(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0151);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 71 lõike 1 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0149/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0371/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõike 1 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori arvamust(3),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liit järgib liiklusohutuse parandamise poliitikat eesmärgiga vähendada liikluses hukkunute ja vigastatute arvu ning varalist kahju. Selle eesmärgi saavutamiseks on tähtis vahend karistuste järjepidev täitmine selliste liiklusalaste süütegude eest, mis liiklusohutust olulisel määral kahjustavad.

(2)  Samas jäävad teatavate liiklusalaste süütegude eest määratud rahalised karistused ║ tihti täitmata, kui kõnealune süütegu on toime pandud sõidukiga, mis on registreeritud muus liikmesriigis kui süüteo toimepanemise liikmesriik, kuna selleks puudub asjakohane mehhanism.

(3)  Selleks et parandada liiklusohutust kõikjal Euroopa Liidus ning tagada residendist ja mitteresidendist õigusrikkujate võrdne kohtlemine, tuleks hõlbustada karistuste täitmist olenemata sellest, millises liikmesriigis on registreeritud õigusrikkumises osalenud sõiduk. Sel eesmärgil tuleks luua piiriülese teabevahetuse süsteem.

(4)  Kõnealune süsteem on eriti kasulik seoses automaatsete liiklusjärelevalve seadmete abil tuvastatud liiklusalaste süütegudega, mille puhul ei ole võimalik õigusrikkuja isikut kohe kindlaks teha, nagu näiteks lubatud sõidukiiruse ületamine või foori punase tule eiramine. See on kasulik ka selliste süütegude menetlemisel, mille puhul on vaja kontrollida sõiduki registreerimisandmeid, kui sõiduk on peatatud. See kehtib eelkõige sõiduki alkoholijoobes juhtimise puhul.

(5)  Teabevahetuse süsteem peaks hõlmama liiklusalaste süütegude kategooriaid, mis tõsiselt kahjustavad liiklusohutust ja mida käsitatakse liiklusalaste süütegudena kõigi liikmesriikide õigusaktides. Seetõttu on asjakohane hõlmata ║ järgmised õigusrikkumised: lubatud sõidukiiruse ületamine, sõiduki juhtimine alkoholijoobes, turvavöö kinnitamata jätmine ja foori punase tule eiramine. Komisjon jälgib arengusuundi Euroopa Liidus seoses muude liiklusohutust tõsiselt kahjustavate liiklusalaste süütegudega. Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist peaks komisjon esitama aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta ja peaks seejärel tegema vajadusel ettepaneku direktiivi läbivaatamiseks seoses võimalusega laiendada selle reguleerimisala mis tahes muudele liiklusalaste süütegude kategooriatele.

(6)  Piisava liiklusohutuse taseme ja kohaldatavate rahaliste karistuste proportsionaalsuse tagamiseks peaks komisjon liikmesriikidega arutama ühtlustatud ning kindlaksmääratud rahaliste karistuste kehtestamist liiklusalaste süütegude eest ja samuti ergutama liikmesriikide vahelist parimate tavade vahetamist.

(7)   Selleks et tagada karistuste täitmise süsteemi tõhusus, peaks see hõlmama tegevust alates õigusrikkumise tuvastamisest kuni tüüpvormil põhineva rikkumisteatise saatmiseni asjaomase sõiduki registreerimistunnistuse omanikule. Kui lõplik otsus on tehtud, võidakse kohaldada nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsust 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta(5). Juhul, kui kõnealust raamotsust ei ole võimalik kohaldada, näiteks põhjusel, et karistusotsused ei kuulu kriminaalõiguse reguleerimisalasse, tuleks karistuste tõhusus siiski tagada muude karistuste täitmise meetmetega. Rikkumisteatistele, sealhulgas vastuse vormile ning nende saatmise sobivamatele moodustele tuleks kehtestada miinimumstandard, mis muudaks karistuste piiriülese täitmise usaldusväärsemaks ja tõhusamaks.

(8)  Lisaks sellele peaks piiriülene teabevahetus toimuma kiiresti elektroonilisel teel. Sel eesmärgil on soovitav luua turvalised ühenduse elektroonilised andmevahetusvõrgud, mis võimaldaksid teabevahetuse toimumist turvalistes tingimustes ja tagaksid edastatavate andmete konfidentsiaalsuse.

(9)  Kuna õigusrikkuja isiku tuvastamisega on seotud tema isikuandmed, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et tagada vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(6). Süüteost teavitamisega üheaegselt tuleks õigusrikkujat teavitada tema õigustest andmetele juurdepääsu, nende parandamise ja kustutamise osas ning andmete säilitamise seadusjärgsest maksimumperioodist.

(10)  Käesoleva direktiivi alusel kogutavaid andmeid säilitatakse piiratud aja jooksul ning neid ei tohiks ühelgi juhul kasutada muul eesmärgil kui liiklusalaste süütegude menetlemiseks. Komisjon ja liikmesriigid peaksid seetõttu tagama, et isikuandmete töötlemisel ja ühenduse elektroonilise andmevahetusvõrgu haldamisel ei kasutata kogutud andmeid muudel kui konkreetselt liiklusohutusega seotud eesmärkidel.

(11)  Liikmesriigid peaksid ühtlustama oma liiklusjärelevalve meetodid viisil, et ELi tasandil oleks võimalik neid võrrelda. Seega tuleks igas liikmesriigis töötada välja järelevalvemeetodite miinimumstandardid.

(12)  Samuti tuleks tulevikus ühtlustada liiklusjärelevalve tehnilised seadmed, et tagada järelevalvemeetmete lähendamine liikmesriikide vahel. Komisjon peaks tegema ettepaneku kõnealuseks tehniliseks ühtlustamiseks artiklis 14 osutatud läbivaatamise käigus.

(13)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma mis tahes vajalikke meetmeid ELi kodanike teavitamiseks käesoleva direktiivi rakendamisest ja nende teadlikkuse tõstmiseks kõnealuses küsimuses. Asjakohasel teabel liiklusohutuse nõuete eiramise tagajärgede kohta võib seega olla liiklusalaseid süütegusid ennetav toime.

(14)  Komisjon peaks tulevikus keskenduma eelkõige tõsiste liiklusõnnetustega seotud liiklusalaste süütegude eest määratavate karistuste piiriülese täitmise hõlbustamisele.

(15)  Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(7).

(16)  Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta meetmeid seoses käesoleva direktiivi lisa kohandamisega. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(17)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt teatavate liiklusalaste süütegude eest määratud karistuste piiriülese täitmise hõlbustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse süsteem järgmiste liiklusalaste süütegude eest määratud karistuste piiriülese täitmise hõlbustamiseks:

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ainult juhul, kui süüteo eest määratud karistus on rahaline karistus või sisaldab rahalist karistust.

Artikkel 2

Mõisted

b)   "süüteo toimumise riik" – liikmesriik, kus süütegu toime pandi;

c)   "elukohariik" – liikmesriik, kus ║sõiduk, millega süütegu toime pandi, on registreeritud;

Artikkel 3

Kogu ELi hõlmavad liiklusohutuse suunised

1.   Edendamaks liiklusohutuspoliitikat, mille eesmärgiks on kõigi Euroopa Liidu liiklejate kaitse kõrge tase ja milles võetakse arvesse tingimuste suurt erinevust Euroopa Liidus, võtavad liikmesriigid meetmeid käesoleva direktiivi reguleerimisalas liiklusohutuse miinimumsuuniste kehtestamiseks, ilma et see piiraks võimalust rakendada rangemat poliitikat ja võtta vastu rangemaid õigusakte. Selle eesmärgi saavutamiseks võtab komisjon vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele vastu kogu ELi hõlmavad liiklusohutuse suunised. Suunised vastavad käesolevas artiklis sätestatud aluspõhimõtetele.

2.   Sõidukiiruse kontrollimiseks julgustatakse automaatsete kontrolliseadmete kasutamist eelkõige kiirteede, kõrvalteede ja linnatänavate nendel teelõikudel, kus lubatud sõidukiiruse ületamise tagajärjel toimub keskmisest rohkem õnnetusi.

Kõnealuste suunistega seoses antavate soovituste eesmärk on tagada, et liikmesriigid, kus liiklussurmade arv ületab ELi keskmist ja liiklussurmade vähenemine alates 2001. aastast on allpool ELi keskmist, suurendaksid automaatsete seadmete abil toimuvaid kiirusekontrolle 30% võrra. Tuleb tagada, et kõigi liikmesriikide territoorium oleks piisaval määral geograafiliselt kaetud.

3.   Alkoholijoobes sõidukijuhtide väljaselgitamiseks korraldavad liikmesriigid eelisjärjekorras juhukontrolle sellistel aegadel ja kohtades, kus vastavad rikkumised on sagedased ning õnnetuste oht suurem.

Liikmesriigid tagavad, et igal aastal kontrollitakse vähemalt 30% kõigist sõidukijuhtidest.

4.   Turvavöö kinnitamise suhtes korraldavad liikmesriigid, kus turvavöö kinnitab alla 70% liiklejatest, intensiivseid kontrolle vähemalt kuuel nädalal aastas eelkõige sellistel aegadel ja kohtades, kus vastavad rikkumised on sagedased.

5.   Foori punase tule eiramise järelevalveks kasutatakse automaatseid kontrolliseadmeid eelkõige ristmikel, kus rikkumised on sagedased ja kus foori punase tule eiramise tagajärjel toimub keskmisest rohkem liiklusõnnetusi.

6.   Suunistes soovitatakse liikmesriikidel vahetada häid tavasid, eelkõige kutsutakse automaatsete kontrolliseadmete vallas enim edasijõudnud liikmesriike andma tehnilist abi seda taotlevatele liikmesriikidele.

II PEATÜKK

KARISTUSTE PIIRIÜLESE TÄITMISE HÕLBUSTAMISE SÄTTED

Artikkel 4

Teabevahetuse kord liikmesriikide vahel

1.  Kui ühes liikmesriigis on toime pandud süütegu sõidukiga, mis on registreeritud teises liikmesriigis, ning süüteo toimumise riigis kõnealuste süütegude uurimisega tegelev ametiasutus ei määra kohe süüteo eest karistust ega lõpeta menetlust, saadab kõnealuse riigi pädev asutus sõiduki registreerimisnumbri ning andmed süüteo toimepanemise koha ja kuupäeva kohta pädevatele asutustele teistes liikmesriikides või elukohariigis, kui seda on võimalik kindlaks teha. Pädev asutus teeb seda samadel juhtudel ja vastavalt samadele tingimustele, mil pädev asutus kõnealust süütegu menetleks, kui see oleks toime pandud süüteo toimumise riigi territooriumil registreeritud sõidukiga.

2.  Elukohariigi pädev asutus edastab ainult süüteo toimumise riigi pädevale asutusele viivitamata järgmised andmed:

3.  Isikuandmete töötlemisega seotud teabevahetus ja sellega seotud andmete vaba liikumine toimub kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. Teiste liikmesriikide pädevad asutused ei säilita süüteo toimumise riigi poolt saadetud andmeid. Neid andmeid edastatakse ainult käesoleva direktiiviga määratud eesmärgil, ja menetluse lõppemisel tuleb kõik andmed kontrollitavalt kustutada.

Artikkel 5

Elektroonilise andmevahetusvõrgu kasutamine

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada artiklis 4 kirjeldatud teabevahetuse toimimine elektroonilisel teel. Sel eesmärgil võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et tagada ühistel eeskirjadel põhineva ühenduse elektroonilise andmevahetusvõrgu loomine hiljemalt 12 kuu jooksul pärast artikli 15 lõikes 1 nimetatud kuupäeva.

2.  Komisjon võtab vastu ühised eeskirjad lõike 1 rakendamiseks hiljemalt artikli 15 lõikes 1 nimetatud kuupäevaks vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 6

Rikkumisteatis

1.  Kui süüteo toimumise riigi ametiasutus, mis tegeleb käesoleva direktiiviga hõlmatud süütegude uurimisega, on saanud artikli 4 lõikes 2 osutatud andmed, saadab kõnealune ametiasutus omanikule rikkumisteatise. Teatis kehtestatakse lisas esitatud näidise alusel.

2.  Rikkumisteatis sisaldab vähemalt viidet asjaomasele süüteole, rahalise karistuse kohaldamiseks pädeva asutuse nime, käesoleva direktiivi kohaldamisega tegeleva pädeva asutuse nime ja asjaomase süüteo üksikasjalikku kirjeldust. Teatises märgitakse ära rahalise karistuse summa, lihtsaim makseviis, kuupäev, mil see peab olema tasutud, rikkumisteatise väljastamise vaidlustamise ja rahalise karistuse määramise otsuse peale kaebuse esitamise võimalused ning teave vaidlustamise ja kaebuse esitamise korra kohta.

3.  Kõik käesoleva direktiivi alusel määratud rahalised karistused on kodakondsuse aspektist mittediskrimineerivad ning need määratakse vastavalt süüteo toimumise riigi õigusaktidele.

4.  Rikkumisteatisega teavitatakse omanikku sellest, et juhul, kui ta ei kavatse rahalist karistust tasuda, peab ta täitma kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul vastuse vormi. Lisaks teavitatakse omanikku sellest, et mis tahes maksmisest keeldumisest teatatakse tema elukohariigi pädevale asutusele otsuse täitmiseks.

5.  Rikkumisteatises teavitatakse omanikku, et tema isikuandmeid töödeldakse vastavalt direktiivile 95/46/EÜ, ja osutatakse käesoleva direktiivi artiklis 11 osutatud õigusele andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada.

6.  Juhul kui omanik ei juhtinud sõidukit süüteo toimepanemise ajal, edastab ta andmed sõidukijuhi isiku kohta vastavalt elukohariigi õigusaktidele. Seda ei kohaldata, kui kaks või enam liikmesriiki on sõlminud kokkuleppe käesoleva artikli rakendamisel tekkivate probleemide lahendamiseks.

7.  Rikkumisteatis saadetakse omanikule elukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, mis on kõnealuse riigi poolt määratletud.

8.  Komisjon võib rikkumisteatise näidist kohandada, et võtta arvesse tehnika arengut. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi tehnilist laadi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

9.  Käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil ei määrata rahalist karistust süüteo eest, mis on toime pandud enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

Artikkel 7

Liiklusalaste süütegude menetlemine

1.   Juhul kui rahalist karistust ei ole tasutud ning vaidlustamise ja edasikaebeõiguse menetlused on ammendatud, kohaldatakse raamotsust 2005/214/JSK seoses kõnealuse raamotsuse artiklis 1 osutatud rahaliste karistustega.

2.   Kui lõikes 1 osutatud tasumata jätmine puudutab rahalist karistust, mis ei kuulu kõnealuse raamotsuse kohaldamisalasse, edastab süüteo toimumise riigi pädev asutus lõppotsuse rahalise karistuse täitmise eesmärgil elukohariigi pädevale asutusele.

Artikkel 8

Rahaliste karistuste tunnustamine ja täitmine

1.   Elukohariigi pädev asutus tunnustab ilma lisaformaalsusteta lõplikku haldusotsust, millega määratakse rahaline karistus ja mis on talle edastatud artikli 7 lõike 2 alusel, ning võtab viivitamata kõik vajalikud meetmed selle täitmiseks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus otsustab tugineda ühele järgmistest põhjustest tunnustamisest või täitmisest keeldumiseks:

2.   Rahalist karistust määrava otsuse täitmise suhtes elukohariigi pädeva asutuse poolt kohaldatakse elukohariigi õigust samal viisil kui elukohariigis määratava rahalise karistuse puhul.

3.   Süüteo toimumise riigi pädev asutus teavitab viivitamata elukohariigi pädevat asutust igast otsusest või meetmest, mis takistab otsuse täitmist. Elukohariigi pädev asutus peatab otsuse täitmise kohe, kui süüteo toimumise riigi pädev asutus teda sellisest otsusest või meetmest teavitab.

Artikkel 9

Elukohariigi edastatud teave

Artikkel 10

Keskasutused

1.  Iga liikmesriik määrab keskasutuse, mis aitab kaasa käesoleva direktiivi kohaldamisele.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva artikli kohaselt määratud keskasutuste nimed ja aadressid kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

3.  Komisjon edastab lõikes 2 osutatud teabe teistele liikmesriikidele.

Artikkel 11

Õigus andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada

1.  Asjaomasel isikul on õigus ║saada teavet, millised elukohariigis säilitatavad teda puudutavad isikuandmed edastati andmeid taotlenud liikmesriigile, ilma et see piiraks andmesubjektide õigusi siseriiklike õigusaktide alusel kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 12 punktiga a.

2.  Asjaomasel isikul on õigus lasta viivitamata parandada vigased isikuandmed või kustutada ebaseaduslikult säilitatavad andmed, ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi edasikaebamise menetlusnõuetest kinnipidamist või hüvitusmehhanismide kasutamist.

3.  Andmesubjekt võib teostada lõikes 2 nimetatud õigusi oma elukohariigi keskasutuse kaudu.

Artikkel 12

Teave sõidukijuhtidele Euroopa Liidus

1.   Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et tagada liiklejatele vajaliku teabe andmine käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Sellist teavet võib edastada muu hulgas selliste organisatsioonide kaudu nagu liiklusohutusega tegelevad ametiasutused, liiklusohutuse vallas tegevad valitsusvälised organisatsioonid või autoklubid.

Liikmesriigid tagavad kiirusepiirangute eeskirjadest teavitamise siltidel, mis püstitatakse kõigile nende riigipiiri ületavatele maanteedele.

2.   Komisjon avaldab oma veebilehel kokkuvõtte liikmesriikides kehtivatest eeskirjadest käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas.

III PEATÜKK

KOMITEEMENETLUS

Artikkel 13

Komitee

1.  Komisjoni abistab liiklusohutuse tagamise komitee.║

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 14

Läbivaatamine ja aruanne

1.   Hiljemalt ...(9) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta liikmesriikides ja selle eesmärgi – liiklussurmade arvu vähendamine ELi teedel – täitmise tõhususe kohta.

2.   Kõnealuse aruande põhjal kaalub komisjon käesoleva direktiivi reguleerimisala laiendamise võimalusi muudele liiklusalastele süütegudele.

3.   Samas aruandes esitab komisjon ettepanekud kontrolliseadmete ühtlustamise kohta ühenduse kriteeriumide ja liiklusohutuse kontrollimise menetluste alusel.

4.   Aruandes annab komisjon edasise hinnangu sellele, kuidas liikmesriigid on vabatahtlikult rakendanud artiklis 3 osutatud kogu ELi hõlmavaid liiklusohutuse suuniseid, ja kaalub kõnealustes suunistes sisalduvate soovituste kohustuslikuks muutmist. Vajadusel esitab komisjon ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul pärast selle jõustumist. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse ║ või nende ║ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 17

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C ... (2) ELT C ... (3) ELT C 310, 5.12.2008, lk 9. (4) Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2008. aasta seisukoht. (5) ELT L 76, 22.3.2005, lk 16. (6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║ (8) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/671/EMÜ ║ alla 3,5tonnistes sõidukites turvavööde kohustuslikku kasutamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 26) ║. (9) * Väljaannete talitus: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Rikkumisteatise VORM

(║viidatud artiklis 6)

[ESILEHT]

[Saatja nimi, aadress ja telefoninumber] [Adressaadi nimi ja aadress]

Teatis

liiklusalase süüteo kohta ………. [liikmesriigi nimi, kus süütegu toime pandi]

[ülalesitatud tekst on esilehel kõigis EL-i ametlikes keeltes]

lehekülg 2

… [kuupäev] tuvastas … [vastutava asutuse nimi] liiklusalase süüteo, mis pandi toime sõidukiga, mille registreerimisnumber on ………, mark ………. ja mudel ……………

Teie olete registreeritud kõnealuse sõiduki registreerimistunnistuse omanikuna.

Täpsemad andmed süüteo kohta on esitatud leheküljel 3.

Süüteo eest määratud rahatrahv on … eurot / omavääringus.

Tasumise tähtpäev on …………………..

Kui Te ei maksa kõnealust rahatrahvi, olete kohustatud täitma lisatud vastuse vormi (lk 4) ja saatma selle osutatud aadressil. [Süüteo toimumise riigi pädev asutus] võib edastada vastuse vormi karistusotsuse täitmiseks [elukohariigi pädevale asutusele].

TEAVE

Juhtumi vaatab läbi süüteo toimumise riigi pädev asutus.

Kui juhtumi suhtes ei alustata menetlust, teavitatakse Teid sellest 60 päeva jooksul pärast vastuse vormi kättesaamist.

Kui juhtumi suhtes alustatakse menetlus, kohaldatakse järgmist korda:

[täidetakse süüteo toimumise riigi poolt – teave menetluse korra, sealhulgas menetluse alustamise otsuse peale kaebuse esitamise võimaluste ja korra kohta. Kõnealune teave hõlmab igal juhul järgmist: juhtumit menetleva asutuse nimi ja aadress, maksetähtaeg, selle asutuse nimi ja aadress, kellele saab otsuse peale edasi kaevata, kaebuse esitamise tähtaeg].

___________________________________________________________________________

lehekülg 3

Õigusrikkumise asjaolud

a)  Andmed sõiduki kohta, millega õigusrikkumine toime pandi

Registreerimisnumber:

Riik, kus sõiduk on registreeritud:

Mark ja mudel:

b)  Andmed õigusrikkumise kohta

Õigusrikkumise toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg:

Õigusrikkumise olemus ja õiguslik koosseis:

lubatud sõidukiiruse ületamine, sõiduki juhtimine alkoholijoobes, turvavöö või lapse turvavarustuse kinnitamata jätmine, foori punase tule eiramine(1)

Õigusrikkumise üksikasjalik kirjeldus:

Viide asjakohase õigusakti sätetele:

Õigusrikkumise tõendusmaterjali kirjeldus või viide sellele:

c)  Andmed õigusrikkumise tuvastamiseks kasutatud seadme kohta(2)

Lubatud sõidukiiruse ületamise, alkoholijoobes juhtimise, foori punase tule eiramise või turvavöö kinnitamata jätmise tuvastamise seadme tüüp1:

Seadme spetsifikatsioon:

Seadme identifitseerimisnumber:

Viimase kalibreerimise kehtivuse lõppkuupäev:

d)  Seadme kasutamise tulemus

[näide lubatud sõidukiiruse ületamise kohta, teised rikkumised lisatakse]

Suurim lubatud sõidukiirus:

Mõõdetud sõidukiirus:

Mõõdetud sõidukiirus, mida on korrigeeritud vastavalt vea ülemmäärale:

lehekülg 4

Vastuse vorm

(Palun täitke trükitähtedega ja märkige asjakohane vastus)

A.  Juhi isik:

Kas Te juhtisite ise õigusrikkumise ajal sõidukit?

jah/ei

Kui jah, siis palun esitage järgmised andmed:

Kui Te ei juhtinud ise õigusrikkumise ajal sõidukit, kas saate ära näidata sõidukijuhi isiku?

jah/ei

Kui jah, siis palun esitage järgmised andmed sõiduki juhi kohta:

B.  Küsimused:

(1)  Kas sõiduk, mille mark on … ja registreerimisnumber …, on registreeritud Teie nimel?

jah/ei

Kui ei, siis sõiduki registreerimistunnistuse omanik on:

(perekonna- ja eesnimi, aadress)

(2)  Kas Te tunnistate, et panite toime õigusrikkumise?

jah/ei

(3)  Kui Te ei tunnista õigusrikkumise toimepanekut ning kui Te keeldute avaldamast sõidukijuhi isikut, palun selgitage, miks:

Palun saatke täidetud vorm 60 päeva jooksul käesoleva rikkumisteatise kuupäevast järgmisele asutusele:

järgmisel aadressil:

▌

(1) Mittevajalik läbi kriipsutada. (2) Ei kohaldata, kui seadet ei kasutatud.