(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0244);

–   võttes arvesse ║ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 280 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0228/2006);

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 7/2006(1);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0394/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 8, 12.1.2007, lk 1.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 280,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut║,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust(1),

║

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni üles jätkama edasiste viivitusteta ühenduse haldusmenetlusi käsitlevate õigusaktide konsolideerimist. Selle konsolideerimise eesmärk on tugevdada Euroopa Pettustevastase Ameti (edaspidi "amet") tõhusust ja täpsustada tema ülesannete õiguslikku raamistikku.

(2)  Tuleb tagada, et ameti töötajad saaksid täita oma ülesandeid täiesti sõltumatult. Sel eesmärgil on asjakohane töötada välja ameti tegevusest lähtuvate vajadustega paremini kohandatud inimressursside juhtimine, püüeldes eelkõige ajutiste ja alaliste töötajate vahelise suurema tasakaalu poole.

(3)  Tuletades meele kõikide komisjoni talituste ja teiste Euroopa Liidu ja Euroopa ühenduste institutsioonide, ametite ja asutuste (edaspidi: institutsioonid, ametid ja asutused) vastutust ühenduse finantshuvide kaitsmisel ja tunnustades ennetustegevuse tähtsust Euroopa poliitika kindlaksmääramisel selles valdkonnas, sealhulgas võitluses pettuste ja korruptsiooniga, tuleb laiendada ameti volitusi kõnealuses valdkonnas. Õigus- ja haldusmeetmete väljatöötamine Euroopa tasandil peaks põhinema ameti sellekohasel tegevuspraktikal.

(4)  Arvestades ühenduse suurenenud välisabi mahtu, ameti sellealaste juurdluste arvu ning rahvusvahelise koostöö vajadust juurdluste läbiviimisel, tuleb kehtestada õiguslik alus, mis võimaldab komisjonil tagada kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaasabi ameti tööülesannete täitmisel.

(5)  Tuleks kehtestada selged eeskirjad, millega kinnitatakse nii ameti esmapädevust sisejuurdluste teostamisel kui kehtestatakse süsteem, mis võimaldab institutsioonidel, ametitel ja asutustel võtta kiiresti üle juurdlused, mille suhtes amet otsustab jätta sekkumata.

(6)  Tuleks selgemalt sätestada, et juurdluse algatamise otsuse teeb amet, kes võib otsustada jätta juurdlus algatamata väiksema tähtsusega või selliste juhtumite suhtes, mis ei lange kokku juurdlusprioriteetidega, mis amet on vastavaks aastaks seadnud. Selliseid juhtumeid peaksid sisejuurdluse korral menetlema institutsioonid ning välisjuurdluse korral liikmesriigi pädevad asutused kooskõlas liikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega.

(7)  Ametile tööülesannete käigus edastatud teabe asjakohasust tuleb kontrollida võimalikult kiiresti. Seetõttu tuleb tagada, et institutsioonid, ametid ja asutused annaksid ametile vahetu ja automaatse juurdepääsu ühenduse vahendite haldamist käsitlevatele andmebaasidele ja kõigile muudele andmebaasidele ja asjaomasele teabele.

(8)  Ameti jaoks tuleb sätestada selged kohustused seoses institutsioonide, ametite ja asutuste aegsa teavitamisega juurdlustest, kui uurimisaluse juhtumiga on isiklikult seotud institutsioonide või asutuste liige, juht, ametnik või teenistuja või muu töötaja, või kui oleks vaja võtta haldusmeetmeid liidu huvide kaitsmiseks.

(9)  Et tõhustada ameti juurdlustegevust ja võttes arvesse institutsioonide poolt koostatud arenguaruandeid ameti tegevuse kohta, eriti komisjoni 2003. aasta aprilli aruannet ja kontrollikoja eriaruannet nr 1/2005(3) ameti juhtimise kohta, tuleks täpsustada teatavaid aspekte ja parandada teatavaid meetmeid, mida amet juurdluste käigus võib võtta. Seega peaks ametil ühelt poolt olema võimalik teostada sisejuurdluste raames ja juhtumite puhul, mis on seotud ühenduse abi andmise lepingutega, kontrolli ja inspekteerimist, mis on ette nähtud nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest)(4), ning teiselt poolt tutvuda välisjuurdluste raames institutsioonide, ametite ja asutuste käsutuses oleva teabega.

(10)  Ameti tegevus sõltub suurel määral koostööst liikmesriikidega. Liikmesriikidel teavitavad ametit, millised on nende pädevad asutused, kes võiksid anda ameti töötajatele nende töös vajalikku abi, eelkõige juhul, kui liikmesriik ei ole loonud eriasutust, mis tegeleks ühenduse finantshuve kahjustavate pettuste vastase võitluse koordineerimisega riigi tasandil.

(11)  Pettustevastase võitluse tegevus-, õigusliku ja haldusliku raamistiku parandamiseks peab amet olema kursis juurdlustulemuste järelmeetmetega. Samuti on asjakohane kehtestada liikmesriikide pädevatele asutustele; institutsioonidele, ametitele ja asutustele ning komisjoni vahendusel kaasatud kolmandate riikide asutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele kohustus edastada ametile korrapäraselt arenguaruandeid ameti lõpliku juurdlusaruande järelmeetmete kohta.

(12)  Arvestades ameti, Euroopa Politseiameti (Europoli) ja Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (Eurojusti) koostöö tugevdamise äärmist olulisust, on vajalik luua õiguslik alus, mis võimaldab ametil sõlmida kokkuleppeid nimetatud kahe asutusega. Eurojusti, ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste pädevuse suurendamiseks võimaliku kriminaalmenetlusega seotud asjades tuleks paluda ametit teavitada Eurojusti juhtudest, mis lubavad oletada Euroopa ühenduste finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust, mille puhul on tegemist raske kuriteoga ja millega on seotud vähemalt kaks liikmesriiki.

(13)  Õiguskindluse huvides on vaja käesolevas määruses kodifitseerida ameti sise- ja välisjuurdluste suhtes kohaldatavad põhilised menetluslikud tagatised. See ei mõjuta laiaulatuslikumat kaitset, mida pakuvad aluslepingud, Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi: personalieeskirjad) või liikmesriikides kohaldatavad õigussätted.

(14)  Juurdlusaluste isikute menetluslikke tagatisi ja seaduslikke õigusi tuleks järgida ning kohaldada viisil, millega ei kaasne sellest tulenevalt erinevat kohtlemist ameti eri liiki juurdluste käigus.

(15)  Et tagada ameti tegevuse võimalikult suur läbipaistvus, eelkõige juurdlusmenetluse põhimõtete, asjaomaste isikute seaduslike õiguste ja menetluslike tagatiste, andmekaitse eeskirjade, ameti tegevuse teatavaid aspekte käsitleva teabe edastamise poliitika ning juurdlustoimingute ja asjaomaste isikute õiguskaitsevahendite seaduslikkuse järelevalve osas, tuleb luua õiguslik alus, mis võimaldab ametil kehtestada OLAFi juurdluste menetluskorra. Menetluskord tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

(16)  Menetluslike tagatiste järgimise kindlustamiseks kogu juurdluse vältel tuleb ametis tagada seaduslikkuse järelevalve. Seaduslikkuse järelevalvet tuleks toestada eelkõige juurdluse algatamisel ja lõpetamisel ning enne igasuguse teabe edastamist liikmesriikide pädevatele asutustele. Järelevalvet peaksid teostama õiguseksperdid, kes võivad töötada liikmesriikide kohtuasutustes ja on ameti teenistuses. Ameti peadirektor peaks samuti küsima ameti juurdluste ja toimingute täitevnõukogu (edaspidi: juhatus) nimel ekspertide arvamust.

(17)  Et kaitsta senisest enam menetlusaluste isikute õigusi ning piiramata seejuures ║ personalieeskirjade artiklit 90a ja Euroopa Ühenduste Kohtu EÜ asutamislepingu kohast pädevust, peaks juurdluse lõppjärgus juhtumiga isiklikult seotud isikul olema õigus saada ametilt juurdluse lõpparuande kokkuvõte ja soovitused. ▌

(18)  Suurema läbipaistvuse huvides on vaja tagada piisav teave informaatoritele. Neid tuleks teavitada esialgsest otsusest juurdluse algatamise või algatamata jätmise kohta ning vastava taotluse korral sellest, milline on informaatori edastatud teabe põhjal võetud meetmete lõpptulemus.

(19)  Euroopa maksumaksjatele erapooletu teabe võimaldamiseks ja ajakirjandusvabaduse tagamiseks peaksid kõik juurdluses osalevad Euroopa Liidu asutused austama ajakirjanike allikate kaitset kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

▌

(20)  Kogemused on näidanud, et ameti peadirektoril peaks olema võimalik delegeerida osa oma tööülesandeid ühele või mitmele ameti töötajale vastava kirjaliku aktiga, milles määratakse kindlaks volituse tingimused ja ulatus.

(21)  Juurdlusaluste isikute põhiõigused peaksid olema alati tagatud, eriti teabe edastamise korral. Ameti teabepoliitika aluspõhimõtted tuleb selgelt sätestada. Ameti juurdlusi käsitleva teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale nii kahepoolselt kui ka kooskõlastamismenetluse korras järgitakse juurdluse konfidentsiaalsust, asjaomaste isikute seaduslikke õigusi ja vajaduse korral kohtumenetluse suhtes kohaldatavaid siseriiklikke sätteid. Tuleb luua õiguslik alus, mis võimaldab ametil sõlmida teabe edastamist käsitlevaid kokkuleppeid asjaomaste institutsioonidega. Ameti peadirektor peaks tagama, et igasuguse üldsusele edastatava teabe puhul järgitakse neutraalsuse ja erapooletuse põhimõtteid. Juurdluste menetluskorras tuleks täpsustada teabe loata levitamise tagajärjed.

(22)  Oleks asjakohane tugevdada järelevalvekomitee rolli ja vaadata läbi selle liikmete ametissenimetamise kriteeriumid ja kord. Valimise ajal peaksid kandidaadid töötama kohtu- või uurimisasutuses kõrgel ametikohal või täitma võrreldavaid ülesandeid. Nende ametiaeg peaks olema viis aastat ja seda ei pikendata. Komitee ekspertteadmiste säilitamiseks tuleks mõned liikmed nimetada ametisse erineval ajal.

(23)  On asjakohane vaadata läbi järelevalvekomitee ülesanded, mille eesmärk on tagada ametis läbiviidava juurdluse sõltumatus. Komitee teostab järelevalvet menetluslike tagatiste ja juurdluse kestusega seonduva üle. Komiteed teavitatakse üle 12 kuu kestvatest juurdlustest, komitee annab arvamusi ameti peadirektorile ning vajaduse korral teavet institutsioonidele juurdluste kohta, mida ei ole lõpetatud 18 kuu jooksul. On asjakohane täpsustada, et järelevalvekomitee ei sekku pooleliolevate juurdluste käiku.

(24)  Pettuste, korruptsiooni ja Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava muu tegevuse vastu võitlemise õiguslikku, institutsioonilist ja tegevusraamistikku tuleb täpsustada. Selleks on asjakohane kutsuda institutsioone kooskõlastama oma tegevust ja edendama arutelu Euroopa pettustevastase strateegia peamiste aspektide teemal. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel tuleb sisse seada kooskõlastamismenetlus. Kooskõlastama peaks ameti, liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide vahelise koostöö teatavaid aspekte kõnesolevas valdkonnas, samuti suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ameti juurdluspoliitikat ning järelevalvekomitee aruandeid ja analüüse. Ameti peadirektor ja järelevalvekomitee esimees osalevad kooskõlastamistel, mis toimuvad vähemalt kord aastas.

(25)  Eesmärgiga võimaldada järelevalvekomiteel oma ülesannete tõhusat ja täielikult iseseisvat täitmist, on oluline, et amet tagaks järelevalvekomitee sekretariaadile kõik tingimused sõltumatuks töötamiseks üksnes komitee esimehe ja liikmete kontrolli all.

(26)  Et tagada ameti peadirektori täielik sõltumatus ameti juhtimisel, tuleks ameti peadirektor nimetada ametisse viieks aastaks ja ametiaega võiks pikendada ühe korra. Valimise hetkel peaksid kandidaadid tegutsema või olema tegutsenud kohtu- või uurimisasutustes kõrgel ametikohal ja omama vähemalt kümneaastast ametialast töökogemust suure vastutusega kõrgel ametikohal. Märkimisväärne osa sellest töökogemusest peaks olema saavutatud riigi ja/või ühenduse pettusevastases võitluses. Ametissenimetamise menetlus ei tohiks kesta üle üheksa kuu. Ameti peadirektor tuleks määrata Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisel kokkuleppel ning komisjon nimetab ta ametisse.

(27)  Ametikoha tundlikkust arvesse võttes oleks kohane näha ette, et ameti peadirektor teavitab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 16 komisjoni oma kavatsustest asuda mis tahes ametisse kahe aasta jooksul alates oma teenistuse lõppemisest. See teave tuleks ära tuua komisjoni pettusevastase võitluse aastaaruandes.

(28)  Menetluslike tagatiste täpsemaks järgimiseks tuleks kõigile ameti juurdlusalustele isikutele ette näha võimalus esitada järelevalvekomiteele kaebus. Kaebustega peaks tegelema järelevalvenõunik, kes tegutseb täiesti sõltumatult ja kelle ameti peadirektor nimetab ametisse järelevalvekomitee ettepanekul. Järelevalvenõunik peaks esitama oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul ning edastama selle kaebuse esitajale, ameti peadirektorile ja järelevalvekomiteele.

▌

(29)  Käesoleva määruse kohaldamist tuleb hinnata nelja aasta pärast. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on lisatud järelevalvekomitee arvamus. Pärast nimetatud hindamist peaks olema võimalik määruse muutmine. Määrust tuleb igal juhul muuta pärast Euroopa Prokuratuuri loomist.

(30)  Määrust (EÜ) nr 1073/1999(5) tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(31)  Käesoleva määrusega piiritletakse ja tugevdatakse ameti välisjuurdlusvahendeid ║ vaid juhul, kui olemasoleva süsteemi käigus on ilmnenud õiguslikke lünki ja kui üksnes ameti tõhusam tegutsemine tagab välisjuurdluste usaldusväärsuse ja kasutatavuse liikmesriikide pädevates asutustes. Lisaks on vaja laiendada menetluslike tagatiste kohaldamist ka välisjuurdlustele, et luua ameti kogu uurimistegevusele ühtne õigusraamistik. Käesolevas määruses järgitakse täielikult asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus ║ nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemal.

(32)  Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti selle artikleid 47 ja 48,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1073/1999 muudetakse järgmiselt:

1)  Artikli 1 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

1.  Pettuste, korruptsiooni ja Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse tõhustamiseks kasutab komisjoni otsusega 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom loodud Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi "amet") komisjonile liikmesriikides ühenduse õigusaktidega ja kolmandates riikides kehtivate koostöö- ja vastastikuse abi lepingutega juurdluse toimetamiseks antud volitusi.

Pettused, korruptsioon ja ühenduse finantshuve kahjustav muu ebaseaduslik tegevus, sh eeskirjade eiramine, on määratletud ühenduse õigusaktides ja selles valdkonnas kehtivates lepingutes.

2.  Amet kindlustab liikmesriikidele komisjoni antava abi tiheda ja korrapärase koostöö organiseerimisel nende pädevate asutuste vahel, et kooskõlastada nende tegevus Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitsmisel pettuste eest. Amet aitab välja töötada ning arendada pettuste, korruptsiooni ja Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse ennetamise ja nende vastase võitluse meetodeid.

2)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 3

Välisjuurdlus

1.  Amet kasutab komisjonile määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 antud volitusi teostada kohapealset kontrolli ja inspekteerimist liikmesriikides ning kooskõlas kehtivate kokkulepetega kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Juurdluse käigus teostab amet määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 9 lõikes 1 ning artikli 9 lõikes 2 osutatud valdkondlike eeskirjadega ette nähtud kontrolli ja inspekteerimist liikmesriikides ning kooskõlas kehtivate kokkulepetega kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

2.  Selleks et tuvastada toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või ühenduse eelarvest rahastamise lepinguga seotud pettus, korruptsioon või mis tahes muu artiklis 1 käsitletud ebaseaduslik tegevus, võib amet korraldada määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korras sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle.

Liikmesriigid võtavad vastu kõik vajalikud meetmed ja rakendavad neid, et tagada ameti käesolevas artiklis sätestatud juurdlusülesannete täitmine. Nad abistavad ametit kohapealse kontrolli ja inspekteerimise käigus, mida teostatakse määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korras nende ettevõtjate tööruumides, kes on otseselt või kaudselt seotud ühendusepoolse rahastamisega.

3.  Välisjuurdluse käigus ning tingimusel, et seda tehakse eesmärgiga tuvastada pettus, korruptsioon või muu artiklis 1 osutatud ebaseaduslik tegevus, on ametil õigus tutvuda institutsioonide, ametite või asutuste käsutuses oleva teabega, mis on seotud uurimisaluse juhtumiga. Selleks kohaldatakse artikli 4 lõikeid 2 ja 4.

4.  Kui ametil on enne juurdluse algatamist teavet, mis annab alust kahtlustada pettust, korruptsiooni või mis tahes muud artiklis 1 käsitletud ebaseaduslikku tegevust, teavitab ameti peadirektor║ sellest liikmesriikide asjaomaseid asutusi, kes võtavad vastavad meetmed ning algatavad vajaduse korral kooskõlas riigi õigusega juurdluse, millest võivad osa võtta ka ameti töötajad, piiramata valdkondlike eeskirjade kohaldamist. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad ameti peadirektorit võetud meetmetest ja neile edastatud teabe põhjal saadud tulemustest.

5.  Kui amet otsustab juurdlust mitte algatada, annab ta Eurojustile teada, et liikmesriikide pädevatele asutustele on edastatud teave, mis annab alust kahtlustada pettust, korruptsiooni või mis tahes muud artiklis 1 osutatud ebaseaduslikku tegevust, mille puhul on tegemist raske kuriteoga ja millega on seotud vähemalt kaks liikmesriiki. Amet teavitab Eurojusti ka siis, kui ameti juurdlus kuulub Eurojusti pädevusse, vastavalt kahe asutuse vahel sõlmitud koostöölepingutes ettenähtud korrale.

3)  Lisatakse järgmine artikkel:"

"Artikkel 3 a

Ameti koostöö Eurojusti, Europoli ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega

Amet võib käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks sõlmida koostöölepinguid Eurojusti ja Europoliga. Koostöölepingutega täpsustatakse asutuste vastavad pädevused ning määratletakse nende koostöö vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames.

Amet võib sõlmida koostöölepinguid ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega."

4)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)  Lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:"

Kõnealune sisejuurdlus toimub vastavalt asutamislepingute eeskirjadele ning eriti Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollile ning personalieeskirjadele käesolevas määruses ja kõikide institutsioonide ja asutuste otsustes ettenähtud tingimuste ja korra kohaselt, ilma et välisjuurdlusega võrreldes tuleneks sellest erinevat kohtlemist menetluslike tagatiste ja asjaomaste isikute seaduslike õiguste osas.

b)  Lõige 3 asendatakse järgmisega:"

Selleks et tutvuda sisejuurdlusaluste asjaoludega seotud olulise teabega, võib amet teha otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapeal kontrolle määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korras.

c)  Lõige 5 jäetakse välja.

5)  Artikkel 5 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 5

Juurdluse algatamine

1.  Amet võib algatada juurdluse, kui on piisavalt tõsiseid kahtlusi, et on toime pandud pettuse- korruptsioonijuhtum või muu artiklis 1 käsitletud ebaseaduslik toiming. Otsus selle kohta, kas algatada juurdlus või mitte sõltub vastavalt artiklile 11a ja artikli 12 lõikele 6 kehtestatud juurdlusprioriteetidest ja ameti uurimistegevuse kavast. Arvesse võib võtta ka anonüümset teavet, kui selles põhjendatakse piisavalt teo toimepaneku kahtlust.

2.  Juurdluse algatamise otsuse teeb ameti peadirektor pärast konsulteerimist ameti juhatusega ja kooskõlas seaduslikkuse järelevalvet käsitleva artikli 14 sätetega.

3.  Välisjuurdluse algatamise otsuse teeb ameti direktor kas omal algatusel või huvitatud liikmesriigi või Euroopa ühenduste ja Euroopa Liidu institutsioonide taotlusel.

Sisejuurdluse algatamise otsustab ameti direktor, kas omal algatusel või Euroopa ühenduste ja Euroopa Liidu selle institutsiooni ▌ taotlusel, kus kõnealune juurdlus peab toimuma.

Sel ajal, kui ametil on käsil sisejuurdlus käesoleva määruse tähenduses, ei algata institutsioonid, ametid ega asutused samade faktide alusel paralleelset haldusjuurdlust.

4.  Kui institutsioon, amet või asutus kavatseb oma halduslikule iseseisvusele toetudes algatada juurdluse, esitab ta ametile päringu selle kohta, kas vaadeldava juhtumi puhul ei ole juba algatatud sisejuurdlust. Amet teatab 15 tööpäeva jooksul pärast nimetatud päringu saamist, kas juurdlus on algatatud või kavatsetakse seda lõike 5 kohaselt teha. Kui amet päringule ei vasta, tuleb seda tõlgendada kui ameti otsust mitte algatada sisejuurdlust.

5.  Amet teeb otsuse juurdlus algatada või mitte kahe kuu jooksul alates lõigetes 3 või 4 osutatud taotluse saamist. Sellest teavitatakse viivitamata taotluse esitanud institutsiooni, ametit või asutust. Otsust juurdlust mitte algatada tuleb põhjendada.

Kui personalieeskirjade artikli 22a või muude teenistujate teenistustingimuste asjaomaste sätete alusel tegutsev institutsiooni, ameti või asutuse ametnik või teenistuja annab Euroopa Pettustevastasele Ametile võimaliku pettuse või eeskirjade eiramise kohta teavet, teavitab amet teda otsusest algatada nimetatud juhtumi suhtes juurdlus või mitte.

Enne juurdluse algatamist ja selle kestel võimaldavad institutsioonid, ametid ja asutused ametile vahetu ja automaatse juurdepääsu ühenduse vahendite haldamist käsitlevatele andmebaasidele, kõigile muudele andmebaasidele ja asjaomasele teabele, mis võimaldab ametil kontrollida edastatud teabe asjakohasust.

6.  Kui amet otsustab otstarbekuse huvides või juurdlusprioriteetide põhjal jätta sisejuurdlus algatamata, edastab ta oma käsutuses oleva teabe viivitamata juhtumiga seotud institutsioonile, ametile või asutusele, et viimane võtaks meetmed, mis on sellise juhtumi suhtes asjakohased vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele. Vajaduse korral lepib pettustevastane amet institutsiooni, ameti või asutusega kokku konfidentsiaalse teabe päritolu kaitsmise meetmetes ning taotleb, et teda teavitatakse võetud meetmetest.

Kui amet otsustab juurdluse otstarbekuse huvides või juurdlusprioriteetide põhjal jätta välisjuurdluse algatamata, kohaldatakse artikli 3 lõiget 4.

6)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  Lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:"

1.  Juurdlust juhib ameti peadirektor. Ameti peadirektor tohib volitada kirjalikult ühte ameti tegevdirektorit juurdlust juhtima. Juurdlust juhivad ameti peadirektori järelevalve all ja tema vastutusel selleks määratud ameti töötajad.

b)  Lõige 3 asendatakse järgmise tekstiga:"

3.  Ameti peadirektor annab oma töötajatele igaks juurdluseks selle sisu ja eesmärki käsitleva kirjaliku volituse, milles on märgitud juurdluse teostamiseks vajalik õiguslik alus ning sellest tulenevad volitused juurdluse teostamiseks.

c)  Lisatakse järgmine lõige:"

3 a.  Kui ameti töötaja vastavalt määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 kohapeal kontrollides ja inspekteerides märgib mõne ettevõtja vastuseisu, teavitatakse sellest viivitamatult asjassepuutuva liikmesriigi pädevat asutust, mille amet on eelnevalt kontaktpunktiks määranud. Ameti nõudel pakub asjassepuutuva liikmesriigi pädev asutus vajalikku abi lõikes 3 sätestatud volituses täpsustatud ülesannete täitmiseks. Liikmesriigid peavad tagama pädevate riigiasutustega samadel tingimustel ja kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ameti töötaja juurdepääsu kogu artiklis 1 sätestatud teabele ja dokumentidele, mis aitavad kaasa kohapealse kontrolli ning inspekteerimise teostamisele.

d)  Lõige 4 asendatakse järgmisega:"

4.  Kohapeal kontrollides ja inspekteerides ning juurdlusi teostades järgivad ameti töötajad asjaomase liikmesriigi uurijate suhtes kehtivaid eeskirju ja tavasid, personalieeskirju ning artikli 4 lõike 1 teises lõigus osutatud otsuseid. Ameti töötajad tegutsevad vastavalt erapooletuse põhimõttele. Töötajad teavitavad viivitamata ameti peadirektorit, kui juurdlusega võib kaasneda huvide konflikt. Ameti peadirektor otsustab, kas tegemist on huvide konfliktiga. Vajadusel annab ameti peadirektor juhtnöörid asjassepuutuva töötaja asendamiseks.

e)  Lõige 5 asendatakse järgmise tekstiga:"

5.  Juurdlust toimetatakse katkestamata teatava aja vältel vastavalt juhtumi asjaoludele ja keerukusele. Ameti töötajad peavad tagama juurdluste toimetamise vastavalt meetoditele, mis võimaldavad tõendite kaitsmist ja säilitamist. Kui esineb tõendite kadumise oht, võivad ameti töötajad vajadusel nõuda, et asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtaks vastavalt siseriiklikele õigusaktidele kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid või rakendusmeetmeid.

f)  Lisatakse järgmine lõige║:"

Juhul, kui juurdluse huvides on vajalik täielik salajasus või on vaja rakendada siseriiklike õigusasutuste pädevusse kuuluvaid juurdlusmeetmeid, võib kõnealuse informatsiooni andmise asjaomasele institutsioonile, ametile või asutusele edasi lükata kooskõlas juurdluse suhtes kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega. Ameti peadirektor põhjendab oma otsust kooskõlas seaduslikkuse järelevalvet käsitleva artikli 14 sätetega.

Institutsioon, amet või asutus otsustab, kas konkreetse juhtumi puhul on vaja võtta ettevaatusabinõusid või haldusmeetmeid, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse juurdluse tõhusat teostamist ja ameti erimeetmeid, mis on vajalikud konfidentsiaalsuse tagamiseks. Institutsioon, amet või asutus teavitab ametit viivitamata otsusest käesoleva artikli kohaselt võetavate võimalike meetmete kohta või vajaduse korral vajadusest algatada täiendav distsiplinaarmenetlus, kui selline pädevus on ette nähtud personalieeskirjades. Täiendavat distsiplinaarmenetlust võib alustada pärast ametiga konsulteerimist.

g)  Lõikele 6 lisatakse järgmine lõik: "

"Ameti töötajad tohivad paluda kolmandate riikide pädevate asutuste abi oma ülesannete täitmiseks kooskõlas nimetatud riikidega sõlmitud koostöökokkulepetega. Samuti tohivad ameti töötajad paluda rahvusvaheliste organisatsioonide abi oma ülesannete täitmiseks kooskõlas nimetatud organisatsioonidega sõlmitud kokkulepetega."

h)  Lisatakse järgmine lõige║:"

Kui ilmneb, et juurdlust ei ole võimalik 12 kuu jooksul pärast algatamiskuupäeva lõpule viia, võib ameti peadirektor otsustada juurdlust pikendada kuni kuue kuu võrra. Ameti peadirektor teeb kindlaks vajaduse juurdlust pikendada. Enne otsuse vastuvõtmist teavitab ameti peadirektor järelevalvekomiteed põhjustest, mille tõttu ei ole võimalik juurdlust lõpule viia ja juurdluse lõpule viimiseks vajalikust kavandatud tähtajast.

Kui juurdlust ei ole lõpule viidud järgmise 18 kuu jooksul pärast algatamiskuupäeva, teavitab ameti peadirektor järelevalvekomiteed põhjustest, mis ei võimaldanud juurdlust lõpule viia ja esitab oma arvamuse juurdluse pikendamise ning vajadusel juurdluse edasise teostamise kohta.

Järelevalvekomitee edastab nimetatud arvamuse koopia asjassepuutuvale institutsioonile, ametile või asutusele. Juhul, kui juurdluse huvides või kooskõlas juurdluse suhtes kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega on vajalik täielik salajasus, võib kõnealuse informatsiooni andmise edasi lükata.

Ameti peadirektor esitab eelarvepädevale institutsioonile aastaaruande põhjuste kohta, mis ei võimaldanud tal juurdlust lõpule viia 30 kuu jooksul pärast algatamiskuupäeva Järelevalvekomitee esitab eelarvepädevale institutsioonile arvamuse nende põhjuste kohta.

7)  Artikli 7 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:"

1.  "1. Institutsioonid, ametid ja asutused edastavad ametile viivitamata kogu informatsiooni võimalike pettus-, korruptsiooni- või muu ebaseadusliku tegevuse juhtude kohta, mis kahjustab Euroopa ühenduste finantshuve.

2.  Institutsioonid, ametid ja asutused ning siseriiklike õigusaktidega lubatud määral ka liikmesriigid edastavad ametile selle taotlusel või omal algatusel nende valduses olevad dokumendid ja informatsiooni, mis on seotud käimasoleva juurdlusega."

8)  Lisatakse järgmised artiklid║:"

Artikkel 7a

Menetluslikud tagatised

1.  Oma uurimistegevuses otsib amet asitõendeid uurimisaluse isiku poolt ja vastu. Juurdlusi teostatakse objektiivselt ja erapooletult, järgides süütuse presumptsiooni põhimõtet ning menetluslikke tagatisi, mis on loetletud artiklis 15a sätestatud OLAFi juurdluste menetluskorras.

2.  Kui juurdluse käigus ilmneb, et juhtumiga võib olla seotud institutsiooni, ameti või asutuse liige, juht, ametnik, teenistuja või muu töötaja või mõni ettevõtja, tuleb asjaomast isikut sellest teavitada, kui see ei takista juurdluse teostamist.

Mingil juhul ei saa juurdluse järgselt enne juurdluse lõpparuande koostamist teha konkreetse füüsilise või juriidilise isiku kohta järeldusi ilma, et asjaomasele isikule antaks võimalus esitada kirjalikult või ameti töötajatega toimuval vestlusel oma seisukohad teda käsitlevate asjaolude kohta. Juhtumiga isiklikult seotud isikule tuleb anda teda käsitlevate asjaolude kohta ülevaade kutses tulla selgituste andmiseks vestlusele ja tema esitab omapoolsed märkused ameti määratud tähtajaks. Nimetatud isik võib võtta vestlusele kaasa vabalt valitud isiku. Kõikidel juhtumiga isiklikult seotud isikutel on õigus väljendada end omal valikul ühes ühenduse ametlikus keeles. Euroopa Liidu ametnikul või teenistujal võidakse siiski paluda väljendada end ühenduse ametlikus keeles, mida ta väga hästi valdab. Juhtumiga isiklikult seotud isikul on õigus hoiduda enda vastu ütluste andmisest.

Juhul kui juurdluse huvides on vajalik selle täielik salajasus või kasutada liikmesriigi õigusasutuse või välisjuurdluse puhul liikmesriigi asutuse pädevusse kuuluvaid juurdlusmeetmeid, võib ameti peadirektor otsustada juhtumiga isiklikult seotud isiku seisukohti esitama kutsumise kohustuse täitmise edasi lükata kooskõlas seaduslikkuse järelevalvet käsitleva artikli 14 sätetega. Sisejuurdluse puhul teeb ameti peadirektor sellise otsuse pärast institutsiooni, ameti või asutuse teavitamist, kus juhtumiga seotud isik töötab.

Institutsioon, amet või asutus otsustab, kas konkreetse juhtumi puhul on vaja võtta ettevaatusabinõusid või haldusmeetmeid, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse juurdluse tõhusat teostamist ja ameti erimeetmeid, mis on vajalikud konfidentsiaalsuse tagamiseks. Institutsioon, amet või asutus teavitab vajaduse korral ametit viivitamata otsusest käesoleva artikli kohaselt võetavate meetmete kohta või vajadusest algatada täiendav distsiplinaarmenetlus, kui institutsioon, amet või asutus omab selleks pädevust vastavalt personalieeskirjadele. Täiendavat distsiplinaarmenetlust võib alustada pärast ametiga konsulteerimist.

3.  Nii tunnistaja kui lõike 2 tähenduses juhtumiga isiklikult seotud isiku vestlusele kutsumisest tuleb teatada ette vähemalt kümme tööpäeva. Seda tähtaega võib lühendada vestlusele kutsutu selgesõnalisel heakskiidul. Kutse sisaldab loetelu isiku õigustest vestlusel. Amet koostab iga vestluse kohta kokkuvõtte ning võimaldab uurimisalusel isikul sellega tutvuda, et viimane saaks kokkuvõtte kinnitada või sellesse omapoolsed märkused teha.

Kui vestlusel ilmneb tõendeid, et üle kuulatud isik võib olla uurimisaluste tegudega seotud, kohaldatakse viivitamata lõikes 2 ette nähtud menetluseeskirju.

4.  Käesolevas artiklis ette nähtud menetluslike tagatiste kohaldamine ei mõjuta:

Artikkel 7b

Teave juurdluse lõpetamise kohta

Kui juurdluse lõppedes ei ole kahtlustatava institutsiooni, ameti või asutuse liikme, juhi, ametniku või teenistuja või muu töötaja või ettevõtja vastu asitõendeid leitud, lõpetatakse teda käsitlev juurdlus ameti peadirektori otsusega, kes teavitab sellest kirjalikult ja otsuse tegemise päevast alates kümne tööpäeva jooksul asjaosalist ja vajaduse korral institutsiooni, ametit või asutust, kus juurdlusalune isik töötab.

Artikkel 7 c

Ajakirjanike allikate kaitse

Euroopa maksumaksjatele erapooletu teabe võimaldamiseks ja ajakirjandusvabaduse tagamiseks peavad kõik juurdluses osalevad Euroopa Liidu asutused austama ajakirjanike allikate kaitset kooskõlas siseriiklike õigusaktidega."

9)  Artikli 8 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

Amet järgib isikuandmete kaitset käsitlevaid ühenduse ja riigisiseseid õigussätteid, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001║*║.

4.  Ameti peadirektor tagab käesoleva artikli ning asutamislepingu artikli 287 kohaldamise.

________________

║*║ EÜT L 8,12.1.2001, lk 1.

10)  Lisatakse järgmine artikkel║:"

Artikkel 8a

Lõpparuande edastamine juurdluse lõpetamisel

Enne lõpparuande edastamist juhtumiga seotud institutsioonidele, ametitele või asutustele või liikmesriikide pädevatele asutustele edastab amet lõpparuande kokkuvõtte ja soovitused sise- või välisjuurdluse raames uuritava juhtumiga isiklikult seotud isikule.

Ameti peadirektor võib otsustada esimeses lõigus nimetatud kokkuvõtte ja soovitused jätta edastamata üksnes juhtudel, kui on vajalik nende täielik salajasus või kasutada riigi õigusasutuse pädevusse kuuluvaid juurdlusmeetmeid kooskõlas juurdluste suhtes kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega. Sisejuurdluse puhul teeb ta sellise otsuse pärast selle institutsiooni, ameti või asutuse nõuetekohast teavitamist, kus juhtumiga seotud isik töötab.

Kui juhtumiga isiklikult seotud isik leiab, et artikli 6 lõikes 5 ja artiklis 7a sätestatud menetluslikke tagatisi on eiratud viisil, mis võis mõjutada juurdluse tulemust, võib ta 10 tööpäeva jooksul alates lõpparuande kokkuvõtte kättesaamisest esitada vastavalt artiklis 14a ettenähtud menetlusele järelevalvekomiteele taotluse arvamuse saamiseks.

11)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)  Lõige 1 asendatakse järgmisega:"

Juurdluse lõpetamisel koostab amet ameti peadirektori vastutusel aruande, mis sisaldab ennekõike järgmist teavet: menetluskäik, teostatud juurdluste meetmed, õiguslik alus, tuvastatud asjaolud, rikkumise kvalifitseerimine ▌, samuti juurdluse tulemused, kaasa arvatud soovitused selle kohta, milliseid edasisi meetmeid peaks võtma. Aruandes märgitakse hinnanguline finantsmõju ja hüvitatavad summad. Artiklis 15a sätestatud OLAFi juurdluste menetluskorras on toodud kõik teised üksikasjad, mis tuleb aruandesse lisada hüvitamise eesmärgil, mille eest vastutavad eelarvevahendite käsutajad.

b)  Lõige 3 asendatakse järgmisega:"

Välisjuurdluse järgselt koostatud aruanne koos kõikide vajalike dokumentidega edastatakse kooskõlas välisjuurdluseeskirjadega asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ning komisjonile. Kui riigi õigus seda ei keela, teavitavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused ameti peadirektorit saadud juurdlusaruannete järgselt võetud meetmetest. Sel eesmärgil edastavad pädevad asutused ameti peadirektorile iga kuue kuu tagant või vajadusel ameti peadirektori määratud tähtajaks aruande tehtud edusammude kohta.

Amet edastab kolmandate riikide pädevatele asutustele vastavalt komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöö- ja vastastikuse abi lepingutele, vastavalt komisjoniga sõlmitud kokkulepetele välisjuurdluse tulemusel koostatud aruande järeldused ja soovitused ning kõik vajalikud seonduvad dokumendid. Komisjon tagab, et koostöö- ja vastastikuse abi lepingutes ameti kontaktpunktidena määratletud kolmandate riikide pädevad asutused teavitavad ameti peadirektorit, kui riigi õigus seda ei keela, juurdluse lõpparuande järelduste ja soovituste järelmeetmetest. Komisjon tagab samuti, et rahvusvahelised organisatsioonid teavitavad ameti peadirektorit juurdluse lõpparuande järelduste ja soovituste järelmeetmetest. Sel eesmärgil edastavad pädevad asutused ameti peadirektorile iga kuue kuu tagant või vajadusel ameti peadirektori määratud tähtajaks aruande tehtud edusammude kohta.

c)  Lisatakse järgmine lõige ║:"

Kui sisejuurdluse järgselt koostatud aruandest ilmneb asjaolusid puudutavat teavet, mille alusel võiks algatada kriminaalmenetluse, edastatakse lõpparuanne asjaomase liikmesriigi õigusasutustele, ja piiramata juurdluse suhtes kohaldatavaid siseriiklikke õigusnorme, ▌lõikega 4 ▌ juhtumiga seotud institutsioonile, ametile või asutusele. ▌

d)  Lõige 4 asendatakse järgmisega:"

4.  Sisejuurdluse kohta koostatud aruanded ja kõik asjakohased vajalikud dokumendid saadetakse asjaomasele institutsioonile, ametile või asutusele. Institutsioon, amet või asutus võtab sisejuurdluse tulemustest tingitud meetmed, eelkõige distsiplinaar- ja õiguslikud meetmed, ning teatab nendest ameti peadirektorile. Sel eesmärgil edastab institutsioon, amet või asutus ameti peadirektorile iga kuue kuu tagant või vajadusel ameti peadirektori määratud tähtajaks aruande tehtud edusammude kohta.

e)  Lisatakse järgmine lõige ║:"

Informaator, kes on ametile edastanud pettuse- või eeskirjade eiramise kahtluseks alust andnud teavet, võib vastava taotluse korral saada ametilt teavet juurdluse lõpetamise kohta ning vajaduse korral lõpparuande edastamise kohta pädevatele asutustele. Kui amet aga leiab, et taotlus kahjustab juhtumiga seotud isikute seaduslikke õigusi, juurdluse tõhusust, menetluskäiku või konfidentsiaalsust, võib ta taotluse tagasi lükata.

12)  Artikkel 10 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 10

Teabevahetus ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel

1.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 8 ja 9 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 kohaldamist, võib amet igal ajal edastada asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele välisjuurdluste käigus saadud teavet.

Teabe edastamise otsuse teeb ameti peadirektor pärast konsulteerimist ameti juhatusega ja kooskõlas artikli 14 lõikega 2, mis näeb ette seaduslikkuse järelevalve.

2.  Ilma et see piiraks artikleid 8 ja 9, edastab ameti peadirektor sisejuurdluse käigus asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele ameti saadud teavet selliste asjaolude kohta, mis toovad kaasa liikmesriigi õigusasutuse pädevusse kuuluvad juurdlusmeetmed või nõuavad kiiremas korras kriminaalmenetluse algatamist. Sellisel juhul teavitab ta eelnevalt juhtumiga seotud institutsiooni, ametit või asutust. Edastatav teave hõlmab ennekõike juurdlusaluse isiku andmeid, ülevaadet tuvastatud asjaoludest, rikkumise esialgset kvalifitseerimist ja võimalikku finantsmõju.

Teabe edastamise otsuse teeb ameti peadirektor pärast konsulteerimist ameti juhatusega ja kooskõlas artikli 14 lõikega 2, mis näeb ette seaduslikkuse järelevalve.

Enne esimeses lõigus ette nähtud teabe edastamist ja tingimusel, et see ei kahjusta juurdluse läbiviimist, annab amet juurdlusalusele isikule võimaluse esitada teda käsitlevate asjaolude kohta oma seisukoht artikli 7a lõike 2 teises ja kolmandas lõigus osutatud korras.

3.  Kui riigi õigus seda ei keela, teavitavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused, eelkõige õigusasutused, ameti peadirektorit võimalikult kiiresti meetmetest, mis nad saadud teabe järgselt on võtnud.

4.  Ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste vahelise teabevahetuse ja koostöö ning liikmesriikidele edastatud teabe põhjal otsustatud või ellu viidud tegude ja meetmete suhtes tehakse artiklis 11 a sätestatud kooskõlastamismenetluse raames korrapärast analüüsi.

13)  Lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 10 a

Teabevahetus ameti ja huvitatud institutsioonide vahel

1.  Ameti peadirektor esitab regulaarselt, vähemalt üks kord aastas, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ameti poolt korraldatud juurdluste tulemused, järgides juurdluste konfidentsiaalsuse nõuet, asjassepuutuvate isikute seaduslikke õigusi ja vajaduse korral kohtumenetluste suhtes kohaldatavaid riiklikke õigusnorme.

Ameti peadirektor tegutseb vastavalt tema ametikohustuste suhtes kehtivale sõltumatuse põhimõttele.

2.  Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ja kontrollikoda tagavad ameti korraldatud juurdluste konfidentsiaalsuse, asjassepuutuvate isikute seaduslike õiguste ning kohtumenetluste algatamise puhul kõigi riiklike kohtumenetluste suhtes kohaldatavate õigusnormide järgimise.

3.  Amet ja asjaomased institutsioonid võivad tingimusel, et järgitakse lõikeid 1 ja 2, sõlmida kokkuleppeid ametile usaldatud ülesannete täitmiseks vajaliku teabe edastamise kohta.

Artikkel 10 b

Avalikkuse teavitamine

Ameti peadirektor tagab avalikkuse neutraalse ja erapooletu teavitamise, mille puhul järgitakse artiklis 10 a kehtestatud põhimõtteid.

Artikli 15a alusel vastu võetud OLAFi juurdluste menetluskorras sätestatakse ameti toimimisega seotud teabe loata levitamise tõkestamise eeskiri ja loata levitamise puhul kohaldatavad distsiplinaarkaristused vastavalt artikli 8 lõikele 3."

14)  Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)  Esimene lõige asendatakse järgmise tekstiga:"

Järelevalvekomitee esitab ameti peadirektorile arvamusi, mida ta teeb kas omal algatusel või ameti peadirektori või institutsiooni, ameti või asutuse taotlusel, sekkumata sealjuures juurdluste käiku. Koopia arvamusest antakse vastava taotluse esitajale.

b)  Lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:"

2.  Järelevalvekomitee koosneb viiest väljastpoolt valitud sõltumatust isikust, kes tegutsevad ametisse nimetamise hetkel kohtu- või uurimisasutustes kõrgel ametikohal või võrreldaval ametikohal, mis on seotud ameti tegevusvaldkonnaga. Neil peavad olema piisavad teadmised Euroopa Liidu institutsioonide tegevuse kohta ning nad peavad valdama kahte liidu ametlikku keelt.

Järelevalvekomitee liikmed nimetatakse ametisse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühise kokkuleppega. Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse konkursiteade. Viis liiget valitakse välja vähemalt 12 kandidaati sisaldava "eelvaliku nimekirja alusel", mille esitab komisjon.

c)  Lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3.  Liikmete ametiaeg on viis aastat. Neid ei või uuesti ametisse nimetada. Komitee ekspertteadmiste säilitamiseks tuleb osa liikmeid ametisse nimetada erineval ajal.

d)  Lõige 6, 7 ja 8 asendatakse järgmise tekstiga:"

6.  Järelevalvekomitee nimetab ametisse esimehe. Järelevalvekomitee võtab vastu oma töökorra, mis esitatakse enne vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Järelevalvekomitee koosolekud toimuvad esimehe või ameti peadirektori algatusel. Järelevalvekomitee teeb otsused liikmete häälteenamusega. Sekretariaaditeenuste eest hoolitseb amet.

7.  Ameti peadirektor esitab järelevalvekomiteele igal aastal ameti uurimistegevuse kava. Ameti peadirektor teavitab järelevalvekomiteed korrapäraselt ameti tegevusest, uurimistoimingutest ning juurdluste järgselt võetud meetmetest.

8.  Järelevalvekomitee kinnitab aastas vähemalt ühe tegevusaruande, milles käsitletakse ka ameti sõltumatust, menetluslike tagatiste kohaldamist ja juurdluste kestust; aruanded esitatakse institutsioonidele. Komitee võib esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale aruandeid ameti juurdlustulemuste ning juurdluste järgselt võetud meetmete kohta.

15)  Lisatakse järgmine artikkel║:"

Artikkel 11a

Kooskõlastamismenetlus

1.  Luuakse kooskõlastamismenetlus Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel.

2.  Kooskõlastamismenetlust kasutatakse seoses järgmisega:

3.  Kooskõlastamine toimub vähemalt kord aastas ühe institutsiooni taotlusel.

4.  Kooskõlastamismenetluses osalevad ameti peadirektor ja järelevalvekomitee esimees. Osalema võib kutsuda ka kontrollikoja, Eurojusti ja Europoli esindajaid.

5.  Kooskõlastamine valmistatakse ette ühe või mitme tehnilise koosoleku käigus. Koosolekud kutsutakse kokku ühe institutsiooni või ameti taotlusel.

6.  Kooskõlastamismenetlus ei mõjuta ühelgi juhul juurdluste käiku ning selle puhul austatakse täiel määral ameti peadirektori sõltumatust.

7.  Institutsioonid, ametid ja asutused; amet ja liikmesriigid teavitavad iga kord kooskõlastamismenetluses osalejaid kooskõlastamismenetluse järelduste tulemusel võetud meetmetest.

16)  Artiklit 12 asendatakse järgmisega: ║"

"Artikkel 12

Ameti peadirektor

1.  Ameti tegevust juhib peadirektor, kelle komisjon nimetab ametisse viieks aastaks; teda võib üks kord ametisse tagasi nimetada.

Euroopa Parlament ja nõukogu nimetavad ameti peadirektori ametisse ühisel kokkuleppel komisjoni esitatud kuue kandidaadiga loetelu alusel. Konkursiteade avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Ametisse nimetamine toimub kolme kuu jooksul alates kandidaatide loetelu esitamisest komisjoni poolt. Kokkuvõttes ei tohi ametisse nimetamise menetlus ületada üheksat kuud ja peab algama vähemalt üheksa kuud enne tegeva ameti peadirektori ametiaja lõppu, tegev ameti peadirektor jääb ametisse kuni uue ameti peadirektori ametiaja alguseni.

Kui Euroopa Parlament ja/või nõukogu ei väljenda vastuseisu ameti peadirektori ametiaja pikendamisele hiljemalt üheksa kuud enne ameti peadirektori esimese ametiaja lõppu, pikendab komisjon ameti peadirektori ametiaega. Vastuseisu ametiaja pikendamisele tuleb põhjendada. Kui vastuseisu ei väljendata, kohaldatakse kolmandas lõigus ettenähtud ametisse nimetamise menetlust.

2.  Ameti peadirektor valitakse liikmesriikide kandidaatide hulgast, kes tegutsevad või on tegutsenud kohtu- või uurimisasutustes kõrgel ametikohal ning kellel on vähemalt kümneaastane ametialane töökogemus suure vastutusega kõrgel ametikohal. Märkimisväärne osa sellest töökogemusest peab olema omandatud riigi ja/või ühenduse pettusevastases võitluses. Ameti peadirektoril peavad olema põhjalikud teadmised liidu institutsioonide tegevuse kohta ning ta peab valdama kahte liidu ametlikku keelt. Ta sõltumatuses ei tohi olla kahtlust.

3.  Välis- ja sisejuurdluste algatamise, toimetamise ning neile järgnevate aruannete koostamisega seotud ülesannete täitmisel ei taotle ega võta ameti peadirektor vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt ega asutuselt. Kui ameti peadirektori arvates seab komisjoni võetud meede kahtluse alla tema sõltumatuse, teavitab ta sellest viivitamatult järelevalvekomiteed, et järelevalvekomitee esitaks arvamuse, ning teeb otsuse kas pöörduda või mitte hagiga Euroopa Kohtusse asjaomase institutsiooni vastu.

Ameti peadirektor esitab artiklis 11 a osutatud kooskõlastamismenetluse raames Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale korrapäraselt aruande ameti toimetatud juurdluste tulemuste, võetud järelmeetmete ja ette tulnud raskuste kohta, võttes arvesse nende juurdluste konfidentsiaalsust, asjaomaste isikute seaduslikke õigusi ning vajaduse korral kohtumenetluse suhtes kohaldatavaid siseriiklikke õigusnorme.

Eespool nimetatud institutsioonid tagavad ameti toimetatud juurdluste konfidentsiaalsuse, asjaomaste isikute seaduslikud õigused ning kohtumenetluse algatamise korral selle suhtes kohaldatavate kõikide siseriiklike õigusnormide järgimise.

4.  Enne distsiplinaarkaristuse määramist ameti peadirektorile peab komisjon nõu järelevalvekomiteega, kes on kogunenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajatega artiklis 11 a ettenähtud kooskõlastamismenetluse raames.

Ameti peadirektorile peab määrama distsiplinaarkaristusmeetme põhjendatud otsusega, mis edastatakse teadmiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja järelevalvekomiteele.

5.  Ameti peadirektor teavitab kooskõlas ke personalieeskirjade artikliga 16 komisjoni oma kavatsustest asuda tööle mis tahes uuele ametikohale kahe aasta jooksul alates oma teenistuse lõppemisest.

6.  Ameti peadirektor määrab igal aastal pärast järelevalvekomitee selleteemalist arvamust ameti tegevuskava ning juurdlusprioriteedid.

7.  Ameti peadirektor võib enda sätestatud tingimustel ja ulatuses delegeerida osa artiklis 5, artikli 6 lõikes 3, artiklis 7b ja artikli 10 lõikes 2 osutatud tööülesandeid ühele või mitmele ameti töötajale vastava kirjaliku volitusega."

17)  Lisatakse järgmine artikkel 12a:"

Artikkel 12a

Ameti peadirektori osalemine Euroopa Ühenduste Kohtu ja riiklike kohtuasutuste protsessides

Ameti peadirektor võib ameti tööga seoses osaleda Euroopa Ühenduste Kohtus või riikliku õiguse alusel riiklikes kohtuasutustes peetavates kohtuprotsessides.

Enne Euroopa Kohtu või riiklike kohtuasutuste protsessides osalemist konsulteerib ameti peadirektor järelevalvekomiteega.

18)  Artikkel 13 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 13

Rahastamine

Ametile ette nähtud assigneeringud, mille kogumaht on kirjendatud Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni eelarveosas eraldi eelarvejaos, esitatakse üksikasjalikult selle eelarveosa lisas.

Ameti ametikohtade loetelu esitatakse komisjoni ametikohtade loetelu lisas.

19)  Artikkel 14 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 14

Ameti juurdluste seaduslikkuse järelevalve

1.  Ameti juurdluste seaduslikkuse järelevalvega püütakse tagada ameti tehtavate juurdlustega seotud isikute menetluslikud tagatised ja põhiõiguste kaitse.

2.  Seaduslikkuse järelevalvet tehakse enne iga juurdluse algust ja enne selle lõppu, enne teabe edastamist asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele vastavalt artiklitele 9 ja 10 ning seoses juurdluse täieliku salajasusega.

3.   Juurdluste seaduslikkuse järelevalvet teostavad ameti õigus- ja juurdlusmenetluse eksperdid, kellel on liikmesriikide kohtuasutustes töötamiseks vajalik kvalifikatsioon. Nende arvamus lisatakse juurdluse lõpparuandele.

4.  Artiklis 15a osutatud OLAFi juurdluste menetluskorras täpsustatakse seaduslikkuse järelevalve menetlust.

20)  Lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 14 a

Kaebuste esitamine ameti juurdlustega seotud isikute poolt

1.  Kõik isikud, kes on isiklikult juurdlusega seotud, võivad esitada kaebuse järelevalvekomiteele, kui nende menetluslikke või inimõigusi on juurdluse käigus rikutud. Pärast kaebuse saamist edastab järelevalvekomitee kaebuse viivitamata järelevalvenõunikule.

2.  Ameti peadirektor nimetab järelevalvekomitee ettepanekul järelevalvenõuniku ametisse viieks aastaks ning seda ei pikendata. Järelevalvekomitee töötab ettepaneku välja loetelu põhjal, mis on moodustatud konkursikutse järgselt välja valitud kandidaatidest.

3.  Järelevalvenõunik on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Oma tegevuses ei taotle ega võta järelevalveametnik vastu mitte kellegi juhiseid. Tema ülesanne ametis on ainult menetluste järgimise jälgimine.

4.  Järelevalvenõuniku pädevusse kuulub ka informaatorite, sealhulgas personalieeskirjade artikliga 22 hõlmatud isikute kaebustega tegelemine.

5.  Järelevalvenõunik esitab kaebuse esitajale, järelevalvekomiteele ja ameti peadirektorile oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul pärast kaebuse edastamist.

6.  Järelevalvenõunik esitab järelevalvekomiteele korrapäraselt tegevusaruandeid. Järelevalvenõunik esitab järelevalvekomiteele ja komisjonile korrapäraselt statistilisi aruandeid ja analüüse kaebustega seotud küsimuste kohta.

21)  Artikkel 15 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 15

Hindamisraport

...(6) jooksul edastab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, lisades sellele järelevalvekomitee arvamuse. Aruandest nähtub, kas on vaja muuta käesolevat määrust. Käesolevat määrust muudetakse igal juhul pärast Euroopa Prokuratuuri loomist.

22)  Lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 15a

OLAFi juurdluste menetluskord

1.  Amet võtab vastu "OLAFi juurdluste menetluskorra", milles võetakse kokku käesoleva määrusega kehtestatud õiguslikud ja eelkõige menetluspõhimõtted. Selles võetakse arvesse ametis väljakujunenud töömeetodeid.

2.  OLAFI juurdluste menetluskorras nähakse ette töömeetodid ameti volituste ja põhikirja täitmisel, juurdlusmenetluse üldpõhimõtted ja eri etapid, peamised juurdlusdokumendid, asjassepuutuvate isikute seaduslikud õigused, menetluslikud tagatised, andmekaitset, teavituspoliitikat ja dokumentidele juurdepääsu reguleerivad sätted, seaduslikkuse järelevalvet käsitlevad sätted ning asjassepuutuvate isikute edasikaebamise võimalused.

3.  Enne OLAFi juurdluste menetluskorra vastuvõtmist avaldavad Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ja ameti järelevalvekomitee selle kohta oma arvamuse. Järelevalvekomitee tagab ameti sõltumatuse menetluskorra vastuvõtmise käigus.

4.  OLAFi juurdluste menetluskorda võib ameti peadirektori ettepanekul uuendada. Sellisel juhul kohaldatakse käesolevas artiklis kirjeldatud vastuvõtmismenetlust

5.  Ameti poolt vastu võetud OLAFi juurdluste menetluskord avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

▌

Artikkel 2

Mää ruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 12 käesoleva määrusega muudetud sätteid, ei kohaldata ameti peadirektori suhtes, kes on ametis käesoleva määruse jõustimuse ajal ja kelle ametiaega on pikendatud viie aasta võrra.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub ║ päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel║

president eesistuja

(1) ELT C 8, 12.1.2007, lk 1. (2) Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta seisukoht. (3) ELT C 202, 18.8.2005, lk 1. (4) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2. (5) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1. (6) * Neljandal aastal pärast käesoleva määruse jõustumist