Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 8/2007 kohta, mis käsitleb halduskoostööd käibemaksu valdkonnas (2008/2151(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas koos komisjoni vastustega(1);
– võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ,Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(2);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0427/2008),
A. arvestades, et käibemaksust kõrvalehoidumine ja käibemaksupettus ei mõjuta mitte ainult liikmesriikide eelarvete rahastamist, vaid ka ELi omavahendite süsteemi, kuna käibemaksust laekuvate omavahendite osa tuleb kompenseerida liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (RKT) põhinevate omavahendite kasvust ja seetõttu mõjutavad käibemaksupettuse põhjustatud moonutused omavahendite süsteemi üldist tasakaalu;
B. arvestades, et komisjon märgib oma 31. mai 2006. aasta teatises kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta (KOM(2006)0254), et liikmesriigid ei kasuta piisavalt halduskoostöö võimalusi, mis on avanenud õigusraamistiku tugevdamisega määruse (EÜ) nr 1798/2003(3) näol, ja et komisjon leiab, et halduskoostöö kasutamine ei ole proportsionaalne ühendusesisese kaubanduse mahuga;
C. arvestades, et kontrollikoja eriaruandes nr 8/2007 sisalduv analüüs selle kohta, kas teabevahetus liikmesriikide vahel toimub õigeaegselt ja tõhusalt ning kas halduskoostööd toetavad asjakohased haldusstruktuurid ja menetlused, kinnitas seda, et määruse (EÜ) nr 1798/2003 peamine eesmärk, st tõhus halduskoostöö käibemaksust kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks, on jäänud saavutamata,
1. tervitab kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007, milles antakse sõltumatu hinnang halduskoostööle võitluses käibemaksust kõrvalehoidumise ja käibemaksupettuse vastu ja analüüsitakse väga üksikasjalikult liikmesriikide vastavaid näitajaid ja komisjoni rolli; teeb kontrollikoja järelduste põhjal järelduse, et määrus (EÜ) nr 1798/2003 ei ole halduskoostöö korraldamiseks tõhus vahend, kuivõrd osa liikmesriike tõkestab selle rakendamist ja komisjoni roll on piiratud;
Käibemaksupettuste määratlemine
2. on teadlik asjaolust, et käibemaksust kõrvalehoidumise ja käibemaksupettuse tegelikku mahtu on keeruline hinnata, kuna paljud liikmesriigid kas ei kogu või ei avalda andmeid; märgib, et kontrollikoja esitatud hinnangul ulatus saamata jäänud käibemaksutulu Saksamaal 2005. aastal 17 miljardi euroni ja Ühendkuningriigis 2005–2006. maksuaastal 18,2 miljardi euroni; märgib, et käibemaksupettuse maht võib mahult ületada kogu ühenduse aastaeelarvet;
3. tervitab komisjoni algatust viia läbi uuring usaldusväärsete hinnangute saamiseks maksupettuse, sealhulgas käibemaksupettuse mahu kohta erinevates liikmesriikides; kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamendi pädevaid komisjone uuringu tulemustest kohe, kui need on kättesaadavad;
4. nõuab nõukogult ja komisjonilt tungivalt, et nad enam tähtsustaksid ühise lähenemisviisi väljatöötamist käibemaksupettuse ulatuse kindlaksmääramiseks ja analüüsimiseks; see võimaldaks hinnata, kas liikmesriikide rakendatud meetmed võitluses käibemaksust kõrvalehoidmise ja käibemaksupettuse vastu on edukad või viivad need üksnes käibemaksupettuste ümberpaiknemiseni teistesse majandussektoritesse või teistesse liikmesriikidesse;
5. nõuab nõukogult, komisjonilt ja liikmesriikidelt, et nad võtaksid täies mahus arvesse Euroopa Liidu kõrgeimate kontrolliasutuste juhatajatest koosneva kontaktkomitee 2007. aasta detsembris tehtud soovitusi, mis sisaldavad ettepanekuid selle kohta, kuidas liikmesriigid saaksid täiustada oma hinnanguid ja kuidas saaks luua käibemaksupettuse hindamise ühtse mudeli;
Puudused liikmesriikide ametiasutuste tegevuses
6. on mures kontrollikoja poolt tuvastatud puuduste pärast liikmesriikide vahelises halduskoostöös käibemaksu valdkonnas;
7. tunneb muret kontrollikoja tähelepaneku üle, et mõnes liikmesriigis ei täideta tõhusa koostöö põhinõudeid; märgib eelkõige järgmisi puudusi:
-
ühe liikmesriigi poolt teisele esitatud teabevahetuse päringutest peaaegu pooltele ei vastatud praegu kehtiva kolmekuulise tähtaja jooksul;
-
kesksete sideorganite, st teabevahetuse peamiste kanalite puudulik organisatoorne ülesehitus suurendas viivitusi; Itaalia ja Madalmaad jagasid oma kesksete sideorganite ülesanded mitme üksuse vahel nende tegevust tõhusalt kooskõlastamata ja Saksamaa jagas oma kesksed sideorganid mitmeks teenistuseks teisi liikmesriike sellest nõuetekohaselt teavitamata;
-
esinevad märkimisväärsed arvulised erinevused teabepäringute osas, mida liikmesriigid väidavad olevat saanud ja mida teised liikmesriigid väidavad olevat neile esitanud; Itaalia väitis, et sai 54% vähem ja Saksamaa 32% rohkem teabepäringuid, kui teised liikmesriigid neile riikidele endi väitel 2005. aastal esitasid;
8. nõuab liikmesriikidelt teabevahetuse päringutele õigeaegse vastamise tagamist; on veendunud, et esitatud muudatusettepanekud käibemaksu direktiivi(4) ja määruse (EÜ) nr 1798/2003 kohta eesmärgiga vähendada teabekogumise ja -vahetuse tähtaega avaldavad täielikku mõju vaid siis, kui liikmesriigid, kes seda veel teinud ei ole, viivad sisse kontrollimehhanismid päringutele õigeaegse vastamise tagamiseks; palub komisjoni teavitada parlamenti konkreetsete liikmesriikide saavutustest kontrollimehhanismide sisseseadmisel ja hinnata nende mehhanismide tõhusust;
9. palub nõukogul selgitada andmete lahknevust ühele või teisele liikmesriigile adresseeritud teabepäringute arvu osas: kui palju päringuid on see liikmesriik teistelt saanud enda kinnitusel ja kui palju päringuid väidavad sellele riigile esitanud olevat teised liikmesriigid; palub komisjoni see probleem kiiresti lahendada;
10. esitab komisjonile soovituse, et liikmesriigid annaksid Lissaboni strateegia kohaste riiklike reformiprogrammide raames aru teiste liikmesriikide suhtes võetud andmete esitamise kohustuse täitmisest; peab oluliseks, et juhul, kui andmete esitamine ühelt liikmesriigilt teisele süstemaatiliselt viivitub, algataks komisjon rikkumismenetlused selle liikmesriigi suhtes, kes andmete esitamisega viivitab;
11. kutsub komisjoni üles hõlbustama heade tavade jätkuvat vahetamist ja halduskoostöö organisatsioonilise korralduse koordineerimist liikmesriikide vahel;
12. kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära võimalust delegeerida teabevahetuse pädevus kohalikele maksuasutustele, et koostööd kiirendada ja selle kvaliteeti parandada; märgib, et komisjon tegi 2007. aastal kättesaadavaks turvalise elektroonilise teabekanali erinevate liikmesriikide kohalike asutuste vahel;
13. tõdeb, et ELi tasandi halduskoostöö on maksupettuste vastu võitlemise oluline vahend; julgustab liikmesriike kasutama täielikult ära võimalusi tulemusliku halduskoostöö sisseseadmiseks kohalike maksuametite vahel, muu hulgas elektrooniliste sidevahendite abil;
14. märgib, et Belgia asutas spontaanse teabevahetuse parandamiseks Eurocaneti (Euroopa karusellpettuste vastu võitlemise võrgustik); märgib, et seni osaleb teabevahetuses varifirmade pettuses osalemises kahtlustatavate ettevõtjate kohta 24 liikmesriiki;
15. märgib, et ekspertide sõnul võimaldab Eurocanet maksuasutustel käibemaksupettust kiiremini avastada, kuna võrgustik tagab ulatusliku teabevahetuse, kasutab Belgia ametiasutusi keskse koordineerimispunktina ja võimaldab pettustevastaste operatiivsete haldusteenistuste kaasamise;
16. märgib samas, et Eurocaneti tõhusust kahandab asjaolu, et kolm suurt liikmesriiki – Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriik – selles ei osale; kutsub Saksamaad, Itaaliat ja Ühendkuningriiki üles Eurocanetiga ühinema;
17. tunneb muret selle üle, et kontrollikoda avastas tõsiseid puudujääke käibemaksuteabe vahetamise süsteemis (VIES) seoses viivitustega andmete kogumisel ja tuvastamisel ning probleemidega ebakorrektsete andmete parandamisel; nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt nende puudujääkide kiiret parandamist 2008. aasta lõpuks;
18. ei suuda mõista, miks liikmesriigid ei ole – vaatamata komisjoni püüdlustele kokkulepet vahendada – ikka veel jõudnud kokkuleppele käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite tühistamise ühtsete kriteeriumide osas, kuigi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kohese tühistamise võimalus on tähtis vahend käibemaksupettuste peatamisel ja ärahoidmisel;
19. peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei kasuta küllaldasel määral üheaegseid mitmepoolseid kontrolle, kuigi nende rahastamise tagab ühendus ja kontrollikoja hinnangul võib neid kasutades saavutada häid tulemusi;
20. väljendab eelkõige ülalnimetatud kontrollikoja täheldatud puuduste tõttu Saksamaal kahetsust, et Saksamaa ei nõustunud kontrollikoja audititaotlusega; toetab kontrollikoja seisukohta, et Saksamaa keeldumine tähendab EÜ asutamislepingu kohaste kohustuste rikkumist; märgib, et komisjon on algatanud Euroopa Kohtus rikkumismenetluse Saksamaa vastu; kutsub kontrollikoda üles viima Saksamaal läbi kavandatud auditi, juhul kui Euroopa Kohus tuvastab rikkumise;
21. märgib, et nõukogu maksuküsimuste töörühm arutas kontrollikoja eriaruannet; kutsub nõukogu üles võtma 2008. aasta detsembriks vastu ametlikud järeldused kontrollikoja leidude kohta, nagu tehakse muude eriaruannete osas komisjoni eelarvele heakskiidu andmise menetluse käigus;
Järelmeetmed kontrollikoja järeldustele uute ühenduse õigusaktide näol
22. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta käibemaksu direktiivi(5) ja halduskoostööd käibemaksu valdkonnas käsitlevat määrust(6), et kiirendada teabe kogumist ja vahetamist ühendusesiseste tehingute kohta alates 2010. aastast, ning nõuab tungivalt, et nõukogu kavandatud meetmed kiiresti vastu võtaks;
23. kutsub komisjoni üles esitama täiendavaid ettepanekuid, mille eesmärk on tugevdada liikmesriikide suutlikkust koguda tasumata käibemaksu, tehes ettevõtjad ühiselt ja üksikult vastutavaks saamata jääva maksutulu eest, kui ettevõtjapoolne aruandluskohustuse rikkumine on hõlbustanud pettuse toimepanemist;
24. kutsub komisjoni üles esitama täiendavaid ettepanekuid seoses kõigi teiste liikmesriikide automaatse juurdepääsuga liikmesriikide poolt kogutavatele teatavatele mittetundlikele andmetele nende maksukohustuslaste kohta ning käibemaksukohustuslaste registreerimise ja registrist kustutamise korra ühtlustamisega, et tagada fiktiivsete maksukohustuslaste kiire tuvastamine ja registrist kustutamine;
Komisjoni praegune roll ja tulevikuväljavaated
25. märgib, et määruse (EÜ) nr 1798/2003 kohaselt hindab komisjon halduskoostöö toimimist ja koondab kokku liikmesriikide kogemused; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse luua kvantifitseeritavate näitajatega järelevalvesüsteem, et hinnata seda, kas liikmesriigid on suutelised andma üksteisele tõhusat abi ja kas nad seda tegelikult ka teevad; nõuab komisjonilt Euroopa Parlamendi teavitamist olukorrast enne eelseisva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse algust;
26. märgib, et komisjonil puudub juurdepääs määruse (EÜ) nr 1798/2003 alusel vahetatava teabe sisule ning et tema tegevus piirdub teabevõrgustiku hoolduse ja arendamisega; nõustub kontrollikoja seisukohaga, et see pärsib komisjoni suutlikkust välja selgitada probleemide põhjuseid ja välja pakkuda lahendusi;
27. märgib, et liikmesriigid keelduvad andmast komisjonile (OLAF) juurdepääsu määruse (EÜ) nr 1798/2003 alusel vahetatava teabe sisule ja Eurocaneti raamistikus vahetatavale teabele; võtab teadmiseks komisjoni (OLAF) seisukoha, et kui talle antaks juurdepääs andmetele, looks ta märkimisväärselt lisandväärtust, analüüsides suundumusi ja värskelt avastatud pettuseskeeme ühenduse vaatenurgast;
28. märgib, et Europol avas 2008. aasta aprillis analüüsimiseks koostatud tööfaili ühendusesisese varifirmade pettuse kohta, mille eesmärk on välja selgitada pettuste korraldajad, paljastada nende kuritegelikud võrgustikud ja analüüsida kõige levinumaid ühendusesiseseid varifirmade pettuse vorme;
29. võtab teadmiseks nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) 7. oktoobri 2008. aasta järeldused, milles lepiti kokku nn Eurofisci loomises liikmesriikidevahelise koostöö parandamiseks käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgil; märgib, et Eurofisc tugineks Eurocanetile; märgib lisaks, et nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) poolt vastu võetud suuniste kohaselt oleks Eurofisc liikmesriikidevaheline detsentraliseeritud teabevahetusvõrgustik, mis hõlmaks kõiki liikmesriike vabatahtlikkuse alusel ja mille korraldus lepitakse kokku osalevate liikmesriikide vahel komisjoni toetusel;
30. nõustub, et olulise edasimineku saavutamiseks käibemaksupettuse vastases koostöös on vaja tugevat poliitilist stiimulit; on siiski veendunud, et Eurofisci loomine saab anda lisandväärtust üksnes juhul, kui selles osalemine on kõigile liikmesriikidele kohustuslik, et vältida Eurocanetile osaks saanud probleeme, ning kui komisjon osaleb täiel määral Eurofisci tegevuses ja koordineerib seda;
31. palub nõukogu jätkata läbirääkimisi ettepaneku üle võtta vastu määrus vastastikuse haldusabi andmise kohta võitluses Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustavate maksupettustega, sealhulgas käibemaksupettusega; see peaks andma detailse raamistiku maksupettuste-vastaseks valdkondade vaheliseks halduskoostööks;
32. kutsub komisjoni vastutavaid talitusi – maksunduse ja tolliliidu peadirektoraati ja Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) – üles looma töökonda järgmiste küsimuste uurimiseks:
–
kuidas on komisjonil võimalik saavutada sünergiat käibemaksupettuse vastu võitlevate erinevate talituste vahel selliselt, et välditaks tegevuse kattumist ja konkurentsi erinevate talituste vahel?
–
millises ulatuses tuleks komisjonile tagada juurdepääs liikmesriikide vahel vahetatava teabe sisule?
–
kas komisjonist võiks saada liikmesriikide vahelise halduskoostöö keskne koordineeriv organ ja kui see on nii, siis kuidas?
–
kuidas peaks komisjoni võitlus käibemaksupettuse vastu olema seotud Europoli ja Eurojusti tegevusega?
Koostöö tugevdamine kohtuasutuste vahel
33. kutsub liikmesriike üles kaotama siseriiklikes õigusaktides sisalduvad õiguslikud takistused, mis pärsivad piiriülest süüdistuse esitamist, eelkõige juhtumite korral, kus käibemaksukahju on saanud teine liikmesriik;
34. märgib, et komisjoni hinnangul kaitseb käibemaksu omavahenditest saadud ühenduse tulusid Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse 1995. aasta konventsioon(7); märgib, et nõukogu võttis 1997. aastal vastu seletuskirja, milles käibemaks jäeti selgesõnaliselt konventsiooni kohaldamisalast välja; märgib, et seletuskirjal ei ole õiguslikult siduvat mõju; kutsub nõukogu üles oma tõlgendust ümber vaatama, et kõrvaldada süüdistuse esitamise õiguslikud takistused piiriülese käibemaksupettuse korral;
o o o
35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Europolile, Eurojustile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.