Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 2/2008 projekti kohta, III jagu – Komisjon (9190/2008 – C6-0192/2008 – 2008/2080(BUD))

P6_TA(2008)0225 A6-0188/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(1) eriti selle artikleid 37 ja 38;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 13. detsembril 2007;(2)

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse komisjoni 14. märtsil 2008. aastal esitatud Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 2/2008 esialgset projekti (KOM(2008)0150);

–   võttes arvesse nõukogu 14. mail 2008. aastal koostatud paranduseelarve nr 2/2008 projekti (9190/2008 - C6-0192/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0188/2008),

A.   arvestades, et 2008. aasta üldeelarve paranduseelarve nr 2 projektis võetakse arvesse järgmisi punkte:

B.   arvestades, et paranduseelarve nr 2/2008 projekti eesmärk on kirjendada need eelarve korrigeerimised ametlikult 2008. aasta eelarvesse,

1.   võtab teadmiseks esialgse paranduseelarve nr 2/2008 projekti;

2.   kiidab paranduseelarve nr 2/2008 projekti muutmata kujul heaks;

3.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament oli suunanud osa struktuurifondide ja maaelu arenguga seotud halduskuludest 2008. aasta eelarve reservi, eesmärgiga kiirendada rakenduskavade heakskiitmist;

4.   märgib, et piirkondlikke rakenduskavasid reguleerivate õigusaktide kohaselt peab komisjon nendega tegelema kuuekuulise perioodi jooksul;

5.   märgib, et 2007. aastal alakasutatud summad rubriikides 1b ja 2 ulatusid 3 525 miljoni euroni, millest 1 491 miljonit eurot kanti üle 2008. aastasse ning 2 034 miljonit eurot tuleks institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 48 kohaselt kanda üle järgmistesse aastatesse;

6.   märgib rahuloluga, et kõik Euroopa Sotsiaalfondi rakenduskavad on saanud heakskiidu;

7.   märgib, et mõnede ERFi rakenduskavadega ei ole komisjon tegelenud;

8.   tunneb muret heakskiidu andmise viibimise pärast maaelu arengu rakenduskavadele, mis on Euroopa Parlamendi üheks poliitiliseks prioriteediks;

9.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9). (2) ELT L 71, 14.3.2008. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. Kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2008/29/EÜ (ELT L 6, 10.1.2008, lk 7).

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon tööstuspoliitika vahekokkuvõtte kohta – panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse (2007/2257(INI))

P6_TA(2008)0226 A6-0167/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Tööstuspoliitika vahekokkuvõte – panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse" (KOM(2007)0374), ning teatise lisa, komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2007)0917);

–   võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 22. ja 23. novembri 2007. aasta järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) – töökohtade ja majanduskasvu tagamise võti. Tänapäevase VKE-poliitika vahekokkuvõte" (KOM(2007)0592);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Juhtivate turgude algatus Euroopas" (KOM(2007)0860);

–   võttes arvesse oma 5. juuli 2006. aasta resolutsiooni raampoliitika kohta ELi tootmise tugevdamiseks – süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale(1);

–   võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni teemal "On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine"(2),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A6-0167/2008),

A.   arvestades, et komisjoni tööstuspoliitika vahekokkuvõte teeb ülevaate edusammudest, mis on saavutatud integreeritud lähenemisviisi rakendamisel tööstuspoliitikale alates 2005. aastast, ja sätestab meetmed järgnevateks aastateks;

B.   arvestades, et tööstuse arvele langeb ELis üle 80 % erasektori teadus- ja arendustegevuse kuludest ja et tööstuse innovaatilised tooted moodustavad 73 % ELi ekspordist, mistõttu on tööstusel oluline roll ELi muutmisel teadmuspõhiseks majanduskeskkonnaks;

C.   arvestades, et võrreldes muude piirkondadega, nagu Ameerika Ühendriigid või Aasia, kohaneb ELi tööstus muutuva turuolukorra ja uute tehnoloogiliste arengutega turu suure reguleerituse tõttu endiselt suhteliselt aeglaselt;

D.   arvestades, et suundumused, nagu globaliseerumine, tehnoloogia muutumine ja säästev areng, pakuvad ELi tööstussektorile olulisi, seni veel kasutamata võimalusi,

1.   tervitab komisjoni teatist, mis teeb ülevaate edusammudest, mida on saavutatud integreeritud tööstuspoliitika rakendamisel ning rõhutab, et jõukas tööstussektor on Lissaboni eesmärkide saavutamiseks hädavajalik;

2.   märgib edusamme, mida on saavutatud nii horisontaalsete kui sektorikesksete meetmetega, ning tervitab uusi sektorikeskseid algatusi toiduainete töötlemise ja elektrotehnika valdkonnas;

3.   avaldab kahetsust ELi ja siseriikliku tööstuspoliitika vahelise seose nõrkuse üle ning toetab komisjoni ja liikmesriikide algatusi nimetatud seose tugevdamiseks;

4.   usub, et ELi tööstuspoliitika peamine roll on luua eeltingimused ettevõtluse arendamiseks, tööstusinvesteeringuteks, innovatsiooniks ja töökohtade loomiseks, pöörates erilist tähelepanu VKEde vajadustele;

5.   on seisukohal, et avatud ja konkurentsivõimeline teenuste ja tööstuse siseturg aitab tõsta sektori uuenduspotentsiaali ning suurendab tema konkurentsivõimet; on arvamusel, et konkurentsipoliitika mängib olulist rolli tagamaks, et tarbijad saavad kasu avatud Euroopa turust;

6.   rõhutab tõhusa riigihangete korra tähtsust Euroopa tööstuse konkurentsivõime jaoks; usub, et kommertskasutusele eelnevad riigihanked on tähtsaks vahendiks Euroopa ettevõtete uuenduslikkuse edendamisel; julgustab liikmesriike seda silmas pidades läbi vaatama oma riigihangete põhimõtteid ning palub komisjonil edendada parimate tavade vahetamist nimetatud valdkonnas;

7.   tervitab komisjoni ettepanekuid Euroopa kaitsetööstustoodete turu tugevdamiseks ja ELi kaitsetööstuse ülemaailmse konkurentsivõime tõstmiseks;

8.   soovitab komisjonil tugevdada turuseiret tööstus- ja tarbekaupade tarneahela, sealhulgas järgmise etapi turustajate ja jaemüüjate üle, et tagada konkurentsitingimused tarneahela kõigis lülides;

9.   kutsub komisjoni üles tõhustama oma jõupingutusi mittevajalike haldustõkete eemaldamisel, mis muudavad juurdepääsu siseturule keeruliseks, lihtsustama ja parandama regulatiivset keskkonda ja vähendama ettevõtete halduskoormust, tagades muu hulgas, et saavutatakse edusamme 13 prioriteetses valdkonnas, mis on sätestatud komisjoni tegevuskavas halduskoormuse vähendamiseks, ning rakendades haldustõkete eemaldamise kiirendatud meetmete teist paketti;

10.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid saavutaksid edusamme ambitsioonikate riiklike eesmärkide seadmisel ja saavutamisel halduskoormuse vähendamiseks, eriti selliste eesmärkide, mis soodustavad VKEde kasvu ja arengut, nagu lihtsustatud aruandlusnõuded ja erandid;

11.   julgustab komisjoni kasutama ühtset lähenemisviisi VKEdele kõigis ELi poliitikavaldkondades, kohaldades nõuetekohaselt põhimõtet "esmalt mõtle väikestele";

12.   toetab tugevalt algatust väikeettevõtete seaduse vastuvõtmiseks Euroopa tasandil; usub, et see peaks võtma õigusloomega seotud ettepaneku kuju ning sisaldama uusi, konkreetseid algatusi, et vähendada erandite abil VKEde regulatiivset koormust, hõlbustada nende juurdepääsu siseturule ja riigihankemenetlustele ning tagada neile piisav juurdepääs rahastamisallikatele ja teadustegevuse infrastruktuurile;

13.   rõhutab Basel II lepingu(3) tähtsust pankade tegevuse mõjutamisel ja neis huvi tekitamisel laenata küllaltki kõrge riskiastmega klientidele, sealhulgas VKEdele; peab kõnealust arengut VKEde investeerimise ja ettevõtlusele suunatud teadustegevuse toetamise vahendiks;

14.   tervitab selliseid komisjoni moodustatud partnerlustöörühmi nagu CARS 21 ja tekstiilitoodete kõrgetasemeline töörühm; usub, et need töörühmad on tähtsad foorumid ELi tööstuspoliitika tugevdamiseks;

15.   rõhutab pakilist vajadust luua kogu ELi hõlmav riskikapitali turg, kõrvaldades praegused regulatiivsed ja maksunduslikud tõkked riskikapitaliinvesteeringutelt Euroopa kõige uuenduslikematesse väikeettevõtetesse;

16.   tuletab meelde kaasaegsete standardimissüsteemide tähtsust ning julgustab komisjoni kiirendama uue lähenemisviisiga kokkusobivate standardite rakendamist, arvestades seejuures VKEde vajadusi ja tugevdades VKEde esindajate kaasamist;

17.   on arvamusel, et ELi keskkonnaalaseid eesmärke ei tohiks pidada ohuks tööstusele, vaid võimaluseks saada esimese tegutseja eelis ja muuta ELi tööstus maailmas juhtivaks keskkonnasõbralike ja sotsiaalselt vastuvõetavate tehnoloogiate, toodete ja teenuste valdkonnas; rõhutab siiski, et uute tehnoloogiate rakendamisega peaks kaasnema meetmed Euroopa ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kaitsmiseks;

18.   on seisukohal, et tööstuslik areng on tihedalt seotud tõhusa transpordiinfrastruktuuri olemasoluga Euroopa tasandil, et nõuetekohaselt toimiv transpordiinfrastruktuur võimaldab tööstuspiirkondade, kaasa arvatud väljaspool linnu asuvate tööstuspiirkondade arengut ja et liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada regionaalarengu fonde, et rajada tööstus- ja tehnoloogiaparke linnastutega külgnevates maapiirkondades;

19.   on seisukohal, et komisjoni säästvat tööstuspoliitikat käsitlev tegevuskava peaks looma raamistiku sujuvaks üleminekuks vähem süsihappegaasi heiteid tekitavale ning energia- ja ressursitõhusale tööstusele, mis aitab kaasa 8.–9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogul sõnastatud eesmärkide saavutamisele energia ja kliimamuutuse valdkonnas; usub, et juhtivate turgude algatus ja standardeid käsitlev tegevuskava võiksid siin olulist rolli mängida;

20.   rõhutab eriti vajadust säästva ja tasakaalustatud arengu järele kogu ELis, seda nii geograafiliselt kui ka seoses projektide ulatusega; usub, et tõeliselt tasakaalustatud lähenemisviis on ainus viis ELi tööstuse arengu stimuleerimiseks, uute võimaluste pakkumiseks töökohtade loomisel ja ELi piires edukate piirkondade edendamiseks; usub, et klastrite algatusest võib saada võimas innovatsiooni ja jätkusuutliku piirkondliku arengu mootor;

21.   tervitab ühtekuuluvuspoliitika olulist panust konkurentsi tagamisse tööstussektoris ning julgustab liikmesriike suunama oma Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Euroopa Sotsiaalfondi raames tehtavaid investeeringuid suuremal määral valdkondadesse, mis edendavad inimkapitali kasvu, teadusuuringuid, uuendustegevust ja ettevõtlust ning VKEde toetamiseks;

22.   juhib tähelepanu, et kiires korras tuleks võtta arvesse keskkonnaalaste õigusaktide mõju ELi energiamahukate tööstusharude rahvusvahelisele konkurentsivõimele, et vältida süsinikdioksiidi leket ja tööpuudust; nõuab seoses sellega tungivalt, et komisjon edendaks ja toetaks aktiivselt rahvusvaheliste sektorikesksete lepingute sõlmimist, mis kärbiksid konkreetsete tööstusharude keskkonnamõju kogu maailmas, tagades samal ajal võrdse mänguruumi;

23.   toetab komisjoni kavatsust rakendada kõigi uute õigusloomega seotud ettepanekute suhtes intensiivset ja ranget mõjuhindamist, uurides eelkõige, kas iga ettepanek avaldab mingit ebasoodsat mõju siseturu toimimisele või Euroopa tööstuse konkurentsivõimele vastavalt jätkusuutlikkuse põhimõttele;

24.   juhib tähelepanu praegusele arengule seoses juurdepääsuga toorainele; juhib tähelepanu, et EL on täielikult sõltuv mitmete metallide impordist; kutsub komisjoni üles pakkuma ühtset lähenemisviisi toorainele jätkusuutliku juurdepääsu kindlustamisele, ressursikasutuse tõhususe parandamisele ja uurimistehnoloogiate arendamise toetamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja kiirendama Euroopa Ülemkogu poolt ühenduse energiavarustuskindluse huvides olevaiks kuulutatud projektide elluviimist ja ELi energiaallikate mitmekesistamist;

25.   tuletab meelde olulist struktuurimuutust, mille kutsus esile töökohtade siirdumine tööstusega seotud teenuste sektorisse; toetab seetõttu kavandatavat tööstuse- ja teenustealast algatust, millega analüüsitakse teenuste sektoreid ja nende mõju tööstuse konkurentsivõimele; juhib komisjoni tähelepanu eelkõige tööstusele suunatud teenuste, eelkõige teadmusintensiivsete äriteenuste kvaliteedi, tootlikkuse ja väärtuse parandamisele;

26.   tervitab komisjoni struktuurimuutuste algatust, millega lihtsustatakse parimate tavade vahetamist liikmesriikide hulgas; ergutab komisjoni tugevalt toetama teatise "Ümberkorraldused ja tööhõive – ümberkorralduste ennetamine ja nendega kaasaminek tööhõive arengut silmas pidades: Euroopa Liidu roll" (KOM(2005)0120) läbivaatamisel nii suurte partnerluste sisseseadmist ELi tasandil kui ka võrgustike loomist teabe ja parimate tavade vahetamiseks liikmesriikide ekspertide hulgas;

27.   juhib tähelepanu vajadusele jätkuvaks prioriteetseks investeerimiseks haridusse, koolitusse ja teadusuuringutesse ning samuti tööstusliku arengu ja ELi toodete konkurentsivõime sõltuvusele inimressursside kvaliteedist ja nende ettevalmistuse tasemest ning ülemaailmsest innovatsioonist uute toodete alal;

28.   rõhutab asjaolu, et ELi konkurentsieelist suurendavad oluliselt innovaatilised tooted, mis moodustavad 73 % ELi ekspordist; märgib siiski, et EL jääb endiselt maha Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist innovatsiooni ning eriti ärisektori teadus- ja arendustegevuse valdkonnas; usub seetõttu, et ühenduse rahastamisprogramme, näiteks teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituuti, tuleks täiel määral ära kasutada; tervitab seoses sellega juhtivate turgude algatust ja standardeid käsitlevat tegevuskava kui vahendeid innovaatiliste toodete ja teenuste jaoks turupotentsiaali vallapäästmiseks konkreetsetes ühiskonnale suure väärtusega valdkondades; nõuab tungivalt, et komisjon demonstreeriks oma sellekohast panust paremasse reguleerimisse ning hoiatab teatud tehnoloogiliste lahenduste teistele eelistamise eest;

29.   on seisukohal, et kogu ELis innovatsiooni edendamiseks on olulise tähtsusega leiutustegevuse toetamine ja sellise tegevuse kaudu loodud toodete kaitsmine; juhib seega tähelepanu intellektuaalomandi õiguste kaitse läbipaistva, lihtsustatud poliitika tähtsusele, mida ka tegelikkuses rakendataks; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid ühenduse patendi võimalikult kiireks kasutuselevõtmiseks ja kutsub komisjoni üles jätkama võitlust võltsimiste vastu ning töötama kõnealuses valdkonnas ülemaailmsete lahenduste suunas, mis rajaneksid peamiselt Euroopa mudelitel;

30.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 646. (2) ELT C 316 E, 22.12.2006, lk 378. (3) International Convergence of Capital Measurement and Capital Standards: A Revised Framework, Baseli pangajärelevalve komitee, juuni 2004.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (uuesti sõnastatud) (KOM(2007)0443 – C6-0243/2007 – 2007/0163(COD))

P6_TA(2008)0227 A6-0131/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0443);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 150, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0243/2007);

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni 24. jaanuari 2008. aasta kirja tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile vastavalt kodukorra artikli 80 a lõikele 3;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 80 a ja 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0131/2008),

A.   arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid olulisi muudatusettepanekuid peale nende, mis on ettepanekus muudatusettepanekutena esitatud, ning arvestades, et olemasolevate aktide muutmata sätete osas on ettepaneku puhul tegemist ainult kehtivate tekstide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku allpool toodud muudetud ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma soovitustega kohandatud kujul;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 22. mail 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 150,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut ║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(3),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4),

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1360/90 (millega luuakse Euroopa Koolitusfond)(5) on mitu korda oluliselt muudetud ║. Täiendavate muudatuste tegemiseks tuleks see määrus selguse huvides sõnastada uuesti.

(2)  Euroopa Ülemkogu istungil Strasbourgis 8. ja 9. detsembril 1989 soovitati nõukogul komisjoni ettepaneku põhjal 1990. aasta alguses vastu võtta Kesk- ja Ida-Euroopa riikide Euroopa Koolitusfondi loomiseks vajalikud otsused. 7. mail 1990 võttis nõukogu sel eesmärgil vastu määruse (EMÜ) nr 1360/90, millega loodi nimetatud fond.

3)   29. oktoobril 1993 Brüsselis riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kohtunud liikmesriikide valituste esindajate ühisel kokkuleppel vastu võetud otsuse(6) kohaselt on fondi asukoht Itaalias Torinos.

4)   18. detsembril 1989 võttis nõukogu vastu määruse (EMÜ) nr 3906/89(7) Ungari Vabariigile ja Poola Rahvavabariigile antava majandusabi kohta, millega nähakse ette abi ka koolitusalal, et toetada majandus- ja sotsiaalreformi Ungaris ja Poolas.

(5)  Nõukogu on ║ laiendanud nimetatud abi teistele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele.

6)   27. juulil 1994 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 2063/94(8), millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1360/90║, et laiendada Euroopa Koolitusfondi tegevust riikidele, mis saavad abi TACIS programmi ║ alusel.

7)   17. juulil 1998 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1572/98(9), millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1360/90, et laiendada Euroopa Koolitusfondi tegevust Vahemere piirkonna mitteliikmesriikidele ja piirkondadele, mis saavad oma majandus- ja ühiskondliku struktuuri ümberkujundamiseks abi rahalistest ja tehnilistest meetmetest MEDA programmi kohaselt.

8)   5. detsembril 2000 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 2666/2000(10), mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist ja millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1360/90, et laiendada Euroopa Koolitusfondi tegevust määrusega (EÜ) nr 2666/2000 hõlmatud Lääne-Balkani riikidele.

(9)  Välisabiprogrammid, mis on seotud Euroopa Koolitusfondi tegevusega hõlmatud riikidega, tuleb asendada uute välissuhetepoliitika vahenditega, peamiselt vahendiga, mis on loodud nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend)(11) ja vahendiga, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta)(12).

(10)  Toetades oma välissuhete poliitika raames inimkapitali arendamist, aitab EL kaasa majanduse arengule nendes riikides, pakkudes vajalikke oskusi tootlikkuse ja tööhõive edendamiseks, ning toetab sotsiaalset ühtekuuluvust, edendades kodanike osalust.

(11)  Seoses nende riikide püüdlustega oma majandus- ja sotsiaalstruktuure ümber korraldada on pikaajalise stabiilsuse ja õitsengu ning eelkõige sotsiaalmajandusliku tasakaalu saavutamiseks oluline arendada inimkapitali.

(12)  Euroopa Koolitusfondil võiks ELi välissuhete poliitika kontekstis olla oluline osa inimkapitali arendamisel, eelkõige hariduse ja koolituse osas elukestva õppe seisukohalt.

(13)  Oma osa täitmiseks peab Euroopa Koolitusfond tuginema Euroopa Liidus hariduse ja koolituse alal elukestva õppe seisukohalt saadud kogemustele ja oma sellealastele asutustele.

(14)  Ühenduses ja kolmandates riikides, sealhulgas Euroopa Koolitusfondi tegevusega hõlmatud riikides, on piirkondlikke ja/või siseriiklikke, avalik-õiguslikke ja/või eraõiguslikke üksusi, keda võiks kutsuda tegema koostööd tõhusa abi andmisel inimkapitali arendamise alal, eelkõige hariduses ja koolituses elukestva õppe seisukohast.

(15)  Euroopa Koolitusfondi staatus ja struktuur peaksid hõlbustama abi saavate riikide konkreetsete ja erinevate vajaduste paindlikku lahendamist ning võimaldama täita tema ülesandeid tihedas koostöös olemasolevate siseriiklike ja rahvusvaheliste organitega.

(16)  Euroopa Koolitusfond peaks olema juriidiline isik, samas peaks ta säilitama tihedad koostöösuhted komisjoniga ning pidama kinni ühenduse ja selle institutsioonide üldistest poliitilistest ja tööalastest kohustustest.

(17)  Euroopa Koolitusfondil peaks olema tihedad sidemed Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega, üleeuroopalise kõrghariduse liikuvusprogrammiga (Tempus) ja muude ühenduse algatatud programmidega, mille eesmärk on koolitusfondi tegevusega hõlmatud riikidele koolitusabi andmine.

(18)  Riikidele, kes ei ole Euroopa ühenduste liikmed, kuid kes jagavad ühenduse ja liikmesriikide huvi Euroopa Koolitusfondi tegevusega hõlmatud riikidele abi andmise vastu inimkapitali arendamise valdkonnas, eelkõige hariduse ja koolituse alal elukestva õppe seisukohalt, peaks Euroopa Koolitusfond olema avatud nende ja ühenduse vahel sõlmitud lepingutes kehtestatava korra alusel.

(19)  Euroopa Parlament, komisjon ja kõik liikmesriigid peaksid olema juhatuses esindatud, et fondi toimimise üle tõhusat järelevalvet teostada. ▌

(20)  Et tagada fondi täielikku autonoomiat ja sõltumatust, tuleks sellele anda autonoomne eelarve, mille tulud tulevad eeskätt ühenduse toetustest. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis puudutab ühenduse toetust ja muid Euroopa Liidu üldeelarvest tulevaid subsiidiume. Raamatupidamisdokumentide auditit peaks teostama Kontrollikoda.

(21)  Koolitusfond on ühenduse asutatud asutus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(13) (edaspidi "finantsmäärus") artikli 185 lõike 1 tähenduses ning peaks sellele vastavalt võtma vastu oma finantseeskirjad.

(22)  Koolitusfondi suhtes tuleks kohaldada komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(14) .

(23)  Et võidelda pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tuleks koolitusfondi suhtes piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta)(15).

(24)  Koolitusfondi suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(16).

(25)  Koolitusfondis isikuandmete töötlemise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(17).

(26)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt abi kolmandatele riikidele inimkapitali arendamise valdkonnas, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(27)  Käesolevas määruses ▌ järgitakse ▌ Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle artiklis 43 tunnustatud põhiõigusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Punktides a kuni c osutatud riike nimetatakse edaspidi "partnerriigid".

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab "inimkapitali arendamine" tööd, mis aitab kaasa kõigi inimeste oskuste ja pädevuste elukestvale arengule kutseharidus- ja koolitussüsteemide parandamise kaudu.

Artikkel 2

Ülesanded

Artikkel 3

Üldsätted

1.  Fond on juriidiline isik. Tal on kõigis liikmesriikides kõige ulatuslikum õigusaktidega juriidilisele isikule omistatav õigus- ja teovõime; eelkõige võib fond omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks. Fond on mittetulunduslik asutus.

2.  Fondi asukoht on Itaalias Torinos.

3.  Fond teeb komisjoni toetusel koostööd muude asjaomaste ühenduse asutustega. Eelkõige teeb fond koostööd Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega ║ kummagi ameti aastasele tööprogrammile lisatud ühise aastase tööprogrammi raames eesmärgiga edendada mõlema ameti tegevuse vahelist koostoimet ja vastastikust täiendavust.

4.  Euroopa tasandi sotsiaalpartnerite esindajaid, kes osalevad juba aktiivselt ühenduse institutsioonide töös, ning koolituse valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid võib vajaduse korral kutsuda fondi töös osalema.

5.  ▌ Euroopa ombudsman teostab fondi üle halduskontrolli ║ asutamislepingu artiklis 195 sätestatud tingimuste kohaselt.

6.  Fond võib sõlmida koostöölepinguid teiste ELis ja rahvusvahelisel tasandil inimkapitali arendamise valdkonnas tegutsevate asjakohaste organitega. Juhatus võtab sellised lepingud vastu direktori esitatud eelnõu alusel pärast seda, kui komisjon on esitanud oma arvamuse. Nendes sisalduv töökorraldus peab olema vastavuses ühenduse õigusega.

Artikkel 4

Läbipaistvus

1.  Fond tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme ja järgib lõigete 2 kuni 4 sätteid.

2.  Fond avalikustab kuue kuu jooksul juhatuse nimetamisest:

3.  Juhatus võib ▌ lubada kohastel juhtudel huvitatud poolte esindajatel osaleda vaatlejatena fondi organite nõupidamistel.

4.  Fondi valduses olevate dokumentide suhtes kehtib määrus (EÜ) nr 1049/2001.

Juhatus võtab vastu nimetatud määruse kohaldamise praktilise korra.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

1.  Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 4 sätete kohaldamist, ei avalda fond kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mida ta on saanud ja mida on põhjendatult palutud käsitleda konfidentsiaalsena.

2.  Juhatuse liikmete ja direktori suhtes kehtib ║ asutamislepingu artiklis 287 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus.

3.  Fondi poolt käesoleva määruse kohaselt kogutud teabe suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 6

Õiguskaitsemeetmed

Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud fondi otsuste peale võidakse asutamislepingu artiklite 195 ja 230 alusel esitada kaebus ombudsmanile või algatada kohtuasi Euroopa Ühenduste Kohtus.

Artikkel 7

Juhatus

1.  Fondil on juhatus, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad vastavalt Lissaboni lepingu volinike nimetamist puudutavatele rotatsioonisätetele, kolm komisjoni esindajat ning kolm Euroopa Parlamendi nimetatud eksperti. Lisaks võivad juhatuse koosolekutel viibida vaatlejatena kolm partnerriikide esindajat. Esindajat võib asendada samal ajal ametisse nimetatud asendusesindaja.

2.  Liikmesriigid ja komisjon nimetavad igaüks juhatusse oma esindajad ja asendusesindajad.

Partnerriikide esindajad nimetab komisjon võttes aluseks nende riikide poolt esitatud kandidaatide nimekirja ning nende kogemusi ja erialaseid teadmisi fondi töövaldkondades.

Liikmesriigid, Euroopa Parlament ja komisjon ▌ püüavad juhatuses saavutada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse.

3.  Esindajate ametiaeg on viis aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada veel üheks ametiajaks.

4.  Juhatuse esimeheks on üks komisjoni esindajatest. Esimehe ametiaeg lõpeb siis, kui lõpeb tema liikmesus juhatuses.

5.  Juhatus võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 8

Hääletuskord ja esimehe ülesanded

1.  Igal liikmesriigi ▌ esindajal on juhatuses üks hääl. Komisjoni esindajatel on kokku üks hääl.

▌

Juhatuse otsuste vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse hääleõiguslike liikmete kahekolmandikuline häälteenamus, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

2.  Juhatus otsustab hääleõiguslike liikmete ühehäälse otsusega fondi keeli reguleerivate eeskirjade üle, arvestades vajadust tagada kõikidele huvitatud pooltele juurdepääs fondi tööle ja osalemine selles.

3.  Esimees kutsub juhatuse kokku vähemalt ühe korra aastas. Järgmisi koosolekuid võib kokku kutsuda juhatuse hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamuse taotlusel.

Esimees peab teavitama juhatust muust fondi töösse puutuvast asjakohasest ühenduse tegevusest ja sellest, mida komisjon fondilt järgmisel aastal tegevuse osas ootab.

Artikkel 9

Juhatuse volitused

Artikkel 10

Direktor

1.  Fondi direktori nimetab juhatus komisjoni ettepanekul koostatud vähemalt kolmest kandidaadist koosneva kandidaatide nimekirja alusel viieks aastaks. Enne ametisse nimetamist palutakse juhatuse valitud kandidaadil ▌ esineda Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees avaldusega ning vastata selle (nende) liikmete esitatud küsimustele.

Komisjoni ettepaneku põhjal, võttes arvesse hindamisaruannet ning üksnes juhul, kui fondi kohustused ja nõuded seda nõuavad, võib juhatus pikendada direktori ametiaega ühel korral mitte rohkem kui kolmeks aastaks.

Juhatus teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest direktori ametiaega pikendada. Kuu aja jooksul enne oma ametiaja pikendamist võidakse direktoril paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees avaldusega ning vastata selle (nende) liikmete esitatud küsimustele.

Kui ametiaega ei pikendata, jääb direktor ametisse kuni oma ametijärglase ametissenimetamiseni.

2.  Direktor nimetatakse ametisse tema teenete, haldus- ja juhtimisoskuste ning fondi töövaldkonnas omandatud kogemuste ja erialateadmiste põhjal.

3.  Direktor on fondi seaduslik esindaja.

4.  Direktoril on järgmised ülesanded ja volitused:

5.  Direktor annab oma tegevusest aru juhatusele, kes võib direktori enne tema ametiaja lõppu komisjoni ettepaneku põhjal ametist vabastada.

Artikkel 11

Avalik huvi ja sõltumatus

Juhatuse liikmed ja direktor juhinduvad oma tegevuses avalikest huvidest ning on sõltumatud igasugustest välismõjudest. Selleks esitavad nad igal aastal kirjalikult kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni.

Artikkel 12

Aasta tööprogramm

1.  Aasta tööprogramm on vastavuses ║ artiklites 1 ja 2 osutatud fondi sisu, reguleerimisala ja ülesannetega.

2.  Aasta tööprogrammi eelnõu koostatakse nelja-aastase mitmeaastase tööprogrammi raames koostöös komisjoni talitustega ning võttes arvesse nii asjaomaste riikide ja piirkondade suhtes kindlaks määratud välispoliitilisi prioriteete kui ühenduse hariduse ja koolituse vallas omandatud kogemusi.

3.  Aasta tööprogrammi projektidele ja toimingutele lisatakse vajalike kulude kalkulatsioon ja personali- ja eelarvevahendite jaotus.

4.  Direktor esitab tööprogrammi eelnõu juhatusele pärast seda, kui komisjon on esitanud selle kohta oma arvamuse.

5.  Juhatus võtab järgneva aasta tööprogrammi eelnõu vastu hiljemalt 30. novembriks. Tööprogrammi lõplik vastuvõtmine toimub iga aasta alguses.

6.  Vajaduse korral võib programmi aasta jooksul sama korra alusel korrigeerida, et tagada ühenduse poliitika suurem tõhusus.

Artikkel 13

Aasta tegevusaruanne

1.  Direktor annab juhatusele oma ülesannete täitmisest aru aasta tegevusaruande vormis.

2.  Aruanne sisaldab finants- ja juhtimisinformatsiooni, milles võrreldakse tegevuse tulemusi aasta tööprogrammiga ning seatud eesmärkidega ja esitatakse selle tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse fondi käsutusse antud vahendite kasutamist ja sisekontrollisüsteemi toimimist.

3.  Juhatus koostab eelmise finantsaasta kohta aasta tegevusaruande analüüsi ja annab hinnangu.

4.  Juhatus võtab direktori aasta tegevusaruande vastu ja edastab selle koos oma analüüsi ja hinnanguga hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kontrollikoja ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pädevatele üksustele. Aruanne edastatakse samuti liikmesriikidele ning teadmiseks partnerriikidele.

5.  Direktor esitab fondi aasta tegevusaruande Euroopa Parlamendi vastavatele komisjonidele ja nõukogu vastavatele ettevalmistusorganitele.

Artikkel 14

Seosed ühenduse muu tegevusega

Komisjon tagab koostöös juhatusega kokkusobivuse ja täiendavuse fondi ja muude ühenduse tasandi toimingute vahel nii ühenduses kui partnerriikides

Artikkel 15

Eelarve

1.  Iga eelarveaasta kohta valmistatakse ette fondi tulude ja kulude kalkulatsioon ja see esitatakse fondi eelarves, kuhu kuulub ametikohtade loetelu; iga eelarveaasta vastab kalendriaastale.

2.  Fondi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.  Fondi tulud koosnevad Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi "üldeelarve") osaks olevast toetusest, osutatud teenuste eest saadud tasudest ja muudest allikatest pärit summadest, ilma et see piiraks muud liiki sissetulekute saamise võimalust.

4.  Eelarve sisaldab ka üksikasju partnerriikides endis kasutusel olevate vahendite kohta, mis on seotud fondilt rahalist abi saavate projektidega.

Artikkel 16

Eelarve koostamise kord

1.  Juhatus esitab igal aastal direktori koostatud eelnõu alusel fondi tulude ja kulude kalkulatsiooni järgmiseks eelarveaastaks. Kõnealuse kalkulatsiooni, mis sisaldab ametikohtade loetelu kava, edastab juhatus komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

2.  Komisjon kontrollib kalkulatsiooni, võttes arvesse välistegevuseks ettenähtud kavandatavaid kogusummasid, ning kannab ║ üldeelarve esialgsesse projekti ressursid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja Euroopa Liidu üldeelarvest ║ makstava toetuse suuruse.

3.  Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi "eelarvepädevad institutsioonid") koos ║ üldeelarve esialgse projektiga.

4.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad fondi subsiidiumiks mõeldud assigneeringud.

Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu fondi ametikohtade loetelu.

5.   ║ Eelarve ja ametikohtade loetelu kinnitab juhatus. Need muutuvad lõplikuks pärast üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral muudetakse eelarvet ja ametikohtade loetelu sellest lähtuvalt.

6.  Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed fondi eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Juhatus teatab nendest komisjonile.

Kui emb-kumb eelarvepädevatest institutsioonidest on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle juhatusele kuue nädala jooksul pärast projektist teatamist.

Artikkel 17

Eelarve täitmise kontroll

1.  Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab fondi peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas finantsmääruse artikliga 128.

2.  Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja fondi esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne kõnealuse eelarveaasta kohta edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Direktor vastutab fondi eelarve täitmise eest.

4.  Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt finantsmääruse artiklile 129 esitatud märkused fondi esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel fondi lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

5.  Juhatus esitab fondi lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

6.  Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor kõnealuse lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.  Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.  Fondi direktor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Ta saadab kõnealuse vastuse ka juhatusele.

9.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.

10.  Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 30. aprilli aastal n + 2 kinnituse direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

11.  Direktor võtab kõik vajalikud meetmed, mida vajaduse korral nõuavad kinnitamisotsusele lisatud märkused.

Artikkel 18

Euroopa Parlament ja nõukogu

Ilma et see piiraks eespool kirjeldatud kontrolli ning eelkõige eelarvemenetlust ja eelarve täitmise kinnitamist, võib Euroopa Parlament või nõukogu igal hetkel taotleda direktori ärakuulamist mõnes fondi tegevusega seotud küsimuses ▌.

Artikkel 19

Finantseeskirjad

1.  Juhatus võtab vastu fondi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei või kalduda kõrvale ║ määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, välja arvatud juhul, kui fondi tegevus seda konkreetselt nõuab ja komisjon on andnud eelneva nõusoleku.

2.  Vastavalt finantsmääruse artikli 133 lõikele 1 kohaldab fond komisjoni arvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirju, et tema raamatupidamisaruandeid oleks võimalik ühendada komisjoni omadega.

3.  Määrust (EÜ) nr 1073/1999 kohaldatakse fondi suhtes tervikuna.

4.  Fond austab 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta(18). Juhatus ▌ võtab vastu vajalikud meetmed, et hõlbustada selliste sisejuurdluste läbiviimist OLAFi poolt.

Artikkel 20

Privileegid ja immuniteedid

Fondi suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 21

Personalieeskirjad

Fondi töötajate kohta kehtivad eeskirjad ja õigusaktid, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes.

Fond kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi.

Juhatus võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 110 ja Euroopa Ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 127 sätestatud korra kohaselt.

Juhatus võib võtta vastu sätted, mille kohaselt võetakse fondi juurde tööle liikmesriikidest või partnerriikidest lähetatud asjatundjaid.

Artikkel 22

Vastutus

1.  Fondi lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab fond kõik kahjud, mida fond või selle teenistujad on oma kohustuste täitmisel põhjustanud, vastavalt liikmesriikide seaduste üldpõhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla.

3.  Teenistujate vastutust fondi ees reguleerivad fondi töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 23

Kolmandate riikide osalemine

1.  Riikidele, kes ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, kuid kes jagavad ühenduse ja liikmesriikide huvi artiklis 1 osutatud partnerriikidele inimkapitali arendamise alase abi andmise vastu, on fond avatud lepingute kaudu, mis on nende ja ühenduse vahel sõlmitud, järgides asutamislepingu artiklis 300 sätestatud korda.

Lepingutes tuleb muu hulgas täpsustada nende riikide fondi töös osalemise iseloom ja ulatus ning vastavad üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas rahalist toetust ja personali käsitlevad sätted. Sellised eeskirjad ei tohi ette näha kolmandate riikide esindatust juhatuses koos hääleõigusega ega sisaldada sätteid, mis ei ole vastavuses ║ artiklis 21 sätestatud personalieeskirjadega.

2.  Juhatus võib vajadusel otsustada kõnealuste riikide osalemise ajutistes töörühmades ilma sellekohast lepingut sõlmimata.

Artikkel 24

Hindamine

1.  Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 25 lõike 4 kohaselt teeb fond korrapäraselt oma tegevuse eel- ja järelhindamisi, kui selle tegevusega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Nende hindamiste tulemused edastatakse juhatusele.

2.  Komisjon annab iga nelja aasta tagant juhatusega konsulteerimise järel hinnangu käesoleva määruse rakendamisele, fondi saavutatud tulemustele ja tema töömeetoditele, lähtudes määruses sätestatud eesmärkidest, volitustest ja ülesannetest. Hindamine viiakse läbi välisekspertide poolt. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

3.  Fond võtab kõik asjakohased meetmed, et lahendada hindamise käigus avastatud probleemid.

Artikkel 25

Läbivaatamine

Pärast hindamist esitab komisjon vajaduse korral käesoleva määruse sätete läbivaatamise ettepaneku. Kui komisjon leiab, et fondi olemasolu ei ole enam fondile seatud eesmärkide seisukohast õigustatud, võib ta teha ettepaneku käesolev määrus kehtetuks tunnistada.

Artikkel 26

Kehtetuks tunnistamine

║ Määrused (EMÜ) nr 1360/90, (EÜ) nr 2063/94, (EÜ) nr 1572/98, (EÜ) nr 1648/2003 ning ║ määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikkel 16, nagu need on loetletud I lisas, tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrused ja nende hilisemad muudatused

Nõukogu 7. mai 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1360/90 ║

(EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1)

Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2063/94 ║

(EÜT L 216, 20.8.1994, lk 9)

Nõukogu 17. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1572/98 ║

(EÜT L 206, 23.7.1998, lk 1)

Nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikkel 16

(EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1)

Nõukogu 18. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1648/2003 ║

(EÜT L 245, 29.9.2003, lk 22)

II LISA

Vastavustabel

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1. (2) ELT C ... (3) ELT C ... (4) Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta seisukoht. (5) EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud ║ määrusega (EÜ) nr 1648/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 22). (6) EÜT C 323, 30.11.1993, lk 1. (7) EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11. (8) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 9. (9) EÜT L 206, 23.7.1998, lk 1. (10) EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 23). (11) EÜT L 210, 31.7.2006, lk 82. (12) EÜT L 310, 9.11.2006, lk 1. (13) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9). (14) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72. (15) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1. (16) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43. (17) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. (18) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon olukorra kohta Liibanonis

P6_TA(2008)0228 RC-B6-0271/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida kohta, eelkõige 16. jaanuari 2003. aasta resolutsiooni assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta Liibanoni Vabariigiga(1), 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni olukorra kohta Liibanonis(2), 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lähis-Idas(3) ja 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lähis-Idas(4) ning oma 29. novembri 2007. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse Liibanonile makromajanduslikku finantsabi;(5)

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1559 (2004), 1636 (2005), 1680 (2006), 1701 (2006) ja 1757 (2007);

–   võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel(6) (assotsiatsioonileping);

–   võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2007. aasta otsust 2007/860/EÜ, millega antakse Liibanonile makromajanduslikku finantsabi;(7)

–   võttes arvesse ELi kõrge esindaja Javier Solana 16. mai 2008. aasta avaldust olukorra kohta Liibanonis;

–   võttes arvesse eesistujariigi 14. märtsil 2008. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud eesistujariigi avaldust Lähis-Ida kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   olles äärmiselt häiritud vägivalla järkjärgulisest suurenemisest Liibanonis ning tundes sügavat muret institutsioonide olukorra pärast Liibanonis pärast presidendivalimiste läbikukkumist;

B.   arvestades, et Beirutis ja mujal Liibanonis Hezbollah" ja teiste relvarühmituste vahel aset leidnud hiljutistes vägivaldsetes kokkupõrgetes, mis järgnesid Liibanoni valitsuse 6. mai 2008. aasta otsustele, ning vägivallapuhangutes, mis vallandusid lennujaama turvalisuse eest vastutanud kindrali tagandamise ning Hezbollah" kommunikatsioonisüsteemide keelustamise tagajärjel, hukkus kümneid ja sai vigastada sadu kodanikke;

C.   arvestades, et kokkupõrgete lõpetamiseks tühistas Liibanoni valitsus otsused, mis vägivalla vallandasid, ja tegi kriisi lahendamise ülesandeks Liibanoni sõjaväele;

D.   arvestades, et Liibanoni parlament ei täitnud oma põhiseaduslikku rolli isegi enne 2007. aasta novembrit, kui lõppes Liibanoni Vabariigi presidendi ametiaeg, ning arvestades, et riik on institutsioonide kokkuvarisemise äärel, millel on tõsised tagajärjed demokraatia toimimise seisukohast;

E.   arvestades, et Hezbollah ei ole mitte ainult opositsioonipartei, vaid ka relvastatud rühmitus, kes kontrollib suurt osa Liibanoni territooriumist, sealhulgas ala, kus elavad šiiidi kogukonnad;

F.   arvestades, et Araabia Riikide Liiga algatusese toel jõudsid asjaomased osapooled 15. mail 2008. aastal kokkuleppele lõpetada viivitamata relvastatud kokkupõrked, jätkata üleriigilist dialoogi rahvusliku ühtsuse valitsuse ja uue valimisseaduse teemal ja taastada tavapärane elu ning olukord, mis eelnes viimastele intsidentidele;

G.   arvestades, et praegune poliitiline ummikseis Liibanonis halvab riigi nõuetekohast toimimist; arvestades, et poliitiline kriis ohustab märkimisväärselt Liibanoni ja kogu piirkonna habrast tasakaalu; arvestades, et stabiilne, täielikult suveräänne, ühtne ja demokraatlik Liibanon on olulise tähtsusega kogu Lähis-Ida stabiilsuse ja rahumeelse arengu seisukohast;

H.   arvestades, et Liibanon on riik, millel on Euroopaga tugevad poliitilised, majanduslikud ja kultuurisidemed, ning ta on Euroopa Liidu oluline partner Lähis-Idas; arvestades, et suveräänne ja demokraatlik Liibanon võib etendada olulist osa tugeva Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse arendamisel;

I.   arvestades, et assotsiatsioonilepingu artiklis 2 sätestatakse, et selle lepinguosaliste vahelised suhted ja lepingu enda sätted põhinevad demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamisel, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, mis suunab nende sise- ja välispoliitikat ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa; arvestades, et assotsiatsiooninõukogu on volitatud võtma lepingus ettenähtud korrapärase poliitilise dialoogi raames vajalikke meetmeid Euroopa Parlamendi ja Liibanoni parlamendi vahelise koostöö edendamiseks;

J.   arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1757 (2007) luuakse endise peaministri Rafik Hariri mõrva ja muude Liibanonis toimunud poliitiliste mõrvade toimepanijate üle kohtu pidamiseks rahvusvaheline erikohus;

K.   arvestades, et Liibanoni ees seisavad endiselt märkimisväärsed rahanduslikud ja majanduslikud väljakutsed; arvestades, et Liibanoni ametivõimud võtsid 4. jaanuaril 2007. aastal vastu laiaulatusliku sotsiaal-majanduslike reformide kava; arvestades, et Euroopa Liit on pakkunud 80 miljoni euro suurust makromajanduslikku finantsabi, et toetada Liibanoni sõjajärgseid ülesehitustöid ja majanduse jätkusuutikku taastamist ning seeläbi leevendada valitsuse majandusprogrammi rakendamisel tekkivaid rahalisi raskusi;

L.   arvestades, et enam kui 300 000 Palestiina põgenikku elab Liibanonis endiselt halbades tingimustes; arvestades, et mõnedes Palestiina põgenikelaagrites aset leidnud vägivallapuhangud ja kokkupõrked sõjaväega on pingestanud olukorda riigis;

M.   arvestades, et Shebaa farmide piirkonna territoriaalse terviklikkuse küsimus on endiselt lahendamata,

1.   tervitab Dohas saavutatud kokkulepet kindral Michel Sleiman'i lähipäevil vabariigi presidendiks valimist, uue rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamist ja valimisseaduse vastuvõtmist; kutsub kõiki selle kokkuleppe osapooli seda täielikult rakendama; rõhutab rahvusvahelise üldsuse positiivse reaktsiooni tähtsust; õnnitleb Liibanoni erakondi kokkuleppe puhul ning Katari riiki ja Araabia Riikide Liigat eduka vahendustegevuse puhul;

2.   rõhutab Liibanoni stabiilsuse, suveräänsuse, sõltumatuse, ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse tähtsust; juhib tähelepanu asjaolule, et Liibanoni poliitiline stabiilsus peaks rajanema osapoolte vahelise usaldusliku õhkkonna taastamisel, vägivallast loobumisel ning välismõjude eiramisel;

3.   väljendab heameelt positiivse viisi üle, kuidas sõjavägi ja julgeolekuteenistused aitasid kaasa hiljutiste sündmuste lahendamisele; kutsub kõiki osapooli toetama Liibanoni sõjaväge, et see saaks täielikult tagada Liibanoni tegutsemisvõime, julgeoleku, korra, suveräänsuse ja stabiilsuse;

4.   on seetõttu seisukohal, et riigi ja kõigi Liibanoni elanike julgeolekut on võimalik tagada kõigi relvarühmituste, eelkõige Hezbollah" relvitustamise ja Liibanonis relvaäri kontrolli alla saamise abil; peab äärmiselt oluliseks asjaolu, et kõik Liibanoni sisseveetavad relvad antaks üksnes Liibanoni ametliku sõjaväe kasutusse; kordab oma üleskutset Liibanoni valitsusele kehtestada koostöös ÜRO ajutiste relvajõudega Liibanonis (UNIFIL) täielik suveräänsus ning teostada selleks tõhusat kontrolli riigi piiride ja territooriumi üle; kutsub selleks kõiki osapooli loobuma vägivallast, täielikult aktsepteerima demokraatia põhimõtteid ning tunnustama kõiki demokraatlikult valitud riigiorganeid ja institutsioone olenemata nende liikmete etnilisest, usulisest või erakondlikust kuuluvusest ja päritolust;

5.   tuletab meelde, et assotsiatsioonilepingus nähakse ette Euroopa Parlamendi ja Liibanoni parlamendi vaheline poliitiline dialoog, millega seatakse sisse kahe institutsiooni vaheline poliitiline koostöö;

6.   rõhutab taas UNIFILi rolli olulisust; peab äärmiselt oluliseks, et Liibanoni valitsus tegutseks suveräänselt ning kontrolliks tõhusalt riigi piire ja territooriumit kõigis riigi jurisdiktsiooni kuuluvates valdkondades viisil, mis tagaks riigi ja kodanike julgeoleku;

7.   kordab oma nõuet kõikidele asjaomastele osapooltele toetada rahvusvahelise erikohtu tööd, kus mõistetakse kohut endise peaministri Rafik Hariri mõrva ja muude Liibanonis toimunud poliitiliste mõrvade toimepanijate üle ning nõuab tungivalt, et Süüria teeks kohtuga täielikku koostööd;

8.   nõuab tungivalt, et Liibanoni võimud teeksid kõik endast oleneva, et lõpetada igasugune palestiina põgenike diskrimineerimine; kordab taas oma üleskutset rahvusvahelisele üldsusele suurendada abi, et jõuda püsiva lahenduseni;

9.   kutsub Süüriat hoiduma igasugusest sekkumisest, mis võib avaldada negatiivset mõju Liibanoni siseasjadele, ning etendama konstruktiivset osa riigi stabiilsuse saavutamisel; pöördub Iraani ja Süüria poole üleskutsega etendada konstruktiivset osa; kutsub kõiki asjaomaseid pooli täitma ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1559 (2004) ja 1701 (2006) ning austama Liibanoni sõltumatust, suveräänsust, julgeolekut ja stabiilsust, tuletades ühtlasi meelde relvarühmitustele relvade müümise keeldu;

10.   väljendab taas toetust Euroopa Liidu kindlale otsusele abistada Liibanoni majanduse ümberkorraldamisel; kutsub nõukogu ja komisjoni jätkama jõupingutusi Liibanoni ülesehituse ja majanduse taastamise toetamiseks, tegema samuti tihedamat koostööd riigi kodanikuühiskonnaga, et edendada maa edasist demokratiseerimist;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜVJP kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Araabia Riikide Liiga peasekretärile, neliku eriesindajale Lähis-Idas, Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee presidendile, Liibanoni valitsusele ja parlamendile, Süüria presidendile ja valitsusele ning Iraani valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 38 E, 12.2.2004, lk 307. (2) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 257. (3) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 236. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0350. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0550. (6) ELT L 143, 30.5.2006, lk 2. (7) ELT L 337, 21.12.2007, lk 111.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon toiduainete hinnatõusu kohta ELis ja arengumaades

P6_TA(2008)0229 RC-B6-0217/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse, et sel aastal tähistatakse inimõiguste ülddeklaratsiooni 60. aastapäeva, mille artikli 25 lõikes 1 on sätestatud õigus toidule;

–   võttes arvesse 1996. aastal toimunud toiduainetega kindlustamist käsitleva ülemaailmse tippkohtumise järeldusi ning eesmärki vähendada 2015. aastaks nälga kannatavate inimeste arvu poole võrra;

–   võttes arvesse kohustusi, mis sisalduvad ÜRO rahvusvahelises majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste paktis, mille osalisriigid on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, eelkõige selle artiklit 11 õiguse kohta toidule;

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu eriistungit teemal "Ülemaailmse toidukriisi süvenemise, mis muu hulgas on põhjustatud toiduainete kiirest hinnatõusust, negatiivne mõju toiduga seotud õiguse teostamisele", mis toimub 22. mail 2008. aastal Genfis;

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust pealkirjaga "Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas"(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 33;

–   võttes arvesse ühise põllumajanduspoliitika käimasolevat läbivaatamist (nn tervisekontrolli);

–   võttes arvesse ÜRO Arenguprogrammi, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, Maailmapanga ja teiste rahvusvaheliste organite toetusel algatatud ja läbi viidud rahvusvahelise arengule suunatud põllumajandusteaduste ja tehnoloogia hindamise institutsiooni (IAASTD) hiljutisi soovitusi maailma toiduainetoodangu osas;

–   võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) aruandeid;

–   võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi Doha arenguvooru üle;

–   võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarsel ühisassambleel 22. novembril 2007. aastal Kigalis vastu võetud deklaratsiooni, mis toetab arengut soodustavaid majanduspartnerluslepinguid;

–   võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni sööda ja toiduainete hinnatõusu kohta(2);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et pärast aastate pikkust toormehindade paigalseisu või langust tõusis nisu maailmaturu hind 36 kuu jooksul kuni 2008. aasta veebruarini 181 %, riisi hind on alates 2008. aasta jaanuarist tõusnud 141 % ning ülemaailmsed toiduainete hinnad on tõusnud üldiselt 83 %;

B.   arvestades, et hindade tõus on vaesuse vähendamise eesmärkide täitmist seitsme aasta võrra edasi lükanud, ning arvestades, et Maailmapanga arvutuste kohaselt võib arengumaades sattuda üle 100 miljoni inimese kiiresti kerkivate toiduhindade tõttu sügavamasse vaesusse;

C.   arvestades, et 854 miljonit inimest maailmas kannatab nälja või alatoitumise all (toiduga alakindlustatus), igal aastal lisandub neile 4 miljonit inimest; arvestades, et 170 miljonit last on alatoitunud ning 5,6 miljonit last sureb igal aastal alatoitumuse tõttu;

D.   arvestades, et praeguse toidukriisi põhjuseks on ka üha kasvanud spekuleerimine põllumajandustoorme ja toiduainetega;

E.   arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel moodustab toit 60-80 % tarbijate kulutustest arengumaades ning umbes 10-20 % tööstusriikides; arvestades, et toiduainete hinnatõus mõjutab kõige enam madala sissetulekuga leibkondi;

F.   arvestades, et viimastel kümnenditel on Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) sundinud arengumaid kaubandust liberaliseerima, et kehtestada ekspordisuunitlusega põllumajanduslik suurtootmine jätkusuutliku kohaliku toiduainetoodangu ja kohalike toiduaineturgude arvel;

G.   arvestades, et hinnatõus süvendab kättesaadavuse probleemi, eriti nendel, kelle sissetulek on väike või puudub;

H.   arvestades, et koos maailma elanikkonna kasvuga suureneb nõudlus toidu järele, eriti sellistes kiiresti areneva majandusega riikides nagu Hiina ja India; arvestades, et FAO andmetel suudab planeet Maa toita 12 miljardit inimest ning praegu ei ole üldises mõttes toiduainete puudust; tuletab meelde, et nisu ja riisi saagid olid 2007. aastal väga head; arvestades, et hinnangute kohaselt kasutatakse inimtoiduks 1,01 miljardit tonni 2007. aasta saagist, samas kui suur osa läheb loomasöödaks (760 miljonit tonni) ning ligikaudu 100 miljonit tonni kulub agrokütuste tootmiseks; arvestades, et viimaste hinnangute järgi peaks teraviljatoodang 2008. aastal suurenema 2,6 % võrra rekordilise 2,164 miljardi tonnini; kuid arvestades, et need hinnangud sõltuvad soodsatest ilmastikutingimustest;

I.   arvestades, et paljud arengumaad ei realiseeri oma toiduainete tootmise potentsiaali; arvestades, et investeeringute puudumine põllumajandusse, maaelu arendamisse ja põllumajandustootjate koolitamisse arengumaades ja rahvusvaheliste finantsasutuste poolt on seadnud eelkõige väiketootjad ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse, mis on muutnud nad vaesemaks ja haavatavamaks ning kahandanud nende suutlikkust toota piisavalt toiduaineid;

J.   arvestades, et arengumaades takistab põllumajandustoodangu kasvu oluliselt asjaolu, et väikestel põllumajandusettevõtjatel on sageli võimatu saada laenu või väikekrediiti, et investeerida seemnearetusse, väetistesse või niisutusmehhanismidesse ning vajalikesse saagikaitsevahenditesse, et kaitsta oma saaki kahjurite ja haiguste eest, mis on mõnikord seotud asjaoluga, et maa ei ole nende oma ja seetõttu puudub neil laenutagatis;

K.   arvestades, et maailma toiduabi programm on teatanud, et 2008. aasta vajaduste katmiseks vajalikust 750 miljonist USA dollarist on seni kindlalt lubatud üksnes 260 miljonit;

L.   arvestades, et toorainete hinnatõusu mõju on maailmamajanduses muutumas destabiliseerivaks jõuks ning on juba põhjustanud mitmes riigis rahutusi;

M.   arvestades, et toiduhinna tõus suurendab vajadust integreeritud poliitilise reageeringu ja tervikliku strateegia järele, et toiduprobleem lahendada,

Õigus toidule

1.   rõhutab, et õigus toidule on põhiõigusliku olemusega, ning vajadust parandada kõikide inimeste jaoks igal ajal piisava toidu kättesaadavust, et elada aktiivset ja tervislikku elu; rõhutab, et riigid on kohustatud seda põhilist inimõigust kaitsma, austama ja täitma; juhib tähelepanu selle, et asjaolu, et 2 miljardit inimest elab endiselt äärmises vaesuses ning 850 miljonit inimest on näljas iga päev, osutab sellele, et süstemaatiliselt rikutakse õigust toidule, nagu see on sätestatud inimõigusi käsitlevas rahvusvahelises õiguses; nõuab seepärast piisavate meetmete võtmist, et rakendada ellu inimõiguste ülddeklaratsiooniga kehtestatud õigus toidule; nõuab tungivalt, et nõukogu tagaks kõigi toiduga seotud riiklike ja rahvusvaheliste poliitikate kooskõla kohustustega, mis tulenevad õigusest toidule;

2.   kutsub seepärast nõukogu üles suurendama oma kohustusi seoses aastatuhande arengueesmärkidega, kinnitades selleks rahastamiskohustusi ning võttes Euroopa Ülemkogul juunis vastu ELi aastatuhande arengueesmärkide tegevuskava; on arvamusel, et see ELi tegevuskava peaks kindlas ajaraamistikus määratlema konkreetsed tähised ja meetmed sellistes võtmevaldkondades nagu haridus, tervishoid, vesi, põllumajandus, majanduskasv ja infrastruktuurid, mis aitab kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele 2015. aastaks, pidades muude eesmärkide seas silmas nälja kaotamist 2015. aastaks;

3.   on mures toidutoormega, sealhulgas toorme riskifondidega spekuleerimise mõju pärast näljale ja vaesusele; kutsub komisjoni üles analüüsima spekulatsiooni mõju toiduainete hinnale ning pakkuma selle analüüsi põhjal välja kohased meetmed;

4.   juhib tähelepanu sellele, et käesolev toidukriis on tihedalt seotud finantskriisiga, kus keskpankade tehtud likviidsuse süstid pankrottide ärahoidmiseks võisid suurendada spekulatiivseid investeeringuid toormesse; kutsub Rahvusvahelist Valuutafondi ja finantsstabiilsuse foorumit üles hindama seda "kõrvalmõju" ning võtma seda arvesse, kui tehakse ettepanekuid ülemaailmsete abinõude kohta;

5.   tuletab meelde, et selle kriisi alla kannatavad kõige enam vähemkindlustatud elanikkonnakihid, ning rõhutab seetõttu vajadust kohase sotsiaalpoliitika järele, et toetada vaeseid või puudustkannatavaid elanikkonnakihte ning leevendada praeguse toidukriisi mõjusid;

Jätkusuutlik toiduainete tootmine

6.   rõhutab, et kõigi inimeste toiduga varustamine üle maailma peaks olema tähtsam mis tahes muust eesmärgist; rõhutab, et toit peaks olema kättesaadav mõistliku hinnaga, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 33;

7.   tuletab meelde vajadust tagada siseriiklik ja ülemaailmne põllumajandusturgude regulatsioon, mis võtaks arvesse tarbijaid, põllumajandustootjate sissetulekut, töötlevat tööstust ja ELi säästvat toidupoliitikat;

8.   tuletab meelde, et ühise põllumajanduspoliitika peamine eesmärk on tagada turgude stabiilsus, varustuskindlus ja mõistlikud hinnad tarbijatele ning rõhutab vajadust ühise põllumajanduspoliitika järele ka pärast 2013. aastat, et tagada jätkusuutlik toidupoliitika ELis, võttes samal ajal arvesse jätkusuutlikkust, põllumajandustoodetega varustuskindlust ja nende kvaliteeti;

9.   rõhutab, et tooraine maksumus moodustab paljude toiduainete üldhinnast suhteliselt väikese osa; palub komisjonil ja liikmesriikides analüüsida tootjahinna ja suurte jaemüüjate kehtestatud hindade lahknevusi;

10.   nõuab seepärast mõjuhinnangut, milline on jaemüüjate roll toiduahelas, sest toiduainete jaehinnad on võrreldes elukallidusega ebaproportsionaalselt tõusnud; kutsub jaemüüjaid üles pakkuma tootjatele õiglast hinda, pakkudes tarbijatele samal ajal mõistliku hinnaga toiduaineid;

11.   märgib, et ELi praegustest teraviljavarudest jätkuks ainult 30 päevaks, ning seab kahtluse alla, kas meie toiduainevarud on õige suurusega, eeskätt võimalikke kriise arvestades; palub komisjonil töötada välja strateegiad toiduvarude loomiseks, et ära hoida tulevasi kriise;

12.   nõuab põllumajandustoodangu paremat prognoosimist, et teha palju varem kindlaks peamised toiduga varustatuse suundumused kogu maailmas;

13.   rõhutab, et tuleb arvesse võtta ELi põllumajandusettevõtjate sissetulekut puudutavat olukorda; märgib, et sööda, energia, väetiste ja teiste sisendite hinnatõusu tõttu ning seoses järjest suurenevate kuludega standarditele vastavuse tagamisel peavad põllumajandusettevõtjate tulud oluliselt suurenema, et nad oleksid jätkuvalt võimelised rahuldama nõudlust toidu järele; märgib, et põllumajandusettevõtjate sissetulek on ainult veidi suurenenud ning mõnedes liikmesriikides on põllumajandusettevõtjate sissetulek hoopis vähenenud;

14.   nõuab, et säästva põllumajanduspoliitika edendamine lülitataks laienemis- ja naabruspoliitika kõikidesse instrumentidesse;

15.   nõuab, et kolmandate riikide ettevõtjate suhtes kohaldataks sama ranget kontrolli nagu ELi tootjate suhtes, kuid tunnistab vajadust abistada arengumaid ELi fütosanitaarnormide täitmisel;

16.   tunneb heameelt ELi põllumajandusministrite otsuse üle võtta vastu komisjoni ettepanek peatada maa tootmisest kõrvaldamise kohustused 2008. aastaks ja märgib, et komisjoni hinnangu kohaselt vabastab see samm umbes 2,9 miljonit hektarit teraviljakasvatuseks ja suurendab selle aasta saaki umbes 10 miljoni tonni võrra;

17.   palub komisjonil hinnata ELi ühise põllumajanduspoliitika, taastuvenergiapoliitika eesmärkide, arenguabi ja rahvusvaheliste kaubanduslepingute mõju toiduainetega kindlustatusele, et parandada ülemaailmset toiduainetega kindlustatust;

18.   rõhutab, et kütuste asemel tuleb esmatähtsaks pidada toitu ning et biokütuste tootmisele tuleks kehtestada ranged säästvuse kriteeriumid; märgib, et väljapakutud biokütuste eesmärgi saavutamisel tuleb nendest kriteeriumidest kinni pidada;

19.   nõustub sellega, et biokütuste tootmiseks mõeldud põllukultuuride doteerimine ELi poolt ei ole enam põhjendatud, kuid rõhutab jõuliselt, et ainult 2–3 % ELi põllumajanduskõlvikust kasutatakse praegu selliseks tootmiseks ning ajakirjanduse süüdistused, nagu oleks biokütused tekitanud praeguse toidukriisi, on vähemalt ELi puhul liialdatud; on siiski nõus, et selliste riikide nagu Ameerika Ühendriigid poliitikal eraldada maisikasvatamiseks rohkem maad, et toota bioetanooli, on kaudne mõju maisi ja teiste teraviljade hinnale ning kättesaadavusele maailma toiduturul;

20.   palub komisjonil ja liikmesriikidel sellele vaatamata teha rohkem teise põlvkonna bioenergia kasutamise ja tootmise edendamiseks, sest bioenergia tootmisel töödeldakse pigem sõnnikut ja põllumajandusjäätmeid kui esmaseid põllumajandustooteid;

21.   rõhutab eriti, et esmatähtsaks tuleks pidada olmejäätmete ning põllumajandus- ja metsandusjääkide kogumist ning nende muutmist gaasiks; juhib tähelepanu sellele, et see võimaldaks arendada asjakohaseid tehnoloogiaid ning annaks aega uurida toiduainete tootmise ja energiatootmise kokkusobivust;

22.   märgib väga murelikult, et segajõusööda ühe tonni maksumus on tõusnud 75 euro võrra tonni kohta ja see tõus jätkub söödateravilja terava puuduse tõttu, mis tähendab 15 miljardi euro suurust lisakulu ELi loomakasvatussektorile;

23.   on seisukohal, et praeguse kriisi tõttu peavad ELi institutsioonid ja liikmesriigid viivitamatult ja põhjalikult arutama rolli, mida tänapäeva biotehnoloogia võib etendada mõistliku hinnaga toiduainete jätkuva tootmise tagamisel;

Parem arengupoliitika

24.   on seisukohal, et tõeline võitlus nälja vastu eeldab ülemaailmset säästva arengu poliitikat, mis võimaldab arengumaadel toota ja oma elanikele pakkuda piisavalt vett ja toitu;

25.   toetab arengumaid nende püüdlustes kindlustada kohalikule elanikkonnale toidu kättesaadavus; usub, et jätkuvalt tuleb parandada toimivat poliitilist ruumi, mis võimaldaks riiklikke eeskirju ja meetmeid selle sektori arenguks; on seisukohal, et Malawi on positiivne näide arengumaast, kus toiduainete tootmine on viimase kolme aasta jooksul kahekordistunud, ning rõhutab, et ELil on selle arengu toetamisel oma roll; kutsub komisjoni üles andma abi sellest fenomenist teavitamisel, nii et seda saaks kasutada näitena teistes arengumaades;

26.   kutsub ELi liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles kiiresti reageerima maailma toiduabi programmi erakorralisele hädaabipalvele ning abistama seda programmi uutele väljakutsetele vastamisel, mis on seotud võitlusega nälja vastu; on siiski seisukohal, et sõltuvust toiduabist on vaja vähendada, ning rõhutab seepärast vajadust keskpika tähtajaga ja pikaajaliste meetmete järele, et hoida ära kahjulikke tagajärgi ning tegelda selle kriisi algpõhjustega;

27.   nõuab, et kiiresti ja oluliselt suurendataks investeeringuid põllumajandusse, akvakultuuri, maaelu arengusse ja põllumajandusettevõtetesse arengumaades, keskendudes vaestele talunikele ja väikefarmidele, mis põhinevad agroökoloogiliste toiduainete tootmisel; tuletab meelde, et 75 % maailma vaesest elanikkonnast elab maapiirkondades, kuid ainult 4 % ametlikust arenguabist on suunatud põllumajandusele; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tõhusamalt tegelema põllumajanduse küsimusega oma arengupoliitikas, edendama tihedas koostöös arengumaadega 10. Euroopa Arengufondi programmitöö kohandamist ning vaatama läbi riiklikud strateegiadokumendid, et muuta põllumajandus prioriteetsemaks; rõhutab valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste rolli uuenduslike põllumajanduslike lahenduste leidmisel partnerluses arengumaade elanikega ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja edendama nende projekte;

28.   rõhutab vajadust tagada vaestes riikides väiketalunikele, kes on enamasti naised, juurdepääs maale, finantsteenustele ja laenudele, kõrge saagikusega seemnetele, niisutussüsteemidele ja väetistele; rõhutab, et põllumajandussektori investeeringute puhul peab suuremat tähelepanu pöörama niisutusele, kohalikele teedele, teadustegevusele ja kohalikele teadmistele, koolitusele ja parimate tavade vahetusele, et arendada jätkusuutlikke ja tõhusaid maaviljelussüsteeme, puhtale joogiveele, haridusele ning kohaliku toodangu ja kaubavahetuse suurendamisele; kutsub seetõttu komisjoni üles tugevdama neid valdkondi oma tegevustes ning toetama tootjate organisatsioone, mikrokrediidi- ja muid finantsteenuste programme ning suuremaid põllumajandusinvesteeringuid;

29.   palub Euroopa Investeerimispangal uurida võimalusi luua koheselt garantiifond, et toetada riikide, eelkõige vaesemate arengumaade mikrokrediidi-, laenu- ja riskiturveskeeme, mis on lähedalt seotud kohalike toiduainetootjate vajadustega;

30.   rõhutab vajadust teha kliimamuutuste alast koostööd ELi ja arengumaade vahel, eelkõige vajadust tehnosiirde ja suutlikkuse suurendamise järele; rõhutab, et kliimamuutuse teemat tuleb süvalaiendada kogu ELi arengukoostöös, toonitab, et mõned lihtsad kaitsemeetmed aitaksid talunikel kaitsta põllukultuure põua ja muude hädade eest, ning kutsub komisjoni üles neid ettevaatusabinõusid uurima; kutsub rahvusvahelist üldsust üles intensiivistama oma pingutusi võitluses kõrbestumise, maa degradeerumise ja põua vastu, et parandada toiduainetega kindlustatust ja vee kättesaadavust, eriti vaestes riikides;

31.   rõhutab asjakohaste investeeringute tähtsust teadusuuringute valdkonnas eesmärgiga suurendada saaki maailma kõigis piirkondades;

32.   nõuab eriti kogu geneetiliselt muundatud organismide alase arendustegevuse ja kogu selleteemalise avaliku arutelu hoolikat järelevalvet;

33.   on arvamusel, et riikidel peab olema õigus toidusuveräänsusele ja -ohutusele, samuti on neil õigus kaitsta oma turgu subsideeritud toodete impordi eest; on arvamusel, et eksporditavate põllumajandustoodete subsideerimine destabiliseerib kohalikku turgu arengumaades;

Õiglane rahvusvaheline kaubandus

34.   on seisukohal, et põllumajandusturgude avamine peab olema järkjärguline, kooskõlas arengu edenemisega igas konkreetses arengumaas ning põhinema sotsiaalselt õiglastel ja keskkonnasõbralikel kaubanduseeskirjadel; märgib, et tundlikud tooted, mis on esmavajalikud inimestele arengumaades või mis on eriti olulised toiduainetega kindlustatuse ja maaelu arengu seisukohalt arengumaades, tuleks välja jätta täielikust liberaliseerimisest, et ära hoida pöördumatut kahju kohalikele tootjatele; rõhutab, et EL peab edendama soodustatud ja asümmeetrilist süsteemi kaubandusläbirääkimistes arengumaadega, et võimaldada neil kasutada teatud vahendeid pakkumise juhtimiseks ja muid arengupoliitilisi vahendeid oma turgudel; märgib, et vähimarenenud riikidel oli ja on ka tulevikus "Kõik peale relvade" lepingu alusel ELi turule kvoodi- ja tariifivaba juurdepääs;

35.   rõhutab, et käimasolevates majanduspartnerluslepingu läbirääkimistes peab komisjoni prioriteet vastama Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide väljendatud arenguvajadustele; tuletab meelde, et selle probleemi lahendamiseks tuleb lisaks majanduspartnerluslepingutele anda lubatud uut kaubandusabi (aastani 2010 igal aastal 2 miljardit eurot) ning edendada piirkondlikku integratsiooni;

36.   rõhutab vajadust jõuda Doha voorus eduka, tasakaalustatud ja õiglase tulemuseni; rõhutab, et Doha vooru tulemused peaksid andma positiivse tõuke arengumaadele investeerimaks oma põllumajandusse ja toiduainete tootmisse; kutsub komisjoni üles toetama ettepanekuid lisada käimasolevasse WTO läbirääkimistevooru meede põhitoiduainete hindade kohta;

37.   kutsub komisjoni ja nõukogu taas üles edendama õiglast kaubandust ja muid eetilisi süsteeme, mis toetades väikseid ja ebasoodsas olukorras olevaid tootjaid arengumaades, vähendades kõikuvust ning tagades õiglasemad hinnad ja sissetuleku, aitavad tõsta sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, ning ergutab riigiasutusi ELis lülitama õiglase kaubanduse ja säästvuse kriteeriume oma avalikesse pakkumistesse ja hankepoliitikasse;

Demokraatia edendamine

38.   rõhutab, et praegune toidukriis toob esile vajaduse edendada poliitilist stabiilsust, piirkondlikku integratsiooni, demokraatiat ja inimõigusi mitte ainult ELis, vaid ka kogu maailmas; kutsub seepärast kõiki asjaomaseid sidusrühmi üles edendama humaanseid ja demokraatlikke väärtusi ning õigusriigi põhimõtteid praeguse toidukriisiga tegelemisel ning toiduainetega varustatuse pikaajaliste probleemide lahendamisel;

o
o   o

39.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Maailmapangale, G8 riikidele, ÜRO peasekretärile ja ÜRO Peaassambleele, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.

(1) ELT C 25, 30.1.2008, lk 1. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0480.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheliste läbirääkimiste kohta seoses viisanõudest vabastamisega (viisavabadus)

P6_TA(2008)0230 B6-0233/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6, 24 ja 29 ning EÜ asutamislepingu artikleid 62, 63, 286 ja 300, mis on Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ning kolmandate riikide ja organisatsioonidega peetavate rahvusvaheliste läbirääkimiste õiguslik alus;

–   võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 6. märtsi 2008. ja 21. aprilli 2008. aasta avaldusi Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 83 ja artikli 103 lõiget 2;

A.   arvestades, et alates Amsterdami lepingu jõustumisest 1999. aastal vastutab nõukogu viisaeeskirjade kehtestamise eest, sealhulgas nimekirja eest nendest kolmandatest riikidest, mille kodanikel peab olema viisa või mille kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜ asutamislepingu artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkt i);

B.   arvestades, et ühenduse pädevus viisaküsimustes hõlmab tingimusi, mille kohaselt antakse kolmandate riikide kodanikele viisavabadus, ning arvestades, et nende tingimustega tuleb tagada kõikide ELi kodanike võrdne kohtlemine, mitte ainult viisavabaduse andmise või mitte andmise puhul, vaid ka nende tingimuste puhul, mille kohaselt kolmandad riigid annavad sellise vabaduse ELi erinevatele liikmesriikidele või keelduvad seda andmast;

C.   arvestades, et 2001. aastal vabastas nõukogu Ameerika Ühendriikide kodanikud viisanõudest(1); arvestades, et kahjuks ei kehti samalaadne viisavabadus kõikidele ELi kodanikele, kuna Ameerika Ühendriigid nõuavad mitme liikmesriigi (praeguse seisuga: Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia ja Slovakkia) kodanikelt ikka veel viisat lisaks muudele asjaoludele seetõttu, et viisa väljastamisest (mille puhul järgitakse läbipaistmatuid kriteeriume) on enamikes nendest riikidest keeldutud üle 3 % (teatavatel tingimustel üle 10 %) taotlejate puhul;

D.   arvestades, et 2005. aastast alates võib ühenduse tasandil käivitada vastastikkuse mehhanismi(2) pärast liikmesriigi antud teavet, komisjoni suhtlemist asjaomase kolmanda riigiga ja komisjoni aruannet nõukogule, kes võib siis teha otsuse "taaskehtestada kõnealuse kolmanda riigi kodanike suhtes ajutiselt viisanõue";

E.   arvestades, et kuigi vastastikune viisavabadus on saavutatud mitme kolmanda riigiga, ei ole seda saavutatud Ameerika Ühendriikidega, mistõttu esitas komisjon 2006. aastal järgmise ettepaneku: "taaskehtestada ajutiselt viisanõue nende Ameerika Ühendriikide kodanike suhtes, kellel on diplomaatilised ja ametipassid, et kiirendada vastastikuse viisavabaduse saavutamist"(3); arvestades, et nimetatud sümboolset ettepanekut nõukogu siiski ei järginud;

F.   arvestades, et mitu liikmesriiki on jätkanud otseseid kahepoolseid läbirääkimisi Ameerika Ühendriikide valitsusega, kuigi selles küsimuses on pädevus selgelt ühendusel;

G.   arvestades, et olukord muutus õiguslikust aspektist keeruliseks, kui Ameerika Ühendriigid reformisid 3. augustil 2007. aastal õigusakti Implementing Recommendations of the 9/11 Commission Act of 2007(4) jao 711, nimelt Secure Travel and Counterterrorism Partnership Act of 2007, vastuvõtmisega viisavabadussüsteemi, lisades seitse turvalisuse suurendamist käsitlevat punkti(5), millest tulenevalt peaksid kõik viisavabadusprogrammis osaleda soovivad liikmesriigid kirjutama alla kahepoolsele vastastikuse mõistmise memorandumile ja selle kohustuslikule rakenduseeskirjale;

H.   arvestades, et isegi kui ELi institutsioonid ei tea veel nn rakenduseeskirja sisu, on vastastikuse mõistmise memorandumites selgelt kirjas, et mõned uued turvalisuse suurendamist käsitlevad punktid kuuluvad ühenduse pädevusse (nagu viisade kohale toimetamine või Elektroonilise reisivolitussüsteemi (ESTA) uued täiendavad kohustused), mõned ELi pädevusse (nagu varastatud passid(6), PNR-andmed või kuritegevusega seotud Schengeni andmed) ning ülejäänud turvalisuse suurendamist käsitlevad punktid kuuluvad iga liikmesriigi ainupädevusse (nagu need, mis on seotud riigi enda kodanike karistusregistritega või relvastatud pardasaatjate viibimisega üleatlandilistel lendudel);

I.   arvestades, et kõnealuse probleemi lahendamiseks ja selleks, et kõik liikmesriigid saaksid 2009. aastal osaleda Ameerika Ühendriikide reformitud viisavabadussüsteemis, tegi nõukogu 18. aprillil 2008. aastal otsuse kahetasandilise lähenemisviisi kohta:

J.   arvestades, et isegi küsimuste puhul, mis kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse, võidakse lojaalse koostöö põhimõtet ohustada kahepoolsete lepingutega, mis sisaldavad erinevaid tingimusi viisavabaduse andmiseks mõnede liikmesriikide kodanikele, mille tulemusena koheldakse kodanikke liikmesriigiti viisavaldkonnas erinevalt; arvestades, et komisjon peaks tagama lojaalse koostöö põhimõtte;

K.   arvestades, et Ameerika Ühendriikide ja ELi kodanike paremaks kaitsmiseks terrorismi ohu eest tuleks parandada üleatlandilist koostööd: a) ohu tuvastamine ühise analüüsi ja tiheda teabevahetuse, sealhulgas parimate tavade vahetamise abil andmekaitse rangete meetmete raames; b) õiguskaitse- ja luureorganite töö koordineerimine ELi ja üleatlandilisel tasandil, järgides samal ajal alati õigusriigi põhimõtteid, põhiõigusi ja eraelu puutumatust, ning c) toimevõime ELi ja Ameerika Ühendriikide õiguskaitse- ja luureorganite vahelise tihedama koostöö abil, mis põhineb erinevate asjaomaste asutuste ja organite vahelisel suuremal vastastikusel usaldusel;

L.   arvestades, et Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku ministeerium kavatseb 2009. aasta jaanuarist hakata teostama lennu- ja meretranspordiga riigist lahkujate biomeetrilist kontrolli, et nimetatud väljasõidukontrolli loetakse viisavabastusprogrammi tulemusliku haldamise üheks põhiküsimuseks, ja kui kavandatud väljasõidumenetlusi ei ole hiljemalt 30. juuniks 2009 ellu rakendatud, ei kavatse Ameerika Ühendriikide ametivõimud viisavabastusprogrammi enam suuremale arvule Ameerika Ühendriikide liitlastele laiendada,

1.   on arvamusel, et Euroopa kodanike igasugune otsene või kaudne diskrimineerimine, sealhulgas nende kodakondsuse põhjal, tuleks keelata ära mitte ainult Euroopa Liidus, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 12, vaid ka väljaspool Euroopa Liitu, eriti kui selline diskrimineerimine on ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel peetavate rahvusvaheliste läbirääkimiste puuduliku koordineerimise tulemus;

2.   võtab teadmiseks asjaolu, et Ameerika Ühendriigid tunnustasid esimest korda 13. märtsil 2008. aastal justiits- ja siseküsimuste ministrite kolmepoolsel kohtumisel ühenduse pädevust läbirääkimiste pidamisel rahvusvahelise viisapoliitika valdkonda kuuluvate lepingute üle, kiites ühisavalduses heaks kahetasandilise lähenemisviisi järgimise; märgib, et avalduses on kirjutatud, et: "neid küsimusi, mis kuuluvad siseriiklike kohustuste hulka, arutatakse riigi ametiasutustega, aga neid, mis kuuluvad ELi vastutusvaldkonda, arutatakse ELi asutustega"; on arvamusel, et vastavalt kõnealusele avaldusele peaks Ameerika Ühendriigid edaspidi pidama läbirääkimisi:

3.   kordab, et iga EÜ/ELi poolt sõlmitava lepingu puhul tuleks järgida põhiõigusi ja isikuvabadusi, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 6 lõikes 2, sealhulgas eraelu puutumatust ja isikukaitset, nagu on sätestatud:

4.   nõuab tungivalt, et komisjon võtaks läbirääkimiste päevakorda HIV-nakkusega eurooplaste viisavabastus-programmist kõrvalejätmise küsimuse ning tagaks kõigi ELi kodanike võrdse kohtlemise; nõustub komisjoniga selles, et HIV-nakkusega isikutele reisikeelu kehtestamiseks puuduvad objektiivsed põhjused, nagu väideti ka 19. veebruari 2008. aasta vastuses Euroopa Parlamendi küsimusele E-6038/07;

5.   toetab nõukogu poolt komisjonile antud volitusi pidada läbirääkimisi lepingu üle, millega tagatakse viisavabadus kõikidele ELi kodanikele, kes sisenevad Ameerika Ühendriikide territooriumile, mis kehtib juba ELi territooriumile sisenevatele Ameerika Ühendriikide kodanikele; kutsub komisjoni üles teavitama asjaomast parlamendikomisjoni pärast iga läbirääkimiskohtumist (vajaduse korral konfidentsiaalselt);

6.   on arvamusel, et läbirääkimised peaksid lõppema enne juunit 2009. aastal ning et pärast seda ei tohiks ELi kodanike vahel esineda mingisugust diskrimineerimist;

7.   on samal arvamusel, et liikmesriigid peaksid järgima nõukogu eritingimusi(8) vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 10 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele, mida kohaldatakse ka vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale (C-105/03 või AETR kohtuasi (22/70)) seoses ELi lepingus ettenähtud kohustuste täitmisega; rõhutab nimelt asjaolu, et:

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Ameerika Ühendriikide Kongressile ning Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministrile.

(1) Vt nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisa. (2) Vt konsolideeritud nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 1 lõiget 4. (3) Teine vastastikust viisavabadust käsitlev aruanne, KOM (2006)0568, 3. oktoober 2006; (4) Kättesaadav veebisaidil: http://www.ise.gov/docs/nsis/Implementing911_Act.pdf. (5) Nendest neli on kohustuslikud, nagu: 1) Elektrooniline reisivolitussüsteem (ESTA); 2) suuremad pingutused julgeolekuandmete vahetamisel; 3) nõuded teavitada õigeaegselt tühjadest ning kadunuks kuulutatud ja varastatud passidest; ning 4) tagatised, et viisavabadusprogrammi kuuluvad riigid kiidavad heaks nende riigi kodanike repatrieerimise, kes on sunnitud USAst lahkuma. Peale selle tuleb arvestada veel kolme vabatahtlikkuse alusel rakendatava turvalisust suurendava faktoriga, kui määratakse kindlaks, kas saab loobuda nõudest keelduda viisa väljastamisest 3 % taotlejate puhul; 1) lennujaama julgestusstandardid; 2) relvastatud pardasaatjate programmid; ja 3) riiklikke reisidokumente käsitlevad standardid. (6) Vt nõukogu 24. jaanuari 2005. aasta ühist seisukohta 2005/69/JSK teatavate andmete vahetamise kohta Interpoliga (ELT L 27, 29.1.2005, lk 61). (7) Avatud õhuruumi leping (ELT L 134, 25.5.2007, lk. 4). (8) http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/08/st07/st07337.en08.pdf.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon traagilise olukorra kohta Birmas

P6_TA(2008)0231 RC-B6-0244/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid Birmat käsitlevaid resolutsioone;

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 13. mail 2008 toimunud erakorralise istungi järeldusi humanitaarolukorra kohta Birmas/Myanmaris;

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 24. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni 60/1 tippkohtumise tulemuste kohta, mille lõikes 139 kinnitati võimalust võtta ühtseid kollektiivseid meetmeid riikide vastu, kus "riigi võimud täiesti selgelt ei kaitse oma elanikke genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja inimsusevastaste kuritegude eest";

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et 2. ja 3. mail 2008 kahjustas tsüklon Nargis rängalt Birma lõunapiirkondi koos pealinna Yangoni (Rangoon) ja Irrawaddy jõe deltaga, kus elab ligi pool Birma rahvastikust;

B.   arvestades, et Birma riikliku meedia teatel on praeguseks surma saanud 77 738 ja teadmata kadunud 55 917 inimest, kuid sõltumatud vaatlejad ja rahvusvahelised abiorganisatsioonid hindavad hukkunute arvuks vähemalt 100 000 inimest; arvestades, et ÜRO hinnangul sai tõsiselt kannatada ja vajab kiiresti abi 1,6–2,5 miljonit inimest;

C.   arvestades, et valitsev riiklik rahu- ja arengunõukogu ignoreeris hoiatusi ning oli äärmiselt aeglane hädaolukorrale reageerima ja välisabi vastu võtma: praeguseks on ta riiki lubanud vaid väga piiratud hulgal rahvusvahelisi humanitaarabisaadetisi, nõuab, et neid jaotaksid sõjaväelased, ning on venitanud viisade andmisega ÜRO ja teistele katastroofiabi ja logistika ekspertidele;

D.   arvestades humanitaarõiguse nõuet, et humanitaarabi kättetoimetamine peab olema neutraalne ja sõltumatu;

E.   arvestades, et hunta jätkas ettevalmistusi 10. mai 2008. aasta referendumiks, hoolimata kümnete tuhandete laastava tsükloni läbi kannatanud inimeste viletsusest, tehes erandi vaid kõige rängemini kannatanud piirkondadele, kus see lükati edasi 24. maile 2008, vaatamata nõudmisele referendum tühistada või edasi lükata, mille esitas ÜRO peasekretäri asetäitja humanitaarküsimustes;

F.   arvestades, et Birma valitsus on tõkestanud pingutusi rahvusvahelise abi andmiseks, hoolimata põrmugi asjaolust, et puhta vee, toidu ja arstiabi puudumine võib põhjustada nakkushaigusi ja oluliselt suurendada ohvrite arvu;

G.   arvestades, et deltaaladel said tsüklonis kannatada vähemusrahvused, eriti karenid, kes on juba varemgi kannatanud tõsise diskrimineerimise ja hoolimatuse tõttu;

H.   arvestades, et humanitaarabi andjate tegutsemisekeskkonnas kehtisid juba tõsised kitsendused alates 2006. aasta veebruarist, kui Birma avaldas uued juhised, millega allutati välisriikide töötajad keerukatele reisi- ja jälgimismenetlustele;

I.   arvestades, et kaks päeva pärast tsüklonit eraldas komisjon katastroofipiirkonnas ellujäänute põhivajaduste rahuldamiseks kaks miljonit eurot; arvestades, et praeguseks on lubatud anda ELi abi 17 miljoni euro eest ning et seda summat saaks suurendada enam kui 30 miljonile eurole, kui Birma juhtkond võimaldaks rahvusvahelist abi anda;

J.   arvestades, et komisjoni vastutaval arenguvolinikul ei lubatud reisida kõige rängemini kannatanud piirkondadesse ning tema palveid võimaldada abiorganisatsioonide töötajatele parem pääs Irrawaddy jõe deltasse on eiratud;

K.   arvestades, et mitmete maade, sealhulgas ELi liikmesriikide valitsused on nõudnud, et Birma juhtumi puhul kohaldataks põhimõtet "kohustus kaitsta", mille ÜRO kehtestas genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude ohvrite päästmiseks,

1.   avaldab siirast kaastunnet Birma rahvale ja solidaarsust lugematute kannatanutega; väljendab kurvastust kõigile neile, kes kannatavad katastroofi tagajärgede käes;

2.   mõistab jõuliselt hukka Birma võimude lubamatult aeglase tegutsemise selle ränga humanitaarkriisi leevendamiseks ja asjaolu, et nad peavad riigi elanike ellujäämisest tähtsamaks oma võimu säilitamist;

3.   nõuab kõige otsustavamalt, et Birma võimud seaksid esikohale oma inimeste elu ja avaksid tsüklonis kannatanud piirkonnad rahvusvahelistele humanitaarabioperatsioonidele, annaksid koheselt viisad abiorganisatsioonide töötajatele, lubaksid ÜROl ja rahvusvahelistel humanitaarabiorganisatsioonidel anda abi vahetult selle vajajatele ning lubaksid oma naaberriikidel toimetada õhu teel ja meritsi abi ohvritele, kelle juurde ei ole muul moel võimalik kiiresti jõuda;

4.   mõistab hukka režiimi moonutatud prioriteedid, kuna see jätkab oma libakonstitutsiooni referendumi läbiviimist, ning lükkab tagasi selle väheusaldatava tulemuse ajal, kui suur osa riigist on laastatud ja miljonid inimesed kannatavad nähtuse tõttu, mida on tabavalt nimetatud inimtekkeliseks katastroofiks muudetud loodusõnnetuseks;

5.   kordab, et riigi suveräänsust ei või seada tähtsamaks selle elanike inimõigustest, nagu need on jäädvustatud ÜRO põhimõttes "kohustus kaitsta"; kutsub Ühendkuningriigi kui ÜRO Julgeolekunõukogu maikuu eesistujariigi valitsust võtma kiireid meetmeid, et lülitada Julgeolekunõukogu päevakorda küsimus olukorrast Birmas, ning palub Julgeolekunõukogul uurida, kas Birmasse abi saatmiseks võib loa anda ka ilma Birma sõjaväehunta nõusolekuta;

6.   tervitab Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN), India ja Hiina tippkohtumisel 19. mail 2008 sõlmitud kokkulepet lubada ASEANil kooskõlastada pingutusi rahvusvahelise abi osutamiseks ning otsust korraldada koostöös ÜROga 25. mail 2008 Yangonis (Rangoon) rahvusvaheline konverents ohvritele antava abi ühendamiseks;

7.   nõuab sellega seoses kiiresti erifondi moodustamist ÜRO egiidi all, et hõlbustada abi tulemuslikku jaotamist Birmas;

8.   nõuab tungivalt, et Hiina ja India valitsused kasutaksid oma mõju Birma võimudele riigi koheseks avamiseks kõikvõimalikule humanitaarabile;

9.   rõhutab, et kannatavatele elanikele abi kättetoimetamisega on kiire, kuna algamas on mussoonvihmade hooaeg, ilmastikutingimused kannatadasaanud piirkondades halvenevad ja see kujutab endast hädalistele täiendavat ohtu; peab oluliseks tagada katastroofipiirkonna põlluharijate abistamine, et nad saaksid õigel ajal riisi maha istutada ja sellega vältida uut katastroofi;

10.   avaldab toetust ELi, ÜRO, erinevate riikide ning muude rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide pingutustele võimaldada humanitaarabitöötajatele juurdepääs õnnetuspiirkondadesse ning rõhutab, et ilma Birma võimude igakülgse koostööta valitseb üsna suur oht, et võib toimuda veelgi suurem tragöödia; paneb suuri lootusi Birma võimudega kohtuma kutsutud ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni algavale missioonile; nõuab tungivalt, et ÜRO peasekretär kasutaks oma mõju Birma võimudele riigi koheseks avamiseks kõikvõimalikule humanitaarabile;

11.   on seisukohal, et kui Birma võimud jätkuvalt takistavad abi jõudmist ohustatud inimesteni, tuleb nad Rahvusvahelises Kriminaalkohtus inimsusevastaste kuritegude eest vastustusele võtta; palub ELi liikmesriikidel avaldada survet ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastuvõtmiseks, millega asi antakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurörile uurimiseks ja süüdistuse esitamiseks;

12.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ELi eriesindajale Birmas, Birma riiklikule rahu- ja arengunõukogule, ASEANi ja ASEMi liikmesriikide valitsustele, ASEANi parlamentidevahelisele Myanmari komisjonile, pr Aung San Suu Kyile, Rahvuslikule Demokraatialiigale (NLD), ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemkomissarile ning ÜRO eriraportöörile inimõiguste küsimustes Birmas.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon looduskatastroofi kohta Hiinas

P6_TA(2008)0232 RC-B6-0242/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 13. mai 2008. aasta erakorralise istungi järeldusi ning komisjoni avaldust olukorra kohta Hiina Sichuani provintsis;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et Hiina edelaosa tabas 12. mail 2008 Richteri skaalal 7,8-palline tugev maavärin;

B.   arvestades, et maavärinas hukkus kümneid tuhandeid inimesi, eriti Sichuani provintsis, ja paljud on siiani kadunud;

C.   arvestades, et Sichuani provintsi geograafilised tingimused muudavad päästetöö keeruliseks;

D.   arvestades, et Hiina valitsus saatis maavärinast laastatud piirkonda erakordselt palju hädaabivahendeid ja -töötajaid, sealhulgas sõdureid ja meditsiinitöötajaid;

E.   arvestades, et Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsioon on algatanud hädaabikampaania,

1.   avaldab siirast kaastunnet Hiina rahvale ja solidaarsust lugematute kannatanutega; väljendab kurvastust kõigile neile, kes kannatavad katastroofi tagajärgede käes;

2.   peab tervitatavaks Hiina ametivõimude kiiret reageerimist õnnetusele sellele järgnenud hädaabi operatsioonide korraldamisega;

3.   märgib tunnustavalt Hiina valmisolekut välisabi vastu võtta; kutsub Hiina valitsust üles hõlbustama humanitaarabi- ja vabatahtlike organisatsioonide tööd abi jagamisel ning tagama abile juurdepääsu kõikidele, kes seda vajavad;

4.   nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon pakuksid maavärinast laastatud piirkonnale hädaabi, tehnilist abi ja abi ülesehitamisel;

5.   rõhutab, kui kiire on esmase humanitaarse hädaabi kättetoimetamisega Euroopa Ühenduse Humanitaarameti programmi raames, mida toetab suur ja piisav eelarve; võtab teadmiseks komisjoni humanitaarabi eksperdi saabumise Chengdusse abivajaduse hindamise eesmärgil;

6.   toetab liikmesriikide antavat panust kodanikukaitse mehhanismi raames, mida koordineerib komisjon, ja ka rahvusvahelise üldsuse muid panuseid abistamisse;

7.   väljendab rahulolu asjaoluga, et Hiina meediakanalitel ja välisajakirjandusel lubatakse edastada õnnetuse kohta üksikasjalikku ja täpset teavet;

8.   rõhutab hea valitsemistava tähtsust võimalike loodusõnnetuste ennetamisel ja nendeks valmistumisel; nõuab ulatusliku ja tulemusliku varajase hoiatamise süsteemi tehnoloogia arendamist, et valmistada elanikkond ette maavärinate ja muude loodusõnnetustega toimetulekuks;

9.   tervitab rahvusvahelise üldsuse jõupingutusi tsiviilhädaohtu ja õnnetuse tagajärgede kõrvaldamist hõlmavate parimate tavade kättesaadavaks tegemisel Hiina ja maavärinas kannatada saanud inimeste abistamisel; kutsub osalevaid organisatsioone üles pakkuma piisavat rahalist abi, et võetud kohustusi täita;

10.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja Hiina valitsusele.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon (vaesestatud) uraani sisaldavate relvade ja nende mõju kohta inimeste tervisele ning keskkonnale – nende relvade kasutamise ülemaailmse keelustamise suunas

P6_TA(2008)0233 RC-B6-0219/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone tavarelvades uraani (sealhulgas vaesestatud uraani) kasutamise kahjuliku mõju kohta;

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri poolt sõdades ja relvastatud konfliktides keskkonna ohustamise vältimise rahvusvahelise päeva puhul peetud kõnet (6. november 2002);

–   võttes arvesse ÜRO peaassamblees 5. detsembril 2007. aastal vastu võetud resolutsiooni A/RES/62/30, milles rõhutati vaesestatud uraani sisaldavate relvade kasutamisest tervisele põhjustatud tõsiseid ohte;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et (vaesestatud) uraani on kaasaegses sõjapidamises laialdaselt kasutatud nii laskemoonana maa- ja linnakeskkonnas tugevdatud sihtmärkide hävitamiseks kui ka tugevdatud soomusena raketi- või suurtükirünnakute tõrjumiseks;

B.   arvestades, et alates selle kasutamisest liitlaste poolt esimeses Iraagi vastases sõjas on tuntud tõsist muret radioaktiivse ja keemilise saaste pärast, mida tekitavad nende relvadega tugevate sihtmärkide tabamisel tekkivad väikesed uraaniosakesed; arvestades, et samuti on väljendatud muret sihtmärke mittetabavate laengute põhjustatud pinnase ja põhjavee saastumise pärast ning nende mõju pärast tsiviilelanikele;

C.   arvestades, et hoolimata asjaolust, et teadusuuringutega ei ole seni suudetud leida põhjapanevaid tõendeid nende relvade kahjulikkuse kohta, on arvukalt tunnistusi nende kahjuliku ning sageli surmava mõju kohta nii sõjaväelastele kui ka tsiviilisikutele;

D.   arvestades, et viimastel aastatel on olnud suur edasiminek vaesestatud uraani poolt keskkonnale ja tervisele põhjustatud ohtude mõistmises ning on viimane aeg, et seda kajastaksid rahvusvahelised sõjandusstandardid vastavalt toimunud muutustele;

E.   arvestades, et vaesestatud uraani kasutamine sõjapidamises on vastuolus rahvusvahelise, humanitaar- ja keskkonnaõiguse kirjapandud või taval põhinevate peamiste eeskirjade ja põhimõtetega;

1.   nõuab, et liikmesriigid järgiksid eespool nimetatud ÜRO resolutsiooni punkti 1 ning esitaksid aruande oma arvamusega vaesestatud uraani sisaldava relvastuse ja laskemoona kasutamise mõjude kohta;

2.   soovitab, et ELi kõrge esindaja lisaks Euroopa julgeolekustrateegia tulevasse muudetud versiooni vajaduse kaaluda tõsiselt juhitamatu laskemoona, samuti kassettpommide, miinide ja muu valimatu mõjuga relvastuse, nagu vaesestatud uraani sisaldavad relvad, tulevast kasulikkust;

3.   soovib, et nõukogu ja komisjon teostaksid teadusuuringuid vaesestatud uraani kasutamise kohta kõikides piirkondades, kus Euroopa ja rahvusvahelised relvajõud ning tsiviilpersonal viibinud on;

4.   nõuab, et liikmesriigid ei kasutaks tulevaste operatsioonide raames vaesestatud uraani sisaldavaid relvi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonides ning ei kasutaks sõjaväelasi ega tsiviilpersonali piirkondades, kus ei saa tagada, et vaesestatud uraani ei ole kasutatud või ei hakata kasutama;

5.   nõuab, et liikmesriigid, nõukogu ja komisjon esitaksid oma missioonidel viibivatele sõjaväelastele ja tsiviilpersonalile ning samuti organisatsioonidele, mille alluvuses nad tegutsevad, täieliku teabe võimaluse kohta, et vaesestatud uraani on kasutatud või võidakse kasutada nende tegevuspiirkonnas, ning et nad võtaksid piisavad kaitsemeetmed;

6.   kutsub liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles käivitama vaesestatud uraaniga saastatud piirkondade (sealhulgas katsetuste läbiviimise alade) keskkonnaalaseid uuringuid ning pakkuma täielikku toetust, sealhulgas rahalist toetust, projektidele, millega saaks abistada ohvreid ja nende sugulasi ning samuti saastatud piirkondade puhastamise operatsioonideks, kui leiab kinnitust inimeste tervisele ja keskkonnale avalduv negatiivne mõju;

7.   kordab tungivalt oma üleskutset kõikidele ELi ja NATO liikmesriikidele kehtestada moratoorium vaesestatud uraani sisaldavate relvade kasutamisele ning suurendada oluliselt jõupingutusi ülemaailmse keelu kehtestamiseks ning süstemaatiliselt peatada seda tüüpi relvade tootmine ja hanked;

8.   kutsub liikmesriike ja nõukogu üles võtma ÜRO või nn vabatahtliku koalitsiooni kaudu juhtpositsiooni rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, millega kehtestataks keeld uraani sisaldavate relvade väljatöötamisele, tootmisele, varude soetamisele, võõrandamisele, katsetamisele ja kasutamisele ning kohustus olemasolevate varude hävitamiseks, kui teadusuuringute tulemusena leitakse veenvaid tõendeid taoliste relvade põhjustatud kahjust;

9.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, NATOle ja NATO parlamentaarsele assambleele, ÜROle ja ÜRO keskkonnaprogrammile, Euroopa Sõjaväelaste Ühingute Organisatsioonile (EUROMIL), Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele ja Maailma Terviseorganisatsioonile.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon komisjoni määruse projekti kohta, millega kehtestatakse katsemeetodid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)

P6_TA(2008)0234 B6-0237/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet(1), ning eriti selle artiklit 13;

–   võttes arvesse komisjoni määruse projekti, millega kehtestatakse katsemeetodid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (CMT(2007)1792/7) (edaspidi komisjoni määruse projekt);

–   võttes arvesse REACH määruse artiklis 133 osutatud parlamendikomisjoni arvamust;

–   võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused,(2) artikli 5a lõike 3 punkti b;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel esitatud suuliselt vastatavat küsimust B6-0158/2008;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et komisjoni määruse projekti eesmärgiks on:

B.   arvestades, et komisjoni määruse projekt omab erilist tähtsust ka muid valdkondi, näiteks kosmeetikatooteid(4) ja pestitsiide(5) reguleerivate õigusaktide seisukohalt, kuna neis aktides viidatakse kemikaale käsitlevates õigusaktides märgitud katsemeetoditele;

C.   arvestades, et 2005. aastal liikmesriikides katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatud katseloomade arv oli ligikaudu 12 miljonit(6), ja et olulist osa neist loomadest kasutatakse õigusaktide väljatöötamiseks tehtavatel katsetel;

D.   arvestades, et Amsterdami lepingule lisatud protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta nõutakse, et ühenduse põllumajandus-, transpordi-, siseturu- ja teaduspoliitika kavandamisel ning rakendamisel pööraksid ühendus ja liikmesriigid täielikult tähelepanu loomade heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis käsitlevad eelkõige riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit;

E.   arvestades, et REACHi määruses sätestatakse, et loomkatsete vältimiseks tohib nimetatud määruse kohaldamisel teha katseid selgroogsete loomadega ainult viimase abinõuna ning et eriti selles, mis puudutab ainete mürgisust inimeste jaoks, tuleb, kui vähegi võimalik, teavet koguda ilma selgroogsetega tehtavate loomkatseteta, kasutades alternatiivseid, näiteks in vitro meetodeid, kvalitatiivseid või kvantitatiivseid struktuuraktiivsuse mudeleid või siis teavet struktuurilt samalaadsete ainete kohta (rühmitamine või analoogmeetod (read-across));

F.   arvestades, et nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivis 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta(7) sätestatakse, et loomadega ei tehtaks katseid, kui vajaliku tulemuse saamiseks on mõistlikult ja praktiliselt kättesaadav mõni muu teaduslikus mõttes rahuldav meetod, mis ei eelda loomade kasutamist, ning et katsete vahel valikut tehes valitaks need, kus vajatakse kõige vähem loomi ja milles kasutatakse neurofüsioloogiliselt kõige madalama tundlikkusega loomi, mis põhjustavad kõige vähem valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi ning annavad kõige tõenäolisemalt rahuldavaid tulemusi;

G.   arvestades, et Euroopa Alternatiivsete Meetodite Valideerimise Keskus (ECVAM) on aastatel 2006 ja 2007 valideerinud mitmeid alternatiivseid meetodeid(8), mida aga komisjoni määruse projektis ei leidu;

H.   arvestades, et komisjoni määruse projekt sisaldab üht loomkatsemeetodit, mis osutub mõttetuks, kuna samas määruse projektis leidub ka sama tulemuseni viiv alternatiivne meetod;

I.   arvestades, et komisjon põhjendab valideeritud alternatiivsete katsemeetodite väljajätmist väitega, et neid ei ole veel õigusloome otstarbel kasutamiseks heaks kiidetud;

J.   arvestades, et õigusliku heakskiitmise jättis komisjon kolme katse puhul viiest OECD hooleks;

K.   arvestades, et OECD katsesuuniste koostamine ja avaldamine võtab üldjuhul vähemalt kolm aastat, kuna asjaomased institutsioonilised asutused tulevad kokku vaid kord aastas, ning et kõik OECD liikmesriigid ei rakenda neid suuniseid alati ühtemoodi;

L.   arvestades komisjoni selgitust, et ta püüab alati kõigepealt menetleda OECD raames; arvestades, et see on vastuolus ELi õigusaktide ja kosmeetikatoodete direktiiviga 76/768/EMÜ, mis seab esikohale ELi-sisese menetluse;

M.   arvestades, et katsete õiguslikuks heakskiitmiseks OECD menetluse eelistamine tähendab parimal juhul pikaajalisi viivitusi, ja võib koguni takistada alternatiivse meetodi kasutuselevõtmist;

N.   arvestades, et ilmselt puuduvad piisavad eeskirjad õigusliku sobivuse tõhusaks eelanalüüsimiseks enne seda, kui ECVAM hakkab tegelema alternatiivse katsemeetodi teadusliku valideerimisega;

O.   arvestades, et valideerimise ja õigusliku heakskiitmise aluskontseptsioone ei kasutata siseriiklikul, ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil ühtemoodi ning et ELi õigusaktides ei anta mingisugust valideerimise (või valideerimiskriteeriumide) või õigusliku heakskiitmise määratlust(9);

P.   arvestades, et komisjoni teatises SEK(1991)1794 antakse ECVAMile vaid suhteliselt nõrk volitus alternatiivsete meetodite valideerimiseks, olgugi et ECVAMi viimaste aastate väljund on väärtuslik ja kõrgelt hinnatud;

Q.   arvestades, et valideerimisega tegelevad ka muud siseriiklikud ja rahvusvahelised asutused ning et seepärast tuleks iga valdkonna või eesmärgi juures hinnata ja välja selgitada ametliku valideerimise vajalikkus ning sobiv valideerimise või hindamise liik(10);

R.   arvestades, et Euroopa Kemikaalide Büroo näib kasutavat sobimatut sisemise õigusliku heakskiitmise menetlust, mis viiakse läbi pärast katsemeetodi valideerimist ECVAMi poolt ja enne, kui käivitatakse menetlus selle võimalikuks lisamiseks õigusaktidesse;

S.   arvestades, et tingimused, mille alusel selle menetluse raames potentsiaalselt kaugeleulatuva mõjuga otsuseid langetatakse (näiteks ECVAMi teostatud teadusliku valideerimise kahtluse alla seadmine või valideerimise ja õigusliku heakskiitmise üleviimine OECD tasandile), tuleks vastu võtta poliitilisel tasandil, eraldi iga juhtumi kohta ning läbipaistval ja vastutustundlikul viisil;

T.   arvestades, et on vastuvõetamatu, et uusi, ECVAMi valideeritud alternatiivseid meetodeid ei ole veel võimalik komisjoni määruse projekti lisada viivituste tõttu, mida põhjustavad valideeritud, loomkatsetele alternatiivsete katsemeetodite õigusliku heakskiitmise läbipaistmatud, aeglased, kohmakad ja mõnel puhul sobimatud menetlused;

U.   arvestades, et kemikaale käsitlevate õigusaktide valdkonnas väljaselgitatud probleemidel, mis seonduvad alternatiivsete katsemeetodite valideerimise ja õigusliku heakskiitmisega, võib olla veelgi laialdasem mõju, kui võtta arvesse muid tööstusharusid,

1.   loobub vastuseisust komisjoni määruse projekti vastuvõtmisele, võttes arvesse komisjoni poolt 5. mai 2008. aasta kirjas võetud ametlikku kohustust teha järgmisi ümberkorraldusi komisjoni sisemenetluste sujuvamaks muutmiseks ja kiirendamiseks seoses uute alternatiivsete katsemeetodite valideerimise ja õigusliku heakskiitmisega:

2.   eeldab, et sisemenetluste sujuvamaks muutmine ja kiirendamine laiendab eranditult kogu protsessi kohta alates valideerimisest ja lõpetades õigusliku heakskiitmisega;

3.   palub komisjonil tagada sidusrühmade täielik osalus kogu protsessis alates valideerimisest kuni õigusliku heakskiitmiseni;

4.   palub komisjonil esitada 2008. aasta lõpuks esimene ettepanek kõneluse määruse kohandamiseks tehnika arenguga, mis kujutaks endast ühtlasi lõikes 1 osutatud kohustuste täitmise lakmustesti;

5.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile nende kohutuste täitmise kohta 2008. aasta lõpuks aruanne;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. Parandatud versioon ELT L 136, 29.5.2007, lk 3. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1354/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 1). (2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11). (3) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/121/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 851-857). (4) Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2008/42/EÜ (ELT L 93, 4.4.2008, lk 13). (5) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ, mis käsitleb taimekaitsevahendite turuleviimist (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2008/45/EÜ (ELT L 94, 5.4.2008, lk 21). (6) Komisjoni viies aruanne Euroopa Liidu liikmesriikides katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatud loomi käsitleva statistika kohta (KOM(2007)0675). (7) ELT L 358, 18.12.1986, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/65/EÜ (ELT L 230, 16.9.2003, lk 32). (8) EPIDERM- ja EPISKIN-meetod (ECVAM/ESACi 27. aprilli 2007. aasta aruanne), redutseeritud lokaalse lümfisõlme proovianalüüsi meetod (Reduced Local Lymph Node Assay, ECVAM/ESACi 27. aprilli 2007. aasta aruanne), veise silma sarvkesta läbipaistmatuse ja läbilaskvuse (Bovine Corneal Opacity and Permeability – BCOP) meetod ning isoleeritud kanasilma (Isolated Chicken Eye ICE) meetod (ECVAM/ESACi 27. aprilli 2007. aasta aruanne), ägeda mürgisuse meetod kaladel (Acute Toxicity for Fish, ECVAM/ESACi 21. märtsi 2006. aasta aruanne). (9) Euroopa partnerlus alternatiivseks lähenemiseks loomkatsetele. Esimene iga-aastane arenguaruanne. detsember 2006, lk 19; http://ec.europa.eu/enterprise/epaa/conf_2006.htm. (10) Euroopa partnerlus alternatiivseks lähenemiseks loomkatsetele. Esimene iga-aastane arenguaruanne. detsember 2006, lk 19; http://ec.europa.eu/enterprise/epaa/conf_2006.htm.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu uue loomatervishoiustrateegia kohta aastateks 2007–2013 (2007/2260(INI))

P6_TA(2008)0235 A6-0147/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Liidu uue loomatervishoiustrateegia kohta aastateks 2007–2013 (KOM(2007)0539) ("loomatervishoiustrateegia teatis"), mille kohaselt on "haiguste ennetamine on parem kui ravi", ja sellele teatisele lisatud komisjoni töödokumente (mõju hindamine ja mõju hindamise kokkuvõte, SEK(2007)1189 ja SEK(2007)1190);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0147/2008),

A.   arvestades, et loomade ja inimeste tervis on tihedalt seotud teatud haiguste otsese või kaudse levimise võimaluse tõttu;

B.   arvestades, et loomade tervis on majanduslikus mõttes tähtis, kuna loomade haigused vähendavad toodangut ja toovad kaasa loomade surma, tapmise vajaduse ning seega majandusliku kahju;

C.   arvestades, et loomad on aistimisvõimelised elusolendid ning nende kaitsmine ja õige kohtlemine kuulub kultuurse, tsiviliseeritud 21. sajandi Euroopa kohustuste hulka;

D.   arvestades, et suuremad taudipuhangud võivad maapiirkondades sageli kaasa tuua sotsiaalseid nihkeid ja probleeme;

E.   arvestades, et loomade heaolu on üks teguritest – kuid mitte ainuke –, mis aitab kaasa loomatervishoiule ning on eetiliselt, sotsiaalselt, moraalselt ja majanduslikult põhjendatud ning peab tuginema kindlale teaduslikule alusele;

F.   arvestades, et kaubandus globaliseerub üha enam ja loomsete saaduste kaubandus kasvab nii ELis kui ka rahvusvaheliselt;

G.   arvestades, et loomatervishoiu küsimustes tuleb teha kooskõlastatud koostööd ELi ja ülemaailmsel tasandil;

H.   arvestades, et loomatervishoiualaste meetmete tulemuslikkus sõltub lisaks haldusmeetmetele ka kõikide sidusrühmade teadlikust ja pühendunud koostööst;

I.   arvestades, et parim vahend loomahaiguste tõrjeks on nende ennetamine vastavalt põhimõtetele, et "haiguste ennetamine on parem kui ravi" ja "vaktsineerimine on parem kui mittevajalik hädatapmine";

J.   arvestades, et (erakorraliselt) vaktsineeritud loomadest ja vaktsineerimata loomadest saadud toodete kvaliteedis ei ole erinevusi, kuid ELi ja välisturud võivad tunnistada (erakorraliselt) vaktsineeritud loomadest ning loomakasvatajatelt saadud tooted vastuvõetamatuks, samuti vajavad teised ettevõtjad täiendavaid garantiisid, et turud on valmis neid tooteid vastu võtma hinda alandamata;

K.   arvestades, et avatud piirid, ülemaailmne suurem nõudlus toiduainete järele, ülemaailmne kaubandus, inimeste suurem liikuvus kogu maailmas, kliima soojenemine ja ebaseaduslik kaubandus toovad kaasa suuremaid riske loomade tervisele,

1.   väljendab rahulolu ELi loomatervishoiupoliitika strateegilise lähenemisviisi väljatöötamisega ning toetab loomatervishoiustrateegia teatises esitatud üldeesmärke ja põhimõtteid, mis võimaldavad ELil tugevdada oma ennetusmehhanisme ja valmisolekut uute episootiliste haiguste rünnaku vastu;

2.   kutsub komisjoni üles esitama tegevuskava, nagu on kavandatud loomatervishoiustrateegia teatises;

3.   juhib nõukogu ja komisjoni tähelepanu asjaolule, et loomatervishoiustrateegia teatises sätestatud ajakavast aastateks 2007–2013 ei ole võimalik kinni pidada, arvestades, et teatisega seotud arutelud alles kestavad ning et selle rakendamiseks vajalikud põhiõigusaktid hakkavad kehtima kõige varem alles 2010. aastal;

4.   nõuab sellega seoses komisjonilt õigusloomealaste ettepanekute esitamisel enam ambitsioonikust ja pikemaajalist perspektiivi, mis võimaldaks saada kasu ka muudest aruteludest, mis mõjutavad ELi eelarvevahendite ja poliitilisi prioriteete tulevikus;

5.   kiidab heaks väljendatud soovi rajada uus strateegia/poliitika ELi loomatervishoiu ühtsele õiguslikule raamistikule, milles võetakse asjakohaselt arvesse Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) standardeid ja suuniseid;

6.   rõhutab, et põllumajandustootjatel, tõuloomakasvatajatel ja loomaomanikel on väga oluline roll põllumajandusloomade tervise järelevalves, hoidmises ja edendamises ning haiguste ennetamises ja avastamises;

7.   rõhutab veterinaaride ja loomaaretajate elukutse olulisust, sest neile peaks kuuluma juhtiv roll spetsialiseeritud ja ennetavate teenuste (nt loomatervishoiu plaanimine) väljatöötamisel ja osutamisel; on mures, et ELi teatud maapiirkondades võib veterinaariteenus olla raskesti kättesaadav;

8.   rõhutab samuti inimeste rolli loomade haiguste levimises suurenenud liikuvuse tagajärjel;

9.   on nõus loomatervishoiustrateegia eesmärgiga investeerida rohkem ennetusabinõudesse ja järelevalvesüsteemi, vähendades nii haiguspuhangute tekke tõenäosust; on nõus põhimõttega "haiguste ennetamine on parem kui ravi";

10.   rõhutab, et ei ole vahet vaktsineeritud loomadest ja vaktsineerimata loomadest toodetud kaupade vahel;

11.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et vaktsineeritud loomadest (kaitsevaktsineerimine) toodetud kaupu saaks turustada kogu ELis;

12.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et vaktsineeritud loomadest toodetud kaubad oleksid vastuvõetavad ka rahvusvahelisel tasandil;

13.   toetab loomatervishoiustrateegia teatises esitatud nägemust ja eesmärki, mille kohaselt ulatuslik konsulteerimine sidusrühmadega ja kindel soov tagada kõrged loomatervishoiustandardid võimaldavad nii seada strateegiliste eesmärkidega kooskõlas olevaid prioriteete kui ka vaadata läbi sobilike ja asjakohaste standardite sisu;

14.   on rahul, et loomatervishoiustrateegia teatises tunnistatakse loomade tervise ja heaolu vahelist olulist seost ning loodab, et tulevases poliitikas käsitletakse mõlemat küsimust üksteisega seotult;

15.   ootab huviga loomade peatuspaiku käsitleva ettevalmistava projekti tulemusi ja uurimuse tulemusi, milles käsitletakse vajadusi ja vajaminevaid vahendeid, et parandada loomade tervist transportimise ajal ja viibimise ajal kontrollpunktides;

16.   kiidab heaks asjaolu, et strateegia hõlmab kõikide loomade tervist ELis, kaasa arvatud lemmikloomana peetavad metsloomad (kellele ei ole küll otseselt viidatud), kui on oht, et nad võivad teistele loomadele või inimestele haigusi edasi anda;

17.   tervitab komisjoni kavatsust võtta vastu teavitamisstrateegia riskide kohta, mida juhivad sidusrühmad ja tarbijad; juhib tähelepanu, et ehkki loomakasvatustoodang on Euroopas ohutum kui kunagi varem ning seda kontrollitakse rangelt, ei ole avalikkuse suhtumine sellesse sektorisse kaugeltki rahuldav, mis on mõnede hiljutiste kriiside puhul usalduse kaotuse tõttu juba turul probleeme tekitanud;

18.   kiidab heaks loomatervishoiustrateegia teatises kindlaks määratud sihtrühma: loomaomanikud, veterinaarid, loomasaadustega tegelevad ettevõtjad, veterinaarravimite tootjad, loomaseltsid, teadlased ja õpetajad, spordi ja vabaajaveetmise organisatsioonid, haridusasutused, tarbijad, reisijad, liikmesriikide pädevad asutused ja ELi institutsioonid, ning peab vajalikuks, et hõlmatud oleksid ka zootehniku elukutse esindajad;

19.   juhib tähelepanu sellele, et loomatervishoiustrateegia peaks hõlmama ka tapamajade, loomatranspordiettevõtete, söödatootjate ja -tarnijate tegevust, võttes samas arvesse halduskorra lihtsustamise vajadust;

20.   juhib tähelepanu sellele, et loomatervishoiustrateegia peaks oma ennetava lähenemisviisiga töötama välja õiguslikud meetmed ja finantsmeetmed, mis on vajalikud lemmikloomade ja hulkuvate loomade jälgimiseks ning loomade terviseprobleemide ja zoonootiliste haiguste leviku vältimiseks; strateegia peaks hõlmama vaktsineerimisprogramme ja teisi ennetavaid meetmeid seoses hulkuvate kasside ja koerte levitatavate haigustega, eriti juhtudel, kus vaktsineerimine ei ole hetkel võimalik; nõuab tungivalt, et komisjon hindaks zoonootiliste haiguste leviku ning inimeste ja nende lemmikloomade liikuvuse võimalikke majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi;

21.   juhib tähelepanu asjaolule, et esitatud strateegiaga saavutatakse positiivseid tulemusi sel juhul, kui iga meetme rahastamiseks kehtestatakse selged ja läbipaistvad mehhanismid, ent loomatervishoiustrateegia teatises seda ei tehta; kritiseerib komisjoni selle eest, et eespool nimetatud teatises ei ole viidatud poliitika rahastamisnõuetele;

22.   rõhutab vajadust teha võrdsete tingimuste tagamiseks selgeks ELi, liikmesriikide ja põllumajandussektori roll loomatervishoiu meetmete rahastamisel (näiteks bioohutuse tagamine põllumajandusettevõtetes, vaktsineerimisprogrammid, teadusuuringud ning kõrgemad loomade heaolu standardid) ning kutsub komisjoni üles neid küsimusi loomatervishoiustrateegias selgitama;

23.   juhib tähelepanu tõsiasjale, et ühine loomatervishoiupoliitika on ELi poliitikavaldkondadest üks integreeritumaid ning et seda tuleks rahastada enamjaolt ühenduse eelarvest, mis ei tohiks aga välistada liikmesriikide ja põllumajandusettevõtjate rahalist vastutust;

24.   tunnistab, et nii ELi kui ka välisturud ei soovi siiski alati vaktsineeritud ja kaitstud liha importida; rõhutab, et loomakasvatajad ja teised turuosalised nõuavad tagatisi selle kohta, et nad saavad oma toodangut ilma hinda alandamata müüa; peab seda otsustava tähtsusega küsimuseks, mis tuleb ühendusel kiiresti lahendada, et tagada kaupade vaba liikumine;

25.   juhib tähelepanu bakterite antibiootikumiresistentsusele, mis on mitmetes loomakasvatussektorites üha suurem probleem ning võib kaasa tuua probleeme ka rahvatervise valdkonnas; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon esitaks loomatervishoiustrateegia raames selle probleemi kohta analüüsi ja vajaduse korral ka ettepanekud;

26.   väljendab rahulolematust seoses viidetega sellele, et teatud meetmeid rahastatakse olemasolevate vahendite kaudu, ning kutsub komisjoni üles toetama olemasoleva veterinaarfondi võimaluste edendamist, valmistades ette oma argumente 2009. aastal algavateks eelarvearuteludeks;

27.   märgib, et on tähtis kooskõlastada loomatervishoiumeetmeid kogu ELis ning kutsub komisjoni üles etendama kooskõlastamisel senisest aktiivsemat rolli;

28.   juhib tähelepanu kasvavatele loomatervishoiuriskidele, mis tulenevad suurenevast ülemaailmsest liikuvusest, üha suuremast nõudlusest toidu järele, kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja kliimamuutusest; toonitab, et on vaja asjakohast erakorralise vaktsineerimise strateegiat nii olemasolevate kui ka uute haiguste puhuks;

1. sammas – ELi meetmete prioriteetsus

29.   tunnistab, kui eluliselt oluline on määrata ohtude profiil ja kategooriad, sealhulgas ühenduses aktsepteeritava riskitaseme ja ohu vähendamiseks võetavate meetmete suhtelist prioriteetsust; on arvamusel, et tuleb teha jõupingutusi selliste olukordade ja nende tagajärgede selgeks määratlemiseks, mil taudioht on suurem ja ületab aktsepteeritava taseme;

30.   juhib tähelepanu asjaolule, et intensiivse põllumajandustootmise suur loomkoormus võib suurendada haiguste leviku riski ja takistada haiguste tõrjet, kui tõrjeks kasutatakse ebakohaseid meetmeid, ning et sama võib juhtuda teistes põllumajandustootmise süsteemides, kui haiguste tõrje meetmeid ei rakendata tõhusalt;

31.   juhib tähelepanu asjaolule, et taudide tõrje seisukohast on oluline põllumajandusettevõtete vaheline kaugus;

32.   märgib tunnustavalt, et EL on kehtestanud ranged loomade transpordi eeskirjad, mis vastavad vajadusele loomade heaolu kõrgete standardite ning haiguste ennetamise ja tõrje meetmete järele; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid neid kõrgeid standardeid täielikult rakendaksid; on seisukohal, et loomseid tooteid ELi eksportivad riigid peaksid neid standardeid järgima, et edendada ja tagada loomade heaolu ja tervise kõrged standardid kogu maailmas; juhib tähelepanu elusloomade kaugtranspordiga kaasnevatele kõrgenenud ohtudele, mis võib soodustada haiguste levikut ning takistab haiguste tõrjet, kui haiguste ennetamiseks kasutatakse ebasobivaid meetmeid; on seetõttu arvamusel, et loomade transporti puudutavaid sanitaar- ja loomade heaolu eeskirju tuleks intensiivselt kontrollida ja vajadusel karmistada; nõuab Euroopa loomade elektroonilise integreeritud registreerimissüsteemi juurutamist, mis hõlmab veokite jälgimist GPSi abil; on arvamusel, et loomade heaolu jaoks on transpordi kvaliteet tähtsam kui selle kestus;

33.   usub, et on vaja arvesse võtta ka tõsiasja, et globaliseerumine, kliimamuutus ja inimeste liikuvus on loomade haiguste levikut soodustavad tegurid, mis raskendavad nende tõrjet;

34.   rõhutab vajadust ühtse kommunikatsioonistrateegia järele uue loomatervishoiustrateegia osas, millesse peaks kuuluma tihe koostöö kõikide sidusrühmade organisatsioonide vahel ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil;

2. sammas – ELi õiguslik raamistik

35.   jagab arvamust, et ELi praegune loomatervishoiu raamistik on keeruline ja killustatud ning seda tuleks lihtsustada; on seisukohal, et loomatervishoiumeetmeid reguleerivad põhieeskirjad tuleks võimaluse korral kehtestada ühtse õigusaktiga;

36.  36 rõhutab täiendavalt, et praeguste omavahel seotud ja üksteisest sõltuvate poliitiliste meetmete asendamine ühtse õigusliku raamistikuga, milles võetakse eelkõige arvesse OIE ja Maailma Terviseorganisatsiooni/Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni Codex Alimentariuse ("Codex") soovitusi, standardeid ja suuniseid, peaks olema kõnealuse strateegia nurgakivi, jätmata kõrvale Euroopa reegleid, nagu läbipaistvus ja kõikide sidusrühmade kaasamine, vältides samas igasugust tervisliku seisundi halvenemist ELis;

37.   on nõus vajadusega tagada, et põhjendamatud riiklikud ja piirkondlikud eeskirjad ei kujutaks endast võimalikku takistust siseturu toimimisele, ning eelkõige, et taudipuhangu tõrjel kasutatavad vahendid oleksid proportsionaalsed ohuga ja neid ei kasutataks põhjendamatuks diskrimineerimiseks kaubanduses, eriti vaktsineeritud loomadest toodetud kaupade osas;

38.   on seisukohal, et ELi õiguslikus raamistikus tuleb selgelt ja piisavalt paindlikult kehtestada loomaomanike (sh mittekaubanduslikel eesmärkidel peetavate loomade omanike) kohustused riskiolukordades sellisel viisil, mis ei jätaks võimalust põhjendamata konfliktidele ja vaidlustele; usub, et metsloomade haiguste piiramine on samuti ennetava strateegia oluline osa;

39.   nõustub järeldustega, milleni jõuti 25. juuli 2006. aasta esialgses teostatavusuuringus epideemiliste kariloomade haiguste ühtlustatud kulujagamisskeemide alaste valikuvõimaluste kohta, mille viis läbi Civic Consulting komisjoni koostatud aruande "Ühenduse loomatervishoiu poliitika hinnang 1995 – 2004 ja tulevikuperspektiivid" kontekstis, mis oli osa loomade nakkushaiguste katseprojektist, mille Euroopa Parlament nägi ette 2004. aasta eelarves, milles nõuti liikmesriikides kehtestatud kulujagamisskeemide ühtlustamist; märgib lisaks, et kuna kulujagamine on tihedalt seotud vastutuse jagamisega, nõuavad sellised skeemid kõikide osapoolte, kaasa arvatud loomaomanike täielikku osalemist ja pühendumist, ning et tuleb kehtestada uusi skeeme, kaasamaks sidusrühmi otsuste langetamisse tähtsates poliitilistes küsimustes;

40.   tunnistab, et praegune kaasrahastamisvahend tuleb läbi vaadata, tagamaks, et kõik osalised tunnistavad oma kohustusi ning osalevad haiguste avastamisel ja nende vastu võitlemisel ning et ära hoida konkurentsimoonutusi eri liikmesriikide põllumajandusettevõtjate vahel; nõuab loomahaiguste klassifitseerimist tulevase kaasrahastamise korra raames, mis põhineb haiguste vastu võitlemiseks rakendatavate meetmete olemusel, ohul rahvatervisele ja teistel välistel mõjudel; märgib, et reservisüsteemil põhinevad kompensatsioonifondid loomaomanike jaoks tugevdavad individuaalset ja jagatud vastutust;

41.   jagab täielikult seisukohta, et kompensatsioonisüsteem ei tohiks piirduda ainult kompensatsiooni maksmisega taudipuhangu tõttu hädatapetud loomade omanikele, vaid seda tuleks kombineerida riskiennetussoodustustega, mis põhineksid põllumajandusettevõtjate maksete vähendamisel riiklikesse või piirkondlikesse loomatervishoiufondidesse, juhul kui nad rakendavad täiendavaid meetmeid riski vähendamiseks ja (erakorralise) vaktsineerimise edendamiseks loomade tapmise asemel, tunnistades, et see annaks (erakorraliselt) vaktsineeritud kariloomade omanikele tagatisi sissetuleku osas; on seisukohal, et sama põhimõtet tuleks kohaldada ka liikmesriikidele ergutusena ohutaseme vähendamiseks;

42.   tunnustab loomasööda maailmaturu pingelist olukorda arvestades Euroopa talunike tungivat vajadust jõukohaste hindadega kvaliteetsete, ohutute ja valke sisaldavate loomasöötade järele, mis ei piirdu kalajahuga; rõhutab samas vastavalt uue loomatervishoiustrateegia juhtlausele "Haiguste ennetamine on parem kui ravi" ettevaatusprintsiibi järjepideva rakendamise tähtsust loomsete valkude uuesti sisestamisel loomasööta – välja arvatud mäletsejate jaoks – ning seega toiduahelasse; juhib seega tähelepanu vajadusele suuremate jõupingutuste järele tõhusate kontrolli- ja järelevalvemehhanismide sisseviimiseks kõikide haigusetekitajate kõrvaldamise osas tootmises, samuti jälgitavuse tagamiseks ning saastatuse ja erinevate loomajahutüüpide segamise vältimise tagamiseks imporditud või liikmesriikides toodetud loomasööda puhul;

43.   kutsub komisjoni üles analüüsima võrdlevalt liikmesriikides kehtivaid kompensatsioonisüsteeme ja koostama selle põhjal kogu ELi hõlmava raamistiku mudelit; kutsub komisjoni samuti üles looma õiguslikku raamistikku tõhusa kulude jagamise skeemi jaoks liikmesriikides, tagamaks, et loomade haiguse likvideerimise otsesed kulud oleksid samuti sektori poolt kaasrahastatud;

44.   märgib vajadust ühenduse märkimisväärse toetuse järele seoses peamiste haigustega, et tagada võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused, juhul kui asjaomaste riikide ja tootjate ressursid neid ei võimalda;

45.   väljendab rahulolu komisjoni kohustusega esitada aruanne, milles tuuakse välja võimalused söödakäitlejate tõhusa finantstagatiste süsteemi kohta;

46.   nõustub, et ELi õiguslikku raamistikku tuleks lisada säte, mis võimaldaks katta kaudseid, mitte üksnes haiguse likvideerimismeetmeist tulenevaid kahjusid; juhib tähelepanu asjaolule, et mõnel juhul võivad kaudsed kahjud olla suuremad kui otsesed kahjud ning seetõttu tuleks nimetatud kahjude hüvitamine näha ette vastavate sätetega; on seepärast seisukohal, et riiklike kindlustusvahendite loomist loomakasvatajate poolt on vaja rohkem uurida ning et ühendus peaks seda toetama; märgib siiski, et erakindlustus võiks selliste kahjude puhul teatud juhtudel tõhusamat abi osutada;

47.   rõhutab, et ELi õigusaktid vastavad juba suurel määral OIE/Codexi standarditele ning on olemas hea põhjus, et püüda saavutada kõnealuste standarditega täielikku vastavust ning edendada ELi loomatervishoiustandardeid eesmärgiga võtta need vastu rahvusvahelisel tasandil; seepärast toetab ELi võimalikku OIE liikmeks astumist, mis annaks ELile OIEs läbirääkimistel suurema mõju; rõhutab samuti, et on oluline sidusrühmade arvamusi OIE/Codexi tasandil kaitsta;

48.   nõuab tungivalt, et EL kaitseks oma loomade heaolu ja tervise kõrgeid standardeid rahvusvahelisel tasandil Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), et tõsta neid standardeid kogu maailmas; tunnistab, et ELi tootjate kulud on ELi kõrgemate standardite tõttu suuremad ning et neid tuleb kaitsta imporditavate loomsete toodete eest, mis on toodetud madalamaid standardeid järgides;

49.   väljendab heameelt esitatud meetmete üle ühenduse tasandil ekspordistrateegia väljatöötamiseks ning rõhutab, et komisjon peaks tegema kõik võimaliku, et parandada juurdepääsu kolmandate riikide turgudele ning kaotada eksporditõkked;

3. sammas – ulatuslikum ennetustegevus, järelevalve ja parem kriisivalmidus loomadega seonduvate ohtude puhul

50.   märgib vajadust parandada bioohutuse taset põllumajandusettevõtetes ning julgustada kõiki ettevõtjaid taset tõstma, tunnistades samas, et nakkushaigused võivad tabada nii väikesi kui suuri põllumajandusettevõtteid, majandeid, kus loomi peetakse ajaviitmise eesmärgil, loomaaedu, looduskaitsealasid, tapamajasid ja loomi nende transpordi ja transiidi ajal; on arvamusel, et sellised meetmed nagu põllumajandusettevõtetesse toodud uute loomade isoleerimine, haigete loomade isoleerimine ja inimeste liikumise reguleerimine võivad tunduvalt mõjutada haiguste leviku piiramist;

51.   juhib tähelepanu asjaolule, et loomade pidamine hoonetest väljas on mitmete tootmissüsteemide eripära ning see on teatud piirkondades ja teatud liikide puhul siiani sagedasti kasutusel; märgib, et seda tava toetatakse üldsuse poolt ning riiklikest vahenditest; juhib tähelepanu, et see loomapidamisviis võib olla vastuolus bioohutuse eesmärkidega; on seisukohal, et ühiskond peaks toetama põllumajandusettevõtjate kindlustamist suuremate riskide vastu loomade tervisele, mis niisuguse loomakasvatusviisiga kaasnevad, ning et poliitilised eesmärgid loomade tervise ja loomakaitse valdkonnas tuleks vastavusse viia;

52.   juhib tähelepanu asjaolule, et põllumajandusettevõtete juhtide ja personali koolitamine on loomade heaolu ja tervise seisukohalt ülimalt tähtis; pooldab seega koolituse ja täiendavate koolitusmeetmete toetamist;

53.   ootab selliste kvaliteedijuhtimissüsteemide tunnustamist, milles klassifitseeritakse erinevate tootmissüsteemidega seonduvaid riske; on veendunud, et tarbijate eelistatavaid loomakasvatussüsteeme, millega kaasnevad teatud probleemid bioohutuse osas (loomade vabapidamine), saab sobiva korraldusega ohutumaks muuta;

54.   on arvamusel, et toodete jälgimine identifitseerimise ja registreerimise alusel on loomatervishoiu järelevalves, haiguste ennetamises ja toiduohutuses eriti tähtis; sellega seoses toetab meetmeid, mis hõlmavad loomade kohustuslikku elektroonilist ning DNA-põhist geneetilist identifitseerimist ja registreerimist ELi tasandil ning loomade liikumise tervikliku ja turvalise järelevalvesüsteemi kasutuselevõttu, kuid juhib tähelepanu niisuguse süsteemi kulukusele, eelkõige majanduslikult ebasoodsa struktuuriga tegutsevate põllumajandusettevõtjate jaoks; kutsub komisjoni üles aitama põllumajandusettevõtjatel vajaliku varustuse hankimise suurte kulutustega toime tulla, andes liikmesriikidele võimaluse lülitada sellised meetmed nende maaelu arengu programmidesse;

55.   juhib tähelepanu suurtele erinevustele liikmesriikide vahel, mis puudutab veiste hulka, kes hukatakse mittevastavuse tõttu ELi identifitseerimise ja registreerimise eeskirjadele; ootab komisjonilt selgitust nende erinevuste kohta ELis;

56.   jagab seisukohta, et parem bioohutus piiridel on eriti oluline, kui võtta arvesse asjaolu, et EL on suurim toidu importija maailmas ka loomsete saaduste osas; on arvamusel, et nakkusohtlike või haigete loomade ELi toomise ohtu silmas pidades peavad veterinaar- ja sanitaarkontrollid ELi piiril olema eriti põhjalikud ja ranged ning need ei tohiks piirduda ainult dokumentide kontrollimisega, vaid peaksid võimaldama ka kindlaks teha, kas loomad on kasvatatud ELi õigusaktidega kehtestatud loomade heaolu standardeid järgides;

57.   rõhutab, et on tähtis kontrollida loomade tervist kolmandates riikides ning palub suurendada komisjoni veterinaar- ja toiduameti rahalisi vahendeid;

58.   on seisukohal, et veterinaar- ja tollikontroll ELi piiril peaks olema eriti range, et ennetada loomade ja loomsete toodete ebaseaduslikku importi või nendega kaubitsemist, võttes arvesse sellise impordi ja kaubitsemisega kaasnevat suurt haiguste levimise ohtu; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele pakkuda ELi välispiiril, kaasa arvatud merepiiril tegutsevatele veterinaarteenistustele organisatoorset, koolitus- ja rahalist abi, eelkõige uutes liikmesriikides, ELiga piirnevates kolmandates riikides ja arenguriikides; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles koostama asjakohaseid teabevahetuskavasid, et teavitada kodanikke loomade ja loomsete saaduste eraviisilise importimisega seotud ohtudest;

59.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles looma süsteeme, mis tagaksid parema koordineerituse tolliteenistuste, veterinaarteenistuste ja reisikorraldajate vahel, et lihtsustada liikmesriikide koostööd omavahel ja koos kolmandate riikidega;

60.   kutsub komisjoni üles aktiviseerima koostööd arenguriikidega neile tehnilise abi osutamisel, ühest küljest aitamaks neil saavutada ELi sanitaarnormidele vastavat taset ning teisest küljest vähendamaks loomade haiguste leviku riski nendest riikidest ELi; usub, et veterinaaria-alases koostöös kolmandate riikidega tuleks prioriteediks seada ELiga piirnevad riigid;

61.   rõhutab, kui oluline on veterinaarjärelevalve kriisiolukordades ning nende olukordade ennetamine, kuna sellega tagatakse varane hoiatamine loomadega seonduvate ohtude eest ja nende ohtude kohene avastamine; kutsub sellega seoses komisjoni üles uurima võimalust viia sisse süsteem nende põllumajandusettevõtete kontrollimiseks, mida veterinaararstid regulaarselt ei külasta;

62.   rõhutab, et ettevõtjatele, veterinaaridele ja nende abidele, kontrollorganitele ja teistele pädevatele asutustele tuleb võimaldada tõhusat koolitust, et nad oleksid suutelised loomadega seotud ohtusid koheselt tuvastama, ning et ELi veterinaariakoolituse miinimumstandardeid on vaja ajakohastada koos meetmetega, mis tagavad nende standardite rakendamise, ning toetada niisugust koolitust ELi tasandil ja viia selle valdkonna kooli- ja ülikooliprogrammid võimalikult sujuvalt vastavusse; soovitab, et Euroopa veterinaarõppeasutuste akrediteerimissüsteem võiks aidata saavutada kõrgetasemelise veterinaarhariduse eesmärki;

63.   toetab igati meetmeid, mille eesmärk on muuta erakorraline vaktsineerimine (nii taudi levikut tõkestav kui ka kaitsev) sagedamaks, sest selle tulemusena paraneks taudide likvideerimise operatsioonide raames haiguste ennetamine ja kaitsetõke; juhib tähelepanu asjaolule, et tulemusliku vaktsineerimissüsteemi kasutuselevõtt eeldab vaktsineeritud loomade omanikele sissetuleku tagatisi, kuna neil võib tekkida probleeme vaktsineeritud loomadest toodetud kaupade müümisega, samuti asjakohast rahalist toetust, et ergutada kõnealust süsteemi kasutama ning tagada, et vaktsineeritud loomadest toodetud kaupade osas ei rakendataks mingeid kitsendusi; peab seetõttu ülioluliseks ELi vaktsiinipankade laiendamist; peab samuti vajalikuks kohaldada meetmeid, mis võiksid aidata vähendada tervete loomade hävitamist, näiteks teste, mis tõestaksid, et loomad ei kanna haigust tekitavaid mikroobe, võimaldades sellega tavapärast tapmist;

64.   toetab vaktsineerimisstrateegiate väljatöötamist kõikide asjakohaste liikide ja haiguste jaoks;

65.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, tagamaks vaktsineeritud loomadest toodetud saaduse vaba ringlemise, mille puudumine on praeguseks märkimisväärselt pidurdanud vaktsineerimise kasutamist nakkuslike loomahaiguste leviku tõkestamiseks; nõuab seega muu hulgas ka, et keelustataks tarbija teavitamine märgistusega sellest, kas toode on tehtud vaktsineeritud loomast, samuti nõuab tõhusat strateegiat avalikkuse teavitamiseks vaktsineeritud loomadest toodetud kaupade ohutusest ning kokkulepete sõlmimist valitsuste, põllumajandusettevõtjate organisatsioonide, tarbijate ühenduste, jae- ja hulgikaubanduse ettevõtjate vahel vaktsineeritud loomadest toodetud kaupade vaba ringluse tagamiseks;

66.   on seisukohal, et seoses kriisiohu meetmetega on oluline tagada erialateadmiste kättesaadavus ja humaansed vahendid loomade hädatapmiseks, millega hoitaks ära tarbetud kannatused, tunnistades tõsiasja, et tegemist on aistimisvõimeliste elusolenditega;

67.   juhib tähelepanu asjaolule, et veterinaarsed ravimid ja loomavaktsiinid on osa loomatervishoiust, ning vastutus komisjonis tuleks vastavalt ümber korraldada;

4. sammas – teadus, uuendustegevus ja teadusuuringud

68.   rõhutab teadusuuringute keskset rolli loomatervishoiusüsteemides, kuna nende abil tehakse edusamme, eelkõige loomahaiguste diagnoosimise ja tõrje järelevalves, riskianalüüsis, vaktsiinide, testide ja tõhusate ravimeetodite väljatöötamises, mis peavad põhinema teaduslikult põhjendatud teadmistel; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid ELi 2008. aasta eelarvele assigneeringute suurendamiseks (marker)vaktsiinide ja katsemeetodite väljatöötamiseks; kutsub komisjoni üles neid suurendatud assigneeringuid tõhusalt kasutama;

69.   juhib tähelepanu vajadusele detailsemate teadusuuringute järele sööda mõju kohta loomade ja kaudselt ka inimeste tervisele;

70.   on arvamusel, et teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames läbi viidud loomade tervishoiu ja heaolu uuringud ning muud uuringud riiklikul ja ELi tasandil aitavad kaasa tulemuslikele meetmetele loomatervishoius;

71.   juhib tähelepanu vajadusele tugevdada ühenduse ja riiklike kontroll-laborite võrgustikku, mis tegeleb loomahaigustega, pöörates erilist tähelepanu juba olemasolevatele võrgustikele, ning on nõus sellega, et tuleb kohaldada teaduslikult ühesuguseid teste, mis on kaubanduslikus mõttes ühildatavad (OIE ja kolmandate riikide kaubanduspartnerite poolt tunnustatud ja kehtivaks kuulutatud);

72.   rõhutab, kui oluline on anda loomade tervishoiu ja heaolu alane teaduslik teave ühiskasutusse ning juhib tähelepanu sellele, et tuleb täiendada infoplatvormi ERA-NET ja ülemaailmse loomatervishoiu Euroopa tehnoloogiaplatvormi; soovitab parandada teavitamist uute ja edasiarendatud diagnoosimeetodite (näiteks polümeraasi ahelreaktsiooni) plussidest ja miinustest ning neid meetodeid inimeste ja loomade huvides paremini kasutada, nii loomade kaitsmiseks kui ka inimeste varustamiseks ohutute toiduainetega kogu maailmas, eriti uuemates liikmesriikides;

73.   rõhutab tarbijate teavitamise tähtsust, et nad mõistaksid loomade haiguste levimise viise ja nende suurt mõju, ning seega ka tähtsust ohutute toiduainetega varustamisele;

74.   on veendunud, et loomade kloonimine majanduslikel eesmärkidel peaks olema keelatud;

75.   tunneb muret, et Euroopa standardeid võib kahjustada import kolmandatest riikidest, mille talunikele ei kehti loomatervishoiu ja -kaitse valdkonnas samasugused nõudmised; palub komisjonil välja selgitada, kuidas sellist kolmandate riikide konkurentsi vältida, võttes sealhulgas vaatluse alla ka impordimeetmed, ja tõstatada see küsimus asjakohastes WTO foorumites;

76.   leiab, et viivitused selliste meetmete võtmisel, mis tagaksid, et Brasiiliast imporditud veiseliha pärineb vaid suu- ja sõrataudivabast karjast, võivad kahjustada üldsuse usaldust ELi loomatervishoiu korra suhtes;

77.   kutsub komisjoni üles tagama, et WTO läbirääkimiste tulemused ei kahjustaks Euroopa talunike võimalusi säilitada ja parandada loomatervishoiu ja -kaitse standardeid; on arvamusel, et WTO läbirääkimistel tasakaalustatud tulemuse saavutamiseks tuleks imporditud ja Euroopas toodetud toodetele kehtestada ühesugused nõuded;

78.   palub komisjonil WTO läbirääkimiste tulemusena liigitada munad tundlike toodete hulka, et tagada loomatervishoiu ja -kaitse valdkonnas saavutatud edusammude laiendamine kõnealusele põllumajandussektorile;

79.   tunneb muret üha sagedamini esineva tõendusmaterjali üle, mille kohaselt on eluslindude ja linnukasvatussaaduste rahvusvahelise kaubanduse mahu suurenemine ja haiguste, nagu linnugripi, areng ja levik omavahel seotud; palub komisjonil seda tõendusmaterjali kontrollida ja esitada vajadusel asjakohaseid ettepanekuid meetmete võtmiseks;

80.   kiidab heaks komisjoni kavatsuse järgida sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid (SPS) käsitlevaid WTO ettekirjutusi, kuid on arvamusel, et kõrgemaid kaitsestandardeid tagavate meetmete võtmist – mida lubab eelkõige WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping – ei tohiks takistada, kui see on teaduslikult põhjendatud; on lisaks arvamusel, et tuleb toetada selliste meetmete rahvusvahelist heakskiitmist, et tagada ühtlustamine kõrgemate standardite suunas;

81.   on veendunud, et uued vabakaubanduslepingud India, Korea ja Kagu-Aasia riikidega peaksid sisaldama tasakaalustatud peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning loomade heaolu kohta;

82.   palub komisjonil lisada loomatervishoiu ja -kaitse teema kõikidesse arenguprogrammidesse, et viia need kooskõlla ühenduses kehtiva lähenemisviisiga ja laiendada nende meetmete eeliseid partnerriikidele;

83.   palub komisjonil tungivalt sõlmida veterinaaria valdkonda käsitlevad protokollid võimalike eksporditurgudega, näiteks Hiinaga;

o
o   o

84.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon ELi strateegia kohta Århusi konventsiooni osaliste kolmandal kohtumisel Lätis Riias

P6_TA(2008)0236 B6-0238/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 25. juunil 1998 vastu võetud keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni ning eelseisvat kolmandat lepinguosaliste kohtumist (MOP-3), mis peetakse Lätis Riias 11.–13. juunil 2008;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel esitatud suuliselt vastatavat küsimust B6-0157/2008;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et Århusi konventsioon jõustus 30. oktoobril 2001;

B.   arvestades, et konventsioonil täitub 2008. aasta juunis kümme aastat;

C.   arvestades, et Euroopa Ühendus ratifitseeris Århusi konventsiooni 17. veebruaril 2005(1) ja see on ratifitseeritud peaaegu kõigi liikmesriikide poolt (üks liikmesriik on jätnud selle ratifitseerimata);

D.   arvestades, et praegu on Århusi konventsioonil 41 osalist;

E.   arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu on juba vastu võtnud kolm Århusi konventsiooni rakendamist käsitlevat õigusakti(2), ning arvestades, et keskkonnaasjus kohtu poole pöördumise õigusakti vastuvõtmine on endiselt nõukogu poolt blokeeritud(3);

F.   arvestades, et Århusi konventsiooni eesmärk on võimaldada riigiasutustel ja kodanikel võtta keskkonna kaitsmiseks ning parandamiseks individuaalseid ja kollektiivseid kohustusi praeguste ja tulevaste põlvkondade heaoluks ja hüvanguks, edendades nii säästvat arengut;

G.   arvestades, et saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokoll(4) aitab suurendada ettevõtete vastutust, vähendada saastamist ja edendada säästvat arengut,

1.   nõuab tungivalt, et EL võtaks läbirääkimistel juhtiva, läbipaistva ja konstruktiivse rolli ning panustaks aktiivselt konventsiooni pikaajalisse strateegilisse plaani, sealhulgas konventsiooni võimaliku laiema kohaldamisala väljatöötamisse, et säästvat arengut hõlmaksid kõigis mõõtmeis samad läbipaistvuse, osaluse ja aruandekohustuse põhimõtted;

2.   on arvamusel, et MOP-3 annab hea võimaluse senised edusammud läbi vaadata ja tulevaste väljakutsete üle aru pidada; on seisukohal, et konventsiooni tulemusliku rakendamise tagamine peaks olema keskne prioriteet edaspidiseks;

3.   soovitab tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et lepinguosaliste kohtumisel vastuvõetud otsused aitavad konventsiooni rakendada ja arendada ning luuakse sünergia Århusi konventsiooni ja asjakohaste mitmepoolsete keskkonnalepingute vahel;

4.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid seaksid eelkõige eesmärgiks tagada järgmist:

5.   soovitab tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel jätkata õigusloometööd, mille eesmärk on vastu võtta konventsiooni artikli 9 kogu Euroopa Liidus rakendamiseks vajalik õigusakt, kuna see on viimane sammas, mis ei ole veel täielikult ühenduse õigusse üle võetud; tervitab komisjoni kavatsust korraldada konverents õiguskaitse kättesaadavuse teemal 2008. aasta juunis, et anda uut hoogu ühendusesisesele õigusloometööle;

6.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama koostoimet ja sidemeid muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja konventsioonidega, eelkõige Cartagena bioohutuse protokolliga; on siiski seisukohal, et Århusi konventsioon on see foorum, kus saab asjakohaselt arutleda keskkonnateabe kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumisega seotud horisontaalsete põhimõtete üle;

7.   kutsub komisjoni üles andma liikmesriikide ametivõimudele head eeskuju ja rakendama Århusi konventsiooni mööndusi tegemata;

8.   nõuab tungivalt, et riigid, kes veel ei ole Århusi konventsiooni ning saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli ratifitseerinud, seda teeksid ning soodustaksid teiste Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni mitte kuuluvate riikide konventsiooniosalisteks saamist;

9.   on arvamusel, et EÜ delegatsiooni kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed saavad konverentsi õnnestumisele oluliselt kaasa aidata, ning eeldab seetõttu, et neile antakse Riias võimalus osaleda ELi koordineerimiskoosolekutel ilma sõnaõiguseta;

10.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaadile palvega edastada see kõikidele lepinguosalistele, kes ei ole ELi liikmed.

(1) Nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsus 2005/370/EÜ keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 124, 17.5.2005, lk 1). (2) Direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26); direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17); määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13). (3) Ettepanek võtta vastu direktiiv õiguskaitse kättesaadavuse kohta keskkonnaküsimustes (KOM(2003)0624). (4) Nõukogu 2. detsembri 2005. aasta otsus 2006/61/EÜ, mis käsitleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 32, 4.2.2006, lk 54). (5) Euroopa Ühenduse poolt heaks kiidetud nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega 2006/957/EÜ keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni muudatuse sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 386, 29.12.2006, lk 46).

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon abi tõhusust käsitleva 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni järelmeetmete kohta (2008/2048(INI))

P6_TA(2008)0237 A6-0171/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 177;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "ELi tegevusjuhend tööjaotuse kohta arengupoliitikas" (KOM(2007)0072);

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kaubandusabi kohta(1);

–   võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni tihedama ja parema arengu koostöö ning 2006. aasta ELi abi tõhususe paketi kohta(2);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "ELi abi: rohkem, paremini ja kiiremini" (KOM(2006)0087);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Euroopa mõju tugevdamine: riiklike strateegiadokumentide ja ühiste mitmeaastaste programmide koostamise ühine raamistik" (KOM(2006)0088);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Arengu rahastamine ja abi tulemuslikkus – ELi abi järkjärgulise suurendamisega aastatel 2006 – 2010 seotud ülesanded" (KOM(2006)0085);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Millenniumi arengueesmärkide saavutamise kiirendamine – arengu rahastamine ja abi tulemuslikkus" (KOM(2005)0133);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele "Poliitikavaldkondade seostatus arenguga – aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine" (KOM(2005)0134);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Monterrey konsensuse rakendamine: Euroopa Liidu panus" (KOM(2004)0150);

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: "Euroopa konsensus"(3) (edaspidi: Euroopa konsensus arenguküsimuses), mis allkirjastati 20. detsembril 2005. aastal;

–   võttes arvesse Rooma deklaratsiooni ühtlustamise kohta, mis võeti vastu 25. veebruaril 2003. aastal pärast ühtlustamist käsitleva kõrgetasemelise foorumi toimumist Roomas, ja Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta (Pariisi deklaratsioon), mis võeti vastu 2. märtsil 2005. aastal pärast kõrgetasemelise foorumi toimumist Pariisis, kus käsitleti abi ühtlustamise ja kooskõlastamise tõhusust (Pariisi kõrgetasemeline foorum);

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/55/2 ÜRO aastatuhande deklaratsiooni kohta;

–   võttes arvesse 21.–22. märtsil 2002. aastal toimunud ÜRO arengu rahastamise rahvusvahelisel konverentsil vastuvõetud Monterrey konsensust;

–   võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitee peamisi järeldusi ja soovitusi 2007. aasta Euroopa Ühenduse eksperthinnangus;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi arengukomisjoni tellitud 2007. aasta uuringu "Kui tõhus on ELi abi kohapeal" peamisi järeldusi;

–   võttes arvesse ÜRO 2007. aasta aruannet aastatuhande arengueesmärkide kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0171/2008),

A.   arvestades, et praegune keskendumine abi tõhususele on viinud järelduseni, et arenguabi ei ole piisavalt tõhus doonorriikide ebapiisava omavahelise koordineerimise ning liiga paljude erinevate menetlustega projektide ja programmide tõttu;

B.   arvestades, et kõnealune vähene tulemuslikkus viib omavastutuse madala tasemeni, vähem tulemuslike programmideni ja arengumaade suure ülekoormamiseni doonorriikide nõudmistega, jaotamiseni nn "lemmikuteks" ja "vaeslasteks" doonorriikide poolt ning ülioluliste tervishoiu-, haridus- ja soolise võrdõiguslikkuse programmide hooletusse jätmiseni;

C.   arvestades, et enam kui pool maailma ametlikust arenguabist pärineb EList ning ELil on võimalik saada kõige tulemuslikumaks doonoriks ning et ta peaks seega võtma endale rahvusvahelisel areenil juhtiva rolli reformide edendamises, mida on vaja tõhusama abi osutamiseks;

D.   arvestades, et ELi arengupoliitika peaeesmärk on vaesuse kaotamine uues abi ülesehituse kontekstis eesmärgiga saavutada aastatuhande arengueesmärgid;

E.   arvestades, et majanduslik ja sotsiaalne areng ning keskkonnakaitse on vastastikuses sõltuvuses ja käivad käsikäes jätkusuutliku arenguga, mida me taotleme oma jõupingutustes inimkonna elukvaliteedi parandamiseks, nagu nähakse ette Pekingi deklaratsiooni artiklis 36, mis võeti vastu 15. septembril 1995. aastal Pekingis toimunud neljandal naiste maailmakonverentsil;

F.   arvestades, et keskkonnakaitse on tõusnud ELi prioriteetide hulka ja et komisjon peab järelikult seda eesmärki arvesse võtma kõikides arengumaadega seotud poliitikavaldkondades;

G.   arvestades, et komisjon soovib olla abi tõhususe tegevuskava pooldaja ning pürib sellega seoses kahe lähedalt seotud eesmärgi poole: i) rakendada Pariisi deklaratsiooni ja parandada oma abiprogrammide kvaliteeti ning ii) aidata liikmesriikidel rakendada Pariisi deklaratsiooni ja parandada nende abi tõhusust;

H.   arvestades, et hiljutised OECD arvandmed näitavad, et üldkokkuvõttes vähenes ELi abi 2007. aastal märkimisväärselt;

I.   arvestades, et ELi kohustused rohkema ja parema abi andmiseks peavad hõlmama ELi ametliku arenguabi suurendamist 0,56 %ni rahvamajanduse kogutulust 2010. aastaks, uute ja prognoositavamate ning stabiilsemate abimehhanismide väljatöötamist koos parema kooskõlastatuse ja vastastikuse täiendavuse edendamisega, liikudes ühiste mitmeaastaste programmide suunas, mis põhinevad partnerriikide kavadel ja süsteemidel, edaspidisel abi lahtisidumisel ja tehnilise abi reformidel, et vastata riiklikele prioriteetidele; arvestades, et 2006.–2007. aastal langes ELi ametlik arenguabi esimest korda 2000. aastast alates – 0,41 %lt 0,38 %ni rahvamajanduse kogutulust, ning arvestades, et EL peab seetõttu kahekordistama oma pingutusi, et saavutada aastatuhande arengueesmärkides seatud eesmärk eraldada 2015. aastal ELi rahvamajanduse kogutulust ametlikuks arenguabiks 0,7 %;

J.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artiklis 180, mida tugevdab Lissaboni lepinguga lisatud artikkel 188 d, nõutakse, et "liidu ja liikmesriikide arengukoostöö poliitikad täiendavad ja tugevdavad teineteist", nõudes, et liikmesriigid ja liit püüdleksid rahastamise tõhustatud koordineerimise ning parema tööjaotuse suunas, mis aitaks parandada abi tulemuslikkust;

K.   arvestades, et on olemas oht, et Euroopa arengukonsensuse ambitsioonikad eesmärgid, mis hõlmavad ka teisi poliitilisi eesmärke, näiteks rännet ja kaubandust, võivad hajutada arengule suunatud tähelepanu ja õõnestada konsensust, mis on saavutatud vaesuse kaotamiseks antava rahvusvahelise abi kava suhtes, sest puudub järjepidevus ELi eri poliitikate vahel, ning arvestades, et Euroopa arengukonsensuse lõikes 35 on sellega seoses öeldud, et "on oluline, et arenguga mitteseotud poliitikad aitaksid kaasa arengumaade jõupingutustele aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel";

L.   arvestades, et ajude väljavool on viinud tervishoiutöötajate ja teiste esmatähtsate oskustöötajate tõsise nappuseni arengumaades, mis omakorda takistab sageli abi tulemuslikku andmist kohapeal;

M.  M arvestades, et abisüsteem muutub järjest keerulisemaks, seda iseloomustab abikanalite kiire levik, abivoogude killustatus, abi suurenenud sihtotstarbeline eraldamine, esilekerkivate majanduste endisest mõjuvõimsam roll arengumaadega tehtavas koostöös, mis viib niiviisi abi killustumiseni ja rahastamistegevuse kattumiseni ülemaailmsel, riiklikul või sektori tasandil;

N.   arvestades, et järgmistel aastatel on üheks väljakutseks institutsioonidele, kuidas kõige paremini integreerida 12 uut ELi liiget nende rolli uute doonorriikidena, kuna mõned neist doonorriikidest peavad raskeks kohandumist OECD arenguabi komitee poolt toetatavate abisüsteemide standardsete arengualase koostöö suunistega;

O.   arvestades, et käesolev olukord võib olla takistuseks tõhusa abi osutamisele;

P.   arvestades, et praegune abi jaotamise süsteem jääb tihtipeale puudulikuks ja et paljudele vaestele riikidele ja kriitilistele valdkondade, nagu tervishoid, haridus, sotsiaalne ühtekuuluvus ja sooline võrdõiguslikkus, eraldatakse vähe abi;

Q.   arvestades, et EL on oma eespool mainitud tegevusjuhendi raames, mis käsitleb tööjaotust arengupoliitikas, võtnud kohustuse tegelda "vaeslapse" osas olevate või kõrvalejäetud riikide või valdkondade küsimusega, hakates otsima võimalusi abi eraldamiseks ebakindlate olukordade puhul;

R.   arvestades, et järelevalvemehhanismiga, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(4) (arengukoostöö rahastamisvahendi määrus), on Euroopa Parlament väljendanud muret, ning seda on teinud ka üksikud liikmesriigid, et peamine eesmärk, vaesuse kaotamine, ei kajastu alati abi kättetoimetamises;

S.   arvestades, et suur hulk uuringuid on näidanud, et tõhus kodanikke kaasav aruandlus abi kasutamise kohta on üks peamisi abi tõhususe näitajaid, kuid abi kannatab endiselt läbipaistvuse ja avatuse puudumise tõttu; arvestades, et läbipaistvuse puudumine raskendab abisaajariikides valitsuste, kohalike asutuste ja kodanikuühenduste juurdepääsu teabele ja on seega oluliseks takistuseks abi eraldamisele;

T.   arvestades, et abi eraldatakse sageli vastavalt doonorriikide endi prioriteetidele ja ajakavadele, ilma et tehtaks piisavalt jõupingutusi riikliku planeerimise ja arenguprioriteetide või riikliku eelarve täitmise ajakava järgimiseks ning nendega arvestamiseks, mis muudab abi saavate riikide jaoks tõhusate eelarvete koostamise või edasiste plaanide tegemise äärmiselt keeruliseks ning mis teeb parlamentide, kodanikuühiskonna ja teiste jaoks raskeks abivoogude ning abi tõhususe järelevalve;

U.   arvestades, et abi saavate riikide süsteemide kasutamine on abi tõhususe võtmekomponent ning seda peetakse oluliseks vahendiks partnerriikide omavastutuse suurendamisel poliitika väljatöötamises ja elluviimises; arvestades, et abi saavate riikide süsteemide kasutamine peaks seega tugevdama ka partnerriikide riiklikke arengustrateegiaid ja rakendusraamistikke;

V.   arvestades, et vastavalt hiljutisele OECD uuringule Pariisi deklaratsiooni järelevalve kohta on arengumaade valitsuste jaoks põhiküsimuseks nõudlusele vastava tehnilise abi puudulikkus, kuna suur osa tehnilisest abist on jätkuvalt seotud ja liiga kallis ning on sageli ebatõhus kohaliku suutlikkuse suurendamisel, mida on käsitletud arengukoostöö rahastamisvahendi määruse artiklis 31;

W.   arvestades, et teadlikkuse tõstmisel ja abi ülesehituse reformimisele tõuke andmisel on ülioluline liikmesriikide parlamentide roll, mis hõlmab arengu raamprogrammide ja eelarvete vastuvõtmist, rahaliste vahendite eraldamist vaesusega seotud sektoritele, tööjaotuse edendamist ning valitsustelt Pariisi deklaratsiooni rakendamise kohta aruandluse nõudmist;

X.   arvestades, et kohalikud asutused on arengupoliitikas kõige tähtsamad, sest nende teadmised ja kohalike vajaduste tundmine võimaldavad neil igapäevaselt edastada elanike ootusi ja täita tühikut, mis viimaseid riigist eraldab;

Y.   arvestades, et kodanikuühiskonna roll on oluline nii partnerina poliitilises dialoogis abi tõhususe ja abiprioriteetide määramisel kui ka valitsuste kulutuste "valvajana";

Z.   arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahend näeb ette, et maksimaalselt 15 % riigiväliste osaliste ja kohalike asutuste jaoks kavandatud temaatilisest krediidiliinist eraldatakse viimastele, ja et selle positiivse arenguga, mis peaks abi tõhustama, peaks liikmesriikides kaasnema tihedam detsentraliseeritud koostöö;

AA.   arvestades, et Euroopa Liit peab veenduma, et pärast 2008. aasta septembris toimuvat abi tulemuslikkust käsitlevat neljandat Accra kõrgetasemelist foorumit vastuvõetav abi tulemuslikkust käsitlev tegevuskava keskendub vaesuse vähendamisele ja pikemas perspektiivis selle kaotamisele;

AB.   arvestades, et abi kvaliteedi parandamine ja abi suurendamine on mõlemad aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks elulise tähtsusega ning et abi tõhusus ei saa olla ettekäändeks nende kohustuste täitmata jätmiseks, mille liikmesriigid võtsid vastavalt eespool nimetatud Monterrey konsensusele;

AC.   arvestades, et Euroopa arengukonsensuses tunnustatakse soolist võrdõiguslikkust kui omaette eesmärki ja kohustatakse Euroopa Liitu tugevdama soolise võrdõiguslikkuse aspekti kogu ELi arengukoostöös, ning arvestades, et komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös (KOM(2007)0100) kohustatakse ELi doonorriike tagama selliste strateegiate ja tavade tõhus rakendamine, mis naisi ka tegelikult toetaksid;

AD.   arvestades, et rahu kehtestamine kohalikul, riigi, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil on võimalik ja lahutamatu naiste õiguste kaitsest, sest naised ei ole mitte ainult pereelu ja laste hariduse, vaid ka ühiskondlike algatuste, konfliktide lahendamise ja kõikidel tasanditel kestva rahu edendamise edasiviiv jõud, nagu on märgitud eespool nimetatud Pekingi deklaratsiooni artiklis 18,

1.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema üheskoos jõupingutusi, et kindlustada, et EL räägib ühel häälel, ühtlustada abi edastamist partnerriikide prioriteetidega ning muuta nende tegevus ühtlustatumaks, läbipaistvamaks, prognoositavamaks ja tervikuna tõhusamaks;

2.   rõhutab, et komisjon peab säilitama arengukava terviklikkuse ja kindla keskendumise vaesuse kaotamise lõplikule eesmärgile ning tähtsustama prioriteetsete poliitikate tõhusat elluviimist, kaasa arvatud selget keskendumist tulemustele;

3.   rõhutab, et tooraine kallinemisel oli otsustav roll praeguse toidukriisi vallandamisel maailmas, mis võib muuta asjatuks kõik senised jõupingutused abi tõhususe parandamiseks, ning palub komisjonil ja kõikidel liikmesriikidel toetada kõiki meetmeid, mis võivad kaasa aidata toorainehindade stabiliseerimisele arengumaade jaoks;

4.   kutsub komisjoni üles aitama asjakohaste mehhanismide abil integreerida uusi liikmeid üha koordineeritumatesse rahvusvahelistesse lähenemisviisidesse arengupoliitikale ja abi edastamisele; tegema uute liikmesriikidega koostööd, et kavandada, kuidas nad saavutavad Pariisi kõrgetasemelisel foorumil kokkulepitud ELi täiendavad abi tõhususega seotud eesmärgid; ning uurima ühiste programmide edasisi võimalusi; tuletab sellega seoses meelde, et uued liikmesriigid on võtnud kohustuse eraldada ametlikku arenguabi 2010. aastaks 0,17 % rahvamajanduse kogutulust ning 2015. aastaks 0,33 % rahvamajanduse kogutulust, sest nende panus tulevikus peab tugevdama ELi rolli arengukoostöös;

5.   tunnistab arengumaade demokraatliku omavastutuse ja parlamentaarse järelevalve otsustavat rolli abi tõhususe kindlustamises, ELi poolset ressursside tagamise ja arengumaade parlamentide suutlikkuse arendamise toetamise vajadust, tagamaks, et nad oleksid piisavalt suutlikud teostama kontrolli ja järelevalvet oma valitsuste eelarve üle; samuti tunnistab, et parem aruandlus Euroopa Parlamendile, kodanikuühiskonnale ja liikmesriikidele on tähtis, sest võib aidata tõsta usaldust ühenduse programmide vastu, suurendada vastutust ja võimaldada kasutada strateegilisemaid järelevalvevorme; kutsub komisjoni sellega seoses üles pakkuma välja uut näitajat, et teostada parlamentaarse kontrolli järelevalvet;

6.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles määrama üheskoos kindlaks aastatuhande arengueesmärkide näitajatega seotud tulemusnäitajaid, eriti eelarvetoetust puudutavaid näitajaid, et riikide parlamendid, kohalikud omavalitsused ja kohalik kodanikuühiskond ja Euroopa Parlament saaksid jälgida ELi toetuste tulemusi;

7.   palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et ELi poliitika ja abi ülesehitus toetavad Pariisi deklaratsiooni põhimõtet tulemusliku juhtimise kohta, eriti eesmärgiga saavutada tulemusi nendes aastatuhande arengueesmärkides, mille täitmine on aastatuhande arengueesmärkide kohta ÜRO koostatud 2007. aasta aruande kohaselt kõige vähem tõenäoline, näiteks viies aastatuhande eesmärk;

8.   palub komisjonil koostada loend kõikidest heade haldustavade jaoks eraldatud rahalistest vahenditest, olgu need siis Euroopa Arengufondi vahendid, arengukoostöö rahastamisvahend, ELi-Aafrika strateegia vahendid või heade haldustavade jaoks Aafrika valitsustele eraldatud raha, eesmärgiga kontrollida poliitika ja asjaomaste vahendite sidusust ja usaldusväärset haldamist;

9.   palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada uuenduslike rahastamismehhanismide loomist ja kasutamist, et aidata märkimisväärselt kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele ettenähtud tähtajaks; rõhutab, et need täiendavad ressursid ei saa asendada ametliku arenguabi suhtes juba võetud kohustusi;

10.   toetab komisjoni valikut kasutada üha enam eelarvetoetust, ent samas julgustab komisjoni uurima põhjalikumalt selle abivormiga seonduvaid raskusi;

11.   kutsub liikmesriike ja nende parlamente üles edendama tööjaotuskava,eelkõige vastavalt eespool nimetatud tegevusjuhendis tööjaotuse kohta arengupoliitikas sätestatule, ning välja töötama reaalset tegevuskava selle kohta, kuidas liikmesriigid kavatsevad seda rakendada, et parandada ELi arenguabi alaseid pingutusi, tagades samas, et selle tegevuskava väljatöötamisse panustavad mitte ainult doonorriigid, vaid ka partnerriigid;

12.   rõhutab, et tööjaotust peaksid juhtima riigid Pariisi deklaratsiooni põhimõtete alusel ja tulemustele orienteeritult ning tulemuseks peaks olema kõikide sektorite piisav rahastamine kõikides partnerriikides;

13.   toetab doonorriikide atlase algatuse läbivaatamist ja laiendamist, et edendada sidusamat riikidevahelist poliitilist dialoogi Euroopa doonorriikide vahel;

14.   tuletab meelde, et korruptsioon, toimetades kõrvale arengu jaoks mõeldud vahendeid, on seetõttu põhitakistus tõhusama abi saavutamisel; kutsub komisjoni üles parandama arenguabi määramise järelevalvet ja julgustama abisaajaid ratifitseerima ja rangelt kohaldama selles valdkonnas kehtivaid rahvusvahelisi ja piirkondlikke kokkuleppeid;

15.   kutsub komisjoni üles kindlustama riikide avalike finantshaldussüsteemide suuremat aruandluskohustust ja läbipaistvust, mis tagavad kindlalt, et abi kasutatakse selleks ettenähtud eesmärkidel, aitamaks kaasa nii omavastutuse suurendamisele kui ka vaesuse vähendamisele;

16.   palub komisjonil ja nõukogul võtta konkreetseid meetmeid korruptsiooni vastu võitlemiseks, toetades eelkõige kodanikuühiskonna esindajate algatusi, mis on mõeldud ELi antud abi kasutamise läbipaistvuse tagamiseks, ja innustades kõiki liikmesriike ja partnerriike ratifitseerima ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastast konventsiooni;

17.   toetab komisjoni rolli arengukoostöö kooskõlastamisel liikmesriikide hulgas nii keskorganites kui ka kohapeal ja rõhutab lisandväärtust, mida annab komisjoni asumine juhtrolli ELi ja partnerriikide poliitilises dialoogis, mis põhineb sellistel ELi ühistel väärtustel nagu inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine;

18.   kutsub komisjoni üles jätkama menetluste lihtsustamist, sealhulgas abi kättetoimetamist, ja vastutuse edasist detsentraliseerimist, ning tagama delegatsioonidele nende kohustuste täitmiseks piisav suutlikkus (töötajate ja oskusteave mõttes) ning kontrollima või mõjutama vastavalt vajadusele temaatiliste või piirkondlike eelarveridade koostamise ja heakskiitmise menetlust; rõhutab, et on oluline tagada tulevase Euroopa välisteenistuse piisav arengule orienteeritud suutlikkus;

19.   palub ühtlasi komisjonil julgustada regulaarseid kontakte ja ühistööd oma delegatsioonide ja kodanikuühenduste ning kohalike omavalitsuste vahel, et võtta paremini arvesse partnerriikide vajadusi ja prioriteete ning soodustada sel viisil paremat abi eraldamist, mis on Pariisi deklaratsiooni peamine eesmärk;

20.   rõhutab vajadust täiustada arengualaseid suuniseid ja meetodeid Pariisi deklaratsiooni järelevalveks, et parandada ühist arusaama Pariisi kõrgetasemelise foorumi poolt koostatud kavast ja tagada näitajaid puudutava teabe järjekindel ühendamine peamiste abi saavate riikide lõikes; rõhutab vajadust tagada, et doonorriigid täidaksid oma abilubadusi, ja kutsub liikmesriike üles võimaldama paremat juurdepääsu asjakohastele andmetele, et tagada abialase aruandluse suurem läbipaistvus ja vastutus; rõhutab seetõttu vajadust kasutada täpseid näitajaid vahehindamistes, mille tulemused võimaldavad teha kohandusi 2010. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikes tegevustes ja/või neid intensiivistada;

21.   rõhutab vajadust koostada keskpika tähtajaga järelevalvekava arengu läbivaatamiseks ja tegevusele suunatud meetmete edendamiseks, et julgustada riikliku tasandi järelevalvele toetumist, võimaldada koostoimet riiklike ja rahvusvaheliste järelevalvealaste jõupingutuste vahel ning vähendada võimalikku dubleerimist Pariisi deklaratsiooni järelevalvega seotud ELi kohustuste täitmisel;

22.   kutsub komisjoni üles parandama selgust mõistete osas, mis on seotud ametliku arenguabi valdkondliku eraldamisega, et parandada tulemuste järjepidevust ja vähendada ülekandekulutusi komisjoni ja liikmesriikide andmete haldamisel riiklikul tasandil; palub komisjonil tagada, et ametliku arenguabi mõistet ei laiendataks sellistele abikõlbmatutele kuluartiklitele nagu sõjalised kulutused;

23.   kutsub komisjoni ja liikmesriike täitma vastavalt Kopenhaagenis 5.–12. märtsil 1995. aastal toimunud sotsiaalarengualasel ülemaailmsel tippkohtumisel võetud kohustustele kodanikuühiskonna organisatsioonide nõuet, et vähemalt 20 % arenguabist pühendatakse selliste esmaste avalike teenuste nagu haridus, tervishoid, vee- ja kanalisatsiooniinfrastruktuur, parandamisele;

24.   kutsub asjakohase OECD arenguabikomitee liikmeid üles, et nad töötaksid esimesel võimalusel välja arengukoostöö määratluse, mis lõpetaks jäädavalt abi väärkasutamise eesmärkidel, millel ei ole arenguga midagi tegemist, kuna selline väärkasutamine on võimalik ainult seetõttu, et arenguabi ametlik mõiste on praegu äärmiselt lai;

25.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlas OECD arenguabikomitee 2001. aasta soovitusega täielikult lahti siduma oma abi, eeskätt tehnilist, toiduabiga ja toidutranspordiga seotud abi riikidele, mis on abikõlblikud Euroopa Arengufondi raames ja arengukoostöö rahastamisvahendi määruse artikli 31 alusel;

26.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaotama järk-järgult poliitikast juhinduvad tingimused, eriti majanduspoliitilised tingimused, et toetada ühist arusaama peamiste prioriteetide osas, ning kasutama oma mõjuvõimu, et veenda Maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi toetama sama seisukohta; nõuab eelkõige, et kaubandusabi strateegiast saaksid kasu kõik arenguriigid ja mitte ainult need, kes nõustuvad oma turu suurema vabastamisega, eeskätt majanduskoostöölepingute raames;

27.   rõhutab, et rahvusvahelised finantsasutused ja doonorriigid peaksid avalikustama arenguabi andmise tingimused, et parlamendid, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskond saaksid teostada tõeliselt demokraatlikku kontrolli;

28.   rõhutab vajadust eraldada abi vastavalt partnerriikide endi prioriteetidele ja ajakavadele ning arvestada riikliku planeerimise ja arenguprioriteetidega või riikliku eelarve täitmise ajakavaga;

29.   rõhutab, et komisjoni ja liikmesriikide tegevuse parem kooskõlastamine peaks aitama kaasa vaeslapse ossa jäänud riikide ja sektorite probleemi lahendamisele, ning rõhutab sellega seoses doonorriikide atlase ajakohastatud ja parandatud versiooni olulist tähtsust;

30.   rõhutab vajadust parandada edusamme tervishoiualaste aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas, eelkõige seoses ebakindlate olukordadega, ning et komisjoni humanitaarabi peadirektoraat (ECHO) ja arengu peadirektoraat kooskõlastaksid oma tööd kogu humanitaarabi järgus, üleminekujärgus ja arendusjärgus (häda-, taastamis- ja arenguabi seostamine), nagu on märgitud näiteks Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas(5);

31.   rõhutab vajadust intensiivistada komisjoni konsultatsioone kodanikuühiskonna partneritega keskorganites ning kohapeal paremini struktureeritud kohtumiste kaudu, kus käsitletakse poliitikat, strateegilisi programme ja abi tulemuslikkuse küsimusi, sealhulgas hankekonkursside suhtes kehtestatud nõudeid, väljamaksekorda, projektide finantskontrolli, järelevalve- ja hindamisprotsesse; palub doonor- ja partnerriikide valitsustel tagada kodanikuühenduste ja kohalike asutuste täielik ja otstarbekas osalemine eelarvete ja programmide kavandamises, rakendamises, järelevalves ja hindamises ning toetada nende ülesannete täitmiseks vajalikke tingimusi;

32.   rõhutab, et naiste ja naisliikumiste kaasamist poliitika ja programmide väljatöötamisse ning elluviimisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse tuleks näha tõelise omavastutuse tagamise lahutamatu osana, arvestades vaesuse väga suurt mõju naistele;

33.   rõhutab vajadust kaasata Pariisi deklaratsiooni eesmärkide saavutamise protsessi nii liikmesriikide kui ka ELi partnerite kohalikke asutusi, eelkõige kõikides arengupoliitika koostamise, elluviimise ja hindamise etappides;

34.   tuletab meelde määravat rolli, mida võivad mängida vähemusrahvuste esindajad Euroopa abi tõhususe parandamisel, ning palub seega komisjonil ja liikmesriikidel kaasata neid rohkem Euroopa arenguprogrammide väljatöötamisse ja rakendamisse; rõhutab muuhulgas, et välisriikide või võõrpäritolu inimeste kaasamine ELi ja nende päritoluriigi partnerlusse on võimas integratsioonijõud;

35.   on seisukohal, et abivoogude liikumist käsitleva teabe suurenev läbipaistvus on oluline eesmärk abi ja vastastikuse aruandluse tõhususe parandamiseks ning tagamiseks, et avalikkusele levitatakse õigeaegselt täielikku teavet kogu kulukohustustega kaetud, eraldatud ja väljamakstud abi kohta, sealhulgas avaldatakse maade kaupa usaldusväärsed ajakavad abialaste kohustuste ja kulude kohta; et kõik liikmesriigid ja partnerid avalikustavad automaatselt, õigeaegselt ja omaalgatuslikult kõik abistrateegiate ja -projektide kavandamise, teostamise ja hindamisega seotud dokumendid; ning et avalikustamine hõlmab sellise teabe avaldamist, mis võimaldab avalikkuse osalemist otsustusprotsessis keeltes ja vormides, mis on asjaomaste sidusrühmade jaoks sobivad;

36.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kõnealuses valdkonnas edusamme tegema, toetades aruandlusstandardite loomist välisabi nõuete avalikustamiseks, ning kodanikuühenduste, kohalike asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd tehes rakendama häid tavasid abivoogude andmete registreerimiseks riiklikes eelarvetes;

37.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid ühitaksid oma abi riigi süsteemiga, kasutades üldist ja sektoripõhist eelarvetoetust, mis peab põhinema kindlal vaesuse vähendamise kaval, mis tugevdab riigisisest aruandluskohustust ja mis tuleb siduda jagatud vastutusega vaesuse vähendamise ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, inimõiguste austamisel ning järelevalve, finantsjuhtimise ja aruandluse tugevdamisel ja parandamisel;

38.   rõhutab vajadust, et komisjon ja liikmesriigid annaksid rohkem ja prognoositavamaid rahalisi vahendeid mitmeaastaste (3 ja enam aastat) abikohustuste vormis, mis põhinevad partnerriikidega kokku lepitud selgetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning vaesuse kaotamise kohta saadud andmetel, sealhulgas sektoripõhistel andmetel, ning mis täidetakse vastavalt kokkulepitud ajakavale läbipaistval moel nii, et see võimaldaks investeerida abi tõhususe parandamiseks ülioluliste inimressursside ülesehitamisse; väljendab heameelt aastatuhande arengueesmärkide alaste kokkulepete algatuse üle pikemas perspektiivis ettearvatavama eelarvetoetuse tagamiseks; rõhutab siiski, et see nõuab partnerriikide tugevat pühendumist aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele ja et vaja on pidevat ja kindlalt tulemustele orienteeritud järelevalvet; tervitab aastatuhande arengueesmärkide lepingut kui üht võimalust suurendada abi prognoositavust;

39.   märgib, et suuremas osas arengumaades ei saavutata enamikku aastatuhande arengueesmärke aastaks 2015; ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid koostaksid oma lubaduste täitmiseks aastased ajakavad;

40.   tunnistab, et on oluline seada eesmärke, jõudmaks järk-järgult olukorrani, kus tehniline abi oleks 100 %selt nõudlusest tulenev ja kooskõlas partnerite riiklike strateegiatega;

41.   rõhutab, et tehniline abi, mis on välja töötatud vastavalt abisaajariikide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide väljendatud vajadustele ja mitte vastavalt doonorriikide prioriteetidele, peab võimaldama ühtaegu tugevdada ELi partnerriikide suutlikkust ja kohaliku tasandi omavastutust;

42.   märgib, et abi reformimine on vaid üks neist sammudest, mis ELil tuleb astuda oma kaubanduse, julgeoleku, rände, põllumajanduse, kalanduse, energeetika, keskkonna, kliimamuutuse ja teiste poliitikavaldkondade kooskõlla viimiseks arengueesmärkidega, et sellest saaksid kasu arengumaad ning edendataks õiglast arengut toetavat rahvusvahelist finants- ja kaubandussüsteemi; tuletab sellega seoses meelde Euroopa arengukonsensuse lõiget 35, kus öeldakse et "on oluline, et arenguga mitteseotud poliitikad aitaksid kaasa arengumaade jõupingutustele aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel";

43.   tuletab meelde Pariisi deklaratsioonile alla kirjutanud riikide võetud kohustusi viia edukalt lõpule majandusharude ja riikide tasandil strateegilised keskkonnamõju hindamised; palub seega komisjonil võtta asjaomast eesmärki arvesse, et hinnata oma poliitika mõju eelkõige arengumaade kliimamuutusele, kõrbestumisele ja bioloogilisele mitmekesisusele;

44.   rõhutab, et abi tõhususe alase tööga peab kaasnema doonorriikide kodanike parem teavitamine arenguabi eesmärkidest, rakenduskorrast ja abi saajatest;

45.   tuletab meelde, et Euroopa arengukonsensuses tunnistatakse, et sooline võrdõiguslikkus on eesmärk iseenesest ning peaks seega olema abi tõhususe arutelu põhivaldkond;

46.   tunnistab, et abi määra ja abi kvaliteediga seotud tegevuskavad on lahutamatult ühendatud, ja et abi tõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja pidevat pühendumust praegustele koguselistele eesmärkidele, milles on kõik ELi liikmesriigid kokku leppinud; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kinnitaksid uuesti oma tahet saavutada ühine ametliku arenguabi eesmärk 0,56 % rahvamajanduse kogutulust aastaks 2010 ja 0,7 % aastaks 2015, tõsta abi taset ja seada endale eesmärgiks ambitsioonikad ajakavad abieelarvete järkjärgulise kasvu mõõtmiseks;

47.   rõhutab, kui tähtis on võtta sooaspekti kindlalt arvesse igas kavandamis-, rakendus-, järelevalve- ja hindamisjärgus;

48.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, OECD arenguabi komiteele ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 291. (2) ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 373. (3) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41). (5) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus "Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas", alla kirjutatud 18. detsembril 2007 (ELT C 25, 30.1.2008, lk 1).

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon Sudaani ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) kohta

P6_TA(2008)0238 RC-B6-0240/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Sudaani kohta;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ja selle jõustumist 1. juulil 2002. aastal;

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1593 vastuvõtmist 31. märtsil 2005. aastal;

–   võttes arvesse nõukogu 2007. aasta 11. detsembri ja 2008. aasta 30. jaanuari järeldusi Sudaani/Tšaadi kohta;

–   võttes arvesse eesistujariigi poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Darfuri/Sudaani küsimuse Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse suunamise aastapäeva puhul, mis võeti vastu 31. märtsil 2008. aastal;

–   võttes arvesse Sahharovi auhinna määramist 2007. aastal Salih Mahmoud Osmanile, Sudaanis Darfuri piirkonnas töötavale inimõiguste küsimustele spetsialiseerunud juristile tema püüdluste eest saavutada õiglust Darfuri kodusõja ohvrite jaoks;

–   võttes arvesse suure grupi valitsusväliste organisatsioonide algatatud kampaaniat "Õiglus Darfurile", mille eesmärgiks on sundida Sudaani tegema Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd ja täitma kohtu arreteerimiskäske;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et julgeolekuolukord Darfuris on jätkuvalt väga ebakindel ning mässuliste liikumiste ja valitsusvägede vahel on aset leidnud tõsiseid kokkupõrkeid, mis mõjutavad humanitaaroperatsioone;

B.   olles sügavalt šokeeritud sadade tuhandete meeste, naiste ja laste kannatustest, keda on Darfuri konflikti käigus pekstud, tapetud, vägistatud, kodust lahkuma sunnitud ja muul moel ohvriks muudetud, ning märkides, et olukord on alates 2003. aastast halvenenud ning vahettegematud õhurünnakud tsiviilelanikele jätkuvad;

C.   arvestades, et ÜRO doktriin "kohustus pakkuda kaitset" näeb ette, et kui "on ilmne, et riigivõimud ei suuda oma elanikkonda kaitsta, on teistel kohustus pakkuda vajalikku kaitset;

D.   arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu pöördus 2005. aasta märtsis Darfuri olukorra küsimuses Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse, misjärel algatati uurimine;

E.   arvestades, et Sudaan on allkirjastanud Rooma statuudi, millega loodi 2002. aastal Rahvusvaheline Kriminaalkohus, kuid ei ole seda ratifitseerinud;

F.   arvestades, et Sudaani valitsus on ÜRO liikmena kohustatud tegema Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd, nagu näeb ette resolutsioon 1593(2005), mille Julgeolekunõukogu võttis vastu kooskõlas ÜRO põhikirja VII peatükiga;

G.   olles sügavalt jahmunud tõsiasjast, et alates arreteerimiskäskude väljaandmisest on Sudaani valitsus korduvalt keeldunud tegemast Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd ning on korduvalt eiranud kohust ja rahvusvahelist üldsust;

H.   arvestades, et 2007. aasta aprillis väljastas Rahvusvaheline Kriminaalkohus arreteerimiskäsud Sudaani endise siseministri Ahmad Haruni ja endise Janjaweedi relvarühmituse juhi Ali Muhammad Ali Abd-Al-Rahmani kohta, keda tuntakse ka Ali Kushaybi nime all, tuginedes 51 väidetavale sõjakuriteole ja inimsusevastasele kuriteole;

I.   arvestades, et Ahmad Harun on praegu humanitaarminister ning vastutab seega tema enda poolt väidetavalt toime pandud kuritegude ohvrite heaolu eest, samuti suhete eest rahvusvaheliste rahukaitsejõududega - ÜRO Aafrika Liidu missiooniga Darfuris (UNAMID); arvestades, et ta määrati ka inimõiguste alaste kaebustega tegeleva valitsuskomisjoni juhiks; ning arvestades, et Ali Kushayb – kes oli Sudaanis teiste süüdistuste alusel vahi all, kui arreteerimiskäsud välja anti – vabastati 2007. aasta oktoobris vangist vaatamata sellele, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus teda taga otsis;

J.   arvestades, et prokuratuur andis ÜRO Julgeolekunõukogule 2007. aasta juunis ja ka 2007. aasta detsembris teada Sudaani valitsuse keeldumisest ja soovimatusest teha kohtuga koostööd ning märkis, et Ahmad Haruni ja Ali Kushaybi arreteerimiseks ja üleandmiseks ei ole astutud mingeid samme;

K.   märkides, et 5. juunil 2008. aastal annab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurör Luis Moreno Ocampo seitsmendat korda ÜRO Julgeolekunõukogule aru uurimise edenemise kohta Darfuris ning Sudaani ametivõimude koostöövalmiduse kohta;

L.   toetades otsustavalt Rahvusvahelist Kriminaalkohust selles otsustavas pöördepunktis kohtu töös ning olles täiesti veendunud, et Darfuris toime pandud hirmsate kuritegude kavandajate ja täideviijate karistamatusele lõpu tegemine on Darfuri konflikti lahendamisel oluline tegur;

M.   arvestades, et 10. ja 11. mail 2008 ründasid Õigluse ja Võrdsuse Liikumise (JEM) mässulised Omdrurmani Khartoumi lähedal, mis tõi kaasa vähemalt 200 ohvrit;

N.   arvestades, et 20. mail 2008, pärast nädal varem toimunud esimest kokkupõrgete lainet, puhkesid Sudaani armee ja Sudaani rahvavabastusarmee (SPLA) vahel ägedad lahingud Abyeis, naftarikkas linnas, mida nii põhi kui ka lõuna enda omaks peavad, mistõttu oli kodudest sunnitud lahkuma ÜRO andmetel 30 000 kuni 50 000 riigi sees ümberasustatud isikut, ning inimkaotuste arv ei ole veel teada;

O.   arvestades, et 4. mail 2008 pommitasid Sudaani armee lennukid Põhja-Darfuris tsiviilsihtmärke, mistõttu 12 tsiviilisikut hukkus;

P.   arvestades, et Sudaani konflikt on toonud praeguseks kaasa umbes 300 000 ohvrit (ÜRO äsjasel hinnangul) ja 2,5 miljonit riigi sees ümberasustatud isikut ja põgenikku, ning arvestades, et ebakindlus Darfuri piirkonnas suureneb;

Q.   arvestades, et UNAMIDil on koha peal ikka vaid ligikaudu 7500 sõdurit ja vähem kui 2 000 politseinikku, ehkki heaks on kiidetud kuni 26 000-liikmelise väekontingendi saatmine,

1.   mõistab teravalt hukka Sudaani jätkuva suutmatuse teha koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ja vahistada ning anda Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle Ahmad Harun ja Ali Kushayb, samuti rahvusvahelisele humanitaarõiguse järgsete kohustuste täitmatajätmise, mis näitab sadade tuhandete ohvrite ja nende perede ning konflikti puhkemisest saati miljonite kodust lahkuma sunnitud inimeste nahaalset eiramist;

2.   nõuab tungivalt, et Sudaani valitsus ratifitseeriks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi ja järgiks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1593(2005), teeks Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga tingimusteta koostööd ja tagaks Darfuri piirkonnas toime pandud sõjakuritegude ning inimsusevastaste kuritegude põhjaliku ja tõhusa uurimise ning kurjategijate vastutuselevõtmise;

3.   nõuab tungivalt, et Khartoumi ametivõimud arreteeriksid viivitamata ja annaksid üle Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaks kahtlusalust, et teha kohe lõpp karistamatuse tsüklile Darfuris, ning teeksid koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu edasiste uurimiste asjus Darfuris;

4.   palub üldasjade ja välissuhete nõukogul 16.–17. juunil 2008 ning Euroopa Ülemkogul 19.–20. juunil 2008 arutada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri aruannet ning astuda samme, võtmaks ELi eesmärgistatud karistusmeetmeid selgelt määratletud grupi Sudaani ametnike suhtes, kes kannavad vastutust selle eest, et Sudaan on keeldunud koostööst Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, sealhulgas:

5.   nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid ja kandidaatriigid, kes on esindatud ÜRO Julgeolekunõukogus, st Belgia, Horvaatia, Itaalia, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, võtaksid prokuröri infotunnis 5. juunil 2008 resoluutse positsiooni vastavalt ELi ühisele seisukohale Rahvusvahelise Kriminaalkohtu küsimuses, ning reageeriksid prokuröri uurimistulemustele asjakohaselt, nõudes, et Sudaan järgiks viivitamata ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1593(2005) ning täidaks kohtu nõudmisi;

6.   kutsub kõiki teisi ÜRO Julgeolekunõukogus esindatud riike üles toetama samuti kõiki koostöönõudeid, mida Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör kohtu nimel esitab, ning palub eriti Hiinal, Venemaal, Lõuna-Aafrikal ja Liibüal järgida omaenda sõnu Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1593(2005) ning mitte tõkestada Julgeolekunõukogu tegevust 5. juunil 2008. aastal;

7.   nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid ja ÜRO Julgeolekunõukogu nõuaksid, et ÜRO Julgeolekunõukogu 2008. aasta mai lõpus toimuva Khartoumi-visiidi juhistes nimetataks eraldi karistamatust ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu arreteerimiskäske;

8.   kutsub komisjoni ja ELi liikmesriike üles tagama, et nende arenguabi Sudaanile ei saadetaks Ahmad Haruni humanitaarministeeriumi kaudu ning nõuab tungivalt, et doonorriigid avaldaksid Sudaani valitsusele ametlikult survet Ahmad Haruni ametist kõrvaldamiseks;

9.   kutsub ELi üles avaldama Hiinale survet ühineda rahvusvahelise üldsuse jõupingutustega konflikti lõpetamiseks ning kasutada oma märkimisväärset mõju Sudaani valitsusele kui peamine naftamüügist saadavate sissetulekute tagaja; nõuab tungivalt, et Hiina lõpetaks relvade tarnimise Sudaani;

10.   kutsub Aafrika Liitu ja Araabia Liigat üles tegelema aktiivselt olukorraga Darfuris, avaldades Sudaani valitsusele survet koostöö tegemiseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuuriga praeguste ja tulevaste uurimiste küsimuses, ning kutsub ELi eesistujariiki üles lülitama Sudaani koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga peamiste partneritega, nagu Hiina, USA, Aafrika Liit ja Araabia Liiga, peetavate poliitiliste dialoogide ja tippkohtumiste päevakorda;

11.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti regulaarselt oma käimasolevast ja tulevasest tegevusest, mille eesmärgiks on sundida Sudaani valitsust koostööle Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, ning kohustub olema selles küsimuses informeeritud ja kasutama kõiki võimalusi selle teema tõstatamiseks Sudaani ametivõimude ja teiste partneritega;

12.   mõistab hukka JEMi mässuliste rünnakud Omdurmanis 10. ja 11. mail 2008, samuti 4. mai õhurünnakud Põhja-Darfuris, milles hukkus 12 inimest, 30 sai haavata ja hävisid kool, veeseadmestik ning turg;

13.   väljendab tõsist muret uute lahingute pärast Sudaani armee ja SPLA vahel Abyeis, mis suurendavad humanitaarabi vajadusi, takistavad humanitaaroperatsioone ning võivad ohustada 2005. aasta rahulepet;

14.   mõistab hukka rahu ja relvarahu mis tahes rikkumise mis tahes osapoole poolt ning eriti igasuguse vägivalla, mis on suunatud tsiviilelanikkonna vastu ning mille sihtmärgiks on humanitaarabi;

15.   kutsub Sudaani ametivõime, eriti rahvusliku ühtsuse valitsust üles andma oma täielikku toetust UNAMIDi tõhusale käivitamisele ning toetama kõiki jõupingutusi tugevdada stabiilsust ja luua turvaline keskkond;

16.   rõhutab veelkord, et püsiv rahu ei ole võimalik ilma kohtumõistmiseta tõsiste kuritegude üle; kutsub ELi vaatlejaid üles rõhutama rahukõnelustel, kui tähtis on teha lõpp karistamatusele, et edendada Sudaanis õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste jätkusuutlikku austamist;

17.   kutsub Sudaani valitsust ja kõiki relvastatud rühmitusi üles tunnustama inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust, hoidudes valimatutest tsiviilelanike vastu suunatud rünnakutest, s.h naiste vastu suunatud seksuaalne vägivald;

18.   kutsub kõiki konflikti kaasatud pooli üles hoiduma alla 18-aastaste lapssõdurite värbamisest ja kasutamisest ning kutsub Sudaani ametivõime üles kaitsma ümberasustatud lapsi, eriti saatjata alaealisi, nagu seda näevad ette vastavad konventsioonid;

19.   kutsub kõiki kolmandaid osapooli üles lõpetama relvade eksport selle piirkonna konflikti mis tahes osapooltele ning nõudma suhetes Sudaaniga inimõiguste, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku austamist;

20.   on mures kuulduste pärast massiliste arreteerimiste kohta Khartoumis pärast mässuliste rünnakut; tuletab Sudaani valitsusele meelde tema kohustusi inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta järgi, mis sätestab muu hulgas, et kedagi ei tohi omavoliliselt vahistada või kinni pidada ning igal inimesel on õigus kaitsele ja õigusemõistmisele mõistliku aja jooksul;

21.   nõuab tungivalt, et ELi eriesindaja Pekka Haavisto Sudaanis võtaks vastavalt oma mandaadile ja ELi ühisele seisukohale Rahvusvahelise Kriminaalkohtu küsimuses ennetava rolli ja kasutaks kõiki võimalusi tõstatada Sudaani läbirääkijate ja muude partneritega küsimus vajadusest arreteerida viivitamata ja anda üle Ahmad Harun ja Ali Kushayb ning teha koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, ning palub eriesindajal teavitada regulaarselt teisi ELi institutsioone sündmuste arengust selles küsimuses;

22.   väljendab sügavat muret tõsiste puudujääkide pärast UNAMIDi ressurssides ning kutsub Aafrika Liidu liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles suurendama oma panust, et võimaldada kiiresti täiendavate sõjaväelaste ja varustuse saatmist Darfuri;

23.   nõuab tungivalt, et Sudaani valitsus peaks kinni oma lubadusest järgida moratooriumit kõikide humanitaartöötajate piirangutele ja takistustele; rõhutab, et vägivalla ägenemine viimastel kuudel on mõjutanud ka humanitaarabi operatsioone, kuna bandiitide ja röövlite tõttu on kaduma läinud abi tagavarasid, mis on sundinud toiduabi agentuure vähendama poole võrra oma toiduratsioone enam kui kolmele miljonile puudustkannatavale isikule Darfuris;

24.   kutsub ELi ja teisi rahvusvahelisi osalisi üles võtma asjakohaseid meetmeid kõikide vägivalla toimepanijate suhtes, kes rikuvad vaherahu või ründavad tsiviilisikuid, rahuvalvajaid või humanitaarabioperatsioonide läbiviimist, ning võtma vajalikke meetmeid karistamatuse lõpetamiseks;

25.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi eriesindajale Sudaanis, Sudaani valitsusele, ELi liikmesriikide ja ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikide valitsustele, Aafrika Liidu institutsioonidele, Araabia Liiga institutsioonidele ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurörile.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon opositsioonipoliitikute vahistamise kohta Valgevenes

P6_TA(2008)0239 RC-B6-0239/2008

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Valgevenes, eelkõige 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni(1);

–    võttes arvesse komisjoni 21. novembri 2006. aasta avaldust Euroopa Liidu valmisoleku kohta uuendada Euroopa naabruspoliitika raames suhteid Valgevene ja selle inimestega;

–   võttes arvesse ELi eesistujariigi 28. märtsi 2008. aasta deklaratsiooni Valgevene kohta;

–   võttes arvesse ELi eesistujariigi 29. aprilli 2008. aasta avaldust poliitiliste vastaste taasvangistamise ja tagakiusamise kohta Valgevenes;

–   võttes arvesse ELi eesistujariigi 6. mai 2008. aasta avaldust viimaste arengute kohta Valgevene ja Ameerika Ühendriikide vahelistes suhetes;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et kahele Valgevene demokraatiat pooldavale aktivistile, Andrei Kimile ja Siarhei Parsjukevitšile määrati range karistus osalemise eest rahumeelsetel ettevõtjate meeleavaldustel 10. ja 21. jaanuaril 2008;

B.   arvestades, et Aljaksandr Kazulini jätkuv kinnipidamine on järjekordne näide sellest, kuidas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmeks olev Valgevene ei täida oma kohust austada organisatsiooni põhimõtteid ja kohustusi;

C.   arvestades, et ta on palunud nõukogul ja komisjonil esitada ettepanekud avaldada Lukašenka režiimile rahvusvahelistes organisatsioonides suuremat survet ning on nõudnud, et esitataks konkreetsete, sihipäraste sanktsioonide tervikpakett, mis karistaks karmilt rõhujaid, kuid ei suurendaks Valgevene kodanike kannatusi;

D.   arvestades, et ta on mõistnud hukka vägivalla kasutamise ja suure hulga vabaduspäeva tähistamisel osalejate vahistamise Minskis ja teistes Valgevene linnades 25. märtsil 2008;

E.   arvestades, et Valgevene valitsuse otsus kuulutada 10 Ameerika Ühendriikide diplomaati persona non grata'ks ja USA suursaadiku Valgevenes jõuga väljasaatmine on õigustamatud ja Valgevene inimeste huve kahjustavad meetmed,

1.   peab äärmiselt kahetsusväärseks, et demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte olukord Valgevenes ei parane; juhib tähelepanu sellele, et pidevad kodanikuühiskonna liikmete ja opositsiooniaktivistide meelevaldsed vahistamised, eelkõige Aljaksandr Milinkevitši hiljutine ajutine vahistamine ja kohtu alla andmine, ning sõltumatu ajakirjanduse mahasurumine on vastuolus Valgevene valitsuse hiljutise retoorikaga seoses sooviga parandada suhteid Euroopa Liiduga;

2.   mõistab hukka Siarhei Parsjukevitšile ja Andrei Kimile 22. ja 23. aprillil 2008 Minskis määratud rasked karistused osalemise eest ettevõtjate meeleavaldustel 10. jaanuaril 2008; samas taunib Minskis 25. märtsil 2008. aastal sõltumatu Valgevene Rahvavabariigi rajamise 90. aastapäeva tähistamiseks kogunenud rahumeelsete kodanike vastu Valgevene julgeolekujõudude poolt teadete kohaselt ülemäärase jõu kasutamist ja nende vahistamist; kutsub Valgevene ametivõime üles loobuma tingimusteta igasugusest jõu kasutamisest demokraatliku opositsiooni esindajate vastu;

3.   nõuab tungivalt, et Valgevene ametivõimud vabastaksid viivitamatult ja tingimusteta viimase poliitvangi, Aljaksandr Kazulini, ning lõpetaksid ähvarduste, tagakiusamise, suunatud vahistamiste ja poliitiliste kohtuprotsesside kasutamise Valgevene demokraatliku opositsiooni ja kodanikuühiskonna aktivistide vastu;

4.   kordab, et demokraatlike põhimõtete järgimine on võtmeküsimus Valgevenega suhete normaliseerimiseks;

5.   mõistab hukka sõltumatu meedia ajakirjanike vahistamise, nende kodude läbiotsimise ja nende varustuse konfiskeerimise või hävitamise Valgevene salateenistuste (KGB) poolt ja mõistab hukka Valgevene ametivõimude püüdlused ajakirjandusvabaduse rikkumiseks;

6.   nõuab, et nõukogu ja komisjon annaksid märkimisväärset toetust inimõiguste rikkumise ohvritele Valgevenes; on seisukohal, et suurem finantsabi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, eelkõige vabale meediale, on vajalik inimõiguste edendamiseks riigis;

7.   tuletab meelde, et 21. novembril 2006 avaldas Euroopa Liit valmisolekut uuendada Euroopa naabruspoliitika raames suhteid Valgevene ja selle inimestega, niipea kui Valgevene valitsus näitab üles austust demokraatlike väärtuste ja Valgevene inimeste põhiõiguste suhtes;

8.   rõhutab, et sisulise dialoogi alustamiseks ELiga peab Valgevene täitma ka ülejäänud tingimused, mis on sätestatud komisjoni mitteametlikus dokumendis "Mida Euroopa Liit võiks Valgevenele pakkuda" ja mille hulka kuuluvad kõikide poliitvangide vabastamine, surmanuhtluse kaotamine, vaba meedia ja sõnavabaduse tagamine, kohtusüsteemi sõltumatus ning demokraatlike väärtuste ja Valgevene inimeste põhiõiguste austamine;

9.   taunib asjaolu, et Valgevene on ainuke riik Euroopas, kus on siiani kasutusel euroopalike ja üldiste väärtustega vastuolus olev surmanuhtlus;

10.   peab äärmiselt kahetsusväärseks 2002. aasta usuvabaduse ja usuorganisatsioonide seadust, mis on vastuolus usuvabaduse ja inimõiguste rahvusvaheliste põhimõtetega, sealhulgas nendega, mis on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis (ICCPR), ning tunnistab, et nimetatud õigusakti tulemusel on paljude usukogukondade tegevus piiratud ja nende juhte kiusatakse pidevalt taga, jälitatakse, trahvitakse ja vangistatakse;

11.   nõuab tungivalt, et Valgevene ametivõimud täidaksid 2008. aasta sügisele kavandatud parlamendivalimiste korraldamisel täielikult OSCE standardeid ja looksid tingimused vabaks ja õiglaseks hääletamiseks; palub, et Valgevene valitsus võimaldaks demokraatliku opositsiooni esindajatele vaba juurdepääsu piirkondlikele valimiskomisjonidele, registreeriks kõik kandidaadid ja vaatlejad ning ei takistaks valimiste ulatusliku ja täieliku rahvusvahelise vaatlusmissiooni korraldamist;

12.   kutsub Valgevene valitsust üles toetama ja tagama kõigi põhiliste inimõiguste kaitse ning tagama rahvusvaheliste standardite, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 18, järgimise Valgevene poolt;

13.   kutsub Valgevene valitsust üles vaatama läbi 2002. aasta usuvabaduse ja usuorganisatsioonide kohta ning taastama menetlusi, mis tagavad usuvabaduse austamise;

14.   väljendab solidaarsust Valgevene ühendatud demokraatliku opositsiooni ja kõikide Valgevene kodanikega, kes soovivad õigusriigi põhimõtetele rajatud sõltumatut, avatud ja demokraatlikku Valgevene riiki; ergutab opositsioonijuhte tulevastel parlamendivalimistel üles näitama ühtsust ja otsustavust;

15.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles astuma täiendavaid samme Valgevene kodanike jaoks viisamenetluste lihtsustamiseks ja liberaliseerimiseks, kuna üksnes niisugune abinõu saab aidata täita ELi Valgevene-poliitika peamist eesmärki, milleks on inimestevaheliste kontaktide lihtsustamine ja tihendamine ning riigi demokratiseerimine; palub neil seoses sellega kindlasti kaaluda võimalust alandada Schengeni ruumi sisenevatelt Valgevene kodanikelt viisade eest võetavat tasu, mis on ainuke võimalus hoida ära Valgevene ja selle kodanike üha suuremat isoleerumist;

16.   peab kahetsusväärseks, et Valgevene ametivõimud on viimase paari aasta jooksul korduvalt keeldunud andmast sissesõiduviisat Euroopa Parlamendi liikmetele ja liikmesriikide parlamendiliikmetele; kutsub Valgevene ametivõime üles mitte looma täiendavaid takistusi, mis tõkestavad Euroopa Parlamendi delegatsioonil suheteks Valgevenega riigi külastamist, et jälgida eelseisvaid üldvalimisi ja hankida Valgevenes vahetuid kogemusi;

17.   väljendab oma solidaarsust Ameerika Ühendriikide ja tema diplomaatilise teenistusega ning kutsub Valgevene valitsust üles oma otsust uuesti läbi vaatama ja astuma koheseid samme, mis võimaldaksid Valgevene ja Ameerika Ühendriikide vaheliste suhete normaliseerimist vastastikku kasuliku koostöö alusel;

18.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, ÜRO peasekretärile, OSCE ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarsetele Assambleedele ning Valgevene valitsusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0071.

Euroopa Parlamendi 22. mai 2008. aasta resolutsioon kasvavate pingete kohta Burundis

P6_TA(2008)0240 RC-B6-0241/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Burundi kohta;

–   võttes arvesse 7. septembril 2006. aastal Burundi valitsuse ja Rahvuslike Vabastusjõudude vahel alla kirjutatud Dar es Salaami üldist relvarahukokkulepet;

–   võttes arvesse 22.-23. veebruaril 2008. aastal Kaplinnas vastu võetud tegevuskava ("tegevuskava");

–   võttes arvesse eesistuja 23. aprilli 2008. aasta deklaratsiooni Euroopa Liidu nimel rünnakute kohta Bujumburas;

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu esimehe 24. aprilli 2008. aasta avaldust olukorra kohta Burundis;

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruandeid ÜRO integreeritud esinduse kohta Burundis;

–   võttes arvesse inimõigusteorganisatsiooni Human Rights Watch 2008. aasta aprilli aruannet "Igal hommikul peksavad nad mind: politseivägivald Burundis";

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et 17. aprillil 2008. aastal leidsid Burundis uuesti aset kokkupõrked valitsusvägede ja mässuliste Rahvuslike Vabastusjõudude vahel, sundides tuhandeid tsiviilelanikke kodudest põgenema ja põhjustades 50 mässulise võitleja surma;

B.   arvestades, et 14 aastat Burundis kestnud kodusõda pole viinud püsiva rahuni ning konflikt on toonud kaasa üliraske humanitaar- ja sotsiaalmajandusliku olukorra, mis seab ohtu kogu regiooni stabiilsuse;

C.   arvestades, et viimase kahe aasta jooksul tehtud rahvusvahelise üldsuse jõupingutused, sealhulgas Burundi piirkondlik rahualgatus, pole viinud rahulepingu sõlmimiseni Burundi valitsuse ja Rahvuslike Vabastusjõudude vahel;

D.   arvestades, et läbirääkimised Burundi valitsuse ja Rahvuslike Vabastusjõudude vahel katkesid 2007. aasta juulis, kui Rahvuslikud Vabastusjõud loobusid osalemast ühises järelevalve- ja kontrollimehhanismis, mis oli loodud selleks, et hinnata üldise relvarahukokkuleppe rakendamist;

E.   arvestades, et paljud peavad püsiva stabiilsuse saavutamise teel Burundis viimaseks tõkkeks just Rahvuslike Vabastusjõudude jätkuvat vastuhakku ning nende relvitustamiseks on vaja poliitilist lahendust;

F.   arvestades, et 2008. aasta mai alguses innustasid Tansaania ja Uganda välisministrid, kes kohtusid Burundi piirkondliku rahualgatuse raames, Rahvuslike Vabastusjõudude ja muid olulisemaid mässuliste liidreid lahkuma Tanzaniast, kus on nende baasid, ja sõitma Burundisse rahukõnelustega liitumiseks;

G.   arvestades, et 2007. aasta augustis toimusid rünnakud selliste poliitikategelaste kodudesse, kes polnud Burundi presidendi Pierre Nkurunziza toetajad või olid tema endised toetajad;

H.   arvestades, et 46 Burundi parlamendi liiget, kes kartsid oma julgeoleku pärast, kirjutasid ÜRO peasekretärile kirja, et paluda ÜRO kaitset;

I.   arvestades, et Euroopa Liit valis Burundi üheks riigiks, kus katsetada prioriteetide tegevuskava rakendamist, mille abil kiirendada ja tõhustada abi andmist ohustatud arenguriikidele;

J.   arvestades, et väidetavalt on rohkem kui 700 perekonda (ligikaudu 3500 inimest) võimude hoole all, oodates toidu- ja muud erakorralist abi;

K.   arvestades, et hiljuti toimunud lahingutegevus on osa pikemast kokkupõrgete jadast, mille tagajärjel on kodu maha jätnud veel palju rohkem perekondi (35 000 inimest), viies riigi sees ümberasunud inimeste koguarvu üle 100 000; arvestades, et Tansaania soovib saata Burundi põgenikud tagasi Burundisse, samas kui Burundil tuleb jätkuvalt vastu võtta tuhandeid Rwanda ja Kongo põgenikke;

L.   arvestades, et Burundi julgeolekujõud on väidetavalt pidanud ebaseaduslikult kinni üle 200 inimese, keda süüdistatakse Rahvuslike Vabastusjõudude mässuliste toetamises;

M.   arvestades, et 2. mail 2008 teatas Burundi valitsus, et väidetavalt Rahvuslike Vabastusjõudude poolt vallandatud äkkrünnaku käigus hukkus neli mässuliste võitlejat ja üks Burundi sõdur;

N.   arvestades, et karistamatuse õhkkond Burundis on loonud olukorra, kus sagedaseks on muutunud piinamised ning ebaseaduslikud vahistamised politsei ja julgeolekujõudude poolt;

O.   arvestades, et Burundi riiklikud politseijõud, mis loodi üleminekuvalitsuse poolt 2004. aastal, ei ole hea ettevalmistusega ning koosnevad endistest mässulistest, sõduritest ja politseiohvitseridest;

P.   arvestades, et UNICEFi kaasabil demobiliseeriti Burundis ajavahemikus 2004–2006 üle 3000 lapssõduri; arvestades, et lapsed põgenesid hiljuti demobiliseerimiskeskusest ja hakkasid märatsema ning üle 500 lapse on ikka veel Rahvuslike Vabastusjõudude käes;

Q.   arvestades, et Burundi on Uganda ja Etioopia kõrval kolmas riik, kes on andnud oma panuse Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni Somaalias, mis asub Muqdishos (AMISOM), saates Burundi haprale julgeolekuolukorrale vaatamata sinna 800 sõdurit,

1.   avaldab sügavat muret Burundis hiljuti riiklike kaitsejõudude ja Rahvuslike Vabastusjõudude vahel toimunud sõjaliste kokkupõrgete üle, mille tagajärjel hukkus süütuid inimesi;

2.   kutsub kõiki osapooli üles pidama kinni üldisest relvarahukokkuleppest, jätkama läbirääkimisi ning alustama kiiremas korras relvarahu järel loodud ühise järelevalve- ja kontrollimehhanismi rakendamist;

3.   nõuab tungivalt, et Rahvuslikud Vabastusjõud ja selle liider Agathon Rwasa osaleksid konstruktiivselt rahuprotsessis;

4.   kutsub Burundi naaberriike üles tagama, et mässulised ei looks oma baase nende territooriumile, ning tervitab Tansaania valitsuse otsust lõpetada Rahvuslikele Vabastusjõududele varjupaiga pakkumine;

5.   kutsub komisjoni üles töötama välja meetmeid, mille abil hõlbustada pärast rahulepingu allkirjastamist endiste Rahvuslike Vabastusjõudude võitlejate lõimimist ühiskonda;

6.   kutsub komisjoni üles kiirendama humanitaarabi andmist, sealhulgas põgenikele ja riigi sees ümberasunud inimestele, ning vähendama abi andmist ainult siis, kui on võimalik asendada see tõhusate arengumeetmetega nii, et üleminek humanitaarabi andmiselt arengupoliitika rakendamisele oleks sujuv;

7.   kutsub abiandjaid üles oma kohustusi järgima ning parandama abi koordineerimist toetuse andmise esimestes etappides, et suurendada selle tõhusust;

8.   kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut suurendada kiiremas korras ja märgatavalt rahalisi vahendeid, mida Euroopa Liit Burundile eraldab, eelkõige kümnenda Euroopa Arengufondi vahekokkuvõtte raames;

9.   kutsub komisjoni üles Burundi haprust arvesse võttes ja vajaliku tegevuskava raames toetama eelisjärjekorras;

10.   nõuab olukorra kiireloomulisust arvestades rõhu asetamist konkreetsetele meetmetele, mille tulemus on Burundi rahva jaoks nähtav;

11.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama oma kohalolekut Burundis;

12.   kutsub komisjoni üles edendama ELi valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike ametivõimude tegevust Burundi kohalike ametivõimude ja kodanikuühiskonna toetamisel;

13.   kinnitab oma toetust Lõuna-Aafrika Vabariigi vahendusmissioonile ning regionaalsetele algatustele ning on jätkuvalt valmis osalema poliitilise suuniste kujundajana aktiivselt eespool nimetatud tegevuskava rakendamise teel olevate takistuste kõrvaldamisel ning aitama kaasa kõigile jõupingutustele taasalustada läbirääkimisi ja tugevdada rahu Burundis; toetab ÜRO rahu tugevdamise komisjoni vahendustegevust;

14.   võtab teadmiseks, et pärast üldvalimisi kehtestatud uut põhiseadust on stabiilsus Burundis suurenenud, kuid nõuab rahu ja leppimise komitee moodustamist, mis aitaks taastada usalduse õhkkonda ja stabiilsust erinevate huvidega osapoolte hulgas, ning kutsub liikmesriikide valitsusi üles toetama sellist algatust rahaliselt ja logistiliselt;

15.   kutsub Burundi valitsust üles võtma kiiremas korras meetmeid, et tagada õigusriigi põhimõtte austamine, kaotada karistamatuse õhkkond, viia õigusrikkumiste toimepanijad kohtu ette ja parandada politseijõudude ettevalmistust;

16.   tervitab 232 lapse hiljutist vabastamist, mis sai võimalikuks muu hulgas Burundi valitsuse, kodanikuühiskonna ja ÜRO agentuuride poolt Rahvuslike Vabastusjõudude dissidentliku rühmaga kaheksa kuu vältel peetud läbirääkimiste tulemusel;

17.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaasesimeestele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Julgeolekunõukogule, Aafrika Liidule ning Suurte järvede piirkonna riikide ja Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.