Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile Euroopa autentse dokumendi kohta (2008/2124(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;
– võttes arvesse komisjoni 10. mai 2005. aasta teatist "Haagi programm: viie järgneva aasta kümme prioriteeti. Euroopa vabaduse, turvalisuse ja õiguse uuenemispartnerlus" (KOM(2005)0184);
– võttes arvesse õiguskomisjoni teostatud autentsete dokumentide võrdlevat uuringut;
– võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0451/2008),
A. arvestades, et komisjon rõhutas eespool nimetatud Haagi programmi käsitlevas teatises prioriteedina vajadust tagada tõeline Euroopa õigusruum tsiviilõiguse valdkonnas, eelkõige seoses kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisega; arvestades, et vastastikuse usalduse suurendamiseks Euroopa Liidus nimetati kõnealuses programmis lähiaastate peamise prioriteedina vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamist, kuna see on konkreetne vahend kodanike õiguste kaitseks ja selliste õiguste piiriülese jõustamise tagamiseks Euroopas;
B. arvestades, et Haagi programmis nähakse ette, et vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine on peamine prioriteet ja et see tuleb ellu viia 2011. aastaks;
C. arvestades, et kodanike liikuvus Euroopa Liidus kasvab pidevalt; arvestades, et seetõttu tekkivad kaht või enamat liikmesriiki puudutavad õigusprobleemid;
D. arvestades, et komisjon tunnistas eespool nimetatud Haagi programmi käsitlevas teatises, et tsiviilõiguse valdkonnas on peamine lahendamist vajav küsimus ametlike dokumentide tunnustamine; arvestades, et seetõttu on vajalik ning oluline toetada autentsete dokumentide tunnustamist ja täitmist, nagu on sätestatud Unibanki käsitlevas kohtuotsuses(1);
E. arvestades, et valdkondlik ja ebaühtlane lähenemisviis ühenduse selle valdkonna õigusaktides ei ole rahuldav(2);
F. arvestades vajadust kaitsta Euroopa Liidu kodanikke piiriülestes pere- ja omandisuhetes;
G. arvestades, et äriühingutel on järjest rohkem ettevõtteid välismaal ning ühendusesisese äritegevuse hoogustumisega kaasneb äriühingute loomise ja toimimisega seotud autentsete dokumentide suurem ringlus;
H. arvestades, et on väga oluline luua Euroopa Liidus selge ja kõikehõlmav õiguslik raamistik, millega tagatakse kodanikele ja ettevõtjatele õiguslike küsimuste lahendamisel ning avaliku võimu esindajate koostatud aktide puhul õiguskindlus;
I. arvestades, et tõelise Euroopa õigusruumi loomine tugineb õiguslike vaidluste puhul kohtute ja haldusasutuste otsuste piiriülesele tunnustamisele ning muudes valdkondades kohtuasutuste ning juriidilisi toiminguid tõestama volitatud avaliku võimu esindajate autentsete dokumentide piiriülesele tunnustamisele;
J. arvestades, et autentsete dokumentide suhtes kohaldatakse kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise kohta kehtivaid sätteid, kuivõrd need on väljastatud ametiasutuste poolt;
K. arvestades, et autentse dokumendi peamine eripära isikliku allkirjaga kinnitatud dokumendiga võrreldes on selle suurem tõendusjõud, mis, võimaldades kasutada autentset dokumenti kohtuliku tõendina, on sätestatud liikmesriikide õigusaktides, kuna selliseid dokumente, mille on õigustoimingute raames koostanud selleks volitatud avaliku võimu esindaja või ametiasutus, loetakse usaldusväärseks(3);
L. arvestades, et autentse dokumendi tõendusjõu eeltingimus on selle ehtsuse kindlaks tegemine, veendumaks, et selle on väljastanud autentseid dokumente koostama volitatud avaliku võimu esindaja või ametiasutus; arvestades, et liikmesriikide õigussüsteemide vastastikuse usalduse põhimõttest lähtuvalt ei tuleks edaspidi kohaldada ehtsuse tõendamise toiminguid muidu, kui juhtudel, kus ehtsuse suhtes tekib oluline kahtlus;
M. arvestades, et lähtumine selle liikmesriigi õigusnormidest, kus autentne dokument täitmiseks esitatakse, eeldab muu hulgas tõendusjõu suhtes kindlustunnet, et välismaise autentse dokumendi tõendusjõud ei kujune liikmesriigis, kus see esitada tuleb, suuremaks kui asjaomases liikmesriigis endas koostatud autentsel dokumendil; arvestades, et taotletava määruse sisuline reguleerimisala peaks hõlmama olulise osa tsiviil- ja kaubandusõigusest, välja arvatud teatud täpselt määratletud teemad;
N. arvestades riiklike kinnisvararegistrite süsteemi struktuurilisi ja ülesehituslikke erinevusi ning erinevusi selles, kuidas ja kui suurel määral on üldsus harjunud registreid kasutama, tuleks jätta kinnisasjaõiguste üleminek tulevase ühenduse õigusakti kohaldamisalast välja, kuna autentse dokumendi koostamisviisi ja avalikku registrisse kandmise vahel on tihe seos;
O. arvestades, et kohtuotsuste tunnustamise vallas Euroopa Liidus on selline väljajätmine võrdväärne ainupädevuse andmisega kinnisasjaõigustega seotud hagisid puudutavates küsimustes selle liikmesriigi kohtutele, mille territooriumil kinnisvara asub, ja avalikesse registritesse tehtud kannete kehtivust puudutavates küsimustes selle liikmesriigi kohtutele, kus registrit peetakse(4);
P. arvestades, et autentset dokumenti ei tunta tavaõiguse süsteemides, eelkõige Inglismaa ja Walesi õiguses, ega Põhjamaades; arvestades, et kuigi Inglismaal ja Walesis on advokaadid (solicitors), kes toimivad notaritena, ja sellise notarite elukutse nagu scrivener notaries esindajad, ei või need juristid koostada autentseid dokumente, vaid ainult kinnitada allkirju, mistõttu tuleb Euroopa autentseid dokumente käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisel rakendada meetmeid, et selles suhtes ei saaks tekkida segadust; arvestades, et ühtlasi tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid, et riikides, kus kodanikud ei saa lasta selliseid dokumente koostada, ei saaks kasutada autentseid dokumente asjaomase riigi õigussüsteemis ette nähtud menetlustest kõrvale hoidmiseks (nt testamendi kinnitamine); arvestades, et juriidilisel kutsealal töötavate inimeste teadlikkuse tõstmiseks liikmesriikides, kus autentseid dokumente ei kasutata, peaks komisjon algatama lisaks asjakohase teabekampaania ning võtma vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et tavaõiguse süsteemiga riikide juriidilisel kutsealal töötavad inimesed oleksid teadlikud tsiviilõiguslikes riikides avaliku võimu esindajate poolt tehtavast tööst ja potentsiaalsetest eelistest, mis nende kliendid - eelkõige õiguskindluse suhtes - saavad autentsete dokumentide kasutamisest tehingutes, mida nad soovivad sõlmida riikides, kus sellist instrumenti kasutatakse; arvestades, et eelöeldust ilmneb vajadus, mida on korduvalt väljendanud Euroopa Parlamendi õiguskomisjon, näha juriidilisel kutsealal töötavate inimeste jaoks ette üleeuroopalised võrgustikud, teabekampaaniad, materjalid ja ühised koolitused, paludes komisjonil neid edendada;
Q. arvestades, et taotletavat määrust ei saa kohaldada küsimuste suhtes, mis on seotud kohaldatava õigusega ning reguleeritud muude ühenduse õigusaktidega, ega ametiasutuste ja avaliku võimu esindajate pädevuse ning nende tegevuse korralduse ja struktuuri, sealhulgas tõestamistoimingute suhtes, kuna see kuulub liikmesriikide pädevusse;
1. on seisukohal, et liikmesriikide õigussüsteemide vastastikune usaldus ühenduses õigustab seda, et autentsete dokumentide ehtsuse kinnitamisega seotud toimingud piiriülestes asjades tulevikus kaotatakse; leiab, et teise liikmesriigi autentse dokumendi tunnustamisest, kui see täitmiseks esitatakse, võib keelduda ainult siis, kui selle ehtsuse suhtes on olulisi ja põhjendatud kahtlusi või kui dokumendi tunnustamine on vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga;
2. palub komisjonil esitada vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 65 punktile a ja artikli 67 lõike 5 teisele taandele Euroopa Parlamendile õigusakti ettepaneku, milles nähakse ette autentsete dokumentide vastastikune tunnustamine ja täitmine;
3. rõhutab, et tunnustamine ei või viia selleni, et välismaisel dokumendil on suurem tõendusjõud kui asjaomases liikmesriigis väljaantud dokumendil;
4. avaldab soovi, et taotletavat määrust kohaldataks kõigi tsiviil- ja kaubandusasjades kasutatavate autentsete dokumentide suhtes, välja arvatud kinnisasjadega seotud autentsete dokumentide puhul, mis tuleb või mille võib kanda avalikku registrisse või seal ära märkida;
5. täpsustab, et taotletavat määrust ei saa kohaldada küsimuste suhtes, mis on seotud autentse dokumendi suhtes kohaldatava õigusega, ega ametiasutuste ja avaliku võimu esindajate pädevuse ning tegevuse korralduse ja struktuuri, sealhulgas tõestamistoimingute suhtes;
6. märgib sellega seoses, et lisas toodud üksikasjalikud soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete ning kodanike põhiõigustega;
7. on arvamusel, et taotletaval ettepanekul ei ole finantsmõju;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 (EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1), nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1), nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004 (ELT L 143, 30.4.2004, lk 15).
Vt määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 22 punkte 1 ja 3.
LISA
ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA
1. Liikmesriikide õigussüsteemide vastastikuse usalduse põhimõte ühenduses õigustab seda, et autentsete dokumentide ehtsuse kinnitamise toimingud piiriülestes asjades tulevikus kaotataks.
2. Teise liikmesriigi autentse dokumendi tunnustamisest, kui see täitmiseks esitatakse, võib keelduda ainult juhul, kui selle ehtsuse suhtes on olulisi ja põhjendatud kahtlusi või kui dokumendi tunnustamine on vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.
3. Euroopa Parlament palub komisjonil esitada talle vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 65 punktile a ja artikli 67 lõike 5 teisele taandele õigusakti ettepaneku autentsete dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta.
Õigusakti, mille kohta ettepanek esitatakse, tuleb kohaldada kõigi tsiviil- ja kaubandusasjades kasutatavate autentsete dokumentide suhtes, välja arvatud kinnisasjadega seotud autentsete dokumentide puhul, mis tuleb või mille võib kanda avalikku registrisse või seal ära märkida. Kõnealust õigusakti ei saa kohaldada küsimuste suhtes, mis on seotud autentse dokumendi suhtes kohaldatava õigusega, ega ametiasutuste ja avaliku võimu esindajate pädevuse ning tegevuse korralduse ja struktuuri, sealhulgas tõestamistoimingute suhtes.