Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon naiste olukorra kohta Balkani riikides (2008/2119(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 6 ja 49;
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 1325 (2000), mille teemaks on naised, rahu ja julgeolek;
– võttes arvesse inimõiguste Viini konverentsi (1993), kus tunnustati inimõigusi ja mõisteti hukka inimõiguste rikkumine kultuuri või traditsioonide nimel;
– võttes arvesse Brüsseli deklaratsiooni inimkaubanduse takistamise ja selle vastu võitlemise kohta, mis võeti vastu 20. septembril 2002;
– võttes arvesse komisjoni 2007. aasta arenguaruandeid kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide kohta, mis on lisatud komisjoni 6. novembri 2007. aasta teatisele "Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastateks 2007–2008" (KOM(2007)0663);
– võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2007. aasta teatist "ELi meetmed ebakindlates olukordades – säästvat arengut, stabiilsust ja rahu edendavad meetmed keerulises keskkonnas" (KOM(2007)0643);
– võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2008. aasta teatist "Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaadete avardamine" (KOM(2008)0127);
– võttes arvesse Kagu-Euroopa stabiilsuspakti raames tegutseva soolist võrdõiguslikkust käsitleva töörühma tegevust ja arenguaruannet (2004);
– võttes arvesse uurimust "Naiste olukord Balkani maades: võrdlev perspektiiv", mille tegi Marina Blagojević Euroopa Parlamendi tellimusel (Belgrad, veebruar 2003);
– võttes arvesse oma 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta Kagu-Euroopas(1);
– võttes arvesse oma 6. juuli 2005. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta Türgi sotsiaal-, majandus- ja poliitilises elus(2) ning oma 13. veebruari 2007. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta Türgi ühiskondlikus, majandus- ja poliitilises elus(3);
– võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni romi naiste olukorra kohta Euroopa Liidus(4);
– võttes arvesse järeldusi, mis sõnastati 21.–22. juunil 2008 Ljubljanas Ljubljana humanitaarteaduste ülikoolis Institutum Studiorum Humanitatis toimunud rahvusvahelisel konverentsil "Naised konfliktide lahendamises";
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0435/2008),
1. on arvamusel, et poliitilise ja majandusliku stabiliseerumise jätkumine ning demokraatlike institutsioonide loomine Balkani riikides nõuab naiste aktiivset osalemist (arvestades, et naised moodustavad veidi üle poole elanikkonna arvust);
2. väljendab muret selle üle, et soolist võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide väljatöötamine ning nende elluviimine (institutsioonilisel, majanduslikul, inimressursside tasandil) ei ole täielikult tagatud, ehkki on olemas erinevus nende riikide vahel, mis on alustanud ühinemisläbirääkimisi, ja nende vahel, mis ei ole;
3. rõhutab naiste võrdõiguslikkuse ja tööturul võrdse osalemise tähtsust, mis on hädavajalikud naiste majandusliku sõltumatuse tagamiseks, riigi majanduskasvuks ja võitluses vaesuse vastu, mis ohustab naisi rohkem kui mehi;
4. märgib, et sotsiaalteenuste ja riigi kulutuste vähenemine näiteks tervishoiule, laste- ja perehooldusele on ebaproportsionaalselt mõjutanud just naisi; juhib tähelepanu sellele, et need palgavälised hüved ja teenused võimaldasid naistel teha tasustatavat tööd ning seega ühendada töö- ja pereelu;
5. väljendab muret, et üldiselt tööturul alaesindatud naised on üleesindatud teatavatel (traditsioonilistel nn naiste) töökohtadel, kus nende olukord on ebakindel, seda eriti maapiirkondades; nõuab seoses sellega erimeetmeid vähemtasustatavate valdkondade feminiseerimise ennetamiseks; on samuti mures naiste ja meeste palgaerinevuse ning naiste ees seisvate raskuste pärast omaenda ettevõtte asutamisel;
6. kutsub Balkani riikide valitsusi üles kehtestama naiste ja meeste võrdse palga õigusliku raamistiku, abistama naisi era- ja tööelu ühitamisel ning pakkuma sel eesmärgil kvaliteetseid, kättesaadavaid ja soodsaid lastehoiuteenuseid ning vanurite hooldamise võimalusi, samuti kõrvaldama naiste ettevõtlust pidurdavaid takistusi;
7. rõhutab hariduse tähtsust nii naiste kui ka meeste sotsiaalsete rollidega seotud stereotüüpide ja kultuuriliste stereotüüpide kaotamisel ning tõsiasja, et haridussüsteem ise ei tohiks toetada stereotüüpseid eeskujusid, sealhulgas karjäärivalikul;
8. juhib tähelepanu üldiselt puudulikule tervishoiuinfrastruktuurile, eriti maapiirkondades, ning kutsub valitsusi üles tagama naistele korrapäraseid läbivaatusi emakakaela-ja rinnavähi ennetamiseks ning HIV/AIDSi teste, sest naised on selle suhtes haavatavamad kui mehed; rõhutab sõjategevuse ohvriks langenud naiste psühholoogilise ja meditsiinilise rehabiliteerimise tähtsust;
9. on arvamusel, et Balkani riikides ei tohiks enam sõja tõttu kannatanud naistesse suhtuda kui sõjategevuse ohvritesse, vaid pigem kui stabiliseerimise ja konfliktide lahendamise osalistesse; rõhutab, et Balkani riikide naised saavad nimetatud rolli täita alles siis, kui nad on võrdselt esindatud poliitilises ja majanduslikus otsustusprotsessis; väljendab heameelt kvootide üle ja kutsub riike, mis ei ole veel seda teinud, toetama naiste esindatust, ja vajadusel kehtestama erakondades ja rahvusassambleedes tõhusalt kvoote, ning julgustab riike, mis on seda juba teinud, nimetatud protsessi jätkama, et tagada naiste osalemine poliitikaelus ja saada üle alaesindatusest, et eemaldada lõplikult takistused karjääriredelil tõusmisele ja võtma positiivseid meetmeid tagamaks, et naised ja mehed saaksid juba noorelt teada kodanikuõigustest ja rakendaksid neid;
10. on mures, et hiljuti enamikus Balkani riikides kehtestatud õiguslikust raamistikust hoolimata jätkub koduvägivald ja verbaalne kuritarvitamine; kutsub seetõttu asjassepuutuvaid riike üles võtma meetmeid ohvrite varjupaikade loomiseks ning tagama õiguskaitseorganite, õigusasutuste ja teenistujate suurema tundlikkuse nimetatud nähtuse suhtes;
11. rõhutab, et koduvägivald on veelgi levinum, kui olemasolevates andmetes kajastub, ning asjaomane statistika ja andmed on killustatud, halvasti kogutud ning standardimata isegi nendes riikides, mis on selles valdkonnas võtnud vastu konkreetsed seadused;
12. rõhutab teadlikkuse tõstmise kampaaniate tähtsust stereotüüpide-, (soolise, kultuurilise, usulise) diskrimineerimise- ja koduvägivallavastases võitluses ning võitluses soolise võrdõiguslikkuse eest üldiselt; märgib, et neid kampaaniaid tuleks täiendada naise positiivse rollimudeli edendamisega meedias, reklaamides, õppematerjalides ja Internetis;
13. tervitab õigusliku ning institutsioonilise raamistiku hiljutisi arenguid, mis peegeldab tõsist pühendumust tagada asjassepuutuvates riikides naiste ja meeste võrdsed võimalused; kordab samal ajal, et tuleb võtta jõulisi meetmeid õigusnormide igakülgseks rakendamiseks;
14. kutsub Balkani riikide valitsusi üles astuma samme, et valmistada ette soolise võrdsuse integreeritud lähenemisviisi rakendamine sotsiaalse ja poliitilise elu kõikidel tasanditel ja valdkondades;
15. kutsub kõiki liikmesriike, kes ei ole veel seda teinud, võtma vastu riiklikud kavad ÜRO Julgeolekunõukogu eespool nimetatud resolutsiooni rakendamiseks ja rakendama seda Balkani riikidega suhtlemisel;
16. on mures, et Balkani riigid on inimkaubanduse transiitmaad ning et tavaliselt on inimkaubanduse ohvrid naised ja lapsed; rõhutab, et sooline võrdõiguslikkus, teadlikkuse tõstmise kampaaniad, korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastased meetmed on olulise tähtsusega inimkaubanduse ennetamisel ning võimalike ohvrite kaitsmisel;
17. kutsub Balkani riike võtma koheselt meetmeid, et ennetada prostitutsiooni, konkreetsemalt lapsprostitutsiooni ja pornograafiat, et tugevdada karistusi prostitueerimisele sundimise või meelitamise eest ja/või osalemise eest pornograafiliste materjalide valmistamisel, ning kriminaliseerima lapspornograafia Internetis;
18. rõhutab VVOde ja naiste organisatsioonide tähtsust naiste probleemide identifitseerimisel ning asjakohaste lahenduste leidmisel, eelkõige Kagu-Euroopa stabiilsuspakti raames tegutseva soolist võrdõiguslikkust käsitleva töörühma osa piirkonna demokraatlike protsesside ja stabiilsuse arendamisel; tervitab VVOde tööd ja soovitab parimate tavade jagamist soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas asjassepuutuvate riikide vahel ning Euroopa VVOde võrgustikuga;
19. kutsub komisjoni üles eraldama ühinemiseelseid vahendeid naiste õiguste tugevdamiseks Balkani riikides, eelkõige naiste VVOde ja naisteorganisatsioonide kaudu;
20. kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult Kopenhaageni kriteeriume, eriti seoses naiste ja meeste võrdsete võimalustega ning naiste õigustega kandidaat- ja võimalikes kandidaatriikides, ning nõudma nende täitmist; kutsub Balkani kandidaat- ja võimalikke kandidaatriike üles ühtlustama oma diskrimineerimisvastaseid ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid õigusakte ühenduse õigustikuga, pidades silmas võimalikku tulevast ühinemist;
21. kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et eespool nimetatud 5. märtsi 2008. aasta teatises sätestatud poliitika, mille eesmärk on tugevdada Lääne-Balkani riikide VVOsid, keskenduks eelkõige naiste aktiivsemale osalemisele kodanikuühiskonnas;
22. rõhutab, et romi naised kannatavad mitmete diskrimineerimisvormide (rassiline, etniline, sooline) all ning on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse suhtes haavatavamad; nimetatud probleemidega tegelemiseks on vaja diferentseeritud lähenemisviisi; eelkõige põrkuvad romi naised mitmes riigis eelarvamustega ja neid mõjutab kodakondsuse puudumine, nende juurdepääs kvaliteetsele haridusele on piiratud, nende elamistingimused on puudulikud, nad ei saa kasutada tervishoiuteenuseid ning nende seas on kõrge töötute osakaal ning ühiskonna poliitilises ja avalikus elus osalemise tase on madal;
23. on mures, et puuduvad ajakohastatud statistiline teave ja näitajad naiste olukorra hindamiseks Balkani riikides;
24. kutsub Balkani piirkonna kandidaatriike ja võimalikke kandidaatriike üles tagama, et kaotatakse kõik diskrimineerimise vormid ja eelarvamused naiste, eelkõige romide suhtes, kes kannatavad mitme diskrimineerimisvormi all; kutsub Balkani riike üles kehtestama tõhusa ja praktilise diskrimineerimisvastase strateegia, mida rakendatakse kõikidel (riigi ja kohalikel) tasanditel;
25. kutsub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti jälgima soolise võrdõiguslikkuse olukorda ka Balkani riikides, pöörates eritähelepanu kandidaatriikidele;
26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide, kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.