Vastuvõetud tekstid - Neljapäev, 10. juuli 2008

Choisissez la langue de votre document :

Vastuvõetud tekstid

Neljapäev, 10. juuli 2008 - Strasbourg

		Viisasid käsitlevad ühised konsulaarjuhised: biomeetria ja viisataotlused ***I
		EÜ ja Mauritaania vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus *
		Majanduskriisist mõjutatud Euroopa kalalaevastik *
		Romide loendus Itaalias
		Olukord Hiinas peale maavärinat ja enne olümpiamänge
		Komisjoni laienemisstrateegia dokument
		Olukord Zimbabwes
		Kosmos ja julgeolek
		Kashmir
		Olukord Bangladeshis
		Surmanuhtlus

Viisasid käsitlevad ühised konsulaarjuhised: biomeetria ja viisataotlused ***I

512k

147k

		Resolutsioon
		Terviktekst

Euroopa Parlamendi 10. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega (KOM(2006)0269 – C6-0166/2006 – 2006/0088(COD))

P6_TA(2008)0358

A6-0459/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0269);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 62 punkti 2 alapunkti b alapunkti ii, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0166/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0459/2007),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. juulil 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega

P6_TC1-COD(2006)0088

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti ii,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,║

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,(1)

ning arvestades järgmist:

(1) Viisataotleja isiku usaldusväärseks kontrollimiseks ja isikusamasuse tuvastamiseks on vaja töödelda biomeetrilisi andmeid viisainfosüsteemis (VISis), mis on loodud nõukogu ║ otsusega 2004/512/EÜ(2), ja sätestada õiguslik raamistik kõnealuste biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamiseks. VISi rakendamine nõuab ka viisataotluste vastuvõtmise uut korraldust.

(2) Biomeetriliste tunnuste kaasamine VISi on tähtis samm selliste uute meetodite kasutamise suunas, mis loovad usaldusväärsema seose viisaomaniku ja tema passi vahel, et vältida valede isikuandmete kasutamist. Seepärast peaks viisataotleja isikliku kohaleilmumise nõue – vähemalt esimese taotlemise korral – olema üks põhinõudeid VISis registreeritud biomeetriliste tunnustega viisa väljastamiseks.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 767/2008 (mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus))(3) sätestatakse, et taotlejate sõrmejäljed ja fotod tuleks talletada VISis. Käesolevas määruses määratletakse standardid kõnealuste biomeetriliste tunnuste kohta andmete kogumiseks vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni asjaomastele eeskirjadele. Koostalitlusvõime tagamiseks ei ole vaja täiendavaid tehnilisi täpsustusi.

(4) Taotluste vastuvõtmise korra kehtestamisel tuleks arvestada inimväärikust ja isikupuutumatust. Viisataotluste menetlemine peaks toimuma professionaalselt ja lugupidavalt ning see peaks olema proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.

(5) Viisataotlejate registreerimise lihtsustamiseks ja liikmesriikide kulude vähendamiseks tuleb lisaks olemasolevale esindamist käsitlevale raamistikule kavandada uued korralduslikud võimalused. Esiteks tuleks ühistesse konsulaarjuhistesse lisada selline esindamise võimalus, mis piirdub viisataotluste vastuvõtmise ja biomeetriliste tunnuste registreerimisega

(6) Kasutusele tuleks võtta muud võimalused, nagu ühisosakonnad, ühised viisataotluskeskused ja allhanked. Kõnealuste võimaluste jaoks tuleks kehtestada asjaomane õiguslik raamistik, milles arvestatakse eelkõige andmekaitsenõuetega. Viisade väljastamise protsessi tervikluse tagamiseks peaks kõik viisade väljastamisega seotud toimingud, sealhulgas biomeetriliste andmete kogumine, toimuma rahvusvahelise õiguse alusel diplomaatilise või konsulaarkaitse all olevates liikmesriigi tööruumides või Euroopa Komisjoni tööruumides, mille puutumatust vastuvõtjariik tunnustab. Kehtestatud õiguslikus raamistiku alusel peaksid liikmesriigid saama vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud tingimustele vabalt valida, millist organisatsioonilist struktuuri nad teatavas kolmandas riigis kasutavad. Kõnealuste struktuuride üksikasjaliku kirjelduse peaks avaldama komisjon ühisel Schengeni viisaruumi veebisaidil.

(7) Koostöö korraldamisel peaksid liikmesriigid tagama, et taotleja suunatakse sellesse liikmesriiki, kes vastutab tema taotluse menetlemise eest.

(8) Kuna viisade väljastamine on oma olemuselt avalik-õiguslik ülesanne, peaksid liikmesriigi keskasutused otsustama tellida teatava osa viisataotlusprotsessist allhanke korras väliselt teenuseosutajalt ainult siis, kui muud võimalust ei ole ja kui see on piisavalt põhjendatud. Kõnealused meetmed tuleks kehtestada täielikus vastavuses viisade väljastamise kesksete põhimõtetega, arvestades andmekaitsenõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)(4).

(9) Leping, mille liikmesriik sõlmib välise teenuseosutajaga peaks täpselt sätestama teenuseosutaja kohustused, sisaldama sätteid otsese ja täieliku juurdepääsu kohta tema tööruumidele, teavet taotlejate kohta, konfidentsiaalsusnõuet, andmekaitse eeskirjade järgimise nõuet ning asjaolusid, tingimusi ja menetlust lepingu peatamiseks või lõpetamiseks. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohased meetmed, et tagada väliste teenuseosutajatega sõlmitud lepingute jõustatavus.

(10) Liikmesriigid peaksid püüdma korraldada viisataotluste vastuvõtmise, biomeetriliste tunnuste registreerimise ja intervjuu nii, et viisataotleja peab viisa saamiseks isiklikult kohale ilmuma ainult ühel korral (ühekordse teeninduse põhimõte).

(11) Euroopa andmekaitseinspektor on esitanud arvamuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(5) artikli 28 lõikele 2 ja direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 kohane töörühm vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 30 lõike 1 punktile c.

(12) Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes direktiivi 95/46/EÜ. Siiski tuleks selgitada teatavaid aspekte, mis puudutavad eelkõige andmete töötlemise eest vastutamist, andmesubjektide õiguste kaitsmist ja andmekaitse üle teostatavat järelevalvet.

(13) Liikmesriigid peaksid võimaldama teatavatele taotlejate kategooriatele või kõikidele taotlejatele otsese juurdepääsu oma konsulaaresindustele või diplomaatilistele esindustele inimlikel või muudel põhjustel.

(14) Iga järgmise viisataotluse läbivaatamise lihtsustamiseks peaks olema võimalik kopeerida biomeetrilised andmed esimeselt taotluselt VIS määruse artiklis 23 sätestatud säilitamisaja algusest 59 kuu jooksul. Kui see ajavahemik on möödunud, tuleks andmed biomeetriliste tunnuste kohta uuesti hõivata.

(15) Biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamise nõude tõttu ei tohiks kaubanduslikke vahendajaid, nagu reisibüroosid, esimese viisataotluse esitamisel enam kasutada, vaid seda tohiks teha järgmiste taotluste korral.

(16) Viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele tuleks seepärast muuta.

(17) Komisjon peaks kolm aastat pärast VISi töö käivitamist ja seejärel iga nelja aasta tagant esitama käesoleva määruse rakendamise kohta aruande, kus käsitletakse biomeetriliste tunnuste registreerimise korra rakendamist, valitud ICAO standardi sobivust, andmekaitse eeskirjade järgimist, kogemusi väliste teenuseosutajatega, pidades eelkõige silmas biomeetriliste andmete kogumist, esimese viisataotluse põhimõtet ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamist. Aruanne peaks sisaldama ka VISi määruse artikli 17 lõigete 12, 13 ja 14 ning artikli 50 lõike 4 alusel juhtumeid, mil sõrmejälgi oli võimatu anda või nende andmist ei nõutud juriidilistel põhjustel, võrreldes juhtumitega, mil sõrmejäljed võeti. Aruanne peaks sisaldama teavet juhtumite kohta, mil keelduti viisa andmisest isikule, kellel oli võimatu sõrmejälgi anda. Aruandele tuleks vajaduse korral lisada asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Komisjon peaks aruande edastama Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt viisataotluste vastuvõtmise korraldamist ja menetlemist seoses biomeetriliste andmete lisamisega VISi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt, ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamisest vajalikust kaugemale.

(19) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida tunnustatakse eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis.

(20) Vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu juurde lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätete kohaselt Schengeni acquis'l, otsustab Taani vastavalt nimetatud protokolli artiklile 5 kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva määruse vastu võtnud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(21) Islandi ja Norra puhul kujutab kõnealune määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ(6) artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga.║

(22) Käesolev määrus kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes)(7). Ühendkuningriik ei osale seetõttu käesoleva määruse vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(23) Käesolev määrus kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes)(8). Iirimaa ei osale seetõttu käesoleva määruse vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(24) Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu tähenduses, eesmärgiga kaasata viimane nende Schengeni acquis' sätete rakendamisse, kohaldamisse ja edasiarendamisse, mis kuuluvad ║ nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsuse 2004/860/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis" rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist)(9) artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkonda.

(25) Käesolev määrus kujutab endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis'l või on sellega seotud mõnel muul viisil vastavalt ühinemisakti artikli 3 lõikele 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele muudetakse järgmiselt:

1) II osa punkti 1.2 muudetakse järgmiselt:

a) alapunkti b lisatakse järgmine lõik:"

Liikmesriik võib esindada ühte või mitut liikmesriiki ka ainult taotluste vastuvõtmisel ja biomeetriliste tunnuste registreerimisel. Samuti kohaldatakse punkti 1.2 alapunktide c ja e asjaomaseid sätteid. Kui esindav liikmesriik saab taotluse, loob ta VISis taotluse faili ja sisestab VIS määruse* artiklis 9 osutatud andmed. Seejärel teavitab ta esindatava liikmesriigi konsulaaresindust VISi sideinfrastruktuuri abil taotlusest ja VISi tehtud kandest, nagu on sätestatud VIS määruse artiklis 16. Toimikute ja andmete vastuvõtmine ja nende edastamine esindatavale konsulaaresindusele toimub vastavalt asjaomastele andmekaitsenõuetele ja turvaeeskirjadele.

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

b) alapunkt d asendatakse järgmisega:"

Kui ühtne viisa antakse välja alapunktide a ja b kohaselt, peab esindus olema kantud ühtseid viisasid välja andvate esinduste tabelisse, mis on toodud 18. lisas.

2) III osasse lisatakse punkt -1:"

Viisataotlustega tegelevate töötajate käitumine

Liikmesriigid tagavad, et kõik viisataotlustega tegelevad töötajad võtavad viisataotlejad viisakalt vastu.

Kõik töötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult taotleja inimväärikust ja isikupuutumatust. Kõik võetavad meetmed on proportsionaalsed taotletud eesmärkidega.

Oma ülesannete täitmisel väldivad töötajad isikute diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

3) III osa punkt 1 asendatakse järgmisega:"

1.1 Viisataotlusankeedid - eksemplaride arv

Ka taotlejatelt nõutakse ühtse viisataotlusankeedi täitmist. Ühtse viisa taotlus tuleb esitada 16. lisas esitatud ühtlustatud näidisvormil.

Ankeet tuleb täita vähemalt ühes eksemplaris, et seda saaks kasutada keskasutustega konsulteerimisel. Kui siseriiklik halduskord nõuab, võivad lepinguosalised nõuda taotlust mitmes eksemplaris.

1.2. Biomeetrilised tunnused

a) Liikmesriigid koguvad andmeid biomeetriliste tunnuste kohta, mille hulka kuuluvad viisataotleja näokujutis ja kümme sõrmejälge, järgides inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis õigusi.

Esimese viisataotluse esitamiseks palutakse igal taotlejal, kelle kohta ei kehti punktis b osutatud erandid, isiklikult kohale ilmuda. Taotluse esitamisel kogutakse andmed järgmiste biomeetriliste tunnuste kohta:
	-	foto, mis skaneeritakse või tehakse viisataotluse esitamise ajal, ja
	-	kümme sõrmejälge, mis võetakse otsevajutusega ja registreeritakse digitaalselt.

Iga järgmise taotluse korral, VISi määruse artiklis 23 sätestatud säilitamisaja algusest 59 kuu jooksul, kopeeritakse biomeetrilised tunnused esimeselt taotluselt. Pärast nimetatud ajavahemiku möödumist tuleb iga järgmist taotlust käsitleda kui "esimest taotlust

Fotole ja sõrmejälgedele esitatavad tehnilised nõuded on kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni dokumendi 9303 1. osa (passid) kuuendas väljaandes sätestatud rahvusvaheliste standarditega*.

Andmeid biomeetriliste tunnuste kohta hõivavad diplomaatiliste või konsulaaresinduste kvalifitseeritud ja nõuetekohaste volitustega töötajad või punktis 1.B nimetatud välised teenuseosutajad nende järelevalve all ja vastutusel.

Andmeid sisestavad VISi ainult VIS määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud nõuetekohaste volitustega konsulaartöötajad, tehes seda kooskõlas nimetatud määruse artikliga 5.

Liikmesriigid tagavad, et ekslike keeldumiste ja isikusamasuse eksliku tuvastamise vältimiseks kasutatakse täielikult kõiki VIS määruse artiklis 13 sätestatud otsingukriteeriume.

Järelevalvet biomeetriliste tunnuste kogumise üle, sh nende edastamise üle teenuseosutajalt vastutavale konsulaaresindusele, teostatakse vastavalt VIS määruse artiklitele 41 ja 43 ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ** artiklile 28.

b) Erandid

Järgmised taotlejad on sõrmejälgede andmise nõudest vabastatud:
	-	alla 12-aastased lapsed;
	-	isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta. Kui siiski on võimalik võtta vähem kui kümne sõrme sõrmejäljed, siis need võetakse. Liikmesriigid tagavad, et juhuks, kui andmete registreerimine on raskendatud, on olemas sobivad menetlused, mis tagavad asjaomase isiku inimväärikuse. Liikmesriigid tagavad ka, et otsuse sõrmejälgede võtmise võimatuse kohta teevad alati liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaaresinduste nõuetekohaste volitustega töötajad. Kui sõrmejälgede võtmine ei ole võimalik ajutiselt, nõutakse taotlejalt sõrmejälgede andmist järgmise taotluse esitamise ajal. Konsulaartöötajatel on õigus küsida täiendavaid selgitusi põhjuste kohta, mis on tinginud sõrmejälgede võtmise ajutise võimatuse.

Asjaolu, et sõrmejälgi on füüsiliselt võimatu võtta, ei mõjuta viisa andmist ega sellest keeldumist.

Liikmesriik võib ette näha erandid biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamise nõudest diplomaatilise passi, ameti- või teenistuspassi ja eripassi omanikele.

Kõikidel nimetatud juhtudel tuleb VISis ette näha kanne "ei kohaldata".

Piiramata III osa punkti 4 kohaldamist, kasutatakse nooremate kui 12-aastaste isikute korral skaneeritud fotosid, mis ei eelda isiklikku kohaleilmumist.

Laste ja eakate inimeste vabastamine sõrmejälgede andmise nõudest ja eriti sõrmejälgede võtmise vanuselised piirangud vaadatakse üle kolm aastat pärast VISi töö käivitamist. Selleks esitab komisjon aruande, milles käsitletakse eelkõige VISi kogemusi seoses 12-aastastelt ja vanematelt lastelt sõrmejälgede võtmise ja kasutamisega ning antakse üksikasjalik tehniline hinnang alla 12-aastastelt lastelt isikusamasuse tuvastamiseks ja isiku kontrollimiseks sõrmejälgede võtmise ja nende kasutamise usaldusväärsuse kohta sellises suuremahulises andmebaasis nagu VIS. Aruanne peab sisaldama sõrmejälgede andmise nõude madalama ja kõrgema vanusepiiri laiendatud mõjuhinnangut, sealhulgas sotsiaalseid, ergonoomilisi ja finantsaspekte.

Aruanne peab sisaldama samasugust hinnangut ka sõrmejälgede võtmise kohta eakatelt isikutelt. Kui aruandes osutatakse olulistele probleemidele sõrmejälgede võtmisel teatud vanusest vanematelt isikutelt, esitab komisjon ettepaneku kehtestada vanuse ülempiir.

Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmise kohta.

________________

* Tehnilised nõuded on samad, mis esitatakse passidele, mida väljastavad oma kodanikele liikmesriigid vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2252/2004 (ELT L 385, 29.12.2004, lk 1).

** EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31."

4) VII osas: punkt 1 asendatakse järgmisega:"

1 A Viisataotluse vastuvõtmise ja menetlemise korraldamine

Viisataotluse vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise eest vastutab liikmesriik.

Iga viisaosakonna asukoha puhul otsustab liikmesriik, kas ta varustab konsulaaresinduse biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamiseks/kogumiseks nõutavate vahenditega või teeb koostööd ühe või mitme muu liikmesriigiga, ilma et see piiraks eelpool mainitud esindamise võimalust. Koostöö jaoks luuakse ühisosakonnad või ühine viisataotluskeskus või, juhul kui see pole otstarbekas, tehakse koostööd väliste partneritega.

a) Kui valitakse ühisosakondade võimalus, menetlevad ühe või mitme liikmesriigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajad neile teise liikmesriigi diplomaatilises ja konsulaaresinduses esitatud taotlusi (kaasa arvatud biomeetrilised tunnused), kasutades selle liikmesriigi vastavaid seadmeid. Asjaomased liikmesriigid lepivad kokku ühisosakonna tegutsemise kestuse ja tegevuse lõpetamise tingimused ning ka halduslõivu määra, mida saab liikmesriik, kelle diplomaatilist või konsulaaresindust kasutatakse. Taotleja suunatakse selle liikmesriigi juurde, kes vastutab viisataotluse menetlemise eest.

b) Kui asutatakse ühine viisataotluskeskus, siis paigutatakse ühe rahvusvahelise õiguse alusel diplomaatilise või konsulaarkaitse all oleva liikmesriigi või Euroopa Komisjoni hoonesse, mille puutumatust vastuvõtjariik tunnustab, kahe või enama liikmesriigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajad, kes võtavad vastu neile esitatavaid viisataotlusi (kaasa arvatud biomeetrilised tunnused). Taotleja suunatakse selle liikmesriigi juurde, kes vastutab viisataotluse menetlemise eest. Liikmesriigid lepivad kokku koostöö kestuse ja lõpetamise tingimused ning kulude jagamise osalevate liikmesriikide vahel. Üks liikmesriik vastutab lepingute eest, mis on seotud logistikaga ja diplomaatiliste suhetega vastuvõtjariigiga.

c) koostöö väliste teenuseosutajatega vastavalt punktile 1.B

1. B Koostöö väliste teenuseosutajatega

Kui teatavate asjaolude tõttu või konsulaaresinduse asukohast tulenevatel põhjustel ei ole otstarbekas varustada konsulaaresindust biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamiseks/kogumiseks vajalike seadmetega või luua ühisosakonda või ühist taotluskeskust, võib liikmesriik või mitu liikmesriiki ühiselt teha viisataotluste vastuvõtmisel (kaasa arvatud biomeetrilised tunnused) koostööd välise teenuseosutajaga. Sellisel juhul vastutab/vastutavad andmete töötlemise ja seega ka lepingu rikkumise ning eelkõige andmekaitse eeskirjade kohaldamise eest viisataotluste menetlemisel liikmesriik/liikmesriigid. Kõnealused liikmesriigid tagavad, et VII osa punkti 1.B.1 alapunktis b osutatud väline teenuseosutaja tegutseb rahvusvahelise õiguse alusel diplomaatilise või konsulaarkaitse all oleva liikmesriigi või Euroopa Komisjoni tööruumides, mille puutumatust vastuvõtjariik tunnustab, ning et liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaaresinduste kvalifitseeritud ja nõuetekohaselt volitatud töötajad on kohal, et väliste teenuseosutajate tegevust hoolikalt kontrollida.

1.B.1 - Koostöövõimalused väliste teenuseosutajatega

Koostööks väliste teenuseosutajatega on järgmised võimalused:
	a)	väline teenuseosutaja tegutseb kõnekeskusena, pakkudes üldteavet viisa taotlemise nõuete kohta ja vastutades kohtumiste kokkuleppimise süsteemi eest;
	b)	väline teenuseosutaja pakub üldteavet viisa taotlemise nõuete kohta, kogub viisataotlejatelt taotlusi, täiendavaid dokumente ja biomeetrilisi andmeid ja kogub taotluse menetlemise lõivu (nagu on sätestatud VII osa punktis 4 ja 12. lisas), edastab täielikud dokumendid ja andmed selle liikmesriigi diplomaatilisele või konsulaaresindusele, kelle pädevuses on taotluse menetlemine ning tagastab menetluse lõpus passi taotlejale või taotleja seaduslikule esindajale.

1.B.2 - Liikmesriikide kohustused

Asjaomased liikmesriigid valivad kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ välise teenuseosutaja, kes suudab tagada teenuse kõrge kvaliteedi ning kõik tehnilised ja korralduslikud turvameetmed, mis on vajalikud isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, lubamatu avalikustamise või juurdepääsu eest ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest, eelkõige juhul, kui töötlemine hõlmab nii andmete edastamist võrgu kaudu kui ka toimikute ja andmete vastuvõtmist ja edastamist konsulaaresindusele.

Valides väliseid teenuseosutajaid, kontrollivad liikmesriigi diplomaatilised või konsulaaresindused äriühingu maksevõimet ja usaldusväärsust (kaasa arvatud vajalikke litsentse, kannet äriregistris, äriühingu põhikirja, lepinguid pankadega) ja teevad kindlaks, et puudub huvide konflikt.

Liikmesriikide diplomaatilised või konsulaaresindused tagavad, et valitud äriühingul on vajalik erialane kogemus teabekindlustuse ja andmeturbe valdkonnas. Liikmesriigid peaksid väliste viisasid puudutavate tugiteenuste osutajatega lepingute sõlmimisel järgima parimaid hanketavasid.

Välisele teenuseosutajale ei anta juurdepääsu VISile. Juurdepääs VISile on ainult diplomaatiliste või konsulaaresinduste nõuetekohaste volitustega töötajatel üksnes VIS määruses sätestatud eesmärkidel.

Asjaomased liikmesriigid sõlmivad välise teenuseosutajaga kirjaliku lepingu vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 17. Enne lepingu sõlmimist põhjendab asjaomase liikmesriigi diplomaatiline või konsulaaresindus vastavalt VII osa punktile 1.B lepingu vajadust kohaliku konsulaarkoostöö raames teiste liikmesriikide diplomaatilistele või konsulaaresindusteleja komisjoni delegatsioonile.

Lisaks direktiivi 95/46/EÜ artiklis 17 sätestatud kohustustele sisaldab leping ka sätteid, millega:
	a)	määratletakse teenuseosutaja täpsed kohustused;
	b)	nõutakse teenuseosutajalt tegutsemist vastutava liikmesriigi juhiste kohaselt ja andmete töötlemist ainult viisataotluse isikuandmete töötlemise eesmärgil vastutava liikmesriigi nimel kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ;
	c)	nõutakse teenuseosutajalt taotlejatele VIS määruse artikli 37 kohaselt nõutava teabe edastamist;
	d)	nõutakse teenuseosutajalt töötajate nõuetekohast koolitamist ja III osa punktis -1 sätestatud eeskirjade järgimist;
	e)	nõutakse teenuseosutajalt asjakohaste korruptsioonivastaste meetmete võtmist;
	f)	nõutakse teenuseosutajalt vastutava liikmesriigi viivitamatut teavitamist turvanõuete rikkumisest või muudest probleemidest;
	g)	nõutakse teenuseosutajalt andmete väärtarvitamise või loata juurdepääsuga seotud taotlejate kaebuste või teadete registreerimist. Väline teenuseosutaja teavitab viivitamatult vastutava liikmesriigi diplomaatilist või konsulaaresindust ja kooskõlastab nendega tegevust lahenduse leidmiseks. Kaebustega tuleks tegeleda nii, et viisataotlejad saaksid kiiresti selgitava vastuse;
	h)	tagatakse konsulaartöötajatele alati juurdepääs teenuseosutaja ametiruumidesse;
	i)	nõutakse teenuseosutajalt ja tema personalilt konfidentsiaalsusnõuete järgimist, ka pärast seda, kui personal on välise teenuseosutaja teenistusest lahkunud või pärast lepingu peatamist või selle lõpetamist;
	j)	tagatakse andmekaitse eeskirjade järgimine, sealhulgas aruandekohustus, välisauditid, muu hulgas riiklike andmekaitsega tegelevate ametiasutuste poolt läbiviidav regulaarne kohapealne kontroll ning mehhanismide olemasolu töövõtja vastutuse jagamiseks eraelu puutumatuse õigusnormide rikkumise puhul, sealhulgas kohustus maksta hüvitist eraisikutele, kes on teenuseosutaja tegevuse või tegevusetuse tõttu kahju kannatanud;
	k)	nõutakse teenuseosutajalt lõpetatud toimikute viivitamatut edastamist taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigi diplomaatilisele või konsulaaresindusele ning seda, et pärast edastamist kogutud andmeid ei tohi kopeerida, säilitada ega muul viisil alles hoida;
	l)	nõutakse, et teenuseosutaja hoiaks ära viisaandmete loata lugemise, kopeerimise, muutmise või kustutamise nende edastamisel teenuseosutajalt taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigi diplomaatilistele või konsulaaresindustele, kasutades eelkõige asjakohast krüpteerimistehnikat;
	m)	lisatakse lepingu peatamise ja lõpetamise klausel.
	n)	lisatakse läbivaatamisklausel, et lepingus kajastuksid parimad kehtivad tavad;
	o)	nähakse ette käitumisjuhised viisataotluste menetlemise ja biomeetriliste andmete kogumise eest vastutavatele töötajatele, austades maksimaalselt inimväärikust. Kõnealuste ülesannete täitmisel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Taotluste menetlemisel väldivad töötajad isikute diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Kohaliku konsulaarkoostöö raames koostatakse näidisleping.

Liikmesriigid tagavad, et juhul kui väline teenuseosutaja peatab ootamatult lepingus nõutud teenuste osutamise, on häired viisataotlejate teeninduses minimaalsed.

Asjaomased liikmesriigid teevad välise teenuseosutajaga tihedalt koostööd ning jälgivad tähelepanelikult lepingu täitmist, mille hulka kuulub:
	a)	üldine teave, mida teenuseosutaja edastab viisataotlejale;
	b)	tehnilised ja korralduslikud turvameetmed ning vajalikud tehnilised ja organisatsioonilised meetmed kaitsmaks isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui töötlemine hõlmab andmete edastamist võrgu kaudu või toimikute ja andmete vastuvõtmist ja edastamist diplomaatilistes või konsulaaresindustes, ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest;
	c)	biomeetriliste tunnuste kohta andmete hõivamine ja edastamine;
	d)	meetmed andmekaitse ja andmete turvalisuse eeskirjade kohaldamise tagamiseks ning korruptsioonivastased meetmed.

Taotleja tasutav lõiv ei ületa 12. lisas sätestatud lõivu, olenemata sellest, kas liikmesriigid teevad koostööd väliste teenuseosutajatega.

Liikmesriigid tagavad konkreetset viisataotlust menetleva välise teenuseosutaja tuvastamist võimaldava korra kehtestamise.

Asjaomase liikmesriigi konsulaartöötajad pakuvad teenuseosutajale koolitust, mis sisaldab viisataotlejatele asjaomaste teenuste pakkumiseks vajalikke oskusi ja piisavat teavet.

1.B.3 - Teave

Liikmesriigid ja nende diplomaatilised või konsulaaresindused tagavad, et üldsus saab kogu asjaomase teabe seoses viisa taotlemisega. kaasa arvatud:
	a)	viisa taotlemise kriteeriumid, tingimused ja menetlused;
	b)	vajaduse korral viis kohtumise kokkuleppimiseks;
	c)	kuhu taotlus esitada (pädev diplomaatiline või konsulaaresindus, ühine viisataotluskeskus või väline teenuseosutaja).

Kõnealune üldsusele suunatud teave tehakse kättesaadavaks ka ühisel Schengeni viisaruumi veebisaidil.

Kõnealune sait luuakse ühise viisapoliitika kohaldamise toetamiseks ja viisamenetlustega tegelemiseks.

1.B.4 - Teavituskampaania

Liikmesriikide diplomaatiline või konsulaaresindus koostöös komisjoni delegatsiooniga käivitavad veidi enne VISi toimimahakkamist kolmandas riigis kampaania üldsuse teavitamiseks taotletavatest eesmärkidest, VISis talletatavatest andmetest ja sellele juurdepääsu omavatest ametivõimudest ning viisataotlejate õigustest. Sellised kampaaniad viiakse läbi regulaarselt.

1. C Taotlejatele liikmesriikide diplomaatilistele ja konsulaaresindustele otsese juurdepääsu säilitamine

Sõltumata valitud koostöömeetodist võivad liikmesriigid otsustada säilitada taotlejatele võimaluse otseseks juurdepääsuks diplomaatilise või konsulaaresinduse tööruumidesse, et esitada viisataotlus. Liikmesriik tagab viisataotluste järjepideva vastuvõtmise ja menetlemise teiste liikmesriikide või ükskõik millise välise teenuseosutajaga tehtava koostöö ootamatu lõppemise korral.

1. D Otsus ja avaldamine

Liikmesriik teavitab komisjoni sellest, kuidas ta kavatseb konsulaaresindustes viisataotlusi vastu võtta ja menetleda. Komisjon tagab teabe asjakohase avaldamise ühisel Schengeni viisaruumi veebisaidil.

Liikmesriik esitab komisjonile lepingud, mille ta on sõlminud.

1. E Üldised kohustused

1.E.1 Dokumendid

Liikmesriigi poolt või tema nimel viisa taotlemise käigus vastu võetud mis tahes dokument, andmed või biomeetrilised tunnused loetakse Viini konsulaarsuhete konventsiooni alusel "konsulaardokumendiks" ja neid käsitletakse vastavalt.

1.E.2 Koolitus

Enne biomeetriliste tunnuste kohta andmete kogumiseks loa andmist pakutakse diplomaatilise või konsulaaresinduse töötajatele asjakohast koolitust, et tagada tunnuste sujuv ja professionaalne registreerimine.

1.E.3 Vastutus

Igal isikul või liikmesriigil, kes on kannatanud kahju ebaseadusliku andmete töötlemise või käesoleva määrusega vastuolus oleva tegevuse tagajärjel, on õigus saada hüvitist liikmesriigilt, mis vastutab kannatatud kahju eest. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ei ole vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

Eelmises lõigus nimetatud kahju tekitamise eest liikmesriigile esitatavatele hüvitise taotlustele kehtivad kostja liikmesriigi õigussätted.

1.E.4 Karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse mis tahes rikkumise, eelkõige viisa taotlemisel esitatud andmete mis tahes kuritarvitamise eest määratakse vastavalt siseriiklikule õigusele tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, sealhulgas haldus- ja/või kriminaalkaristused.

5) VIII osa punkti 5.2 muudetakse järgmiselt:

	a)	pealkiri asendatakse järgmisega:" 5.2. Liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste koostöö kaubanduslike vahendajatega' "
	b)	pealkirja ja punkti 5.2 alapunkti a vahele lisatakse järgmine lause:" "Korduvate viisataotluste korral III osa punkti 1.2 tähenduses võivad liikmesriigid lubada oma diplomaatilistel või konsulaaresindustel teha koostööd kaubanduslike vahendajatega (s.t haldusteenuste osutajate, transpordiasutuste või reisibüroode, reisikorraldajate ja jaemüüjatega)."

Artikkel 2

Komisjon esitab kolm aastat pärast VISi töö käivitamist ja seejärel iga nelja aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande, mis hõlmab biomeetriliste tunnuste registreerimise korra rakendamist, valitud ICAO standardi sobivust, andmekaitse eeskirjade järgimist, kogemusi väliste teenuseosutajatega, pidades eelkõige silmas biomeetriliste andmete kogumist, esimese viisataotluse põhimõtet ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamist. Aruanne sisaldab ka VIS määruse artikli 17 lõigete 12, 13 ja 14 ning artikli 50 lõike 4 alusel juhtumeid, mil sõrmejälgi oli võimatu anda või nende andmist ei nõutud juriidilistel põhjustel, võrreldes nende juhtumite arvuga, mil sõrmejäljed võeti. Aruanne sisaldab teavet juhtumite kohta, mil keelduti viisa andmisest isikule, kellel oli võimatu sõrmejälgi anda.

Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1)	Euroopa Parlamendi10. juuli 2008. aasta seisukoht.
(2)	ELT L 213, 15.6.2004, lk 5.
(3)	ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.
(4)	EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(5)	EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
(6)	EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.
(7)	EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
(8)	EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
(9)	ELT L 370, 17.12.2004, lk 78.

EÜ ja Mauritaania vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus *

262k

47k

Euroopa Parlamendi 10. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012 (KOM(2008)0243 – C6-0199/2008 – 2008/0093(CNS))

P6_TA(2008)0359

A6-0278/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (KOM(2008)0243);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõiget 2;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0199/2008);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0278/2008),

1. kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus muudetud kujul ning protokolli sõlmimise;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide ja Mauritaania Islamivabariigi valitsustele ning parlamentidele.

Komisjoni ettepanek		Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
		(2 a) Lissaboni lepingu, kui see ratifitseeritakse, jõustumine tooks kaasa tihedama institutsioonidevahelise koostöö, mis peaks eelkõige hõlbustama Euroopa Parlamendi juurdepääsu kogu kalanduskokkuleppeid puudutavale teabele, sealhulgas protokollide üle toimuvate läbirääkimiste ajal.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 a (uus)
		Artikkel 1 a
		Lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitee koosolekutel ja selle töös osaleb vaatlejana Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liige. Kõnealustel koosolekutel võivad osaleda ka lepinguga hõlmatud kalandussektori esindajad.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 a (uus)
		Artikkel 4 a
		Komisjon edastab Euroopa Parlamendile lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitee koosolekute järeldused. Protokolli viimasel kohaldamisaastal ja enne uue lepingu allkirjastamist selle pikendamiseks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohaldamise kohta.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 b (uus)
		Artikkel 4 b
		Kooskõlas finantsmääruse1 artikli 30 lõikega 3 ja Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni (läbipaistvuse kohta finantsküsimustes)2 vaimus avaldab komisjon oma veebilehel igal aastal ELi rahalistest vahenditest lõplike abisaajate loetelu.
		________ 1 Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1). 2 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0051.

Majanduskriisist mõjutatud Euroopa kalalaevastik *

184k

24k

Euroopa Parlamendi 10. juuli 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Liidu kalalaevastike ümberkorraldamist (KOM(2008)0454 − C6-0270/2008 − 2008/0144(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0454),

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 36 ja 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0270/2008);

– võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 134;

1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Romide loendus Itaalias

128k

57k

Euroopa Parlamendi 10. juuli 2008. aasta resolutsioon etnilise päritolu alusel Itaalias romide loenduse kohta

P6_TA(2008)0361

B6-0348/2008

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse inimõigusi ja põhivabadusi, võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid, õigust väärikusele, eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, lapse õigusi, vähemustesse kuuluvate isikute õigusi, mida tunnustavad inimõigusi ja põhivabadusi kaitsevad rahvusvahelised ja Euroopa konventsioonid, eelkõige ÜRO lapse õiguste konventsioon, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigus(1) ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta;

– võttes arvesse aluslepinguid, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6 ja 7, EÜ asutamislepingu artiklit 13 (sammud, et võidelda diskrimineerimisega muu hulgas soo, rassilise või etnilise päritolu alusel), artiklit 12 (kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld), artiklit 17 (liidu kodakondsus), artiklit 18 (liikumisvabadus), artiklit 39 ja sellele järgnevaid artikleid (tööjõu vaba liikumine);

– võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust)(2) ning eelkõige otsese ja kaudse diskrimineerimise mõisteid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil)(3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel)(4);

– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti ühenduse vahendite ja poliitika kohta romide kaasamiseks (SEK(2008)2172) ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2008. aasta aruannet;

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone muu hulgas romide, rassismi ja ksenofoobia ning diskrimineerimisvastaste meetmete ja liikumisvabaduse kohta, eelkõige 28. aprilli 2005. aasta resolutsioon romide olukorra kohta Euroopa liidus(5), 1. juuni 2006. aasta resolutsioon romi naiste olukorra kohta Euroopa Liidus(6), 15. novembri 2007. aasta resolutsioon direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) kohaldamise kohta(7), 13. detsembri 2007. aasta resolutsioon Euroopas sageneva äärmusluse vastase võitluse kohta(8) ning 31. jaanuari 2008. aasta resolutsioon romisid käsitleva Euroopa strateegia kohta(9);

– võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A. arvestades, et EL on väärtuste ühendus, mis põhineb demokraatial ja õigusriigi põhimõtetel, inimõigustel ja põhivabadustel, võrdõiguslikkusel ja mittediskrimineerimisel, hõlmates ka vähemustesse kuuluvate isikute kaitset, ning arvestades, et EL on võtnud endale kohustuse võidelda rassismi ja ksenofoobia vastu, samuti diskrimineerimise vastu EÜ asutamislepingu artiklites 12 ja 13 osutatud mis tahes alustel;

B. arvestades, et kõnealuseid väärtusi rakendatakse ELis läbi ülalnimetatud diskrimineerimisvastaste ja liikumisvabaduse direktiivide kaudu, samuti neid toetava poliitika kaudu, ning liikmesriigid on kohustatud neid täiel määral rakendama ja hoiduma tegudest, mis võivad neid rikkuda;

C. arvestades, et oma ülalnimetatud 31. jaanuari 2008. aasta resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament liikmesriikidelt lahenduse leidmist probleemile seoses romide slummidele ja ebaseaduslike laagritega, kus puuduvad igasugused hügieeni- ja turvanormid ning suur hulk romi lapsi sureb neis ohutustormide eiramise tõttu aset leidvate koduste õnnestuste, peamiselt tulekahju tagajärjel;

D. arvestades, et romid kuuluvad rassismi ja diskrimineerimise peamiste sihtmärkide hulka, nagu on näidanud hiljutised vahejuhtumid seoses romide vastu suunatud rünnakute ja agressioonidega Itaalias ja Ungaris ning nagu on täiendavalt rõhutatud hiljutistes Eurobaromeetri uuringutes;

E. arvestades, et komisjon rõhutab omaülalnimetatud talituste töödokumendis, et liikmesriikidele on juba kättesaadav rida ELi õigusakte ja rahastamisvahendeid ning meetmeid, et võidelda romide diskrimineerimise vastu ning edendada romide kaasatust ja integratsiooni, eelkõige vahetades ja edendades häid tavasid kõnealuses valdkonnas;

F. arvestades, et romide puhul on tegemist rahvusriigita üleeuroopalise etnilis-kultuurilise kogukonnaga ning seega lasub ELil konkreetne vastutus töötada koos liikmesriikidega välja romisid käsitlev ELi strateegia ja poliitika;

G. arvestades, et 21. mail 2008. aastal andis Itaalia valitsus välja dekreedi erakorralise seisukorra kehtestamise kohta seoses nomaadide asundustega Campania, Lazio ja Lombardia piirkonnas(10), mis põhineb 24. veebruari 1992. aasta seadusel nr 225 kodanikukaitse kohta, millega antakse valitsusele õigus kehtestada erakorraline seisukord loodusõnnetuste, katastroofide või muude sündmuste korral, millele tuleb nende raskust ja ulatust arvesse võttes astuda vastu erakorraliste volituste ja vahendite kasutamisega;

H. arvestades, et kõnealusele dekreedile järgnesid 30. mail 2008. aastal peaministri täiendavad korraldused (ordinanze)(11):

	–	määrata Rooma, Milano ja Napoli prefektid romide eriolukorra volinikeks (Comissari delegati);
	–	anda neile erakorralised volitused isikute tuvastamiseks, kaasa arvatud alaealiste isikute tuvastamiseks ning sealhulgas sõrmejälgede võtmiseks;
	–	volitada neid võtma vajalikke meetmeid nende vastu, kes on välja saadetud või kes võidakse välja saata haldus- või kohtulike meetmete tagajärjel;
	–	võimaldada neile mööndusi (kuid piiramata siiski õigusriigi põhimõtete ja ELi õiguse kohaldamist) rea õigusaktide osas, mis käsitlevad väga erinevaid küsimusi, mis mõjutavad põhiseaduslikke õigusi (näiteks õigus olla teavitatud halduskorrale, nt daktüloskopeerimisele allutamise korral, ning nõue, et isikud peaksid enne isikusamasuse kontrolli, mis hõlmab pildistamist, daktüloskopeerimist või antropomeetriliste andmete kogumist, näima ohtlikud, käituma kahtlaselt või keelduma oma isiku tõendamisest);

arvestades, et dekreedis on erakorraline seisukord kehtestatud üheks aastaks, kuni 31. maini 2009. aastal;

J. arvestades, et Itaalia siseminister on korduvalt teatanud, et sõrmejälgede võtmise eesmärgiks on Itaalias elavate romide loendamise läbiviimine ning et ta kavatseb lubada daktüloskopeerimist laagrites elevate romide puhul, kaasa arvatud alaealised, kaldudes kõrvale tavapärastest seadustest, kinnitades, et Itaalia jätkab kõnealuseid isikute tuvastamise toiminguid, mis viiakse Milanos, Roomas ja Napolis lõpule enne 15. oktoobrit 2008;

K. arvestades, et daktüloskopeerimist Itaalias juba teostatakse, eriti Milanos ja Napolis, ning arvestades, et vastavalt valitsusväliste organisatsioonide poolt esitatud teabele säilitatakse niisuguseid andmeid prefektide poolt andmebaasis;

L. arvestades, et volinikud Barrot ja Špidla on sellega seoses rõhutanud võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtete tähtsust ELis ning pakkunud välja uue horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi kinnitades, et ELi õigus keelab selgelt diskrimineerimise rassilise ja etnilise päritolu alusel;

M. arvestades, et UNICEF, Euroopa Nõukogu peasekretär ja Euroopa Nõukogu inimõiguste komissar on väljendanud oma muresid, samas kui komissar on saatnud Itaalia valitsusele märgukirja muu hulgas rassismi, ksenofoobia ja romide inimõiguste kaitse kohta;

N. arvestades, et Itaalia Andmekaitse Amet palus pädevatelt asutustelt, eelkõige Rooma, Milano ja Napoli prefektidelt, teavet romide, kaasa arvatud alaealiste, daktüloskopeerimise võimalikkuse kohta, väljendades muret asjaolu pärast, et sellega võib kaasneda diskrimineerimine, mis võib ühtlasi mõjutada üksikisiku väärikust, eriti alaealiste puhul,

1. nõuab tungivalt, et Itaalia ametivõimud hoiduksid romide, kaasa arvatud alaealiste, sõrmejälgede kogumisest ning juba kogutud sõrmejälgede kasutamisest enne komisjoni lubatud oodatavat hinnangut kavandatavatele meetmetele, kuna see oleks selge ja otsene diskrimineerimine rassilise ja etnilise päritolu alusel, mis on keelatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 14 alusel, ning veelgi enam oleks see diskrimineerimine romi päritolu ELi kodanike ning muude kodanike vahel, kelle suhtes ei nõuta niisuguste menetluste kohaldamist;

2. jagab UNICEFi muresid ning peab laste kaitsmise eesmärgil lubamatuks rikkuda nende põhiõigusi ja tunnistada nad kuritegelikuks, jagab samuti Euroopa Nõukogu ja paljude valitsusväliste organisatsioonide ja usukogukondade väljendatud muresid, ning on seisukohal, et romide laste õigusi saab kõige paremini kaitsta võrdse juurdepääsu tagamise teel kvaliteetsele haridusele, eluasemele ja tervishoiule kaasamis- ja integratsioonipoliitika raames ning nende kaitsmise teel ekspluateerimise eest;

3. kutsub liikmesriike üles otsustavalt sekkuma saatjata alaealiste ärakasutamise peatamiseks, hoolimata viimaste rahvusest ja kodakondsusest; kutsub liikmesriike sellise olukorra puhul, kus ohustatud alaealiste identifitseerimine osutub vajalikuks, teostama seda üksikjuhtumite kaupa tavapäraste ja mittediskrimineerivate meetodite abil, järgides täiel määral õiguslikke tagatisi ja õiguskaitse põhimõtteid;

4. ühineb komisjoni arvamusega, et niisugused teod rikuvad otsese ja kaudse diskrimineerimise keeldu, nagu on eelkõige sätestatud direktiivis 2000/43/EÜ ning EÜ asutamislepingu artiklites 12, 13 ning 17 kuni 22;

5. kinnitab veel kord, et tõrjutust suurendav poliitika ei saa kuritegevuse vastu võitlemisel olema kunagi tulemuslik ega aita kaasa kuritegude ärahoidmisele või julgeolekule;

6. mõistab jäägitult ja ühemõtteliselt hukka kõik rassismi ja diskrimineerimise vormid, mis on suunatud romidele ja muudele nn mustlasteks peetavatele isikutele;

7. kutsub liikmesriike üles vaatama läbi ja tunnistama kehtetuks seadused ja meetmed, mis diskrimineerivad romisid otseselt või kaudselt rassilise ja etnilise päritolu alusel, ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles teostama järelevalvet aluslepingute ning diskrimineerimisvastaste ja liikumisvabadust käsitlevate direktiivide kohaldamise üle liikmesriikide poolt, et tagada nende järjekindel ja täiel määral rakendamine ning võtta vajalikke meetmeid, kui see nii ei ole;

8. kutsub komisjoni üles hindama põhjalikult Itaalia valitsuse poolt vastu võetud õigusloomega seotud meetmeid ja rakendusmeetmeid, et kontrollida nende vastavust ELi aluslepingutele ja ELi õigusele;

9. väljendab muret kinnituse pärast – mis sisaldub Itaalia valitsuse poolt välja antud haldusdekreetides ja -korraldustes –, et romide laagrite asumine suurlinnade ümber kujutab endast tõsist sotsiaalset häireolukorda, mõjutades avalikku korda ja julgeolekut, mis õigustab üheaastast nn erakorralist seisukorda;

10. tunneb muret asjaolu pärast, et tulenevalt erakorralise seisukorra kehtestamisest võivad seadustest kõrvale kaldudes võtta erakorralisi meetmeid prefektid, kellele on delegeeritud volitused rakendada kõiki meetmeid, sealhulgas sõrmejälgede kogumine, mis põhinevad seadusel, mis käsitleb kodanikukaitset loodusõnnetuste, katastroofide või muude sündmuste korral ning mis ei ole kõnealusel konkreetsel juhul asjakohane ega proportsionaalne;

11. kutsub nõukogu ja komisjoni üles täiendavalt tugevdama romisid käsitlevat ELi poliitikat romisid käsitleva ELi strateegia algatamise teel, et toetada ja edendada liikmesriikide ja valitsusväliste organisatsioonide meetmeid ja projekte, mis on seotud romide, eelkõige romi laste, integratsiooni ja kaasamisega;

12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama romisid käsitleva ELi strateegia raames ning romide kaasamise aastakümne 2005-2015 kontekstis õigusakte ja meetmeid, et toetada romide kogukondi nende integratsiooni edendamise teel kõikides valdkondades, käivitada rassismivastaseid ja diskrimineerimisvastaseid programme koolides, töökohal ja meedias ning edendada oskusteabe ja parimate tavade vahetamist;

13. kordab sellega seoses ELi ja riiklikul tasandil strateegiate väljatöötamise tähtsust, kasutades täiel määral ELi rahaliste vahendite pakutavaid võimalusi, et kaotada romide segregatsioon hariduses, tagada romide lastele võrdne juurdepääs heatasemelisele haridusele (tavaharidussüsteemis osalemine, spetsiaalsete stipendiumide ja koolitusprogrammide sisseviimine), tagada romide juurdepääs tööturgudele ja seda parandada, anda võrdne juurdepääs ravikindlustus- ja sotsiaalkindlustushüvitistele, võidelda diskrimineerivate tegevuste vastu eluaseme pakkumise valdkonnas ja suurendada romide osalemist ühiskondlikus, majandus-, kultuuri- ja poliitilises elus;

14. tervitab komisjoni poolt diskrimineerimisvastase töörühma loomist, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide esindajad, ning nõuab Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni kaasamist ja et sel oleks täielik juurdepääs töörühma tööle; kutsub oma pädevat komisjoni üles astuma kõnealuses küsimuses dialoogi liikmesriikide parlamentidega;

15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogu peasekretärile, Euroopa Nõukogu inimõiguste komissarile, UNICEFile ja Itaalia Andmekaitse Ametile.

(1)	Eriti otsus kohtuasjas D.H. ja teised v Tšehhi Vabariik [GC], nr. 57325/00, EIÕK 2007 - (13.11.07).
(2)	EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
(3)	ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.
(4)	EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(5)	ELT C 45 E, 23.2.2006, lk 129.
(6)	ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 283.
(7)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0534.
(8)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0623.
(9)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0035.
(10)	Gazzetta Ufficiale (Itaalia Riigi Teataja) nr 122, 26.5.2008, lk 9.
(11)	Nr 3676 Lazio kohta, nr 3677 Lombardia kohta ja nr 3678 Campania kohta, Gazzetta Ufficiale nr 127, 31.5.2008, vastavalt lk 7, 9 ja 11.

Olukord Hiinas peale maavärinat ja enne olümpiamänge

163k

42k

Euroopa Parlamendi 10. juuli 2008. aasta resolutsioon olukorra kohta Hiinas pärast maavärinat ja enne olümpiamänge

P6_TA(2008)0362

RC-B6-0340/2008

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni looduskatastroofi kohta Hiinas(1);

– võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Tiibeti kohta(2),

– võttes arvesse oma 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina tippkohtumise ning ELi ja Hiina vahelise dialoogi kohta inimõiguste küsimuses(3);

– võttes arvesse 15. mail 2008. aastal Brdos, Sloveenias toimunud ELi ja Hiina inimõiguste dialoogi 25. vooru tulemusi;

– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A. arvestades, et nii Hiina kui Euroopa Liit püüavad aidata kaasa rahu, turvalisuse ja säästva arengu edendamisele maailmas;

B. arvestades 12. mail 2008 Hiina edelaosa raputanud tugeva maavärinaga kaasnenud purustuste ulatust; arvestades, et maavärin nõudis kümneid tuhandeid inimelusid, eelkõige Sichuani provintsis; arvestades, et viimastel andmetel on maavärina tagajärjel kannatanud 10 miljonit inimest ja hukkunud peaaegu 70 000 inimest, sealhulgas tuhanded koolilapsed, kelle õpperuumid kokku varisesid;

C. arvestades, et Hiina valitsus võttis erakorralisi hädaabimeetmeid, saates laastatud piirkonna elanikele appi eritöötajaid, sealhulgas osa sõjaväest ja meditsiinipersonali;

D. arvestades kogu Hiina elanikkonna ja rahvusvahelise üldsuse erilisi solidaarsusavaldusi ja jõupingutusi loodusõnnetuse ohvrite abistamiseks;

E. arvestades, et Tiibeti avamine turistidele ja ajakirjanikele ei tohiks jääda nn suhtekorraldusürituseks, vaid peab kaasa tooma ajakirjanike, meediakanalite ja turistide tegeliku pääsu Tiibeti piirkonda;

F. arvestades Rahvusvahelise Olümpiakomitee kokkuvõtvat avaldust, milles rõhutati, et 2008. aasta olümpiamängude andmine Hiinale aitab kaasa riigi avamisele ja inimõiguste olukorra paranemisele,

1. avaldab rahulolu arengute üle ELi ja Hiina vahelistes suhetes, sektoripõhise dialoogi üle ning tiheda koostöö üle erinevates globaalsetes küsimustes;

2. kutsub Hiina võime üles võtma arvesse, et maavärina õigeaegne prognoosimine on üheks riigi arengu näitajaks; rõhutab, et juhul, kui Hiinas peaks aset leidma veel üks loodusõnnetus, mis on ebatõenäoline, kuid siiski võimalik, on äärmiselt oluline reageerida aktiivselt ja õigeaegselt teadlaste poolt võimudele tehtavatele hoiatustele;

3. tervitab dalai-laama esindajate ja Hiina võimude vaheliste kontaktide taastamist pärast 2008. aasta märtsis Lhasas aset leidnud sündmusi; julgustab pooli neid kontakte tugevdama, et panna alus vastastikusele usaldusele, ilma milleta pole võimalik jõuda mõlema poole jaoks vastuvõetava poliitilise lahenduseni;

4. avaldab kahetsust, et kuigi suhetes Hiinaga on olulist edu saavutatud kaubandus- ja majandusvaldkonnas, ei ole sellega kaasnenud märkimisväärseid tulemusi inimõiguste ja demokraatia küsimustes;

5. taunib asjaolu, et inimõiguste olukord Hiinas tekitab jätkuvalt muret inimõiguste laialdase ja süstemaatilise rikkumise tõttu; tuletab meelde Hiina võetud kohustusi inimõiguste alal, kui talle usaldati olümpiamängude korraldamine;

6. mõistab hukka surmanuhtluse sagedase kasutamise Hiinas ja kutsub Hiina võime üles kehtestama moratooriumi hukkamistele;

7. avaldab kahetsust selle üle, et rahvusvahelise üldsuse üleskutsed ei ole aidanud peatada Hiina võime korraldamast 14. märtsi 2008. aasta Tiibeti rahutuste järel karistusaktsioone, mille raames Lhasa meeleavaldusel osalenuid jälitatakse, peetakse kinni ja vahistatakse meelevaldselt ning omastele ei anta teavet nende asukoha kohta, ehkki Hiina seadustes on see ette nähtud; kutsub Hiina võime üles peatama olümpiarahu pikaajalise traditsiooni nimel olümpiamängude ajaks oma patriootliku ümberkasvatamise kampaaniat, mis on alates aprilli algusest muutunud üha intensiivsemaks;

8. märgib tunnustavalt, et Hiina ei kõhelnud võtmast Sichuani piirkonna maavärina ohvrite abistamisel vastu rahvusvahelise üldsuse abi, lihtsustades vabatahtlike humanitaarabi organisatsioonide tegevust abi jagamisel;

9. rõhutab, kui tähtis on kannatada saanud piirkonna ülesehitamisel Euroopa Liidu, liikmesriikide ja rahvusvahelise üldsuse toetus;

10. palub Hiinal täita inim- ja vähemuste õiguste kaitse ning demokraatia ja õigusriigi edendamise vallas võetud kohustusi, millele viitas Rahvusvaheline Olümpiakomitee, kui otsustas anda Hiinale olümpiamängude korraldamise õiguse;

11. kutsub Hiina võime üles haarama kinni ajaloolisest võimalusest tõestada kogu maailmale, et olümpiamängude andmine Pekingile on võimaldanud parandada inimõiguste olukorda, andes armu kõigile poliitvangidele ja vangistuses viibivatele inimõiguste aktivistidele, sealhulgas pärast 2008. aasta märtsi vastuhakku Tiibetis vangistatud isikutele (välja arvatud loomulikult vägivaldsete kuritegude toimepanijatele); kutsub lisaks sellele Hiina võime üles peatama maalt linna tulijate ja etniliste vähemuste diskrimineerimist ning hoiduma põhiõiguste rikkumistest teada andvate ametiühinguaktivistide, juristide ja ajakirjanike tagakiusamisest; kordab oma veendumust, et selliste isikute vangistamine on vastuolus üleüldise ja tunnustatud rahvaste õigusega;

12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ning Rahvusvahelise Olümpiakomitee juhatusele.

(1)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0232.
(2)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0119.
(3)	Vastu võetud tekstid, P6_TA(2007)0622.

Komisjoni laienemisstrateegia dokument

214k

53k

Euroopa Parlamendi 10. juuli 2008. aasta resolutsioon komisjoni 2007. aasta laienemisstrateegia dokumendi kohta (2007/2271(INI))

P6_TA(2008)0363

A6-0266/2008

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni teatist "Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastateks 2007–2008" (KOM(2007)0663);

– võttes arvesse oma 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni laienemist käsitleva komisjoni 2005. aasta strateegiadokumendi kohta(1) ning 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta laienemisstrateegia ja peamiste väljakutsete osas aastatel 2006–2007(2);

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lääne-Balkani riikide, Türgi ja Euroopa naabruspoliitika Euroopa partnerite kohta;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6-0266/2008),

A. arvestades, et ELi laienemisstrateegial on nii sise- kui ka välismõõde;

B. arvestades, et kõnealuse strateegia välismõõde tähendab Euroopa standardite kohaste reformide, demokraatia, inimõiguste austamise, rahu ja stabiilsuse ning jõukuse edendamist;

C. arvestades, et laienemisstrateegia sisemõõde mõjutab otseselt ELi võimet järgida oma poliitikaeesmärke ning saavutada veelgi tihedam liit vastavalt aluslepingutele;

D. arvestades, et vaja on poliitiliselt ühtset ELi, mis on võimeline arendama ambitsioonikat solidaarsus- ja stabiilsuspoliitikat;

E. arvestades, et vastavalt Rooma lepingule võib iga Euroopa riik esitada liidu liikmeks astumise avalduse;

F. arvestades, et kuna varasemad laienemised on olnud vaieldamatult edukad nii ELi kui ka ühinenud liikmesriikide seisukohast ning parandanud kogu Euroopa stabiilsust, arengut ja heaolu, on oluline luua ka tulevaste laienemiste edukuse tagamiseks vajalikud tingimused;

G. arvestades, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingud annavad olulise ja eduka panuse ELi ja Lääne-Balkani riikide vahelistesse suhetesse, pidades silmas nende integreerimist Euroopasse, ning edendavad piirkondlikku koostööd;

H. arvestades, et 2003. aastal Thessalonikis ja 2006. aastal Brüsselis peetud Euroopa Ülemkogu kohtumistel kinnitati veel kord ELi kavatsust täita oma kohustusi Kagu-Euroopa ja Lääne-Balkani riikide ees;

I. arvestades, et Euroopa Ülemkogu poolt 2006. aasta detsembris kinnitatud uue konsensuse aluseks on sellised põhimõtted nagu kohustuste täitmise kindlustamine, tingimuste aus ja täpne täitmine ning parem teabevahetus avalikkusega;

J. arvestades, et laienemisstrateegia on midagi hoopis enamat kui läbirääkimiste pidamise metoodika, ning et see peegeldab omal moel keskset tõekspidamist, et EL on ühiste väärtustega ühendus, ning on keerukalt seotud arutlustega ELi eesmärkide ja tulemuslikkuse, tema tuleviku ja rolli üle naaberriikides ning maailmas;

K. arvestades, et eelnimetatud komisjoni teatises esitatud ühinemisläbirääkimiste pidamise metoodika ja kriteeriumid pälvivad täielikku toetust ning neid tuleks täpselt kohaldada, ja arvestades, et poliitilised kaalutlused ei tohiks üles kaaluda nimetatud kriteeriumide ranget järgimist;

L. arvestades, et ELi laienemisstrateegia peaks olema osa laialdasest poliitiliste vahendite spektrist, mis peab tugevdama demokraatiat ja looma stabiilsuse ja sotsiaalse arengu ELi naaberriikides ning tugevdama ELi rolli maailmas;

M. arvestades, et kõnealused poliitikad peaksid hõlmama erinevaid olukordi ELi naabruskonnas, eelkõige riikides, kes on kandidaatriigi staatuses ja on alustanud liitumisläbirääkimisi või kes on kandidaatriigi staatuses, kuid ei ole veel läbirääkimisi alustanud, või kellel on liikmeks saamise väljavaateid, kelle eesmärk on Euroopasse integreerumine või kes lihtsalt soovivad ELiga tihedaid naabrussuhteid;

N. arvestades, et kõnealused poliitikad peaksid olema üksteisest sõltumatud ega tohiks piirata õigusnormide kohaldamist, mis vajalike sise- ja välistingimuste täitmise korral võimaldavad asjaomasel riigil liikuda oma suhetes ELiga järgmisse faasi;

O. arvestades, et Euroopa naabruspoliitika idapoolseid partnereid saab selgelt lugeda Euroopa riikideks ja mõned neist on nimetanud oma tulevase eesmärgina liiduga ühinemist;

P. arvestades, et parlamendi ülalnimetatud 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni kohaselt peaksid liidu liikmeks saamise väljavaatega riikidel olema tihedad kahe- või mitmepoolsed suhted ELiga, mis vastavad nende erivajadustele ja -huvidele; arvestades, et selline võimalus, mis pakub laia tegevusvariantide valikut, annaks partnerriikidele stabiilse pikaajalise perspektiivi institutsioonilisteks suheteks ELiga ning looks asjaomastes riikides vajaliku stiimuli rahu ja stabiilsuse tugevdamiseks, inimõiguste austamiseks ning demokraatlikeks ja majandusreformideks;

Q. arvestades, et sama resolutsiooni kohaselt võivad kõik tunnustatud liikmekssaamise võimalustega riigid ise otsustada, kas nad soovivad kasutada niisuguseid mitmepoolseid kokkuleppeid kui vahejärku enne täisliikme staatuse saamist;

R. arvestades, et ELi laienemisstrateegiat tuleb ka sisuliselt selgitada ja edastada praeguse ja tulevase ELi kodanikele, et tagada nende täielik teadlikkus kõnealustest poliitikasuundumustest ning suurendada üldsuse toetust ELi kohustustele oma naabrite ees, tagades sellega ELi kui partneri usaldusväärsuse ja solidaarsuse ning püüdes samal ajal reageerida põhjendatud muredele,

1. nõustub komisjoniga selles, et varasemad laienemised on olnud väga edukad ning toonud kasu nii ELi vanadele kui ka uutele liikmesriikidele, tugevdades majanduskasvu, edendades sotsiaalset progressi ning tuues Euroopasse rahu, stabiilsuse, vabaduse ja jõukuse; arvab, et varasematest laienemistest on võimalik õppida ning et laienemisprotsessi edasise täiustamise aluseks peavad olema senised positiivsed kogemused;

2. kinnitab kõigile kandidaatriikidele ja selge liidu liikmeks saamise väljavaatega riikidele (mõistes, et seejuures on vältimatu kõigi 1993. aasta Kopenhaageni kriteeriumide täielik ja range täitmine) parlamendi kindlat seisukohta, et EL peab pingutama uute liikmete vastuvõtmise võime suurendamiseks ja et nimetatud võimega tuleb täiel määral arvestada;

3. sellega seoses tuletab meelde, et endise Jugoslaavia riikide jaoks on vältimatu eeltingimus täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga;

4. on seisukohal, et ELi laienemisstrateegia peaks olema kooskõlas ELi lepingu sätetega ja kajastama ELi juba võetud kohustusi, samuti looma tasakaalu ELi geostrateegiliste huvide, väljaspool ELi piire aset leidvate poliitiliste arengute mõju ja ELi võime vahel võtta vastu uusi liikmeid, kaasa arvatud võime tulla toime tulevaste liidusiseste ja -väliste väljakutsetega ning viia ellu oma poliitilise integratsiooni kava;

5. sellega seoses tuletab meelde vajadust viia läbi vajalikud sisereformid, mille eesmärk on muuhulgas tõhususe suurendamine, sotsiaalne ühtekuuluvus ja demokraatliku vastutuse tugevdamine;

6. tuletab meelde, et võime võtta vastu uusi liikmeid seondub ELi suutlikkusega määrata teataval ajahetkel kindlaks ning seejärel saavutada oma poliitilised eesmärgid, milleks on eelkõige liikmesriikide majandus- ja sotsiaalse arengu edendamine ning kõrge tööhõive tase, oma identiteedi ja rahvusvahelisel areenil tegutsemise võime kindlustamine, nii liikmesriikide kui ka Euroopa kodanike õiguste ja huvide edendamine, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, ühenduse õigustiku säilitamine ja arendamine ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale;

7. on seisukohal, et uute liikmete vastuvõtuvõime kontseptsioon koosneb neljast osast:

	i)	läbirääkijariigid peaksid mitte kahjustama, vaid tugevdama ELi võimet säilitada oma poliitiliste eesmärkide täitmise suunas liikumise tempot;
	ii)	ELi institutsiooniline raamistik peaks suutma pakkuda tõhusat ja tulemuslikku valitsemist;
	iii)	ELi rahalised vahendid peaksid olema piisavad, et vastata sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse ning ELi ühiste poliitikavaldkondade väljakutsetele;
	iv)	peaks olema kehtestatud kõikehõlmav teabevahetusstrateegia üldsuse teavitamiseks laienemise tagajärgedest;

8. rõhutab, et laienemisstrateegia usaldusväärsuse ja tulemuslikkuse tõstmiseks peavad ka liikmesriigid Kopenhaageni kriteeriume täiel määral tunnustama ja täitma, et mitte nõuda kandidaatriikidelt kõrgemaid standardeid kui need, mida kohaldatakse mõnes ELi osas;

9. lisaks tuletab meelde, et iga uue liikmesriigi majandusstruktuur ja huvid võivad mõjutada ELi poliitikavaldkondade ja eelarve suundumusi ning et vajalikud poliitilised muudatused võivad muuta kogu ELi olemust; tuletab meelde, et tugeva ühtekuuluvustundega riikide ja kodanike ühenduse aluseks peavad olema ühtsed poliitikad ja huvide solidaarsus;

10. on seisukohal, et 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemisel ja järgmiste finantsraamistike kavandamisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta edasiste võimalike laienemiste eelarvelisi ning ka laiemaid majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid;

11. on samuti veendunud, et iga uus liikmesriik peaks püüdma enne ELiga ühinemist lahendada oma tähtsamad siseprobleemid, eelkõige tema territooriumi ja põhiseadusliku korraga seotud küsimused; on seisukohal, et iga sellise riigiga peetavate läbirääkimiste eel ja nende käigus peaks EL aitama neid probleeme lahendada;

12. kiidab heaks rõhuasetuse konsolideerimisele, tingimuslikkusele ja teabevahetusele kui ELi laienemisstrateegia juhtpõhimõtetele;

13. on seisukohal, et igale laienemisele peab järgnema piisav konsolideerumise ja poliitilise koondumise aeg, ehk teisisõnu ELi poliitikavaldkondade ja vahendite tõsine ümberhindamine, et vastata Euroopa kodanike ootustele ja tagada ELi kui poliitilise projekti elujõulisus;

14. tunneb muret selle pärast, et laienemine ilma piisava konsolideerumise ja ettevalmistusteta võib negatiivselt mõjutada ELi sisemist ühtekuuluvust ja tõsiselt kahandada tema tegutsemisvõimet, kuna see nõrgestaks tema institutsioone, muudaks liikmesriigid välissurvele vastuvõtlikumaks ja õõnestaks ELi kui ülemaailmse partneri usaldusväärsust;

15. usub samuti, et laienemise ja seega ka ELi poliitilise integratsiooni protsess saab olla edukas vaid juhul, kui igas kandidaatriigis on ELi liikmeks saamisele selge ja pikaajaline avalikkuse toetus; on seepärast seisukohal, et edasise laienemisega peab kaasnema kooskõlastatud teabevahetuspoliitika, millesse on kaasatud kõik ELi institutsioonid ja liikmesriikide valitsused, samuti kodanikuühiskonna esindajad, ning mille eesmärk on selgitada ELi kodanikele laienemise poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi eeliseid; tuletab seepärast liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele meelde, et nende kohus on üldsust piisavalt teavitada varasemate laienemiste positiivsetest saavutustest, käimasolevate läbirääkimiste hetkeseisust ja uute liikmesriikide liidu liikmeks saamisega seotud küsimustest;

16. on seisukohal, et liidu liikmelisuse väljavaatega riigid peaksid tegema kõik selleks, et oma üldsusele selgitusi anda, seda kaasata ja avalikku arvamust ELiga ühinemiseks ette valmistada, kaasates algusest peale sellesse protsessi kodanikuühiskonna;

17. on samuti veendunud, et laienemisstrateegiat peaksid toetama mitmekülgsemad välislepingute raamistikud ning et need saaks kujundada üksteisega seotud kontsentriliste ringidena, mille puhul riikidel võimaldatakse rangete, kuid selgete välis- ja sisetingimuste täitmisel soovi korral liikuda ühest staatusest teise, kui nad vastavad iga konkreetse raamistiku kriteeriumidele;

18. kinnitab, et Euroopa naabruspoliitikas osalemine ei asenda ei põhimõtteliselt ega praktiliselt liidu liikme staatust ega tähenda etappi, mis peab viima liikmeks saamiseni; on seisukohal, et ELi laienemisstrateegia ja naabruspoliitika vaheline kontseptuaalne, juriidiline ja poliitiline lõhe tuleb ületada, et vastata ELi idapoolsete naabrite ootustele; on veendunud, et komisjoni tugevdatud naabruspoliitika ei ole selleks piisav, kuigi see on juba positiivne samm õiges suunas, ning et on vaja sisulisemat kvalitatiivset muudatust;

19. soovitab seepärast, et nende idapoolsete naaberriikide osas, kellel, arvestades nende poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning ELi praegust võimet uusi liikmeid vastu võtta, ei ole praegu liikmesriigiks saamise väljavaateid, kuid kes samas vastavad teatavatele demokraatlikele ja majanduslikele tingimustele, peaks EL looma ühisel poliitikal rajaneva ala, mis hõlmab eelkõige õigusriiki, demokraatiat ja inimõigusi, välis- ja julgeolekupoliitika alast koostööd, majandus- ja rahandusküsimusi, kaubandust, energeetikat, transporti, keskkonna- ja justiitsküsimusi, julgeolekut, rännet, viisavabadust ja haridust; on seisukohal, et need ühised poliitikad peaksid järgima üldist eesmärki aidata idapoolsetel naabritel järk-järgult saavutada ELi standardid ja avada nõnda tee nende tihedamaks integreerumiseks Euroopasse; on ka veendunud, et ülalnimetatud ühispoliitikad tuleks kujundada ühiselt koos osalevate riikidega spetsiaalsete otsustusmehhanismide alusel ja nende jaoks tuleks eraldada piisavalt finantsabi; suhtub positiivselt 26.–27. mai 2008. aasta üldasjade ja välissuhete nõukogul esitatud Poola ja Rootsi ettepanekusse partnerluse kohta idapoolsete riikidega, eeldusel et ettepanekus sisalduvat algatust hakatakse järgima ELi raames;

20. tervitab ELi raames algatuse "Barcelona protsess: Vahemere piirkonna liit" taaskäivitamist kui positiivset sammu suhetes ELi lõunanaabritega; arvab, et see uus areng toetab argumente mitmepoolsete lepinguliste erisuhete loomise kasuks ka ELi idanaabritega, kellel erinevalt lõunapoolsetest partneritest on Euroopaga seoses selged ambitsioonid ja väljavaated; tuletab meelde, et kõnesolevate suhete esimene samm peaks olema vabakaubanduspiirkonna loomine, millele järgneksid laiendatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP +), Euroopa Rahvaste Ühenduse või konkreetsete piirkondlike koostööraamistike põhimõttel toimivad tihedamad suhted;

21. ülalnimetatud konkreetsete piirkondlike koostööraamistikega seoses kordab, kui tähtis on välja töötada keerukam ja põhjalikum ELi Musta mere piirkonna strateegia, mis läheb praegusest sünergiaalgatusest kaugemale ja näeb ette Musta mere koostöölepingu sõlmimise, kuhu peaksid võrdsete partneritena kuuluma EL, Türgi ja kõik Musta mere äärsed riigid ning kuhu püütaks täielikult kaasata Venemaa ja millest võiks hiljem kujuneda Musta mere Liit; usub, et selline mitmepoolne raamistik mitte ainult ei pakuks kaasatud riikidele võimalust tugevdada oma koostööd ELiga mitmesugustes poliitikavaldkondades, vaid võimaldaks ELil ka aktiivsemalt tegutseda piirkonna konfliktidele rahumeelsete lahenduste leidmisel ja anda nõnda positiivne panus piirkonna julgeolekusse;

22. arvab samas, et selgelt tunnustatud ELi liikmeks saamise väljavaadetega riigid, kellel aga tuleb kandidaatriigi staatuse jaoks vajalike poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste täitmiseks veel palju ära teha, võiksid täieliku vabatahtlikkuse põhimõttel kasulikult osaleda ülalnimetatud kahe- või mitmepoolsete raamistikega sarnanevates struktuurides; tuletab meelde, et niisugune vaheaste aitaks kasutusele võtta kõiki ELi käsutuses olevaid vahendeid, et abistada asjaomaseid riike liikumisel täisliikme staatuse poole;

23. väljendab sellega seoses heameelt komisjoni 5. märtsi 2008. aasta teatise "Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaadete avardamine" (KOM(2008)0127) üle, milles on kavandatud hulgaliselt meetmeid selle piirkonna riikide toetamiseks jõupingutustes ELiga liitumise suunas ning suhete süvendamiseks nendega nii kaubanduse, energeetika, hariduse kui ka teadustegevuse valdkonnas; väljendab rahulolu stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingute sõlmimise üle 7. novembril 2007. aastal Serbia Vabariigiga ning 16. juunil 2008. aastal Bosnia ja Hertsegoviinaga, pidades seda järjekordseks sammuks ELi sidemete tugevdamisel antud piirkonnaga; sellega seoses nõuab Lääne-Balkani riikidega viisatingimuste liberaliseerimiseks peetavate läbirääkimiste kiirendamist, et soodustada nende osalemist ühenduse programmides;

24. nõuab komisjonilt tungivalt konkreetsete ettepanekute esitamist ELi naaberriikidega aetava välissuhtluspoliitika mitmekesistamiseks kooskõlas käesoleva resolutsiooniga ning oma halduskorralduse osas vähemalt sideme loomist laienemise ja välissuhete peadirektoraatide tegevuse vahel;

25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)	ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 402.
(2)	ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 480.

Olukord Zimbabwes

137k

71k

Euroopa Parlamendi 10. juuli 2008. aasta resolutsioon olukorra kohta Zimbabwes

P6_TA(2008)0364

B6-0347/2008

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Zimbabwe kohta, eriti 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni(1);

– võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta ühist seisukohta 2008/135/ÜVJP(2), millega pikendatakse kuni 20. veebruarini 2009. aasta ühise seisukohaga 2004/161/ÜVJP(3) kehtestatud piirangumeetmeid Zimbabwe vastu;

– võttes arvesse nõukogu järeldusi Zimbabwe kohta, mis võeti vastu 29. aprillil ja 26.–27. mail 2008. aastal;

– võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoni (Aafrika komisjon) poolt Svaasimaa Kuningriigis Ezulwinis 7.–22. mail 2008. aastal toimunud 43. korralise istungjärgu kohtumisel vastu võetud resolutsiooni Zimbabwe [sellal] eelseisvate presidendivalimiste teise vooru kohta;

– võttes arvesse Üleaafrikalise Parlamendi valimiste vaatlemise missiooni aruannet ühtlustatud valimiste kohta Zimbabwe Vabariigis 29. märtsil 2008;

– võttes arvesse 19.–20. juuni 2008. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi, milles kinnitatakse ELi valmisolekut võtta lisameetmeid vägivalla eest vastutajate vastu;

– võttes arvesse Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) valimiste vaatlemise missiooni 29. juuni 2008. aasta esialgset avaldust Zimbabwe presidendivalimiste teise vooru ja parlamendi alamkoja erakorraliste valimiste kohta;

– võttes arvesse Üleaafrikalise Parlamendi valimiste vaatlemise missiooni 30. juuni 2008. aasta aruannet presidendivalimiste teise vooru ja parlamendi erakorraliste valimiste kohta Zimbabwes;

– võttes arvesse Aafrika Liidu Zimbabwe valimiste vaatlusmissiooni 29. juuni 2008. aasta esialgset avaldust;

– võttes arvesse Sharm-el-Sheikis, Egiptuses, 30. juunist kuni 1. juulini 2008. aastal peetud Aafrika Liidu 11. tippkohtumisel Aafrika Liidu Assamblee poolt vastuvõetud resolutsiooni Zimbabwe kohta;

– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A. arvestades, et Zimbabwe presidendivalimiste teine voor toimus 27. juunil 2008 hoolimata presidendikandidaadi Morgan Tsvangirai loobumisest seoses suureneva vägivalla ja piirangutega opositsioonipartei ja selle toetajate suhtes;

B. arvestades, et SADCi, Üleaafrikalise Parlamendi ja Aafrika Liidu vaatlejad ütlesid, et presidendivalimiste teise vooru tulemusi õõnestas vägivald, et need ei vastanud Aafrika Liidu ja SADCi standardile ega peegeldanud rahva tahet;

C. arvestades, et 29. märtsil 2008 toimusid Zimbabwes parlamendi alam- ja ülemkoja, presidendi- ning kohalike omavalitsuste valimised;

D. arvestades, et Zimbabwe valimiskomisjoni avaldatud ametlike andmete põhjal sai opositsioonipartei Liikumine Demokraatlike Muutuste Eest (MDC) alamkojas enamuse kohtadest ning presidendivalimistel sai Morgan Tsvangirai 47,9% ja Robert Mugabe 43,2% häältest;

E. arvestades, et presidendivalimiste tulemuste teatamisega viivitati mitu nädalat, õõnestades nii valimisprotsessi usaldatavust ja läbipaistvust;

F. arvestades, et Robert Mugabe teatas enne presidendivalimiste teist vooru, et opositsiooniline MDC ei hakka Zimbabwet kunagi valitsema ning et ta on valmis takistama nende võimuhaaramist;

G. arvestades, et presidendivalimiste teise vooru kampaania ajal kannatasid opositsiooni aktivistid ja toetajad riigi poolt toetatava vägivalla, piinamise, hirmutamise ja meelevaldsete vahistamiste all ning et MDC sõnade järgi on vähemalt 86 MDC toetajat tapetud ja 200 000 oma kodudest ümber asustatud;

H. arvestades, et Morgan Tsvangiraid on valimiskampaania ajal mitu korda vahistatud, relvastatud sõdurite poolt jälitatud ning et ta on sunnitud olnud varjuma Hollandi saatkonnas Harares;

I. arvestades, et MDC peasekretär Tendai Biti vahistati 12. juunil 2008. aastal ning teda süüdistati riigi õõnestamises ja reetmises;

J. arvestades, et riiklik meedia keelas MDC kampaaniareklaamid, takistades sellega vaba ja õiglast valimiskampaaniat; arvestades, et 22. juuniks 2008. aastal Harares kavandatud MCD kogunemist takistasid Zimbabwe Aafrika Rahvusliku Liidu – Patriootliku Rinde (ZANU-PF) vägivaldsed toetajad;

K. arvestades, et Aafrika Rahvuskongressi president Jacob Zuma kirjeldas 24. juunil 2008. aastal olukorda Zimbabwes kui "kontrolli alt väljas", nõudes ÜRO ja SADCi kiiret sekkumist;

L. arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis lõpuks ühehäälselt hukka Zimbabwe valitsuse rahastamisel toimuva vägivallakampaania, kuid ei kuulutanud Lõuna-Aafrika vastuseisu tõttu valimisi ebaseaduslikeks;

M. arvestades, et Aafrika Liit ei leppinud kokku suunistes ega selges ajakavas läbirääkimiste alustamiseks ja lõpetamiseks, ning arvestades, et lisaks muudavad SADCi sisesed vastuolud dialoogi ebatõenäoliseks;

N. arvestades, et ajakirjanikke on ahistatud ja hirmutatud ning välisajakirjanikel on keelatud riiki siseneda;

O. arvestades, et politsei on meelevaldselt vahistanud kodanikuühiskonna aktiviste, sealhulgas kirikupõhiseid kodanikuühendusi Harares, ning paljud valitsusvälised ja abiorganisatsioonid pidid oma tegevuse peatama;

P. arvestades, et Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi Thabo Mbeki aastatepikkune "vaikne diplomaatia" ei ole kahjuks andnud Zimbabwe poliitilise olukorra suhtes käegakatsutavaid tulemusi ning tema märgatav sümpaatia Robert Mugabe suhtes on viinud selleni, et Zimbabwe opositsioon keeldus teda vahendajana aktsepteerimast;

Q. arvestades, et Zimbabwe kriis mõjutab naaberriike, eriti Lõuna-Aafrikat;

R. arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Toiduprogrammi aruande põhjal on Zimbabwes ajavahemikul juulist septembrini näljas hinnanguliselt kaks miljonit inimest ning et jaanuarist märtsini 2009 tõuseb see arv tõenäoliselt 5,1 miljoni inimeseni;

S. arvestades, et iga kümnes laps Zimbabwes sureb enne viiendat sünnipäeva ning meeste keskmine eluiga on 37 aastat ja naiste oma 34 aastat,

1. rõhutab, et 27. juuni 2008. aasta valimisi ei saa pidada seaduslikeks ning tervitab ELi eesistujariigi 28. juuni 2008. aasta avaldust, kus seda seisukohta selgelt väljendatakse;

2. mõistab teravalt hukka valitsuse rahastatava vägivallakampaania poliitilise opositsiooni vastu enne presidendivalimiste teist vooru, mille tulemusena on tapetud, meelevaldselt vahistatud ja ahistatud opositsiooniaktiviste ja –toetajaid ning inimõiguste kaitsjaid;

3. on seisukohal, et opositsioonivastane vägivalla-, ähvardus- ja hirmutamiskampaania on muutnud vaba ja õiglase presidendivalimiste teise vooru kampaania Zimbabwes võimatuks, mida on laialdaselt tunnistanud rahvusvaheline üldsus, sealhulgas Aafrika valimiste vaatlejad ja Aafrika liidrid;

4. tervitab ÜRO Julgeolekunõukogu presidendi avaldust, milles Zimbabwe presidendivalimised hukka mõistetakse;

5. tervitab G8 liidrite 8. juuli 2008. aasta avaldust Zimbabwe kohta, eelkõige keeldumist tunnustada ükskõik millise valitsuse legitiimsust, mis ei peegelda Zimbabwe rahva tahet, soovitust nimetada ÜRO peasekretäri eriesindaja, kes raporteeriks poliitilise, humanitaar-, inimõiguste ja julgeoleku olukorra kohta ning toetaks piirkondlikke jõupingutusi, et viia edasi vahendusläbirääkimisi poliitiliste parteide vahel austades samas 29. märtsi 2008. aasta valmisite tulemusi ning kavatsust võtta edasisi samme, muu hulgas kehtestada finants- ja muud meetmed vägivalla eest vastutavate inimeste suhtes;

6. kutsub Aafrika riike ja laiemat rahvusvahelist üldsust üles, et nad keelduksid Mugabe režiimi tunnustamast;

7. kutsub Aafrika Liitu, SADCi ja ÜROd üles soodustama kaasavat lepitusprotsessi, millel on selge ajakava läbirääkimiste pidamiseks ja mis võimaldab tuua Zimbabwe kriisile vabadel ja õiglastel valimistel põhineva kiire ja positiivse lahenduse;

8. rõhutab, et selleks, et lepituspüüdluste tulemuseks oleks sisukas ja tulemusrikas siseriiklik dialoog, tuleb koos president Thabo Mbekiga kaasata ka teisi isikuid väljastpoolt, ning et sisedialoog ei tohiks piirduda ainult kahe poliitilise parteiga, vaid peaks hõlmama ka teisi kodanikuühiskonna osalisi, näiteks valitsusväliseid organisatsioone, kirikuid, ametiühinguid ja parlamenti;

9. nõuab praeguse kriisi lahendamist läbirääkimistega, mille tulemusena loodaks üleminekuvalitsus, kellel on volitused lõpetada riigi rahastatav vägivald, demobiliseerida militsionäärid, tühistada repressiivsed õigusaktid, lahendada humanitaarkriis, stabiliseerida majandus, algatada kaasav põhiseaduse läbivaatamine ning moodustada uuesti Zimbabwe valimiskomisjon, et luua tingimused vabadeks ja õiglasteks presidendivalimisteks lähimas tulevikus Aafrika Liidu ja ÜRO egiidi all; nõuab, et selliseid läbirääkimisi vaatleks Aafrika Liidu/ÜRO esindaja;

10. kutsub ÜROd üles alustama täielikku sõltumatut uurimist valimiste etapis toimepandud inimõiguste rikkumiste suhtes, ning nõuab, et vastutavad isikud ei jääks karistamata ning toodaks pädeva ja sõltumatu kohtu ette;

11. rõhutab ohvrite rehabilitatsiooni vajadust ning nõuab üleminekuajaks õigusmeetmeid, sealhulgas tõe- ja lepituskomisjoni loomist;

12. tervitab paljude Aafrika riikide ja suure arvu kõrgelt austatud Aafrika juhtfiguuride, sealhulgas Nelson Mandela, Desmond Tutu ja Kofi Annani seisukohta, milles nad mõistavad hukka olukorra Zimbabwes, ning julgustab neid konkreetselt kaasa aitama poliitilise ja demokraatliku lahenduse leidmisele;

13. Toetab Botswanat tema üleskutsetes peatada Zimbabwe osalus Aafrika foorumites kuni vabade ja õiglaste valimiste läbiviimiseni;

14. nõuab, et Lõuna-Aafrika võtaks endale Zimbabwe tuleviku suhtes SADCi piirkonnas pearolli, ning kahetseb sügavalt, et Lõuna-Aafrika keeldus ÜRO Julgeolekunõukogus neid valimisi ebaseaduslikeks tunnistamast;

15. kutsub rahvusvahelist üldsust üles suurendama diplomaatilist survet Mugabe režiimile, et viivitamata peatada igasugune vägivald ning võimaldada kokku tulla kolme kuu eest nõuetekohaselt valitud parlamendil;

16. kutsub nõukogu üles karmistama ja pikendama Mugabe režiimi ja teiste inimõiguste tõsiste rikkumiste eest vastutajate vastaseid sihtsanktsioone, juhul kui lepituspüüdlusi ei aktsepteerita ja riigi rahastatavat vägivalda ei lõpetata, ning nõudma tungivalt sanktsioonide võtmist ÜRO tasandil, kaasa arvatud relvaembargo ja laialdane kogu valitsuse ja valitseva partei juhtide varade külmutamine; toonitab vajadust neid sanktsioone rangelt rakendada ja laiema rahvusvahelise üldsusega kooskõlastada, et tagada nende mõjusus ja vältida kõrvalehiilimist;

17. rõhutab, et sellistes sunnimeetmetes tuleks nimeliselt nimetada ja häbistada ettevõtjaid, kes rahastavad repressiivset ZANU-PF režiimi, kaasa arvatud nende elamisloa tühistamine Euroopas ning nende pereliikmetele juurdepääsu keelamine tööle ja haridusele; samuti tuleks aktsionäridele avalikustada rahvusvahelised pangad, kes toimivad korruptiivsete tulude kanalina või annavad laenu või pakuvad investeeringuid, nagu Barclays Bank, Standard Chartered ja teised; julgustab teisi Euroopa ja rahvusvahelisi ettevõtteid üle vaatama tegevusi, mis võimaldavad režiimi juurdepääsu välisvaluutale, ning tervitab sellega seoses Tesco ja Giesecke & Devrient'i otsust lõpetada ärisuhted Zimbabwega;

18. palub seetõttu liikmesriikidel mitte anda Robert Mugabele, tema kabineti liikmetele ja ZANU PF juhtkonnale viisat sisenemiseks ELi territooriumile mis tahes riiklikul või rahvusvahelisel eesmärgil, sest nad ei saa ebaseadusliku de facto režiimi esindajatena nõuda diplomaatilisi vabadusi ja privileege käsitlevate asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide alusel privileege;

19. kutsub liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles tõhustama diplomaatilisi suhteid Aafrika riikide valitsuste, SADCi ja Aafrika Liidu ning teiste oluliste pooltega, sealhulgas Hiina valitsusega, et teha kindlaks ühised seisukohad Zimbabwe kriisi suhtes;

20. kutsub Hiinat ja Liibüat üles lõpetama Mugabe režiimi toetamine;

21. kutsub nõukogu ja komisjoni tegema eelkõige koostööd Lõuna-Aafrika kui tähtsaima riigiga piirkonnas, et väljendada sügavat muret käegakatsutavate lepitustulemuste puudumise üle Zimbabwe kriisi osas viimastel aastatel, ning juhtima tähelepanu sellele, et kriisi mõju naaberriikidele piirkonnas, sealhulgas Lõuna-Aafrikale ei jäetaks tähelepanuta, ning selgitama, et Mugabe režiimi pideval poliitilisel ja majanduslikul toetamisel võib olla negatiivne mõju ELi ja Lõuna-Aafrika suhetele;

22. kutsub nõukogu üles nõudma tõhusaid ja käegakatsutavaid rahvusvahelisi konflikti vältimise ja leevendamise meetmeid, vajaduse korral koos Aafrika Liidu / ÜRO rahuvalvevägede kiire kasutamisega;

23. nõuab tungivalt, et viivitamata vabastataks kõik ainult poliitilistel põhjustel kinnipeetavad isikud;

24. märgib poliitilise kriisi hävitavat mõju Zimbabwe rahvale ning kutsub Mugabe valitsust üles kõrvaldama kõik piirangud humanitaarabiorganisatsioonidele ja tagama, et humanitaarabi antaks kooskõlas humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega;

25. kutsub Zimbabwe valitsust üles viivitamata relvitustama ja demobiliseerima noorsoomiilitsasse kuulujaid ja sõjaveterane ning esitama süüdistust inimõiguste rikkumisi toime pannud isikute vastu;

26. mõistab hukka asjaolu, et ÜRO inimõiguste ametnik saadeti Zimbabwest välja üks nädal enne kavandatud valimisi, ning kutsub valitsust üles lubama ÜRO töötajaid takistamatult riiki;

27. palub Lõuna-Aafrika ametivõime ja ELi liikmesriike mitte saata välja Zimbabwe pagulasi ja anda neile ajutine staatus, kuni saab võimalikuks ohutu tagasipöördumine;

28. kutsub komisjoni üles tõhustama toetust inimõiguste kaitsjatele ja reageerima kiiresti poliitilisest kriisist tingitud lisavajadusele humanitaarabi järele, eelkõige riigi sees ümberasustatud inimeste vajadusi ja ohutust arvestades;

29. väljendab muret selle üle, et järgmistel nädalatel ennustatakse Zimbabwe elanikest piiri ületajate arvu suurenemist 10–40 % võrra; märgib, et nende migrantide hulgas on eriti kaitsetud lapsed, keda võidakse kuritarvitada, kes on sunnitud ellujäämiseks minema ohtlikule tööle, näiteks kaevandamine, põllumajandusmasinatega töötamine või seksuaalteenuste osutamine;

30. kutsub ELi üles peatama igasugune abi, mida jaotatakse praeguste Zimbabwe ametivõimude kaudu, ning suunama seda hoopis läbi riiklike ja rahvusvaheliste sõltumatute institutsioonide ja organisatsioonide;

31. väljendab rahulolu volinik Micheli võetud kohustusega suurendada oluliselt toetust Zimbabwe riigile ja rahvale, tõotades anda arenguabi 250 miljoni euro eest siis, kui demokraatia on taastatud ning seaduslik ja usaldusväärne valitsus valitud;

32. nõuab, et austataks Zimbabwe rahva demokraatlikke soove; nõuab tungivalt, et kõik, kes soovivad osaleda Zimbabwe tuleviku ülesehitamisel, teeksid koostööd demokraatliku muutuse jõududega;

33. kutsub Zimbabwe valitsust üles austama oma kohustusi demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimise osas, mis ta on võtnud, kirjutades alla Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) lepingule ja selle protokollidele, sealhulgas SADC valimisprotokollile, Aafrika Liidu põhiseaduslikule aktile, inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartale ja Aafrika uuele arengupartnerlusele;

34. kutsub üles neid, kellel režiimi struktuurides ja ZANU-PFis on head tahet, astuma vastu demokraatiavastastele jõududele ja võtma meetmeid koostöö tegemiseks MDCga, et kiired muutused toimuksid enne, kui on liiga hilja;

35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, G8-riikide valitsustele, Zimbabwe ja Lõuna-Aafrika valitsustele ja parlamentidele, Briti Rahvaste Ühenduse peasekretärile, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu komisjoni ja täidesaatva kogu esimeestele, Üleaafrikalisele Parlamendile ning Lõuna-Aafrika Arenguühenduse peasekretärile ja valitsustele ja parlamentaarsele foorumile.

(1)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0184.
(2)	ELT L 43, 19.2.2008, lk 39.
(3)	ELT L 50, 20.2.2004, lk 66.

Kosmos ja julgeolek

143k

81k

Euroopa Parlamendi 10. juuli 2008. aasta resolutsioon kosmose ja julgeoleku kohta (2008/2030(INI))

P6_TA(2008)0365

A6-0250/2008

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa julgeolekustrateegiat "Turvaline Euroopa paremas maailmas", mille Euroopa Ülemkogu 12. detsembril 2003. aastal vastu võttis;

– võttes arvesse massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat, mille Euroopa Ülemkogu samuti 12. detsembril 2003. aastal vastu võttis;

– võttes arvesse nõukogu 21. mai 2007. aasta nõukogu resolutsiooni Euroopa kosmosepoliitika kohta(1);

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu lepingut Lissaboni lepinguga muudetud kujul ning nende asjakohaseid sätteid Euroopa kosmosepoliitika kohta (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 189), alalise struktureeritud koostöö kohta julgeoleku- ja kaitseküsimustes (Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 6 ning artikkel 46 ja protokoll 10) ja tõhustatud koostöö kohta tsiviilküsimustes (Euroopa Liidu toimimise lepingu VI osa III jaotis), samuti solidaarsust käsitlevat sätet (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 222) ja vastastikuse abi sätteid, kui Euroopa Liidu liikmesriigi või liikmesriikide vastu toimub relvastatud kallaletung (Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 7);

– võttes arvesse oma 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa kosmosepoliitika rakendamise tegevuskava(2);

– võttes arvesse oma 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia kohta(3);

– võttes arvesse 1967. aasta lepingut põhimõtete kohta, mis reguleerivad riikide tegevust kosmose, kaasa arvatud Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel ("avakosmoseleping");

– võttes arvesse ELi ja Venemaa kosmosepoliitika-alast koostööd, mille tõttu loodi 2006. aastal Euroopa Komisjoni, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Roscosmose (Venemaa föderaalne kosmoseagentuur) vahel kolmepoolne kosmosedialoog;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0250/2008),

A. arvestades, et Euroopa kosmosepoliitika juhtpõhimõteteks peavad olema vabanemine kosmosepõhistest ohtudest ja turvaline ning jätkusuutlik kosmosele juurdepääs ja selle kasutamine;

B. arvestades, et erinevad poliitilised ja julgeolekuga seotud ohud, millega Euroopa Liit järjest enam kokku puutub, muudavad autonoomse Euroopa kosmosepoliitika strateegiliselt vajalikuks;

C. arvestades, et ELi liikmesriikide poolse ühtse lähenemisviisi puudumine kosmosepoliitikale viib ülearu kulukate programmideni;

D. arvestades, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames läbi viidavad kriisiohjamisoperatsioonid kannatavad ELi liikmesriikide opereeritavate kosmoseseadmete vahelise koostalitlusvõime puudumise tõttu;

E. arvestades, et Euroopa Liidul puuduvad laiahaardelised kosmosestruktuurid julgeoleku- ja kaitsealaste eesmärkide jaoks;

F. arvestades, et uue põlvkonna kanderakettide väljatöötamine kestab ligikaudu 15 aastat ja praegune kanderakettide põlvkond tuleb järgmise 20 aasta jooksul välja vahetada;

G. arvestades, et Ameerika Ühendriikides, Venemaal, Jaapanis ja teistes kosmoselendude poole püüdlevates riikides, eriti Hiinas, Indias, Lõuna-Koreas, Taiwanis, Brasiilias, Iisraelis, Iraanis, Malaisias, Pakistanis, Lõuna-Aafrikas ja Türgis, toimub kiire kosmoseseadmete arendamine;

H. arvestades, et 2008. aasta teisel poolel Euroopa Liidu eesistujariigiks olev Prantsusmaa on Euroopa kosmosepoliitika arendamise üheks oma prioriteediks seadnud;

I. arvestades, et kosmosestruktuuride ja kosmoseseadmete jätkusuutliku kogumi saavutamise ühe kõige kulutõhusama osa moodustavad orbiidil teostatavad teenindustööd, mille puhul kasutatakse kohapealseid vahendeid,

Üldised märkused

1. täheldab kosmosemõõtme tähtsust Euroopa Liidu julgeolekule ja ühtse lähenemisviisi vajadust, mille kaudu kaitsta Euroopa huve kosmoses;

2. rõhutab vajadust kosmoseseadmete järele, et Euroopa Liidu poliitiline ja diplomaatiline tegevus saaks põhineda sõltumatul, usaldusväärsel ja täielikul teabel, mis toetaks ELi konfliktide ärahoidmise poliitikat, kriisiohjamisoperatsioone ja ülemaailmset julgeolekut, eriti massihävitusrelvade leviku ja nende transportimise viiside järelevalvet ning rahvusvaheliste lepingute täitmise ja kerg- ja väikerelvade riikidevahelise salakaubaveo kontrolli, esmatähtsa infrastruktuuri ja Euroopa Liidu piiride kaitset ning kodanikukaitset looduslike ja inimeste põhjustatud katastroofide ning kriiside puhul;

3. tervitab komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri ühisteatises esitatud Euroopa kosmosepoliitika heakskiitmist nn kosmosenõukogu poolt (KOM(2007)0212) , eriti selle julgeolekut ja kaitset käsitlevat peatükki, avaldades samas kahetsust, et puuduvad igasugused viited kosmosesse relvade paigutamise ohu kohta nn põhiteemades, mida peetakse vajalikuks arutada rahvusvaheliste suhete strateegia väljatöötamisel (nagu on mainitud eespool nimetatud nõukogu 21. mai 2007. aasta resolutsiooni 3. lisas); soovitab seoses sellega, et muudetud Euroopa julgeolekustrateegia peaks võtma kõnealust poliitikat asjakohaselt arvesse, ning on seisukohal, et kosmosega seonduvaid küsimusi tuleks kajastada võimalikus julgeoleku- ja kaitsepoliitikat käsitlevas valges raamatus;

4. märgib, et Lissaboni lepinguga luuakse Euroopa kosmosepoliitikale õiguslik alus; avaldab heameelt Euroopa Parlamendile ja nõukogule antud võimaluse üle kehtestada seadusandliku tavamenetluse kohaselt Euroopa kosmoseprogrammi kujundamiseks vajalikud meetmed; kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selliste meetmete võtmiseks asjakohast ettepanekut ning teatist Euroopa Kosmoseagentuuriga asjakohaste sidemete loomise kohta; tervitab samuti alalise struktureeritud koostöö võimalusi julgeoleku- ja kaitseküsimustes ning tõhustatud koostööd tsiviilvaldkonnas;

5. julgustab Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Kosmoseagentuuri ning erinevaid sidusrühmi rohkem ja paremini ära kasutama olemasolevaid riiklikke ja riikidevahelisi kosmosesüsteeme ning edendama nende täiendavust; märgib seoses sellega ühiste süsteemide vajalikkust Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika jaoks vähemalt järgmistes valdkondades: telekommunikatsioon, teabehaldus, kaugseire ja navigatsioon; soovitab kõnealuse teabe jagamist ja vahetamist vastavalt ELi operatsioonide võrgukeskse arhitektuuri (Network Centric Operations Architecture) kontseptsioonile;

6. tunneb heameelt organisatsioonide International Academy of Astronautics ja International Association for the Advancement of Space Safety tehtud jõupingutuste üle edendada kosmosejäätmete küsimuses kahjude hüvitamist, mõistmist ja asjakohaste meetmete võtmist;

Sõltumatu ohuhinnang

7. palub ELi liikmesriikidel koguda ja vahetada georuumilist teavet, mis on vajalik ELi sõltumatu ohuhinnangu jaoks;

Maapinna kaugseire ja eelteabe kogumine

8. nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu Satelliidikeskust (EUSC) arendataks selliselt, et selle võimalusi saaks täiel määral kasutada; soovitab lisaks sõlmida kiiresti kokkulepped Euroopa Liidu Satelliidikeskuse ja ELi liikmesriikide vahel Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide ning vägede ülemate jaoks kättesaadavate satelliitfotode edastamiseks, tagades samas ühilduvuse ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) maapinna kaugseire süsteemidega ja sellest tuleneva julgeolekualase teabega; tervitab seoses sellega taktikaliste satelliitfotode kasutamise jaama projekti, mida haldavad ühiselt Euroopa Kaitseagentuur ja Euroopa Liidu Satelliidikeskus;

9. soovitab ELil töötada välja ühine georuumilise teabe kontseptsioon, luues tingimused EUSC kaasamiseks kõikidesse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonidesse, mis nõuavad kosmosepõhist vaatlemist ja kosmosepõhist teavet; soovitab EUSC-l luua Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide toetuseks turvaline sideühendus mitte üksnes ELis paiknevate operatsioonide peakorteritega, vaid ka vägede peakorteritega positsioonidele asetumise piirkonnas; lisaks soovitab ELil uurida võimalust anda EUSC-le rahalist toetust ELi eelarvest, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide suurenevad vajadused saaksid kaetud piisavate rahaliste vahenditega;

10. nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid, kellel on juurdepääs eri tüüpi radar-, optilistele ja ilmavaatlussatelliitidele ning eelteabe kogumise süsteemidele (Helios, SAR-Lupe, TerraSAR-X, Rapid Eye, Cosmo-Skymed, Pleiades), muudaksid need ühilduvaks; tervitab ELi juhtivate riikide vahel kahe- ning mitmepoolsete kokkulepete sõlmimist (nt SPOT, ORFEO, Heliose koostööraamistik, Schwerini kokkulepe ja tulevane süsteem MUSIS); soovitab tuua MUSISe Euroopa Liidu raamesse ja rahastada seda ELi eelarvest;

11. rõhutab ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire tähtsust nii Euroopa Liidu välis- kui ka julgeoleku- ja kaitsepoliitikale; nõuab tungivalt tegevuseelarverea loomist, et tagada ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire teenuste jätkusuutlikkus kasutajate vajaduste rahuldamisel;

Navigatsioon, positsioneerimine ning aja määramine

12. rõhutab projekti Galileo tähtsust Euroopa sõltumatute julgeoleku- ja kaitseoperatsioonide, ühise välis- ja julgeolekupoliitika, Euroopa enda julgeolekuhuvide ning samuti liidu strateegilise autonoomsuse seisukohalt; märgib, et eelkõige on olulise tähtsusega selle avalik-õiguslikult reguleeritav teenistus navigatsiooni, positsioneerimise ja aja määramise valdkonnas, eelkõige asjatute riskide vältimiseks;

13. märgib esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet ettepaneku kohta võtta vastu määrus Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) edasise rakendamise kohta, millega kehtestatakse, et süsteemi omanikuks saab ühendus ja süsteemi väljaarendamist rahastatakse täies ulatuses ühenduse eelarvest;

14. juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi poolt 23. aprillil 2008 vastu võetud seisukohale Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) kohta(4), sealjuures eriti asjaolule, et EGNOS ja Galileo programme tuleks vaadelda tulevase Euroopa kosmoseprogrammi peamise sambana, ning nende programmide haldamisele koos Galileo institutsioonidevahelise toimkonnaga, mis võiks olla eeskujuks Euroopa kosmosepoliitika arendamisel;

Telekommunikatsioon

15. rõhutab satelliidipõhise turvalise side vajalikkust Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide (ELi sõjaline staap, ELi peakorterid, mobiilsed peakorterid) ja ELi liikmesriikide operatsioonide jaoks ÜRO, NATO ning muude sarnaste organisatsioonide raames;

16. nõuab ELi liikmesriikide käsutuses olevate praeguste ja tulevaste satelliitsidesüsteemide (nt Skynet, Syracuse, Sicral, SatcomBw, Spainsat) muutmist koostalitlusvõimeliseks, et võimaldada kulude kokkuhoidu;

17. toetab käimasolevat koostööd tarkvaral põhineva raadio (Software-Defined Radio) väljatöötamisel komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuri poolt; märgib, et tarkvaral põhinev raadio aitab parandada koostalitlusvõimet sidesüsteemide maapealse segmendiga;

18. soovitab kokkuhoiu eesmärgil erinevate riiklike telekommunikatsioonisüsteemide maapealse tugiinfrastruktuuri jagatud kasutamist;

19. toetab Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioone toetavate tulevaste Euroopa satelliitsidesüsteemide võimalikku rahastamist ELi eelarvest;

Kosmoseseire

20. toetab Euroopa kosmoseseire süsteemi loomist, et suurendada teadlikkust kosmoses valitsevast olukorrast (sealhulgas nt GRAVES ja TIRA) ning jälgida kosmose infrastruktuuri, kosmosejäätmeid ja muid võimalikke ohtusid;

21. toetab kosmoses valitsevast olukorrast teadlikkust suurendava tulevase Euroopa süsteemi võimalikku rahastamist ELi eelarvest;

Satelliidipõhised ballistiliste rakettide vastased varajase hoiatuse süsteemid

22. taunib asjaolu, et ELi liikmesriikidel puudub juurdepääs aktuaalsele teabele ballistiliste rakettide väljalaskmise kohta kogu maailmas; väljendab seetõttu toetust projektidele, mis viivad satelliidipõhiste ballistiliste rakettide vastaste varajase hoiatamise süsteemide väljatöötamiseni (nagu Prantsusmaa "Spirale"); nõuab peale selle, et kõnealuste rajatavate süsteemide kaudu saadav teave tehtaks kättesaadavaks kõikidele ELi liikmesriikidele, et kaitsta nende elanikkonda ja toetada võimalikke vastumeetmeid ning kontrollida vastavust tuumarelva leviku tõkestamise lepingule ning edendada Euroopa julgeoleku- ja kaitseoperatsioone ning Euroopa Liidu julgeolekuhuvide kaitsmist;

Signaaliluure

23. toetab signaaliluure alase teabe vahetamist (elektrooniline luure, nt Prantsusmaa "Essaim" ja sideluure) Euroopa tasandil;

Sõltumatu juurdepääs kosmosele ja rahvusvahelisele keskkonnale

24. toetab Euroopa Liidu kindlat, sõltumatut ja jätkusuutlikku juurdepääsu kosmosele, mis on ELi sõltumatu tegevuse üks peamisi eeltingimusi;

25. soovitab mitteärilise otstarbega Euroopa satelliidid viia Euroopa kanderakettidega orbiidile eelistatavalt Euroopa Liidu territooriumilt, pidades silmas varustuskindluse ja Euroopa kaitsesektori tehnilise ning tööstusliku baasi kaitsmise aspekte;

26. juhib tähelepanu sellele, et vaja kiirendada tõhustatud Ariane 5 väljatöötamist, et teha see kättesaadavaks enne 2015. aastat;

27. soovitab niipea kui võimalik alustada strateegilise pikaajalise investeeringuga uutesse Euroopa kanderakettidesse, et pidada sammu suureneva ülemaailmse konkurentsiga; nõuab kõnealuse projekti puhul suuremat distsipliini eelarvevahendite ja ajalise raamistiku suhtes;

28. soovitab orbiidil teostatavate teenindustööde kehtestamist, et toetada kasutatavate kosmoseseadmete tagatud tööea, vastupidavuse, käideldavuse ja töö tõhususe suurendamist ning samal ajal varade kasutamise ja käituskulude vähendamist;

Juhtimine

29. julgustab tugevdama sammastevahelist koostööd kosmose ja julgeoleku valdkonnas, nii et see hõlmaks kõiki asjaomaseid osapooli (s.t komisjoni, nõukogu, Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Liidu Satelliidikeskust), et tagada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud julgeolekupoliitika olemasolu ja andmete turvalisus;

30. soovitab tungivalt, et edendataks kõikide ELi liikmesriikide võrdset juurdepääsu operatiivandmetele, mis kogutakse tugevdatud Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames kasutatavate kosmoseseadmete abil;

31. soovitab Euroopa Kaitseagentuuril arendada haldus- ja finantssuutlikkust kosmosetegevuse juhtimiseks;

Rahastamine

32. märgib, et ELi eelarves on Euroopa ühise kosmosetegevuse jaoks aastateks 2007–2013 ette nähtud kulutusi summas ligikaudu 5 250 miljonit eurot, mis teeb nimetatud perioodil iga aasta kohta 750 miljonit eurot;

33. kutsub Euroopa Liitu üles koostama nende kosmoseseadmetega seotud tegevuseelarvet, mis aitavad toetada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning Euroopa julgeolekuhuvisid;

34. on häiritud asjaolust, et vähene kooskõlastatus liikmesriikide vahel viib ressursside nappuseni, mis on tingitud tegevuste asjatust dubleerimisest; toetab seetõttu ideed, et liikmesriigid käivitavad ühised programmid, mille abil saavutada pikaajaliste kulude kokkuhoid;

35. märgib lisaks, et kulusid, mis tulenevad ühise Euroopa lähenemisviisi puudumisest kosmoseseadmete hangete, hoolduse ja käitamise puhul, hinnatakse ulatuvat sadade miljonite eurodeni;

36. märgib, et kogemuste kohaselt ei ole suure mahuga ühisprojekte võimalik asjakohaselt hallata, kui 27 erineva liikmesriigi pädevad eelarveasutused rakendavad kõik nn õiglase tulu põhimõtet; soovitab seetõttu tungivalt rahastada selliseid projekte ja programme ELi eelarvest;

37. märgib, et olemasolevate eksperdihinnangute alusel tuleks oluliselt suurendada vajalikku investeeringute taset Euroopa julgeoleku ja kaitse vajaduste rahuldamiseks seoses satelliitsidega ning Euroopa Liidu asjakohaseid kulutusi maapinna kaugseirele ja teabe kogumisele, sealhulgas signaaliluurele, et vastata laiahaardelise kosmosepoliitika vajadustele ja eesmärkidele;

38. on arvamusel, et Euroopa Liit, Euroopa Kosmoseagentuur, Euroopa Kaitseagentuur ja nende liikmesriigid peaksid nägema kavandatavate kosmosevaldkonna meetmete ja kaasneva uurimistöö jaoks ette usaldusväärse ja piisava rahastamise; peab väga tähtsaks rahastamist ELi eelarvest, näiteks Galileo projekti puhul;

Kosmose infrastruktuuri kaitse

39. rõhutab nii strateegiliste kosmoseseadmete kui ka kosmosele juurdepääsu võimaldava infrastruktuuri, näiteks kanderakettide ja kosmodroomide, haavatavust; rõhutab seetõttu vajadust neid raketikaitsekilbi, lennukite ja kosmoseseiresüsteemide abil piisavalt kaitsta; toetab lisaks andmete jagamist rahvusvaheliste partneritega, juhul kui satelliidid ei tööta vaenlase tegevuse tõttu;

40. nõuab, et vähendataks tulevaste Euroopa satelliitsüsteemide haavatavust segamise vastaste seadmete, varjestamise, orbiidil teostatavate teenindustööde, kõrge orbiidi ja mitmeorbitaalsete satelliitsüsteemide abil;

41. rõhutab, et kaitsemeetmed peavad olema täielikus kooskõlas avakosmose rahumeelsetel eesmärkidel kasutamist käsitlevate rahvusvaheliste normidega ja ühiselt kokkulepitud läbipaistvuse ja usalduse suurendamise meetmetega; palub ELi liikmesriikidel uurida võimalust töötada välja õiguslikult või poliitiliselt siduvad nn liikluseeskirjad kosmose kasutajatele ning kosmose liikluskorralduse süsteem;

42. rõhutab, et niisuguse haavatavuse tõttu ei tohiks kaasaegset sidet muuta kunagi kosmosepõhistest tehnoloogiatest täiel määral sõltuvaks;

Kosmose kasutamise rahvusvaheline õiguskord

43. kordab eespool nimetatud 1967. aasta avakosmoselepingus esitatud kosmose rahumeelsetel eesmärkidel kasutamise põhimõtte tähtsust; on seoses sellega mures võimaliku kosmosesse relvade paigutamise pärast tulevikus;

44. on resoluutsel seisukohal, et Euroopa kosmosepoliitika ei tohiks ühelgi juhul kaasa aidata kosmose üldisele militariseerimisele ja sinna relvade paigutamisele;

45. nõuab, et tugevdataks rahvusvahelist õiguskorda reguleerimaks ja kaitsmaks kosmose mitteagressiivset kasutust ning tugevdamaks läbipaistvuse ja usalduse suurendamise meetmeid, võttes sealjuures arvesse ÜRO avakosmose rahumeelse kasutamise komitees (COPUOS) väljatöötatavaid kosmosejäätmete vähendamise suuniseid, mis on kooskõlas agentuuridevahelise kosmosejäätmete koordineerimise komitee suunistega, ning ÜRO desarmeerimiskonverentsi poolt väljatöötatavat mitmepoolset kokkulepet võidurelvastumise ennetamise kohta avakosmoses; palub lisaks ELi eesistujariigil esindada jõuliselt ELi seisukohta ÜRO avakosmose rahumeelse kasutamise komitees; kutsub ELi institutsioone üles toetama konverentsi korraldamist avakosmoselepingu läbivaatamiseks, et lepingut tugevdada ja laiendada selle ulatust igasuguste relvade keelustamiseks kosmoses;

46. kutsub kõiki rahvusvahelisi osapooli üles hoiduma ründerelvade kasutamisest kosmoses; väljendab erilist muret purustusjõu võimaliku kasutamise pärast satelliitide vastu, millele viitab Hiina satelliidivastase süsteemi katsetus 2007. aasta jaanuaris, ning kosmosejäätmete hulga ulatusliku suurenemise mõju pärast kosmose julgeolekule; soovitab seoses sellega õiguslikult siduvate rahvusvaheliste aktide vastuvõtmist, et keelustada relvade kasutamine kosmoseseadmete vastu ja relvade alaline hoidmine kosmoses;

47. kutsub kõiki kosmose kasutajaid üles registreerima kosmosejulgeolekualase usalduse loomiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks oma satelliite, sealhulgas sõjalisi satelliite; toetab nõukogu kavatsust kehtestada üldised ELi kosmoseobjektidega seotud tegevuspõhimõtted; nõuab kõnealuste tegevuspõhimõtete muutmist õiguslikult siduvaks dokumendiks;

48. nõuab tungivalt, et ÜRO ja Euroopa Liit osaleksid satelliite ohustavate kosmosejäätmete aktiivses vähendamises ja satelliitide kaitsmises selliste jäätmete eest;

Atlandi-ülene koostöö kosmosepoliitika ja raketikaitse vallas

49. nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja NATO alustaksid strateegilist dialoogi kosmosepoliitika ja raketikaitse üle, eelkõige seoses satelliitsidesüsteemide täiendavuse ja koostalitlusvõimega, kosmoseseire ja ballistiliste rakettide varajase hoiatamise süsteemidega ning samuti Euroopa vägede kaitsmisega raketikaitsekilbi abil, võttes arvesse õiguslikku kohustust vältida meetmeid, mis võivad olla vastuolus kosmose rahumeelse kasutamise põhimõttega;

50. kutsub Euroopa Liitu ja USAd üles alustama strateegilist dialoogi kosmoseseadmete kasutamise üle ning asuma ülemaailmsele juhtpositsioonile ÜROs ja väljaspool seda, tagamaks, et avakosmost kasutataks üksnes rahumeelsete meetmete elluviimiseks;

Muu rahvusvaheline koostöö

51. tervitab Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelist tihedat koostööd 2006. aastal komisjoni, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Roscosmose vahel loodud eespool nimetatud kolmepoolse kosmost käsitleva dialoogi raames, sealhulgas kosmoserakenduste (satelliidipõhine navigatsioon, maapinna kaugseire ja satelliitside) ning kosmosele juurdepääsu (kanderaketid ja tulevased kosmosetranspordisüsteemid) küsimustes;

o
o o

52. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kosmoseagentuurile, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO peasekretärile ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretäridele.

(1)	ELT C 136, 20.6.2007, lk 1.
(2)	ELT C 96 E, 21.4.2004, lk 136.
(3)	ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 580.
(4)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0167.

Kashmir

113k

44k

Euroopa Parlamendi 10. juuli 2008. aasta resolutsioon väidetavate massihaudade kohta India poolt administreeritavas Kashmiris

P6_TA(2008)0366

RC-B6-0349/2008

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ad hoc delegatsiooni aruandeid visiitide Kashmiri 8.–11. detsembril 2003 ja 20.–24. juunil 2004;

– võttes arvesse oma 18. mai 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorda maailmas 2005. aastal käsitleva aastaaruande ja ELi poliitika kohta antud valdkonnas(1);

– võttes arvesse oma 24. mai 2007. aasta resolutsiooni Kashmiri kohta: praegune olukord ja tulevikuväljavaated(2);

– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A. arvestades, et alates 2006. aastast on Jammus ja Kashmiris avastatud sadu tähistamata haudu, ja arvestades, et ainuüksi Uri piirkonnas on 18 külast teadaolevalt leitud vähemalt 940 surnukeha;

B. arvestades, et Srinagaris asuv Kadunud Isikute Vanemate Ühing avaldas 29. märtsil 2008. aastal aruande, kus osutatakse mitmete haudade olemasolule piirkondades, millele puudub läheduse tõttu Pakistani kontrolljoonega juurdepääs ilma julgeolekujõudude eriloata;

C. arvestades, et inimõigusorganisatsioonide väitel ei saa välistada, et neis haudades on ebaseaduslike hukkamiste, tahtevastaste kadumiste, piinamiste ning teiste Jammus ja Kashmiris alates 1989. aastast kestnud relvastatud konflikti käigus toimunud kuritarvituste ohvrite säilmed;

D. arvestades, et hinnangud teadmata kadunud inimeste arvu kohta alates 1989. aastast on väga erinevad, ulatudes ohvrite perekondade ühingute pakutud rohkem kui 8000 isikust valitsusasutuste poolt väidetud alla 4000 isikuni;

E. arvestades, et riikliku politseiameti 2006. aasta aruanne kinnitab 331 kinnipeetud isiku surmajuhtumit ning 111 vahistamise järgset tahtevastast kadumist alates 1989. aastast;

F. arvestades, et väited inimõiguste rikkumistest jätkuvad, hoolimata India valitsuse 2005. aasta septembris võetud kohustusest enam mitte taluda inimõiguste rikkumisi Jammus ja Kashmiris;

G. arvestades, et auhinnatud jurist inimõiguste alal, Jammu ja Kashmiri Kodanikuühiskonna Koalitsiooni president ja Kadunud Isikute Vanemate Ühingu asutaja Parvez Imroz elas 30. juunil 2008 Srinagaris läbi väidetavate julgeolekujõudude liikmete relvastatud rünnaku, ja arvestades, et Kadunud Isikute Vanemate Ühingu poolt toetatava Kashmiri rahvusvahelise inimõiguste ja justiitsküsimuste tribunali teisi liikmeid on teadaolevalt ahistatud,

1. kutsub India valitsust üles viivitamatult tagama, et kõikides arvatavate massihaudade paikades Jammus ja Kashmiris viidaks läbi sõltumatu ja erapooletu uurimine, ning esimese vältimatu sammuna kindlustama tõendite säilitamiseks haudade puutumatuse;

2. kutsub komisjoni üles pakkuma India valitsusele stabiliseerimisvahendi raames rahalist ja tehnilist abi põhjaliku uurimise läbiviimiseks ja võimalikeks edasisteks meetmeteks Kashmiri konflikti lahendamisel;

3. kutsub liikmesriike üles tegelema selle küsimusega eelseisva inimõigustealase dialoogi raames, mis on kavas 2008. aasta teisel poolel;

4. väljendab muret Parvez Imrozi ja teiste inimõiguste aktivistide turvalisuse pärast, kes uurivad tähistamata haudu ja teisi väiteid inimõiguste rikkumise kohta Jammus ja Kashmiris, ning kutsub India ametivõime üles tagama nende kaitset ja laskma neil tegutseda ilma hirmuta ahistamise ja vägivalla ees; nõuab võimudelt kiire ja erapooletu uurimise korraldamist Parvez Imrozi vastu sooritatud rünnaku osas, uurimistulemuste avalikustamist ning süüdlaste kohtu alla andmist;

5. kordab oma nõudmist India valitsusele ja riigivõimudele uurida kõiki väiteid tahtevastaste kadumiste kohta; nõuab tungivalt, et kõikide kohtuasjade pädevus, mille puhul kahtlustatakse sõjaväe, julgeoleku või õiguskaitseorganite seotust, antaks üle tsiviilprokuratuurile, ning et loodaks ühtne avalik andmebaas kõikide teadmata kadunud inimeste ja kõikide leitud surnukehade kohta; kutsub kõiki liikmesriike üles hõlbustama ja toetama kõikvõimalikku koostööd India ja Pakistani valitsuste vahel seoses selliste uurimistega;

6. kutsub riigivõime üles tagama, et kõik vahistamismenetlused vastaksid rahvusvahelise õiguse miinimumnõuetele ning standarditele nõuetekohase kohtlemise, registreerimise ja süüdistuse esitamise kohta, viivitamatu juurdepääsu kohta perekonnaliikmetele, õigusabi ja sõltumatute kohtute ning vastutuse kohta nimetatud menetluste mistahes rikkumise eest;

7. mõistab teravalt hukka ebaseaduslikud hukkamised, tahtevastased kadumised, piinamised, vägistamised ja teised inimõiguste rikkumised, mis on Jammus ja Kashmiris 1989. aastal alanud relvastatud konflikti käigus aset leidnud; nõuab ohvrite perekondadele täielikku hüvitamist;

8. kutsub kõiki valitsusi üles ratifitseerima Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, reservatsioonideta ratifitseerima ja rakendama ÜRO konventsiooni kõigi isikute tahtevastase kadumise eest kaitsmise kohta, ning tulenevalt kõnealuse konventsiooni artiklitest 31 ja 32 deklareerima, et nad tunnustavad tahtevastaste kadumiste komisjoni pädevust;

9. nõuab, et ÜRO erimenetluse pädevusega ÜRO eriraportööridele, eeskätt eriraportööridele piinamise alal ning kohtuväliste, lihtmenetluse korras toimuvate ja meelevaldsete hukkamiste alal, ning ÜRO töörühmale tahtevastaste kadumiste alal võimaldataks juurdepääs mõlemale poole kontrolljoont;

10. kordab üleskutset Lok Sabhale muuta inimõiguste kaitse seadust, et võimaldada riiklikul inimõiguste komisjonil sõltumatult uurida väiteid väärkohtlemise kohta, milles sõjaväelasi süüdistatakse;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, India valitsusele ja parlamendile, Pakistani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile, Jammu ja Kashmiri osariigi valitsusele ja parlamendile ning ÜRO peasekretärile.

(1)	ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 341.
(2)	ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 468.

Olukord Bangladeshis

119k

43k

Euroopa Parlamendi 10. juuli 2008. aasta resolutsioon Bangladeshi kohta

P6_TA(2008)0367

RC-B6-0356/2008

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone Bangladeshi kohta, eriti 16. novembri 2006. aasta(1) ja 6. septembri 2007. aasta(2) resolutsioone;

– võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Bangladeshi Rahvavabariigi vahel sõlmitud partnerluse ja arengu koostöölepingut(3);

– võttes arvesse erakorralist seisukorda, mille Bangladeshi ajutine valitsus kuulutas välja 11. jaanuaril 2007;

– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A. arvestades, et ELil on olnud Bangladeshiga head ja pikaajalised suhted, sealhulgas tänu partnerluse ja arengu koostöölepingule;

B. arvestades, et valimiseelse vägivalla ajal kehtestas Bangladeshi ajutine valitsus 11. jaanuaril 2007. aastal erakorralise seisukorra ning peatselt pärast seda võttis vastu erakorraliste volituste eeskirja, andes sõjaväele ja poolsõjaväelistele üksustele samasugused vahistamisõigused nagu politseile; arvestades, et ELi valimiste vaatlemise missioon peatas seetõttu oma tegevuse 22. jaanuaril 2007;

C. arvestades, et erakorraliste volituste eeskirjaga kaasnes mitmete kodanikuõiguste peatamine, mis on tagatud Bangladeshi põhiseadusega;

D. arvestades, et nimetatud õiguste peatamine on kaasa toonud murettekitava hulga ülemkohtu apellatsiooniosakonna äsjaseid otsuseid, mis avaldavad tõsist mõju isikuõigustele ja õiguspärasuse põhimõttele;

E. arvestades, 11. juunil 2008. aastal võeti ilma üldsuse osaluseta vastu terrorismivastane määrus, millega rikutakse põhivabadusi ja õiglase kohtumõistmise põhiõigust ning milles esitletakse laiendatud "terroriaktide" mõistet, mis hõlmab nüüd tavalisi omandikuritegusid, samuti rünnakuid eraisikute vastu; ja arvestades, et inimõigusorganisatsioonid ja juristide ühingud on väljendanud muret, et määrust hakatakse kasutatama poliitilise tagakiusamise eesmärgil;

F. arvestades, et lähtudes rahvusvahelistest inimõigusorganisatsioonidest nagu Human Rights Watch ja Amnesty International, on pärast erakorralise seisukorra kehtestamist 18 kuud tagasi väidetavalt arreteeritud isikute arv tõusnud kaugelt üle 300 000, kellest enamik on hiljem vabastatud; arvestades, et õigus pääseda kautsjoni abil vabadusse on erakorraliste volituste määruse raames piiratud, võib jätkuv massiliste vahistamiste laine seada vanglasüsteemi tõsise surve alla;

G. arvestades, et suurt hulka vahistatuid on väidetavalt julmalt piinatud ning arvestades, et Bangladeshi riiklik inimõigusorganisatsioon Odhikar raporteeris, et kohtuväliste hukkamiste arv on suurenenud;

H. arvestades, et Euroopa Parlament on järjekindlalt nõudnud surmanuhtlusele moratooriumit kõikides riikides igasugustel asjaoludel;

I. arvestades, et väljendatakse heameelt hiljuti leevendatud keelu üle poliitilise tegevuse osas ja kokkuleppe üle valitsuse ja Awami liiga vahel alustada läbirääkimisi 2008. aasta detsembris kavandatud üleriigiliste valimiste osas ning asjaolu üle, et ülejäänud parteid liituvad samuti nimetatud protsessiga;

J. arvestades, et uue massiliste vahistamiste laine ajal alates 28. maist 2008 on vahistatud üle 12 000 inimese, sealhulgas kohalikke parteiaktiviste; arvestades, et valitsus on tagasi lükanud oletused, et nimetatud vahistamised on toimunud poliitilistel kaalutlustel, väites, et tegemist oli kavandatud haaranguga kurjategijate vastu;

K. arvestades, et ajutine valitsus on põhjaliku valijate nimekirja koostamise vajadusele viidates siiani eiranud poliitiliste parteide ja kodanikuühiskonnaorganisatsioonide taotlust alustada ettevalmistusi üldvalimiste varaseks korraldamiseks ja on jäänud oma kindla ajavahemiku juurde, milleks on 2008. aasta detsembri kolmas nädal;

L. arvestades, et need raskused, mida Bangladeshi elanikkond on pidanud taluma, on viimastel kuudel veelgi suurenenud põhiliste toidukaupade, näiteks riisi hinna tõusu tõttu kolmandiku või rohkema võrra, ning arvestades, et suuremal osal elanikkonnast kulus juba enne hindade plahvatuslikku kerkimist toidule üle 60% eelarvest;

M. arvestades, et valitud valitsusel oleks kergem tegeleda kliimamuutuse tagajärgedega; arvestades, et lausa neljandikku Bangladeshi territooriumist ähvardab püsiv mattumine Bengali lahe tõusva vee alla; arvestades, et kliimateadlased hoiatavad, et Bangladeshis võib 2050. aastaks olla 20 kuni 25 miljonit kliimapõgenikku,

1. kutsub Bangladeshi valitsust üles tühistama erakorralist seisukorda, mis on kõige olulisem samm riigi järgmisteks parlamendivalimisteks valmistumisel ja kohalike volikogude valimiste toimumise võimaldamisel 2008. aasta augustis;

2. kutsub Bangladeshi valitsust üles tagama, et uus terrorismivastane määrus vastab terrorismivastase võitluse rahvusvaheliselt tunnustatud õiguslikele standarditele, näiteks nendele, mida on terrorismivastases võitluses soovitanud ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste eriraportöör;

3. kutsub Bangladeshi valitsust üles keelustama surmanuhtlust;

4. kutsub Bangladeshi valitsust üles tegema viivitamatult lõpu massiliste vahistamiste uusimale lainele ning poliitiliste vastaste või ajakirjanike ahistamisele erakorralise olukorra alusel ning väljendab muret teadete üle ametivõimude poolsete piinamiste kohta; kutsub valitsust üles tagama kõikide kinnipeetutele põhiõigust õiglasele menetlusele ning süüdistuse saanutele ausat kohtuprotsessi; nõuab ametivõimudelt tungivalt, et tuhandetele kinnipeetutele esitataks usaldusväärsete tõendite alusel süüdistus või nad vabastatakse;

5. väljendab heameelt selle üle, et Bangladeshi valitsus keelas endistel sõjakurjategijatel valimistel kandideerida ja kutsub valitsust üles sellele positiivsele meetmele lisaks moodustama sõltumatut uurimiskomisjoni, mis algataks kohtumõistmise sõjakurjategijate üle;

6. õnnitleb ajutist valitsust parlamendivalimiste ettevalmistamise edusammude puhul, olulise edu saavutamisel valimisprotsessi reformimisel ning täpse valijate registri koostamise puhul ametiasutuste poolt; kutsub valitsust üles kindlustama, et Bangladeshi etnilistesse ja usulistesse vähemustesse kuuluvad inimesed saaksid vabalt oma hääle anda; nõuab Bangladeshis pressivabadust valimiseelsel perioodil;

7. väljendab heameelt endise peaministri Sheikh Hasina vabastamise üle humanitaarsetel kaalutlustel;

8. kutsub nõukogu ja komisjoni osalema aktiivsemalt ja rõhutama Bangladeshi valitsusele vajadust kiiremas korras ja täielikult tühistada erakorraline seisukord ning kõik seoses sellega vastu võetud määrused;

9. nõuab vabu ja ausaid valimisi, mis viidaks läbi vastavalt rahvusvahelistele standarditele kõikide parteide osalusel; nõuab, et ELi valimiste vaatlemise missioon alustaks uuesti tegevust niipea, kui see on võimalik ja soovitav; kutsub ELi liikmesriikide missioone ja komisjoni delegatsiooni Bangladeshis jälgima teraselt inimõiguste olukorda ja poliitilist seisu Bangladeshis;

10. nõuab, et relvajõud loobuksid poliitilisse protsessi sekkumisest;

11. kutsub Bangladeshi valitsust üles haarama maksimaalses ulatuses kaasa ühiskonna kõik rühmad, keskkonna- ja valitsusvälised organisatsioonid, ajakirjanikud ning teadlased, et valmistada riiki ette edaspidisteks kliimamuutuse põhjustatud katastroofideks ning on seisukohal, et eriolukord on nimetatud eesmärgi saavutamisel tõsine takistus;

12. on arvamusel, et G8 tippkohtumisel on äärmiselt suur vastutus, et hoida ära kliimamuutuse edaspidine kiirenemine ja katastroofide arvu suurenemine, mis ähvardavad Bangladeshis ja mujal miljonite inimeste elu, võttes vastu tõhusad ja laiahaardelised meetmed CO2 heitkoguste piiramiseks;

13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Lõuna-Aasia Regionaalse Koostöö Assotsiatsiooni liikmesriikidele ning Bangladeshi valitsusele.

(1)	ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 377.
(2)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0385.
(3)	EÜT L 118, 27.4.2001, lk 48.

Surmanuhtlus

105k

38k

Euroopa Parlamendi 10. juuli 2008. aasta resolutsioon surmanuhtluse ja kitsamalt Troy Davise kohtuasja kohta

P6_TA(2008)0368

RC-B6-0350/2008

Euroopa Parlament,

− võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone surmanuhtluse tühistamise kohta ja vajaduse kohta kehtestada nendes riikides, kus surmanuhtlust ikka veel kohaldatakse, hukkamiste suhtes viivitamatult moratoorium;

− võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2007. aasta resolutsiooni 62/149 moratooriumi kohta surmanuhtluse kasutamisele maailmas;

− võttes arvesse surmanuhtluse küsimust käsitlevate ELi suuniste uuendatud ja kohandatud versiooni, mille nõukogu võttis vastu 16. juunil 2008. aastal,

A. arvestades Troy Davise kohtuasja, milles Georgia osariigi ülemkohus mõistis kohtualuse 1991. aastal surma politseiniku tapmise eest, kusjuures hukkamine on ette nähtud 2008. aasta juuli lõpus;

B. arvestades, et hr Davise advokaadi hinnangul on piisavalt tõendeid kohtualuse süütuse kohta, materiaalseid asitõendeid tema vastu pole ning seitse prokuröri tunnistajat on oma tunnistused tagasi võtnud;

C. arvestades, et 4. augustil 2007. aastal nõustus Georgia osariigi ülemkohus võtma arvesse uusi asjaolusid, mis seavad kahtluse alla hr Davise süü;

D. arvestades, et Georgia osariigi ülemkohus keeldus 17. märtsi 2008. aastal korraldamast uut kohtuprotsessi hr Troy Davise kohtuasjas, kuigi ülemkohtu esimees oli eriarvamusel;

E. arvestades, et alates 1975. aastast on USAs süütuks tunnistamise tulemusel jäetud toime panemata üle 120 hukkamise;

F. arvestades, et USAs kehtib võimalus anda surmanuhtluse mõistmise puhul armu, et hoida ära pöördumatuid vigu, mida kohus pole suutnud või soovinud parandada;

G. arvestades, et New Jersey on esimene USA osariik, kus pärast surmanuhtluse taaskehtestamist USAs 1972. aastal see uuesti kaotati, viidates vältimatule ohule, et hukatakse ekslikult süüdi mõistetud isik,

1. kutsub üles riike, kus surmanuhtlust toime pannakse, astuma vajalikke samme selle kaotamiseks;

2. palub asjaomastel kohtuasutustel võimaldada Troy Davise kohtuasjas uue protsessi korraldamist, sest on olemas hulgaliselt asitõendeid, mis võivad praeguse kohtuotsuse ümber lükata, ning surmamõistvat otsust muuta;

3. kutsub Georgia osariigi armuandmiskomisjoni tungivalt üles Troy Davise surmamõistvat otsust muutma;

4. kutsub nõukogu eesistujat ja komisjoni USA delegatsiooni tõstatama kiiremas korras seda küsimust kõnelustel USA ametivõimudega;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Ameerika Ühendriikide valitsusele, Georgia osariigi armuandmiskomisjonile ning Georgia osariigi peaprokurörile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika