Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2177(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0434/2008

Esitatud tekstid :

A6-0434/2008

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/12/2008 - 7.12
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0583

Vastuvõetud tekstid
PDF 195kWORD 52k
Neljapäev, 4. detsember 2008 - Brüssel
Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamine
P6_TA(2008)0583A6-0434/2008

Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta nende suureneva mõju vähendamiseks kalavarudele, kalandusele ja vesiviljelusele (2008/2177(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2008. aasta teatist "Ühise kalanduspoliitika roll ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi rakendamisel merenduse juhtimises" (KOM(2008)0187);

–   võttes arvesse nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(2) ("linnukaitsedirektiiv");

–   võttes arvesse komisjoni 28. mai 2002. aasta teatist ühise kalanduspoliitika reformi kohta (KOM(2002)0181);

–   võttes arvesse komisjoni 19. septembri 2002. aasta teatist "Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia" (KOM(2002)0511);

–   võttes arvesse põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 27. ja 28. jaanuaril 2003. aastal Brüsselis toimunud kohtumise lõppjäreldusi;

–   võttes arvesse oma 15. veebruari 1996. aasta resolutsiooni kormoranidega seonduvate probleemide kohta Euroopa kalanduses(3);

–   võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0434/2008),

A.   arvestades kormoranide (Phalacrocorax carbo) asurkondade kiiret suurenemist Euroopa Liidu territooriumil ning seda, et nende kogupopulatsioon on Euroopas viimase 25 aasta jooksul kasvanud 20 korda ja hõlmab praegu hinnanguliselt vähemalt 1,7 kuni 1,8 miljonit lindu;

B.   arvestades vesiviljelusettevõtetele ja paljude liikmesriikide mererannikul ja sisevetes elutsevate arvukate looduslike kalaliikide varudele tekitatud tõendatud ja püsivaid kahjusid;

C.   arvestades, et ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi rakendamine nii mere- ja rannikualade kui siseveekogude majandamiseks vajab tasakaalustatud poliitikat, mis suudab tagada tasakaalu kalavarude säästva kasutamise erinevate, ent sellegipoolest õiguspäraste eesmärkide vahel: ühelt poolt linnukaitse ja mitmekesise linnu- ja kalafauna säilitamine ning teiselt poolt kalurite ja kalakasvatajate õiguspärane huvi kasutada kalavarusid ökonoomselt ; arvestades samuti, et nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007 (millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks)(5) esitab näite sellise tasakaalustatud poliitika kohta;

D.   arvestades, et lisaks sellele on kormoranid põhjustanud paljudes liikmesriikides püsivaid kahjustusi teatavate piirkondade taimestikule;

E.   arvestades, et praegu puudub ELis ning suhtluses asjaomaste kolmandate riikidega teaduslikul ja halduslikul tasandil nii kahe- kui mitmepoolne kooskõlastatud tegevus, et selle nähtusega tegeleda ja sellist arengut takistada, eriti mis puudutab usaldusväärsete ja üldtunnustatud andmete kogumist kormoranide kogupopulatsiooni kohta ELis;

F.   arvestades, et kormorani alamliik Phalacrocorax carbo sinensis (mandriline kormoran) kustutati juba 1997. aastal niisuguste linnuliikide nimekirjast, kelle kaitseks kohaldatakse elupaiga osas erimeetmeid (linnukaitsedirektiivi I lisa), sest see alamliik omandas hiljemalt 1995. aastaks soodsa kaitsestaatuse, samas kui alamliik Phalacrocorax carbo carbo (atlandi kormoran), kes ei ole kunagi olnud ohustatud, ei ole sellesse nimekirja kunagi kuulunud;

G.   arvestades, et linnukaitsedirektiivi artikli 9 lõike 1 punkt a kolmas taane annab liikmesriikidele võimaluse võtta nn tõsiste kahjude vältimiseks ajaliselt piiratud kaitsemeetmeid sel juhul, kui see ei kahjusta linnukaitsedirektiivi kaitse-eesmärke, täpsemalt linnuliigi soodsat kaitsestaatust;

H.   arvestades, et mida rohkem läheneb ühe piirkonna kormoranide arv suurte veekogude taluvusvõimele, seda ebaproportsionaalsemalt suureneb tõsiste kahjude oht, mis vähendab samaaegselt tugevalt kohalike kaitsemeetmete mõju;

I.   arvestades, et linnukaitsedirektiivi artikli 9 lõike 1 punkti a kolmandas taandes ebaselgelt määratletud tõsise kahju mõiste, mis lubab liikmesriikidel otseselt reguleerida linnupopulatsiooni arvukust, on pannud liikmesriikide haldusasutused õiguslikult väga ebakindlasse olukorda ning andnud põhjust sotsiaalseks konfliktiks;

J.   arvestades, et rahvusvaheliste ekspertkomisjonide lõppjäreldused kormoranidega seonduvate probleemide kohta Euroopas erinevad üksteisest põhimõtteliselt, nagu näitavad REDCAFE(6) ja FRAPi(7) projektide ning EIFACi(8) lõpparuanded;

K.   arvestades, et kormoranide poolt tekitatud kahjude tõkestamiseks mõeldud meetmete heakskiitmine ja rahastamine on küll liikmesriikide või piirkondade pädevuses, kuid lähtudes juba ainult sellest, et kormoran on rändava eluviisiga, on kormoranide asurkondade säästvat majandamist võimalik tagada üksnes kõikide asjaomaste liikmesriikide ja piirkondade koordineeritud tegevuse kaudu koos ELi abiga;

L.   arvestades, et Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiat käsitleva komisjoni teatise selles osas, mis käsitleb kaitsealuste liikide põhjustatud asurkonna arvukuse vähenemist, on sedastatud: "Lindude ja imetajate mõningate kaitstud liikide looduslikud populatsioonid võivad vähendada vesiviljelusrajatiste asurkondi, mis võib omakorda märkimisväärselt vähendada vesiviljelusettevõtte rentaablust. Selliste röövlindude- või loomadega on raske võidelda, eriti suurte tiikide või laguunide puhul. Hirmutamisvahendite mõju on kaheldav, sest röövlinnud ja -loomad harjuvad nendega kiiresti. Kalakasvatuse ja vesiviljeluse ainus kaitse kormoranide eest seisneb arvatavasti kormoranide siiani suurenevate looduslike asurkondade majandamises.";

M.   arvestades, et 27. ja 28. jaanuaril 2003. aastal toimunud nõukogu istungil nõudis nõukogu seoses Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiaga, et kalast toituvate lindude ja loomade (näiteks kormoranide) suhtes on vaja välja töötada ühine strateegia;

N.   võttes arvesse komisjoni poolt hiljuti esitatud suuniseid suurte karnivooride populatsioonide majandamise kavade jaoks(9), eriti seoses soodsa kaitsestaatuse ja minimaalse elujõulise populatsiooni mõistete selgitusega, nagu ka seoses tõdemusega, et kaitse-eesmärgid oleksid lihtsamini saavutavad, kui ühe liigi isendite arvukust hoitaks ühe piirkonna teoreetilisest maksimaalsest taluvusvõimest allpool;

O.   arvestades asjaolu, et mitmesugustel seni järeleproovitud riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel meetmetel on olnud ilmselgelt üksnes väga piiratud mõju kormoranide poolt tekitatud kahjude tõkestamisele;

P.   arvestades, et viimastel aastatel ei ole täielikult ära kasutatud kalandussektoris vajalike lähteandmete kogumiseks olemasolevaid vahendeid (nt eelarverida 11 07 02: kalavarude majandamise toetus (teadusliku nõustamise tõhustamine));

Q.   arvestades, et praegu peaaegu kõikides liikmesriikides linnukaitsedirektiivi artikli 9 kohaselt tehtud erandid kohaliku kahju ärahoidmiseks ei ole hoolimata märkimisväärsetest haldus-ja sotsiaalsetest kuludest aidanud probleemi jätkusuutlikult leevendada;

R.   arvestades, et komisjon ei ole sidusrühmade (kalandus- ja õngitsejate liidud, vesiviljelusettevõtted), teadurite, liikmesriikide ja piirkondade organite ning esinduste korduvatest üleskutsetest hoolimata olnud senini valmis tegema uusi ettepanekuid kõnealuse üleeuroopalise probleemi lahendamiseks,

1.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama usaldusväärseid ja üldtunnustatud andmeid nii kormoranide asurkondade kogupopulatsiooni ja struktuuri kui ka viljakuse ja suremuse näitajate kohta Euroopas, toetades korrapäraseid teaduslikke loendusi;

2.   teeb ettepaneku lasta ELi ja liikmesriikide poolt toetatava kormoranide asurkondade süstemaatilise jälgimise teel koostada usaldusväärne, üldtunnustatud ja igal aastal ajakohastatav andmebaas kormoranide asurkondade arengu, arvukuse ja geograafilise leviku kohta Euroopas, kusjuures märksa enam on vaja kaasata kalanduse uurimisasutusi ja kalandusega tegelevad ametiasutusi;

3.   kutsub komisjoni üles kuulutama välja teadusprojekti konkursi, mille tulemusel valmiks kormoranide kogupopulatsiooni suuruse ja struktuuri hindamise mudel, mis põhineks pesitsevate populatsioonide, ning kormoranide viljakuse ja surevuse kohta praegu teadaolevatel andmetel, ja seda rahastama;

4.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kohasel viisil tingimuste loomist teaduslikul ja halduslikul tasandil toimuvaks kahe-ja mitmepoolseks teabevahetuseks nii ELis kui ka kolmandate riikidega ning tähistama loenduste, teadete, artiklite või väljaannete päritolu, eelkõige aga arvnäitajad, nii, et selgesti nähtuks nende teaduslik, ametkondlik või ühinguline iseloom, eelkõige loodus- ja linnukaitseühingute puhul;

5.   kutsub komisjoni üles võrdlema ühelt poolt REDCAFE ja teiselt poolt FRAPi või EIFACi omavahel vastuolus olevaid lõppjäreldusi kormoranide asurkondade majandamise kohta;

6.   kutsub komisjoni üles moodustama töörühma, mille koosseis kajastaks adekvaatselt probleemiga kokkupuutuvaid sidusrühmi ja kellel oleks siduv volitus koostada ühe aasta jooksul liikmesriikide tasandil võetavate kormoranide asurkondade majandamise võimalike meetmete süstemaatiline tasuvusanalüüs, hinnata nende õigsust loogiliste ja teaduslike kriteeriumide põhjal ning esitada oma soovitus;

7.   kutsub komisjoni üles esitama kormoranide asurkondade mitmeastmelise Euroopa tasandil kooskõlastatud majandamise kava, mis käsitleks kormoranide asurkondi pikemas perspektiivis kultuurmaastiku osana linnukaitsedirektiivi ja Natura 2000 kalaliikide ja vee ökosüsteemide alaseid eesmärke kahjustamata;

8.   kutsub komisjoni tungivalt üles suurema õiguskindluse ning ühetaolise tõlgendamise saavutamiseks viivitamata sõnaselgelt määratlema tõsise kahju mõiste, mida kasutatakse linnukaitsedirektiivi artikli 9 lõike 1 punkti a kolmandas taandes;

9.   kutsub komisjoni üles koostama ka üldisemad suunised linnukaitsedirektiivi artikli 9 lõike 1 raames võimaldatavate erandite olemuse kohta ning selgitama seejuures veel kord terminoloogiat kohtades, mida võidakse pidada mitmetähenduslikeks;

10.   kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles soodustama teaduslikul ja halduslikul tasandil toimuva parema koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse abil kormoranide asurkondade säästvat majandamist ning looma sobivad eeldused kormoranide asurkondade üleeuroopalise majandamise kava koostamiseks;

11.   palub komisjonil kontrollida kõiki olemasolevaid õiguslikke vahendeid, et vähendada kormoranide asurkondade poolt kalandusele ja vesiviljelusele avaldatavat negatiivset mõju, ning arvestada Euroopa vesiviljelust toetava algatuse edasisel väljatöötamisel kormoranide asurkondade üleeuroopalise majandamise kava positiivse mõjuga ning esitada vajaduse korral seejuures ettepanekuid kormoranidega seonduvate probleemide lahendamiseks;

12.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võimaldama ELi eelarves kalandussektori andmete kogumiseks eraldatud vahendite, eriti eelarverea 11 07 02 (Kalavarude majandamise toetus (teadusliku nõustamise tõhustamine)) vahendite, kasutamist ka Euroopa Liidu territooriumil asuvaid kormoranide asurkondi iseloomustavate andmete kogumiseks, analüüsimiseks ning asjakohaste prognooside koostamiseks, et valmistada ette selle linnuliigi tulevast korrapärast jälgimist;

13.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.
(3) EÜT C 65, 4.3.1996, lk 158.
(4) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(5) ELT L 248, 22.9.2007, lk 17.
(6) REDCAFE (kormoranide ja kalakasvatuse vahelise konflikti lahendamine üleeuroopalisel tasandil) on komisjoni poolt teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse viienda raamprogrammi raames rahastatud projekt, mis jõudis lõpule 2005. aastal.
(7) FRAP (bioloogilise mitmekesisuse tegevuskavade raamistik) on komisjoni poolt teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse viienda raamprogrammi raames rahastatud projekt, mis jõudis lõpule 2006. aastal.
(8) EIFAC (Euroopa siseveekalanduse nõuandekomitee) on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kalanduse piirkondlik nõuandev organ siseveekalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas.
(9) Vt: http://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/species/carnivores/index_en.htm.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika