Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa ombudsmani eriaruannet Euroopa Parlamendile;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 195 lõike 1 teist lõiku;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1), eriti selle artikli 3 lõiget 7;

–   võttes arvesse Eurobaromeetri eriväljaandes nr 237 ja 243 avaldatud Euroopa Komisjoni uuringuid keelte leviku kohta Euroopa Liidus;

–   võttes arvesse ombudsmani põhikirja artikli 3 lõiget 5, mille kohaselt peab ombudsman koostöös asjaomase institutsiooniga leidma võimaluse haldusomavoli juhtum lahendada ja kaebus rahuldada;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 195 lõike 2 esimest lauset;

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A6-0395/2008),

A.   arvestades, et arusaadavuse parandamine, mitmekeelsuse edendamine ja üldsuse täpne teavitamine on Euroopa Liidu ja selle institutsioonide esmatähtsad eesmärgid;

B.   arvestades, et võimalikult paljudele ELi kodanikele teabe hõlpsalt kättesaadavaks tegemine on demokraatliku legitiimsuse ja läbipaistvuse üldpõhimõtete oluline eeldus ja vajalik nurgakivi;

C.   soovides võimalikult paljudele kodanikele võimaldada vahetut juurdepääsu teabele Euroopa Liidu organite mistahes vormis tegevuse kohta;

D.   arvestades, et selle soovi puhul peab arvestama ELi ametlike keelte rohkusest tingitud logistilisi probleeme;

E.   arvestades, et Internet on üha olulisem teabe hankimise vahend ning seetõttu peab ka Euroopa Liit läbipaistvust ja teabe levitamist taotledes kasutama Internetti,

1.   nõustub ombudsmani esitatud järeldustega, mille kohaselt

2.   võtab sellega seoses hämmastusega teadmiseks, et nõukogu ei pea end pädevaks selle küsimusega tegelema, kuigi see puudutab kõiki liikmesriike ja nõukogu võiks anda soovitused kõigile tulevastele eesistujariikidele;

3.   peab kahetsusväärseks, et nõukogu on seniajani üldse hoidunud oma eesistujariikide veebisaitidel kasutatavate keelte valiku küsimusega sisuliselt tegelemast, erinevalt teistest institutsioonidest, näiteks komisjonist ja Euroopa Parlamendist, kes on oluliselt suurendanud suhtluses kodanikega kasutatavate keelte arvu;

4.   kutsub nõukogu üles põhjalikult läbi vaatama eesistujariikide veebisaitide keeltevaliku laiendamise küsimust, sõltumata sellest, kes neid veebisaite haldab või nende eest vastutab, et tagada võimalikult suurele osale Euroopa Liidu elanikest lihtne ja vahetu juurdepääs ELi tegevust kajastavale teabele; palub nõukogul teavitada parlamenti asjaomase arutelu tulemustest;

5.   rõhutab, et igasugune keelte valiku piiramine, kui see peaks vajalikuks osutuma, peab toimuma objektiivsete ja piisavalt põhjendatud kriteeriumide alusel, sellest tuleb avalikult teada anda ja eesõigusi tohib anda üksnes asjaomase perioodi eesistujariigi keelele kuni vastava eesistumisaja lõpuni;

6.   toetab ombudsmani soovitust nõukogule kaaluda kaebuse esitaja palvet, et eesistujariikide veebisaidid oleksid ka saksakeelsed;

7.   väljendab rahulolu selle üle, et erinevalt varasemast tavast pakkuda eesistujariigi veebisaidil teavet vaid inglise, prantsuse ja oma riigi keeles, peab Prantsusmaa nõukogu eesistujaks olles oma ametlikku veebisaiti Euroopa Liidu enim kasutatavates keeltes (inglise, saksa, prantsuse, itaalia ja hispaania);

8.   pöördub kõigi tulevaste eesistujariikide poole lootuses, et nad avaldavad oma veebisaidid võimalikult paljudes keeltes ja keelte arvu piiramise korral kasutaksid ELi enim kasutatavaid ametlikke keeli nende tähtsuse järjekorras;

9.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15.