloogilised kaitsemeetmed muudavad andmed loetamatuks kõigile isikutele, kellel puuduvad andmetele juurdepääsu volitused.

4.  Pädev asutus hindab rikkumise tõsidust ja määrab selle kindlaks. Kui rikkumist peetakse tõsiseks, nõuab pädev asutus, et üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja ja infoühiskonna teenuste osutaja teavitaksid asjakohaselt ja põhjendamatu viivituseta isikuid, keda rikkumine mõjutab. Teatis sisaldab lõikes 3 kirjeldatud teavet.

Tõsisest rikkumisest teavitamist võidakse lükata edasi juhtudel, kui teavitamine võib takistada tõsise rikkumisega seotud eeluurimise edenemist.

Teenuseosutaja teavitab kord aastas kasutajaid, keda rikkumine mõjutab, kõigist turvarikkumisest, millega kaasnes seoses ühenduse üldkasutatavate sideteenuste osutamisega edastatud, salvestatud või muul moel töödeldud isikuandmete juhuslik või ebaseaduslik hävitamine, kaotsiminek, muutmine, loata avalikustamine või neile juurdepääs.

Siseriiklikud reguleerivad asutused jälgivad ühtlasi, kas äriühingud on nõuetekohaselt täitnud oma käesoleva artikli kohaseid teavitamiskohustusi, ja kehtestavad asjakohased karistused, sealhulgas vajaduse korral teavitamiskohustuse täitmata jätmise avalikustamine.

5.  Abonentide teavitamist nõudva rikkumise tõsidus määratakse kindlaks vastavalt rikkumise asjaoludele, näiteks oht riski poolt mõjutatavatele isikuandmetele, riski poolt mõjutatavate andmete liik, kaasatud abonentide arv ning rikkumise teenuste osutamisele avalduv kohene või võimalik mõju.

6.  Selleks et tagada lõigetes 1 kuni 5 osutatud meetmete ühtne rakendamine, soovitab komisjon pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektori, asjaomaste sidusrühmade ning Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA) tehnilisi rakendusmeetmeid, mis muu hulgas käsitlevad lõikes 1a sätestatud meetmeid ning lõigetes 4 ja 5 osutatud teabe- ja teavitamisnõuetega seotud asjaolusid, vorme ja korda.

Komisjon kaasab kõik asjaomased sidusrühmad, eriti selleks, et saada teavet nii tehniliselt kui ka majanduslikult parimate kättesaadavate meetodite kohta parandamaks käesoleva direktiivi rakendamist. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, ║ täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14a lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ║ Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 14a lõikes 3 osutatud kiirmenetlust.

5)  Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3.  Liikmesriigid tagavad, et teabe salvestamine kas otseselt või kaudselt mis tahes andmekandja abil abonendi või kasutaja lõppseadmesse ja juurdepääs sinna juba salvestatud teabele on keelatud, välja arvatud juhul, kui asjaomane abonent või kasutaja on selleks andnud oma eelneva nõusoleku, võttes arvesse, et brauseri vastavad seaded kujutavad endast eelnevat nõusolekut, ning asjaomasele abonendile või kasutajale esitatakse direktiivi 95/46/EÜ kohaselt selge ja arusaadav teave, muu hulgas andmete töötlemise eesmärgi kohta, ning talle antakse võimalus keelduda vastutava andmetöötleja poolsest töötlemisest. See ei takista tehnilist salvestamist ega juurdepääsu, mille ainus eesmärk on teostada ▌side edastamist elektroonilises sidevõrgus või mis on hädavajalik sellise infoühiskonna teenuse osutamiseks, mida abonent või kasutaja on sõnaselgelt taotlenud.

6)   Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)   lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3.  Elektrooniliste sideteenuste turustamiseks ja lisaväärtusteenuste osutamiseks võib üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja töödelda lõikes 1 nimetatud andmeid selliste teenuste või turustamise jaoks vajalikul määral ja vajaliku aja jooksul, kui abonent või kasutaja, kelle kohta andmed käivad, on andnud oma eelneva nõusoleku. Kasutajatele ja abonentidele antakse võimalus tühistada oma liiklusandmete töötlemiseks antud nõusolek mis tahes ajal.

b)   lisatakse järgmine lõige:"

7.  Ilma et see piiraks muude sätete kohaldamist peale direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 ja käesoleva direktiivi artikli 5, võib liiklusandmeid töödelda andmetöötleja õigustatud huvides, et rakendada tehnilisi meetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 460/2004 (millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet)* artikli 4 punktis c määratletud võrgu- ja infoturbe tagamiseks üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste, üldkasutatavate või eraõiguslike elektrooniliste sidevõrkude, infoühiskonna teenuste või nendega seotud lõppseadmete ja elektrooniliste sideseadmete osas, välja arvatud juhul, kui andmesubjekti põhiõiguste ja -vabadustega seotud huvid nimetatud huvi üles kaaluvad. Töötlemine peab piirduma turvalisusmeetmete rakendamiseks rangelt vajalikuga.

________________

* ELT L 77, 13.3.2004, lk 1.

a)   lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1.  Inimsekkumist mittevajavate automatiseeritud kõnevalimis- ja sidesüsteemide (automaatvalimissüsteemid), fakside või elektronposti (sealhulgas lühisõnumiteenused (SMS) ja multimeediateenused (MMS)) kasutamine otseturustuseks on lubatud ainult nende abonentide puhul, kes on selleks andnud eelneva nõusoleku.

b)   lõige 4 asendatakse järgmisega:"

4.  Igal juhul on keelatud saata elektronposti otseturustuse eesmärgil, kui varjatakse või jäetakse avalikustamata saatja isik, kelle nimel teave edastatakse, või kui see on vastuolus direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 6 või kui see sisaldab linke pahatahtliku või petturliku kavatsusega saitidele, või kui puudub kehtiv aadress, millele teabe saaja võiks saata taotluse lõpetada sellise teabe saatmine.

c)   lisatakse järgmine lõige ║:"

6.  Liikmesriigid tagavad, et kõik üksikisikud ja juriidilised isikud, kellel on käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike normide rikkumise vastu võitlemise suhtes õigustatud huvi, sealhulgas elektrooniliste sideteenuste osutajad, kes kaitsevad oma õigustatud ärihuve või oma tarbijate huve, võivad selliste rikkumiste vastu esitada hagi kohtusse, ilma et see piiraks ühegi kehtestada võidava haldusliku kaitsevahendi, muu hulgas artikli 15a lõike 2 kohaldamist.

8)  Artikli 14 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3.  Vajaduse korral võib vastu võtta meetmed tagamaks, et lõppseadmete konstrueerimine on kooskõlas kasutajate õigusega kaitsta oma isikuandmeid ja kontrollida nende kasutamist vastavalt direktiivile 1999/5/EÜ ning nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsusele 87/95/EMÜ standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas*. Kõnealused meetmed järgivad tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet.

_______________

* EÜT L 36, 7.2.1987, lk 31.

9)  Lisatakse järgmine artikkel ║:"

Artikkel 14a

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 22 alusel loodud sidekomitee.

2.   ║ Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   ║ Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

10)  Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:"

Üldkasutatavate sideteenuste ja infoühiskonna teenuste osutajad teavitavad ilma asjatu viivituseta sõltumatut andmekaitseametit kõigist lõike 1 alusel saadud kasutajate isikuandmetele juurdepääsu taotlustest koos igale taotlusele lisatud õigusliku selgituse ja õigusliku menetlusega. Asjaomane sõltumatu andmekaitseamet pöördub vastava õiguskaitseasutuse poole, kui ta leiab, et asjaomastes siseriiklikes õigusaktides kehtestatud sätteid ei ole järgitud.

11)  Lisatakse järgmine artikkel ║:"

Artikkel 15a

Rakendamine ja jõustamine

1.  Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide, sealhulgas vajaduse korral kriminaalõigusmeetmete kohta, mida rakendatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ning tagavad selle rakendamise kõigi vajalike meetmetega. Sätestatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt [muutva õigusakti rakendamise tähtaeg] ja annavad viivitamata teada nende sätete edaspidistest muudatustest.

2.  Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikul reguleerival asutusel on õigus nõuda lõikes 1 osutatud rikkumiste lõpetamist, ilma et see piiraks olemasolevate õiguskaitsevahendite kasutamist.

3.  Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikel reguleerivatel asutustel on kõik uurimisvolitused ja ­vahendid, sealhulgas võimalus saada asjakohast teavet, et jälgida käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätete täitmist ning neid jõustada.

4.  Selleks et tagada tõhus piiriülene koostöö käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusaktide jõustamisel ning ühtlustada piiriülest andmevoogu hõlmavate teenuste osutamise tingimused, võib komisjon pärast Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti, artikli 29 alusel asutatud töörühma ja asjakohaste reguleerivate asutustega konsulteerimist vastu võtta tehnilised rakendusmeetmed.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, ║ täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14a lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ║ Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 14a lõikes 3 osutatud kiirmenetlust.

12)   Artikkel 18 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 18

Läbivaatamine

…(21) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule pärast artikli 29 alusel asutatud töörühma ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist aruande käesoleva direktiivi kohaldamise ja selle mõju kohta ettevõtjatele ja tarbijatele, eelkõige seoses pealesunnitud teavet käsitlevate sätetega, turvanõuete rikkumiste teadetega ja isikuandmete kasutamisega avalik-õiguslike või eraõiguslike kolmandate isikute poolt käesoleva direktiiviga mitte ette nähtud eesmärkidel, võttes arvesse rahvusvahelist keskkonda. Selleks võib komisjon nõuda liikmesriikidelt teavet, mis tuleb esitada asjatute viivitusteta. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku muuta käesolevat direktiivi, võttes arvesse nimetatud aruande tulemusi ja muudatusi kõnealuses sektoris ning Lissaboni lepingut, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut,* eelkõige uusi pädevusi andmekaitsevaldkonnas, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16, ning muid ettepanekuid, mida ta peab käesoleva direktiivi tulemuslikkuse seisukohast vajalikuks.

Hiljemalt ...+ esitab komisjon, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektori, artikli 29 alusel asutatud töörühma ja teiste sidusrühmadega, sealhulgas tööstuse esindajatega, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele põhjalikul uuringul põhineva aruande koos soovitustega IP-aadresside standardkasutuse ning eraelu elektroonilist puutumatust käsitleva direktiivi ja andmekaitsedirektiivi rakendamise kohta seoses nende kogumise ja edasise töötlemisega.

________________

* ELT C 306, 17.12.2007, lk 1.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 2006/2004 muudatus

║ Määruse (EÜ) nr 2006/2004 ║ lisasse lisatakse järgmine punkt:"

17.  Seoses tarbijakaitsega – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris: artikkel 13 (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

Artikkel 4

Direktiivi ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt [...]. Liikmesriigid edastavad Euroopa Parlamendile ja komisjonile viivitamata nende normide teksti ning nende normide ja direktiivi kooskõla kajastava vastavustabeli.

Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates […].

Liikmesriigid lisavad nende õigusnormide vastuvõtmisel nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi otsustavad liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile peamiste käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 224, 30.8.2008, lk 50. (2) ELT C 257, 9.10.2008, lk 51. (3) ELT C 181, 18.7.2008, lk 1. (4) Euroopa Parlamendi 24. septembri 2008. aasta seisukoht. (5) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7. (6) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21. (7) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33. (8) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51. (9) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. (10) EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10. (11) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1. (12) EÜT L 249, 17.9.2002, lk 21. (13) ELT L 49, 17.2.2007, lk 30. (14) ELT L 332, 18.12.2007, lk 27. (15) EÜT L 115, 17.4.1998, lk 31. (16) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (17) ELT L 105, 13.4.2006, lk 54. (18) ELT L 364, 9.12.2004, lk 1. (19) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (20) ELT C 306, 17.12.2007, lk 1. (21) + Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

ARTIKLIS 10 ("KULUDE KONTROLLIMINE"), ▌ARTIKLIS 29 ("LISAVAHENDID") JA ARTIKLIS 30 ("TEENUSEOSUTAJA VAHETAMISE LIHTSUSTAMINE") OSUTATUD VAHENDITE JA TEENUSTE KIRJELDUS

A osa

Artiklis 10 osutatud vahendid ja teenused

a)  Üksikasjalikud arved

Vajaduse korral võib abonentidele lisaks pakkuda üksikasjalikumat teavet mõistliku hinnaga või tasuta.

Kõne algatanud abonendile esitatavas üksikasjalikus arves abonendi jaoks tasuta kõnesid, sealhulgas kõnesid nõustamistelefonidele eraldi välja ei tooda.

b)  Valikuline väljuvate kõnede piirang, tasuta

See on vahend, mille abil abonent saab telefoniteenust osutavale määratud ettevõtjale taotluse esitamise korral tasuta piirata teatavat liiki või teatavatele numbritele tehtavaid väljuvaid kõnesid või muid sideliike.

c)  Ettemaksesüsteemid

Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud reguleerivad asutused võivad nõuda, et määratud ettevõtjad pakuksid tarbijatele võimaluse maksta juurdepääsu eest üldkasutatavale sidevõrgule ja üldkasutatavate telefoniteenuste kasutamise eest ette.

d)  Ühendustasude maksmine osade kaupa

Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud reguleerivad asutused võivad nõuda, et määratud ettevõtjad annaksid tarbijatele võimaluse maksta ühenduse eest üldkasutatava sidevõrguga osade kaupa pikema aja jooksul.

e)  Tasumata arved

Artikli 8 kohaselt määratud operaatorite kaitsmiseks arvete tasumata jätmise eest peavad liikmesriigid lubama erimeetmeid, mis on proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja avalikustatud. Meetmetega tuleb tagada, et abonenti hoiatatakse nõuetekohaselt ette, kui teda ähvardab teenuse peatamine või ühenduse katkestamine. Välja arvatud pettuse, pideva maksmisega hilinemise või arvete tasumata jätmise juhud, peavad need meetmed tehnilise teostatavuse piires tagama, et teenuse mis tahes katkestamine piirdub ainult asjassepuutuva teenusega. Arvete maksmata jätmise korral võib ühenduse katkestada ainult pärast seda, kui abonenti on nõuetekohaselt hoiatatud. Liikmesriigid võivad teatava aja jooksul enne ühenduse täielikku katkestamist võimaldada teenuse piiratud kasutamist, mille puhul on lubatud ainult kõned, millega ei kaasne abonendile kulusid (nt kõned hädaabinumbrile 112). Juurdepääsu hädaabiteenustele numbri 112 kaudu võib blokeerida korduva kasutajapoolse väärkasutamise korral.

f)   Kulude kontroll

Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud reguleerivad asutused nõuavad kõigilt elektroonilisi sideteenuseid pakkuvatelt ettevõtjatelt abonentidele vahendite pakkumist, millega saab kontrollida kulutusi telekommunikatsiooniteenustele, sealhulgas tasuta teated tarbijatele ebaharilike tarbimise viiside korral.

g)   Nõuanded

Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud reguleerivad asutused nõuavad kõigilt elektroonilisi sideteenuseid pakkuvatelt ettevõtjatelt, et nad soovitaksid tarbijatele kord aastas tarbija eelneva aasta tarbimise viiside põhjal oma parimat kättesaadavat tariifide paketti.

B osa

Artiklis 29 osutatud vahendite loetelu

a)  Toonvalimine või DTMF-toonvalimine (dual-tone multi-frequency operation)

Üldkasutatav sidevõrk toetab ETSI standardis ETR 207 määratletud DTMF-signaalide kasutamist signaali edastamiseks otspunktide vahel kogu võrgu ulatuses nii liikmesriigis kui ka liikmesriikide vahel.

b)  Helistaja numbri kuvamine

Selle toimingu abil on helistava isiku number kõne vastuvõtjale näha enne kõne vastuvõtmist.

Sellist vahendit tuleks pakkuda kooskõlas asjaomaste õigusnormidega isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse kohta, eelkõige kooskõlas direktiiviga 2002/58/EÜ.

Kuivõrd see on tehniliselt võimalik, peaksid operaatorid pakkuma andmeid ja signaale, et toetada helistaja numbri kuvamist ja toonvalimist üle liikmesriikide piiride.

c)   Teenused varguse korral

Liikmesriigid tagavad, et luuakse kõiki mobiiltelefoniteenuse osutajaid hõlmav ühine tasuta telefoninumber lõppseadme vargusest teatamiseks ja abonendiga seotud teenuste koheseks peatamiseks. Samuti peab teenus olema kättesaadav puudega kasutajatele. Kasutajaid tuleb kõnealuse numbri, mis peab kergesti meeldejääv olema, olemasolust korrapäraselt teavitada.

d)   Kaitsetarkvara

Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikel reguleerivatel asutustel on võimalik operaatoritelt nõuda oma abonentidele tasuta usaldusväärse, kergesti kasutatava ning vabalt ja täielikult konfigureeritava kaitsva ja/või filtreeriva tarkvara kättesaadavaks tegemist, et ennetada laste või kergesti mõjutatavate inimeste juurdepääsu neile sobimatule sisule.

Mistahes liiklusandmeid, mida see tarkvara võib koguda, võib kasutada ainult abonent.

C osa

Artikli 30 kohaste numbrite teisaldamist käsitlevate sätete rakendamine

Käesolevat lõiget ei kohaldata numbrite teisaldamise suhtes määratletud piirkonnas teenuseid osutavate võrkude ja mobiilsidevõrkude vahel.

TEAVE, MIS TULEB AVALDADA VASTAVALT ARTIKLILE 21 ("LÄBIPAISTVUS JA TEABE AVALDAMINE")

Siseriiklik reguleeriv asutus peab tagama, et käesolevas lisas sätestatud teave avaldatakse artikli 21 kohaselt. Siseriiklik reguleeriv asutus peab otsustama, millise teabe peavad avaldama üldkasutatavaid sidevõrke ja/või üldkasutatavaid telefoniteenuseid pakkuvad ettevõtjad ja millise teabe siseriiklik reguleeriv asutus ise, et tarbijad saaksid teha teadlikke otsuseid. ▌

1.  Ettevõtja(te) nimi (nimed) ja aadress(id)

Üldkasutatavaid sidevõrke ja/või üldkasutatavaid telefoniteenuseid pakkuvate ettevõtjate nimed ja nende peakontorite aadress.

2.  Pakutavate teenuste kirjeldus.

2.1.  Pakutavate teenuste ulatus.

2.2.  Standardtariifid, kus on näidatud osutatud teenused ja iga tariifi sisu ((nt juurdepääsutasu, kõiki kasutustasusid, hooldustasu). ▌Rakendatavate standardallahindluste üksikasjad, sihtotstarbelised tariifiskeemid ja eritariifid ning kõik lisatasud ja lõppseadmete maksumus.

2.3.  Hüvitamise/tagasimaksmise põhimõtted, sealhulgas iga hüvitamis- ja tagasimakseskeemi üksikasjad.

2.4.  Pakutavate hooldusteenuste liigid.

2.5.  Lepingute standardtingimused, sealhulgas lepingu miinimumkestus, lepingu lõpetamine, numbrite teisaldamise kord ja selle otsesed tasud ning vajaduse korral muud näitajad.

3.  Vaidluste lahendamise viisid, sealhulgas need, mille on välja töötanud ettevõtja.

4.  Teave universaalteenusega, sealhulgas I lisas nimetatud vahendite ja teenustega seotud õiguste kohta.

TEENUSE KVALITEEDI PARAMEETRID

ARTIKLITE 11 JA 22 KOHASED TEENUSE OSUTAMISE AJA JA KVALITEEDI PARAMEETRID, MÄÄRATLUSED JA MÕÕTMISMEETODID

Ettevõtjate puhul, kes on määratud pakkuma juurdepääsu üldkasutatavale sidevõrgule

Ettevõtjate puhul, kes on määratud osutama üldkasutatavat telefoniteenust

ETSI dokumendi ETSI EG 202 057 versioon 1.1.1 (aprill 2000)

Märkus 1

Parameetrid peaksid võimaldama analüüsida tulemusi piirkondlikul tasandil (s.t vähemalt EUROSTATi loodud statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri (NUTS) 2. tasandil).

Märkus 2

Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei nõua nende kahe parameetri kohta ajakohase teabe kogumist, kui on tõendeid, et tulemused selles kahes valdkonnas on rahuldavad.