(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0637);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 lõike 3 punkti a ja lõiget 4,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 67, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0011/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi (A6-0432/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 a (uus) (2 a)  Euroopa Ülemkogu tõdes 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud erakorralisel kohtumisel vajadust ühtlustada kolmandate riikide kodanike vastuvõtu- ja elamistingimusi käsitlevad riiklikud õigusaktid. Sellega seoses rõhutas Euroopa Ülemkogu, et Euroopa Liit peaks tagama liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise ning integratsioonipoliitika tuleks aktiivsemalt suunata sellele, et anda neile õigused ja kohustused, mis on võrreldavad liidu kodanike õiguste ja kohustustega. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 (3)  2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas. (3)  2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, mida iseloomustaksid jätkusuutlik majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Liikmesriikide vajadustel põhineva lähenemisviisi raames võetavad meetmed kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligitõmbamiseks ja nende ELis hoidmiseks on osa Lissaboni strateegias ning majanduskasvu ja töökohtade komplekssetes suunistes kirjeldatud laiemast raamistikust. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 a (uus) (5 a)  Üha globaalsemal tööturul peaks Euroopa Liit tõstma oma atraktiivsust kolmandate riikide töötajate, eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajate silmis. Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa soodustused, näiteks kindlad erandid ning asjakohase teabe lihtsam kättesaadavus. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 (6)  Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel on liikmesriigid seotud ühenduse eelistamise põhimõttega, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes. (6)  Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks järgida ühenduse eelistamise põhimõtet, nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 (10)  Käesoleva direktiiviga sätestatakse paindlik, nõudlusel põhinev liikmesriiki sisenemise süsteem, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumitele, nagu miinimumpalga künnis, mis on võrreldav palgatasemega liikmesriikides, ja kutsekvalifikatsioonid. Selleks et tagada liikmesriikidesse lubamise tingimuste minimaalne ühtlustamine kogu ELis, on vaja määratleda ühtne miinimumnimetaja riikliku palgakünnise arvutamiseks. Liikmesriigid peaksid määrama oma riikliku künnise vastavalt oma tööturu olukorrale ja oma üldisele sisserändepoliitikale. (10)  Käesoleva direktiiviga sätestatakse paindlik, nõudlusel põhinev liikmesriiki sisenemise süsteem, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumitele, nagu kutsekvalifikatsioonid. Selleks et tagada liidu kodanike ja kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine, on vaja kohaldada võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 (11)  Palgakünnisega seotud erandid põhikorrast sätestatakse kõrgelt kvalifitseeritud, noorematele kui 30-aastastele taotlejatele, kes oma suhteliselt piiratud töökogemuse ja oma olukorra tõttu tööturul ei pruugi vastata põhikorras ette nähtud palganõuetele või kes on saanud kõrghariduse Euroopa Liidus. välja jäetud Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 a (uus) (15 a)  ELi piires ühest liikmesriigist teise liikumise osas võib piiriülene pendelränne olla pärast ELi sinise kaardi pikendamist ELi sinise kaardi omaniku jaoks üheks võimaluseks. Kuna ELi sinine kaart hõlmab nii töö- kui ka elamisluba, ei paku see ELi sinise kaardi väljastanud liikmesriigis elamise korral võimalust töö eesmärgil pendelrändeks teise liikmesriiki. Piiriülese pendelrände võimalust peaks käsitlema nõukogu ... direktiiv .../.../EÜ kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 (17)  Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki seoses töö, õpingute või vabatahtliku tegevusega. (17)  Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 (20)  Käesoleva direktiivi rakendamisel peavad liikmesriigid hoiduma aktiivsest värbamisest arengumaade sektoritest, kus on puudus inimressursist. Välja tuleb töötada eetiline värbamispoliitika ning avaliku ja erasektori tööandjate suhtes kohaldatavad põhimõtted, eriti tervishoiusektoris, nagu seda on rõhutatud nõukogu ja liikmesriikide 14. mai 2007. aasta järeldustes Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervishoiutöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013). Selle protsessi toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, samuti muud meetmed, mis vähendavad kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõu sisserände negatiivset mõju ja suurendavad sellise võõrtööjõu sisserände positiivset mõju arengumaadele. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele. (20)  Käesoleva direktiivi rakendamisel ei tohiks liikmesriigid püüda aktiivselt ligi meelitada kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid sektorites, kus kolmandates riikides juba on või eeldatavasti tekib kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudus. See kehtib eriti tervishoiu- ja haridussektori kohta. Liikmesriigid peaksid sõlmima koostöölepingud kolmandate riikidega, et kaitsta nii liidu vajadusi kui ka nende kolmandate riikide arengut, kust on pärit kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajad. Koostöölepingud peaksid hõlmama eetilist värbamispoliitikat ja vastavaid põhimõtteid ning nende toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, mille abil kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajad saavad naasta päritoluriiki. Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning 2007. aasta juulis toimunud ülemaailmse rände- ja arengufoorumi esimese kohtumise järeldustega ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid koostöös päritoluriikidega pakkuma konkreetset abi spetsialistide koolitamiseks oskustööjõu äravoolust nõrgestatud põhisektorite tarbeks. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt b b) "kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö" – kellegi juhtimisel tegelik ja tulemuslik töötamine, mille eest isikut tasustatakse ning mille puhul nõutakse kõrgharidust või vähemalt kolmeaastast samaväärset erialast töökogemust; b) "kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö" – kellegi juhtimisel tegelik ja tulemuslik töötajana töötamine, mille eest isikut tasustatakse ning mille puhul nõutakse kõrgharidust või kõrgemat kutsekvalifikatsiooni; Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt c c)  "ELi sinine kaart" – luba, millele on märgitud "ELi sinine kaart" ning mis annab selle omanikule õiguse seaduslikult elada ja töötada ELi territooriumil ning liikuda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel teise liikmesriiki; c)  "ELi sinine kaart" – luba, millele on märgitud "ELi sinine kaart" ning mis annab selle omanikule õiguse seaduslikult elada ja töötada ELi territooriumil ning liikuda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil V peatüki kohaselt teise liikmesriiki; Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt f f) "pereliikmed" – direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 1 määratletud kolmandate riikide kodanikud; f) "pereliikmed" – direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 1, artikli 4 lõike 2 punktis b ja artikli 4 lõikes 3 määratletud kolmandate riikide kodanikud; Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt g g) "kõrgharidust tõendav dokument" – kraad, diplom või muu tõend, mille on väljastanud pädev asutus ja mis tõendab kõrgharidusprogrammi, nimelt sellise haridusasutuse pakutavate kursuste edukat läbimist, mida riik, kus see asutus asub, tunnustab kõrgharidusasutusena. Sellist dokumenti arvestatakse käesoleva direktiivi rakendamisel tingimusel, et dokumendi saamiseks vajalikud õpingud on kestnud vähemalt kolm aastat; g) "kõrgharidust tõendav dokument" – kraad, diplom või muu tõend, mille on väljastanud kolmas riik ning mida on järgnevalt tunnustanud liikmesriigi pädev asutus ja mis tõendab kõrgharidusprogrammi, nimelt sellise haridusasutuse pakutavate kursuste edukat läbimist, mida riik, kus see asutus asub, tunnustab kõrgharidusasutusena. Sellist dokumenti arvestatakse käesoleva direktiivi rakendamisel tingimusel, et dokumendi saamiseks vajalikud õpingud on kestnud vähemalt kolm aastat. Selleks et hinnata, kas kolmanda riigi kodanikul on kõrgharidus, võetakse käesoleva direktiivi tähenduses aluseks rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) 1997. aasta versiooni 5a. ja 6. tase; Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt h h) "kõrgem kutsekvalifikatsioon" – kvalifikatsioon, mida tõendatakse kõrgharidust kinnitava dokumendiga või vähemalt kolmeaastase samaväärse erialase töökogemuse kaudu; h) "kõrgem kutsekvalifikatsioon" – kvalifikatsioon, mida tõendatakse vähemalt viieaastase erialase töökogemuse kaudu, mille tase on võrreldav kõrghariduse kvalifikatsiooniga, sealhulgas vähemalt kaheaastane töökogemus juhtival ametikohal; Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt i i) "töökogemus" – tegelik ja õiguspärane osalemine asjaomasel kutsealal. i) "töökogemus" – tegelik ja õiguspärane osalemine asjaomasel kutsealal, mida tõendatakse riigiasutuse väljastatud dokumendiga, nt töötõendi, sotsiaalkindlustuse tõendi või maksutõendiga. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – punkt i a (uus) i a) "reguleeritud kutseala" ‐ kutsetegevus või -tegevuste hulk, millel tegutsema hakkamist või tegutsemist või tegutsemise üht moodustest reguleerivad spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni omamist kas otseselt või kaudselt käsitlevad õigus- või haldusnormid; tegutsemise moodus on eelkõige kutsealal tegutsemine kutsenimetuse all, kui sellise nimetuse kasutamine on õigus- või haldusnormidega lubatud üksnes vastavat kutsekvalifikatsiooni omavatel isikutel. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil. 1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, samuti kolmandate riikide kodanike suhtes, kes muu korra alusel juba elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis ja taotlevad ELi sinist kaarti. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a a) kes viibivad liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejana või ajutise kaitse kavade alusel; a) kes viibivad liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejana või ajutise kaitse kavade alusel või on ühel nimetatud põhjustest taotlenud elamisluba ja kelle staatuse üle ei ole veel otsust tehtud; Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b b) kes on pagulased või kes on taotlenud enda pagulasena tunnustamist ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust; b) kes on taotlenud enda pagulasena tunnustamist ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust; Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f f) kes sisenevad liikmesriiki rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustuste raames, millega hõlbustatakse teatavate kaubanduse ja investeeringute kategooriatega seotud juriidiliste isikute liikmesriiki sisenemist ja nende ajutist viibimist seal; f) kes sisenevad liikmesriiki rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustuste raames, millega hõlbustatakse teatavate kaubanduse ja investeeringute kategooriatega seotud juriidiliste isikute liikmesriiki sisenemist ja nende ajutist viibimist seal, eeskätt peetakse silmas äriühingusiseselt üleviidavaid isikuid, alltöövõtu korras teenuse osutajaid ja teenustekaubanduse üldlepingu (GATSi) alusel võetud ühenduse kohustustes ettenähtud kõrgharidusega praktikante; Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 – punkt g a (uus) g a) kes on lubatud liikmesriigi territooriumile hooajatöötajatena. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3 3.  Käesolev direktiiv ei piira ühenduse või ühenduse ja tema liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vaheliste mis tahes tulevaste lepingute sõlmimist, milles loetletakse kutsealad, mis ei tohiks kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, et tagada eetiline värbamine valdkondades, kus valitseb personalipuudus, kaitstes kõnealustele lepingutele alla kirjutanud arengumaades inimressurssi. 3.  Käesolev direktiiv ei piira ühenduse või ühenduse ja tema liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vaheliste mis tahes tulevaste lepingute sõlmimist, milles loetletakse kutsealad, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, et tagada eetiline värbamine valdkondades, kus valitseb personalipuudus, sektorites, mis on väga olulised ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, eelkõige tervishoiu- ja haridussektoris, ning sektorites, mis on üliolulised arengumaade võime suhtes pakkuda põhilisi sotsiaalteenuseid, kaitstes kõnealustele lepingutele alla kirjutanud arengumaades inimressurssi. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 2.  Käesoleva direktiiviga ei mõjutata liikmesriikide õigust vastu võtta või kehtima jätta liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimusi käsitlevaid soodsamaid sätteid isikute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, välja arvatud esimesse liikmesriiki sisenemist käsitlevad sätted. 2.  Käesoleva direktiiviga ei mõjutata liikmesriikide õigust vastu võtta või kehtima jätta soodsamaid sätteid isikute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, seoses järgmiste sätetega: a) artikli 5 lõige 2 elama asumise korral teise liikmesriiki; b) artikkel 12, artikli 13 lõiked 1 ja 2, artiklid 14 ja 16, artikli 17 lõige 4 ja artikkel 20. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a a) esitab vähemalt üheaastase kehtiva töölepingu või siduva tööpakkumise asjaomases liikmesriigis; a) esitab vähemalt üheaastase, siseriikliku õiguse kohaselt kehtiva töölepingu, mis on sõlmitud kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks, või vastava siduva tööpakkumise asjaomases liikmesriigis; Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c c) esitab reguleerimata kutsealade puhul dokumendid, mis tõendavad asjaomast kõrgemat kutsekvalifikatsiooni erialal või sektoris, mida on täpsustatud töölepingus või siduvas tööpakkumises; välja jäetud Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt e e) esitab tõendid taotleja ja tema pereliikmete tervisekindlustuse kohta, millega on kaetud kõik riskid, mis on üldiselt kaetud asjaomase liikmesriigi kodanike puhul, ajavahemiku jooksul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele on ette nähtud seoses töölepinguga või sellest tulenevalt; e) esitab tõendid taotleja ja tema pereliikmete tervisekindlustuse kohta, millega on kaetud kõik riskid, mis on üldiselt kaetud asjaomase liikmesriigi kodanike puhul, ajavahemiku jooksul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele ei ole ette nähtud seoses töölepinguga tulenevast tervisekindlustusest; Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f f) ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule ega rahvatervisele. f) ei kujuta objektiivselt tõendatud põhjustel ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule ega rahvatervisele. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 2.  Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele ei tohi töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk olla väiksem riiklikust palgakünnisest, mis on liikmesriikides sellel eesmärgil kindlaks määratud ja avaldatud ning mis peab ulatuma vähemalt kolmekordse riiklikus õiguses kindlaks määratud igakuise miinimumbrutopalgani. 2.  Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele ei tohi töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk olla väiksem riiklikust tasemest, mis on liikmesriikides sellel eesmärgil kindlaks määratud ja avaldatud ning mis peab ulatuma vähemalt 1,7-kordse igakuise või aastase keskmise brutopalgani asjaomases liikmesriigis ning mis ei tohi olla väiksem palgast, mida kohaldatakse või kohaldataks võrreldavat tööd tegeva töötaja suhtes vastuvõtvas riigis. Liikmesriikides, kus miinimumpalga suurus ei ole kindlaks määratud, kehtestatakse riiklik palgakünnis, mis ulatub vähemalt kolmekordse miinimumsissetulekuni, mille ulatuses on asjaomase liikmesriigi kodanikel õigus saada selles liikmesriigis sotsiaalabi. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a (uus) Artikkel 5a Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puuduse vältimine kolmandates riikides Liikmesriigid ei püüa aktiivselt ligi meelitada kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid sektorites, kus kolmandates riikides juba on või eeldatavasti tekib kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudus. See kehtib eriti tervishoiu- ja haridussektori kohta. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 Artikkel 6 välja jäetud Erand Kui taotluse esitab kolmanda riigi alla 30-aastane kodanik, kellel on kõrgharidus, kohaldatakse järgmisi erandeid: a) liikmesriigid peavad artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimust täidetuks, kui pakutav igakuine brutopalk on võrdne vähemalt kahe kolmandikuga riiklikust palgakünnisest, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 5 lõikele 2; b) liikmesriigid võivad loobuda artikli 5 lõikes 2 sätestatud palgale kehtestatud nõudest, kui taotleja on saanud kõrghariduse kohapeal ning bakalaureuse- ja magistrikraadi ühenduse territooriumil asuvas kõrgharidusasutuses; c) liikmesriigid ei nõua lisaks kõrghariduse tõendamisele töökogemuse tõendamist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik selliste riiklikes õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks, mida ELi kodanikud peavad töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud reguleeritud kutsealal osalemiseks järgima. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 2.  ELi sinise kaardi algne kehtivusaeg on kaks aastat ning seda pikendatakse vähemalt samaks kehtivusajaks. Kui tööleping kehtib vähem kui kaks aastat, antakse ELi sinine kaart töölepingu kehtivusajaks, millele lisatakse kolm kuud. 2.  ELi sinise kaardi algne kehtivusaeg on kolm aastat ning seda pikendatakse vähemalt veel kaheks aastaks. Kui tööleping kehtib vähem kui kolm aastat, antakse ELi sinine kaart töölepingu kehtivusajaks, millele lisatakse kuus kuud. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 a (uus) 2 a.  Olles elanud ELi sinise kaardi omanikuna liikmesriigis seaduslikult 36 kuud, võib asjaomane isik töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal muus liikmesriigis, elades samal ajal esimeses liikmesriigis. Piiriülese pendelrände täiendavad üksikasjad sätestatakse direktiivis .../.../EÜ [kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta]. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – esimene lõik 2.  Enne ELi sinise kaardi taotluse üle otsustamist võib liikmesriik hinnata oma tööturu olukorda ning kohaldada riiklikku korda, mis reguleerib vabade töökohtade täitmise tingimusi. 2.  Enne ELi sinise kaardi taotluse üle otsustamist võib liikmesriik hinnata oma tööturu olukorda ning kohaldada riiklikku ja ühenduse korda, mis reguleerib vabade töökohtade täitmise tingimusi. Oma kaalutlusõiguse raames arvestab liikmesriik riiklikku ja piirkondlikku tööjõuvajadust. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – esimene a lõik (uus) Liikmesriigid võivad lükata tagasi ELi sinise kaardi taotluse, et vältida oskustööjõu äravoolu sektorites, mis päritoluriikides kannatavad kvalifitseeritud töötajate puudumise all. Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 – teine lõik Tööturupoliitika raames võivad liikmesriigid eelistada liidu kodanikke, kolmandate riikide kodanikke, kui see on ette nähtud ühenduse õigusaktides, või kolmandate riikide kodanikke, kes elavad seaduslikult asjaomases liikmesriigis ja saavad seal töötushüvitist. Tööturupoliitika raames eelistavad liikmesriigid liidu kodanikke ning võivad eelistada kolmandate riikide kodanikke, kui see on ette nähtud ühenduse õigusaktides, või kolmandate riikide kodanikke, kes elavad seaduslikult asjaomases liikmesriigis ja saavad seal töötushüvitist. Liikmesriigid lükkavad tagasi ELi sinise kaardi taotluse nende tööturusektorite puhul, millele juurdepääs on teiste liikmesriikide töötajate jaoks piiratud 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktides sätestatud üleminekukorraga. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 1 Liikmesriik tühistab käesoleva direktiivi alusel antud ELi sinise kaardi või keeldub selle pikendamisest järgmistel juhtudel: 1.  Liikmesriik tühistab käesoleva direktiivi alusel antud ELi sinise kaardi või keeldub selle pikendamisest, kui ELi sinine kaart on omandatud pettusega, seda on võltsitud või omavoliliselt muudetud. a) kui see on omandatud pettusega, seda on võltsitud või omavoliliselt muudetud; 1 a.  Liikmesriik võib tühistada käesoleva direktiivi alusel antud ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest järgmistel juhtudel: b) kui ilmneb, et kõnealuse kaardi omanik ei vastanud või enam ei vasta artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimustele või et ta elab liikmesriigis muul eesmärgil kui see, milleks tal lubati elama asuda; a) kui ilmneb, et kõnealuse kaardi omanik ei vastanud või enam ei vasta artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimustele või et ta elab liikmesriigis muul eesmärgil kui see, milleks tal lubati elama asuda; c) kui kõnealuse kaardi omanik ei pea kinni artikli 13 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 14 sätestatud piirangutest. b) kui kõnealuse kaardi omanik ei pea kinni artikli 13 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 14 sätestatud piirangutest. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 3 3.  Liikmesriigid võivad tühistada ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise kaalutlusel. 3.  Liikmesriigid võivad tühistada ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest üksnes juhul, kui eksisteerib objektiivselt tõendatud oht avaliku korra tagamisele või avalikule julgeolekule või rahvatervisele. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 – esimene a lõik (uus) ELi sinise kaardi väljastamisega võtab liikmesriik endale kohustuse väljastada võimalikult kiiresti, kuid igal juhul mõistliku aja jooksul asjakohased dokumendid ja vajaduse korral viisad, enne kui taotleja peab alustama tööd, mille alusel talle sinine kaart väljastati, välja arvatud juhul, kui kõnealuselt liikmesriigilt ei saa seda õigustatult eeldada, sest tööandja või asjaomane kolmanda riigi kodanik jäid ELi sinise kaardi taotlemisega hiljaks. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 2.  Kui taotlusega seoses esitatud teave on puudulik, teatavad pädevad ametiasutused taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe. 2.  Kui taotlusega seoses esitatud teave on puudulik, teatavad pädevad ametiasutused võimalikult kiiresti taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 3 3.  Otsusest, millega lükatakse tagasi ELi sinise kaardi taotlus või millega nimetatud kaart jäetakse pikendamata või tühistatakse, teatatakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ja vajaduse korral tema tööandjale kirjalikult vastavalt asjakohaste riiklike õigusaktidega sätestatud teatamismenetlustele ning sellist otsust on võimalik vaidlustada asjaomase liikmesriigi kohtus. Teates osutatakse otsuse põhjustele, võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele. 3.  Otsusest, millega lükatakse tagasi ELi sinise kaardi taotlus või millega nimetatud kaart jäetakse pikendamata või tühistatakse, teatatakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ja vajaduse korral tema tööandjale kirjalikult vastavalt asjakohaste riiklike õigusaktidega sätestatud teatamismenetlustele ning sellist otsust on võimalik vaidlustada asjaomase liikmesriigi vastavalt riigi õigusaktidele määratud pädevas asutuses. Teates osutatakse otsuse põhjustele, võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1 1.  ELi sinise kaardi omaniku juurdepääsu tööturule piiratakse tema kahel esimesel asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna seadusliku elamise aastal sellises tasustatud majandustegevuses osalemisega, mis vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki lubamise tingimustele. Nii töölepingu nende tingimuste muutmiseks, mis mõjutavad liikmesriiki lubamise tingimuste täitmist, kui ka töösuhte muutmiseks on elukohaliikmesriigi pädevatelt ametiasututelt vaja eelnevat kirjalikku, vastavalt riiklikele menetlustele ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul antud luba. 1.  ELi sinise kaardi omaniku juurdepääsu tööturule piiratakse tema kahel esimesel asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna seadusliku elamise aastal sellises tasustatud majandustegevuses osalemisega, mis vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki lubamise tingimustele. Nii töölepingu nende tingimuste muutmiseks, mis mõjutavad liikmesriiki lubamise tingimuste täitmist, kui ka töösuhte muutmiseks on elukohaliikmesriigi pädevaid ametiasutusi vaja eelnevat kirjalikult teavitada vastavalt riiklikele menetlustele ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 2.  Pärast kaheaastast seaduslikku elamist asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna koheldakse nimetatud isikut seoses juurdepääsuga kõrget kvalifikatsiooni nõudvale tööle võrdselt kodanikega. ELi sinise kaardi omanik teatab oma töösuhte muutumisest elukohaliikmesriigi pädevatele ametiasutustele vastavalt riiklikele menetlustele. 2.  Pärast kaheaastast seaduslikku elamist asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna koheldakse nimetatud isikut võrdselt kodanikega. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 1.  Töötus ei ole iseenesest põhjus ELi sinise kaardi tühistamiseks, välja arvatud juhul, kui see kestab kauem kui kolm järjestikust kuud. 1.  Töötus ei ole iseenesest põhjus ELi sinise kaardi tühistamiseks või pikendamata jätmiseks, välja arvatud juhul, kui see kestab kauem kui kuus järjestikust kuud. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 a (uus) 1 a.  ELi sinise kaardi omanikul on õigus viibida liikmesriigi territooriumil seni, kuni ta läbib koolitust, mille eesmärk on tema ametialaste oskuste tõstmine või ametialane ümberõpe. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2 2.  Sellel ajavahemikul on ELi sinise kaardi omanikul õigus otsida tööd ja võtta töökoht vastu vastavalt artikli 13 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele, olenevalt sellest, kumb on asjakohane. 2.  Lõigetes 1 ja 1 a märgitud ajavahemikul on ELi sinise kaardi omanikul õigus otsida tööd ja võtta kõrget kvalifikatsiooni nõudev töökoht vastu vastavalt artikli 13 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele, olenevalt sellest, kumb on asjakohane. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 2 2.  Liikmesriigid võivad piirata lõike 1 punktides c ja i nimetatud õigusi, mis on seotud stipendiumite ja riikliku elamispinna saamisega seotud menetlusega, juhul, kui ELi sinise kaardi omanik on viibinud või tal on õigus viibida asjaomase liikmesriigi territooriumil vähemalt kolm aastat. välja jäetud Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 3 3.  Liikmesriigid võivad piirata võrdset kohtlemist sotsiaalabi valdkonnas juhul, kui ELi sinise kaardi omanikule on antud EÜ pikaajalise elaniku staatus kooskõlas artikliga 17. välja jäetud Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 2 a (uus) 2 a.  Artikli 8 lõiget 2 tõlgendatakse nii, et ELi sinise kaardi omanik on ELi sinise kaardi kehtivuse aja, kaasa arvatud pikendamine, elanud seaduslikult esimese liikmesriigi territooriumil. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 4 4.  Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 9 lõike 1 punktist c pikendavad liikmesriigid EÜ pikaajalise elaniku staatust omava ELi sinise kaardi omanikule ja tema pereliikmetele lubatud äraolekuaega 24 järjestikuse kuuni. 4.  Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 9 lõike 1 punktist c võivad liikmesriigid pikendada EÜ pikaajalise elaniku staatust omava ELi sinise kaardi omanikule ja tema pereliikmetele lubatud äraolekuaega 24 järjestikuse kuuni. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 5 5.  Lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid direktiivist 2003/109/EÜ kohaldatakse ainult juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik saab esitada tõendid, et ta on ühenduse territooriumilt ära olnud seoses palgatöötajana või füüsiliselt isikust ettevõtjana majandustegevuses osalemisega, vabatahtliku teenistuse osutamisega või õpingutega oma päritoluriigis. 5.  Lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid direktiivist 2003/109/EÜ kohaldatakse ainult juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik saab esitada tõendid, et ta on ühenduse territooriumilt ära olnud seoses oma päritoluriigis palgatöötajana või füüsiliselt isikust ettevõtjana majandustegevuses osalemisega, vabatahtliku teenistuse osutamisega või õpingutega, et ergutada mainitud spetsialistide korduvrännet, samuti kõnesolevate võõrtöötajate hilisemat osalemist oma päritoluriigi koolitustel ning teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 3 – sissejuhatav osa 3.  Kooskõlas artiklis 12 sätestatud menetlusega töötleb teine liikmesriik seda teadet ning teatab kirjalikult taotlejale ja esimesele liikmesriigile oma otsusest: 3.  Kooskõlas artiklis 12 sätestatud menetlusega töötleb teine liikmesriik seda taotlust ja käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud dokumente ning teatab kirjalikult taotlejale ja esimesele liikmesriigile oma otsusest: Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 3 – punkt b b) keelduda ELi sinise kaardi andmisest ning kohustada kooskõlas riiklikus õiguses sätestatud korraga, sealhulgas riigist väljasaatmise kord, taotlejat ja tema pereliikmeid lahkuma oma territooriumilt, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused ei ole täidetud. Esimene liikmesriik võtab ELi sinise kaardi omaniku ja tema pereliikmed kohe ilma formaalsusteta tagasi. Pärast tagasivõtmist kohaldatakse artiklit 14. b) keelduda ELi sinise kaardi andmisest, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused ei ole täidetud või kui on olemas keeldumise põhjused vastavalt artiklile 9. Sel juhul kohustab liikmesriik, kui taotleja asub juba tema territooriumil, kooskõlas riiklikus õiguses sätestatud korraga, sealhulgas riigist väljasaatmise kord, taotlejat ja tema pereliikmeid lahkuma oma territooriumilt. Esimene liikmesriik võtab ELi sinise kaardi omaniku ja tema pereliikmed kohe ilma formaalsusteta tagasi. Pärast tagasivõtmist kohaldatakse artiklit 14. Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 2 2.  Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2003/109/EÜ artikli 14 lõikes 3 sätestatud tööturule juurdepääsu piiranguid, peab ta eelistama isikut, kellel on elamisluba "pikaajaline elanik – EÜ/ELi sinise kaardi omanik", teistele kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad asjaomases liikmesriigis elamist samadel eesmärkidel. 2.  Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2003/109/EÜ artikli 14 lõikes 3 sätestatud tööturule juurdepääsu piiranguid, võib ta eelistada isikut, kellel on elamisluba "pikaajaline elanik – EÜ/ELi sinise kaardi omanik", teistele kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad asjaomases liikmesriigis elamist samadel eesmärkidel, kui on tegemist olukorraga, kus konkreetse töö puhul on kaks või enam kandidaati võrdse kvalifikatsiooniga. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 1.  Liikmesriigid teatavad otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikliga 7, artikli 9 lõikega 2, artikli 19 lõikega 5 ja artikliga 20 seotud seadusandlike ja reguleerivate meetmete võtmisest. 1.  Liikmesriigid teatavad otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikliga 7, artikli 9 lõikega 2, artikli 19 lõikega 5 ja artikliga 20 seotud seadusandlike ja reguleerivate meetmete võtmisest ning milliste meetmetega on täpsemalt tegemist. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 – lõige 3 3.  Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. aprillil [ühe aasta pärast alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast] esitavad liikmesriigid otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele statistika selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ELi sinine kaart, kelle vastavat kaarti on pikendatud ja tühistatud, märkides ära nende kodakondsuse ja kutseala. Samuti edastatakse statistika riiki lubatud pereliikmete kohta. Lisaks märgitakse esitatud teabes artiklite 19–21 kohaselt liikmesriiki lubatud ELi sinise kaardi omanike ja nende pereliikmete eelnev elukohaliikmesriik. 3.  Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. aprillil [ühe aasta pärast alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast] esitavad liikmesriigid otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele statistika selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ELi sinine kaart, kelle vastavat kaarti on pikendatud ja tühistatud, märkides ära nende kodakondsuse ja kutseala isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide kohaselt. Samuti edastatakse statistika riiki lubatud pereliikmete kohta, välja arvatud nende kutseala puudutav teave. Lisaks märgitakse esitatud teabes artiklite 19–21 kohaselt liikmesriiki lubatud ELi sinise kaardi omanike ja nende pereliikmete eelnev elukohaliikmesriik.