Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioon komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse iga-aastased tegevusprogrammid aastaks 2008 Brasiiliale ja aastaks 2008 Argentinale

P6_TA(2008)0338 B6-0336/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(1);

–   võttes arvesse komisjoni otsuste eelnõusid, millega kehtestatakse iga-aastased tegevusprogrammid aastaks 2008 Brasiiliale ja Argentinale (CMTD-2008-0263 – D000422-01, CMTD-2008-0263 – D000421-01);

–   võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 35 lõikes 1 osutatud komitee (arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomitee) 10. juunil 2008. aastal edastatud arvamust;

–   võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)(2) artiklit 8;

–   võttes arvesse 3. juuni 2008. aasta kokkulepet Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ja mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ) rakendamise korra kohta(3);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81,

A.   arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomitee hääletas 10. juunil 2008. aastal iga-aastaste tegevusprogrammide projektide poolt aastaks 2008 Brasiiliale ja aastaks 2008 Argentinale (CMTD-2008-0263 – D000422-01, CMTD-2008-0263 – D000421-01);

B.   arvestades, et lähtuvalt otsuse 1999/468/EC artikli 7 lõikest 3 ning eespool nimetatud 3. juuni 2008. aasta kokkuleppe artiklist 1 edastati arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomiteele esitatud rakendusmeetmete eelnõu ja hääletustulemused Euroopa Parlamendile;

C.   arvestades, et määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 2 lõikes 1 sätestatakse, et "käesoleva määruse raames tehtava koostöö esmatähtsaks ja põhiliseks eesmärgiks on kaotada säästvat arengut arvesse võttes vaesus partnerriikides ja -piirkondades";

D.   arvestades, et määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 2 lõikes 4 sätestatakse, et "artikli 1 lõikes 1 osutatud meetmed(4) kavandatakse sellistena, et nad vastaksid ametliku arenguabi kriteeriumidele, mille on kehtestanud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitee (OECD/DAC)";

E.   arvestades, et OECD/DAC määratleb oma "Kreeditoride teavitussüsteemi aruandlusdirektiivides" (DCD/DAC (2002)21) ametlikku arenguabi kui rahavoogusid arenguabikomitee ametliku arenguabi saajate nimekirja kuuluvatesse riikidesse, kelle jaoks muuhulgas "teostatakse iga tehing, pidades peamise eesmärgina silmas arenguriikide majandusarengu ja heaolu edendamist";

Brasiilia

1.   märgib, et iga-aastase tegevusprogrammi projekt aastaks 2008 Brasiiliale sisaldab ainsa meetmena akadeemilise liikuvuse programmi Brasiiliale 2008–2010 (s.o "Erasmus Munduse" väliskoostöö Brasiilia alaprogrammi), et see meede sisaldub riikliku strateegiadokumendi esimeses prioriteetses valdkonnas pealkirjaga "Kahepoolsete suhete edendamine, meede 2: Brasiilia kõrgharidusprogramm" ning et 2008. aasta iga-aastases tegevusprogrammis Brasiiliale on tähtsa elemendina ette nähtud ELi üliõpilaste ja akadeemilise personali liikuvuse rahastamine (kuni 30% üliõpilaste ja personali individuaalse liikuvuse rahastamisest);

Argentina

2.   märgib, et iga-aastase tegevusprogrammi projekt aastaks 2008 Argentinale sisaldab ainsa meetmena "Erasmus Munduse" väliskoostöö Argentina alaprogrammi, et see meede sisaldub riikliku strateegiadokumendi sihtvaldkonnas pealkirjaga "Kahepoolsete suhete ja vastastikuse mõistmise tugevdamine ELi ja Argentina vahel" ning et 2008. aasta iga-aastases tegevusprogrammis Argentinal on tähtsa elemendina ette nähtud ELi üliõpilaste ja akadeemilise personali liikuvuse rahastamine (kuni 30% üliõpilaste ja personali individuaalse liikuvuse rahastamisest);

o
o   o

3.   on arvamusel, et seega ületab komisjon iga-aastases tegevusprogrammis aastaks 2008 Brasiiliale ja iga-aastases tegevusprogrammis aastaks 2008 Argentinale talle põhiõigusaktiga antud rakendamisvolitusi, arvestades et eespool nimetatud sätted ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 2 lõigetega 1 ja 4, kuna nende sätete esmane eesmärk ei ole vaesuse kaotamine ja need sätted ei täida OECD/DAC kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriume(5);

4.   kutsub komisjoni üles võtma tagasi otsuse eelnõud, millega kehtestatakse iga-aastased tegevusprogrammid aastaks 2008 Brasiiliale ja aastaks 2008 Argentinale, ning esitama arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomiteele uued otsuse eelnõud, mis on täielikult kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 sätetega;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41. (2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (3) ELT C 143, 10.6.2008, lk 1. (4) Artikli 1 lõige 1: "Ühendus rahastab meetmeid, mille eesmärgiks on toetada koostööd arenguriikide, -territooriumide ja -piirkondadega (…)." (5) Nimelt, et "iga tehing teostatakse, pidades peamise eesmärgina silmas arenguriikide majandusliku arengu ja heaolu edendamist" (OECD/DAC 2006. aasta oktoobri infoleht: "Is it ODA?", lk 1).

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta soovitus nõukogule ELi prioriteetide kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 63. istungjärguks (2008/2111(INI))

P6_TA(2008)0339 A6-0265/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut, mille esitasid fraktsiooni ALDE nimel Alexander Lambsdorff ja Annemie Neyts-Uyttebroeck, võtta vastu soovitus nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee 63. istungjärgu kohta (B6-0176/2008);

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri 2005. aasta aruannet "Suurem vabadus", ja sellele järgnenud ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 60/1 2005. aasta tippkohtumise tulemuste kohta ja ÜRO peasekretäri 7. märtsi 2006. aasta aruannet "ÜROsse investeerimine: organisatsiooni tugevdamine kogu maailmas";

–   võttes arvesse ELi prioriteete ÜRO Peaassamblee 62. istungjärguks;

–   võttes arvesse oma 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja ÜRO suhete kohta,(1) oma 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni ÜRO reformi kohta(2) ja oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni ÜRO tippkohtumise (14.–16. september 2005) tulemuste kohta(3);

–   võttes arvesse 11. veebruari 2008. aasta ÜRO Peaassamblee 63. korralise istungjärgu esialgsesse päevakorda lisatavaid teemasid ning eriti selle järgmisi punkte: rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamine, Aafrika areng, inimõiguste edendamine ning haldussüsteemi reform;

–   võttes arvesse 19.–30. mail 2008. aastal Bonnis toimunud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi üheksanda kohtumise (COP 9) järeldusi;

–   võttes arvesse 2009. aasta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi läbivaatamiskonverentsi;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 90;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0265/2008),

A.   arvestades, et ELi välispoliitika aluseks on tugev ja ühemõtteline toetus tõhusale mitmepoolsusele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas;

B.   arvestades, et EL on ÜRO poliitiline ja finantsalane põhipartner võitluses vaesuse vastu ning majandus- ja sotsiaalse arengu edendamisel, mis parandab kollektiivset turvalisust, kaasa arvatud ohustatud elanikkondade elatusvahendite kaitset, ja toetab inimõigusi kogu maailmas;

C.   arvestades, et ÜRO reformi kava, mis hõlmab uute asutuste loomist, teiste asutuste radikaalset uuendamist, välioperatsioonide juhtimise ümberkujundamist, abiandmise ümberkorraldamist ja ÜRO sekretariaadi põhjalikku reformi, on ülimalt ambitsioonikas ja nõuab pidevat poliitilist tuge, eriti ajal, mil pärast uue poliitilise raamistiku määratlemist on alanud rakendamise etapp;

D.   arvestades, et kaks peamist uut asutust, milleks on ÜRO inimõiguste nõukogu ja rahukindlustamiskomisjon, on jõudnud otsustavasse etappi, kus nad peavad tõestama oma võimet täita eesmärgid, mille on neile vastavalt seadnud ÜRO liikmesriigid;

E.   arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu kauaoodatud reform on ikka veel lõpule viimata, ning arvestades ühelt poolt sellega seotud tundlikke küsimusi ja pinget suurema aruandekohustuse ja suurenenud geopoliitilise tasakaalu vahel ning teiselt poolt vajadust tagada kõnealuse asutuse tõhusus ja tulemuslikkus;

F.   arvestades, et 2008. aasta on otsustava tähtsusega aasta vaesuse kaotamiseks ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks kogu maailmas 2015. aastaks, ja arvestades, et ELi liikmesriigid peaksid tagama ülemaailmse juhtpositsiooni enne asjaomaseid keskse tähtsusega kohtumisi, mis peetakse käesoleva aasta teises pooles;

G.   arvestades, et aastatuhande arengueesmärkidega seotud ELi pingutused on oluliseks katalüsaatoriks ja eeskujuks teistele doonoritele, kuid seniste suundumuste jätkudes on need 2010. aastaks ikkagi 75 miljardi euro võrra väiksemad ELi ametlikest kohustustest arenguabi osas;

H.   arvestades, et paljud Saharast lõunas asuvad Aafrika riigid ei tundu suutvat täita ühtegi aastatuhande arengueesmärki ja arvestades, et ka paljudes keskmise sissetulekuga riikides on piirkondi ja miljoneid inimesi hõlmavaid rahvusrühmi, kelle edenemine eesmärkide täitmisel on ebarahuldav;

I.   arvestades, et järsult kasvavad toiduainehinnad ja aeglustuv maailma majanduskasv ähvardavad lükata aastatuhande arengueesmärkide täitmise edasi hinnanguliselt 7 aasta võrra, kui arengumaade põllumajandussektorisse ja toiduainetetööstusesse ei tehta lisainvesteeringuid;

J.   arvestades, et kooskõlastatult teiste samasuguste algatustega antud valdkonnas otsustas ÜRO Peaassamblee korraldada 4. ja 5. oktoobril 2007. aastal kõrgetasemelise dialoogi, mis käsitles usundite ja kultuuride vahelist koostööd sallivuse, mõistmise ning usu- või südametunnistuse vabaduse ja kultuurilise mitmekesisuse austamise edendamiseks kogu maailmas;

K.   arvestades, et 2008. aasta on Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta;

L.   arvestades, et ÜRO Peaassamblee päevakord ei ole veel piisavalt täpne ja tõhus, mis on vajalik, et muuta nimetatud organi töö järjekindlamaks ja ning soodustada selle resolutsioonide järgimist;

M.   arvestades, et ÜRO rahuvalveoperatsioonide osakond juhib praegu 20 välioperatsiooni, mis hõlmavad enam kui 100 000 sõjaväelast, kellest pooled on saadetud Aafrikasse;

N.   arvestades, et ELi liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamise aste ÜRO asutustes ja poliitikates on erinev;

O.   arvestades, et niisuguse kooskõlastatuse saavutamine ei tohiks kahjustada läbirääkimisi teistesse geopoliitilistest blokkidesse kuuluvate riikidega, mis on oluline eeldus vajalike liitude sõlmimiseks ÜROs;

P.   arvestades, et selline kooskõlastamine nõuab tihedamat koostööd vastavate Brüsselis asuvate nõukogu töörühmade ja ELi asutuste ning New Yorgis ja Genfis asuvate ELi liikmesriikide alaliste esinduste vahel;

Q.   arvestades, et Lissaboni lepinguga antakse ELile iseseisev õigusvõime ja see on uuendus, millel on väga suur mõju ELi esindamisele ÜROs,

1.   edastab nõukogule järgmised soovitused:

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1) ELT C 96 E, 21.4.2004, lk 79. (2) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 549. (3) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 582.

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (16133/3/2007 – C6-0129/2008 – 2006/0272(COD))

P6_TA(2008)0340 A6-0223/2008

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (16133/3/2007 – C6-0129/2008)(1);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2006)0784) suhtes;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0223/2008),

1.   kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 9. juulil 2008 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/…/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2008/110/EÜ) lõplikule kujule.)

(1) ELT C 122 E, 20.5.2008, lk 10. (2) Vastuvõetud tekstid, 29.11.2007, P6_TA(2007)0557.

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) (16138/3/2007 – C6-0131/2008 – 2006/0274(COD))

P6_TA(2008)0341 A6-0210/2008

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (16138/3/2007 – C6-0131/2008)(1);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2006)0785) suhtes;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0210/2008),

1.   kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 9. juulil 2008 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukoht õigusakti (määrus 2008/1335/EÜ) lõplikule kujule.)

(1) ELT C 93 E, 15.4.2008, lk 1. (2) Vastuvõetud tekstid, 29.11.2007, P6_TA(2007)0558.

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (16160/4/2007 – C6-0176/2008 – 2006/0130(COD))

P6_TA(2008)0342 A6-0264/2008

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (16160/4/2007 – C6-0176/2008)(1);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2006)0396) kohta;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 67;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0264/2008),

1.   kiidab ühise seisukoha heaks;

2.   märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;

3.   teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

4.   teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 129 E, 27.5.2008, lk 1. (2) Vastuvõetud tekstid, 11.7.2007, P6_TA(2007)0337.

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programm (MEETS) (KOM(2007)0433 – C6-0234/2007 – 2007/0156(COD))

P6_TA(2008)0343 A6-0240/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0433);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 285, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0234/2007);

–   võttes arvesse 17. mail 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0240/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   on seisukohal, et õigusakti ettepanekus nimetatud rahastamispakett peab olema kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 (mida on muudetud otsusega 2008/371/EÜ)(2) alamrubriigi 1a ülemmääraga, ning juhib tähelepanu sellele, et iga-aastase summa kohta tehakse otsus iga-aastase eelarvemenetluse käigus vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 37;

3.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. juulil 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2008/EÜ Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (otsus nr 1297/2008/EÜ) lõplikule kujule.)

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT L 128, 16.5.2008, lk 8.

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, seoses patareide või akude turulelaskmist hõlmava artikli 6 lõikega 2 (KOM(2008)0211 – C6-0165/2008 – 2008/0081(COD))

P6_TA(2008)0344 A6-0244/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0211);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 95 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0165/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0244/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. juulil 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, seoses patareide ja akude turulelaskmisega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2008/103/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe, nimelt 2-(2-metoksüetoksü)etanooli, 2-(2-butoksüetoksü)etanooli, metüleendifenüüldiisotsüanaadi, tsükloheksaani ja ammooniumnitraadi turustamise ja kasutamise piirangutega (KOM(2007)0559 – C6-0327/2007 – 2007/0200(COD))

P6_TA(2008)0345 A6-0135/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0559);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0327/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0135/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile esitada, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht vastu võetud esimesel lugemisel 9. juulil 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2008/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe, nimelt 2-(2-metoksüetoksü)etanooli, 2-(2-butoksüetoksü)etanooli, metüleendifenüüldiisotsüanaadi, tsükloheksaani ja ammooniumnitraadi turustamise ja kasutamise piirangutega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti otsus nr 1348/2008/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1775/2005 maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta (KOM(2007)0532 – C6-0319/2007 – 2007/0199(COD))

P6_TA(2008)0346 A6-0253/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0532);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0319/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A6-0253/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. juulil 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1775/2005 maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,║

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,(2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Alates 1999. aastast järk-järgult välja kujundatud maagaasi siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele ühenduse tarbijatele – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada tõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ja võimalikult paljude inimeste juurdepääs ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta║(4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1775/2005 maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta(5) on andnud maagaasi siseturu loomisse olulise panuse.

(3)  Praegu aga ei ole võimalik tagada kõigile ühenduse äriühingutele õigust müüa kõikides liikmesriikides maagaasi võrdsetel tingimustel ilma diskrimineerimise ja ebasoodsate teguriteta. Seni puudub eelkõige mittediskrimineeriv võrgule juurdepääs ning kõikides liikmesriikides võrdselt tõhusa tasemega ametlik järelevalve, samuti on veel isoleeritud turgusid.

(4)  Esimese sammuna turgude integreerimise poole ja Euroopa gaasi siseturu lõpuleviimiseks tuleks saavutada piisav gaasivõrkude piiriüleste ühendusvõimsuste tase.

5)   ║Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises ║'Euroopa energiapoliitika'║ rõhutati, et oluline on viia lõpule maagaasi siseturu loomine ning kehtestada võrdsed tingimused kõikidele ühenduse gaasiettevõtjatele. Komisjoni sama kuupäeva teatisest ║gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta║ ning komisjoni teatisest määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 kohase Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitleva uurimise kohta║ nähtus, et olemasolevaid eeskirju ja meetmeid ei ole kõikides liikmesriikides piisaval määral üle võetud ja hästi toimiva energia siseturu eesmärki ei ole seni õnnestunud rahuldavalt teostada.

(6)  Määrust (EÜ) nr 1775/2005 tuleb kohandada vastavalt neile teatistele, et parandada maagaasi siseturu õiguslikku raamistikku.

(7)  Eelkõige on vaja füüsiliste võrguühenduste rajamist gaasivõrkude vahel ning paremat koostööd ja kooskõlastamist põhivõrguettevõtjate [termin muutunud, varem: edastusvõrgu haldur] vahel, et tagada tõhusa ja läbipaistva piiriülese põhivõrkudele juurdepääsu pakkumiseks ja haldamiseks vajalike tehniliste ja kaubandusreeglite järkjärguline vastavusseviimine ning tagada ühenduse põhivõrkude kooskõlastatud ja piisavalt tulevikkuvaatav kavandamine ja hea tehniline areng, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnakaitset, ning edendada energiatõhusust, teadusuuringuid ja innovatsiooni eelkõige selleks, et tagada taastuvenergia ulatuslikum kasutamine ja vähem süsinikdioksiidiheiteid tekitava tehnoloogia levitamine. Põhivõrguettevõtjad peaksid haldama oma võrku kooskõlas kõnealuste vastavusse viidud tehniliste ja turureeglitega.

(8)  Ühenduse maagaasi põhivõrgu optimaalse juhtimise tagamiseks tuleks luua Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustik. Selle ülesandeid tuleks täita kooskõlas ühenduse konkurentsieeskirjadega, mida kohaldatakse ka Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustiku otsuste suhtes. Võrgustiku ülesanded peaksid olema täpselt määratletud ja nende töömeetod peaks tagama tõhususe, esindavuse ja läbipaistvuse. Kuna tõhusamaid edusamme on võimalik saavutada piirkondliku lähenemisviisi abil, peaksid põhivõrguettevõtjad looma üldise koostööstruktuuri raames piirkondlikud struktuurid, tagades samas piirkondliku tasandi tulemuste kokkusobivuse ühenduse tasandi reeglite ja investeerimiskavadega. Liikmesriigid peaksid edendama koostööd ja jälgima võrgustiku tõhusust piirkondlikul tasandil.

▌

(9)  Et tugevdada konkurentsi likviidsete gaasi hulgimüügiturgude abil, on oluline, et gaasiga saaks kaubelda, olenemata selle asukohast võrgus. Ainus viis selle saavutamiseks on anda võrgu kasutajatele vabadus reserveerida eraldi sisse- ja väljavooluvõimsusi, nii et lepinguliste marsruutide asemel tekib gaasi transport tsoonist tsooni. Sisse-välja süsteemide sobivuse eelistamist konkurentsi arengu soodustamiseks mainis enamik sidusrühmi juba kuuendal Madridi foorumil.

(10)  Gaasivõrkudes esineb märkimisväärne lepingutega ülekoormamine. Seepärast on uute või uuesti läbiräägitud lepingute puhul ülekoormusega tegelemise ja võimsuse jaotamise põhimõtete aluseks kasutamata võimsuse vabastamine, millega võimaldatakse võrgu kasutajatel oma kasutamata lepingujärgset võimsust edasi müüa või edasi rentida, ja põhivõrguettevõtjate kohustus pakkuda kasutamata võimsust turul vähemalt üks päev ette ja katkestatava võimsuse põhimõtte alusel. Võttes arvesse olemasolevate lepingute suurt arvu ja vajadust kehtestada võrdsed tingimused uue ja olemasoleva võimsuse kasutajatele, tuleb neid põhimõtteid kohaldada kogu lepingujärgse võimsuse suhtes, kaasa arvatud olemasolevad lepingud.

(11)  Riiklike reguleerivate asutuste ja komisjoni viimaste aastate turujärelevalve on näidanud, et olemasolevad läbipaistvusnõuded ja infrastruktuurile juurdepääsu eeskirjad ei ole piisavad, et tagada tõeline, hästi toimiv, tõhus ja avatud siseturg.

(12)  Tuleb tagada võrdne juurdepääs võrgu füüsilise seisundiga seotud andmetele, et kõik turuosalised saaksid hinnata nõudluse ja pakkumise üldist olukorda ning teha kindlaks hulgimüügihinna muudatuste põhjused. Need andmed hõlmavad ka täpsemat teavet pakkumise ja nõudluse, võrgu läbilaskevõime, voogude ja käigushoidmise, tasakaalustamise ning hoidlate olemasolu ja kasutamise kohta. Kuna see teave on gaasi siseturu toimimiseks oluline, on vaja kaotada konfidentsiaalsusnõuete tõttu avalikustamisele seatud piirangud.

(13)  Selleks et suurendada usaldust turu vastu, peavad turuosalised olema kindlad, et kuritarvituste eest karistatakse mõjusalt. Pädevatele asutustele peaks andma pädevuse uurida tõhusalt turgude kuritarvitamist. Seepärast peab pädevatel asutustel olema juurdepääs andmetele, mis sisaldavad teavet tarneettevõtja tehtud tegevuslike otsuste kohta. Gaasiturul edastatakse kõik sellised otsused süsteemihalduritele võimsuste reserveerimise, registreerimise ja tegelike voogudena. Süsteemihaldurid peaksid eelnevaga seotud teabe hoidma pädevate asutuste jaoks kättesaadavana ja kergesti juurdepääsetavana teatava kindlaksmääratud aja jooksul. Pädevad asutused peaksid ka korrapäraselt jälgima, kas süsteemihaldurid täidavad kõnealuseid eeskirju.

(14)  Konkurents kodutarbijate pärast eeldab, et uutele jaeturgudele siseneda soovivaid tarnijaid ei tohi tõkestada. Seepärast peavad kõik turuosalised teadma varustusahelaga seotud eeskirju ja kohustusi ning neid peab ühtlustama, et tugevdada ühenduse turu integratsiooni. Pädevad asutused peaksid korrapäraselt jälgima, kas turuosalised täidavad kõnealuseid eeskirju.

(15)  Juurdepääs gaasihoidlatele ja veeldusjaamadele on osas liikmesriikides ebapiisav, mistõttu tuleb kehtivate eeskirjade rakendamist radikaalselt parandada. Elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühma (ERGEG) järelevalvest ilmnes, et Madridi foorumil kõikide sidusrühmade vahel kokku lepitud vabatahtlikke suuniseid hoidlate käitajatele, mis käsitlevad kolmandate isikute juurdepääsu head tava, ei kohaldata kohati piisavalt ning seetõttu tuleb need teha siduvaks. Ehkki vabatahtlikud suunised on kogu Euroopa Liidus peaaegu täielikult üle võetud, suurendab nende siduvaks muutmine võrguettevõtjate usaldust hoidlatele mittediskrimineeriva juurdepääsu suhtes.

(16)  Määruses (EÜ) nr 1775/2005 on sätestatud, et tuleb vastu võtta teatavad meetmed kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(6).

(17)  Otsust 1999/468/EÜ on muudetud nõukogu otsusega 2006/512/EÜ(7), millega kehtestati kontrolliga regulatiivmenetlus üldise iseloomuga meetmete jaoks, mille eesmärk on muuta asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastuvõetud põhiakti väheolulisi sätteid, sealhulgas mõningaid sätteid välja jättes või täiendada akti uute väheoluliste sätete lisamisega.

(18)  Vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldusele(8) otsuse 2006/512/EÜ kohta tuleb selleks, et nimetatud uut menetlust saaks kohaldada asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastuvõetud aktide suhtes, kohandada kõnealuseid akte vastavalt kehtivale korrale.

(19)  Seoses määruse (EÜ) nr 1775/2005 rakendamisega tuleks komisjonile eelkõige anda volitus kehtestada või vastu võtta vajalikud suunised, et tagada käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 1775/2005 vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(20)  Seepärast tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 1775/2005,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1775/2005 muudetakse järgmiselt.

1)  Artikkel 1 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Ilma et see piiraks artikli 6a lõike 4 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust üksnes direktiivi 2003/55/EÜ artikli 19 lõigete 3 või 4 kohaste gaasihoidlate suhtes║.

Esimeses lõigus osutatud teemad hõlmavad ka võrgule juurdepääsuga seotud tariifide ühtlustatud põhimõtete või nende arvestamise aluseks oleva metoodika sätestamist, juurdepääsuteenuste kehtestamist kolmandatele isikutele, võimsuse jaotamise ja võrkude ülekoormusega tegelemise ühtlustatud põhimõtete määratlemist, läbipaistvusnõuete, tasakaalustuseeskirjade ja tasakaalustamatuse eest määratavate tasude kindlaksmääramist ning võimsusega kauplemise hõlbustamist.

2)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)  Pärast artiklit 2 lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 2a

Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustik

Kõik põhivõrguettevõtjad teevad ühenduse tasandil koostööd, luues selleks Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustiku, et tagada Euroopa maagaasi põhivõrgu optimaalne juhtimine, kooskõlastatud tegevus ja hea tehniline areng ning edendada gaasi siseturu lõpuleviimist, piiriülest kaubandust ja energiaturgude toimimist.

Artikkel 2b

Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustiku loomine

1.  Hiljemalt […] esitavad maagaasi põhivõrguettevõtjad komisjonile ja ametile loodava Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustiku põhikirja kavandi, tulevaste liikmete nimekirja ja töökorra kavandi ▌.

2.  Kahe kuu jooksul alates põhikirja kavandi, liikmete nimekirja ja töökorra kavandi saamisest esitab amet, olles ametlikult konsulteerinud kõiki sidusrühmi, eelkõige süsteemi kasutajaid ja kliente esindavate organisatsioonidega, komisjonile nende kohta arvamuse.

3.  Komisjon esitab põhikirja kavandi, liikmete nimekirja ja töökorra kavandi kohta arvamuse, võttes arvesse lõikes 2 sätestatud ameti arvamust, kolme kuu jooksul alates ameti arvamuse saamisest.

4.  Kolme kuu jooksul alates komisjoni arvamuse saamisest loovad põhivõrguettevõtjad Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustiku ning võtavad vastu ja avaldavad selle põhikirja ja töökorra.

Artikkel 2c

Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustiku ülesanded

1.  Et saavutada artiklis 2 a sätestatud eesmärgid, lepib Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustik kokku ja esitab ametile heakskiitmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr …/2008 (millega asutatakse energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet) artikli 6 lõikele 3 ning artiklis 2d sätestatud korrale:

2.  Lõike 1 punktis f osutatud iga-aastane tööprogramm sisaldab sellel aastal koostatavate võrgureeglite loendit ja kirjeldust, võrgu toimimise kooskõlastamise ning teadus- ja arendustegevuse kava ning soovituslikku ajakava.

3.  Üksikasjalikud võrgureeglid hõlmavad järgmisi valdkondi, pidades silmas iga-aastases tööprogrammis määratletud prioriteete:

4.  Amet teostab järelevalvet selle kohta, kuidas Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustik rakendab võrgureegleid.

5.  Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustik avaldab iga kahe aasta järel pärast ameti heakskiitu kogu ühendust hõlmava 10-aastase võrkude investeerimiskava. See investeerimiskava sisaldab integreeritud võrgu mudelit, milles võetakse arvesse hoidlaid ja maagaasi veeldusjaamu, ning võimalikke stsenaariume, pakkumise ja nõudluse adekvaatsuse aruannet ning süsteemi paindlikkuse hinnangut. Investeerimiskava tugineb eelkõige riiklikele investeerimiskavadele, milles võetakse arvesse võrgu kavandamise ühenduse ja piirkondlikke aspekte, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1364/2006/EÜ* kohastele üleeuroopaliste energiavõrkude suunistele. Investeerimiskavas määratletakse investeerimislüngad, eelkõige piiriülese võimsuse osas, ning see hõlmab eelkõige investeeringuid võrkude ühendamisse ja prioriteetsena eeskätt ühendustesse ühenduse "energiasaarte" ja gaasivõrkude vahel ning investeeringuid muusse infrastruktuuri, mida on vaja tõhusaks kauplemiseks ja konkurentsiks ning tarnekindluse tagamiseks. Investeerimiskavale lisatakse ülevaade võrgu piiriülese suutlikkuse suurendamise tõketest, mis tulenevad eri heakskiitmismenetlustest või -korrast.

Põhivõrguettevõtjad peavad avaldatud investeerimiskava rakendama.

6.  ▌Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustik võib omal algatusel teha ametile ettepaneku koostada võrgureeglid mis tahes muus valdkonnas lisaks lõikes 3 nimetatud valdkondadele, selleks et saavutada artiklis 2 a sätestatud eesmärgid. Amet võtab seejärel pärast artiklis 2 f sätestatud menetlust reeglid vastu, tagades, et need reeglid ei ole vastuolus artikli 2e alusel vastuvõetud suunistega .

Artikkel 2d

Ameti teostatav järelevalve

1.  Amet jälgib Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustiku nende ülesannete täitmist, millele on osutatud artikli 2c lõikes 1.

2.  Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustik esitab ametile heakskiitmiseks võrgureeglite kavandid ning artikli 2c lõikes 1 osutatud dokumendid.

Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustik kogub kogu vajaliku teabe võrgureeglite rakendamise kohta ning esitab selle ametile hindamiseks.

3.  Amet teostab tehniliste reeglite, 10-aastase investeerimiskava ja iga-aastase tööprogrammi täitmise järelevalvet ning esitab oma järelevalvetegevuse tulemused aastaaruandes. Juhul kui põhivõrguettevõtjad ei täida Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgureegleid, 10-aastast investeerimiskava või iga-aastast tööprogrammi, teatab amet sellest komisjonile.

Artikkel 2e

Suuniste väljatöötamine

1.  Komisjon koostab pärast ametiga konsulteerimist iga-aastase prioriteetide loetelu, milles määratakse kindlaks maagaasi siseturu arengu esmatähtsad küsimused.

2.  Seda prioriteetide loetelu arvesse võttes volitab komisjon ametit töötama kuue kuu jooksul välja suuniste kavandi peamiste, selgete ja objektiivsete põhimõtete kehtestamiseks artiklis 2c sätestatud reeglite ühtlustamiseks.

3.  Nende suuniste väljatöötamisel konsulteerib amet ametlikult avatud ja läbipaistval viisil Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustikuga ja teiste sidusrühmadega.

4.  Amet võtab suuniste kavandi vastu konsultatsiooni tulemuste põhjal. Ta toob välja konsulteerimise käigus tehtud tähelepanekud ning selgitab, kuidas neid on arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, esitab ta selle põhjused.

5.  Komisjon võib omal algatusel või ameti palvel algatada sama menetluse suuniste ajakohastamiseks.

Artikkel 2 f

Võrgureeglite väljatöötamine

1.   Komisjon volitab Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustikku kuue kuu jooksul pärast seda, kui amet on suunised vastu võtnud ning vastavalt artiklile 2e välja töötama suunistega kehtestatud põhimõtetega täielikult kooskõlas olevate võrgureeglite projekti.

2.   Nende reeglite kavandamisel võtab Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustik arvesse turuosaliste ja võrgu kasutajate tehnilist kompetentsust ja teavitab neid edasiminekutest.

3.   Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustik esitab võrgureeglite kavandid ametile.

4.   Amet korraldab seoses võrgureeglite kavandiga avatud ja läbipaistva ametliku konsulteerimise.

5.  Amet võtab võrgureeglite kavandi vastu konsulteerimise tulemuste põhjal. Ta toob välja konsulteerimise käigus tehtud tähelepanekud ning selgitab, kuidas neid on arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, esitab ta selle põhjused.

6.  Ameti algatusel või Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustiku taotlusel võib samasuguse menetluse kohaselt läbi viia kehtivate võrgureeglite läbivaatamise.

7.  Komisjon võib ameti soovitusel esitada võrgureeglid artikli 14 lõikes 1 osutatud komiteele lõplikuks vastuvõtmiseks vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 2g

Konsulteerimine

1.  Oma ülesannete täitmisel konsulteerib amet ametlikult avatud ja läbipaistval viisil kõikide asjaomaste turuosalistega ▌. Sellesse konsulteerimisse on kaasatud tarneettevõtjad, tarbijad, võrgu kasutajad, jaotusvõrguettevõtjad, maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid, kaasa arvatud asjaomased (tööstusharu)liidud, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid.

2.  Kõik lõikes 1 osutatud küsimustega seotud dokumendid ja kohtumiste protokollid avalikustatakse.

3.  Enne suuniste ja võrgureeglite vastuvõtmist teeb amet teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil neid märkusi on arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, esitab amet selle põhjused.

4.  Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustik teeb turuosaliste ja võrgu kasutajatega vastavalt artikli 2 f lõikele 2 koostööd.

Artikkel 2h

Kulud

Artiklites 2a kuni 2i osutatud Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustiku tegevusega seotud kulud kannavad põhivõrguettevõtjad ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel.

Artikkel 2 i

Põhivõrguettevõtjate piirkondlik koostöö

1.  Põhivõrguettevõtjad teevad Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustiku raames piirkondlikku koostööd, et toetada artikli 2c lõikes 1 osutatud ülesannete täitmist. Eelkõige avaldavad nad iga kahe aasta järel piirkondliku investeerimiskava ning võivad teha piirkondlikul investeerimiskaval põhinevaid investeerimisotsuseid.

Piirkondlik investeerimiskava ei tohi olla vastuolus artikli 2c lõike 1 punktis c osutatud 10- aastase investeerimiskavaga.

2.  Põhivõrguettevõtjad edendavad ka võrgu optimaalseks haldamiseks vajalikku töökorda ning energiabörside arengut, piiriülese võimsuse kooskõlastatud jaotamist ▌ ning piiriüleste tasakaalustusmehhanismide ühilduvust.

3.  Riiklikud reguleerivad asutused ja muud asjaomased riiklikud asutused teevad koostööd kõikidel tasanditel, et ühtlustada turukorraldust ja integreerida oma siseriiklikud turud vähemalt ühel või mitmel piirkondlikul tasandil, mis on esimene ja vahepealne samm täielikult liberaliseeritud siseturu suunas. Eelkõige edendavad nad võrguettevõtjate koostööd piirkondlikul tasandil ning soodustavad nende piirkondlikku integreerumist, et luua konkurentsivõimeline siseturg, soodustada nende regulatiivsete ja tehniliste raamistike ühtlustamist ning eeskätt integreerida veel allesjäänud "gaasisaared

_____________

* ELT L 262, 22.9.2006, lk 1.".

5)  Artikli 4 pealkiri asendatakse järgmisega:"

Põhivõrguettevõtjatega seotud juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele

6)  Pärast artiklit 4 lisatakse järgmine artikkel║:"

Artikkel 4a

Hoidlate ja maagaasi veeldusjaamadega seotud juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele

1.  Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid:

2.  Hoidlahaldurid:

3.  Veeldusjaama- ja hoidlalepingud ei tohi kaasa tuua meelevaldselt kõrgemaid tariife, kui need on sõlmitud:

4.  Vajaduse korral võib juurdepääsuteenuseid kolmandatele isikutele osutada tingimusel, et võrgu kasutajad esitavad asjaomased tagatised oma maksejõulisuse kohta. Sellised tagatised ei tohi põhjendamatult takistada turulepääsu ning peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja proportsionaalsed.

5.  Veeldusjaama võimsuse ja hoiustamisvõimsuse lepingulised miinimummäärad peavad põhinema tehnilistel piirangutel ning peavad võimaldama väiksemate hoidlakasutajate juurdepääsu hoidlateenustele.

7)  Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

b)   lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:"

8)  Pärast artiklit 5 lisatakse järgmine artikkel║:"

Artikkel 5a

Hoidlate ja maagaasi veeldusjaamade võimsuse jaotamise mehhanismide ja ülekoormusegategelemise korra põhimõtted

1.  Turuosalistele tehakse kättesaadavaks suurim võimalik hoidla- ja maagaasi veeldusjaama võimsus, pidades silmas võrgu terviklikkust ja toimimist.

2.  Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid peavad rakendama ja avaldama mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid võimsuse jaotamise mehhanisme, mis:

3.  Veeldusjaama- ja hoidlalepingud peavad sisaldama liigse varuvõimsuse soetamist vältivaid meetmeid, võttes arvesse järgmisi lepingutega ülekoormamise puhul kohaldatavaid põhimõtteid:

Nendes meetmetes võetakse arvesse asjaomase süsteemi terviklikkust ja varustuskindlust.

9)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

10)  Pärast artiklit 6 lisatakse järgmised artiklid║:"

Artikkel 6a

Hoidlate ja maagaasi veeldusjaamade läbipaistvusnõuded

1.  Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid peavad avalikustama üksikasjaliku teabe enda poolt pakutavate teenuste ja vastavate tingimuste kohta koos tehniliste andmetega, et veeldusjaamade ja hoidlate kasutajatele oleks võimaldatud tõhus juurdepääs veeldusjaamadele ja hoidlatele.

2.  Iga maagaasi veeldusjaama ja hoidla haldur avalikustab osutatud teenuste puhul arvandmed lepingutega kaetud ja vaba hoiustamisvõimsuse ja maagaasi veeldusjaama võimsuse kohta, tehes seda korrapäraselt ja jooksvalt ning kasutajasõbralikul standarditud viisil. Pädev asutus peab tagama, et avaldatakse kogu vajalik teave.

3.  Maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid peavad alati avalikustama käesoleva määrusega nõutava teabe arukal, kergesti mõõdetaval ja kergesti kättesaadaval viisil ning mittediskrimineerivalt.

4.  Kõik maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid avalikustavad igas hoidlas, sama tasakaalustustsooni hoidlate kompleksis või veeldusjaamas oleva gaasi hulga, sissetulevad ja väljaminevad vood ning vaba hoiustamisvõimsuse ja maagaasi veeldusjaama võimsuse, kaasa arvatud nende hoidlate ja veeldusjaamade puhul, millele kolmandatel isikutel juurdepääs puudub. See teave saadetakse ka põhivõrguettevõtjale, kes avalikustab selle kokkuvõtlikult iga süsteemi või alamsüsteemi kohta, mis on määratletud vastavate punktidega. Seda teavet ajakohastatakse vähemalt iga päev.

5.  Selleks, et tagada läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad tariifid ning hõlbustada infrastruktuuri kasutamist, avaldavad maagaasi veeldusjaamade ja hoidlate haldurid või asjakohased reguleerivad asutused põhjendatud ja piisavalt üksikasjaliku teabe kolmandatele pooltele käesoleva määruse alusel kättesaadavaks tehtava infrastruktuuri tariifide päritolu, metoodika ja struktuuri kohta. Veeldusjaamade ja hoidlate haldurid esitavad ülekoormuse juhtimise korra, sealhulgas võimsuse jaotamise, reguleerivatele asutustele heakskiitmiseks. Reguleerivad asutused võivad enne heakskiitmist nõuda muudatuste tegemist sellesse korda.

6.  Kui maagaasi veeldusjaama või hoidla haldur leiab, et konfidentsiaalsusnõuete tõttu ei ole ta kohustatud avaldama kogu nõutavat teavet, peab ta taotlema riiklikelt reguleerivatelt asutustelt loa piirata avaldamist kõnealuse punkti või punktide puhul.

Riiklikud reguleerivad asutused annavad loa või keelduvad selle andmisest iga üksikjuhtumit eraldi käsitledes, võttes arvesse vajadust austada seaduslikke ärisaladusi ja eesmärki luua konkurentsil põhinev maagaasi siseturg. Kui luba antakse, tuleb andmed maagaasi veeldusjaama või hoidla olemasoleva võimsuse kohta avaldada ilma arvandmeteta, mis võiksid konfidentsiaalsust rikkuda.

Artikkel 6b

Süsteemihaldurite andmete säilitamine

Põhivõrguettevõtjad, gaasihoidlate haldurid ja maagaasi veeldusjaamade haldurid hoiavad riikliku reguleeriva asutuse, riikliku konkurentsiasutuse ja komisjoni jaoks viie aasta jooksul kättesaadavana kõik artiklites 6 ja 6a ning lisa osas 3 osutatud andmed.

11)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)   lõike 1 lõppu lisatakse järgmine lause:"

Tasakaalustuseeskirjad peavad olema turupõhised.

b)   lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2.  Selleks et võimaldada võrgu kasutajatel võtta õigeaegselt parandusmeetmeid, peavad põhivõrguettevõtjad edastama reaalaja olukorda kajastava piisava, õigeaegse ja usaldusväärse teabe võrgu kasutajate tasakaalustusprotsessi seisundi kohta.

Esitatud teave peab kajastama põhivõrguettevõtjale kättesaadava teabe seisu ning arveldusperioodi, mille kohta tasakaalustamatuse eest määratavad tasud arvutatakse.

Kõnealuse teabe eest ei tohi tasu võtta.

c)   lõiked 4, 5 ja 6 jäetakse välja.

12)  Artikkel 8 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 8

Võimsusega seotud õigustega kauplemine

Iga põhivõrguettevõtja ning hoidla ja maagaasi veeldusjaama haldur peab võtma mõistlikke meetmeid, et võimaldada vaba kauplemist võimsusega seotud õigustega ja hõlbustada sellist kauplemist. Kauplemine peab toimuma kooskõlas läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega. Iga selline haldur peab välja töötama transpordi-, maagaasi veeldusjaama ja hoiustamise ühtlustatud lepingud ja menetlused esmasel turul, et hõlbustada järelkauplemist võimsusega seotud õigustega, ning tunnustama võimsusega seotud esmaste õiguste üleminekut, kui võrgu kasutajad sellest teavitavad.

Transpordi, maagaasi veeldusjaama ja hoiustamise ühtlustatud lepingutest ja menetlustest tuleb teavitada reguleerivaid asutusi.

13)  Pärast artiklit 8 lisatakse järgmine artikkel║:"

Artikkel 8a

Jaemüügiturud

Et soodustada hästi toimivate, tõhusate ja läbipaistvate turgude teket piirkondlikul ja ühenduse tasandil, tagavad liikmesriigid, et põhivõrguettevõtjate, jaotusvõrguettevõtjate, tarneettevõtjate ja tarbijate ning vajaduse korral ka teiste turuosaliste rollid ja kohustused oleksid üksikasjalikult määratletud seoses lepinguliste suhetega, kohustusega tarbijate ees, andmevahetusega ja arvelduseeskirjadega, andmete omandiõigusega ja mõõtmiskohustusega.

Need eeskirjad avalikustatakse▌ ning reguleerivad asutused vaatavad need üle.

14)  Artiklis 9 asendatakse lõiked 1 ja 2 järgmisega:"

Artikkel 9

Suunised kolmandate isikute juurdepääsuteenuste kohta

1.  Vajaduse korral võib komisjon vastu võtta suunised, milles määratletakse käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustatuse tase, milles täpsustatakse kolmandatele isikutele juurdepääsuteenuseid käsitlevad üksikasjad, kaasa arvatud olemus, kestus ja kõnealuste teenuste muud nõuded, kooskõlas artiklitega 4 ja 4a.

▌

2.  Suunised lõikes 1 osutatud kolmandate isikute juurdepääsu kohta on sätestatud lisas seoses põhivõrguettevõtjatega.

3.  Käesoleva artikli alusel vastu võetud kolmandate isikute juurdepääsu suuniste kohaldamisel ja muutmisel peab arvesse võtma erinevusi riiklike gaasisüsteemide vahel ja ei tohi seetõttu nõuda ühenduse tasemel ühtseid üksikasjalikke tingimusi juurdepääsu kohta kolmandatele isikutele. Need võivad siiski määratleda miinimumnõuded, mis tuleb täita selleks, et saavutada gaasi siseturu jaoks vajalikud mittediskrimineerivad ja läbipaistvad juurdepääsutingimused võrgule, mida võib seejärel kohaldada riiklike gaasivõrkude vahel esinevaid erinevusi arvestades.

15)  Artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1a.  Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2003/55/EÜ artikli 25 alusel loodud riiklikel reguleerivatel asutustel on piisavad volitused selleks, et tagada tõhus kooskõla käesoleva määrusega, andes neile õiguse määrata iga rikkumise korral tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi, mis ulatuvad kuni 10 %ni ettevõtja siseturu aastakäibest, või tühistada ettevõtja tegevusluba. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile 1. jaanuariks 2010 ja annavad talle viivitamata teada edaspidistest muudatustest.

16)  Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

17)  Artikli 16 punkt b asendatakse järgmisega:"

18)  Lisa muudetakse järgmiselt:

a)   punkti 1 pealkiri asendatakse järgmisega:"

Põhivõrguettevõtjatega seotud juurdepääsuteenused kolmandatele isikutele

b)   punkti 2 pealkiri asendatakse järgmisega:"

Põhivõrguettevõtjatega seotud võimsuse eraldamise mehhanismide ja ülekoormusega tegelemise korra ja selle kohaldamise põhimõtted lepingutega ülekoormamise korral║

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 211, 19.8.2008, lk 23. (2) ELT C 172, 5.7.2008, lk 55. (3) Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta seisukoht. (4) ELT L 176, 15.7.2003, lk 57. (5) ELT L 289, 3.11.2005, lk 1. (6) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║ (7) ELT L 200, 22.7.2006, lk 11. (8) ELT C 255, 21.10.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta (KOM(2007)0529 – C6-0317/2007 – 2007/0196(COD))

P6_TA(2008)0347 A6-0257/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0529);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0317/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A6-0257/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 9. juulil 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Ühenduses alates 1999. aastast järk-järgult välja kujundatud maagaasi siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele ║ tarbijatele Euroopa Liidus – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada tõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ║(4) on andnud maagaasi siseturu loomisse olulise panuse.

(3)  Praegu aga ei ole võimalik tagada kõikide liikmesriikide kõikidele äriühingutele õigust müüa kõikides liikmesriikides maagaasi võrdsetel tingimustel ilma diskrimineerimise ja ebasoodsate teguriteta. Seni puudub eelkõige mittediskrimineeriv võrgule juurdepääs ning kõikides liikmesriikides võrdselt tõhusa tasemega ametlik järelevalve, kuna ║ õiguslik raamistik ei ole piisav.

(4)  Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises "Euroopa energiapoliitika" ║ rõhutati, et on oluline viia lõpule maagaasi siseturu loomine ning kehtestada võrdsed tingimused kõikidele ühenduses asutatud maagaasiettevõtjatele. Komisjoni sama kuupäeva teatisest gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta ja määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 kohasest Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitleva uurimise lõpparuandest nähtus, et olemasolevad eeskirjad ja meetmed ei moodusta hästi toimiva siseturu saavutamiseks piisavat raamistikku.

(5)  Kui võrke tootmis- ja tarnetegevustest tõhusalt ei eraldata, on oht, et võrke mitte üksnes ei kasutata diskrimineerival viisil, vaid vertikaalselt integreeritud äriühingutel puudub ka motivatsioon oma võrkudesse piisavalt investeerida.

(6)  Liikmesriigid peaksid edendama koostööd ja jälgima võrgustiku tõhusust piirkondlikul tasandil. Mitu liikmesriiki on juba teinud ettepaneku, mis aitaks seda eesmärki saavutada.

(7)  Olemasolevad õiguslikud ja funktsionaalsed eraldamiseeskirjad ei ole tegelikkuses veel viinud põhivõrguettevõtjate [termin on muutunud, varem: edastusvõrgu haldur] eraldamiseni igas liikmesriigis, osaliselt ühenduse kehtivate õigusaktide puuduliku rakendamise tõttu. Euroopa Ülemkogu kutsus 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Brüsseli kohtumisel komisjoni üles välja töötama õigusaktide eelnõud, et tõhusalt eraldada tarne- ja tootmistegevus võrguga seotud toimingutest.

(8)  Tõhusa eraldamise tagab üksnes see, kui kaotatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtete loomulik motivatsioon diskrimineerida konkurente võrgule juurdepääsul ja investeerimisel. Omandisuhete eraldamine, mis tähendab võrgu omaniku määramist võrguettevõtjaks ning võrguettevõtja sõltumatus tarne- ja tootmishuvidest, on selgelt tõhusaim ja stabiilseim viis ilmse huvide konflikti lahendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks. Seetõttu märkis Euroopa Parlament oma 10. juuli 2007. aasta resolutsioonis gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta(5), et ülekande omandisuhete eraldamine on kõige tõhusam vahend, et edendada mittediskrimineerivaid investeeringuid infrastruktuuridesse ║, uute turule sisenejate õiglast juurdepääsu võrgule ning turu läbipaistvust. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et samal isikul või samadel isikutel ei oleks õigust teostada kontrolli tootmise või tarnimisega tegeleva ettevõtja üle, sealhulgas vetoõigust sellise strateegilise tähtsusega küsimustes nagu investeeringud, ning samal ajal omada mis tahes huve või teostada mis tahes õigusi põhivõrguettevõtja või põhivõrgu suhtes. Sellele vastupidiselt peaks kontroll põhivõrguettevõtja üle välistama võimaluse omada mis tahes huve või teostada mis tahes õigusi tarneettevõtja suhtes.

(9)  Iga eristamissüsteem peaks tõhusalt kõrvaldama mis tahes huvide konflikti tootjate ja põhivõrguettevõtjate vahel, et luua stiimuleid vajalikeks investeeringuteks ning tagada uutele turule sisenejatele juurdepääs läbipaistva ja tõhusa reguleerimiskorra alusel, ning see ei tohi luua riikide reguleerivate asutuste jaoks koormavat või aeglast reguleerimiskorda, mille rakendamine oleks raske või kulukas.

(10)  Gaasi imporditakse Euroopa Liitu peamiselt ja üha enam kolmandatest riikidest. Ühenduse õiguses tuleks seetõttu arvesse võtta gaasisektori iseloomulikku integreerumist maailmaturul, samuti erinevusi eelnevatel ja järgnevatel turgudel.

(11)  Kuna omandisuhete eraldamine näeb mõnel juhul ette ettevõtete ümberstruktureerimist, tuleks omandisuhteid eraldada otsustavatele liikmesriikidele anda asjakohaste sätete ülevõtmiseks lisaaega. Võttes arvesse vertikaalseid seoseid elektri- ja gaasisektorite vahel, tuleks eraldamist käsitlevaid sätteid kohaldada mõlema sektori suhtes.

(12)  Liikmesriigid võivad soovi korral kohaldada käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad põhivõrkude ja põhivõrguettevõtjate tegelikku ja tõhusat eraldamist. Selline eraldamine on tulemuslik, kui see aitab tagada põhivõrguettevõtjate sõltumatust, ning on tõhus, kui see annab sobivama reguleeriva raamistiku ausa konkurentsi ja piisavate investeeringute tagamiseks, samuti uutele turulesisenejatele juurdepääsu ja maagaasiturgude integratsiooni tagamiseks. Selline eraldamine põhineb organisatsiooniliste meetmete ja põhivõrguettevõtjate juhtimisega seotud meetmete sambal, samuti investeeringutega, uute tootmisvõimsuste võrku ühendamisega ja regionaalse koostöö kaudu turu integreerimisega seotud meetmete samba ning see on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumisel sätestatud nõuetega.

(13)  Liikmesriigid peaksid edendama piirkondlikku koostööd võimalusega määrata piirkondlik koordinaator, kes tegeleb pädevate riiklike asutuste vahelise dialoogi lihtsustamisega. Uued tootjad ja tarneettevõtjad tuleks lisaks sellele õigeaegselt tõhusalt võrku ühendada.

(14)  Komisjon peaks käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise kindlustamiseks abistama liikmesriike, kellel on sellega raskusi.

(15)  Integreeritud Euroopa energiavõrgu eesmärk on oluline varustuskindluse ja hästi toimiva maagaasi siseturu jaoks. Komisjon peaks seetõttu sidusrühmadega (eelkõige põhivõrguettevõtjate ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrusega (EÜ) nr .../2008(6) loodud energiasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga (edaspidi: amet)) konsulteerides hindama üheainsa Euroopa põhivõrguettevõtja loomise teostatavust ja analüüsima sellega seonduvaid tulusid ja kulusid nii turu integreerimise kui ka võrgu tõhusa ja turvalise toimimise seisukohast.

(16)  Selleks et tagada võrguga seotud toimingute täielik sõltumatus tarne- ja tootmishuvidest ning vältida mis tahes konfidentsiaalse teabe vahetamist, ei tohiks sama isik kuuluda nii põhivõrguettevõtja kui ka tootmis- või tarneülesandeid täitva ettevõtte juhatusse. Samal põhjusel ei tohiks samal isikul olla õigust nimetada ametisse põhivõrguettevõtja juhatuse liikmeid ja omada mis tahes huvi tarneettevõtja suhtes.

(17)  Tarne- ja tootmishuvidest sõltumatute põhivõrguettevõtja loomine võimaldab vertikaalselt integreeritud äriühingutel säilitada võrguvarade omandi ja tagada samaaegselt huvide tõhus eraldamine, kui sõltumatu põhivõrguettevõtja täidab kõiki võrguettevõtja ülesandeid ning kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ja ulatuslik ametlik järelevalve.

(18)  Seepärast tuleks juhul, kui põhivõrguettevõtja on vertikaalselt integreeritud ettevõtja osa, võimaldada liikmesriikidel valida kahe variandi vahel: omandisuhete eraldamine või sõltumatu põhivõrguettevõtja mudeli kasutuselevõtt.

(19)  Konkurentsi arendamiseks gaasienergia siseturul peaks mitte-kodutarbijatel olema võimalik valida endale tarnijad ning sõlmida lepingud mitme tarnijaga, et tagada oma varustatus gaasiga. Selliseid kliente tuleks kaitsta ainuõiguse klausli eest, mille mõju seisneb konkureerivate ja/või täiendavate pakkumiste väljaarvamises.

(20)  Tõhusa eraldamise käigus tuleb järgida avaliku ja erasektori vahelise mittediskrimineerimise põhimõtet. Seetõttu ei tohi samal isikul olla võimalik üksi või koos teistega mõjutada nii põhivõrguettevõtjate kui ka tarneettevõtjate juhtorganite koosseisu, hääletamist ega otsuseid. ▌

(21)  Võrgu- ja tarnetegevus tuleb ▌ eraldada kogu ühenduses▌. See peaks kehtima ühtviisi nii Euroopa Liidus asutatud äriühingute kui ka kolmandates riikidesb asutatud äriühingute suhtes. Et tagada võrgu- ja tarnetegevuse eraldamine kogu ühenduses, tuleks riiklikele reguleerivatele asutustele anda õigus keelduda eraldamiseeskirjadele mittevastavate põhivõrguettevõtjate sertifitseerimisest. Et tagada järjekindel kohaldamine kogu ühenduses ja ühenduse rahvusvaheliste kohustuste järgimine, peaks ametil olema õigus vaadata läbi otsused, mis riiklikud reguleerivad asutused on sertifitseerimise kohta teinud.

(22)  Energiaga varustamise tagamine on avaliku julgeoleku seisukohalt oluline ning seepärast lahutamatult seotud maagaasi siseturu tõhusa toimimisega ja liikmesriikide isoleeritud turgude integratsiooniga. Võrgu kasutamine on oluline, et gaas jõuaks liidu kodanikeni. Toimivad, avatud, tõeliste kauplemisvõimalustega gaasiturud ning eelkõige gaasivarustusega seotud võrgud ja muud varad on olulised avaliku julgeoleku, majanduse konkurentsivõime ja liidu kodanike heaolu jaoks. Ilma et see piiraks ║ rahvusvaheliste kohustuste täitmist, leiab komisjon seega, et maagaasi põhivõrgusektor on ühenduse jaoks oluline ning seepärast on vaja täiendavaid kaitsemeetmeid seoses kolmandate riikide mõjuga, et hoida ära ohtu ühenduse avalikule korrale ja julgeolekule ning liidu kodanike heaolule. Sellised meetmed on vajalikud ka selleks, et tagada vastavus tõhusa eraldamise eeskirjadele.

(23)  On vaja tagada hoidlatevõrgu haldurite sõltumatus, et parandada kolmandate isikute juurdepääsu gaasihoidlatele, mis on tehniliselt ja/või majanduslikult vajalik, et tagada tarbijate varustamiseks tõhus võrgule juurdepääs. Seepärast on vajalik, et gaasihoidlaid haldaksid eraldi juriidilised isikud, kellel on gaasihoidlate haldamiseks, kasutamiseks ja arendamiseks vajalike varade suhtes tegelik otsustusõigus. Tuleb tagada ka kolmandatele isikutele pakutavate hoiustamismahtude suurem läbipaistvus, seades liikmesriikidele kohustuse kehtestada ja avalikustada mittediskrimineeriv ja selge raamistik, mis määrab kindlaks gaasihoidlatele kohaldatava asjakohase reguleeriva korra.

(24)  Mittediskrimineeriv juurdepääs jaotusvõrgule määrab edaspidi tarbijatele juurdepääsu jaemüügi tasandil. Kolmandate isikute juurdepääsu ja investeeringutega seotud diskrimineerimise ulatus on aga jaotusvõrgu tasandil vähem oluline kui põhivõrgu tasandil, kuna jaotusvõrgu tasandil on ülekoormus ja tootmishuvide mõju üldiselt vähem oluline kui põhivõrgu tasandil. Lisaks sellele muutus jaotusvõrguettevõtjate eraldamine vastavalt direktiivile 2003/55/EÜ kohustuslikuks alles alates 1. juulist 2007 ja selle mõju siseturule tuleb veel hinnata. Seega võivad olemasolevad õiguslikud ja funktsionaalsed eraldamiseeskirjad viia tõhusa eraldamiseni, kui need selgemalt määratleda, neid nõuetekohaselt rakendada ja nende suhtes ranget järelevalvet teostada. Et luua jaemüügi tasandil võrdsed tingimused, tuleks jaotusvõrguettevõtjate tegevust jälgida, et takistada neil ära kasutamast nende vertikaalset integratsiooni seoses nende konkurentsiseisundiga turul, eelkõige väikeste kodu- ja mittekodutarbijate suhtes.

(25)  Liikmesriigid peaksid võtma konkreetseid meetmeid, et aidata kaasa biogaasi ja biomassist saadud gaasi laiemale levikule, mille tootjatele tuleb tagada mittediskrimineeriv juurdepääs gaasivõrgule, tingimusel et see juurdepääs on pidevalt vastavuses tehniliste eeskirjade ja ohutusnõuetega.

(26)  Direktiiviga 2003/55/EÜ kehtestati liikmesriikidele nõue asutada eripädevusega riiklikud reguleerivad asutused. Kogemus näitab aga, et sageli takistab reguleerimise tõhusust riiklike reguleerivate asutuste sõltuvus valitsusest ning ebapiisavad volitused ja otsustusõigus. Seepärast kutsus Euroopa Ülemkogu eespool nimetatud Brüsseli kohtumisel komisjoni üles välja töötama õigusaktide eelnõud, milles sätestatakse energeetikasektorit reguleerivate riiklike reguleerivate asutuste volituste edasine ühtlustamine ja nende sõltumatuse tugevdamine.

(27)  Riiklikel reguleerivatel asutustel peab olema võimalik teha otsuseid kõikides siseturu nõuetekohase toimimisega seonduvates reguleerimisküsimustes ning nad peavad olema muudest avalike ja eraettevõtjate huvidest täiesti sõltumatud.

(28)  Riiklikel reguleerivatel asutustel peab olema õigus teha võrguettevõtjate suhtes siduvaid otsuseid ning määrata tõhusaid, asjakohaseid ja hoiatavaid sanktsioone võrguettevõtjatele, kes oma kohustusi ei täida. Neile tuleks anda ka konkurentsieeskirjade kohaldamisest sõltumatu õigus otsustada, kas ja milliseid meetmeid on vaja võtta võrgule juurdepääsu osas turu nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku tõhusa konkurentsi tagamiseks, aga ka turu avamisele vastava kõrgetasemelise avaliku teenuse tagamiseks, kaitsetumate tarbijate kaitsmiseks ning tarbijakaitsemeetmete täieliku tõhususe tagamiseks. Need sätted ei tohiks piirata komisjoni õigusi konkurentsieeskirjade kohaldamisel, sealhulgas ühenduse mõõtmega ühinemiste läbivaatamisel, ega siseturgu käsitlevate eeskirjade kohaldamisel, nagu näiteks kapitali vaba liikumine.

(29)  Riiklikud reguleerivad asutused ja finantsturge reguleerivad asutused peaksid tegema koostööd, et võimaldada üksteisel omada ülevaadet vastavatest turgudest. Neil peab olema võimalus saada maagaasiettevõtjatelt asjakohaste ja piisavate järelpärimiste abil vajalikku teavet, et lahendada vaidlusi ja kehtestada tõhusaid sanktsioone.

(30)  Tuleks tugevalt toetada investeeringuid uutesse suurtesse infrastruktuuridesse, tagades samas maagaasi siseturu nõuetekohase toimimise. Et tugevdada nõuete täitmisest vabastatud infrastruktuuriprojektide positiivset mõju konkurentsile ja varustuskindlusele, tuleb kontrollida turu huvi projektide kavandamisetapil ning rakendada ülekoormuse juhtimise eeskirju. Kui infrastruktuur asub mitme liikmesriigi territooriumil, peaks amet tegelema eranditaotlusega, et võtta paremini arvesse selle piiriülest mõju ja hõlbustada selle ametlikku menetlemist. Nende nõuete täitmisest vabastatud suurte infrastruktuuriprojektide ehitamise erandlikku riskiprofiili silmas pidades peaks olema võimalik tarne- ja tootmisettevõtjatel nende projektide puhul lisaks ║ kõrvale kalduda eraldamiseeskirjadest. Seda tuleb varustuskindlusega seotud põhjustel võimaldada eelkõige ühenduses asuvate uute torujuhtmete puhul, millega transporditakse gaasi kolmandatest riikidest ühendusse.

(31)  Maagaasi siseturul puudub likviidsus ja läbipaistvus, mis takistab ressursside tõhusat jaotamist, riski maandamist ja turule tulekut. Usaldus turu vastu, selle likviidsus ja turuosaliste arv peab suurenema ning seepärast tuleb tugevdada regulatiivset järelevalvet gaasivarustusega tegelevate ettevõtjate üle. Sellised nõuded ei tohiks piirata finantsturge käsitlevate kehtivate ühenduse õigusaktide kohaldamist, vaid peaksid olema nendega kooskõlas. Riiklikud reguleerivad asutused ja finantsturge reguleerivad asutused peavad tegema koostööd, et neil kõigil oleks asjaomastest turgudest ülevaade.

(32)  Gaasituru struktuuriline jäikus, mis tuleneb tarnijate kontsentratsioonist, tarnetele kahjulikest pikaajalistest lepingutest ja järgmise etapi likviidsuse puudumisest, tekitab läbipaistmatuid hinnakujundusstruktuure. Et kulude struktuuri selgust tuua, on hinnaalases teabes vaja rohkem läbipaistvust ja kauplemiskohustus peaks seepärast olema kohustuslik.

▌

(33)  Avaliku teenusega seotud nõudeid ja neist tulenevaid ühiseid miinimumstandardeid tuleb veelgi tugevdada, et tagada kõikidele tarbijatele võimalus konkurentsist kasu saada. Tarbijate varustamise üheks võtmeteguriks on juurdepääs tarbimisandmetele ja tarbijatel peab olema juurdepääs oma andmetele, et nad saaksid kutsuda konkurente nende andmete alusel pakkumisi tegema. Tarbijatel peaks olema ka õigus saada nõuetekohast teavet oma energiatarbimise kohta. Korrapäraselt esitatavad andmed energiakulude kohta motiveerivad energiat kokku hoidma, kuna need annavad tarbijatele vahetut tagasisidet energiatõhususse tehtud investeeringute ja käitumismuudatuste mõju kohta.

(34)  Avaliku teenusega seotud nõudeid ja neist tulenevaid ühiseid miinimumstandardeid tuleb veelgi tugevdada, et tagada gaasiteenuste kättesaadavus üldsusele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

(35)  Liikmesriigid peaksid tagama individuaalsete nn arukate arvestite paigaldamise, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid(7), et anda tarbijatele energiatarbimise kohta täpsemat teavet ja kindlustada lõppkasutaja tõhusus.

(36)  Käesoleva direktiivi keskmes peaksid olema tarbijad. Kehtivaid tarbijaõigusi tuleb tugevdada ja tagada nende rakendamine, tarbijaõigused peaksid olema läbipaistvamad ja tarbijad paremini esindatud. Tarbijakaitse tähendab, et kõik tarbijad peaksid saama kasu konkurentsile rajatud turust. Riikide reguleerivad asutused peaksid tarbija õigusi tugevdama stiimulitega ning tarbijakaitse- ja konkurentsieeskirju rikkuvatele ettevõtjatele määratavate karistustega.

(37)  Tarbijad peaksid saama selget ja arusaadavat teavet oma õiguste kohta energiasektoris. Vastavalt komisjoni 5. juuli 2007. aasta teatisele "Euroopa energiatarbijate õiguste harta" peaks komisjon pärast asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimist, kelle hulka kuuluvad riiklikud reguleerivad asutused, tarbijaorganisatsioonid ja tööturu osapooled, esitama kättesaadava ja kasutajasõbraliku harta, milles on loetletud juba kehtivates ühenduse õigusaktides, sealhulgas käesolevas direktiivis sätestatud energiatarbijate õigused. Energiatarnijad peaksid tagama, et kõik tarbijad saavad selle harta eksemplari, samuti et harta on avalikult kättesaadav.

(38)  Et toetada varustuskindlust, peaksid liikmesriigid solidaarsust säilitades tegema tihedat koostööd, eelkõige energiatarnekriisi korral. Sellega seoses tuleks aluseks võtta nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/67/EÜ, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid(8).

(39)  Maagaasi siseturu loomiseks peaksid liikmesriigid toetama oma siseriiklike turgude integratsiooni ning võrguettevõtjate vahelist Euroopa tasandi ja piirkondliku tasandi koostööd. Piirkondlikud integreerimisalgatused on oluline vaheetapp lõppeesmärgi saavutamisel, milleks on ühenduse energia siseturgude integratsioon. Piirkondlik tasand aitab kaasa integreerimisprotsessi kiirendamisele, võimaldades asjaomastel osapooltel, eelkõige liikmesriikidel, riiklikel reguleerivatel asutustel ja põhivõrguettevõtjatel teha konkreetsete küsimuste osas koostööd.

(40)  Tõelise kogu ühendust hõlmava torustiku väljaarendamine peaks olema käesoleva direktiivi üks põhieesmärkidest ning seetõttu peaks selliste reguleerimisega seotud küsimuste, nagu piiriülene võrkude vastastikune sidumine ning piirkondlikud turud, eest vastutama amet.

(41)  Riiklikud reguleerivad asutused peaksid esitama teavet ka turule, et võimaldada komisjonil jälgida Euroopa gaasiturgu ning selle arengut lühikese, keskmise ja pikema aja jooksul, sealhulgas selliseid aspekte nagu pakkumine ja nõudlus, edastamise ja jaotamise infrastruktuurid, piiriülene kauplemine, investeeringud, hulgi- ja tarbijahinnad, turu likviidsus, keskkonna ja tõhususe parandamine.

(42)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt täielikult toimiva maagaasi siseturu loomine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda meetme ulatuse ja toime tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus ║ võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(43)  Liikmesriigid peaksid koos asjaomaste tööturu osapooltega arutama direktiivi 2003/55/EÜ muutmise mõju, eelkõige erinevaid mudeleid, mis tagaksid põhivõrguettevõtjad sõltumatuse seoses tööhõive, töötingimuste ning töötajate teabe- , nõustamis- ja osavõtuõigustega, pidades silmas negatiivsete tagajärgede leevendamist.

(44)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1775/2005 maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta(9) antakse komisjonile võimalus võtta vastu suunised, et saavutada vajalik ühtlustatuse tase. Sellised suunised, mis on seega siduvad rakendusmeetmed, kujutavad endast kasulikku vahendit, kuna neid saab vajaduse korral kiiresti kohandada.

(45)  Direktiivis 2003/55/EÜ on sätestatud, et ║teatavad meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(10).

(46)  Otsust 1999/468/EÜ on muudetud nõukogu otsusega 2006/512/EÜ,(11) millega kehtestati kontrolliga regulatiivmenetlus selliste üldmeetmete võtmiseks, mille eesmärk on muuta asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud põhiakti vähemolulisi sätteid, muuhulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätete lisamisega.

▌

(47)  Direktiivi 2003/55/EÜ tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/55/EÜ muudatused

Direktiivi 2003/55/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)  Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2.  Käesoleva direktiiviga kehtestatavad eeskirjad maagaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi kohta kehtivad ka mittediskrimineerival viisil biogaasile, biomassist saadavale gaasile ja muud liiki gaasile sel määral, kui neid gaase saab tehniliselt ja ohutult sisestada maagaasivõrku ja selle kaudu transportida.

2)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)   punkt 3 asendatakse järgmisega:"

b)   punkt 9 asendatakse järgmisega:"

c)  c) punkt 14 asendatakse järgmisega:"

d)  d) punkt 17 asendatakse järgmisega:"

e)   punkti 20 asendatakse järgmisega:"

f)   lisatakse järgmised punktid║:"

Kahtluste vältimiseks ei tähenda pikaajaline transpordileping sellist lepingut omavale ettevõtjale, kellel on huvisid tootmis- või tarnetegevuses, iseenesest kontrolli põhivõrgu üle.

"Euroopa tasandil huvi pakkuv projekt" – gaasiinfrastruktuuriprojekt, mille tulemusel ühendus saab juurdepääsu uutele gaasivarudele ja gaasivarustus mitmekesistub rohkem kui ühes liikmesriigis.

3)  Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)   lõige 2 asendatakse järgmisega:"

Liikmesriigid võivad asutamislepingu asjakohaseid sätteid, eelkõige artiklit 86 täielikult arvesse võttes ja üldist majandushuvi silmas pidades kehtestada maagaasiettevõtjatele avalike teenuste osutamise kohustused, mis on seotud turvalisusega, sealhulgas varustuskindlusega, korrapärasuse ja kvaliteediga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhusus ja kliimakaitse.

b)  b) lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta lõpptarbijaid ja ning tagavad eelkõige kaitsetumate tarbijate piisava kaitse, sealhulgas pensionäride ja puuetega inimeste talvel võrgust väljalülitamise keelu. Sellega seoses tunnistavad liikmesriigid energiakulude liigset osakaalu ja esitavad kaitsetumate tarbijate määratluse. Liikmesriigid tagavad kaitsetumate tarbijatega seotud õiguste ja kohustuste täitmise ning eelkõige võtavad meetmeid kaugetes piirkondades asuvate lõpptarbijate kaitsmiseks. Neil tuleb tagada tarbijakaitse kõrge tase, eriti seoses lepingute üldtingimuste läbipaistvuse, üldise teabe ning vaidluste lahendamise mehhanismidega. Liikmesriigid tagavad, et vabatarbijal on tõepoolest lihtne tarnijat vahetada. Vähemalt majapidamistarbijatega seotult peaksid need meetmed sisaldama A lisas sätestatud meetmeid.

c)   pärast lõiget 3 lisatakse järgmised lõiked:"

Liikmesriigid võtavad riiklikes tegevuskavades vajalikud meetmed energiapuudusega tegelemiseks, et tagada energiapuudust kannatavate inimeste arvu tegelik vähenemine, ning teavitavad sellistest meetmetest komisjoni. Kõik liikmesriigid vastutavad kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega energiapuuduse mõiste määratlemise eest riiklikul tasandil, konsulteerides selleks riiklike reguleerivate asutuste ja sidusrühmadega vastavalt artikli 2 punktile 40. Nende meetmete alla võivad kuuluda soodustused sotsiaalkindlustussüsteemis, toetus energiatõhususe suurendamisele ja energia tootmisele võimalikult madala hinnaga, ning need ei takista artiklis 23 sätestatud turu avanemist. Komisjon aitab kontrollida selliste meetmete mõju energiapuudusele ja turu toimimisele.

3 b.  Liikmesriigid tagavad, et kõikidel tarbijatel on õigus saada tarnijalt gaasivarustust tarnija nõusolekul, olenemata sellest, mis liikmesriigis tarnija on tarnijana kinnitatud. Sellega seoses võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et ettevõtjad, kes on teises liikmesriigis tarnijana heakskiidu saanud, võiksid oma riigi kodanikke varustada ilma, et neil tuleks täiendavaid tingimusi täita.

d)   lõige 4 asendatakse järgmisega:"

4.   Liikmesriigid rakendavad vajalikke meetmeid, saavutamaks sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse eesmärke, et vähendada madala sissetulekuga kodumajapidamiste energiakulusid ja ühelt poolt tagada samasugused tingimused äärealadel elavatele tarbijatele, ning teiselt poolt keskkonnakaitse eesmärke. Nende meetmete hulka kuuluvad energiatõhusust edendava nõudluse juhtimise meetmed, kliimamuutuse vastu võitlemise meetmed, varustuskindlus, ning võib kuuluda ka asjakohaste majanduslike stiimulite säte vajalike võrguinfrastruktuuride (sealhulgas võrkude vastastikuse sidumise võimaluste) rajamiseks ja hooldamiseks, kasutades vajaduse korral kõiki olemasolevaid riiklike ja ühenduse vahendeid.

e)   pärast lõiget 4 lisatakse järgmised lõiked:"

4 a.  Energiatõhususe edendamise eesmärgil volitavad riikide reguleerivad asutused maagaasiettevõtjaid võtma kasutusele hinnakujunduse mudelid, mille kohaselt hind suurema tarbimise korral tõuseb, ja tagama tarbijate ja jaotusvõrguettevõtjate aktiivse osaluse põhivõrgu halduses, toetades selleks meetmete kasutusele võtmist, mis optimeerivad gaasi kasutamist, eelkõige tipptundidel. Selliste hinnakujunduse mudelite rakendamine edendab koos arukate arvestite ja võrkude kasutusele võtmisega energiatõhusat käitumist ja võimalikult väikseid kulusid kodutarbijatele, eelkõige energiapuuduses kodumajapidamistele.

4 b.  Liikmesriigid loovad kontaktpunktid, et tagada tarbijatele juurdepääs kogu vajalikule teabele nende õiguste, kehtivate õigusaktide ja neile kättesaadavate õiguskaitsemeetmete kohta vaidluse puhul.

f)  Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:"

5a.  Käesoleva direktiivi rakendamine ei avalda negatiivset mõju asjaomaste töötajate tööhõivele, töötingimustele ega teavet, konsulteerimist ja osalust puudutavatele õigustele. Liikmesriigid konsulteerivad asjaomaste sotsiaalpartneritega käesoleva direktiivi mis tahes muudatuste rakendamise asjus, et leevendada selliseid negatiivseid tagajärgi. Komisjon annab toimunud konsultatsioonidest ja võetud meetmetest aru gaasi- ja elektritootmise valdkonna sotsiaalse dialoogi komiteedele.

4)  Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2.  Kui liikmesriikides kehtib lubade andmise kord, tuleb neil sätestada objektiivsed ja mittediskrimineerivad nõuded, mida peavad täitma maagaasirajatiste ehitamiseks ja/või kasutamiseks või maagaasi tarnimiseks luba taotlevad ettevõtjad. Liikmesriikidel ei ole mingil juhul õigust seostada lubade andmist kriteeriumidega, mis annavad pädevatele asutustele kaalutlusõiguse. Lubade andmise mittediskrimineerivad nõuded ja kord avalikustatakse. Liikmesriigid tagavad, et rajatiste, torujuhtmete ja nendega seotud sisseseade jaoks lubade andmise menetluse käigus võetaks arvesse antud projekti tähtsust maagaasi siseturu jaoks.

5)   pärast artiklit 5 lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 5a

Piirkondlik solidaarsus

1.  Maagaasi siseturul varustuskindluse tagamiseks teevad liikmesriigid koostööd, et edendada piirkondlikku ja kahepoolset solidaarsust, kehtestamata sealjuures ebaproportsionaalselt suurt koormust turuosalistele.

2.  Selline koostöö hõlmab olukordi, mis lühiajaliselt tulenevad või võivad tuleneda liikmesriigi tõsisest varustushäirest. See peab sisaldama järgmist:

3.  Komisjoni, teisi liikmesriike ja turuosalisi teavitatakse sellest koostööst.

▌

Artikkel 5b

Piirkondliku koostöö edendamine

1.   Riiklikud reguleerivad asutused teevad ║ koostööd, et ühtlustada turukorraldust ja integreerida oma siseriiklikud turud vähemalt ühel piirkondlikul tasandil esimese ja vahepealse sammuna täielikult liberaliseeritud gaasi siseturu suunas. Eelkõige edendavad nad süsteemihaldurite piirkondliku tasandi koostööd ning lihtsustavad nende integreerumist piirkondlikul tasandil eesmärgiga luua konkurentsivõimeline siseturg, hõlbustades oma õigusliku, reguleeriva ja tehnilise raamistiku . ühtlustamist ning eelkõige integreerides Euroopa Liidus olemasolevad gaasisaared. Liikmesriigid edendavad ka riiklike reguleerivate asutuste piiriülest ja piirkondlikku koostööd.

2.   Amet teeb III ja IV peatüki kohaselt koostööd riiklike reguleerivate asutuste ja põhivõrguettevõtjatega, et tagada konkurentsivõimelise siseturu loomise eesmärgil reguleerivate raamistike piirkondadevaheline lähenemine. Kui amet on seisukohal, et kõnealuse koostöö kohta on vaja siduvaid eeskirju, teeb ta asjakohased soovitused. Piirkondlikel turgudel loetakse ametit pädevaks asutuseks valdkondades, mis on määratletud artiklis 24d.

6)  Artikkel 7 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 7

Põhivõrkude ja põhivõrguettevõtjate eraldamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et alates ...*:

2.  Lõike 1 punktis b osutatud huvid ja õigused on eelkõige järgmised:

3.  Lõike 1 punkti b kohaldamisel on termini "tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitev ettevõtja" tähendus "tootmis- või tarneülesandeid täitev ettevõtja" ║ direktiivi 2003/54/EÜ ║ tähenduses ning terminite "põhivõrguettevõtja" ja "põhivõrk" tähendus "põhivõrguettevõtja" ja "põhivõrk" direktiivi 2003/54/EÜ tähenduses.

║

4.  Liikmesriigid jälgivad vertikaalselt integreeritud ettevõtjate eraldamise protsessi ja esitavad komisjonile aruande saavutatud edusammude kohta.

5.  Liikmesriigid võivad lubada teha lõike 1 punktidest b ja c erandeid kuni ...**, tingimusel, et põhivõrguettevõtjad ei moodusta osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast.

6.  Lõike 1 punktis a sätestatud kohustus loetakse täidetuks olukorras, kus mitu põhivõrku omavat ettevõtjat on loonud ühisettevõtte, mis tegutseb asjaomaste põhivõrkude osas põhivõrguettevõtjana mitmes liikmesriigis. ▌

7.  Kui lõike 1 punktides b kuni e osutatud isik on liikmesriik või muu avalik-õiguslik asutus, ei tohi kahte eraldiseisvat avalik-õiguslikku asutust, kes ühelt poolt kontrollivad kas põhivõrguettevõtjat või põhivõrku ning teiselt poolt mis tahes tootmis- ja tarneülesandeid täitvat ettevõtjat, lugeda samaks isikuks või samadeks isikuteks.

8.  Liikmesriigid tagavad, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks oleva põhivõrguettevõtja ja tema töötajate käsutuses olevat artikli 10 lõikes 1 osutatud tundlikku äriteavet ei edastata tootmis- või tarneülesandeid täitvatele ettevõtjatele.

9.  Kui ...*** põhivõrk kuulub vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võivad liikmesriigid otsustada lõiget 1 mitte kohaldada.

Sellisel juhul liikmesriigid järgivad IV a peatüki sätteid.

Mingil juhul ei tohi takistada põhivõrku omavatel vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel võtta meetmeid lõike 1 järgimiseks.

________________________

* Väljaannete talitus: palun sisestage kuupäev, milleks on üks aasta pärast direktiivi .../.../EÜ [millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ülevõtmise kohta] ülevõtmise kuupäeva.

** Väljaannete talitus: palun sisestage kuupäev, milleks on kaks aastat pärast direktiivi .../.../EÜ [millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ülevõtmise kohta] ülevõtmise kuupäeva.

*** Direktiivi ... /.../EÜ [millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta] jõustumise kuupäev.

7)  Pärast artiklit 7 lisatakse järgmised artiklid ║:"

Artikkel 7a

Kontroll põhivõrguomanike ja põhivõrguettevõtjate üle

1.  Ilma et see piiraks ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmist, ei kontrolli põhivõrke ega põhivõrguettevõtjaid kolmanda riigi isik või isikud.

2.  Ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud kokkuleppega, mille osaline on ühendus ning mille eesmärk on kehtestada energiasektori ühine investeerimisraamistik ja avada kolmanda riigi energiaturg, kaasa arvatud Euroopa Liidus asutatud ettevõtjate suhtes, võib lubada erandit lõikest 1.

Artikkel 7b

Põhivõrguettevõtjate määramine ja sertifitseerimine

1.  Liikmesriigid kiidavad heaks ja määravad põhivõrguettevõtjateks need ettevõtjad, kes omavad põhivõrku ja kelle riiklik reguleeriv asutus on sertifitseerinud, kuna nad vastavad artikli 7 lõike 1 ja artikli 7a nõuetele vastavalt käesolevas artiklis esitatud sertifitseerimismenetlusele. Põhivõrguettevõtjate määramine tehakse teatavaks komisjonile ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Kui kolmanda riigi isiku või isikute poolt artikli 7a kohaselt kontrollitav põhivõrguomanik või põhivõrguettevõtja taotleb sertifitseerimist, keeldutakse sellest juhul, kui põhivõrguomanik või põhivõrguettevõtja ei tõenda, et asjaomast üksust ei ole võimalik artikli 7 lõiget 1 rikkudes otseselt või kaudselt mõjutada ühelgi ettevõtjal, kes on aktiivselt tegev gaasi või elektrienergia tootmises või tarnimises, või kolmandal riigil, ilma et see piiraks ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmist.

3.  Põhivõrguettevõtjad teavitavad riiklikku reguleerivat asutust kõikidest kavandatud tehingutest, mille puhul võib vaja olla hinnata uuesti nende vastavust artikli 7 lõikele 1 või artiklile 7a.

4.  Riiklikud reguleerivad asutused jälgivad põhivõrguettevõtjate jätkuvat vastavust artikli 7 lõikele 1 ja artiklile 7a. Nad algatavad sellise vastavuse tagamiseks sertifitseerimismenetluse:

5.  Riiklikud reguleerivad asutused võtavad vastu otsuse põhivõrguettevõtja sertifitseerimise kohta nelja kuu jooksul pärast seda, kui põhivõrguettevõtja on neid teavitanud või komisjon taotluse esitanud. Juhul kui riiklikud reguleerivad asutused nimetatud ajavahemiku jooksul otsust vastu ei võta, loetakse sertifitseerimine tehtuks. Reguleeriva asutuse selgesõnaline või vaikiv otsus võib jõustuda üksnes pärast lõigetes 6 kuni 9 sätestatud menetluse lõppemist ja ainult juhul, kui komisjonil ei ole selle kohta vastuväiteid.

6.  Riiklik reguleeriv asutus edastab selgesõnalise või vaikiva otsuse põhivõrguettevõtja sertifitseerimise kohta koos otsusega seotud asjakohase teabega viivitamata komisjonile.

7.  Komisjon vaatab teatise läbi niipea, kui on selle kätte saanud. Kui komisjon leiab, et riikliku reguleeriva asutuse otsus tekitab tõsiseid kahtlusi seoses selle vastavusega artikli 7 lõikele 1, artiklile 7a või artikli 7b lõikele 2, otsustab komisjon kahe kuu jooksul pärast teatise kättesaamist menetluse algatamise üle. Sel juhul kutsub ta asjaomast riiklikku reguleerivat asutust ja põhivõrguettevõtjat üles esitama omapoolseid märkusi. Kui komisjon soovib lisateavet, pikendatakse kahekuulist ajavahemikku kahe kuu võrra alates täieliku teabe saamisest.

8.  Kui komisjon on otsustanud algatada menetluse, esitab ta ║ nelja kuu jooksul pärast sellise otsuse tegemist lõpliku otsuse:

9.  Kui komisjon ei ole teinud otsust menetluse algatamise või lõpliku otsuse kohta vastavalt lõigetes 7 ja 8 sätestatud ajavahemiku jooksul, tähendab see, et ta ei ole esitanud riikliku reguleeriva asutuse otsuse suhtes vastuväiteid.

10.  Riiklik reguleeriv asutus täidab komisjoni otsust sertifitseerimisotsuse muutmise või tühistamise kohta nelja nädala jooksul ja teatab sellest komisjonile.

11.  Riiklikud reguleerivad asutused ja komisjon võivad taotleda põhivõrguettevõtjatelt ja tootmis- või tarneülesandeid täitvatelt ettevõtjatelt mis tahes teavet, mis on vajalik nende käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks.

12.  Riiklikud reguleerivad asutused ja komisjon säilitavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

▌

13.  Käesolevas artiklis sätestatud menetlusi ning eriti lõikes 2 sätestatud piiranguid, ei kohaldata tootmisetapi torustike suhtes, mis on mõeldud üksnes päritoluriigi gaasivarustuse võrkude otseühendamiseks ühenduse territooriumil asuva ühenduspunktiga, ega selliste torustike uuendamise suhtes.

Artikkel 7c

Hoidlahaldurite ja maagaasi veeldusjaama haldurite määramine

Liikmesriigid määravad või nõuavad, et maagaasiettevõtjad, kellele kuuluvad gaasihoidlad või maagaasi veeldusjaamad, määraksid kas ühe või mitu süsteemihaldurit ajavahemikuks, mille liikmesriigid kehtestavad olenevalt tõhususest ja majandusliku tasakaalu näitajatest.

8)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)   lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  i) punkt a asendatakse järgmisega."

ii)  ii) pärast punkti b lisatakse järgmine punkt:"

b a) looma piisava vastastikuse ühendamise võimsuse oma põhivõrgu infrastruktuuride vahel, et rahuldada kogu mõistlik nõudlus võimsuste järele, lihtsustada tõhusat koguturgu ja täita gaasi varustuskindluse kriteeriume;

b)   lõige 3 asendatakse järgmisega:"

3.  Liikmesriigid võivad riiklike reguleerivate asutuste kaudu nõuda põhivõrguettevõtjatelt põhivõrgu hooldamise ja arendamise, sealhulgas gaasivõrkude vastastikuse ühendamise võimsuse miinimumnõuete järgimist. Riiklikele reguleerivatele asutustele tuleks anda laiemad volitused tarbijakaitse tagamiseks Euroopa Liidus.

c)  Artiklile 8 lisatakse järgmine lõige:"

4 a.  Oma ülesannete täitmisel võtavad põhivõrguettevõtjad arvesse reegleid, mille on vastu võtnud Euroopa maagaasi põhivõrguettevõtjate võrgustik.

9)  Artikkel 9 jäetakse välja.

▌

10)  Artikkel 10 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 10

Põhivõrguettevõtjate ja põhivõrguomanike konfidentsiaalsusnõuded

1.  Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist või muude teabe avalikustamist nõudvate seaduslike kohustuste täitmist, peab iga põhivõrguettevõtja, hoidlatevõrgu ja/või maagaasi veeldusjaamade haldur ning põhivõrguomanik säilitama oma äritegevuse käigus saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse ja takistama oma tegevuse kohta käiva, äriliselt kasuliku teabe diskrimineerivat avalikustamist ning eelkõige mitte avalikustama mis tahes tundlikku äriteavet äriühingu ülejäänud osalistele, kui see ei ole vajalik äritehingu tegemiseks. Selleks et tagada teabe eristamise eeskirjade täielik järgimine, tuleb samuti tagada, et põhivõrguomanik ja äriühingu ülejäänud osad ei kasuta ühisteenuseid, välja arvatud üksnes haldus- või infotehnoloogiaalased teenused (nt mitte ühist õigusteenistust).

2.  Põhivõrguettevõtjad, hoidlatevõrgu ja/või maagaasi veeldusjaamade haldurid ei tohi sidusettevõtjate kaudu maagaasi müümisel ega ostmisel kuritarvitada tundlikku äriteavet, mida nad on saanud kolmandatelt isikutelt võrgule juurdepääsu korraldamisel või pidades läbirääkimisi selle saamiseks.

3.   Tundlik äriteave määratakse kindlaks objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide kasutamisega.

11)  Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)   lõige 1 asendatakse järgmisega:"

1.  Iga jaotusvõrguettevõtja vastutab selle eest, et tagatakse süsteemi pikaajaline võime rahuldada mõistlikku nõudlust gaasi jaotamise järele ning et tema piirkonnas kasutataks, hooldataks ja arendataks majandustingimustele vastavalt turvalist, töökindlat ja tõhusat jaotusvõrku, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnakaitset ja energiatõhususe edendamist.

b)  b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

4.   Iga jaotusvõrguettevõtja annab võrgukasutajatele võrgule tõhusaks juurdepääsuks ja kasutamiseks vajalikku teavet.

c)  c) pärast lõiget 4 lisatakse järgmine lõige:"

4 a.  Jaotusvõrguettevõtja esitab asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele ... * ettepaneku, milles kirjeldatakse asjakohaseid teabe- ja sidesüsteeme, mida on vaja rakendada, et esitada lõikes 4 osutatud teavet. Selle ettepanekuga võimaldatakse muu seas kahesuunaliste elektrooniliste arvestite kasutamine, mis antakse kõikide tarbijate käsutusse ....** lõpptarbijate ja hajutatud tootjate aktiivne osalemine võrgu töös ning teabe liikumine reaalajas jaotus- ja põhivõrguettevõtjate vahel, mille eesmärk on optimeerida kõikide olemasolevate tootmis-, võrgu- ja nõudlusressursside kasutamist.

4b.   ... *** kiidavad riiklikud reguleerivad asutused lõikes 4 a osutatud ettepanekud heaks või lükkavad need tagasi. Riiklikud reguleerivad asutused tagavad rakendatavate teabe- ja sidesüsteemide täieliku koostalitlusvõime. Sel eesmärgil võivad nad välja anda suuniseid ning nõuda muudatusettepanekute esitamist lõikes 4 a osutatud ettepanekutele.

4 c.  Enne jaotusvõrguettevõtja teavitamist oma otsusest seoses lõikes 4 a osutatud ettepanekuga, teavitab riiklik reguleeriv asutus sellest ametit või juhul, kui amet ei ole veel tööle hakanud, komisjoni. Amet või komisjon tagab, et rakendatavad teabe- ja sidesüsteemid kergendavad gaasi siseturu arendamist ega too kaasa uusi tehnilisi tõkkeid.

___________________

* Üks aasta pärast direktiivi …/…/EÜ [millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta] jõustumise kuupäeva.

** Kümme aastat pärast direktiivi …/…/EÜ [millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta] jõustumise kuupäeva.

*** Kaks aastat pärast pärast direktiivi …/…/EÜ [millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta] jõustumise kuupäeva.

12)   Pärast IV peatükki lisatakse järgmised peatükid:

IV a PEATÜKK

Sõltumatud põhivõrguettevõtjad

Artikkel 12 a

Reguleerimisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse juhul, kui liikmesriik otsustab mitte kohaldada artikli 7 lõiget 1 vastavalt artikli 7 lõikele 7.

Artikkel 12 b

Varad, seadmed, töötajad ja identiteet

1.   Põhivõrguettevõtjatel on kõik käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmiseks ja gaasi edastamisega seotud äritegevuseks vajalikud inim-, füüsilised ja rahalised ressursid, eeldusel, et:

2.   Lisaks artiklis 8 loetletud tegevustele hõlmab gaasi edastamisega seotud äritegevus vähemalt järgmist:

3.   Põhivõrguettevõtja õiguslik vorm on piiratud vastutusega äriühing, nagu on osutatud direktiivi 68/151/EMÜ artiklis 1.

4.   Põhivõrguettevõtja ei tekita oma äriidentiteedi, suhtlemise, kaubamärkide ja ruumidega seotult segadust seoses vertikaalselt integreeritud ettevõtja eraldiseisva identiteediga.

5.   Põhivõrguettevõtja raamatupidamist auditeerib audiitor, kes ei auditeeri vertikaalselt integreeritud ettevõtjat ega selle mis tahes osa.

Artikkel 12 c

Põhivõrguettevõtja sõltumatus

1.   Ilma et see piiraks vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolt artikli 12 f kohaselt määratud järelevalveorgani liikmete volitusi, on põhivõrguettevõtjal, sõltumata vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, tulemuslik otsustusõigus varade suhtes, mis on vajalikud võrgu haldamiseks, hooldamiseks või arendamiseks. Põhivõrguettevõtjal on volitus teenida raha kapitaliturul, eelkõige laenamise ja kapitali suurendamise kaudu artiklis 12 f osutatud iga-aastase rahastamiskava raames.

2.   Vertikaalselt integreeritud ettevõtja tootmis- või tarneülesandeid täitvatel tütarettevõtjatel ei ole otsest ega kaudset osalust põhivõrguettevõtja aktsiakapitalis. Põhivõrguettevõtja ei oma otseselt ega kaudselt aktsiaid vertikaalselt integreeritud ettevõtja toomis- või tarneülesandeid täitvas tütarettevõtjas ega saa dividende või muid rahalisi hüvesid niisuguselt tütarettevõtjalt, välja arvatud võrgu kasutamisest saadav tulu.

3.   Põhivõrguettevõtja üldine juhtimisstruktuur ja ettevõtte põhikiri tagavad põhivõrguettevõtja tulemusliku sõltumatuse, nagu on osutatud käesolevas peatükis. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja ei määra otseselt ega kaudselt põhivõrguettevõtja konkurentsikäitumist seoses põhivõrguettevõtja igapäevase tegevuse ja võrgu juhtimisega ega seoses artikli 12 h kohaselt välja töötatava 10-aastase investeerimiskava ettevalmistamiseks vajalike tegevustega.

4.   Kõik vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja põhivõrguettevõtja vahelised äri- ja rahandussuhted, sh põhivõrguettevõtja laenud vertikaalselt integreeritud ettevõtjale peavad vastama turutingimustele. Põhivõrguettevõtja peab nimetatud äri- ja rahandussuhete üle üksikasjalikku arvestust ja teeb selle riiklikule reguleerivale asutusele taotluse korral kättesaadavaks.

5.   Põhivõrguettevõtja esitab riiklikule reguleerivale asutusele kõik vertikaalselt integreeritud ettevõtjaga sõlmitud äri- ja finantskokkulepped.

6.   Põhivõrguettevõtja teavitab riiklikku reguleerivat asutust kättesaadavatest rahalistest vahenditest, millele on osutatud artikli 12 b lõike 1 punktis d;

7.   Asjaomane liikmesriik kiidab heaks ja määrab põhivõrguettevõtjaks ettevõtja, kelle riiklik reguleeriv asutus on sertifitseerinud käesoleva peatüki nõuetele vastavana. Kohaldatakse artiklis 7b sätestatud sertifitseerimismenetlust.

8.   Läbipaistvus on mittediskrimineerimise tagamiseks kohustuslik, eelkõige seoses tariifide, kolmandate isikute juurdepääsuteenuste, võimsuse jaotamise ja tasakaalustamise jaoks vajalike andmetega. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja peab hoiduma mis tahes tegevusest, mis takistab põhivõrguettevõtjatel kõnealuseid kohustusi täita.

Artikkel 12 d

Põhivõrguettevõtja töötajate ja juhtkonna sõltumatus

1.   Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavate isikute ja haldusorganite liikmete ametisse nimetamist ja ametiaja pikendamist, töötingimusi, sh ette nähtud tasu ja ametist vabastamist käsitlevad otsused teeb põhivõrguettevõtja järelevalveorgan, mis nimetatakse ametisse kooskõlas artikliga 12 f.

2.   Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavate isikute ja haldusorganite liikmete ametisse nimetamise ja ametiaja pikendamise eest vastutava järelevalveorgani poolt ametisse nimetatud isikute nimed ja nende ametiajal kehtivad tingimused, ametiaja kestus ja ametist vabastamine ning iga sellise kavandatava ametist vabastamise põhjused teatatakse riiklikule reguleerivale asutusele. Lõikes 1 osutatud tingimused ja otsused muutuvad siduvaks üksnes siis, kui riiklik reguleeriv asutus ei ole kolme nädala jooksul pärast teavitamist vastuväiteid esitanud. Riiklik reguleeriv asutus võib esitada vastuväited, kui ametisse nimetatud juhtimise eest vastutava isiku ja/või haldusorganite liikme ametialane sõltumatus tekitab tõsiseid kahtlusi või tema ennetähtaegse ametist vabastamise korral, kui on kahtlusi selle õigustatuses.

3.   Järelevalveorgani poolt määratud põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavad isikud ja/või haldusorganite liikmed ei oma viie aasta jooksul enne nende ametisse nimetamist vertikaalselt integreeritud ettevõtjas või selle osas või seda kontrollivates aktsionärides, peale põhivõrguettevõtja, otseselt või kaudselt ametikohta või ametialast vastutust või huvisid ega ole nendega ärisuhetes.

4.   Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavad isikud ja/või haldusorganite liikmed ja töötajad ei oma vertikaalselt integreeritud ettevõtja osas või seda kontrollivates aktsionärides otseselt või kaudselt mingit muud ametikohta või ametialast vastutust või huvisid ega ole nendega ärisuhetes.

5.   Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavad isikud ja/või haldusorganite liikmed ja töötajad ei oma otseselt või kaudselt mingeid huvisid vertikaalselt integreeritud ettevõtja osas, va põhivõrguettevõtjas, ega saa sellest rahalist kasu. Nende töötasu ei sõltu mingil määral muu vertikaalselt integreeritud ettevõtja tegevusest või tulemustest peale põhivõrguettevõtja.

6.   Põhivõrguettevõtja juhtimise eest vastutavatele isikutele ja/või haldusorganite liikmetele tagatakse nende töösuhte ennetähtaegse lõpetamisega seotud kaebuste korral tulemuslik kaebuse esitamise õigus riiklikule reguleerivale asutusele.

7.   Pärast ametist vabastamist põhivõrguettevõtjas ei oma selle juhtimise eest vastutavad isikud ja/või haldusorganite liikmed vähemalt viie aasta jooksul vertikaalselt integreeritud ettevõtja osas, peale põhivõrguettevõtja, või seda kontrollivates aktsionärides otseselt või kaudselt ametikohta või ametialast vastutust või huvisid ega ole nendega ärisuhetes.

Artikkel 12 e

Usaldusisik

1.   Riiklik reguleeriv asutus nimetab vertikaalselt integreeritud ettevõtja ettepanekul ning kulul ametisse sõltumatu usaldusisiku. Usaldusisik tegutseb eranditult vertikaalselt integreeritud ettevõtja õigustatud huvides põhivõrguettevõtja varade väärtuse säilitamiseks, kaitstes samas põhivõrguettevõtja sõltumatust vertikaalselt integreeritud ettevõtjast. Oma ülesannete täitmisel ei võta usaldusisik arvesse vertikaalselt integreeritud ettevõtja tootmis- ja tarnetegevusega seotud huve.

2.   Usaldusisik ei oma viie aasta jooksul enne tema ametisse nimetamist vertikaalselt integreeritud ettevõtjas või selle osas või seda kontrollivates aktsionärides või muu tootmis- ja tarneülesandeid täitvas ettevõtjas otseselt või kaudselt ametikohta või ametialast vastutust või huvisid ega ole nendega ärisuhetes.

Usaldusisikule antud volituste tingimused, sealhulgas kestuse, töösuhte lõpetamise tingimused ja töötasu, kiidab heaks riiklik reguleeriv asutus.

Oma ametiajal ei tohi usaldusisik omada vertikaalselt integreeritud ettevõtja mis tahes osas või seda kontrollivate aktsionäride seas otseselt või kaudselt muud ametikohta või ametialast vastutust või huvisid ega olla nendega ärisuhetes.

Vähemalt viie aasta jooksul pärast volituste lõppemist ei oma usaldusisik vertikaalselt integreeritud ettevõtja mis tahes osas või seda kontrollivate aktsionäride seas otseselt või kaudselt mingit ametikohta või ametialast vastutust või huvisid ega ole nendega ärisuhetes.

3.   Usaldusisiku kohuseks on:

Artikkel 12 f

Järelevalveorgan

1.   Põhivõrguettevõtjal on järelevalveorgan, mis vastutab otsuste vastuvõtmise eest, millel võib olla oluline mõju põhivõrguettevõtja aktsionäride varade väärtusele, eriti niisuguste otsuste vastuvõtmise eest, mis on seotud iga-aastase rahastamiskava heakskiitmise, põhivõrguettevõtja võlataseme ja aktsionäridele makstavate dividendide summaga.

2.   Järelevalveorgani koosseis on järgmine:

3.  Järelevalveorgani liikmete suhtes kohaldatakse artikli 12 d lõikeid 2 kuni 7.

4.  Usaldusisikul on vetoõigus otsuste osas, mis tema arvates võivad oluliselt vähendada põhivõrguettevõtja varade väärtust. Küsimuse hindamisel, kas otsus võib varade väärtust oluliselt vähendada, on eriti oluline põhivõrguettevõtja iga-aastane rahastamiskava ja võlgade summa. Juhul kui järelevalveorgani liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega veto tühistatakse, siis kohaldatakse artikli 12 h lõiget 7.

Artikkel 12 g

Nõuetele vastavuse programm ja järelevalveametnik

1.   Liikmesriigid tagavad, et põhivõrguettevõtjad kehtestavad ja rakendavad nõuetele vastavuse programmi, milles sätestatakse meetmed diskrimineeriva käitumise vältimiseks, ning tagavad, et järelevalve selle täitmise üle oleks piisavalt range. Programmis sätestatakse töötajate konkreetsed kohustused selle eesmärgi saavutamiseks. Programm esitatakse heakskiitmiseks riiklikule reguleerivale asutusele. Ilma et see piiraks riikliku reguleeriva asutuse volitusi, jälgib järelevalveametnik programmi nõuetele vastavust sõltumatult.

2.   Järelevalveorgan nimetab ametisse järelevalveametniku. Järelevalveametnik võib olla füüsiline või juriidiline isik. Järelevalveametniku suhtes kohaldatakse artikli 12 d lõikeid 2 kuni 7. Riiklik reguleeriv asutus võib järelevalveametniku ametisse nimetamise suhtes esitada vastuväite sõltumatuse või ametialase suutlikkuse puudumise tõttu.

3.   Järelevalveametnik vastutab:

4.   Järelevalveametnik esitab riiklikule reguleerivale asutusele kavandatavad otsused võrkudesse tehtavate investeeringute kava või üksikinvesteeringute kohta. Nimetatud otsused esitatakse hiljemalt siis, kui põhivõrguettevõtja juhtkond ja/või pädev haldusorgan esitab need järelevalveorganile.

5.   Järelevalveametnik teavitab riiklikku reguleerivat asutust juhul, kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja on üldkoosolekul või oma järelevalveorgani liikmete hääletuse kaudu takistanud otsuse vastuvõtmist, mille tulemusena takistatakse või lükatakse edasi võrkudesse investeerimist.

6.   Järelevalveametniku volitusi või töötingimusi reguleerivad tingimused kiidab heaks riiklik eguleeriv asutus ja need tagavad järelevalveametniku sõltumatuse.

7.   Järelevalveametnik annab korrapäraselt, kas suuliselt või kirjalikult aru riiklikule reguleerivale asutusele ning tal on õigus anda korrapäraselt, kas suuliselt või kirjalikult aru põhivõrguettevõtja järelevalveorganile.

8.   Järelevalveametnik võib osaleda põhivõrguettevõtja juhtkonna või haldusorganite kõikidel koosolekutel ning julgeolekuorgani koosolekutel ja üldkoosolekul. Järelevalveametnik osaleb kõikidel koosolekutel, millel käsitletakse järgmisi küsimusi:

9.   Järelevalveametnik jälgib põhivõrguettevõtja vastavust artiklis 10 esitatud nõuetele.

10.   Järelevalveametnikul on juurdepääs põhivõrguettevõtja kõikidele asjakohastele andmetele ja tööruumidele ning kogu teabele, mis on talle vajalik oma ülesannete täitmiseks.

11.   Riikliku reguleeriva asutuse eelneval heakskiidul võib järelevalveorgan järelevalveametniku ametist vabastada.

12.   Põhivõrguettevõtja ja vertikaalselt integreeritud ettevõtja eelkõige põhivõrguettevõtja ja vertikaalselt integreeritud ettevõtja vaheliste äri- ja finantskokkulepetega seotud kohustustest tuleks riiklikut reguleerivat asutust üksnes teavitada ilma heakskiidu saamise vajaduseta. Juhtkonna ja järelevalveametniku ametisse nimetamisest ja töötingimustest teavitatakse ilma heakskiidu saamise vajaduseta riiklikku reguleerivat asutust

Artikkel 12 h

Võrgu arendamine ja volitused investeerimisotsuste langetamiseks

1.   Pärast konsulteerimist kõikide asjaomaste sidusrühmadega esitavad põhivõrguettevõtjad igal aastal riiklikule reguleerivale asutusele 10-aastase võrgu arengukava, mis põhineb olemasoleval ja prognoositaval nõudlusel ja pakkumisel. Kava sisaldab tõhusaid meetmeid, et tagada süsteemi piisavus ja varustuskindlus.

2.   10-aastases võrgu arengukavas eelkõige:

3.   10-aastase võrgu arengukava väljatöötamisel kasutab põhivõrguettevõtja mõistlikke prognoose tootmise, tarnimise, tarbimise kohta ja kaubanduse kohta teiste riikidega, võttes arvesse piirkondlike ja üleeuroopaliste võrkude investeerimiskavasid, samuti hoidlate ja veeldatud maagaasi taasgaasistamisrajatiste investeerimiskavasid.

4.   Riiklik reguleeriv asutus konsulteerib 10-aastase võrgu arengukava osas avatud ja läbipaistval viisil kõikide tegelike või võimalike võrgu kasutajatega. Isikutelt või ettevõtetelt, kes väidavad enda olevat võimalikud võrgu kasutajad, võib nõuda oma väite põhjendamist. Riiklik reguleeriv asutus avaldab konsulteerimisprotsessi tulemused, eelkõige võimalikud investeerimisvajadused.

5.   Riiklik reguleeriv asutus analüüsib, kas 10-aastane võrgu arengukava hõlmab kõiki konsulteerimisel kindlaks määratud investeerimisvajadusi ja kas see on kooskõlas ühenduse 10-aastase võrgu arengukavaga, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1775/2005 artikli 2c lõikes 1. Kui tekib kahtlus kooskõla suhtes kogu ühendust hõlmava 10-aastase võrgu arengukavaga, konsulteerib riiklik reguleeriv asutus ametiga. Riiklik reguleeriv asutus võib nõuda põhivõrguettevõtjalt oma kava muutmist.

6.   Riiklik reguleeriv asutus jälgib ja hindab 10-aastase võrgu arengukava rakendamist.

7.   Kui põhivõrguettevõtja ei teosta, muudel kui väljaspool tema kontrolli olevatel ülekaalukatel põhjustel, investeeringut, mis oleks 10-aastase võrgu arengukava kohaselt tulnud teostada järgmise kolme aasta jooksul, tagavad liikmesriigid, et riiklikul reguleerival asutusel on kohustus võtta vähemalt üks järgmistest meetmetest, et tagada kõnealuse investeeringu tegemine:

Põhivõrguettevõtja annab investoritele investeeringu tegemiseks kogu vajaliku teabe, ühendab uued varad põhivõrku ja teeb üldjuhul kõik endast oleneva investeerimisprojekti rakendamise lihtsustamiseks.

Asjakohase rahastamiskorra kiidab heaks riiklik reguleeriv asutus.

8.   Juhul, kui riiklik reguleeriv asutus on kasutanud oma lõikes 7 sätestatud volitusi, katab asjaomane tariifikorraldus kõnealuse investeeringu kulud.

Artikkel 12 i

Otsustamisvolitused seoses hoidlate, maagaasi veeldusjaamade ja tööstustarbijate põhivõrku ühendamisega

1.   Põhivõrguettevõtjad kehtestavad ja avaldavad läbipaistvad ja tõhusad menetlused ja tariifid hoidlate, maagaasi veeldusjaamade ja tööstustarbijate mittediskrimineerivaks võrku ühendamiseks. Menetlused eeldavad riikliku reguleeriva asutuse heakskiitu.

2.   Põhivõrguettevõtjatel ei ole õigust keelduda uue hoidla, maagaasi veeldusjaama või tööstustarbija ühendamisest võimalike tulevaste piirangute tõttu kasutatavatele võrguvõimsustele või võimsuse vajaliku suurendamisega seotud lisakulude tõttu. Põhivõrguettevõtjad tagavad uue ühenduse piisava sisend- ja väljundvõimsuse.

3.   Põhivõrguettevõtjad tagavad ja haldavad kolmandate isikute juurdepääsu võrgule, eelkõige juurdepääsu uute turuosaliste ja biogaasi tootjate jaoks, võttes arvesse võrgu ohutuseeskirju.

IV b PEATÜKK

Artikkel 12 j

Läbivaatamisklausel

1.   Amet esitab ...*Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aruande, milles kirjeldatakse, millises ulatuses on käesolevas direktiivis kehtestatud eraldamist käsitlevad nõuded andnud tulemusi põhivõrguettevõtjate täieliku ja tõhusa sõltumatuse tagamisel.

2.   Lõikes 1 toodud hindamise eesmärgil võtab amet eelkõige arvesse järgmisi kriteeriume: õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs võrgule, tõhus reguleerimine, võrgu arendamine, investeeringud ja moonutusteta investeerimisajendid, võrkudevahelise ühenduse infrastruktuuri areng ja varustuskindluse olukord ühenduses.

3.   Komisjon esitab ...* Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aruande, milles kirjeldatakse üheainsa Euroopa põhivõrguettevõtja loomise teostatavust, ning analüüsib eriti omandiõigustega seotud kulusid ja tulusid, turuintegratsiooni ning põhivõrgu tõhusat ja turvalist toimimist. Aruanne koostatakse konsulteerides sidusrühmade, eelkõige põhivõrguettevõtjate ja ametiga.

4.   Vajaduse korral ja eelkõige juhul, kui lõikes 1 osutatud üksikasjalikus aruandes on määratletud, et lõikes 2 osutatud tingimused ei ole tegelikkuses tagatud, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud põhivõrguettevõtjate täieliku ja tõhusa sõltumatuse tagamiseks enne ...**.

___________________________

* Viis aastat pärast direktiivi .../.../EÜ [millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta] jõustumist

** Seitse aastat pärast direktiivi .../.../EÜ [millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta] jõustumist.

27)  Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)   lõike 2 punktis c lisatakse esimese lause järele järgmine lause:"

Nende ülesannete täitmiseks peavad jaotusvõrguettevõtja käsutuses olema vajalikud inim-, tehnilised, rahalised ja füüsilised ressursid.

b)   lõike 2 punkti d muudetakse järgmiselt:

ii)   lisatakse järgmine lause:"

Järelevalveametnik on täiesti sõltumatu ning tal on juurdepääs kõikidele oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja tema sidusettevõtjate andmetele.

c)   lisatakse järgmne lõige:"

3.  Kui jaotusvõrguettevõtja moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, peavad liikmesriigid tagama, et ta ei kasutaks oma vertikaalset integreeritust konkurentsi moonutamiseks. Eelkõige ei tohi vertikaalselt integreeritud jaotusvõrguettevõtjad suhtlemisel ja kaubamärkidega seotult tekitada segadust seoses vertikaalselt integreeritud ettevõtja tarneharu eraldiseisvusega.

▌

14)  Artikkel 15 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 15

Ühendatud haldur

Käesolev direktiiv ei takista ühendatud põhivõrgu, maagaasi veeldusjaama, gaasihoidla ja jaotusvõrgu halduri toimimist, tingimusel et ta järgib iga oma tegevuse puhul artikli 7 ║ ja artikli 13 lõike 1 kohaldatavaid sätteid.

15)   Pärast artiklit 18 lisatakse järgmine artikkel:"

Artikkel 18 a

Juurdepääs maagaasi veeldusjaamadele

1.   Maagaasi veeldusjaamadele juurdepääsu korraldamise suhtes kohaldatakse reguleeritud juurdepääsukorda või lõikes 2 osutatud läbirääkimistel põhinevat juurdepääsukorda. Neid menetlusi rakendatakse objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Riiklikud reguleerivad asutused teostavad järelevalvet kõnealustele kriteeriumidele vastavuse üle.

Liikmesriigid otsustavad, millist kindlaks määratud ja avalikustatud kriteeriumidel põhinevat juurdepääsukorda kasutada. Need kriteeriumid võimaldavad eelkõige teha kindlaks, kas asjaomasel turul toimub konkurents maagaasi veeldusjaamade vahel ja kas maagaasi veeldusjaamadele juurdepääsu tagab sõltumatu infrastruktuurihaldur, kes pakub avatud juurdepääsu. Riiklikud reguleerivad asutused jälgivad nende kriteeriumide täitmist ning avalikustavad või kohustavad maagaasi veeldusjaamu avalikustama, milliseid maagaasi veeldusjaamu või nende osi lõikes 2 osutatud läbirääkimistel põhineva juurdepääsu korra kohaselt pakutakse.

2.  Läbirääkimistel põhineva juurdepääsu korral võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et ühendatud võrgu territooriumil või sellest väljaspool paiknevad maagaasiettevõtjad ja vabatarbijad võiksid pidada läbirääkimisi maagaasi veeldusjaamadele juurdepääsu saamiseks. Läbirääkimiste pidamisel maagaasi veeldusjaamadele juurdepääsu saamiseks peavad osalised toimima heauskselt.

16)  Artikkel 19 asendatakse järgmisega:"

"Artikkel 19

Juurdepääs gaasihoidlatele

1.  Selleks et korraldada juurdepääsu gaasihoidlatele, kui see on tehniliselt ja/või majanduslikult vajalik, et võimaldada tarbijate varustamisel tõhusat juurdepääsu võrgule, otsustavad liikmesriigid, kas nad järgivad lõikes 4 kirjeldatud reguleeritud juurdepääsu või lõikes 3 osutatud läbirääkimistel põhinevat juurdepääsu. Neid menetlusi rakendatakse objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Riiklikud reguleerivad asutused teostavad järelevalvet kõnealuste kriteeriumide järgimise üle.

Riiklikud reguleerivad asutused määravad kindlaks ja avaldavad kriteeriumid, mille alusel võib gaasihoidlatele juurdepääsu korra suhtes valiku teha, pöörates tähelepanu sellele, kas asjaomasel turul on gaasihoidlate vahel konkurents ning kas sellise korralduse puhul kasutatakse sõltumatut infrastruktuuriettevõtjat, kes tagab avatud juurdepääsu. Riiklikud reguleerivad asutused jälgivad nimetatud kriteeriumidest kinnipidamist ja avalikustavad või kohustavad hoidlate haldureid ▌avalikustama, milliseid gaasihoidlaid või nende osi ▌ lõigetes 3 ja 4 osutatud erinevate menetluste kohaselt pakutakse.

2.  Lõike 1 sätteid ei kohaldata abiteenuste ja ajutise hoiustamise suhtes, mis on seotud maagaasi veeldusjaamadega ning on vajalikud taasgaasistamisel ja seejärel gaasi edastussüsteemi toimetamisel.

3.  Läbirääkimistel põhineva juurdepääsu korral võtavad riiklikud reguleerivad asutused vajalikud meetmed, et ühendatud võrgu territooriumil või sellest väljaspool paiknevad maagaasiettevõtjad ja vabatarbijad võiksid pidada läbirääkimisi gaasihoidlatele, juurdepääsu saamiseks, kui see on tehniliselt ja/või majanduslikult vajalik, et võimaldada tõhusat juurdepääsu võrgule. Läbirääkimiste pidamisel gaasihoidlatele juurdepääsu saamiseks peavad osalised toimima heauskselt.

Gaasihoidlate kasutamise lepingute üle peetakse läbirääkimisi asjaomase hoidlatevõrgu halduriga. Riiklikud reguleerivad asutused nõuavad, et hoidlatevõrgu haldurid avaldaksid oma põhilised gaasihoidlate kasutamist käsitlevad kaubandustingimused kuue kuu jooksul alates käesoleva direktiivi rakendamisest ning seejärel kord aastas. Selliste tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse süsteemi kasutajate seisukohti, sest viimastel on õigus tingimuste suhtes riiklikele reguleerivatele asutustele vastuväiteid esitada.

4.  Reguleeritud juurdepääsu korral võtavad riiklikud reguleerivad asutused vajalikke meetmeid, et anda ühendatud võrgu territooriumil või sellest väljaspool paiknevatele maagaasiettevõtjatele ja vabatarbijatele niisugune juurdepääsuõigus gaasihoidlatele, mis põhineb avaldatud tariifidel ja/või muudel nende gaasihoidlate kasutamise tingimustel ja kohustustel, kui see on tehniliselt ja/või majanduslikult vajalik, et võimaldada tõhusat juurdepääsu võrgule. Selliste tariifide ning muude tingimuste ja kohustuste väljatöötamisel võetakse arvesse süsteemi kasutajate seisukohti, sest viimastel on õigus tingimuste suhtes riiklikele reguleerivatele asutustele vastuväiteid esitada. Vabatarbijatele võib anda juurdepääsuõiguse selle kaudu, et neil võimaldatakse sõlmida tarnelepinguid konkureerivate maagaasiettevõtjatega, kes ei ole võrgu või sidusettevõtte omanikud ja/või haldurid."

17)  Artikkel 22 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 22

Uus infrastruktuur

1.  Tähtsamate uute maagaasi infrastruktuuride, st liikmesriikide vaheliste ühendustorude, maagaasi veeldusjaamade ja gaasihoidlate suhtes võidakse vastava taotluse korral kindla aja jooksul mitte kohaldada artikleid 7, 18, 19 ja 20 ja artikli 24c lõikeid 4, 5 ja 7, kui on täidetud järgmised tingimused:

2.  Lõiget 1 kohaldatakse ka kõikide olemasolevate infrastruktuuride võimsuse olulise suurenemise korral ning nende infrastruktuuride ümberehituse korral, mis võimaldavad suuremate ja lisakoguste kasutuselevõttu.

3.  VIa peatükis osutatud riiklik reguleeriv asutus võib teha igal üksikjuhul eraldi otsuse lõigetes 1 ja 2 nimetatud vabastuste kohta. Kui kõnealune infrastruktuur asub rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, täidab amet käesoleva artikliga reguleerivale asutusele pandud ülesandeid. Ameti otsuse suhtes tuleb eelnevalt asjaomaste riiklike reguleerivate asutuste ja taotlejaga konsulteerida.

Vabastus võib kehtida uue infrastruktuuri või märkimisväärselt suurendatud võimsusega olemasoleva infrastruktuuri kogu võimsuse või üksnes selle teatavate konkreetsete osade suhtes.

Vabastusotsuse tegemisel kaalutakse iga juhu puhul eraldi, kas on vaja kehtestada vabastuse kestuse ja infrastruktuurile diskrimineerimiseta juurdepääsu tingimused. Otsustades kõnealuste tingimuste üle, tuleb eelkõige võtta arvesse ehitatavat lisavõimsust ja olemasoleva võimsuse muutmist, projekti tähtaega ja siseriiklikke tingimusi.

Enne vabastuse andmist võib riiklik reguleeriv asutus teha otsuseid võimsuse juhtimise ja jaotamise eeskirjade ja mehhanismide kohta, mida võib vajaduse korral muuta ajavahemiku jooksul, mil infrastruktuur eespool nimetatud sätetest vabastatakse, et kohandada majanduslikke ja turu seisukohalt olulisi vajadusi. Nende eeskirjadega nähakse ette, et kõiki potentsiaalseid infrastruktuuri kasutajaid kutsutakse üles teatama enne uue infrastruktuuri võimsuse jaotamist oma huvist võimsust omandada, sealhulgas oma tarbeks. Riiklik reguleeriv asutus nõuab, et ülekoormuse juhtimise eeskirjades sätestataks kohustus pakkuda kasutamata võimsust turul ning et kasutajatel oleks õigus omandatud võimsusega järelturul kaubelda. Käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja e osutatud kriteeriume hinnates võtab reguleeriv asutus arvesse võimsuse jaotamise menetluse tulemusi, kui kolmandad isikud on näidanud üles kindlat pühendumust.

Vabastusotsust, sealhulgas kõigi teises lõigus nimetatud tingimuste kehtestamist, tuleb nõuetekohaselt põhjendada ning see avaldada.

4.  Riiklik reguleeriv asutus edastab viivitamata komisjonile kõikide vabastustaotluste koopiad kohe pärast nende saamist. Otsusest teatab pädev asutus viivitamata komisjonile, lisades kogu otsusega seotud asjakohase teabe. Selle teabe võib komisjonile esitada kokkuvõtlikul kujul, et komisjon saaks teha põhjendatud otsuse. Eelkõige peab teave sisaldama järgmist:

5.  Kahe kuu jooksul pärast teatise saamist võib komisjon võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et riiklik reguleeriv asutus muudaks või tühistaks vabastusotsuse. See ajavahemik algab teatise kättesaamisele järgnevast päevast. Kahekuulist ajavahemikku võib pikendada kahe kuu võrra, kui komisjon soovib lisateavet. See lisa ajavahemik algab lõpliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast. Seda kahekuulist ajavahemikku saab pikendada komisjoni ja riikliku reguleeriva asutuse ühisel nõusolekul. Kui taotletud teavet ei esitata taotluses ettenähtud aja jooksul, loetakse teatis tagasivõetuks, välja arvatud juhul, kui enne selle ajavahemiku lõppu on seda aega komisjoni ja riikliku reguleeriva asutuse ühisel nõusolekul pikendatud või kui riiklik reguleeriv asutus on komisjonile teatanud nõuetekohaselt põhjendatud teadaandes, et ta käsitleb teatist lõplikuna.

Riiklik reguleeriv asutus täidab komisjoni otsust vabastusotsuse muutmise või tühistamise kohta nelja nädala jooksul ja teatab sellest komisjonile.

Komisjon säilitab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Komisjoni heakskiit vabastusotsusele lõpeb, kui viie aasta jooksul alates kõigi riiklike ja piirkondlike asutuste otsuste ja lubade väljaandmisest ei ole infrastruktuuri kasutusele võetud, välja arvatud juhul, kui viivitus on põhjustatud asjaoludest, mille üle isikul, kellele vabastus anti, puudub kontroll.

6.  Lõikes 1 osutatud erandeid kohaldatakse automaatselt käesoleva artikli alusel tehtavatele eranditele ...*. Vabastusotsusele käesoleva artikli alusel antud heakskiitu ilma kõikide asjaomaste isikute nõusolekuta tagasiulatuvalt ei muudeta.

____________________

* Direktiivi .../.../EÜ [millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta] jõustumise kuupäev.

18)  Artikli 24 järele lisatakse VIa peatükk:"

"VIa PEATÜKK

RIIKLIKUD REGULEERIVAD ASUTUSED

Artikkel 24a

Reguleerivate asutuste määramine ja sõltumatus

1.  Iga liikmesriik määrab ühe riikliku reguleeriva asutuse.

2.  Iga liikmesriik tagab riikliku reguleeriva asutuse sõltumatuse ning kannab hoolt, et ta teostaks oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt. Selleks tagab liikmesriik, et riiklik reguleeriv asutus on käesoleva direktiiviga ja muude asjakohaste õigusaktidega talle määratud reguleerimisülesandeid täites õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu kõikidest teistest avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest isikutest, ning et selle töötajad ja juhtimise eest vastutavad isikud tegutsevad reguleerimisülesandeid täites turuhuvidest sõltumatult ja ei küsi ega võta vastu otseseid juhiseid üheltki riigiasutuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult.

3.  Riikliku reguleeriva asutuse sõltumatuse kaitsmiseks tagavad liikmesriigid eelkõige, et:

Artikkel 24b

Riikliku reguleeriva asutuse poliitika eesmärgid

Artikkel 24c

Riikliku reguleeriva asutuse ülesanded ja volitused

1.  Riiklikul reguleerival asutusel on järgmised ülesanded, mida täidetakse vajaduse korral teiste asjakohaste ühenduse või riiklike asutustega, põhivõrguettevõtjatega ja teiste turul osalejatega tihedalt konsulteerides, piiramata seejuures nende konkreetset pädevust:

2.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikele reguleerivatele asutustele antakse volitused, mis võimaldavad neil lõikes 1 osutatud ülesandeid tõhusalt ja kiiresti täita. Selleks peavad riiklikul reguleerival asutusel olema muuhulgas volitus:

3.  Lisaks lõigete 1 ja 2 alusel antud ülesannetele ja volitustele, kui põhivõrguettevõtja on nimetatud kooskõlas peatükiga IVa, antakse riiklikule reguleerivale asutusele muu hulgas järgmised ülesanded ja volitused:

4.  Riiklikud reguleerivad asutused vastutavad selle eest, et kehtestatakse järgmised tingimused ja kiidetakse need heaks enne nende jõustumist:

5.  Tariife ja tasakaalustamisteenuste tingimusi või nende arvutamisee metoodikat kehtestades või heaks kiites tagavad riiklikud reguleerivad asutused, et süsteemihalduritele antakse nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis piisavaid ergutusi jõudluse tõhustamiseks, turgude integreerimise soodustamiseks, varustuskindluse tagamiseks ja seonduvate teadusuuringute toetamiseks.

6.  Riiklikud reguleerivad asutused teostavad järelevalvet ülekoormuse juhtimise üle riiklikes maagaasipõhivõrkudes.

Põhivõrguettevõtjad esitavad ülekoormusega tegelemise korra koos võimsuste jaotamisega riiklikele reguleerivatele asutustele heakskiitmiseks. Riiklikud reguleerivad asutused võivad enne heakskiidu andmist nõuda muudatuste tegemist.

7.  Vajaduse korral on riiklikel reguleerivatel asutustel õigus taotleda põhivõrguettevõtjatelt, maagaasi veeldusjaamade halduritelt ja jaotusvõrguettevõtjatelt tingimuste muutmist, sealhulgas käesolevas artiklis osutatud tariifid, et tagada nende proportsionaalsus ja mittediskrimineeriv kohaldamine.

8.  Kui osaline soovib esitada kaebuse põhivõrguettevõtja, maagaasi veeldusjaama halduri, gaasihoidla halduri või jaotusvõrguettevõtja vastu, võib ta selle saata riiklikule reguleerivale asutusele, kes vaidlusi lahendava asutusena teeb otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist. Seda ajavahemikku võib pikendada kahe kuu võrra, kui riiklik reguleeriv asutus soovib lisateavet. Ajavahemikku võib pikendada kaebuse esitaja nõusolekul. Riikliku reguleeriva asutuse otsus on siduv, kui ja kuni see ei kaota kehtivust seoses edasikaebamisega.

9.  Osaline, kelle huve on kahjustatud ja kellel on õigus esitada kaebus seoses käesoleva artikli kohaselt metoodika kohta tehtud otsusega, või kui riiklik reguleeriv asutus on kohustatud konsulteerima seoses kavandatud tariifide ja metoodikaga, võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast otsuse või otsuse projekti avaldamist või liikmesriikide poolt kehtestatud lühema tähtaja jooksul esitada kaebuse, milles nõutakse otsuse läbivaatamist. Kõnealune kaebus ei peata otsuse täitmist.

10.  Liikmesriigid kehtestavad ▌ kontrollimiseks ning läbipaistvuse tagamiseks sobivad ja tõhusad mehhanismid, et vältida eriti tarbijaid kahjustavat turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja turuvallutuslikku käitumist. Nende mehhanismide puhul tuleb arvesse võtta asutamislepingu sätteid ja eelkõige selle artiklit 82.

11.  Riiklikud reguleerivad asutused loovad sõltumatud kaebuste menetlemise teenistused ja alternatiivsed hüvitusmehhanismid, nagu energiavaldkonna sõltumatu ombudsman või tarbijaorganisatsioon. Need teenistused või mehhanismid vastutavad kaebuste tõhusa menetlemise eest ning järgivad parima tava põhimõtet. Riiklikud reguleerivad asutused kehtestavad standardid ja suunised selle kohta, kuidas tootjad ja võrguettevõtjad kaebusi menetlevad.

12.  Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete võtmise, sealhulgas siseriiklike õigusaktidega ettenähtud haldus- ja kriminaalmenetluste algatamise füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, juhul kui ei järgita käesolevas direktiivis kehtestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

13.  Lõigetes 8 ja 9 osutatud kaebuste esitamine ei tohi piirata edasikaebamise õigust ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel.

14.  Riikliku reguleeriva asutuse otsused peavad olema põhjendatud on põhjalikult motiveeritud ning õigusliku kontrolli jaoks üldsusele kättesaadavad.

15.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikul tasandil on sobivad mehhanismid, mille alusel on riikliku reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud poolel õigus esitada kaebus riiklikule kohtuorganile või muule sõltumatule riiklikule asutusele, kes on asjaomastest pooltest ja valitsusest sõltumatu.

▌

Artikkel 24d

Piiriüleseid küsimusi reguleeriv kord

1.  Riiklikud reguleerivad asutused teevad omavahel tihedat koostööd, konsulteerivad üksteisega ning annavad üksteisele ja ametile teavet, mis on vajalik nende käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks. Vahetatava teabe puhul peab teavet vastu võttev asutus tagama sama konfidentsiaalsustaseme kui asutus, kust teave pärit on.

2.  Selleks et tagada piirkondlike gaasiturgude esinemise korral integratsiooni kajastamine asjakohaste reguleerivate struktuuride poolt, tagavad asjaomased reguleerivad asutused tihedas koostöös ametiga ning selle juhtimisel vähemalt nende piirkondlike turgudega seotud järgmiste reguleerimisülesannete täitmise:

Riiklikel reguleerivatel asutustel on õigus sõlmida regulatiivkoostöö edendamiseks üksteisega lepinguid ja esimeses lõigus osutatud meetmeid võetakse vastavalt vajadusele teiste asjaomaste riiklike ametiasutustega tihedalt konsulteerides ja ilma et see piiraks nende eriomast pädevust.

3.  Amet otsustab reguleeriva korra üle seoses infrastruktuuriga, mis ühendab vähemalt kahte liikmesriiki:

Artikkel 24e

Suunistele vastavus

1.  Komisjon või iga riiklik reguleeriv asutus║ võivad taotleda ameti arvamust selle kohta, kas reguleeriva asutuse tehtud otsus on vastavuses käesolevas direktiivis või määruses (EÜ) nr 1775/2005 osutatud suunistega.

2.  Amet esitab kahe kuu jooksul oma arvamuse vastavalt kas komisjonile või seda taotlenud riiklikule reguleerivale asutusele ║ ning riiklikule reguleerivale asutusele, kes tegi kõnealuse otsuse.

3.  Kui riiklik reguleeriv asutus, kes vaieldava otsuse tegi, ei järgi ameti arvamust nelja kuu jooksul pärast selle saamist, teavitab amet sellest komisjoni.

4.  Iga riiklik reguleeriv asutus võib kahe kuu jooksul pärast otsuse tegemist teavitada komisjoni juhul, kui ta leiab, et riikliku reguleeriva asutuse tehtud otsus ei vasta käesolevas direktiivis või määruses (EÜ) nr 1775/2005 osutatud suunistele.

5.  Kui komisjon leiab║, et riikliku reguleeriva asutuse otsuse puhul on tõsiseid kahtlusi seoses selle vastavusega käesolevas direktiivis või määruses (EÜ) nr 1775/2005 osutatud suunistele, kas kahe kuu jooksul pärast seda, kui amet on teda teavitanud ameti arvamuse mittejärgimisest kooskõlas lõikega 3 või mittevastavusest suunistega kooskõlas lõikega 4 või omal algatusel kolme kuu jooksul pärast vaieldava otsuse tegemist, võib komisjon algatada menetluse. Sel juhul kutsub ta reguleerivat asutust ja reguleerivale asutusele esitatud menetluse osalisi üles esitama märkusi.

6.  Kui komisjon on otsustanud algatada menetluse, esitab ta║ nelja kuu jooksul pärast sellise otsuse tegemist lõpliku otsuse:

7.  Kui komisjon ei ole teinud otsust menetluse algatamise või lõpliku otsuse kohta vastavalt lõigetes 5 ja 6 sätestatud ajavahemiku jooksul, tähendab see, et ta ei ole esitanud riikliku reguleeriva asutuse otsuse suhtes vastuväiteid.

8.  Riiklik reguleeriv asutus täidab komisjoni otsust kõnealuse otsuse muutmise või tühistamise kohta kahe kuu jooksul ja teatab sellest komisjonile.

9.  Komisjon võtab vastu suunised, milles sätestatakse käesoleva artikli kohaldamisel järgitava menetluse üksikasjad. Kõnealune meede, mis on kavandatud käesoleva direktiivi väheoluliste sätete muutmiseks seda täiendades, võetakse vastu artikli 30 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 24f

Andmete säilitamine

1.  Liikmesriigid näevad ette, et tarneettevõtjad peavad hoidma pädevate asutuste jaoks nende kohustuste täitmise võimaldamiseks viie aasta jooksul kättesaadavana kogu asjakohase teabe, mis on seotud kõikide tehingutega gaasitarnelepingute ja maagaasi tuletisinstrumentide osas hulgimüüjatega ja põhivõrguettevõtjatega ning samuti gaasihoidlate ja maagaasi veeldusjaamade halduritega.

2.  See teave võib hõlmata vastavate tehingute üksikasjalikke andmeid, nagu tähtaeg, tarne- ja maksetingimused, maht, täitmise kuupäevad ja kellaajad, tehinguhinnad ja asjaomase hulgimüüja andmed, ning üksikasjalikke andmeid kõikide lõpule viimata gaasitarnelepingute ja maagaasi tuletisinstrumentide kohta.

3.  Riiklik reguleeriv asutus võib otsustada need andmed osaliselt turuosalistele kättesaadavaks teha, kui ei avaldata konkreetsete turuosaliste või konkreetsete tehingutega seotud tundlikku äriteavet. Seda lõiget ei kohaldata teabe suhtes, mis käsitleb direktiivi 2004/39/EÜ reguleerimisalasse jäävaid finantsinstrumente.

▌

4.  Käesoleva artikli sätted ei tekita lisakohustusi lõikes 1 osutatud asutuste ees üksuste jaoks, mis jäävad direktiivi 2004/39/EÜ reguleerimisalasse.

5.  Kui lõikes 1 osutatud asutused vajavad juurdepääsu andmetele, mida säilitavad direktiivi 2004/39/EÜ reguleerimisalasse jäävad üksused, esitavad kõnealuse direktiivi alusel vastutavad asutused lõikes 1 osutatud asutustele vajalikud andmed.

________________________

* EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

19)  Artikkel 25 jäetakse välja.

20)   Lisatakse järgmine artikkel:"

"Artikkel 26 a

Tööstusalade erand

1.   Liikmesriigid võivad tööstusalade suhtes mitte kohaldada käesoleva direktiivi artiklit 4 ja, artiklit 7, artikli 8 lõikeid 1 ja 2, artikleid 11, artikli 12 lõiget 5, artikleid 13, 17 ja 18, artikli 23 lõiget 1 ja/või artiklit 24.

2.   Lõikes 1 osutatud kohaldamata jätmised ei mõjuta kolmandate isikute juurdepääsu. Tööstusalade tarbijad võivad vabalt valida maagaasi tarnijat, kusjuures vaidluste korral võrguoperaatoriga võivad nad pöörduda riiklike reguleerivate asutuste poole."

21)  Artikkel 30 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 30

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

22)  A LISA asendatakse järgmisega:"

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt ...(12).║ Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates ... *.║

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga korraldatavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

3.  Liikmesriigid kuulutavad kehtetuks kõik haldus- ja õigusnormid, mis takistavad maagaasiettevõtjal, reguleerival või teisel asutusel oma kohustusi järgimast või käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi või kohustusi täitmast.

4.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva direktiivi ametliku ja praktilise rakendamise kohta liikmesriikides.

5.  Kui riiklikult kontrollitud üksus on otseselt või kaudselt kaasatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja osade omandamisse, teatatakse kõnealuse tehingu korraldamise hind komisjonile. Teatamisega kaasneb tehingu aluseks olevate varade väärtuse kinnitamine rahvusvahelise audiitorfirma poolt. Komisjon kasutab kõnealust teavet ainult riigiabi kontrollimiseks.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 211, 19.8.2008, lk 23. (2) ELT C 172, 5.7.2008, lk 55. (3) Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta seisukoht. (4) ELT L 176, 15.7.2003, lk 57. (5) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 206. (6) ELT L (7) ELT L 114, 27.4.2006, lk 64. (8) ELT L 127, 29.4.2004, lk 92. (9) ELT L 289, 3.11.2005, lk 1. (10) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║ (11) ELT L 200, 22.7.2006, lk 11. (12) * 18. kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (KOM(2006)0016 – C6-0037/2006 – 2006/0006(COD))

P6_TA(2008)0348 A6-0251/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0016);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 42 ja 308, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0037/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0251/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu vastu võetud esimesel lugemisel 9. juulil 2008. aastal, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 574/72

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 308,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta,(1) eriti selle artiklit 89,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut ║,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,(2)

toimides asutamislepingu artiklis 251(3) sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1)  Määrusega (EÜ) nr 883/2004 ajakohastatakse liikmesriikide siseriiklike sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise eeskirju, täpsustades vajalikud rakendusmeetmed ja menetlused ning püüdes neid kõigi asjaosaliste huvides lihtsustada. On vaja kehtestada selle rakenduseeskirjad.

(2)  Tõhusama ja tihedama koostöö korraldamine sotsiaalkindlustusasutuste vahel on oluline tegur, et võimaldada määrusega (EÜ) nr 883/2004 hõlmatud isikutel oma õigusi võimalikult kiiresti ja parimatel tingimustel kasutada.

(3)  Elektrooniliste vahendite kasutamine on kohane kiireks ja usaldusväärseks andmevahetuseks liikmesriikide asutuste vahel. ║ Andmete elektrooniline töötlemine peaks kaasa aitama menetluste kiirendamisele asjaomaste isikute jaoks. Lisaks peavad nende suhtes kehtima kõik tagatised, mis on ette nähtud ühenduse sätetes üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et määruse (EÜ) nr 883/2004 reguleerimisalasse kuuluvate riiklike sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega seotud andmeid käsitletakse nõuetekohaselt kooskõlas üksikisikute kaitsega isikuandmete töötlemisel ja nende vahetamisel käesoleva määruse kontekstis.

(4)  Andmete, sealhulgas ajakohastamist võimaldaval kujul esitatud elektrooniliste andmete kättesaadavus liikmesriikide asutuste kohta, kes võivad sekkuda määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaldamisse, peab lihtsustama andmevahetust liikmesriikide asutuste vahel. See lähenemine, mis tähtsustab puhtalt faktilise teabe olulisust ning selle kiiret kättesaadavust kodanikele, on oluline lihtsustus, mis tuleb sätestada käesoleva määrusega.

(5)  Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitlevate eeskirjade rakendamise keerukate menetluste võimalikult sujuva toimimise eesmärgi saavutamiseks ja nende menetluste tõhusaks haldamiseks on vaja IV lisa viivitamatu ajakohastamise süsteemi. Nende sätete väljatöötamine ja kohaldamine nõuab tihedat koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel ning nende sätete rakendamine peaks toimuma kiiresti, pidades silmas viivitamisest tulenevaid tagajärgi nii kodanikele kui haldusasutustele. Komisjonile tuleks seetõttu anda volitus andmebaas välja töötada ja seda hallata ning tagada andmebaasi toimimine vähemalt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Eelkõige peaks komisjon astuma vajalikke samme IV lisas loetletud andmete lisamiseks andmebaasi.

(6)  Mõningate menetluste tõhustamine peab lisama määrusele (EÜ) nr 883/2004 kasutajate jaoks õiguskindlust ja läbipaistvust. Eelkõige peab ühiste tähtaegade kinnitamine teatavate kohustuste täitmiseks või haldusetappide läbimiseks kaasa aitama kindlustatud isikute ja asutuste vaheliste suhete selgitamisele ja struktureerimisele.

(7)  Liikmesriikidel, nende pädevatel asutustel ja sotsiaalkindlustusasutustel peab olema võimalus omavahel kokku leppida lihtsustatud menetlustes ja halduskorras, mida igaüks neist peab kõige tõhusamaks ja kohasemaks oma sotsiaalkindlustussüsteemis. Siiski ei tohi sellised kokkulepped mõjutada määrusega (EÜ) nr 883/2004 hõlmatud isikute õigusi.

(8)  Sotsiaalkindlustuse valdkonnale omane keerukus nõuab kõigilt liikmesriikide asutustelt erilisi jõupingutusi kindlustatud isikute huvides, et ei kahjustataks isikuid, kes ei ole edastanud oma taotlust või vajalikku teavet asutusele, kes on volitatud seda taotlust menetlema vastavalt määruses (EÜ) 883/2004 ja käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele ja korrale.

(9)  Et määrata kindlaks pädev asutus, st asutus, kelle õigust kohaldatakse või kellel lasub kohustus teatavaid hüvitisi maksta, peavad ühe või mitme liikmesriigi asutused analüüsima kindlustatud isiku ja tema pereliikmete objektiivset olukorda. Et tagada asjaomaste isikute kaitse selle möödapääsmatu asutustevahelise teabevahetuse ajal, tuleb ette näha nende ajutine kuulumine ühe riigi sotsiaalkindlustusõiguse alla.

(10)  Liikmesriigid peaksid tegema koostööd käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaldamisalasse jäävate isikute elukoha kindlaksmääramiseks ning vaidluse korral peaksid nad võtma selle lahendamiseks arvesse kõiki asjakohaseid kriteeriume. Liikmesriigid võivad selleks võtta arvesse käesoleva määruse asjakohaseid sätteid.

(11)  Paljude käesolevas määruses sätestatud meetmete ja menetluste eesmärk on lisada läbipaistvust kriteeriumidele, mida liikmesriikide asutused peavad määruse (EÜ) nr 883/2004 järgimisel rakendama. Need täpsustused tulenevad Euroopa Ühenduste Kohtu praktikast, halduskomisjoni otsustest ning enam kui kolmekümneaastasest sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise kogemusest asutamislepinguga ettenähtud põhivabaduste raames.

(12)  Käesolevas määruses sätestatakse meetmed ja menetlused töötajate ja töötute isikute liikuvuse edendamiseks. Piirialatöötajad, kes on jäänud täielikult töötuks, võivad teha ennast tööhõivetalitustele kättesaadavaks nii nende elukohaliikmesriigis kui ka liikmesriigis, kus nad viimati töötasid. Siiski peaks neil olema õigus saada hüvitist ainult elukohaliikmesriigilt.

(13)  Määruse (EÜ) nr 883/2004 reguleerimisala laiendamine kõigile kindlustatud isikutele, kaasa arvatud mittetöötavad isikud, nõuab nende isikute jaoks teatavaid erilisi eeskirju ja menetlusi, eelkõige selleks, et määrata kindlaks kohaldatav õigus, et võtta arvesse laste kasvatamisele pühendatud aeg isikute puhul, kes ei ole kunagi teinud palgatööd või tegelnud ettevõtlusega liikmesriikides, kus nad on elanud.

(14)  Teatavad menetlused peavad peegeldama ka nõudmist jaotada kohustused liikmesriikide vahel võrdselt. Eelkõige haiguskindlustuse valdkonnas tuleb nende menetluste puhul arvesse võtta ühelt poolt nende liikmesriikide olukorda, kes kannavad kindlustatud isikute vastuvõtuga seotud kulud, andes nende käsutusse oma tervishoiusüsteemi, ja teiselt poolt nende liikmesriikide olukorda, kelle asutused kannavad oma kindlustatud kodanike mitterahaliste hüvitiste kulud, kui need hüvitised on saadud muus liikmesriigis kui elukohaliikmesriik.

(15)  Lähtudes määrusest (EÜ) nr 883/2004, tuleb selgitada mitterahaliste haigushüvitistega seotud kulutuste kandmise tingimusi plaanilise ravi raames teises liikmesriigis, st juhul, kui kindlustatud isik läheb ravile muusse liikmesriiki kui see, kus ta on kindlustatud või alaliselt elab. Tuleks täpsustada kindlustatud isikute kohustusi seoses eelneva loa taotlemisega ning asutuste kohustusi patsiendi suhtes seoses loa andmise tingimustega. Samuti tuleks täpsustada loa alusel teises liikmesriigis saadud ravi rahalise kulu kandmise tagajärjed.

(16)  Liikmesriikide asutuste vaheliste võlanõuete maksetähtaegade lühendamisele suunatud menetluste kitsendamine on oluline, et säilitada usalduslikud suhted ja järgida liikmesriikide sotsiaalkindlustusskeemide suhtes kehtivat hea juhtimistava nõuet. Seega tuleb tõhustada nõuete menetlemisega seotud toiminguid haigus- ja töötushüvitiste kontekstis.

(17)  Kuna määrusega (EÜ) nr 883/2004 hõlmatud sotsiaalkindlustusskeemid tuginevad kõigi kindlustatute solidaarsusele, tuleb ette näha vahendid alusetult eraldatud hüvitistega seotud võlakohustuste või maksmata sissemaksete tõhusamaks sissenõudmiseks. Vastastikuse abistamise korda asutuste vahel tuleb selgitada, juhindudes nõukogu 26. mai 2008. aasta direktiivist 2008/55/EÜ (vastastikuse abi kohta teatavate sissemaksete, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel)(4) ettenähtud sätetest, et paremini kaitsta liikmesriikide finantshuve, korraldades koostööd eelkõige maksuasutuste vahel.

(18)  Kindlustatud isikute teavitamine nende õigustest ja kohustustest on oluline eeltingimus usaldusliku suhte kujundamiseks pädevate ametiasutuste ja liikmesriikide asutustega.

(19)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kooskõlastamismeetmete vastuvõtmist, et tagada isikute vaba liikumise tegelik toimimine, ei suuda liikmesriigid piisaval määral teostada ning need on seega ║ paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vastavalt nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev määrus kaugemale selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust.

(20)  Käesolev määrus asendab nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määruse (EMÜ) nr 574/72 (millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord),(5)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis

Üldsätted

I peatükk

Mõisted

Artikkel 1

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.  Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

II peatükk

Sätted koostöö ja andmevahetuse kohta

Artikkel 2

Asutustevahelise teabevahetuse ulatus ja tingimused

1.  Rakendusmääruse kohaldamisel peab teabevahetus liikmesriikide ametiasutuste ja muude asutuste ning algmääruse kohaldamisalasse jäävate isikute vahel põhinema avaliku teenuse, objektiivsuse, koostöö, aktiivse abi, tõhususe, puudega inimeste juurdepääsu ja kiire tegutsemise põhimõtetel.

2.  Asutused edastavad või vahetavad kõnealuse liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega ette nähtud tähtaegade jooksul kõiki vajalikke andmeid nende isikute õiguste ja kohustuste väljatöötamiseks ja kindlaksmääramiseks, kelle suhtes algmäärust kohaldatakse. Selliste andmete edastamine liikmesriikide vahel toimub kas asutuste vahel otse või kontaktasutuste vahendusel.

3.  Kui kindlustatud isik on eksikombel edastanud teavet, dokumente või avaldusi mõnele teisele asutusele, mis ei asu selle liikmesriigi territooriumil, kus asub rakendusmääruse kohaselt määratud asutus, esitab esimene asutus nimetatud teabe, dokumendid või avaldused viivitamata rakendusmääruse kohaselt määratud asutusele, märkides ära nende esialgse esitamise kuupäeva. Selle kuupäeva arvestamine on teisele asutusele kohustuslik. Liikmesriigi asutusi ei peeta siiski vastutavaks ega peeta neid otsust vaikimisi langetanuks selle põhjal, et nad ei ole tegutsenud selle tõttu, et andmete, dokumentide või taotluste edastamine teiste liikmesriikide asutuste poolt on hilinenud.

▌

4.  Kui andmete edastamine toimus juurdepääsupunkti või kontaktasutuse vahendusel, loetakse seda juurdepääsupunkti või kontaktasutust selles liikmesriigis pädeva asutuse rolli ja ülesandeid täitvaks talle esitatud avaldustele vastamise tähtaegade osas.

Artikkel 3

Asutuste ja kindlustatud isikute vahelise teabevahetuse ulatus ja tingimused

1.  Isikud, kelle suhtes kohaldatakse algmäärust, peavad edastama asjaomasele ametiasutusele vajaliku teabe, dokumendid või täiendavad tõendid, mis on vajalikud nende endi või nendepereliikmete olukorra ning õiguste ja kohustuste kindlakstegemiseks ning kohaldatava õiguse ja nende kohustuste kindlaksmääramiseks selle kohaselt.

▌

2.  Isikuandmete kogumisel, edastamisel või töötlemisel vastavalt oma õigusaktidele algmääruse rakendamiseks tagab iga liikmesriik, et asjaomastel isikutel on võimalik täielikult teostada oma isikuandmete kaitset puudutavaid õigusi, järgides ühenduse sätteid üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.

Eelkõige tagavad liikmesriigid, et selliseid isikuandmeid ei kasutata muul kui sotsiaalkindlustuse eesmärgil, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik seda sõnaselgelt lubab. Samuti annavad liikmesriigid asjaomastele isikutele taotluse korral konkreetset ja piisavat teavet nende isikuandmete töötlemise kohta, mis on vajalik käesoleva määruse kohaselt.

Andmete päritolust olenemata on asjaomastel isikutel võimalik kasutada nende kui andmesubjekti õigusi käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades pädeva asutuse kaudu.

Igas liikmesriigis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)(6) artiklile 18 ametisse nimetatud, algmääruse kohaldamisalasse kuuluvate sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega seonduvate andmetega tegelevate isikuandmete kaitse ametnike loetelu ja andmed on osa rakendusmääruse IV lisast.

3.  Algmääruse ja rakendusmääruse kohaldamiseks vajalikus ulatuses edastavad asjaomased asutused asjaomastele isikutele teabe ja väljastavad dokumendid kõnealuse liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega ette nähtud tähtaegade jooksul.

4.  Liikmesriigi pädev asutus, kes saadab otse dokumendi, mis sisaldab otsust teise liikmesriigi territooriumil elava või viibiva isiku õiguste kohta, küsib vastuvõtuteatist, sõltumata andmekandjast ja saatmisviisist. Vastuvõtuteatise võib anda mis tahes kandjal ja mis tahes vahenditega.

5.  Kui puudub tõend lõikes 4 osutatud otsuse saatmise kohta, ei kohaldata hüvitisesaaja suhtes vastavalt algmäärusele antud õiguste kehtetuks tunnistamise või aegumise tähtaegu.

6.  Kui lõikes 4 osutatud otsuse saatmiskuupäev on nõuetekohaselt esitatud, loetakse pädeva asutuse otsust huvitatud isikut mõjutavaks alates ühe kuu möödumisest sellest kuupäevast. Kuid kui otsuse teinud liikmesriigi õiguses on ette nähtud pikem tähtaeg, siis kohaldatakse seda.

7.  Igal juhul on asjaomase isiku kasutuses õiguskaitsevahendid ja menetlused, mis on ette nähtud õiguses, mida kohaldab otsuse teinud asutus.

▌

Artikkel 4

Andmevahetuse vorming ja viis

1.  Halduskomisjon määrab kindlaks dokumentide ja standardiseeritud elektrooniliste sõnumite struktuuri, sisu ja vormingu ning nende vahetamise tingimused.

2.  Andmete edastamine asutuste, juurdepääsupunktide või kontaktasutuste vahel toimub elektrooniliselt turvalises keskkonnas, kus on tagatud konfidentsiaalsus ja andmevahetuse kaitse.

3.  Suhtlemisel asjaomaste isikutega kasutavad asjakohased asutused iga juhtumi puhul kõige sobivamaid viise ning eelistavad võimaluse korral elektroonilisi meetodeid. Halduskomisjon määrab kindlaks teabe, dokumentide või otsuste asjaomasele isikule elektroonilisel teel edastamise praktilise korra.

Artikkel 5

Teises liikmesriigis välja antud dokumentide ja tõendavate dokumentide juriidiline väärtus

1.  Liikmesriigi asutuse väljastatud dokumendid, mis tõendavad isiku olukorda algmääruse ja rakendusmääruse kohaldamise eesmärgil ning mõne teise liikmesriigi ametiasutuste, sealhulgas maksuameti koostatud tõendavad dokumendid, on teiste liikmesriikide asutustele kohustuslikud niikaua, kuni neid ei ole tagasi võtnud või kehtetuks tunnistanud need väljastanud liikmesriigi pädev asutus või organ.

2.  Kahtluse korral dokumendi põhjendatuse või seal esitatud asjaolude täpsuse suhtes pöördub dokumendi saanud liikmesriigi asutus dokumendi väljastanud asutuse poole, et paluda vajalikke selgitusi ja vajadusel nimetatud dokumendi tagasivõtmist. Väljastav asutus vaatab läbi dokumendi väljastamise põhjused ja vajaduse korral võtab dokumendi tagasi.

3.  Kui kuu aja jooksul alates dokumendi saanud asutuse taotlusest ei saavutata asjaomaste asutuste vahel kokkulepet, võib vastavalt algmääruse artikli 76 lõikele 6 pöörduda halduskomisjoni poole, et kuue kuu jooksul alates pöördumisest erimeelsused lahendada.

Artikkel 6

Õigusaktide ajutine kohaldamine ja hüvitiste ajutine maksmine

1.  Kui rakendusmääruses ei ole sätestatud teisiti, siis juhul, kui kahe või enama liikmesriigi asutuste vahel on eriarvamus kohaldatavate õigusaktide suhtes, ▌ kehtivad asjaomase isiku suhtes ajutiselt ühe kõnealuse liikmesriigi õigusaktid, kusjuures kohaldamise järjekord otsustatakse järgmiselt:

2.  Kui kahe või enama liikmesriigi pädevate ametiasutuste või asutuste seisukohad lähevad lahku küsimuses, milline asutus peab hüvitist maksma, saab asjaomane isik, kes vaidluse puudumise korral võiks hüvitist taotleda, ajutiselt hüvitisi vastavalt nendele õigusaktidele, mida kohaldab tema elukohaliikmesriigi asutus, või kui see isik ei ela ühegi asjaomase liikmesriigi territooriumil, siis vastavalt õigusaktidele, mida kohaldab asutus, kellele taotlus algselt esitati.

3.  Kui asjaomased asutused ei saavuta kokkulepet, võib pädevate ametiasutuste vahendusel pöörduda halduskomisjoni poole mitte varem kui kuu aja möödumisel kuupäevast, mil tekkisid lõigetes 1 ja 2 nimetatud erimeelsused. Halduskomisjon püüab erimeelsused lahendada kuue kuu jooksul alates tema poole pöördumisest.

4.  Kui on selgunud, et kohaldatav õigus ei ole selle liikmesriigi oma, kus toimis ajutine kindlustus, või et ajutiselt hüvitisi määranud asutus ei olnud pädev asutus, loetakse pädevaks tunnistatud asutus pädevaks tagasiulatuvalt, nagu eriarvamust poleks olnud, hiljemalt alates ajutise kindlustuse alguskuupäevast või kõnealuse ajutise hüvitise esimesest määramisest.

5.  Vajadusel reguleerib pädev asutus asjaomase isiku finantsolukorda seoses sissemaksete ja vajaduse korral ajutiselt makstud rahaliste hüvitistega vastavalt rakendusmääruse artiklites 71 kuni 81 sätestatud tingimustele.

Pädev asutus maksab asutuse poolt vastavalt lõikele 2 ajutiselt määratud mitterahalised hüvitised tagasi rakendusmääruse IV jaotises sätestatud korras.

Artikkel 7

Ajutise maksmise kohustus

1.  Kui rakendusmääruses ei ole sätestatud teisiti, siis kui isikul on vastavalt algmäärusele õigus saada hüvitist või kohustus teha sissemakse, kuid pädeval asutusel ei ole kõiki andmeid olukorra kohta teises liikmesriigis, mis on vajalikud nimetatud hüvitise või sissemakse summa lõplikuks arvutamiseks, teostab nimetatud asutus kõnealuse hüvitise maksed asjaomase isiku taotlusel või arvutab tema sissemakse summa ajutiselt, kui selline arvutus on asutuse käsutuses oleva teabe põhjal võimalik.

2.  Kõnealuse hüvitise või sissemakse uus arvestus tuleb teha kohe, kui asjaomasele asutusele on esitatud tõendavad dokumendid.

III peatükk

Teised algmääruse üldised rakendussätted

Artikkel 8

Halduskokkulepped kahe või enama liikmesriigi vahel

1.  Käesoleva määruse sätted asendavad algmääruse artiklis 8 lõikes 1 osutatud konventsioonide kohaldamist käsitlevate kokkulepete sätteid, välja arvatud algmääruse II lisas sätestatud konventsioonidega seotud kokkuleppeid käsitlevad sätted, tingimusel, et nimetatud kokkulepete sätted on kantud rakendusmääruse I lisasse ║.

2.  Liikmesriigid võivad vajaduse korral omavahel sõlmida kokkuleppeid algmääruse artikli 8 lõikes 2 osutatud konventsioonide kohaldamise kohta, tingimusel, et nimetatud kokkulepped ei kahjusta asjaomaste isikute õigusi ja kohustusi ning on kantud rakendusmääruse I lisasse.

Artikkel 9

Teised asutustevahelised protseduurid

1.  Kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad ametiasutused võivad kokku leppida muudes menetlustes lisaks nendele, mis on sätestatud rakendusmääruses, kui need menetlused ei kahjusta asjaomaste isikute õigusi või kohustusi.

2.  Sel eesmärgil sõlmitud kokkulepetest antakse teada halduskomisjonile ja need loetletakse rakendusmääruse I lisas.

Artikkel 10

Hüvitiste kattumise vältimine

Kui kahe või enama liikmesriigi õigusaktide kohaselt antud hüvitisi vastastikku vähendatakse, peatatakse või tühistatakse, jagatakse summad, mis jäid asjaomase liikmesriigi õigusaktidega sätestatud vähendamise, peatamise või tühistamise klauslite rakendamise tõttu välja maksmata, vähendatud, peatatud või tühistatud hüvitiste arvuga.

Artikkel 11

Kriteeriumid elukoha kindlaksmääramiseks

1.  Kui kahe või enama liikmesriigi asutuste vahel on eriarvamusi seoses sellise isiku elukoha kindlakstegemisega, kelle suhtes algmäärust kohaldatakse, määravad nimetatud asutused ühisel kokkuleppel asjaomase isiku huvide keskme, tuginedes üldhinnangule kogu kättesaadava ja asjakohase teabe kohta, mis võib vajaduse korral hõlmata järgmist:

2.  Kui lõikes 1 loetletud asjaomastel faktidel põhinevate eri kriteeriumide kohaldamine ei võimalda asjaomastel asutustel kokkuleppele jõuda, peetakse tegeliku elukoha kindlaksmääramisel otsustavaks isiku tahet, nii nagu see ilmneb sellistest faktidest ja asjaoludest, eelkõige elukohavahetuse põhjustest.

Artikkel 12

Perioodide liitmine

1.  Algmääruse artikli 6 kohaldamiseks pöördub pädev asutus nende liikmesriikide asutuste poole, kelle õigusruumi asjaomane isik on samuti kuulunud, et saada teavet kõigi nende riikide õiguse kohaselt täitunud perioodide kohta.

2.  Ühe liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus- , töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodid lisanduvad neile, mis on täitunud kõigi teiste liikmesriikide õigusaktide kohaselt ║, kui nende kasutamine on vajalik algmääruse artikli 6 kohaldamiseks, tingimusel, et need perioodid ei kattu.

3.  Kui ühe liikmesriigi õigusaktidest tuleneva kohustusliku kindlustusskeemi alusel täitunud kindlustus- või elamisperiood kattub kindlustusperioodiga, mis vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise alusel on täitunud vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele, võetakse arvesse üksnes kohustusliku kindlustuse alusel täitunud perioodi.

4.  Kui ühe liikmesriigi õigusruumis täitunud kindlustus- või elamisperiood, mis ei ole sellisena käsitletav periood, kattub perioodiga, mida teise liikmesriigi õigusaktide alusel sellisena käsitletakse, võetakse arvesse üksnes perioodi, mis ei ole sellisena käsitletav.

5.  Kõik kahe või enama liikmesriigi õigusaktide kohaselt võrdsustatud perioodid võetakse arvesse ainult selle liikmesriigi asutuse poolt, kelle õigusruumis oli kindlustatu viimati kindlustatud enne kõnealust perioodi. Juhul kui kindlustatu ei ole enne kõnealust perioodi mõne liikmesriigi kohustusliku kindlustusega hõlmatud, võetakse see arvesse selle liikmesriigi asutuse poolt, kelle õigusaktide kohaselt oli ta kohustuslikult kindlustatud esimest korda pärast kõnealust perioodi.

6.  Juhul kui ║ teatud kindlustus- või elamisperioodide täitumist ühe liikmesriigi õigusruumis ║ ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, eeldatakse, et need perioodid ei kattu teiste liikmesriikide õigusruumis täitunud kindlustus- või elamisperioodidega ning neid võetakse, kui see on asjaomase isiku jaoks soodne, arvesse, määral, mil neid on mõistlikult võimalik arvesse võtta.

7.  Kui kindlustus- või elamisperioode ei võeta käesoleva artikli kohaselt arvesse, sest muud perioodid, mis ei anna õigust asjaomase hüvitise saamiseks, on tähtsamad, ei kaota arvestusest väljajäetud perioodid neile siseriiklike õigusaktide alusel omistatud mõju seoses hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või taastamisega.

Artikkel 13

Kindlustusperioodide kestuse teisendamise reeglid

Kui liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode väljendatakse kuudes, käsitletakse päevi, mis käesolevas lõikes sätestatud teisendamisreeglite kohaselt vastavad osale kuust, terve kuuna.

II jaotis

Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine

Artikkel 14

Täpsustused algmääruse artiklite 12 ja 13 kohta

1.  Algmääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel hõlmab väljend "isik, kes töötab liikmesriigis tööandja heaks … ning kelle see tööandja lähetab teise liikmesriiki" isikuid, kes on tööle võetud teise liikmesriiki lähetusse saatmise eesmärgil, tingimusel, et vahetult enne töökohale asumist kohaldatakse asjaomase isiku suhtes juba selle liikmesriigi õigusakte, kus tema tööandja on registreeritud.

2.  Algmääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel viitab väljend "kes tavaliselt seal tegutseb" tööandjale, kes tavaliselt teostab olulisi tegevusi, mitte ainult sisemisi haldustegevusi, selle liikmesriigi territooriumil, kus ta on registreeritud, võttes arvesse kõiki kõnealuse ettevõtja tegevusi iseloomustavaid kriteeriume. Asjakohased kriteeriumid peavad vastama iga tööandja spetsiifilistele iseärasustele ja tema tegevuste tegelikule iseloomule.

3.  Algmääruse artikli 12 lõike 2 kohaldamisel viitab väljend "kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana" isikule, kes tavaliselt teostab olulisi tegevusi selle liikmesriigi territooriumil, kus ta on registreeritud. See isik peab eelkõige olema oma tegevusi teostanud juba mõnda aega enne kuupäeva, mil ta soovib nimetatud artikli sätteid kasutada, ning peab teises liikmesriigis teostatava ajutise tegevuse mis tahes perioodil säilitama oma asukohariigis oma tegevuste teostamiseks vajalikud tingimused tegevuse jätkamiseks pärast tagasipöördumist.

4.  Algmääruse artikli 12 lõike 2 kohaldamisel on kriteerium, millega määrata kindlaks, kas tegevus, millega füüsilisest isikust ettevõtja läheb teise liikmesriiki tegelema, on samasugune kui tema tavapärane tegevus, tegevuse tegelik iseloom ja mitte sellele tegevusele teise liikmesriigi poolt antud võimalik kvalifikatsioon palgatöö või ettevõtlusena.

5.  Algmääruse artikli 13 lõike 1 kohaldamisel tähendab isik, kes "tavaliselt töötab kahes või mitmes liikmesriigis", eelkõige isikut, kes:

6.  Algmääruse artikli 13 lõike 2 kohaldamisel tähendab isik, kes "tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana kahes või enamas liikmesriigis", eelkõige isikut, kes teostab samaaegselt või vaheldumisi kahte või enamat eraldi tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, olenemata nende tegevuste iseloomust, kahes või enamas liikmesriigis.

7.  Lõigetes 5 ja 6 toodud tegevuste eristamisel algmääruse artikli 12 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud olukordadest on määravaks ühes või mitmes teises liikmesriigis teostatava tegevuse kestus, st kas tegevus on alaline või ühekordse või ajutise iseloomuga. Selleks hinnatakse üldiselt kõiki asjakohaseid fakte, sealhulgas eelkõige – töötava isiku puhul – töölepingus määratletud töökohta.

8.  Algmääruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel tähendab ühes liikmesriigis toimunud "oluline osa palgatööst või ettevõtlusest" seal toimunud kvantitatiivselt märkimisväärset osa tema tegevusest palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana, ilma et see peaks tingimata olema suurem osa tema tegevusest.

Üldise hinnangu raames on vähem kui 25 % ulatuses nimetatud kriteeriumide täitmine märk sellest, et oluline osa tegevustest ei toimu asjaomases liikmesriigis.

9.  Algmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b kohaldamisel määratakse füüsilisest isikust ettevõtja huvide kese kindlaks, võttes arvesse kõiki elemente, millest koosneb tema ametialane tegevus, eelkõige asjaomase isiku tegevuse kindlad ja pidevad asukohad, tegevuse tavapärane iseloom või kestus, liikmesriik, kus isik on maksukohustuslane oma kõigi tulude osas, sõltumata nende allikast, ning kõigist asjaoludest ilmnev asjaomase isiku tahe.

10.  Lõigete 8 ja 9 alusel kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisel võtavad asjaomased asutused arvesse eeldatavat olukorda järgmise 12 kuu jooksul.

11.  Juhul kui isik töötab kahes või enamas liikmesriigis väljaspool Euroopa Liidu territooriumi asuva tööandja heaks ja kui kõnealune isik elab ühes liikmesriigis, ilma et ta tegeleks seal olulise tegevusega, kohaldatakse tema suhtes elukohaliikmesriigi

õigusakte.

Artikkel 15

Algmääruse artikli 11 lõike 3 punktide b ja d, artikli 11 lõike 4 ja artikli 12 kohaldamise kord (teabe esitamine asjaomastele asutustele)

1.  Kui isiku tegevus toimub muus liikmesriigis kui algmääruse II jaotise kohaselt pädevas liikmesriigis, teavitab tööandja või isiku puhul, kelle tegevus ei toimu palgatööna, asjaomane isik sellest võimaluse korral eelnevalt selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle õigusakte kohaldatakse, kui rakendusmääruse artiklis 16 ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud asutus muudab viivitamata asjaomase isiku suhtes algmääruse artikli 11 lõike 3 punkti b või artikli 12 alusel kohaldatavaid õigusakte käsitleva teabe kättesaadavaks selle liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt määratud asutusele, kus tegevus toimub.

2.  Lõike 1 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis nende isikute suhtes, kes on hõlmatud algmääruse artikli 11 lõike 3 punktiga d.

3.  Algmääruse artikli 11 lõike 4 tähenduses selline tööandja, kelle heaks töötaja töötab teise liikmesriigi lipu all merd sõitval alusel, teavitab sellest võimaluse korral eelnevalt selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle õigusakte kohaldatakse. Nimetatud asutus muudab viivitamata asjaomase isiku suhtes algmääruse artikli 11 lõike 4 alusel kohaldatavaid õigusakte käsitleva teabe kättesaadavaks selle liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt määratud asutusele, kelle lipu all sõidab merd alus,

millel töötaja töötab.

Artikkel 16

Algmääruse artikli 13 kohaldamise kord

1.  Isik, kes töötab või tegeleb ettevõtlusega kahes või enamas liikmesriigis, teatab sellest oma elukohaliikmesriigi pädeva ametiasutuse määratud asutusele. Nimetatud asutus edastab teabe iga liikmesriigi määratud asutusele, kus isik tegutseb.

2.  Elukohaliikmesriigi pädeva ametiasutuse määratud asutus määrab viivitamata kindlaks asjaomase isiku suhtes kohaldatavad õigusaktid, võttes arvesse algmääruse artikli 13 ja rakendusmääruse artikli 14 sätteid. Esialgu on sellekohane otsus ajutine. Asutus teavitab ajutisest otsusest iga sellise liikmesriigi pädeva ametiasutuse määratud asutusi, kus tegevus toimub.

3.  Lõikes 2 sätestatud kohaldatava õiguse ajutine kindlaksmääramine muutub lõplikuks kahe kuu jooksul pärast nende liikmesriikide, kus tegevus toimub, määratud asutuste teavitamist ajutisest otsusest, välja arvatud juhul, kui sellised õigusaktid on juba lõike 4 alusel lõplikult kindlaks määratud või kui üks asjaomastest asutustest teatab elukohaliikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt määratud asutusele enne eespool toodud kahekuulise ajavahemiku lõppu, et ta ei saa veel õigusaktide kindlaksmääramist heaks kiita või et ta on selles küsimuses eriarvamusel.

4.  Kui kahtlus kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramise suhtes muudab vajalikuks kontaktid kahe või enama liikmesriigi asutuste vahel, määratakse asjaomase isiku suhtes kohaldatavad õigusaktid kindlaks ühe või enama liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt määratud asutuse või pädevate ametiasutuste endi taotlusel ühise kokkuleppe teel, võttes arvesse algmääruse artikli 13 sätteid ja rakendusmääruse artikli 14 asjakohaseid sätteid.

Kui asjaomaste asutuste või pädevate ametiasutuste vahel on eriarvamusi, püüavad need organid eespool toodud tingimuste kohaselt kokkuleppe saavutada ning kohaldatakse rakendusmääruse artikli 6 sätteid.

5.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide kohaldamine on kas ajutiselt või lõplikult kindlaks määratud, teavitab sellest viivitamata asjaomast isikut.

6.  Kui asjaomane isik ei esita lõikes 1 osutatud teavet, kohaldatakse käesoleva artikli sätteid nimetatud isiku elukohaliikmesriigi pädeva ametiasutuste poolt määratud asutuse algatusel niipea, kui talle on – võimalik, et teise asjaomase asutuse kaudu – selle isiku olukorrast teatatud.

Artikkel 17

Algmääruse artikli 15 kohaldamise kord

Abiteenistuja teostab algmääruse artiklis 15 sätestatud valikuõiguse töölepingu sõlmimise ajal. Sellise lepingu sõlmimiseks volitatud organ teatab sellest asutusele, mille on määranud selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide kohaldamise abiteenistuja on valinud.

Artikkel 18

Algmääruse artikli 16 lõike 1 kohaldamise kord

Tööandja või asjaomase isiku taotlused erandite tegemiseks algmääruse artiklite 11 kuni 15 kohaldamisest esitatakse võimaluse korral eelnevalt selle liikmesriigi, kelle õigusaktide kohaldamist tööandja või asjaomane isik taotleb, pädevale ametiasutusele või ametiasutuse poolt määratud asutusele.

Artikkel 19

Asjaomaste isikute ja tööandjate teavitamine

1.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusakte hakatakse algmääruse II jaotise alusel kohaldama, teatab asjaomasele isikule ning vajadusel tema tööandja(te)le neist õigusaktidest tulenevatest kohustustest. Ta osutab neile vajalikku abi neist õigusaktidest tingitud formaalsuste täitmiseks.

2.  ▌ Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusakte vastavalt algmääruse II jaotise sätetele kohaldatakse, teavitab asjaomast isikut tõendiga kohaldatavate õigusaktide kohta ja märgib vajadusel, millise kuupäevani ja millistel tingimustel. Tõendis märgitakse tööandja poolt teatatud palk.

Artikkel 20

Asutustevaheline koostöö

1.  Asjaomased asutused edastavad selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusaktid kehtivad isiku suhtes algmääruse II jaotise alusel, vajaliku teabe õigusaktide kohaldamise alguskuupäeva ja sissemaksete kindlaksmääramiseks, mida see isik ja tema tööandjad peavad nende õigusaktide kohaselt maksma.

2.  Liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid isiku suhtes kehtima hakkavad, teatab selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusaktid isiku suhtes viimati kehtisid, märkides ära kuupäeva, millal kõnealuste õigusaktide kohaldamine jõustub.

Artikkel 21

Tööandja kohustused

1.   ║ Tööandja, kelle registreeritud asukoht või tegevuskoht on väljaspool pädevat liikmesriiki, on kohustatud täitma kõnealuse töötaja suhtes kehtivaid õigusakte, eelkõige kohustust maksta nendes õigusaktides ette nähtud sissemakseid, nagu siis, kui tema registreeritud asukoht või tegevuskoht oleks pädevas liikmesriigis.

2.  Tööandja, kellel ei ole tegevuskohta selles liikmesriigis, kelle õigusaktid on kehtivad, võib töötajaga kokku leppida, et viimane täidab sissemaksete tegemisel tööandja kohustusi tema nimel, ilma et see kahjustaks tööandja põhikohustusi. Tööandja saadab sellise kokkuleppe kohta teate selle liikmesriigi pädevale asutusele.

III jaotis

Eri liiki hüvitistega seotud erisätted

I peatükk

Haigushüvitised, sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised

Artikkel 22

Üldised rakendussätted

1.  Pädevad või muud asutused tagavad, et kindlustatud isikutele tehakse kättesaadavaks kogu vajalik teave mitterahaliste hüvitiste määramise menetluste ja ja tingimuste kohta, kui neid hüvitisi saadakse muu liikmesriigi territooriumil kui pädeva asutuse riik.

2.  Rakendusmääruse artiklid 25 ja 26 ei mõjuta liikmesriigi sätete kohaldamist, mis võimaldavad algmääruse sätetest soodsamat lahendust mitterahaliste hüvitistega seotud kulude kandmisel lõikes 1 osutatud olukordades.

3.  Kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad asutused võivad omavahel kokku leppida muudes menetlustes ja tingimustes rakendusmääruse artiklite 25, 26 ja 27 kohaldamiseks. Siiski ei tohi sel põhjusel sõlmitud kokkulepped mõjutada ebasoodsalt asjaomaste isikute mitterahaliste hüvitiste rahaliste kulude kandmise tingimusi ja summasid, mis tuleneksid käesoleva määruse kohaldamisest. Kõnealustest kokkulepetest tuleb teatada halduskomisjonile.

4.  Olenemata algmääruse artikli 5 punktist a võib liikmesriik muutuda algmääruse artikli 22 kohaselt hüvitiste kulu eest vastutavaks üksnes siis, kui kindlustatud isik on esitanud pensionitaotluse selle liikmesriigi õigusaktide alusel, või algmääruse artiklite 23 kuni 30 kohaselt vaid siis, kui ta saab pensioni selle liikmesriigi õigusaktide alusel.

Artikkel 23

Kohaldatav kindlustusskeem mitme skeemi olemasolu korral viibimis- või elukohaliikmesriigis

Kui viibimis- või elukohaliikmesriigi õigusaktides on mitu kindlustusskeemi haiguse või raseduse ja sünnituse puhuks, kohaldatakse algmääruse 17, artikli 19 lõike 1, artiklite 20, 22, 24, 26 ja 27 alusel töötajate üldise kindlustusskeemi sätteid.

Artikkel 24

Elamine muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik

1.  Algmääruse artikli 17 kohaldamisel peab kindlustatud isik või peavad tema pereliikmed end registreerima elukohajärgses asutuses ja esitama tõendi selle kohta, et neil on õigus saada mitterahalisi hüvitisi pädevalt liikmesriigilt.

Nimetatud dokumendi koostab pädev asutus, vajadusel arvestades tööandja esitatud teavet. Kui kindlustatud isik või tema pereliikmed ei esita nimetatud dokumenti, pöördub elukohajärgne asutus vajaliku teabe saamiseks pädeva asutuse poole.

2.  Lõikes 1 osutatud dokument kehtib, kuni pädev asutus teatab elukohajärgsele asutusele selle tühistamisest.

Elukohajärgne asutus teavitab pädevat asutust kõigist lõike 1 kohaselt teostatud registreerimistest ja sellise registreerimise kõigist muudatustest või tühistamistest.

3.  Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis algmääruse artiklites 22, 24, 25 ja 26 osutatud isikute suhtes.

Artikkel 25

Viibimine muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik

A)  Protseduur ja õiguse ulatus

1.  Algmääruse artikli 19 kohaldamisel esitab kindlustatud isik viibimiskoha liikmesriigi tervishoiuteenuse osutajale oma pädeva asutuse väljastatud õiendi selle kohta, et tal on õigus mitterahalistele hüvitistele. Kui kindlustatud isikul sellist dokumenti ei ole, pöördub viibimiskohajärgne asutus taotluse puhul või vajaduse korral selle saamiseks pädeva asutuse poole.

▌

2.  Nimetatud dokument peab tõendama, et kindlustatud isikul on õigus saada algmääruse artiklis 19 sätestatud tingimustel mitterahalisi hüvitisi samadel alustel kui need, mida kohaldatakse viibimiskoha liikmesriigi õigusaktide alusel kindlustatud isikute suhtes.

▌

3.  Algmääruse artikli 19 lõikes 1 nimetatud mitterahaliste hüvitiste all mõeldakse mitterahalisi hüvitisi, mida antakse viibimiskoha liikmesriigis vastavalt selle siseriiklikele õigusaktidele, ning mis osutuvad vajalikuks meditsiinilistel põhjustel, et vältida kindlustatud isiku sundimist pöörduma enne oma reisi kavandatud lõppu tagasi pädevasse liikmesriiki, et saada seal vajalikku ravi.

▌

B)  Mitterahaliste hüvitiste kulude kandmise ja/või tagasimaksmise menetlus ja tingimused

4.  Kui kindlustatud isik kandis tegelikult kõigi või osade algmääruse artikli 19 raames osutatud mitterahaliste hüvitiste kulud ning kui viibimiskohajärgse asutuse kohaldatavad õigusaktid näevad ette nende kulude tagasimaksmise võimaluse kindlustatud isikule, võib ta saata oma tagasimaksmistaotluse viibimiskohajärgsele asutusele. Sellisel juhul maksab nimetatud asutus talle otse tagasi nende hüvitiste kulude summa vastavalt oma õigusaktides sätestatud tagasimaksmise piirmääradele ja tingimustele.

5.  Kui nimetatud kulude tagasimaksmist ei taotleta otse viibimiskohajärgselt asutuselt, maksab tekkinud kulud asjaomasele isikule tagasi pädev asutus vastavalt määradele, mida kohaldab viibimiskohajärgne asutus, või vastavalt summadele, mis oleks tulnud tagasi maksta viibimiskohajärgsele asutusele, kui asjaomase juhtumi puhul oleks kohaldatud rakendusmääruse artiklit 61.

Pädeva asutuse taotluse korral annab viibimiskohajärgne asutus pädevale asutusele teavet selliste määrade või summade kohta.

6.  Erandina lõikest 5 võib pädev asutus maksta kantud kulud tagasi vastavalt tema kohaldatavates õigusaktides sätestatud piirmääradele ja tingimustele, tingimusel, et asjaomane isik on andnud nõusoleku selle sätte kohaldamiseks.

7.  Igal juhul ei ületa kindlustatud isikule tehtav tagasimakse tema poolt tegelikult kantud kulude summat.

8.  Kui tegemist on suurte kuludega, võib pädev asutus maksta kindlustatud isikule asjakohast avanssi niipea, kui see isik on kõnealusele asutusele esitanud tagasimaksmistaotluse.

C)  Pereliikmed

9.  Lõikeid 1 kuni 8 kohaldatakse mutatis mutandis kindlustatud isiku pereliikmete suhtes.

Artikkel 26

Plaaniline ravi teises liikmesriigis

A)  Loa andmise kord

1.  Algmääruse artikli 20 lõike 1 kohaldamiseks esitab kindlustatud isik viibimiskohajärgsele asutusele pädeva asutuse väljastatud dokumendi. Käesoleva artikli tähenduses on pädevaks asutuseks asutus, kes kannab plaanilise ravi kulud; algmääruse artikli 20 lõikes 4 ja artikli 27 lõikes 5 osutatud juhtudel, mil elukohaliikmesriigis saadud mitterahalised hüvitised makstakse tagasi kindlaksmääratud summade alusel, on pädevaks asutuseks elukohajärgne asutus.

2.  Kui kindlustatud isik ei ela pädevas liikmesriigis, taotleb ta luba elukohajärgselt asutuselt, kes edastab selle viivitamata pädevale asutusele.

Sellisel juhul esitab elukohajärgne asutus õiendi selle kohta, kas algmääruse artikli 20 lõike 2 teises lauses sätestatud tingimused on elukohaliikmesriigis täidetud.

Pädev asutus võib taotletava loa andmisest keelduda üksnes juhul, kui elukohajärgse asutuse hinnangul ei ole kindlustatud isiku elukohaliikmesriigis täidetud algmääruse artikli 20 lõike 2 teise lause tingimused või kui pädevas liikmesriigis on meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul võimalik osutada sama ravi, võttes arvesse asjaomase isiku tervislikku seisundit ja prognoosi.

Pädev asutus teavitab elukohaliikmesriigi asutust oma otsusest.

Kui viieteistkümne kalendripäeva jooksul alates taotluse saatmisest vastust ei saabu, loetakse luba pädeva asutuse poolt antuks.

▌

3.  Kui kindlustatud isik, kes ei ela pädevas liikmesriigis, vajab kiireloomulist ja elutähtsat ravi, ei saa loa andmisest algmääruse artikli 20 lõike 2 teise lause kohaselt keelduda. Sellisel juhul annab elukohajärgne asutus loa pädeva asutuse nimel ja teatab sellest viivitamata pädevale asutusele.

Pädev asutus peab nõustuma loa väljastanud elukohajärgse asutuse poolt heakskiidetud arstide märkustega kiireloomulise ja elutähtsa ravi vajalikkuse ja ravivõimaluste kohta.

4.  Kogu loa andmise menetluse kestel säilib pädeva asutuse õigus lasta asjaomast isikut oma valitud arstil kontrollida kas elukoha- või viibimiskoha liikmesriigis.

5.  Ilma et see piiraks loa andmise suhtes tehtavat mis tahes otsust, teavitab viibimiskohajärgne asutus pädevat asutust, kui meditsiinilisest aspektist osutub kohaseks olemasoleva loaga hõlmatud ravi täiendada.

B)  Kindlustatud isiku kantud mitterahaliste hüvitiste kulutuste hüvitamine.

6.  Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, kohaldatakse mutatis mutandis rakendusmääruse artikli 25 lõikeid 5 ja 6.

7.  Kui kindlustatud isik on juba ise kandnud lubatud ravi kulud täielikult või osaliselt ning pädeva asutuse poolt viibimiskohajärgsele asutusele või kindlustatud isikule lõike 6 kohaselt tagasimakstavad kulud on väiksemad kuludest, mis pädeval asutusel oleks tulnud maksta, kui sama ravi oleks osutatud pädevas liikmesriigis, maksab pädev asutus kindlustatud isikule taotluse korral tagasi tema kantud ravikulud ulatuses, mille võrra arvestuslik kulu on suurem tegelikust kulust. Tagasimakstav summa ei või siiski ületada kindlustatud isiku poolt tegelikult kantud kulusid ning selle puhul võib võtta arvesse summat, mis kindlustatud isik oleks pidanud maksma juhul, kui ravi oleks osutatud pädevas liikmesriigis.

C)  Reisi- ja elamiskulude hüvitamine plaanilise ravi puhul teises liikmesriigis.

8.  Kindlustatud isiku raviga, ja vajaduse korral isikuga, kes peab teda saatma, lahutamatult seotud reisi- ja elamiskulud kannab kõnealune asutus juhul, kui on antud luba raviks teises liikmesriigis. Kui kindlustatud isiku puhul on tegemist puudega inimesega, peetakse saatva isiku reisi ja viibimist vajalikuks.

D)  Pereliikmed

9.  Lõikeid 1 kuni 8 kohaldatakse mutatis mutandis kindlustatud isiku pereliikmete suhtes.

Artikkel 27

Töövõimetusega seotud rahalised hüvitised elamise või viibimise korral muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik

A)  Menetlus, mida järgib kindlustatud isik

1.  Kui pädeva liikmesriigi õigusaktide kohaselt peab kindlustatud isik esitama tõendi selleks, et saada algmääruse artikli 21 lõike 1 alusel rahalist hüvitist seoses töövõimetusega, laseb kindlustatud isik elukohaliikmesriigi arstil, kes tema tervislikku seisundit kontrollis, tõendada tema töövõimetust ja selle tõenäolist kestust.

2.  Kindlustatud isik edastab pädeva liikmesriigi õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul tõendi pädevale asutusele.

3.  Kui elukohaliikmesriigi raviarstid ei väljasta töövõimetustõendeid ja kui need on pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel kohustuslikud, pöördub asjaomane isik otse elukohajärgse asutuse poole. Nimetatud asutus korraldab viivitamata töövõimetuse arstliku hindamise ning lõikes 1 osutatud tõendi koostamise. Selline tõend edastatakse viivitamata pädevale asutusele.

4.  Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud dokumendi edastamine ei vabasta kindlustatud isikut tema suhtes kehtivates õigusaktides ettenähtud kohustuste täitmisest, eelkõige tema tööandja suhtes. Vajadusel võivad tööandja ja/või pädev asutus kutsuda töötajat üles osalema tegevustes, mille eesmärgiks on edendada ja aidata tema tööellu tagasipöördumist.

▌

B)  Menetlus, mida järgib elukohaliikmesriigi asutus

5.  Pädeva asutuse taotlusel või lõikes 3 osutatud juhul korraldab elukohajärgne asutus vajaduse korral kindlustatud isiku arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks seesama asutus isiku kindlustanud. Läbivaatuse teinud arsti tõendi, kuhu märgitakse eelkõige töövõimetuse tõenäoline kestus, edastab elukohajärgne asutus pädevale asutusele vähemalt kolme tööpäeva jooksul alates läbivaatuse kuupäevast.

▌

C)  Menetlus, mida järgib pädev asutus

6.  Pädeval asutusel on õigus korraldada kindlustatud isiku läbivaatus asutuse valitud arsti poolt.

7.  Ilma et see piiraks algmääruse artikli 21 lõike 1 teise lause kohaldamist, maksab pädev asutus rahalised hüvitised vajaduse korral otse asjaomasele isikule ja teatab sellest elukohajärgsele asutusele. ▌

8.  Algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaldamisel on teises liikmesriigis kindlustatud isiku raviarsti märkuste põhjal koostatud töövõimetustõendi tunnustamine pädevale asutusele kohustuslik, kui ei esine kuritarvitusi.

9.  Kui pädev asutus otsustab rahalist hüvitist mitte anda, ▌ teatab see asutus kindlustatud isikule oma otsusest ning teatab sellest samal ajal ka elukohajärgsele asutusele.

D)  Menetlus viibimise korral muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik

10.  Lõigete 1 kuni 9 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis, kui kindlustatud isik viibib muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik.

Artikkel 28

Töövõimetusega seotud rahalised hüvitised elamise või viibimise korral muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik

A)  Kindlustatud isiku järgitav menetlus

1.  Algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt pikaajalise hooldusega seotud hüvitiste saamiseks esitab kindlustatud isik pädevale asutusele taotluse. Pädev asutus teatab sellest vajaduse korral elukohajärgsele asutusele.

B)  Elukohajärgse asutuse järgitav menetlus

2.  Pädeva asutuse taotlusel kontrollib elukohajärgne asutus kindlustatud isiku seisundit seoses vajadusega pikaajalise hoolduse järele. Pädev asutus annab elukohajärgsele asutusele kogu selliseks läbivaatuseks vajaliku teabe.

C)  Pädeva asutuse järgitav menetlus

3.  Selleks et määrata kindlaks, mil määral pikaajaline hooldus on vajalik, on pädeval asutusel õigus lasta valitud arstil või muul spetsialistil kindlustatud isik läbi vaadata.

4.  Rakendusmääruse artikli 27 lõiget 7 kohaldatakse mutatis mutandis.

D)  Menetlus viibimise korral muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik

5.  Lõikeid 1 kuni 4 kohaldatakse mutatis mutandis, kui kindlustatud isik viibib muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik.

E)  Pereliikmed

6.  Lõikeid 1 kuni 5 kohaldatakse mutatis mutandis kindlustatud isiku pereliikmete suhtes.

Artikkel 29

Algmääruse artikli 28 kohaldamine

Kui liikmesriik, kus endine piirialatöötaja viimati töötas, ei ole enam pädev liikmesriik ning endine piirialatöötaja või tema pereliige reisib sinna eesmärgiga saada mitterahalisi hüvitisi algmääruse artikli 28 alusel, esitab ta viibimiskohajärgsele asutusele pädeva asutuse väljastatud dokumendi.

Artikkel 30

Pensionäride sissemaksed

▌

Kui isik saab pensioni rohkem kui ühest liikmesriigist, ei tohi kõikidelt makstud pensionidelt arvestatava sissemakse summa mingil juhul ületada summat, mis arvestatakse maha isikult, kes saab sama suurt pensioni pädevast liikmesriigist.

Artikkel 31

Algmääruse artikli 34 kohaldamine

A)  Pädeva asutuse järgitav menetlus

▌

1.  Pädev asutus teavitab asjaomast isikut algmääruse artiklis 34 sisalduvast sättest, mis puudutab hüvitiste kattumise vältimist. Selliste eeskirjade kohaldamine peab võimaldama tagada isikule, kes ei ela alaliselt pädevas liikmesriigis, õiguse vähemalt sama suurele hüvitisesummale või samaväärsele hüvitisele kui see, mida ta saaks taotleda juhul, kui ta elaks selles liikmesriigis.

2.  Pädev asutus teatab samuti elu- või viibimiskohajärgsele asutusele pikaajaliste rahaliste hooldushüvitiste maksmisest, kui viimati mainitud asutuse kohaldatavad õigusaktid näevad ette mitterahalised pikaajalised hooldushüvitised, mis on nimetatud algmääruse artikli 34 lõikes 2 osutatud loetelus.

B)  Elu- või viibimiskohajärgse asutuse järgitav menetlus

3.  Olles saanud lõikes 2 ettenähtud teabe, teavitab elu- või viibimiskohajärgne asutus viivitamata pädevat asutust mis tahes samaks eesmärgiks ettenähtud mitterahalisest pikaajalisest hooldushüvitisest, mida ta oma õigusaktide kohaselt annab asjaomasele isikule, ning selle suhtes kehtivast tagasimaksmise määrast.

4.  Halduskomisjon sätestab vajaduse korral käesoleva artikli rakendusmeetmed.

Artikkel 32

Rakendamise erisätted

1.  II lisas osutatud liikmesriikide puhul kohaldatakse algmääruse III jaotise 1. peatüki sätteid mitterahaliste hüvitiste kohta isikute suhtes, kellel on õigus mitterahalistele hüvitistele ainult riigiteenistujate suhtes kehtiva eriskeemi alusel ning ainult nimetatud peatükis sätestatud ulatuses. Teise liikmesriigi asutus ei muutu ainuüksi selle tõttu vastutavaks nendele isikutele või nende pereliikmetele antud mitterahaliste või rahaliste hüvitiste kulude kandmise eest.

2.  Olenemata esimese lõike sätetest kohaldatakse algmääruse artiklit 23 kõigi isikute suhtes, kes saavad üheaegselt pensioni vastavalt käesoleva määruse II lisas loetletud liikmesriigi riigiteenistujate suhtes kehtivale eriskeemile ja mõne teise liikmesriigi õigusaktide kohast pensioni.

3.  Lõigete 1 ja 2 praktilised rakendusmeetmed kehtestab halduskomisjon.

II peatükk

Hüvitised tööõnnetuse või kutsehaiguse korral

Artikkel 33

Õigus mitterahalistele ja rahalistele hüvitistele elamise või viibimise korral muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik

Algmääruse artikli 36 lõike 1 kohaldamisel on rakendusmääruse artiklites 24 kuni 27 sätestatud menetlused kohaldatavad mutatis mutandis.

▌

Artikkel 34

Asutustevaheline koostöö muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik juhtunud tööõnnetuste või saadud kutsehaiguste puhul

1.  Kui tööõnnetus juhtub või kutsehaigus diagnoositakse esmakordselt muu liikmesriigi territooriumil kui pädev riik, tuleb koostada teadaanne tööõnnetuse või kutsehaiguse kohta vastavalt pädeva riigi õigusaktidele, ilma et see piiraks ühegi õigusnormi kohaldamist, mis on jõus selle liikmesriigi territooriumil, kus tööõnnetus juhtus või kus kutsehaigus on esmakordselt diagnoositud, ja mida sel juhul jätkuvalt kohaldatakse. See deklaratsioon saadetakse pädevale asutusele ning selle koopia elu- või viibimiskohajärgsele asutusele.

2.  Selle liikmesriigi asutus, kus tööõnnetus juhtus või kus kutsehaigus esmakordselt diagnoositi, edastab pädevale asutusele sellel territooriumil koostatud arstitõendid ja asjakohase teabe, mida viimasena nimetatud asutus võib nõuda.

3.  Kui õnnetuse puhul, mis on juhtunud reisimisel muu liikmesriigi territooriumil kui pädev liikmesriik, on alust korraldada uurimine esimese liikmesriigi territooriumil, võib pädev asutus määrata selleks ametisse uurija, teatades sellest kõnealuse liikmesriigi ametiasutustele. Need ametiasutused abistavad kõnealust uurijat, määrates eelkõige isiku, kes aitab tal tutvuda ametlike aruannete ja muude õnnetusega seotud dokumentidega.

4.  Ravi lõpul edastatakse pädevale asutusele üksikasjalik aruanne koos arstitõenditega, mis käsitlevad õnnetuse või haiguse püsivaid tagajärgi, eelkõige kõnealuse isiku hetkeseisundit ning vigastustest paranemist. Asjakohase tasu maksab vastavalt olukorrale kas elukohajärgne asutus või viibimiskohajärgne asutus selle asutuse kohaldatava määra järgi, kuid pädeva asutuse arvel.

5.  Elukohajärgse asutuse või viibimiskohajärgse asutuse taotluse korral edastab pädev asutus sellele asutusele otsuse, milles on fikseeritud vigastustest paranemise või tervisliku seisundi stabiliseerumise kuupäev, ning vajaduse korral otsuse pensioni määramise kohta.

Artikkel 35

Vaidlused õnnetuse või haiguse kutsealase tekke üle

1.  Kui pädev asutus vaidlustab algmääruse artikli 36 lõikes 2 osutatud juhtudel tööõnnetusi või kutsehaigusi käsitlevate õigusaktide kohaldamise, teatab ta viivitamata sellest mitterahalist hüvitist andnud elu- või viibimiskohajärgsele asutusele, sellist hüvitist käsitletakse sel juhul ravikindlustuse alusel antuna.

2.  Kui selles küsimuses on jõutud lõplikule otsusele, teatab pädev asutus viivitamata sellest mitterahalist hüvitist andnud elu- või viibimiskohajärgsele asutusele. Kui tegemist ei ole tööõnnetuse ega kutsehaigusega, jätkab see asutus mitterahalise hüvitise andmist ravikindlustuse alusel, kui töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus seda saada. Muudel juhtudel käsitletakse mitterahalist hüvitist, mida kõnealune isik on saanud ravikindlustuse alusel, alates õnnetuse või haiguse esmakordsest diagnoosist, tööõnnetus- või kutsehaigushüvitisena.

Artikkel 36

Mitmes liikmesriigis kutsehaiguse ohus viibimise korral kohaldatav kord

1.  Algmääruse artiklis 38 osutatud juhtudel edastatakse teade kutsehaiguse kohta kas kutsehaiguste suhtes pädevale asutusele liikmesriigis, kelle õigusruumis selle haiguse all kannatav isik viimasena tegeles töö või tegevusega, mis tõenäoliselt võib põhjustada kõnealust haigust, või elukohajärgsele asutusele, kes edastab selle teate asjaomasele pädevale asutusele.

Kui nimetatud asutus teeb kindlaks, et seda kutsehaigust põhjustada võiv töö või tegevus on viimati toimunud muu liikmesriigi õigusruumis, edastab ta kõnealuse teate koos saatedokumentidega selle liikmesriigi vastavale asutusele.

2.  Kui selle liikmesriigi asutus, kelle õigusruumis tegeles kõnealuse haiguse all kannatav isik viimasena seda kutsehaigust põhjustada võiva töö või tegevusega, teeb kindlaks, et selline isik või tema ülalpidamisel olnud isikud ei vasta selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimustele, edastab kõnealune asutus teate koos saatedokumentidega, sealhulgas esimesena nimetatud asutuse korraldatud arstlike läbivaatuste aruannetega, ja teises lõigus osutatud otsuse koopia viivitamata selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusruumis oli kõnealuse haiguse all kannatav isik varem seotud seda haigust põhjustada võiva töö või tegevusega.

Ta teatab samal ajal kindlustatud isikule oma otsusest, nimetades eelkõige hüvitise andmisest keeldumise põhjused, edasikaebamise alused ja tähtaja ning kuupäeva, mil kõnealune toimik edastati selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusruumis oli kindlustatud isik varem seotud seda haigust põhjustada võiva töö või tegevusega.

3.  Vajaduse korral tuleks juhtum suunata sama korra kohaselt tagasi selle liikmesriigi vastavale asutusele, kelle õigusruumis tegeles kõnealuse haiguse all kannatav isik esimest korda seda haigust põhjustada võiva töö või tegevusega.

Artikkel 37

Asutustevaheline teabevahetus ja ettemaksed taotluse tagasilükkamise otsuse edasikaebamise korral

1.  Edasikaebuse korral taotluse tagasilükkamise otsuse vastu, mille on teinud ühe sellise liikmesriigi asutus, kelle õigusruumis tegeles kõnealuse haiguse all kannatav isik seda haigust põhjustada võiva töö või tegevusega, teatab kõnealune asutus sellest asutusele, kellele on edastatud teade vastavalt rakendusmääruse artikli 36 lõikes 2 sätestatud korrale, ning teatab pärast sellele asutusele lõpliku otsuse.

2.  Kui õigus saada hüvitist on omandatud õigusaktide alusel, mida kohaldab asutus, kellele teade edastati, teeb see asutus ettemaksed kuni summani, mis määratakse kindlaks vajaduse korral pärast konsulteerimist asutusega, kelle otsuse vastu edasikaebus on esitatud. Viimasena nimetatud asutus maksab tehtud ettemaksete summa tagasi, kui sellise edasikaebuse tulemusel nõutakse temalt hüvitiste maksmist. Seejärel arvatakse see summa maha kõnealusele isikule makstava hüvitise kogusummast vastavalt rakendusmääruse artiklis 71 sätestatud menetlusele.

Artikkel 38

Kutsehaiguse süvenemine

Algmääruse artiklis 39 osutatud juhtudel esitab taotleja liikmesriigi asutusele, kellelt ta nõuab hüvitise saamise õigust, kogu teabe kõnealuse kutsehaiguse tõttu varem määratud hüvitiste kohta. See asutus võib pöörduda kõigi teiste varasemate pädevate asutuste poole, et saada teavet, mida ta peab vajalikuks.

Artikkel 39

Töövõimetusastme hindamine varasema või hilisema tööõnnetuse või kutsehaiguse korral

Kui algmääruse artikli 40 lõike 3 kohaldamisel varasema või hilisema töövõimetuse põhjustas õnnetus, mis juhtus ajal, kui asjaomase isiku suhtes kehtisid sellise riigi õigusaktid, kes ei tee vahet töövõimetuse põhjuste vahel, peab varasema või hilisema tööõnnetuse suhtes pädev asutus või kõnealuse liikmesriigi pädeva ametiasutuse määratud organ teise liikmesriigi pädeva asutuse nõudel esitama andmed varasema või hilisema töövõimetuse astme kohta ning võimaluste piires teavet, mis võimaldab kindlaks määrata, kas töövõimetus on teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt käsitletav tööõnnetuse tagajärjena.

Sellisel juhul võtab pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele õiguse andmisel ja hüvitise summa kindlaksmääramisel arvesse nende varasemate või hilisemate juhtumite põhjustatud töövõimetuse astet.

Artikkel 40

Pensionitaotluste või lisatoetuste taotluste esitamine ja läbivaatamine

1.  Selleks et saada liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni või lisatoetust, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või tema ülalpidamisel olnud isik, kes elab muu liikmesriigi territooriumil, taotluse kas pädevale asutusele või elukohajärgsele asutusele, kes edastab sellise taotluse pädevale asutusele. Taotlusele tuleb lisada nõutavad tõendusdokumendid ning taotlus tuleb koostada vastavalt pädeva asutuse kohaldatavate õigusaktide sätetele.

2.  Pädev asutus teatab oma otsuse taotlejale otse või pädeva riigi kontaktasutuse kaudu. Ta saadab selle otsuse koopia taotleja elukohaliikmesriigi kontaktasutusele.

Artikkel 41

Rakendamise erisätted

Algmääruse III jaotise 2. peatüki sätteid mitterahaliste hüvitiste kohta ei kohaldata isikute suhtes, kellel on õigus mitterahalistele hüvitistele ainult vastavalt rakendusmääruse II lisas loetletud liikmesriigi riigiteenistujate suhtes kehtivale eriskeemile.

III peatükk

Matusetoetused

Artikkel 42

Matusetoetuse taotlemine

Algmääruse artiklite 42 ja 43 kohaldamisel peab matusetoetuse taotlus olema saadetud taotleja elukohajärgsele asutusele.

IV peatükk

Invaliidsushüvitised, vanaduspension ja toitjakaotuspension

Artikkel 43

Hüvitiste arvutamine

1.  Hüvitise teoreetilise ja tegeliku summa arvutamiseks vastavalt algmääruse artikli 52 lõike 1 punktile b kohaldatakse rakendusmääruse artikli 12 lõigetes 3, 4, 5 ja 6 sätestatud eeskirju.

2.  Kui vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioode ei ole vastavalt rakendusmääruse artikli 12 lõikele 3 arvesse võetud, arvutab selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide kehtivusalal need perioodid täitusid, neile perioodidele vastava summa vastavalt õigusaktidele, mida ta kohaldab. Hüvitise tegelikku summat, mis arvutatakse vastavalt algmääruse artikli 52 lõike 1 punktile b, suurendatakse summa võrra, mis vastab vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodidele.

3.  Iga liikmesriigi asutus arvutab vastavalt oma kohaldatavatele õigusaktidele makstava summa, mis vastab vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodidele ning mille suhtes kooskõlas algmääruse artikli 53 lõike 3 punktiga c ei kohaldata muude riikide sätteid vähendamise, peatamise või tühistamisekohta.

Kui pädeva asutuse poolt kohaldatavad õigusaktid ei võimalda tal seda summat otseselt kindlaks määrata, kuna õigusaktid omistavad kindlustusperioodidele erinevaid väärtusi, võib kehtestada nimisumma. Selle nimisumma kehtestamise

üksikasjad sätestab halduskomisjon.

Artikkel 44

Laste kasvatamise aja arvessevõtmine

1.  Käesolevas artiklis tähendab "laste kasvatamise aeg" perioodi, mis kuulub arvestamisele pensioniõiguse määramisel liikmesriigi pensioniseaduse alusel või mis annab lisapensioni selgesõnaliselt väljendatud põhjusel, et isik on kasvatanud last, sõltumata nende perioodide arvestamiseks kasutatavast meetodist ja sellest, kas need lisandusid lapse kasvatamise ajal või kinnitati tagasiulatuvalt.

2.  Kui algmääruse II jaotise kohaselt pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel ei võeta laste kasvatamise aega arvesse, on selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktid olid algmääruse II jaotise kohaselt kohaldatavad asjaomase isiku suhtes, kuna isik töötas või tegeles ettevõtlusega kuupäevani, mil kõnealuste õigusaktide alusel asjaomase lapse puhul arvestatav laste kasvatamise aeg algas, jätkuvalt kohustatud arvestama seda laste kasvatamise aega kui tema õigusaktide kohast laste kasvatamise aega, nagu oleks lapse kasvatamine toimunud tema territooriumil.

3.  Lõiget 2 ei kohaldata, kui asjaomase isiku suhtes kohaldatakse või hakatakse kohaldama teise liikmesriigi õigusakte isiku töö või ettevõtluse tõttu selles riigis.

Artikkel 45

Hüvitiste taotlemine

A)  Hüvitisetaotluse esitamine vastavalt algmääruse artikli 44 lõikele 2

1.  Et saada hüvitist algmääruse artikli 44 lõike 2 kohaste A tüüpi õigusaktide alusel, esitab taotleja taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusakte kohaldati tema suhtes sel ajal, mil tekkis töövõimetus, millele järgnes invaliidus või invaliidsuse süvenemine, või elukohajärgsele asutusele, kes edastab taotluse esimesena nimetatud asutusele.

2.  Kui oli määratud rahaline haigushüvitis, tuleb pensionitaotluse esitamise kuupäevana vajaduse korral siiski käsitleda sellise rahalise hüvitise lakkamise kuupäeva.

3.  Algmääruse artikli 47 lõike 1 punktis b osutatud juhul teatab asutus, kes on asjaomase isiku viimasena kindlustanud, hüvitise maksmise eest algselt vastutavale asutusele vastavalt oma kohaldatavatele õigusaktidele ettenähtud hüvitise summa ja jõustumiskuupäeva. Alates sellest kuupäevast tühistatakse enne invaliidsuse süvenemist maksta tulnud hüvitis või vähendatakse seda summani, mis ei ületa algmääruse artikli 47 lõikes 2 osutatud lisasummat.

B)  Muude hüvitisetaotluste esitamine

4.  Muudel kui lõikes 1 osutatud juhtudel esitab taotleja taotluse oma elukohajärgsele asutusele või selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid kehtisid tema suhtes viimasena. Kui asjaomase isiku suhtes ei ole kunagi kohaldatud selle asutuse poolt või selle isiku elukohas kohaldatavaid õigusakte, edastab nimetatud asutus taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid olid viimati kohaldatavad.

5.  Taotluse esitamise kuupäev kehtib kõigi asjaomaste asutuste puhul.

6.  Erandina lõikest 5, juhul kui taotleja ei ole oma taotluses näidanud kõiki teiste liikmesriikide õigusaktide kehtivusalal täitunud kindlustus- või elamisperioode, kuigi tal seda selgelt paluti teha, käsitleb kõnealuseid õigusakte kohaldav asutus taotluse esitamise kuupäevana kuupäeva, mil taotleja algset taotlust täiendab või esitab uue taotluse puuduvate perioodide kohta, kui need õigusaktid ei sisalda soodsamaid sätteid.

▌

Artikkel 46

Dokumendid ja teave, mille taotleja peab taotlusele lisama

1.  Taotluse esitab taotleja vastavalt rakendusmääruse artikli 45 lõigetes 1 või 4 osutatud asutuse kohaldatavate õigusaktide sätetele ja sellele peavad olema lisatud nimetatud õigusaktide kohaselt nõutavad tõendusdokumendid. Eelkõige esitab taotleja kogu asjassepuutuva olemasoleva teabe ja tõendusdokumendid kindlustus- (asutused, identifitseerimisnumbrid), töötamis- (tööandjad) või ettevõtlus- (tegevuse iseloom ja koht) ning elamisperioodide (aadressid) kohta, mis võivad olla täitunud muude õigusaktide alusel, ning samuti nende perioodide pikkuse.

2.  Kui taotleja palub algmääruse artikli 50 lõike 1 alusel edasi lükata vanadushüvitiseühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, peab ta ta sellest avalduses teatama ja nimetama õigusaktid, mille alusel ta edasilükkamist taotleb. Võimaldamaks taotlejal seda õigust kasutada, annavad asjaomased asutused taotleja nõudmise korral talle neile kättesaadava teabe, et taotleja saaks hinnata samaaegsete või üksteisele järgnevate hüvitiste, mida ta võib taotleda, mõjusid.

3.  Kui taotleja peaks tagasi võtma taotluse hüvitisele, mis on mõne konkreetse liikmesriigi õigusaktides ette nähtud, siis ei loeta seda hüvitisetaotluste samaaegseks tagasivõtmiseks teiste liikmesriikide õiguse kohaselt.

Artikkel 47

Taotluste läbivaatamine asutustes

A)  Läbivaatav asutus

1.  Asutusi, kellele taotlus vastavalt rakendusmääruse artikli 45 lõigetele 1 või 4 esitatakse või edastatakse, nimetatakse edaspidi "kontaktasutusteks". Elukohajärgset asutust ei nimetata kontaktasutuseks, kui isiku suhtes ei ole kunagi kohaldatud selle asutuse kohaldatavaid õigusakte.

Lisaks hüvitisetaotluste läbivaatamisele tema poolt kohaldatavate õigusaktide kohaselt korraldab kontaktasutus andmevahetuse, otsustest teatamise ja tegevused, mis on vajalikud taotluse läbivaatamiseks asjaomastes asutustes, esitab taotlejale taotluse korral kogu asjaomase teabe läbivaatamisel esinevate ühendusega seotud aspektide kohta ja hoiab teda kursis läbivaatamise käiguga.

B)  Algmääruse artikli 44 kohaselt esitatud hüvitisetaotluste läbivaatamine

2.  Algmääruse artikli 44 lõikes 3 osutatud juhul edastab läbivaatav asutus kõik asjaomase isiku andmed asutusele, kes on isiku eelmisena kindlustanud; see asutus vaatab toimiku omakorda läbi.

3.  Artikleid 48 kuni 52 ei kohaldata algmääruse artiklis 44 osutatud taotluste läbivaatamise suhtes.

C)  Muude hüvitisetaotluste läbivaatamine

4.  Muudel juhtudel kui lõikes 2 osutatud olukord, edastab kontaktasutus viivitamata hüvitisetaotlused ja kõik tema käsutuses olevad dokumendid ning vajaduse korral taotleja esitatud asjassepuutuvad dokumendid kõigile asjaomastele asutusele, et kõik need asutused saaksid taotluse läbivaatamist alustada üheaegselt. Kontaktasutus edastab teistele asutustele kindlustus- ja elamisperioodid, mis on täitunud tema õigusruumis. Ta osutab samuti, millised dokumendid tuleb esitada hiljem, ja täiendab taotlust võimalikult kiiresti.

5.  Igaüks asjaomastest asutustest edastab kontaktasutusele ja muudele kõnealustele asutustele võimalikult kiiresti kindlustus- ja elamisperioodid, mis on täitunud tema õigusruumis. ▌

6.  ▌ Iga asutus arvutab hüvitiste summa vastavalt algmääruse artiklile 52 ning teatab kontaktasutusele ja teistele kõnealustele asutustele oma otsuse, saadaolevate hüvitiste summa ja algmääruse artiklite 53 kuni 55 kohaldamiseks vajaliku mis tahes muu teabe.

7.  Kui mõni asutus käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud teabe põhjal tuvastab, et tuleb kohaldada algmääruse artikli 46 lõiget 2 või artikli 57 lõikeid 2 või 3, teatab ta sellest kontaktasutusele ja teistele asjaomastele asutustele.

▌

Artikkel 48

Otsuste teatamine taotlejale

1.  Iga asutus teatab taotlejale vastavalt oma kohaldatavatele õigusaktidele tehtud otsuse. Igas otsuses täpsustatakse selle puhul võimaldatavad õiguskaitsevahendid ja nendega seotud tähtajad. Kui kontaktasutust on teavitatud kõigist iga asutuse poolt tehtud otsustest, saadab ta taotlejale ja teistele asjaomastele asutustele kokkuvõtte nendest otsustest. Halduskomisjon koostab kokkuvõtte jaoks vastava vormi. Kokkuvõte saadetakse taotlejale asutuse ametlikus keeles või taotleja taotluse korral tema valitud keeles, mida tunnustatakse ühenduse asutuste ametliku keelena kooskõlas asutamislepingu artikliga 290.

2.  Kui taotleja pärast kokkuvõtte saamist leiab, et kahe või enama asutuse poolt tehtud otsuse vastastikmõju võib olla kahjustanud tema õigusi, on taotlejal õigus nõuda otsuste läbivaatamist asjaomaste asutuste poolt vastavates riiklikes õigusaktides sätestatud ajavahemike jooksul. Ajavahemike alguseks on kokkuvõtte saamise kuupäev. Taotlejat teavitatakse läbivaatamise tulemusest kirjalikult.

Artikkel 49

Invaliidsusgrupi kindaksmääramine

1.  Juhul kui kohaldatakse algmääruse artikli 46 lõiget 3, on ainult läbivaatav asutus volitatud taotleja invaliidsusgrupi kohta otsust tegema. Läbivaatav asutus teeb selle otsuse niipea, kui tal on võimalik kindlaks teha, kas on täidetud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimused kõnealuse õiguse saamiseks, võttes vajaduse korral arvesse algmääruse artikleid 6 ja 51. Ta teatab ta sellest otsusest viivitamata teistele asjaomastele asutustele.

Kui läbivaatava asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimused selle õiguse saamiseks, välja arvatud invaliidsusgrupiga seotud tingimused, ei ole algmääruse artikleid 6 ja 51 arvestades täidetud, teatab kõnealune asutus sellest viivitamata invaliidsuse suhtes pädevale asutusele teises liikmesriigis, kelle õigusruumi taotleja kuulus viimasena. Kui viimati nimetatud asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimused selle õiguse saamiseks on täidetud, on see asutus volitatud tegema otsuse taotleja invaliidsusgrupi kohta; see asutus teatab kõnealusest otsusest viivitamata teistele asjaomastele asutustele.

2.  Vajaduse korral võidakse kõnealune küsimus suunata samadel tingimustel tagasi invaliidsuse suhtes pädevale asutusele teises liikmesriigis, kelle õigusaktid kehtisid taotleja suhtes esimesena.

3.  Juhul, kui algmääruse artikli 46 lõige 3 ei ole invaliidsusgrupi kindlaksmääramiseks kohaldatav, on igal asutusel vastavalt tema kohaldatava õiguse normidele õigus lasta taotleja enda poolt valitud arstil või muul eksperdil läbi vaadata. Siiski võtab liikmesriigi asutus arvesse kõigi teiste liikmesriikide asutuste kogutud dokumente ja meditsiinilisi arvamusi ning halduslikku laadi teavet, nagu oleksid need olnud koostatud tema enda liikmesriigis.

▌

Artikkel 50

Ajutised maksed ja hüvitise ettemaksmine

1.  Olenemata käesoleva määruse artiklist 7, maksab iga asutus, kes teeb hüvitisetaotluse läbivaatamise käigus kindlaks, et taotlejal on õigus saada algmääruse artikli 52 lõike 1 punktile a vastavat sõltumatut hüvitist selle asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, viivitamata selle hüvitise välja. Seda makset käsitletakse ajutisena, kui eraldatud summa võib muutuda sõltuvalt taotluse läbivaatuse tulemusest.

2.  Kui lõike 1 alusel ei ole taotlejale võimalik ajutist hüvitist maksta, kuid saadud teabe põhjal selgub, et õigus saada hüvitist omandatakse vastavalt algmääruse artikli 52 lõike 1 punktile b, teeb läbivaatav asutus talle asjakohase korvatava ettemakse, mille summa on võimalikult lähedane summale, mis talle tõenäoliselt määratakse algmääruse artikli 52 lõike 1 punkti b alusel.

3.  Iga asutus, kes on kohustatud lõike 1 või 2 alusel ajutist hüvitist maksma või ettemakseid tegema, teatab sellest viivitamata taotlejale, juhtides selgesõnaliselt tema tähelepanu võetud meetme ajutisele laadile ja oma kohaldatava õiguse kohasele mis tahes edasikaebamisõigusele.

Artikkel 51

Hüvitiste ümberarvutamine

1.  Hüvitiste ümberarvutamisel vastavalt algmääruse artikli 48 lõigetele 3 ja 4, artikli 50 lõikele 4 ja artikli 59 lõikele 1 kohaldatakse rakendusmääruse artiklit 50 mutatis mutandis.

2.  Hüvitise ümberarvutamise, tühistamise või peatamise korral teatab sellise otsuse teinud asutus sellest viivitamata asjaomasele isikule vastavalt artikli 3 lõigetes 4 kuni 7 sätestatud korrale ja teavitab sellest kõiki asutusi, kelle suhtes kõnealusel isikul on õigusi.

Artikkel 52

Meetmed pensioni arvutamise protsessi kiirendamiseks

1.  Taotluste läbivaatamise ja hüvitiste väljamaksmise hõlbustamiseks ja kiirendamiseks teevad asutused, kelle kohaldatavaid õigusakte isiku suhtes kohaldatakse, järgmist:

2.  Lõike 1 kohaldamisel määrab halduskomisjon kindlaks vahetatava või kättesaadavaks tehtava teabe elemendid ja kehtestab sobivad protseduurid ja mehhanismid, võttes arvesse riiklike pensioniskeemide iseärasusi, nende haldus- ja tehnilist korraldust ning nende käsutuses olevaid tehnilisi vahendeid. Halduskomisjon tagab nimetatud pensioniskeemide rakendamise, korraldades võetud meetmete rakendamise ja järelmeetmed.

3.  Lõike 1 kohaldamisel tuleks asutusele esimeses liikmesriigis, kus isikule eraldatakse sotsiaalkindlustuse haldamise eesmärgil isiklik identifitseerimisnumber (PIN), edastada eespool nimetatud teave.

▌

Artikkel 53

Kooskõlastusmeetmed liikmesriigis

1.  Ilma et see piiraks algmääruse artikli 51 kohaldamist, kui siseriiklikud õigusaktid sisaldavad eeskirju vastutava asutuse kindlaksmääramiseks või kohaldatava skeemi või konkreetse skeemi kohaste kindlustusperioodide kindlaksmääramiseks, kohaldatakse neid reegleid, võttes arvesse üksnes selle liikmesriigi õigusruumis täitunud kindlustusperioode.

2.  Kui siseriiklikud õigusaktid sisaldavad riigiteenistujate eriskeemi ja töötajate üldise kindlustusskeemi vahelisi kooskõlastuseeskirju, ei mõjuta algmääruse ja rakendusmääruse sätted neid eeskirju.

V peatükk

Töötushüvitised

Artikkel 54

Perioodide liitmine ja hüvitiste arvutamine

1.  Rakendusmääruse artikli 12 lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis algmääruse artikli 61 suhtes. Ilma et see piiraks asjaomaste asutuste põhikohustusi, võib asjaomane isik esitada pädevale asutusele selle liikmesriigi asutuse väljastatud dokumendi, mille õigusakte tema suhtes tema viimasel töötamisel või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel kohaldati, täpsustades nimetatud riigi õigusaktide alusel täitunud perioodid.

2.  Algmääruse artikli 62 lõike 3 kohaldamisel edastab selle liikmesriigi pädev asutus, mille õigusruumi asjaomane isik oma viimase töö või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise käigus kuulus, elukohajärgsele asutusele viimase taotluse korral kõik vajalikud andmed töötushüvitise arvutamiseks, eelkõige saadud palga või kutsetegevusest saadud sissetuleku summa.

▌

3.  Algmääruse artikli 62 kohaldamisel ja vaatamata nimetatud määruse artiklile 63 võtab pädev asutus, kui selle liikmesriigi õigusaktid näevad ette, et hüvitise arvutamine sõltub pereliikmete arvust, arvesse ka asjaomase isiku pereliikmeid, kes elavad mõnes teises liikmesriigis, nagu elaksid nad pädevas liikmesriigis. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui pereliikmete elukohaliikmesriigis on mõnel teisel isikul õigus töötushüvitistele, mille arvutamisel on neid pereliikmeid arvesse võetud.

Artikkel 55

Tingimused ja piirangud seoses õigusega saada töötushüvitist teise liikmesriiki siirdumise korral

1.  Selleks et saada hüvitist algmääruse artikli 64 alusel, informeerib teise liikmesriiki siirduv töötu pädevat asutust enne oma ärasõitu sellest ja palub temalt dokumenti, mis tõendab, et kõnealusel isikul on jätkuvalt õigus saada hüvitist algmääruse artikli 64 lõike 1 punkti b alusel.

2.  Töötu registreerib end tööotsijana sihtkohaliikmesriigi tööhõivetalituses vastavalt algmääruse artikli 64 lõike 1 punktile b ja edastab selle liikmesriigi asutusele lõikes 1 osutatud dokumendi. Vastasel juhul pöördub sihtkohaliikmesriigi asutus vajaliku teabe saamiseks pädeva asutuse poole.

3.  Töötu sihtkohaliikmesriigi tööhõivetalitused teavitavad töötut tema kohustustest.

4.  Töötu sihtkohaliikmesriigi asutus saadab pädevale asutusele viivitamata dokumendi töötu tööhõivetalituses registreerimise kuupäeva ja tema uue aadressiga.

Kui ajavahemikul, mille kestel on töötul õigus hüvitiste säilitamisele, ilmneb mis tahes asjaolu, mis võib mõjutada hüvitise saamise õigust, saadab töötu sihtkohajärgne asutus viivitamata pädevale asutusele ja asjaomasele isikule asjakohast teavet sisaldava dokumendi.

Pädeva asutuse taotluse korral edastab töötu sihtkohajärgne asutus asjakohast teavet töötu olukorra jälgimise kohta ja eelkõige seda, kas isik on endiselt registreeritud tööhõivetalitustes ja kas ta järgib korraldatud kontrollimenetlusi.

5.  Töötu sihtkohajärgne asutus teeb või laseb teha kontrolli nii, nagu ta teeks seda töötu suhtes, kellel on õigus saada hüvitist nende õigusaktide alusel, mida kohaldab see asutus. Kõnealune asutus teatab pädevale asutusele mis tahes lõike 1 punktis d osutatud asjaolu tekkimisest.

6.  Kahe või enama liikmesriigi pädevad ametiasutused võivad omavahel kindlaks määrata meetmed algmääruse artikli 64 kohaselt teise liikmesriiki suunduvate töötute tööotsingute soodustamiseks.

Artikkel 56

Töötu, kes elab muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik

1.  Kui töötu otsustab vastavalt algmääruse artikli 65 lõikele 2 registreeruda tööotsijaks korraga oma elukohaliikmesriigis ja liikmesriigis, kus ta viimati töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana, teatab ta sellest esmajoones oma elukohaliikmesriigi asutusele ja tööhõivetalitusele.

Selle liikmesriigi tööhõivetalituste taotlusel, kus töötu viimati töötas või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutses, edastavad elukohajärgsed tööhõivetalitused neile olulise teabe töötu registreerimise ja tööotsimise kohta.

2.  Kui asjaomases liikmesriigis kohaldatavate õigusaktide kohaselt nõutakse töötult teatavate kohustuste täitmist ja/või tööotsinguid, on prioriteetsed elukohaliikmesriigis nõutavad kohustused ja/või tööotsingud.

Kui töötu ei järgi kõiki kohustusi ja/või tööotsinguid liikmesriigis, kus ta viimati töötas, ei mõjuta see elukohaliikmesriigis antavaid hüvitisi.

3.  Algmääruse artikli 65 lõike 5 punkti b kohaldamisel teatab selle liikmesriigi asutus, kelle õigusakte kohaldati töötaja suhtes viimasena, elukohajärgsele asutusele tema taotlusel, kas töötajal on õigus hüvitistele vastavalt algmääruse artiklile 64.

VI peatükk

Perehüvitised

Artikkel 57

Prioriteetsuse määramise eeskirjad kattumise puhul

Kui algmääruse artikli 68 lõike 1 punkti b alapunktide i ja ii kohaldamisel laste elukoht ei võimalda prioriteetsusjärjekorda kindlaks määrata, arvutab iga asjaomane liikmesriik hüvitiste summa, võttes arvesse lapsi, kes ei ela tema territooriumil. Algmääruse artikli 68 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õiguses on ette nähtud kõige suurem hüvitiste summa, maksab välja terve selle summa. Teise liikmesriigi pädev asutus maksab talle tagasi poole nimetatud summast selle liikmesriigi õiguses ettenähtud summa piirides.

Artikkel 58

Kohaldatavate õigusaktide ja/või perehüvitiste määramise pädevuse muutumise korral kohaldatavad eeskirjad ▌

1.  Kui kohaldatavad õigusaktid ja/või perehüvitiste määramise pädevus muutuvad liikmesriikide vahel kalendrikuu kestel, sõltumata sellest, millised on nende liikmesriikide õigusaktides ettenähtud perehüvitiste maksmise kuupäevad, jätkab asutus, kes maksis perehüvitisi sama kuu alguses hüvitiste määramise aluseks olnud õigusaktide kohaselt, selliste hüvitiste maksmist kuni jooksva kuu lõpuni.

2.  Ta teatab teise liikmesriigi või liikmesriikide asutusele kuupäeva, mil ta lõpetab kõnealuste perehüvitiste maksmise. Hüvitiste maksmine teisest liikmesriigist või liikmesriikidest jõustub alates nimetatud kuupäevast.

Artikkel 59

Algmääruse artiklite 67 ja 68 kohaldamise kord

1.  Perehüvitiste maksmise taotlus esitatakse pädevale asutusele. Algmääruse artiklite 67 ja 68 kohaldamisel tuleb arvesse võtta kogu perekonna olukorda nii, nagu kõigi asjaomaste isikute suhtes kohaldataks asjaomase liikmesriigi õigusakte, ning nii, nagu nad elaksid seal, seda eelkõige hüvitiste taotlemise õiguse puhul. Kui hüvitiste taotlemise õigust omav isik ei kasuta oma õigust, võtab selle liikmesriigi pädev asutus, mille õigusakte kohaldatakse, arvesse perehüvitiste taotlust, mille on esitanud teine vanem või vanemana käsitatav isik või lapse või laste hooldajana tegutsev isik või asutus.

2.  Asutus, kelle poole vastavalt lõikele 1 pöörduti, vaatab taotluse läbi, toetudes taotleja esitatud üksikasjalikule teabele, arvestades kõiki asjaolusid ja õigusakte, mis iseloomustavad taotleja perekonna olukorda.

Kui nimetatud asutus järeldab, et tema õigusaktid on algmääruse artikli 68 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohaldatavad prioriteetsusõiguse alusel, maksab ta perehüvitisi vastavalt oma kohaldatavatele õigusaktidele.

Kui nimetatud asutusele tundub, et teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt on olemas võimalus saada diferentseeritud lisahüvitist kooskõlas algmääruse artikli 68 lõikega 2, edastab see asutus taotluse viivitamata teise liikmesriigi pädevale asutusele ning teavitab asjaomast isikut; lisaks teavitab ta teise liikmesriigi asutust otsusest, mille ta taotluse suhtes tegi, ning teatab perehüvitisteks makstava summa.

3.  Kui asutus, kellele tehakse taotlus, järeldab, et tema õigusaktid on kohaldatavad, kuid mitte algmääruse artikli 68 lõigete 1 ja 2 kohase prioriteetsusõiguse alusel, teeb ta viivitamata ajutise otsuse kohaldatava prioriteetsusjärjekorra kohta ning edastab taotluse nimetatud algmääruse artikli 68 lõike 3 kohaselt teise liikmesriigi asutusele, teavitades sellest ka taotlejat. Kõnealusel asutusel on nimetatud esialgse otsuse kohta oma seisukoha esitamiseks aega kaks kuud.

Kui asutus, kellele taotlus edastati, ei võta kahe kuu jooksul seisukohta, kohaldatakse eespool nimetatud esialgset otsust ning kõnealune asutus maksab oma õigusaktides ettenähtud hüvitisi ning teavitab asutust, kellele taotlus esitati, hüvitisteks makstavast summast.

4.  Kui asjaomaste asutuste vahel tekib lahkarvamus selle üle, kumma õigusaktid on kohaldatavad prioriteetsusõiguse alusel, kohaldatakse rakendusmääruse artikli 6 lõikeid 2 kuni 5. Sel puhul on artikli 6 lõikes 2 osutatud elukohajärgseks asutuseks lapse või laste elukohajärgne asutus.

5.  Asutus, kes maksis hüvitised välja ajutiselt summas, mis ületab summa, mille ta lõplikult maksma peab, pöördub prioriteetse asutuse poole üleliigselt makstud summa tagasi saamiseks vastavalt artiklis 71 sätestatud korrale.

Artikkel 60

Algmääruse artikli 69 kohaldamise kord

Algmääruse artikli 69 kohaldamisel koostab halduskomisjon loetelu orbudele ettenähtud täiendavatest või erilistest perehüvitistest, mis on hõlmatud algmääruse sama artikliga. Kui prioriteetsusõiguse kohaselt pädev asutus ei ole oma kohaldatavate õigusaktide alusel kohustatud maksma orbudele kõnealuseid täiendavaid või erilisi perehüvitisi, edastab ta mis tahes perehüvitiste taotluse viivitamata koos kõigi vajalike dokumentide ja kogu vajaliku teabega selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid on asjaomase isiku suhtes kehtinud kõige pikema aja jooksul ning näevad orbudele ette kõnealused täiendavad või erilised perehüvitised. Mõningatel juhtudel võib see tähendada, et küsimus suunatakse samadel tingimustel tagasi selle liikmesriigi asutusele, mille õigusaktide kohaselt täitus kõnealuse isiku lühim kindlustus- või elamisperiood.

IV jaotis

Finantssätted

I peatükk

Hüvitiste maksmine vastavalt algmääruse artikli 35 lõikele 1 ja artiklile 41

1. jagu

Hüvitiste tagasimaksmine tegelike kulutuste alusel

Artikkel 61

Põhimõtted

1.  Algmääruse artikli 35 lõike 1 ja artikli 41 kohaldamisel maksab pädev asutus mitterahaliste hüvitiste tegeliku summa tagasi need andnud asutusele, nagu tuleneb viimasena nimetatud asutuse raamatupidamisdokumentidest, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse rakendusmääruse artiklit 62.

▌

2.  Kui kõik või osa lõikes 1 osutatud hüvitiste tegelikust summast ei ilmne neid eraldanud asutuste raamatupidamisest, määratakse tagasimakstav summa kindlaks aastase kogumaksena, arvutatuna vastavalt kõikidele asjakohastele teadetele, mis on saadud kättesaadavate andmete põhjal. Halduskomisjon hindab kindlasummaliste maksete väljaarvutamisel kasutatavaid alusandmeid ja otsustab nende maksete summa.

3.  Tagasimaksmisel ei tohi arvestada määrasid, mis on kõrgemad kui nende mitterahaliste hüvitiste suhtes kohaldatavad määrad, mis on määratud kindlustatud isikutele, kelle suhtes kehtivad õigusaktid, mida kohaldab lõikes 1 osutatud hüvitist andnud asutus.

▌

2. jagu

Hüvitisekulude tagasimaksmine kindlaksmääratud summade alusel

Artikkel 62

Asjaomaste liikmesriikide tuvastamine

1.  Algmääruse artikli 35 lõikes 2 osutatud liikmesriigid, kelle õigus- või haldusstruktuuridest tulenevalt pole tegeliku kulu alusel tagasimaksmine asjakohane, on loetletud käesoleva määruse III lisas.

▌

2.  Rakendusmääruse III lisas loetletud liikmesriikide puhul makstavad pädevad asutused nimetatud hüvitised andnud asutustele tagasi nende mitterahaliste hüvitiste summa, mis on antud vastavalt algmääruse artiklile 17, pereliikmetele, kes ei ela samas liikmesriigis kui kindlustatud isik, ning vastavalt algmääruse artiklile 22, artikli 24 lõikele 1 ning artiklitele 25 ja 26 pensionäridele ja nende pereliikmetele, tehes seda igaks kalendriaastaks kinnitatud ühekordsete summeeritud maksetena. Selle ühekordse summeeritud makse summa peab olema võimalikult lähedane tegelikele kulutustele.

Artikkel 63

Igakuise kindlaksmääratud summa ja kindlaksmääratud kogusumma arvutamise meetod

1.  Iga kreeditorliikmesriigi puhul määratakse igakuine kindlaksmääratud summa isiku kohta (Fi) ühe kalendriaasta kohta, jagades keskmise aastakulu inimese kohta (Yi) eri vanuseklasside kaupa kaheteistkümnega ja rakendades tulemuse suhtes vähenduskoefitsienti (X) vastavalt järgmisele valemile:

Fi = Yi*1/12*1-X

-  Yi näitab vanuseklassi i isikute keskmist aastast kulu, nagu see on määratletud lõikes 2.

2.  Keskmine aastane kulu isiku kohta (Yi) vanuseklassis i saadakse, kui aastakulu, mis tuleneb kreeditorliikmesriigi asutuste poolt arvestatavate sotsiaalkindlustusskeemide alusel antud kõikidest mitterahalistest hüvitistest kõikidele asjaomase vanuseklassi isikutele, kelle suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, ja nende pereliikmetele, jagatakse selle vanuseklassi isikute keskmise aastase arvuga kõnealusel kalendriaastal. Arvutamisel võetakse aluseks rakendusmääruse artiklis 23 osutatud skeemide raames tehtud kulutused.

3.  Igakuise kindlaksmääratud summa suhtes kohaldatav vähendus on üldjuhul 20 % (X = 0,20). See on 15 % (X = 0,15) pensionäride ja nende pereliikmete puhul, kui pädev liikmesriik ei ole kantud algmääruse IV lisasse.

4.  Iga deebitorriigi puhul on kindlaksmääratud kogusummaks kalendriaasta kohta summa, mis saadakse, korrutades iga vanuseklassi i puhul igakuise kindlaksmääratud summa isiku kohta kuude arvuga, mil asjaomased isikud olid kreeditorriigis kindlustatud selles vanuseklassis.

Kuude arv, mil asjaomased isikud olid kreeditorliikmesriigis kindlustatud, on nende kalendrikuude summa kalendriaastas, mille jooksul asjaomastel isikutel oli kreeditorliikmesriigi territooriumil elamise tõttu õigus saada nimetatud territooriumil mitterahalisi hüvitisi deebitorliikmesriigi kulul. Need kuud määratakse kindlaks nimekirja abil, mida elukohajärgne asutus selleks hoiab ja mis põhineb kõnealuste isikute õiguste dokumentaalsel tõendusel pädeva asutuse poolt.

5.  Hiljemalt ...(7) esitab halduskomisjon eriaruande käesoleva artikli kohaldamise kohta ja eelkõige lõikes 3 nimetatud vähendamiste kohta. Kõnealuse aruande alusel võib halduskomisjon esitada ettepaneku muudatuste kohta, mis võivad osutuda vajalikeks, et tagada, et kindlaksmääratud summade arvutamisel saadav tulemus on võimalikult ligilähedane tegelikele kulutustele ja et lõikes 3 nimetatud vähendamised ei põhjusta liikmesriikidele tasakaalustamata makseid või topeltmakseid.

▌

6.  Halduskomisjon kinnitab eelnevates lõikudes osutatud kindlaksmääratud summade arvutamise lähteandmete kindlaksmääramise meetodid ja tingimused.

7.  Vaatamata lõigetes 1 kuni 4 sätestatule võivad liikmesriigid kindlaksmääratud summa arvutamisel jätkata määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklite 94 ja 95 kohaldamist kuni ...(8), tingimusel et kohaldatakse lõikes 3 nimetatud vähendamist.

Artikkel 64

Aastaste keskmiste kulude teatamine

Aastase kulu summa isiku kohta vanuseklassis kindla aasta kohta teatatakse kontrollnõukogule hiljemalt teise kõnealusele aastale järgneva aasta lõpuks. Vastasel korral võetakse aluseks eelmise aasta keskmine kulu isiku kohta, mille halduskomisjon on eelmise aasta jaoks viimati kindlaks määranud.

Aastased keskmised kulud avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3. jagu

Ühissätted

Artikkel 65

Asutustevahelised tagasimaksed

1.  Tagasimaksed asjaomaste liikmesriikide vahel tehakse võimalikult kiiresti. Iga asjaomane asutus on kohustatud hüvitama nõuded enne käesolevas artiklis nimetatud tähtaegu, niipea kui tal on selleks võimalus. Ühe konkreetse nõude vaidlustamine ei tohi takistada teise nõude või teiste nõuete hüvitamist.

2.  Algmääruse artiklites 35 ja 41 sätestatud tagasimaksed liikmesriikide asutuste vahel toimuvad kontaktasutuse vahendusel. Tagasimaksete tegemiseks algmääruse artikli 35 ja artikli 41 kohaselt võib kasutada eraldi kontaktasutust.

Artikkel 66

Nõuete esitamine ja maksmise tähtajad

1.  Tegelike kulude alusel koostatud nõuded tuleb deebitorriigi kontaktasutusele esitada hiljemalt kaksteist kuud pärast selle poolaasta lõppu, mille kestel need nõuded kirjendati kreeditorasutuse raamatupidamises.

2.  Kindlaksmääratud summade tagasimaksetega seotud nõuded kalendriaasta kohta tuleb deebitorriigi kontaktasutusele esitada kuue kuu jooksul pärast kuud, mil keskmised kulud kõnealuse aasta kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Rakendusmääruse artikli 63 lõike 4 kohane arvestus tuleb esitada võrdlusaastale järgneva aasta lõpuks.

3.  Pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu esitatud nõudeid ei arvestata.

4.  Nõuded maksab deebitorasutus rakendusmääruse artiklis 65 nimetatud kreeditorriigi kontaktasutusele kuue kuu jooksul alates selle kuu lõpust, mille jooksul need nõuded esitati deebitorriigi kontaktasutusele. Seda ei kohaldata nõuete suhtes, mille hüvitiste maksmise eest vastutav deebitorasutus on kõnealuse perioodi jooksul asjakohasel põhjusel tagasi lükanud.

5.  Vaidlused nõude üle tuleb lahendada hiljemalt ühe aasta jooksul pärast selle kuu lõppu, mille jooksul need nõuded esitati.

6.  Kontrollnõukogu aitab saavutada lõplikku arvlemise lõpetamist juhtudel, kui lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ei leita lahendust, ning esitab ühe osapoole põhjendatud taotluse alusel vaidluse kohta oma arvamuse kuue kuu jooksul pärast küsimuse talle suunamist.

Artikkel 67

Viivised ja sissemaksed

1.  Rakendusmääruse artikli 66 lõikes 4 osutatud kuuekuulise ajavahemiku lõpust võib kreeditorasutus maksmata nõuetelt nõuda viivist, välja arvatud juhul, kui deebitorasutus on kuue kuu jooksul alates selle kuu lõpust, mille jooksul nõue esitati, teinud sissemakse vähemalt 90 % ulatuses vastavalt kogu rakendusmääruse artikli 66 lõigete 1 või 2 alusel esitatud nõudest. Nõude nende osade suhtes, mis ei ole sissemaksega kaetud, võib viivist nõuda alles alates rakendusmääruse alates artikli 66 lõikes 5 osutatud üheaastase perioodi lõpust.

2.  Viivised arvutatakse peamiste refinantseerimistoimingute suhtes kohaldatava Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud intressimäära alusel. Kohaldatakse intressimäära, mis kehtib maksekuu esimesel päeval.

3.  Ükski kontaktasutus ei ole kohustatud lõikes 1 sätestatud sissemakset vastu võtma. Kui kontaktasutus sellisest pakkumisest ära ütleb, ei ole kreeditorasutusel siiski enam õigust nõuda kõnealuse nõudega seotud viiviseid, mis lähevad kaugemale lõike 1 teises lauses sätestatust.

Artikkel 68

Aastaaruanded

1.  Vastavalt algmääruse artikli 72 punktile g koostab halduskomisjon kontrollnõukogu aruande alusel iga kalendriaasta suhtes võlanõuete kohta aruande. Selleks teatavad kontaktasutused kontrollnõukogule viimase poolt määratud tähtaegadeks ja tingimuste kohaselt esiteks makstud või vaidlustatud esitatud nõuete summa (kreeditori positsioon) ja teiseks makstud või vaidlustatud saadud nõuete summa (deebitori positsioon).

2.  Halduskomisjon võib korraldada kontrolli asjakohaseks statistiliste ja arvestusandmete uurimiseks, mida on vaja, et koostada lõikes 1 osutatud aastaaruanne võlanõuete kohta, eelkõige et tagada nende andmete vastavus käesoleva jaotise eeskirjadele.

II peatükk

Töötushüvitiste maksmine vastavalt algmääruse artiklile 65

Artikkel 69

Töötushüvitiste tagasimaksmine

Kui puudub algmääruse artikli 65 lõikes 8 osutatud kokkulepe, saadab elukohajärgne asutus selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusruumi soodustatud isik viimasena kuulus, taotluse töötushüvitiste tagasimaksmise kohta vastavalt algmääruse artikli 67 lõigetele 6 ja 7. Taotlus esitatakse kuue kuu jooksul alates selle kalendripoolaasta lõpust, mille jooksul tehti viimane töötushüvitise makse, mille tagasimaksmist taotletakse. Taotluses peab olema märgitud algmääruse artikli 65 lõikes 6 või 7 osutatud kolme- või viiekuulise ajavahemiku jooksul makstud hüvitiste summa, periood, mille eest kõnealuseid hüvitisi maksti, ja töötu isikuandmed. Nõuete esitamine ja maksmine toimub asjaomaste liikmesriikide kontaktasutuste kaudu.

Pärast esimeses lõikes nimetatud tähtaega esitatud taotlusi ei pea arvestama.

Rakendusmääruse artikli 65 lõiget 1 ja artikli 66 lõikeid 4 kuni 6 kohaldatakse mutatis mutandis.

Pärast rakendusmääruse artikli 66 lõikes 4 osutatud kuuekuulise ajavahemiku lõppu võib kreeditorasutus nõuda maksmata nõuetelt viivist. Viivis arvutatakse vastavalt rakendusmääruse artikli 67 lõikele 2.

Algmääruse artikli 65 lõike 6 kolmandas lauses nimetatud suurim tagasimaksesumma on igal üksikul juhul eraldi selle hüvitise summa, millele asjaomasel isikul oleks õigus selle liikmesriigi õigusaktide alusel, mille õigusakte tema suhtes viimati kohaldati, kui ta registreeris ennast selle liikmesriigi tööhõivetalitustes. XY lisasse kantud liikmesriikide vahelistes suhetes määravad suurima summa igal üksikul juhul kindlaks ühe sellise liikmesriigi pädevad asutused, mille õigusakte asjaomase isiku suhtes viimati kohaldati, võttes aluseks selle liikmesriigi õigusaktidega eelneval kalendriaastal ettenähtud töötushüvitiste keskmise summa.

III peatükk

Ülemääraste väljamaksete ja ajutiste maksete tagasinõudmine, kompensatsioon ja abi sissenõudmise alal

1. jagu

Põhimõtted

Artikkel 70