Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ÜRO 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;

–   võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

–   võttes arvesse 15. detsembri 2003. aastal ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica Vabariigi, El Salvadori Vabariigi, Guatemala Vabariigi, Hondurase Vabariigi, Nicaragua Vabariigi ja Panama Vabariigi vahel sõlmitud poliitilist dialoogi ja koostööd käsitlevat lepingut ning Euroopa Majandusühenduse ning Costa Rica Vabariigi, El Salvadori Vabariigi, Guatemala Vabariigi, Hondurase Vabariigi, Nicaragua Vabariigi ja Panama Vabariigi koostöö raamlepingut(1);

–   võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta;

–   võttes arvesse ELi ekspertrühma aruandeid 9. novembril 2008. aastal Nicaraguas toimunud kohalike valimiste kohta;

−   võttes arvesse volinik Ferrero-Waldneri avaldusi sündmuste kohta Nicaraguas pärast 9. novembril 2008. aastal toimunud kohalikke ja piirkondlikke valimisi;

–   võttes arvesse kestvaid läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsiatsioonilepingu allkirjastamiseks;

–   võttes arvesse ELi 27 liikmesriigi 22. oktoobri 2008. aasta pressiteadet inimõiguste kaitsjate ja organisatsioonide kohta;

–   võttes arvesse arvestades ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste kuuendat vooru, mis toimub 26. ja 27. jaanuaril 2009. aastal Brüsselis;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades ELi ekspertrühma aruannetes tõstatatud võimalikku pettust 9. novembril 2008. aastal toimunud kohalike valimiste tulemuste osas, milles rõhutatakse Nicaragua ametivõimude soovimatust korraldada tõeliselt demokraatlikke valimisi; arvestades valimistega kaasnenud vägivalda, mis oli eelkõige suunatud meedia vastu, ning sellest tulenenud lõhestatust ja konflikte;

B.   arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ning mitmed Nicaragua valitsusvälised organisatsioonid on väljendanud muret valimiste läbipaistvuse pärast;

C.   arvestades, et kõrgeima valimisnõukogu 11. juuni 2008. aasta resolutsioonidega tühistati sandinistliku uuendusliikumise Sandinista Renewal Movement õiguslik staatus ning teatati, et konservatiivne erakond ei täitnud 2008. aasta novembri kohalikel valimistel osalemise eeltingimusi, mistõttu ei olnud kõnealusel kahel erakonnal võimalik valimistel osaleda;

D.   arvestades korduvaid rünnakuid ja tagakiusamist, mida on nüüdseks mitmete kuude vältel toime pandud inimõigusorganisatsioonide ja nende liikmete, samuti ajakirjanike ning meedia esindajate suhtes riigivõimudega seotud üksikisikute, poliitiliste jõudude ja organite poolt;

E.   arvestades Nicaragua koostöö aseministri esitatud ettepanekut nn ühise maksustamise mehhanismi kohta rahalise toetuse osas, mida saavad valitsusvälised organisatsioonid, ning uurimiste teostamist erinevate valitsusväliste organisatsioonide suhtes seoses juriidiliste nõuete eeldatava täitmata jätmisega, näiteks rahaliste vahendite triangulatsiooni süüdistuste korral 17 inimõigusorganisatsiooni vastu;

F.   arvestades kriminaaluurimisi seksuaal- ja soojätkamisõiguste kaitsjate suhtes, kaasa arvatud nende suhtes, kes toetasid vägistatud tüdrukut, kellele tehti tema elu päästmiseks abort ajal, mil terapeutiline abort ei olnud kriminaalkuritegu;

G.   arvestades, et demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamine ja tugevdamine, samuti inimõiguste ja põhiõiguste austamine peab olema ELi välispoliitika lahutamatu osa;

H.   arvestades, et EL ja tema partnerid kannavad kolmandate riikidega niisuguste lepingute sõlmimisel, mis sisaldavad inimõigusi käsitlevat klauslit, vastutust rahvusvahelistele inimõiguste standarditele vastavuse tagamise eest, ning arvestades, et niisugused klauslid on oma olemuselt vastastikused;

I.   arvestades niisuguse tõsise vaesuse tingimusi, millesse Nicaragua on langenud viimase kahe aastakümne jooksul,

1.   avaldab sügavalt kahetsust 9. novembri 2008. aastal kohalike valimiste toimumise viisi üle ning on veendunud, et nende tulemustel puudub igasugune demokraatlik legitiimsus;

2.   avaldab kahetsust asjaolu üle, et kahtlustatava pettuse õhkkond on mõnes haldusüksuses kutsunud esile meeleavaldusi ja kokkupõrkeid erinevate erakondade pooldajate vahel, mille tagajärjel on mitmed inimesed viga saanud ning mis on süvendanud juba valitsevat sügavat poliitilist kriisi;

3.   kutsub Nicaragua valitsust üles võtma koheseid meetmeid tekkinud olukorra rahustamiseks ning palub Nicaragua ametivõimudel austada inimõigusorganisatsioonide tööd;

4.   avaldab kahetsust arvukate rünnakute ja tagakiusamiste üle, mida on viimastel kuudel toime pandud inimõigusorganisatsioonide, nende liikmete, sõltumatute ajakirjanike ning komisjoni Nicaragua delegatsiooni esindajate suhtes riigivõimudega seotud üksikisikute, poliitiliste jõudude ja organite poolt;

5.   kutsub erakondi üles mõistma hukka nende pooldajate vägivallategusid;

6.   avaldab kahetsust asjaolu üle, et kaks erakonda ei saanud kohalikel valimistel osaleda, ning väljendab oma muret edusammude pärast, mis on seotud demokraatia tugevdamisega ja valitsemisega Nicaraguas, eelkõige seoses kaasamise ja aktiivse osalemise protsessidega;

7.   nõuab tungivalt, et Nicaragua valitsus ja riigivõimu organid kaitseksid sõnavabadust ja kohtusüsteemi sõltumatust ning tagaksid seega oma riigi demokraatlike põhialuste säilimise ning selle, et Nicaragua ratifitseeriks nii kiiresti kui võimalik Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi;

8.   tunneb heameelt ELi 27 liikmesriigi 22. oktoobri 2008. aasta pressiteate üle, milles mõistetakse hukka inimõiguste kaitsjate ja organisatsioonide vastu suunatud rünnakud;

9.   tuletab meelde, et assotsiatsioonilepingu läbirääkimistel Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahel tuleb Nicaraguale meelde tuletada Euroopa Liidu poolt kaitstavate ja edendatavate õigusriigi põhimõtete, demokraatia ja inimõiguste austamist;

10.   kutsub ELi liikmesriike üles tagama Nicaraguas valitseva olukorra seadmise Nicaragua ametivõimudega korraldatavate nii kahepoolsete kui ka mitmepoolsete kohtumiste päevakorda;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 63, 12.3.1999, lk 39.