Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1719/2006/EÜ, millega kehtestatakse programm "Aktiivsed noored" perioodiks 2007–2013 (KOM(2008)0056 – C6-0057/2008 – 2008/0023(COD))

P6_TA(2008)0369 A6-0274/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0056);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 149 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0057/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0274/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 2. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2008/EÜ, millega muudetakse otsust nr 1719/2006/EÜ, millega kehtestatakse programm "Aktiivsed noored" perioodiks 2007–2013

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (otsus nr 1349/2008/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1855/2006/EÜ, millega luuakse programm "Kultuur" (2007–2013) (KOM(2008)0057 – C6-0058/2008 – 2008/0024(COD))

P6_TA(2008)0370 A6-0273/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0057);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 151 lõike 5 esimest taanet, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0058/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0273/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 2. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2008/EÜ, millega muudetakse otsust nr 1855/2006/EÜ, millega luuakse programm "Kultuur" (2007–2013)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (otsus nr 1352/2008/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm "Kodanike Euroopa", et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (KOM(2008)0059 – C6-0060/2008 – 2008/0029(COD))

P6_TA(2008)0371 A6-0275/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0059);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 151 ja 308, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0060/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0275/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 2. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2008/EÜ, millega muudetakse otsust nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm "Kodanike Euroopa", et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (otsus nr 1358/2008/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (KOM(2008)0061 – C6-0064/2008 – 2008/0025(COD))

P6_TA(2008)0372 A6-0276/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0061);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 149 lõiget 4 ning artikli 150 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0064/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0276/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 2. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2008/EÜ, millega muudetakse otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (otsus nr 1357/2008/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (KOM(2007)0117 – C6-0213/2008 – 2007/0044(CNS))

P6_TA(2008)0373 A6-0306/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus (KOM(2007)0117);

–   võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut Usbekistani Vabariigiga;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 44 lõiget 2, artikli 47 lõike 2 viimast lauset, artiklit 55, artikli 57 lõiget 2, artiklit 71, artikli 80 lõiget 2, artikleid 93, 94, 133, 181a ja artikli 300 lõike 2 teist lauset;

–   võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artiklit 101;

–   võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0213/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0306/2008),

1.   kiidab protokolli sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Usbekistani Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (KOM(2007)0133 – C6-0228/2008 – 2007/0047(CNS))

P6_TA(2008)0374 A6-0307/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus (KOM(2007)0133);

–   võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut Kirgiisi Vabariigiga;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 44 lõiget 2, artikli 47 lõike 2 viimast lauset, artiklit 55, artikli 57 lõiget 2, artiklit 71, artikli 80 lõiget 2, artikleid 93, 94, 133 ja 181a ja artikli 300 lõike 2 teist lauset;

–   võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artiklit 101;

–   võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0228/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0307/2008),

1.   kiidab protokolli sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kirgiisi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (KOM(2007)0143 – C6-0254/2008 – 2007/0050(CNS))

P6_TA(2008)0375 A6-0320/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus (KOM(2007)0143);

–   võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut Tadžikistani Vabariigiga;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 44 lõiget 2, artikli 47 lõike 2 viimast lauset, artiklit 55, artikli 57 lõiget 2, artiklit 71, artikli 80 lõiget 2, artikleid 93, 94, 133 ja 181a ja artikli 300 lõike 2 teist lauset;

–   võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artiklit 101;

–   võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti artikli 6 lõiget 2,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0254/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0320/2008),

1.   kiidab protokolli sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tadžikistani Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse Montenegro suhtes eraldi kohustus ja vähendatakse proportsionaalselt Serbia kohustust seoses pikaajaliste laenudega, mida ühendus on andnud Serbia ja Montenegro liitriigile (endine Jugoslaavia Liitvabariik) vastavalt nõukogu otsustele 2001/549/EÜ ja 2002/882/EÜ (KOM(2008)0228 – C6-0221/2008 – 2008/0086(CNS))

P6_TA(2008)0376 A6-0281/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0228);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0221/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A6-0281/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta (KOM(2008)0314 – C6-0219/2008 – 2008/0097(CNS))

P6_TA(2008)0377 A6-0311/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0314);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 37 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0219/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0311/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse nimel India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta (KOM(2007)0831 – C6-0047/2008 – 2007/0285(CNS))

P6_TA(2008)0378 A6-0315/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0831);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0047/2008);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35 ning artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0315/2008),

1.   kiidab nõukogu otsuse ettepaneku muudetud kujul heaks ja kiidab kokkuleppe sõlmimise heaks;

2.   teeb oma presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Esimene volitus võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 teise lõiguga,

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 5/2008 projekti kohta , III jagu – Komisjon (11571/2008 – C6-0294/2008 – 2008/2161(BUD))

P6_TA(2008)0379 A6-0328/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(1) eriti selle artikleid 37 ja 38;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 13. detsembril 2007;(2)

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse komisjoni 18. juunil 2008. aastal esitatud Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 5/2008 esialgset projekti (KOM(2008)0381);

–   võttes arvesse nõukogu 22. juulil 2008. aastal koostatud paranduseelarve nr 5/2008 projekti (11571/2008 – C6-0294/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0328/2008),

1.   kiidab paranduseelarve nr 5/2008 projekti muutmata kujul heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (2) ELT L 71, 14.3.2008, lk 1. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (5620/2008 – C6-0074/2008 – 2008/0802(CNS))

P6_TA(2008)0380 A6-0292/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatust (5620/2008);

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti c;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0074/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0292/2008),

1.   kiidab Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatuse muudetud kujul heaks;

2.   palub nõukogul teksti vastavalt muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatust oluliselt muuta;

5.   palub nõukogul ja komisjonil pärast Lissaboni lepingu jõustumist anda prioriteet mis tahes tulevastele ettepanekutele kõnealuse otsuse muutmiseks vastavalt Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatavale 50. deklaratsioonile üleminekusätete protokolli artikli 10 kohta;

6.   on kindlalt otsustanud vaadata iga selline tulevane ettepanek läbi kiirmenetluse korras lõikes 5 osutatud menetluse kohaselt ja tihedas koostöös liikmesriikide parlamentidega;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi valitsustele.

14 liikmesriigi poolt esitatud ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Põhjendus 7 (7)  Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd tuleb tugevdada ning selleks tuleb võimaldada Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutustel ja Eurojustil vajaduse korral omavahel otse ja tõhusamalt turvalise sidevõrgu kaudu suhelda, (7)  Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd tuleb tugevdada ning selleks tuleb võimaldada Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutustel ja Eurojustil vajaduse korral omavahel otse ja tõhusamalt turvaliste sidevahendite kaudu suhelda, Muudatusettepanek 2 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Põhjendus 7 a (uus) (7 a)  Isikuandmete töötlemise puhul tuleks kohaldada nõukogu raamotsust (../../JSK) kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta1, mis näeb ette piisava andmekaitse taseme. Liikmesriigid peaksid oma siseriiklikes seadustes tagama isikuandmete kaitse taseme, mis on vähemalt võrdväärne Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonist üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel ja selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokollist tulenevaga, ning peaksid seda tehes võtma arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust liikmesriikidele nr R (87) 15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas, ja mida kohaldatakse ka juhul, kui andmeid ei töödelda automatiseeritult. _______________________ 1 ELT L ... Muudatusettepanek 3 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 2 – lõige 3 3.  Iga liikmesriik nimetab kontaktasutuste seast Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriikliku kontaktisiku. 3.  Iga liikmesriik nimetab kontaktasutuste seast Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriikliku kontaktisiku, samuti siseriikliku teabekontaktasutuse. Muudatusettepanek 4 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 2 – lõige 4 4.  Iga liikmesriik tagab, et tema kontaktasutused täidavad kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga seotud ülesandeid ning et kontaktasutuste töötajad oskavad peale oma riigikeele piisaval tasemel veel ühte Euroopa Liidu ametlikku keelt, nii et nad on suutelised suhtlema teiste liikmesriikide kontaktasutustega. Enne uue kontaktasutuse nimetamist võivad liikmesriigid küsida siseriiklike kontaktisikute arvamust. 4.  Iga liikmesriik tagab, et tema kontaktasutused täidavad kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga seotud ülesandeid ning et kontaktasutuste töötajad oskavad peale oma riigikeele piisaval tasemel veel ühte Euroopa Liidu ametlikku keelt, nii et nad on suutelised suhtlema teiste liikmesriikide kontaktasutustega. Kontaktasutuste valimisel järgivad liikmesriigid Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste valimise suunistes sätestatud kriteeriume. Muudatusettepanek 5 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 2 – lõige 4 a (uus) 4 a.  Liikmesriigid tagavad ka, et nende kontaktasutustel on piisavad vahendid enda kui kontaktasutuse ülesannete nõuetekohaselt täitmiseks. Muudatusettepanek 6 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 2 – lõige 5 5.  Kui liikmesriigis on nimetatud ametisse ühismeetmes 96/277/JSK osutatud sidekohtunikud, kelle ülesanded on sarnased artikliga 4 kontaktasutustele antud ülesannetega, seob sidekohtunikud ametisse nimetanud liikmesriik nad enda sätestatud korras Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga ja artiklis 10 ettenähtud turvatud sidevõrguga. 5.  Kui liikmesriigis on nimetatud ametisse ühismeetmes 96/277/JSK osutatud sidekohtunikud, kelle ülesanded on sarnased artikliga 4 kontaktasutustele antud ülesannetega, seob sidekohtunikud ametisse nimetanud liikmesriik nad enda sätestatud korras Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga ja artiklis 10 ettenähtud turvatud sidevahenditega. Muudatusettepanek 7 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 2 – lõige 7 7.  Euroopa õigusalase koostöö võrgustikul on sekretariaat, kes vastutab koostöös nõukogu eesistujariigiga ja temaga konsulteerides võrgustiku haldamise eest. Sekretariaat võib võrgustikku esindada, konsulteerides eesistujariigiga. 7.  Euroopa õigusalase koostöö võrgustikul on sekretariaat, kes vastutab võrgustiku haldamise eest. Muudatusettepanek 8 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 3 – punkt b b) korraldab artiklites 5, 6 ja7 sätestatud korras liikmesriikide esindajate regulaarseid koosolekuid; b) korraldab artiklites 5 ja 6 sätestatud korras liikmesriikide esindajate regulaarseid koosolekuid; Muudatusettepanek 9 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 3 – punkt c c) annab artiklites 8, 9 ja 10 sätestatud korras pidevalt ajakohastatud taustteavet, eelkõige asjakohase sidevõrgu vahendusel. c) annab artiklites 8 ja 9 sätestatud korras pidevalt ajakohastatud taustteavet, eelkõige IT-vahendi kaudu, samuti näeb vastavalt artiklile 10 ette turvatud side. Muudatusettepanek 10 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 4 – pealkiri Kontaktasutuste, sealhulgas siseriikliku kontaktisiku ülesanded Kontaktasutuste, siseriiklike kontaktisikute ja teabekontaktasutuste ülesanded Muudatusettepanek 11 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 4 – lõige 1 1.  Kontaktasutused, sealhulgas siseriiklik kontaktisik, on aktiivsed vahendajad, kelle ülesanne on hõlbustada liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd, eelkõige raskete kuritegude vastu võitlemises. Nad on kättesaadavad oma riigi kohalikele õigusasutustele ja teistele pädevatele asutustele, teiste riikide kontaktasutustele ja teiste riikide kohalikele õigusasutustele ning teistele pädevatele asutustele, et võimaldada neil luua kõige asjakohasemaid otsekontakte. 1.  Kontaktasutused on aktiivsed vahendajad, kelle ülesanne on hõlbustada liikmesriikide vahelist õigusalast koostööd, eelkõige raskete kuritegude vastu võitlemises. Nad on kättesaadavad oma riigi kohalikele õigusasutustele ja teistele pädevatele asutustele, teiste riikide kontaktasutustele ja teiste riikide kohalikele õigusasutustele ning teistele pädevatele asutustele, et võimaldada neil luua kõige asjakohasemaid otsekontakte. Vajaduse korral võivad nad asjaomaste valitsusasutuste vahelise kokkuleppe alusel kohtuda teiste liikmesriikide kontaktasutustega. Vajaduse korral võivad nad kohtuda teiste liikmesriikide kontaktasutustega, et võimaldada kasulike kogemuste ja probleemide vahetust, eelkõige mis puudutab võrgustiku toimimist asjaomastes liikmesriikides. Muudatusettepanek 12 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 4 – lõige 2 2.  Kontaktasutused, sealhulgas siseriiklik kontaktisik, annavad oma riigi kohalikele õigusasutustele, teiste riikide kontaktasutustele ja teiste riikide kohalikele õigusasutustele vajalikku õigusalast ja praktilist teavet, et võimaldada neil tõhusalt koostada õigusalase koostöö taotlusi või tõhustada üldiselt õigusalast koostööd. 2.  Kontaktasutused annavad oma riigi kohalikele õigusasutustele, teiste riikide kontaktasutustele ja teiste riikide kohalikele õigusasutustele vajalikku õigusalast ja praktilist teavet, et võimaldada neil tõhusalt koostada õigusalase koostöö taotlusi või tõhustada üldiselt õigusalast koostööd. Muudatusettepanek 13 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 4 – lõige 3 3.  Kontaktasutused, sealhulgas siseriiklik kontaktisik, korraldavad oma riigi pädevatele asutustele koostöös Euroopa õigusalase koostöö koolitusvõrgustikuga asjakohasel tasemel koolituskursusi õigusalase koostöö valdkonnas. 3.  Kontaktasutused on kaasatud, vajaduse korral koostöös Euroopa õigusalase koostöö koolitusvõrgustikuga, oma riigi pädevatele asutustele asjakohasel tasemel koolituskursuste korraldamisse õigusalase koostöö valdkonnas ja edendavad nende korraldamist. Muudatusettepanek 14 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 4 – lõige 3 a (uus) 3 a.  Kontaktasutused tõhustavad õigusalase koostöö kooskõlastamist juhtudel, kui ühe liikmesriigi kohalike õigusasutuste paljude taotluste rahuldamiseks on teises liikmesriigis vaja kooskõlastatud tegutsemist. Muudatusettepanek 15 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 4 – lõige 3 b (uus) 3 b.  Siseriiklikud kontaktisikud teostavad lisaks oma lõigetes 1–3 a osutatud ülesannetele kontaktasutustena järgmisi ülesandeid: a) vastutavad oma asjaomases liikmesriigis küsimuste eest, mis on seotud võrgustiku siseriikliku toimimisega, sealhulgas teabetaotluste kooskõlastamise ja pädevate siseriiklike asutuste antavate vastuste eest; b) vastutavad kontaktide eest Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaadiga, sealhulgas artiklis 6 osutatud koosolekutest osavõtmise eest; c) esitavad arvamuse uute kontaktasutuste nimetamise kohta, kui nende asjaomased liikmesriigid seda nõuavad. Muudatusettepanek 16 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 4 – lõige 3 c (uus) 3 c.  Siseriiklikud teabekontaktasutused tagavad lisaks oma lõigetes 1–3 a osutatud ülesannetele kontaktasutustena oma liikmesriikidega seotud ja artiklis 8 osutatud teabe andmise ning ajakohastamise vastavalt artiklile 9. Muudatusettepanek 17 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 5 – pealkiri Kontaktasutuste regulaarsete koosolekute eesmärk Kontaktasutuste üldkoosolekud Muudatusettepanek 18 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku regulaarsetel koosolekutel, millele kutsutakse vähemalt kaks kontaktasutust igast liikmesriigist, on järgmised eesmärgid: 1.  Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku üldkoosolekutel, millele kutsutakse vähemalt kolm kontaktasutust igast liikmesriigist, on järgmised eesmärgid: Muudatusettepanek 19 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 5 – lõige 2 a (uus) 2 a.  Üldkoosolekud toimuvad regulaarselt vähemalt kolm korda aastas. Üks kord aastas võib koosolek toimuda nõukogu ruumides Brüsselis vastavalt nõukogu kodukorra sätetele. Nõukogu ruumides toimuvatele koosolekutele kutsutakse kaks kontaktasutust. Muudatusettepanek 20 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 5 – lõige 2 b (uus) 2 b.  Siiski võib pidada ka muid koosolekuid liikmesriikides, et kõikide liikmesriikide kontaktasutused saaksid lisaks vastuvõtva liikmesriigi kontaktasutustele kohtuda ka teiste selle riigi asutustega ning tutvuda asjakohase riigi konkreetsete organitega, kelle ülesanded on seotud rahvusvahelise õigusalase koostöö või teatavate raskete kuritegude vormide vastu võitlemise valdkonnaga. Muudatusettepanek 21 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 6 – pealkiri Üldkoosolekute sagedus Siseriiklike kontaktisikute koosolekud Muudatusettepanek 22 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 6 Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku üldkoosolek, millel kogunevad siseriiklikud kontaktisikud, toimub regulaarselt ja vastavalt võrgustiku liikmete vajadusele vähemalt üks kord aastas nõukogu eesistujariigi kutsel, kes võtab samuti arvesse liikmesriikide soove võrgustiku koosoleku kokkukutsumiseks. Siseriiklikud kontaktisikud tulevad kokku regulaarselt ja vastavalt nende vajadusele vähemalt üks kord aastas nõukogu eesistujariigi kutsel, kes võtab samuti arvesse liikmesriikide soove võrgustiku koosoleku kokkukutsumiseks. Nimetatud koosolekute jooksul arutatakse küsimusi, mis on seotud nende ülesannetega artikli 4 lõike 3 b alusel, sealhulgas küsimust, kuidas optimeerida juurdepääsu turvatud sidevahenditele ja pakkuda seda kõigile pädevatele õigusasutustele. Muudatusettepanek 23 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 7 Artikkel 7 välja jäetud Koosolekute toimumise paik 1.  Koosolekud võivad toimuda nõukogu ruumides Brüsselis vastavalt nõukogu kodukorra sätetele. 2.  Siiski võib pidada ka muid koosolekuid liikmesriikides, et kõikide liikmesriikide kontaktasutused saaksid lisaks vastuvõtva liikmesriigi kontaktasutustele kohtuda ka teiste selle riigi asutustega ning tutvuda asjakohase riigi konkreetsete organitega, kelle ülesanded on seotud rahvusvahelise õigusalase koostööga või teatavate raskete kuritegude vastu võitlemisega. Muudatusettepanek 24 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 8 – pealkiri Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus levitatava teabe sisu Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku poolt pakutav teave Muudatusettepanek 25 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 8 – sissejuhatav osa Euroopa õigusalase koostöö võrgustik teeb kontaktasutustele ja pädevatele õigusasutustele kättesaadavaks järgmise teabe: Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaat teeb kontaktasutustele ja pädevatele õigusasutustele kättesaadavaks järgmise teabe: Muudatusettepanek 26 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 8 – punkt 2 2)  IT-vahend, mis võimaldab liikmesriigi taotlust esitaval asutusel teha kindlaks teise liikmesriigi pädev asutus, kes vastutab õigusalase koostöö taotluse, sealhulgas Euroopa vahistamismääruste, Euroopa tõendikogumismääruste, vara arestimisotsuste ja vastastikuse õigusabi taotluste vastuvõtmise ja täitmise eest; 2) teave, mis võimaldab liikmesriigi taotlust esitaval asutusel teha IT-vahendi kaudu kindlaks teise liikmesriigi pädev asutus, kes vastutab õigusalase koostöö taotluse, sealhulgas Euroopa vahistamismääruste, Euroopa tõendikogumismääruste, vara arestimisotsuste ja vastastikuse õigusabi taotluste vastuvõtmise ja täitmise eest; Muudatusettepanek 27 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b b)  Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste operatiivtööks luuakse turvatud sidevõrk; b)  Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku operatiivtööks luuakse turvatud sidevahendid; Muudatusettepanek 28 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c c) turvatud sidevõrk võimaldab edastada õigusalaseks koostööks andmeid ja kõiki taotlusi liikmesriikide vahel, samuti liikmesriikide ja Eurojusti liikmesriikide liikmete, Eurojusti liikmesriikide korrespondentide ning Eurojusti nimetatud sidekohtunike vahel. c) turvatud sidevahendid võimaldavad edastada õigusalaseks koostööks andmeid ja kõiki taotlusi liikmesriikide vahel, samuti liikmesriikide ja Eurojusti liikmesriikide liikmete, Eurojusti liikmesriikide korrespondentide ning Eurojusti nimetatud sidekohtunike vahel. Muudatusettepanek 29 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 10 – lõige 2 2.  Lõikes 1 osutatud turvatud sidevõrku võivad oma operatiivtöös samuti kasutada siseriiklikud kontaktisikud, siseriiklikud kontaktisikud terrorismi küsimuses, Eurojusti liikmesriikide liikmed ja Eurojusti nimetatud sidekohtunikud. Võrgu võib siduda otsuse 2002/187/JSK artiklis 16 osutatud Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemiga. 2.  Lõikes 1 osutatud turvatud sidevahendeid võivad oma operatiivtöös samuti kasutada siseriiklikud kontaktisikud, siseriiklikud kontaktisikud terrorismi küsimuses, Eurojusti liikmesriikide liikmed ja Eurojusti nimetatud sidekohtunikud. Need võib siduda otsuse 2002/187/JSK artiklis 16 osutatud Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemiga. Muudatusettepanek 30 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 10 – lõige 2 a (uus) 2 a.  Turvatud sidevahendite kasutamine ei välista otseseid kontakte kontaktasutuste või liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Muudatusettepanek 31 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a a)  Eurojustil on juurdepääs Euroopa õigusalase koostöö võrgustikust saadud koondteabele vastavalt käesoleva otsuse artiklile 8 ja juurdepääs käesoleva otsuse artikli 10 kohaselt loodud turvatud sidevõrgule; a)  Eurojustil on juurdepääs Euroopa õigusalase koostöö võrgustikust saadud koondteabele vastavalt käesoleva otsuse artiklile 8 ja juurdepääs käesoleva otsuse artikli 10 kohaselt loodud turvatud sidevahenditele; Muudatusettepanek 32 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b b) ilma et see piiraks otsuse 2002/187/JSK artikli 13 kohaldamist ning vastavalt käesoleva otsuse artikli 4 lõikele 4, teavitavad Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutused iga üksikjuhtumi puhul Eurojusti kohtuasjadest, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki ja jäävad Eurojusti pädevusse, kui: b) lisaks otsuse 2002/187/JSK artiklis 13 kindlaks määratud kohustusele edastada Eurojustile teavet teavitavad Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutused iga üksikjuhtumi puhul oma liikmesriigi Eurojusti liiget kõigist muudest kohtuasjadest, mille puhul peetakse asjakohasemaks, et asja menetleks Eurojust. – võib tekkida konflikt jurisdiktsioonide vahel; või – kui õigusalase koostöö taotlus, sealhulgas Euroopa vahistamismäärused, Euroopa tõendikogumismäärused, vara arestimisotsused ja vastastikuse õigusabi taotlused, lükatakse tagasi; Muudatusettepanek 33 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt c c)  Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutused teavitavad Eurojusti iga üksikjuhtumi puhul samuti kõikidest kohtuasjadest, mis jäävad Eurojusti pädevusse ja hõlmavad vähemalt kolme liikmesriiki; välja jäetud Muudatusettepanek 34 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 11 – lõige 1 – punkt f f)  Eurojusti liikmesriikide liikmed võivad osaleda Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku koosolekutel viimase kutsel. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi võib kutsuda Eurojusti koosolekutele, arvestades iga üksikjuhtumit eraldi. f)  Eurojusti liikmesriikide liikmed võivad osaleda Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku koosolekutel viimase kutsel. Samamoodi võivad Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutused osaleda Eurojusti koosolekutel viimase kutsel. Muudatusettepanek 35 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 11 a (uus) Artikkel 11 a Andmekaitse 1.  Kui liikmesriikide pädevad asutused või kontaktasutused vahetavad omavahel isikuandmeid, tagavad nad, et: – andmeid saav pädev asutus töötleb andmeid üksnes nendel eesmärkidel, milleks andmed on edastatud; – astutakse samme, et tagada isikuandmete tõhus kaitse juhusliku või volituseta hävitamise, juhusliku kaotsimineku, volituseta juurdepääsu, volituseta või juhusliku muutmise ja volituseta avalikustamise eest. 2.  Teatavaid andmekategooriaid (isikuandmed, mis sisaldavad teavet rassilise või etnilise päritolu, poliitiliste vaadete, usuliste või filosoofiliste tõekspidamiste, erakonda või ametiühingusse kuulumise, seksuaalse sättumuse või tervise kohta või andmed, mis on seotud õiguserikkumiste, kriminaalkorras süüdimõistmiste või turvameetmetega) töödeldakse üksnes siis, kui see on rangelt vajalik Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse läbiviimiseks. Sellisel juhul rakendatakse täiendavaid ettevaatusabinõusid, näiteks: – juurdepääsu andmine asjaomastele andmetele ainult nendele töötajatele, kes vastutavad õiguspärase ülesande täitmise eest, mis eeldab andmete töötlemist; – andmeedastuse puhul tugev krüpteerimine; – andmete säilitamine üksnes niikaua, kui on vaja pädevate asutuste ja kontaktasutuste ülesannete täitmiseks. Muudatusettepanek 36 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 12 Artikkel 12 välja jäetud Nõukogu ja komisjoni teavitamine Eurojusti haldusdirektor ja nõukogu eesistujariik esitavad nõukogule ja komisjonile iga kahe aasta tagant kirjaliku aruande Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse ja juhtimise, sealhulgas eelarve juhtimise kohta. Selleks koostab eesistujariik kaks korda aastas aruande Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse ning liidu mis tahes kriminaalpoliitikaprobleemi kohta, mis on Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse tulemusel esile kerkinud. Selles aruandes võib Euroopa õigusalase koostöö võrgustik eesistujariigi kaudu teha samuti ettepanekuid õigusalase koostöö parandamiseks kriminaalasjades. Samuti võib Euroopa õigusalase koostöö võrgustik esitada mis tahes muud aruanded või mis tahes muu teabe Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse kohta, kui nõukogu või eesistujariik seda temalt taotlevad. Muudatusettepanek 37 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 15 – pealkiri Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku töö hindamine Aruandlus Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku töö hindamine Muudatusettepanek 38 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Belgia Kuningriigi, Poola Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Eesti Vabariigi, Austria Vabariigi ja Portugali Vabariigi algatus Artikkel 15 1.  Euroopa õigusalase koostöö võrgustik esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile kirjaliku aruande oma tegevuse ja juhtimise, sealhulgas oma eelarve haldamise kohta. Oma aruandes võib Euroopa õigusalase koostöö võrgustik viidata ka liidu kõikidele kriminaalpoliitika probleemidele, mis on Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse tulemusena esile kerkinud, ning võib samuti teha ettepanekuid õigusalase koostöö parandamiseks kriminaalasjades. 2.  Samuti võib Euroopa õigusalase koostöö võrgustik esitada mis tahes muu aruande või anda mis tahes muud teavet Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse kohta, kui nõukogu seda temalt taotleb. Nõukogu viib iga nelja aasta järel läbi Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse hindamise, tuginedes komisjoni poolt koostöös Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga koostatud aruandele. 3.  Nõukogu viib iga nelja aasta järel läbi Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse hindamise, tuginedes komisjoni poolt koostöös Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga koostatud aruandele.

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu raamotsus tagaseljaotsuste täitmise kohta, millega muudetakse raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, raamotsust 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, raamotsust 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta ning raamotsust 2008/…/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil (5598/2008 – C6-0075/2008 – 2008/0803(CNS))

P6_TA(2008)0381 A6-0285/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatust (5598/2008);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0075/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0285/2008),

1.   kiidab Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatuse muudetud kujul heaks;

2.   palub nõukogul teksti vastavalt muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatust oluliselt muuta;

5.   palub nõukogul ja komisjonil pärast Lissaboni lepingu jõustumist lugeda prioriteetseks kõik edasised otsuse muutmise ettepanekud kooskõlas deklaratsiooniga nr 50, mis käsitleb artiklit 10 üleminekusätete protokollis, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule;

6.   on otsustanud vaadata kõik tulevased muudatusettepanekud läbi kiirmenetluse korras lõikes 5 osutatud menetluse kohaselt ja tihedas koostöös liikmesriikide parlamentidega;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi valitsustele.

Seitsme liikmesriigi poolt esitatud ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Pealkiri Nõukogu raamotsus tagaseljaotsuste täitmise kohta, millega muudetakse raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, raamotsust 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, raamotsust 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta ning raamotsust 2008/…/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil Nõukogu raamotsus kodanike õiguste tugevdamise kohta, edendades vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist otsuste suhtes, mis langetati kohtumenetlustes, kus asjaomane isik isiklikult kohal ei viibinud, millega muudetakse raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, raamotsust 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, raamotsust 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, raamotsust 2008/…/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil ning raamotsust 2008/…/JSK täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste tunnustamise ja järelevalve kohta Muudatusettepanek 2 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Põhjendus 1 a (uus) (1 a)  On vaja tugevdada vastastikust usaldust Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevas alas kriminaalasjades selliste meetmete abil Euroopa Liidu tasandil, mis on kujundatud, et tagada kriminaalasjades langetatavate kohtuotsuste suurem ühtlustamine ja vastastikune tunnustamine, ning mõnede õigusnormide ja tavade vastuvõtmise abil kriminaalasjades nimetatud tasandil. Muudatusettepanek 3 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Põhjendus 1 b (uus) (1 b)  Kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise eeltingimuseks on piisavate menetlusalaste kaitsemeetmete kohaldamine. Seetõttu on oluline võtta viivitamatult vastu kriminaalasjades kohaldatavaid menetlusõigusi käsitlev raamotsus. Muudatusettepanek 4 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Põhjendus 4 (4)  Seetõttu on vaja ette näha selged ja ühtsed lahendused, millega määratakse kindlaks keeldumise põhjused ning täidesaatvale asutusele jäetav kaalutlusõigus. (4)  Seetõttu on vaja ette näha selged ja ühtsed lahendused, millega määratakse kindlaks sellise otsuse täitmisest keeldumise alused, mis tehti pärast kohtulikku arutelu, kuhu asjaomane isik isiklikult ei ilmunud, ning täidesaatvale asutusele jäetav kaalutlusõigus. Käesoleva raamotsuse eesmärk on määratleda sellised ühtsed alused, mis võimaldavad täidesaatval asutusel otsust täita ka siis, kui asjaomane isik kohtuliku arutelu juures ei viibinud. Selle eesmärk ei ole reguleerida käesolevas raamotsuses määratletud tulemuste saavutamiseks kasutatavaid vorme ja meetodeid või menetlusnõudeid – nende osas lähtutakse liikmesriikide siseriiklikust õigusest. Euroopa vahistamismääruse või teiste raamotsustega kehtestatavate asjaomaste tunnistuste vajaliku osa täitmisega kinnitab otsuse teinud asutus, et asjaomased nõuded on täidetud või täidetakse, millest peaks vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt piisama otsuse täitmiseks. Muudatusettepanek 5 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Põhjendus 6 (6)  Asjaomastes olemasolevates raamotsustes sätestatud keeldumise põhjustega seonduvate ühtsete lahenduste puhul tuleks arvesse võtta seda, et olukorrad seoses süüdistatava teavitamisega tema õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist on erinevad. (6)  Asjaomastes olemasolevates raamotsustes sätestatud mittetunnustamise alustega seonduvate ühtsete lahenduste puhul tuleks arvesse võtta seda, et olukorrad seoses asjaomase isiku õigusega asja uuesti läbivaatamisele või edasikaebamisele on erinevad. Sellisele uuesti läbivaatamisele kaitseõiguse tagamise eesmärgil on iseloomulik, et: asjaomasel isikul on õigus osaleda asja uuesti läbivaatamisel; kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid vaadatakse (uuesti) läbi ja menetluse tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada. Muudatusettepanek 6 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Põhjendus 6 a (uus) (6 a)  Kohtuotsuse, mis langetati kohtulikul arutelul, kus kaebealune isiklikult kohal ei viibinud, tunnustamisest ja täitmisest ei tohiks keelduda, kui väljaandva riigi antud teabe põhjal tehakse rahuldavalt kindlaks, et kaebealusele esitati kohtukutse isiklikult või et ta sai mõnel teisel viisil kätte ametliku teabe kohtuliku arutelu toimumise aja ja koha kohta. Selles kontekstis mõistetakse, et isik peaks olema sellise teabe kätte saanud õigeaegselt, st piisavalt varakult, et võimaldada tal kohtulikust arutelust osa võtta ja tõhusalt oma kaitseõigust teostada. Kogu teave tuleks edastada keeles, millest kaebealune aru saab. Muudatusettepanek 7 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Põhjendus 6 b (uus) (6 b)  Sellise otsuse tunnustamisest ja täitmisest, mis tehti pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud, ei tohi keelduda, kui asjaomane isik, olles kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, on andnud enda kohtulikul arutelul kaitsmiseks selgesõnalise volituse õigusnõustajale, kes teda kohtulikul arutelul ka kaitses, tagades praktilise ja tegeliku õigusabi. Sellega seoses ei tohiks olla oluline see, kas asjaomane isik ise valis ja määras endale õigusnõustaja ning tasus talle või kas õigusnõustaja määras ja õigusnõustajale tasus riik kooskõlas kaitseõiguse suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, eeldusel et asjaomane isik on otsustanud, et isiklikult kohtulikule arutelule ilmumise asemel esindab teda õigusnõustaja. Muudatusettepanek 8 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Põhjendus 7 a (uus) (7 a)  Asja uuesti läbivaatamisel pärast süüdimõistva kohtuotsuse langetamist, kui isik ei viibinud isiklikult kohtuliku arutelu juures, peaks kõnealune isik olema samas seisundis nagu keegi, kelle asja esimest korda arutatakse. Seepärast peaks asjaomasel isikul olema õigus osaleda asja uuesti läbivaatamisel ja kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, tuleks uuesti läbi vaadata ning asja uue läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja kaebealune võib uue otsuse edasi kaevata. Muudatusettepanek 9 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – lõige 2 2.  Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on kirja pandud ELi lepingu artiklis 6, ning õigusasutustele sellega seoses pandud kohustusi. 2.  Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on kirja pandud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, ning õigusasutustele sellega seoses pandud kohustusi. Muudatusettepanek 10 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – lõige 3 3.  Käesoleva raamotsuse kohaldamisala hõlmab ühtsete eeskirjade kehtestamist ühes liikmesriigis (otsuse teinud riik) tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja/või täitmise kohta teises liikmesriigis (täidesaatev riik) pärast menetlust, kus asjaomane isik kohal ei viibinud, kooskõlas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 5 lõikega 1, raamotsuse 2005/214/JSK artikli 7 lõike 2 punktiga g, raamotsuse 2006/783/JSK artikli 8 lõike 2 punktiga e ja raamotsuse 2008/…/JSK artikli 9 lõike 1 punktiga f. 3.  Käesoleva raamotsuse kohaldamisala hõlmab ühtsete eeskirjade kehtestamist ühes liikmesriigis (otsuse teinud riik) tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja/või täitmise kohta teises liikmesriigis (täidesaatev riik) pärast kohtulikku arutelu, kus asjaomane isik kohal ei viibinud, kooskõlas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 5 lõikega 1, raamotsuse 2005/214/JSK artikli 7 lõike 2 punktiga g, raamotsuse 2006/783/JSK artikli 8 lõike 2 punktiga e, raamotsuse 2008/…/JSK artikli [9] lõike [1] punktiga [f] ja raamotsuse 2008/…/JSK artikli [9] lõike [1] punktiga [h]. Muudatusettepanek 11 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 Raamotsus 2002/584/JSK Artikkel 1 – lõige 4 1)  Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige: "4. Käesolevas raamotsuses on'tagaseljaotsus" vabadusekaotuslik karistus või vabadust piirav julgeolekumeede, mille puhul isik ei ilmunud isiklikult kohale menetluses, mille tulemusel asjaomane otsus tehti." välja jäetud Muudatusettepanek 12 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 2 Raamotsus 2002/584/JSK Artikkel 4a – pealkiri ja lõige 1 Artikkel 4a Tagaseljaotsused Artikkel 4a Otsused, mis tehakse pärast kohtulikku arutelu, millel asjaomane isik isiklikult ei viibinud Vahistamismäärust täitev õigusasutus võib samuti keelduda täitmast Euroopa vahistamismäärust, mis on tehtud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks, kui see on määratud tagaseljaotsusega, välja arvatud kui Euroopa vahistamismääruses märgitakse, et: 1.  Vahistamismäärust täitev õigusasutus võib samuti keelduda täitmast Euroopa vahistamismäärust, mis on tehtud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks, mis tehakse pärast kohtulikku arutelu, millel asjaomane isik isiklikult ei viibinud, välja arvatud kui Euroopa vahistamismääruses kooskõlas määruse välja andnud liikmesriigi siseriikliku õigusega märgitakse, et: Muudatusettepanek 13 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 2 Raamotsus 2002/584/JSK Artikkel 4a – lõige 1 – punkt a a) asjaomasele isikule esitati kohtukutse isiklikult või teda teavitati vastavalt vahistamismääruse teinud liikmesriigi seadustele pädeva esindaja kaudu ja õigeaegselt sellest, millal ja kus toimub menetlus, mille tulemusel tehti tagaseljaotsus, ja teda teavitati sellest, et sellise otsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul; a) asjaomasele isikule esitati kohtukutse õigeaegselt ja keeles, millest ta aru saab; i) asjaomasele isikule esitati kohtukutse otse isiklikult või ta sai muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, ja nii, et on võimalik ühemõtteliselt teha kindlaks, et ta oli kohtulikust arutelust teadlik; ning ii) asjaomast isikut teavitati isiklikult sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule; või Muudatusettepanek 14 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 2 Raamotsus 2002/584/JSK Artikkel 4a – lõige 1 – punkt a a (uus) (a a) asjaomane isik, kellele on esitatud kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli volitanud ennast esindama õigusnõustaja, kelle valis ja määras ja kellele tasus asjaomane isik või kelle määras ja kellele tasus riik kooskõlas kaitseõiguse suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, ning nimetatud nõustaja kaitses teda kohtulikul arutelul; Muudatusettepanek 15 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 2 Raamotsus 2002/584/JSK Artikkel 4a – lõige 1 – punkt b b) pärast seda, kui asjaomasele isikule tagaseljaotsus kätte toimetati ning teda teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist ning õigusest sellel kohtulikul arutelul viibida: b) pärast seda, kui asjaomasele isikule otsus isiklikult kätte toimetati ning teda teavitati selgesõnaliselt keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et kohtuasja taasläbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata*: i) teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta tagaseljaotsust; i) teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta otsust; või või ii) ei taotlenud ta asja uuesti läbivaatamist kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis oli vähemalt […]¹ päeva; ii) ei taotlenud ta asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis on vähemalt 10 päeva ja maksimaalselt 15 päeva; (*Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses (alati, kui osutatakse väljendile "asja uuesti läbivaatamine", tuleks sellele lisada "või otsuse edasikaebamine"). Muudatusettepanek 16 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 2 Raamotsus 2002/584/JSK Artikkel 4a – lõige 1 – punkt c c) asjaomasele isikule ei ole tagaseljaotsust isiklikult kätte toimetatud, kuid: c) asjaomasele isikule ei ole otsust isiklikult kätte toimetatud, kuid: i) see toimetatakse talle kätte hiljemalt viiendal päeval pärast üleandmist ning teda teavitatakse selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamiste ning õigusest sellel kohtulikul arutelul viibida; i) see toimetatakse isiklikult talle kätte kohe, kuid mitte mingil juhul hiljem kui kolm päeva pärast üleandmist ning teda teavitatakse selgesõnaliselt ja talle arusaadavas keeles õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et kohtuasja taasläbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada, ja ta võib uue otsuse edasi kaevata; ning ning ii) tal on vähemalt […] päeva asja uuesti läbivaatamise taotlemiseks." ii) teda teavitatakse sellest, et tal on minimaalselt 10 päeva ja maksimaalselt 15 päeva asja uuesti läbivaatamise või otsuse edasikaebamise taotlemiseks; Muudatusettepanek 17 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 2 Raamotsus 2002/584/JSK Artikkel 4a – lõige 1 a (uus) 1 a.  Kui Euroopa vahistamismäärus antakse välja vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks lõike 1 punktis c sätestatud tingimuste kohaselt ning asjaomane isik ei ole saanud eelnevalt ametlikku teavet tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse kohta, võib kõnealune isik, kui teda teavitatakse Euroopa vahistamismääruse sisust, taotleda otsuse ärakirja enne seda, kui ta üle antakse. Viivitamata pärast seda, kui vahistamismääruse teinud asutust on nimetatud taotlusest teavitatud, esitab vahistamismääruse teinud õigusasutus otsuse ärakirja vahistamismäärust täitva õigusasutuse kaudu taotluse esitanud isikule. Kui otsus on tehtud keeles, millest asjaomane isik aru ei saa, esitab vahistamismääruse teinud õigusasutus otsuse ärakirja täidesaatva õigusasutuse kaudu taotluse esitanud isikule keeles, millest ta aru saab. Otsus või otsuse ärakiri esitatakse asjaomasele isikule üksnes teavitamise eesmärgil; seda ei käsitleta otsuse ametliku kättetoimetamisena ning sellest ei hakata lugema mis tahes tähtaegu, mida kohaldatakse uuesti läbivaatamise või otsuse edasikaebamise suhtes. Muudatusettepanek 18 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 4 Raamotsus 2002/584/JSK Lisas esitatud vorm – osa d – sissejuhatav osa ning punktid 1 ja 2 d)  Märkida, kas tegemist on tagaseljaotsusega: (d)  Märkida, kas isik viibis isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel otsus tehti: 1. ? Ei. 1.? Jah, isik viibis isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel otsus tehti. 2. ? Jah. Kui vastasite jaatavalt, kinnitage palun, et: 2. ? Ei, isik ei viibinud isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel otsus tehti. Kui vastasite ülaltoodud küsimusele eitavalt, märkige, kas: Muudatusettepanek 19 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 4 Raamotsus 2002/584/JSK Lisas esitatud vorm – osa d – punkt 2 - alapunkt 2.1 2.1 asjaomasele isikule esitati kohtukutse isiklikult või teda teavitati vastavalt vahistamismääruse teinud liikmesriigi seadustele pädeva esindaja kaudu ja õigeaegselt sellest, millal ja kus toimub menetlus, mille tulemusel tehti tagaseljaotsus, ja teda teavitati sellest, et sellise otsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul 2.1 asjaomasele isikule esitati kohtukutse isiklikult või ta sai vastavalt vahistamismääruse teinud liikmesriigi siseriiklikule õigusele muul viisil tegelikult ja õigeaegselt ja keeles, millest ta aru saab, ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusel tehti otsus, ja nii, et oli võimalik ühemõtteliselt teha kindlaks, et asjaomane isik oli kavandatud kohtuliku arutelu ajast ja kohast teadlik, ja et teda oli teavitatud isiklikult sellest, et sellise otsuse võib teha ka siis, kui ta ei viibi asja kohtulikul arutelul Asjaomasele isikule kohtukutse esitamise või tema teavitamise aeg ja koht: Asjaomasele isikule kohtukutse esitamise või isiklikult kätte antud ametliku teabe kättetoimetamise aeg ja koht: …………………………………………… …………………………………………… Keel, milles teave esitati: …………………………………………… Isiku teavitamise viis: Isiku teavitamise viis: …………………………………………… …………………………………………… Muudatusettepanek 20 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 4 Raamotsus 2002/584/JSK Lisas esitatud vorm – osa d – punkt 2 - alapunkt 2.1. a (uus) 2.1. a asjaomane isik, kellele on esitatud kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli volitanud ennast esindama õigusnõustaja, kelle valis ja määras ja kellele tasus asjaomane isik või kelle määras ja kellele tasus riik kooskõlas kaitseõiguse suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, ning nimetatud nõustaja kaitses teda kohtulikul arutelul; Täpsustada, kuidas see tingimus oli täidetud: …………………………………………… Muudatusettepanek 21 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 4 Raamotsus 2002/584/JSK Lisas esitatud vorm – osa d – punkt 2 - alapunkt 2.2 2.2 pärast seda, kui asjaomasele isikule tagaseljaotsus kätte toimetati, teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta tagaseljaotsust 2.2 pärast seda, kui asjaomasele isikule otsus isiklikult kätte toimetati ja teda teavitati selgesõnaliselt keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et menetluse tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata, teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta otsust Kirjeldada, millal ja kuidas asjaomane isik teatas selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta tagaseljaotsust: Kirjeldada, millal asjaomasele isikule otsus kätte toimetati, kuidas teda teavitati õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või õigusest kaevata otsus edasi ning millal ja kuidas teatas asjaomane isik selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta otsust: ………………………………………… ………………………………………… Muudatusettepanek 22 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 4 Raamotsus 2002/584/JSK Lisas esitatud vorm – osa d – punkt 2 - alapunkt 2.3.1 – esimene taane – assjaomast isikut teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist ning õigusest sellel kohtulikul arutelul viibida; ning – asjaomast isikut teavitati selgesõnaliselt ja keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata; ning Muudatusettepanek 23 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 4 Raamotsus 2002/584/JSK Lisas esitatud vorm – osa d – punkt 2.3.2 ? 2.3.2 asjaomasele isikule ei toimetatud tagaseljaotsust kätte ning ? 2.3.2. asjaomasele isikule ei toimetatud otsust kätte ning – asjaomasele isikule toimetatakse tagaseljaotsus kätte … päeva jooksul pärast üleandmist; ning – asjaomasele isikule toimetatakse otsus isiklikult kätte … päeva jooksul pärast üleandmist; ning – kui asjaomasele isikule toimetatakse tagaseljaotsus kätte, teavitatakse teda selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist ning õigusest sellel kohtulikul arutelul viibida; ning – kui asjaomasele isikule toimetatakse otsus kätte, teavitatakse teda selgesõnaliselt ja keeles, millest ta aru saab õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata; ning – pärast seda, kui asjaomasele isikule on tagaseljaotsus kätte toimetatud, on tal ….. päeva aega, et taotleda asja uuesti läbivaatamist. – pärast seda, kui asjaomasele isikule oli otsus kätte toimetatud, on tal ….. päeva aega, et taotleda asja uuesti läbivaatamist või kaevata otsus edasi. Kui märkisite ära kastikese 2.3.2, kinnitage palun: ? et asjaomane isik, kui teda teavitati täidesaatvas riigis Euroopa vahistamismääruse sisust, taotleb otsuse ärakirja enne seda, kui ta üle antakse, antakse talle otsus või otsuse ärakiri keeles, millest ta aru saab ..... päeva pärast taotluse esitamist vahistamismäärust täitva õigusasutuse kaudu. Muudatusettepanek 24 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 1 Raamotsus 2005/214/JSK Artikkel 1 – punkt e 1)  Artiklisse 1 lisatakse järgmine punkt: "e) tagaseljaotsus – punktis a määratletud otsus, mille puhul isik ei ilmunud isiklikult kohale menetluses, mille tulemusel asjaomane otsus tehti."; välja jäetud Muudatusettepanek 25 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 2 – alapunkt b Raamotsus 2005/214/JSK Artikkel 7 – lõige 2 – punkt i – sissejuhatav osa i) vastavalt artiklis 4 sätestatud tunnistusele on tegemist tagaseljaotsusega, välja arvatud kui tunnistuses märgitakse, et: i) vastavalt artiklis 4 sätestatud tunnistusele on tegemist otsusega, kus asjaomane isik ei viibinud isiklikult kohtulikul arutelul, välja arvatud kui tunnistuses märgitakse, et vastavalt vahistamismääruse teinud riigi siseriiklikule õigusele: Muudatusettepanek 26 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 2 – alapunkt b Raamotsus 2005/214/JSK Artikkel 7 – lõige 2 – punkt i – alapunkt i i) asjaomasele isikule esitati kohtukutse õigeaegselt ja keeles, millest ta aru saab; i) asjaomasele isikule esitati kohtukutse isiklikult või teda teavitati vastavalt otsuse teinud riigi seadustele pädeva esindaja kaudu ja õigeaegselt sellest, millal ja kus toimub menetlus, mille tulemusel tehti tagaseljaotsus, a) asjaomasele isikule esitati kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, ja ja teda teavitati sellest, et sellise otsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul; b) teda teavitati isiklikult, et sellise otsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul; või või Muudatusettepanek 27 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 2 - alapunkt b Raamotsus 2005/214/JSK Artikkel 7 – lõige 2 – punkt i – alapunkt i a (uus) i a) asjaomane isik, kellele on esitatud kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli volitanud ennast esindama õigusnõustaja, kelle valis ja määras ja kellele tasus asjaomane isik või kelle määras ja kellele tasus riik kooskõlas kaitseõiguse suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, ning nimetatud nõustaja kaitses teda kohtulikul arutelul; või Muudatusettepanek 28 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 2 – alapunkt b Raamotsus 2005/214/JSK Artikkel 7 – lõige 2 – punkt i – alapunkt ii ii) asjaomane isik teatas selgesõnaliselt pädevale asutusele, et ta ei vaidlusta otsust; või välja jäetud Muudatusettepanek 29 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 2 - alapunkt b Raamotsus 2005/214/JSK Artikkel 7 – lõige 2 – punkt i – alapunkt iii (iii) pärast seda, kui asjaomasele isikule tagaseljaotsus kätte toimetati ning teda teavitati õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist ning õigusest sellel kohtulikul arutelul viibida: (iii) pärast seda, kui asjaomasele isikule otsus isiklikult kätte toimetati ning teda selgesõnaliselt ja keeles, millest ta aru saab, teavitati õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata; – teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta tagaseljaotsust; – teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta otsust; või või – ei taotlenud ta asja uuesti läbivaatamist kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis oli vähemalt […] päeva; – ei taotlenud ta asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis on vähemalt 10 päeva ja maksimaalselt 15 päeva; Muudatusettepanek 30 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 2 - alapunkt b Raamotsus 2005/214/JSK Artikkel 7 – lõige 2 – punkt i a (uus) i a) vastavalt artiklis 4 sätestatud tunnistusele ei ilmunud isik isiklikult kohale, välja arvatud kui tunnistusel märgitakse, et isik, pärast seda kui teda oli selgesõnaliselt teavitatud menetlusest ning võimalusest osaleda isiklikult kohtulikul arutelul, loobus selgesõnaliselt õigusest suulisele arutamisele ning märkis selgelt, et ta ei vaidlusta otsust. Muudatusettepanek 31 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 3 Raamotsus 2005/214/JSK Lisas esitatud vorm – osa h – punkt 3 – sissejuhatav osa ning alapunktid 1 ja 2 3.  Märkida, kas tegemist on tagaseljaotsusega: 3.  Märkida, kas isik viibis isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel otsus tehti: 1. ? Ei 1. ? Jah, isik viibis isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel otsus tehti. 2. ? Jah. Kui vastasite jaatavalt, kinnitage palun, et: 2. ? Ei, isik ei viibinud isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel otsus tehti. Kui vastasite sellele küsimusele eitavalt, märkige, kas: Muudatusettepanek 32 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 3 Raamotsus 2005/214/JSK Lisas esitatud vorm – osa h – punkt 3 - alapunkt 2.1 2.1 asjaomasele isikule esitati kohtukutse isiklikult või teda teavitati vastavalt otsuse teinud riigi seadustele pädeva esindaja kaudu ja õigeaegselt sellest, millal ja kus toimub menetlus, mille tulemusel tehti tagaseljaotsus, ja teda teavitati sellest, et sellise otsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul 2.1 asjaomasele isikule esitati kohtukutse otse isiklikult või ta sai vastavalt otsuse teinud liikmesriigi siseriiklikule õigusele muul viisil tegelikult ja õigeaegselt ja keeles, millest ta aru saab, ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusel tehti otsus, ja nii, et oli võimalik ühemõtteliselt teha kindlaks, et asjaomane isik oli kavandatud kohtuliku arutelu ajast ja kohast teadlik, ja teda teavitati isiklikult sellest, et sellise otsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul Asjaomasele isikule kohtukutse esitamise või tema teavitamise aeg ja koht: --  ------------------------------------------------ Asjaomasele isikule kohtukutse esitamise või muul viisil isiklikult kätte antud ametliku teabe kättesaamise aeg ja koht: --  ------------------------------------------------ Keel, milles teave esitati: --  ------------------------------------------------ Isiku teavitamise viis: --  ------------------------------------------------ Isiku teavitamise viis: --  ------------------------------------------------ VÕI VÕI Muudatusettepanek 33 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 3 Raamotsus 2005/214/JSK Lisas esitatud vorm – osa h – punkt 3 - alapunkt 2.1. a (uus) 2.1  a. asjaomane isik, kellele on esitatud kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli volitanud ennast esindama õigusnõustaja, kelle valis ja määras ja kelle tasus asjaomane isik või kelle määras ja kellele tasus riik kooskõlas kaitseõiguse suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, ning nimetatud õigusnõustaja kaitses teda kohtulikul arutelul; Täpsustada, kuidas see tingimus oli täidetud: ……………………………… VÕI Muudatusettepanek 34 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 3 Raamotsus 2005/214/JSK Lisas esitatud vorm – osa h – punkt 3 - alapunkt 2.2 2.2 enne või pärast seda, kui asjaomasele isikule tagaseljaotsus kätte toimetati, teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta tagaseljaotsust 2.2 enne või pärast seda, kui asjaomasele isikule otsus isiklikult kätte toimetati ning teda teavitati selgesõnaliselt ja keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata, teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta otsust Kirjeldada, millal ja kuidas asjaomane isik teatas selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta tagaseljaotsust: Kirjeldada, millal toimetati asjaomasele isikule otsus kätte, kuidas teda teavitati tema õigusest asja uuesti läbivaatamisele või otsuse edasikaebamisele ning millal ja kuidas asjaomane isik teatas selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta otsust: ………………………………………… VÕI ………………………………………… VÕI Muudatusettepanek 35 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 3 Raamotsus 2005/214/JSK Lisas esitatud vorm – osa h – punkt 3 - alapunkt 2.3 ? 2.3 asjaomasele isikule toimetati tagaseljaotsus kätte ……..(päev/kuu/aasta) ning tal oli õigus taotleda asja uuesti läbivaatamist otsuse teinud riigis järgmistel tingimustel: ? 2.3 asjaomasele isikule toimetati otsus isiklikult kätte pärast ……..(päev/kuu/aasta) kohtulikku arutelu, millel ta isiklikult kohal ei viibinud ning tal oli õigus taotleda asja uuesti läbivaatamist või kaevata otsus edasi otsuse teinud riigis järgmistel tingimustel: – asjaomast isikut teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist ning õigusest sellel kohtulikul arutelul viibida; ning – asjaomast isikut teavitati selgesõnaliselt ja keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata; ning – pärast seda, kui asjaomast isikut oli nimetatud õigusest teavitatud, oli tal …. päeva aega, et taotleda asja uuesti läbivaatamist ning ta ei taotlenud seda kõnealuse ajavahemiku jooksul. – pärast seda, kui asjaomast isikut oli nimetatud õigusest teavitatud, oli tal …. päeva aega, et taotleda asja uuesti läbivaatamist või kaevata otsus edasi ning ta ei taotlenud seda kõnealuse ajavahemiku jooksul. VÕI Muudatusettepanek 36 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 3 Raamotsus 2005/214/JSK Lisas esitatud vorm – osa h – punkt 3 - alapunkt 2.3 a (uus) 2.3 a isik, pärast seda, kui teda oli selgesõnaliselt teavitatud menetlusest ning võimalusest osaleda isiklikult kohtulikul arutelul, loobus selgesõnaliselt õigusest suulisele arutamisele ning märkis selgelt, et ta ei vaidlusta otsust. Kirjeldada, millal ja kuidas asjaomane isik loobus õigusest suulisele arutamisele ning märkis selgelt, et ta ei vaidlusta otsust: ………………………………………… Muudatusettepanek 37 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 4 – punkt 1 Raamotsus 2006/783/JSK Artikkel 2 – punkt i Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt: "i) tagaseljaotsus – punktis c määratletud konfiskeerimisotsus, mille puhul isik ei ilmunud isiklikult kohale menetluses, mille tulemusel asjaomane otsus tehti." välja jäetud Muudatusettepanek 38 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 4 – punkt 2 Raamotsus 2006/783/JSK Artikkel 8 – lõige 2 – punkt e – sissejuhatav osa e) vastavalt artikli 4 lõikes 2 sätestatud tunnistusele on otsus tagaseljaotsus, välja arvatud kui tunnistuses märgitakse, et: e) vastavalt artikli 4 lõikes 2 sätestatud tunnistusele on otsus tehtud kohtuliku arutelu tulemusel, kus asjaomane isik isiklikult kohal ei viibinud, välja arvatud kui tunnistuses kooskõlas otsuse teinud riigi siseriikliku õigusega märgitakse, et: Muudatusettepanek 39 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 4 – punkt 2 Raamotsus 2006/783/JSK Artikkel 8 – lõige 2 – punkt e – alapunkt i i) asjaomasele isikule esitati kohtukutse õigeaegselt ja keeles, millest ta aru saab; i) asjaomasele isikule esitati kohtukutse isiklikult või teda teavitati vastavalt otsuse teinud riigi seadustele pädeva esindaja kaudu ja õigeaegselt sellest, millal ja kus toimub menetlus, mille tulemusel tehti tagaselja konfiskeerimisotsus, a) asjaomasele isikule esitati kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, ja ja teda teavitati sellest, et sellise konfiskeerimisotsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul; b) teda teavitati isiklikult sellest, et konfiskeerimisotsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul; või või Muudatusettepanek 40 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 4 – punkt 2 Raamotsus 2006/783/JSK Artikkel 8 – lõige 2 – punkt e – alapunkt i a (uus) i a) asjaomane isik, kellele on esitatud kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli volitanud ennast esindama õigusnõustaja, kelle valis ja määras ja kellele tasus asjaomane isik või kelle määras ja kellele tasus riik kooskõlas kaitseõiguse suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, ning nimetatud õigusnõustaja kaitses teda kohtulikul arutelul; või Muudatusettepanek 41 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 4 – punkt 2 Raamotsus 2006/783/JSK Artikkel 8 – lõige 2 – punkt e – alapunkt ii ii) pärast seda, kui asjaomasele isikule tagaselja tehtud konfiskeerimisotsus kätte toimetati ning teda teavitati õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist ning õigusest sellel kohtulikul arutelul viibida: ii) pärast seda, kui asjaomasele isikule konfiskeerimisotsus isiklikult kätte toimetati ning teda teavitati keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata: – teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta konfiskeerimisotsust; – teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta konfiskeerimisotsust; või või – ei taotlenud ta asja uuesti läbivaatamist kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis oli vähemalt […] päeva. – ei taotlenud ta asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis on vähemalt 10 päeva ja maksimaalselt 15 päeva. Muudatusettepanek 42 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 4 – punkt 3 Raamotsus 2006/783/JSK Lisas esitatud vorm – osa j – sissejuhatav osa ning punktid 1 ja 2 j)  Märkida, kas tegemist on tagaseljaotsusega: j)  Märkida, kas isik viibis isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel konfiskeerimisotsus tehti: 1. ? Ei 1. ? Jah, isik viibis isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel konfiskeerimisotsus tehti. 2. ? Jah. Kui vastasite jaatavalt, kinnitage palun, et: 2. ? Ei, isik ei viibinud isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel konfiskeerimisotsus tehti. Kui vastasite sellele küsimusele eitavalt, märkige, kas: Muudatusettepanek 43 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 4 – punkt 3 Raamotsus 2006/783/JSK Lisas esitatud vorm – osa j – punkt 2 - alapunkt 2.1 2.1 asjaomasele isikule esitati kohtukutse isiklikult või teda teavitati vastavalt otsuse teinud riigi seadustele pädeva esindaja kaudu ja õigeaegselt sellest, millal ja kus toimub menetlus, mille tulemusel tehti tagaseljaotsus, ja teda teavitati sellest, et sellise otsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul 2.1 asjaomasele isikule esitati kohtukutse otse ja isiklikult või ta sai vastavalt otsuse teinud liikmesriigi siseriiklikule õigusele muul viisil tegelikult ja õigeaegselt ja keeles, millest ta aru sai, ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusel tehti konfiskeerimisotsus, ja nii, et oli võimalik ühemõtteliselt teha kindlaks, et asjaomane isik oli kavandatud kohtuliku arutelu ajast ja kohast teadlik, ja et teda oli isiklikult teavitatud sellest, et sellise otsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul Asjaomasele isikule kohtukutse esitamise või tema teavitamise aeg ja koht: Asjaomasele isikule kohtukutse esitamise või muul viisil isiklikult kätte antud ametliku teabe kättesaamise aeg ja koht: …………………………………………… …………………………………………… Keel, milles teave esitati: …………………………………………… Isiku teavitamise viis: Isiku teavitamise viis: …………………………………………… VÕI …………………………………………… VÕI Muudatusettepanek 44 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 4 – punkt 3 Raamotsus 2006/783/JSK Lisas esitatud vorm – osa j – punkt 2.1. a (uus) 2.1. a asjaomane isik, kellele on esitatud kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli volitanud ennast esindama õigusnõustaja, kelle valis ja määras ja kellele tasus asjaomane isik või kelle määras ja kellele tasus riik kooskõlas kaitseõiguse suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, ning nimetatud õigusnõustaja kaitses teda kohtulikul arutelul; Täpsustada, kuidas see tingimus oli täidetud: …………………………………………… VÕI Muudatusettepanek 45 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 4 – punkt 3 Raamotsus 2006/783/JSK Lisas esitatud vorm – osa j – punkt 2 - alapunkt 2.2 2.2 pärast seda, kui asjaomasele isikule tagaseljaotsus kätte toimetati, teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta tagaseljaotsust 2.2 pärast seda, kui asjaomasele isikule konfiskeerimisotsus isiklikult kätte toimetati ning teda teavitati selgesõnaliselt ja keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata, teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta konfiskeerimisotsust Kirjeldada, millal ja kuidas asjaomane isik teatas selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta tagaseljaotsust: Kirjeldada, millal toimetati asjaomasele isikule konfiskeerimisotsus kätte, kuidas teda teavitati tema õigusest asja uuesti läbivaatamisele või otsuse edasikaebamisele ning millal ja kuidas teatas asjaomane isik selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta konfiskeerimisotsust: ………………………………………… VÕI ………………………………………… VÕI Muudatusettepanek 46 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 4 – punkt 3 Raamotsus 2006/783/JSK Lisas esitatud vorm – osa j – punkt 2 - alapunkt 2.3 ? 2.3 asjaomasele isikule toimetati tagaseljaotsus kätte ……..(päev/kuu/aasta) ning tal oli õigus taotleda asja uuesti läbivaatamist otsuse teinud riigis järgmistel tingimustel: ? 2.3 asjaomasele isikule toimetati konfiskeerimisotsus isiklikult kätte ……..(päev/kuu/aasta) ning tal oli õigus taotleda asja uuesti läbivaatamist või kaevata otsus edasi otsuse teinud riigis järgmistel tingimustel: – asjaomast isikut teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist ning õigusest sellel kohtulikul arutelul viibida; ning – asjaomast isikut teavitati selgesõnaliselt ja keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata; ning – pärast seda, kui asjaomast isikut oli nimetatud õigusest teavitatud, oli tal …. päeva aega, et taotleda asja uuesti läbivaatamist ning ta ei taotlenud seda kõnealuse ajavahemiku jooksul. – pärast seda, kui asjaomast isikut oli nimetatud õigusest teavitatud, oli tal …. päeva aega, et taotleda asja uuesti läbivaatamist või kaevata otsus edasi ning ta ei taotlenud seda kõnealuse ajavahemiku jooksul. Muudatusettepanek 47 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 5 – punkt 1 Raamotsus 2008/.../JSK Artikkel 1 – punkt e 1)  Artiklisse 1 lisatakse järgmine punkt: "e) "Tagaseljaotsus" – punktis a määratletud kohtuotsus, mille puhul isik ei ilmunud isiklikult kohale menetluses, mille tulemusel asjaomane otsus tehti." välja jäetud Muudatusettepanek 48 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 5 – punkt 2 Raamotsus 2008/.../JSK Artikkel 9 – lõige 1 – punkt f f) vastavalt artiklis 4 sätestatud tunnistusele on tegemist tagaseljaotsusega, välja arvatud kui tunnistuses märgitakse, et: f) vastavalt artiklis [4] sätestatud tunnistusele on tegemist otsusega, mis on tehtud kohtuliku arutelu tulemusel, kus asjaomane isik isiklikult kohal ei viibinud, välja arvatud kui tunnistuses kooskõlas otsuse teinud riigi siseriikliku õigusega märgitakse, et: Muudatusettepanek 49 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 5 – punkt 2 Raamotsus 2008/.../JSK Artikkel 9 – lõige 1 – punkt f – alapunkt i i) asjaomasele isikule esitati kohtukutse õigeaegselt ning keeles, millest ta aru saab; i) asjaomasele isikule esitati kohtukutse isiklikult või teda teavitati vastavalt väljaandjariigi seadustele pädeva esindaja kaudu ja õigeaegselt sellest, millal ja kus toimub menetlus, mille tulemusel tehti tagaseljaotsus, a) asjaomasele isikule esitati kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, ja ja teda teavitati sellest, et sellise otsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul; b) teda teavitati isiklikult sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul; või või Muudatusettepanek 50 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 5 – punkt 2 Raamotsus 2008/.../JSK Artikkel 9 – lõige 1 – punkt f – alapunkt i a (uus) i a) asjaomane isik, kellele on esitatud kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli selgesõnaliselt volitanud ennast esindama õigusnõustaja, kelle valis ja määras ja kellele tasus asjaomane isik või kelle määras ja kellele tasus riik kooskõlas kaitseõiguse suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, ning nimetatud õigusnõustaja kaitses teda kohtulikul arutelul; või Muudatusettepanek 51 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 5 – punkt 2 Raamotsus 2008/.../JSK Artikkel 9 – lõige 1 – punkt f – alapunkt ii ii) pärast seda, kui asjaomasele isikule tagaseljaotsus kätte toimetati ning teda teavitati õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist ning õigusest sellel kohtulikul arutelul viibida: ii) pärast seda, kui asjaomasele isikule otsus isiklikult kätte toimetati ning teda teavitati keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata: – teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta tagaseljaotsust; teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta otsust; või või – ei taotlenud ta asja uuesti läbivaatamist kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis oli vähemalt […] päeva. – ei taotlenud ta asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis on vähemalt 10 päeva ja maksimaalselt 15 päeva. Muudatusettepanek 52 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 5 – punkt 3 Raamotsus 2008/.../JSK Lisas esitatud vorm – osa k – punkt 1 – sissejuhatav osa ning alapunktid a ja b 1.  Märkida, kas tegemist on tagaseljaotsusega: 1.  Märkida, kas isik viibis isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel otsus tehti: a. ? Ei a. ? Jah, isik viibis isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel otsus tehti. b. ? Jah. Kui vastasite jaatavalt, kinnitage palun, et: b. ? Ei, isik ei viibinud isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel otsus tehti. Kui vastasite sellele küsimusele eitavalt, märkige, kas: Muudatusettepanek 53 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 5 – punkt 3 Raamotsus 2008/.../JSK Lisas esitatud vorm – osa k – punkt 1 – alapunkt b.1 ? b.1 asjaomasele isikule esitati kohtukutse isiklikult või teda teavitati vastavalt väljaandjariigi seadustele pädeva esindaja kaudu ja õigeaegselt sellest, millal ja kus toimub menetlus, mille tulemusel tehti tagaseljaotsus, ja teda teavitati sellest, et sellise otsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul ? b.1 asjaomasele isikule esitati kohtukutse otse ja isiklikult või ta sai vastavalt väljaandjariigi siseriiklikule õigusele muul viisil tegelikult, õigeaegselt ja keeles, millest ta aru saab, ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusel tehti otsus, ja nii, et oli võimalik ühemõtteliselt teha kindlaks, et asjaomane isik oli kavandatud kohtuliku arutelu ajast ja kohast teadlik, ja et teda oli teavitatud isiklikult sellest, et sellise otsuse võib teha ka siis, kui ta ei viibi asja kohtulikul arutelul Asjaomasele isikule kohtukutse esitamise või tema teavitamise aeg ja koht: Asjaomasele isikule kohtukutse esitamise või muul viisil isiklikult kätte antud ametliku teabe kättesaamise aeg ja koht: …………………………………………… …………………………………………… Keel, milles teave esitati: …………………………………………… Isiku teavitamise viis: Isiku teavitamise viis: …………………………………………… VÕI …………………………………………… VÕI Muudatusettepanek 54 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 5 – punkt 3 Raamotsus 2008/.../JSK Lisas esitatud vorm – osa k – punkt 1 – alapunkt b.1. a (uus) ? b.1 a asjaomane isik, kellele on esitatud kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli volitanud ennast esindama õigusnõustaja, kelle valis ja määras ja kellele tasus asjaomane isik või kelle määras ja kellele tasus riik kooskõlas kaitseõiguse suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, ning nimetatud õigusnõustaja kaitses teda kohtulikul arutelul; Täpsustada, kuidas see tingimus oli täidetud: …………………………………………… VÕI Muudatusettepanek 55 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 5 – punkt 3 Raamotsus 2008/.../JSK Lisas esitatud vorm – osa k – punkt 1 – alapunkt b.2 ? b.2 pärast seda, kui asjaomasele isikule tagaseljaotsus kätte toimetati, teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta tagaseljaotsust ? b.2 pärast seda, kui asjaomasele isikule otsus isiklikult kätte toimetati ning teda teavitati selgesõnaliselt ja keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata, teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta otsust Kirjeldada, millal ja kuidas asjaomane isik teatas selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta tagaseljaotsust: Kirjeldada, millal toimetati asjaomasele isikule otsus kätte, kuidas teda teavitati tema õigusest asja uuesti läbivaatamisele või otsuse edasikaebamisele ning millal ja kuidas teatas asjaomane isik selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta otsust: ………………………………………… VÕI ………………………………………… VÕI Muudatusettepanek 56 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 5 – punkt 3 Raamotsus 2008/.../JSK Lisas esitatud vorm – osa k – punkt 1 – alapunkt b.3 ? b.3 asjaomasele isikule toimetati tagaseljaotsus kätte ……..(päev/kuu/aasta) ning tal oli õigus taotleda asja uuesti läbivaatamist väljaandjariigis järgmistel tingimustel: ? b.3 asjaomasele isikule toimetati otsus isiklikult kätte pärast ……..(päev/kuu/aasta) kohtulikku arutelu, millel asjaomane isik isiklikult ei viibinud ning tal oli õigus taotleda asja uuesti läbivaatamist või kaevata otsus edasi väljaandjariigis järgmistel tingimustel: – asjaomast isikut teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist ning õigusest sellel kohtulikul arutelul viibida; ning – asjaomast isikut teavitati selgesõnaliselt ja keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata; ning – pärast seda, kui asjaomast isikut oli nimetatud õigusest teavitatud, oli tal …. päeva aega, et taotleda asja uuesti läbivaatamist ning ta ei taotlenud seda kõnealuse ajavahemiku jooksul – pärast seda, kui asjaomast isikut oli nimetatud õigusest teavitatud, oli tal …. päeva aega, et taotleda asja uuesti läbivaatamist või kaevata otsus edasi ning ta ei taotlenud seda kõnealuse ajavahemiku jooksul Muudatusettepanek 57 Sloveenia Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Slovaki Vabariigi, Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi algatus – muutmisakt Artikkel 5 a (uus) Artikkel 5 a Raamotsuse 2008/…/JSK muutmine Raamotsust 2008/…/JSK muudetakse järgmiselt: "1) Artikli [9] lõike [1] punkt [h] asendatakse järgmisega: h) vastavalt artiklis [6] sätestatud tunnistusele on tegemist otsusega, mis on tehtud kohtuliku arutelu tulemusel, kus asjaomane isik isiklikult kohal ei viibinud, välja arvatud kui tunnistuses kooskõlas otsuse teinud riigi siseriikliku õigusega märgitakse, et: i) asjaomasele isikule esitati kohtukutse õigeaegselt ja keeles, millest ta aru saab; – asjaomasele isikule esitati kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, ning – teda teavitati isiklikult sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul; või ii) asjaomane isik, kellele on esitatud kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli volitanud ennast esindama õigusnõustaja, kelle valis ja määras ja kellele tasus asjaomane isik või kelle määras ja kellele tasus riik kooskõlas kaitseõiguse suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, ning nimetatud õigusnõustaja kaitses teda kohtulikul arutelul; või iii) pärast seda, kui asjaomasele isikule otsus isiklikult kätte toimetati ning teda teavitati keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata: – teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta otsust; või – ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis on vähemalt 10 päeva ja maksimaalselt 15 päeva.". 2)  Lisas esitatud vormi ("tunnistus") punkti [i] alapunkt [1] asendatakse järgmisega: "1. Märkida, kas isik viibis isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel otsus tehti: a. ? Jah, isik viibis isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel otsus tehti. b. ? Ei, isik ei viibinud isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel otsus tehti. Kui vastasite sellele küsimusele eitavalt, märkige, kas: i) asjaomasele isikule esitati kohtukutse isiklikult või ta sai vastavalt otsuse teinud riigi siseriiklikule õigusele muul viisil tegelikult ja õigeaegselt ning keeles, millest ta aru saab, ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusel tehti otsus, ja nii, et oli võimalik ühemõtteliselt teha kindlaks, et asjaomane isik oli kavandatud kohtuliku arutelu ajast ja kohast teadlik, ja teda teavitati isiklikult sellest, et sellise otsuse võib teha ka siis, kui isik ei viibi asja kohtulikul arutelul Asjaomasele isikule kohtukutse esitamise või muul viisil isiklikult kätte antud ametliku teabe kättesaamise aeg ja koht: …………………………………………… Keel, milles teave esitati: …………………………………………… Isiku teavitamise viis: …………………………………………… VÕI ii) asjaomane isik, kellele on esitatud kohtukutse otse ja isiklikult või kes on saanud muul viisil tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, kusjuures ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli volitanud ennast esindama õigusnõustaja, kelle valis ja määras ja kellele tasus asjaomane isik või kelle määras ja kellele tasus riik kooskõlas kaitseõiguse suhtes kohaldatava siseriikliku õigusega, ning nimetatud õigusnõustaja kaitses teda kohtulikul arutelul Täpsustada, kuidas see tingimus oli täidetud: …………………………………………… VÕI iii) pärast seda, kui asjaomasele isikule otsus kätte toimetati ning teda teavitati selgesõnaliselt ja keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata, teatas ta selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta otsust Kirjeldada, millal toimetati asjaomasele isikule otsus kätte, kuidas teda teavitati tema õigusest asja uuesti läbivaatamisele või otsuse edasikaebamisele ning millal ja kuidas teatas asjaomane isik selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta otsust: ………………………………………… VÕI iv) asjaomasele isikule toimetati otsus isiklikult kätte pärast ……..(päev/kuu/aasta) kohtulikku arutelu, millel asjaomane isik isiklikult ei viibinud ning tal oli õigus taotleda asja uuesti läbivaatamist või kaevata otsus edasi otsuse teinud riigis järgmistel tingimustel: – asjaomast isikut teavitati selgesõnaliselt ja keeles, millest ta aru saab, õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, kus tal on õigus osaleda, sellest, et kõik asjaolud, sealhulgas uued tõendid, vaadatakse (uuesti) läbi, et asja uuesti läbivaatamise tulemusena võidakse esialgne otsus tühistada ja ta võib uue otsuse edasi kaevata; ning – pärast seda, kui asjaomast isikut oli nimetatud õigusest teavitatud, oli tal …. päeva aega, et taotleda asja uuesti läbivaatamist või kaevata otsus edasi ning ta ei taotlenud seda kõnealuse ajavahemiku jooksul.".

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta resolutsioon kalanduse ja vesiviljeluse kohta seoses Euroopa rannikualade integreeritud majandamisega (2008/2014(INI))

P6_TA(2008)0382 A6-0286/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2002. aasta soovitust 2002/413/EÜ Euroopa rannikualade integreeritud majandamise rakendamise kohta(1);

–   võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2007. aasta teatist "Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Euroopa rannikualade integreeritud majandamise hindamine" (KOM(2007)0308);

–   võttes arvesse nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)(3) ning komisjoni 24. oktoobri 2005. aasta teatist "Merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatiline strateegia" (KOM(2005)0504);

–   võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatist "Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika" (KOM(2007)0575);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni rannalähedase püügi ja rannikualade kogukondade probleemide kohta(4);

–   võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2006. aasta teatist "Kalapüügisektori majandusliku olukorra parandamise kohta" (KOM(2006)0103) ja Euroopa Parlamendi 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni kõnealuse küsimuse kohta(5);

–   võttes arvesse 19. septembri 2002. aasta komisjoni teatist "Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia" (KOM(2002)0511);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi jaoks läbi viidud uuringut "Piirkondlik sõltuvus kalandusest"(6);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0286/2008),

A.   arvestades, et rannikualade integreeritud majandamine ei ole üksnes keskkonnaalane poliitika, vaid ka järjepidev protsess, mille eesmärk on parandada rannikualade majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi ning tagada kõnealustel aladel igasuguse tegevuse, näiteks kalanduse ja vesiviljeluse säästev areng;

B.   arvestades, et rannikualade integreeritud majandamise rakendamine on pikaajaline protsess ning et ülalnimetatud soovituse raames vastuvõetud riiklike strateegiate elluviimist alustati enamasti alles 2006. aastal;

C.   arvestades, et rannikualade majandamist on seni teostatud, pidades silmas keskpikka perspektiivi, eirates tõsiasja, et tegemist on komplekssete looduslike ökosüsteemidega, mis aja möödudes muutuvad;

D.   arvestades, et tehtud otsused ja võetud meetmed on käsitlenud üksikuid tegevusi ning ei ole suutnud lahendada rannikualade kui terviku seisundi halvenemise probleemi;

E.   arvestades, et senine planeerimine on keskendunud maismaale ning selle käigus ei ole arvesse võetud mõju, mida rannikualal toimuv tegevus omab mõnele teisele samas piirkonnas toimuvale tegevusele;

F.   arvestades, et prognooside kohaselt ei ole rannikualade integreeritud majandamise riiklike strateegiate elluviimine kallis tegevus, kuid annab samas märkimisväärset rahalist kasu;

G.   arvestades, et kuna kõigi sektorite esindajaid ei ole piisavalt kaasatud rannikualade probleeme käsitlevate meetmete planeerimise ja rakendamise protsessi, on mõnede sektorite huve selle tulemusena kahjustatud;

H.   arvestades, et integreeritud majandamise poliitika rakendamine hõlmab asustusliku, turismialase ja majandusliku kasutuse ning maastiku- ja keskkonnakaitse planeerimist rannikualadel;

I.   arvestades, et rannikualade integreeritud majandamisega tegelevate asutuste tegevuse tõhus koordineerimine ei ole seni olnud võimalik, välja arvatud üksikutel juhtudel;

J.   arvestades, et rannikualade integreeritud majandamist edendava poliitika elluviimine võib mõningatel juhtudel kaasa tuua ulatuslikke kulutusi, mida kohalikud kogukonnad ei suuda kanda, mis põhjustab pöördumist kõrgemate haldustasandite poole ja viivitusi elluviimises;

K.   arvestades, et paljude rannikualadel asetleidvate protsesside piiriülese iseloomu tõttu on vajalik piirkondlik koordineerimine ja koostöö, sealhulgas ka kolmandate riikidega;

L.   arvestades, et kalandus ja vesiviljelus on kaks peamist rannikualade tegevusala, mis sõltuvad rannalähedase vee kvaliteedist;

M.   arvestades, et vesiviljeluses ei ole veel saavutatud tehnoloogilise arengu sellist taset, mis võimaldaks sellise olemuselt intensiivse alaga tegeleda mujal kui rannikualal;

N.   arvestades, et arvesse tuleb võtta naiste olulist ja siiamaani vähetunnustatud rolli kalandusest sõltuvates piirkondades;

O.   arvestades, et rannalähedase püügiga on seotud 80% ühenduse kalalaevastikust ning see toetab rannaäärsete kogukondade majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning nende kultuuritraditsioonide säilimist;

P.   arvestades, et kalandust, mis ise ei ole reostuse allikaks, kahjustavad rannikualadel läbiviidavate teiste tegevuste põhjustatud reostuse mõjud, mis samuti vähendavad kalanduse elujõulisust;

Q.   arvestades, et kalandusel ja vesiviljelusel on suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus, kuna need leiavad peamiselt aset nõrga majandusega rannikualadel, millest paljud on ebasoodsas olukorras ning ei suuda elanikele pakkuda alternatiivseid töövõimalusi;

R.   arvestades, et puhas ja terve merekeskkond aitab tulevikus suurendada kalandussektori toodangut ning parandab seega kõnealuse sektori väljavaateid;

S.   arvestades, et vesiviljelus tugineb kindlalt säästva arengu põhimõttele ning et ühenduse eeskirjad tasakaalustavad keskkonnamõjusid;

T.   arvestades, et vesiviljeluse tähtsus Euroopas üha suureneb olukorras, kus kalavarud vähenevad ning maailmas kasvab nõudlus kala ja karploomade järele;

U.   arvestades, et mitte kõik liikmesriigid ei ole veel lõpule viinud piirkondlikku planeerimist kooskõlas rannikualade integreeritud majandamise põhimõtetega, et saavutada kõnealustel aladel tegevusalade tasakaalustatud areng;

V.   arvestades, et rannikualadel leiab aset tihe konkurents ruumi pärast ning vesiviljeluse viljelejatel ja kaluritel on teiste kasutajatega samad õigused ja kohustused;

W.   arvestades, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimad piirkonnad võivad vajada rannikualade integreeritud majandamise spetsiifiliste riiklike strateegiate väljatöötamist ning rannikualade integreeritud majandamise piisavat kohandamist ELi tasandil,

1.   rõhutab majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust, mida kalandus ja vesiviljelus rannikualade jaoks omavad, ning nõuab, et nad saaksid abi rannikualade integreeritud majandamise raames;

2.   juhib tähelepanu vajadusele tagada, et kalandus- ja vesiviljelussektor oleksid kaasatud ja hästi esindatud riikidevahelistes merendusklastrites ning õhutab komisjoni seda protsessi ergutama;

3.   rõhutab, et Euroopa Kalandusfondist saab rahastada pikaajaliselt rannikualade integreeritud majandamise raames ettenähtud meetmeid, kuna kõnealuse fondiga toetatakse meetmeid, mis toetavad püügipiirkondade säästvat arengut;

4.   juhib tähelepanu vajadusele täpsustada asjaomaste rannikualade haldusasutuste pädevust ning töötada välja koordineeritud strateegiad, et tõhustada nende tegevust;

5.   tunnistab raskusi rannikualade haldusasutuste tegevuste koordineerimisel ning kutsub komisjoni rannikualade integreeritud majandamise rakendamise järelevalve käigus taas läbi vaatama – pärast konsulteerimist liikmesriikidega – koordineeriva asutuse asutamise vajadust;

6.   rõhutab vajadust kaasata kalandus- ja vesiviljelussektori esindajad tegevustesse, mis seonduvad rannikualade integreeritud majandamise planeerimise ja arendamisega, võttes arvesse, et nende kaasamine säästva arengu strateegiatesse suurendab nende toodete lisaväärtust, ning tuletab meelde, et Euroopa Kalandusfond saab sellist kollektiivset tegevust toetada;

7.   tunnustab naiste olulist rolli kalandusest sõltuvates piirkondades ning kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles tegema koostööd, et toetada võrdsete võimaluste põhimõtet ja integreerida see Euroopa Kalandusfondi rakendamise erinevatel etappidel, kaasa arvatud väljatöötamise, rakendamise, seire ja hindamise etappidel, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 11;

8.   nõuab piirkondlikul tasandil pädevate asutuste vahel tihedamat koostööd, vahetades rannikualade olukorda puudutava teavet, ja ühiste strateegiate rakendamist, et parandada kohalike mere ökosüsteemide keskkonnaalast olukorda;

9.   kutsub äärepoolseimate piirkondade kesk- ja piirkondlikke valitsusi üles välja töötama rannikualade integreeritud majandamise terviklikud strateegiad, et tagada rannikualade säästev areng;

10.   rõhutab sobiva ruumilise planeerimise tähtsust seoses eelpool kirjeldatuga;

11.   elanike taasasustamise eesmärgil on vesiviljelus oluline vahend ökoloogilise keskkonna säilitamiseks teatavatel rannikualadel ja seetõttu tuleb seda edendada, ergutada ja rahaliselt toetada;

12.   rõhutab vesiviljeluse tähtsust toiduainetööstuse jaoks mõningate ELi rannikukogukondade sotsiaalse ja majandusliku arengu seisukohalt;

13.   on seisukohal, et nii kalandus- kui ka vesiviljelussektor tuleb kaasata transversaalsesse lähenemisviisi kõigile rannikualadel asetleidvatele merendusega seotud tegevustele, et saavutada säästev areng kooskõlas uute merenduspoliitikaalaste suunistega;

14.   rõhutab vajadust töötada välja ja rakendada strateegiaid, et kohaneda rannikualade ees seisvate ohtudega, sealhulgas kliimamuutusega, võttes täielikult arvesse kalandusele ja vesiviljelusele avalduvat mõju;

15.   on seisukohal, et andmete, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse ja kalavarude seisundit iseloomustavate andmete kogumise alaseid jõupingutusi tuleb jätkata, et toetada teabevahetust ja teabe kasutamist selleks, et viia läbi võrdlevaid uuringuid;

16.   on seisukohal, et vesiviljeluse valdkonnas tuleks suurendada teadusalaseid jõupingutusi, et võtta kasutusele suletud ringlusega intensiivtootmisel põhinevad viljelussüsteemid;

17.   teeb ettepaneku anda rannikualade integreeritud majandamise raames prioriteet vesiviljeluse projektidele, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ning mis ei mõjuta ELi keskkonnaalaste õigusaktidega kaitstud alasid;

18.   kutsub komisjoni üles kehtestama pärast liikmesriikidega konsulteerimist selge ajakava Euroopa Liidus rannikualade integreeritud majandamise rakendamisel tehtud edusammude läbivaatamiseks;

19.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 148, 6.6.2002, lk 24. (2) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1. (3) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19. (4) ELT C 300E, 9.12.2006, lk 504. (5) ELT C 306E, 15.12.2006, lk 417. (6) IP/B/PECH/ST/IC/2006-198.

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 562/2006 viisainfosüsteemi (VIS) kasutamise osas Schengeni piirieeskirjade raames (KOM(2008)0101 – C6-0086/2008 – 2008/0041(COD))

P6_TA(2008)0383 A6-0208/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0101);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 62 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0086/2008);

–   võttes arvesse nõukogu kohustust, mille nõukogu esindaja võttis 25. juuni 2008. aasta kirjas, võtta ettepanek muudetud kujul vastu vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0208/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 2. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 562/2006 viisainfosüsteemi (VIS) kasutamise osas Schengeni piirieeskirjade raames

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 81/2009) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK (5613/2008 – C6-0076/2008 – 2008/0804(CNS))

P6_TA(2008)0384 A6-0293/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust (5613/2008);

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0076/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0293/2008),

1.   kiidab Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatuse muudetud kujul heaks;

2.   palub nõukogul teksti vastavalt muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   kutsub nõukogu üles uuesti Euroopa Parlamendiga konsulteerima, kui nõukogu kavatseb Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust oluliselt muuta;

5.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles pärast Lissaboni lepingu jõustumist pidama esmatähtsaks kõiki tulevasi ettepanekuid otsuse muutmiseks kooskõlas deklaratsiooniga nr 50 üleminekusätete protokolli artikli 10 kohta, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule;

6.   on otsustanud kõiki sellekohaseid tulevasi ettepanekuid uurida lõikes 5 osutatud korra kohaselt kiirmenetluse korras ja tihedas koostöös riikide parlamentidega;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ning komisjonile ja Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi valitsustele.

14 liikmesriigi poolt esitatud ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Põhjendus 5 a (uus) (5 a)  Seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 86 on vaja koostada Euroopa prokuröri ametikoha loomist käsitlev roheline raamat. Muudatusettepanek 2 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Põhjendus 5 b (uus) (5 b)  Otsustamisel, milline liikmesriik on kohtumenetluse kohana või muude õiguskaitsemeetmete võtmiseks kõige sobivam, tuleb arvestada kostja ja hageja õigustega. Muudatusettepanek 3 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Põhjendus 8 a (uus) (8 a)  Kriminaalasjade kohtulahendite vastastikuse tunnustamise eeltingimuseks on piisavate menetlusalaste kaitsemeetmete kohaldamine, kaasa arvatud uurimise käigus. Eriti tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta menetlusõiguse raamotsus, et kehtestada kindlad miinimumeeskirjad eraisikutele õigusabi kättesaadavuse kohta liikmesriikides. Muudatusettepanek 4 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Põhjendus 8 b (uus) (8 b)  Nõukogu peab samuti võimalikult kiiresti vastu võtma raamotsuse politsei- ja kohtukoostöö raames kriminaalasjades töödeldavate isikuandmete kaitse kohta, tagades andmekaitse asjakohase taseme. Liikmesriigid peaksid tagama oma riiklikes õigusaktides isikuandmete kaitse vähemalt tasemel, mis vastab Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonis üksikisiku kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel ja selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokollis sätestatud tasemele, ning võtma selle raames arvesse Euroopa Nõukogu ministrite nõukogu 17. septembri 1987. aasta soovitust nr R (87) 15 liikmesriikidele, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas, samuti tagama nende andmete kaitse, mida ei töödelda automatiseeritult. Muudatusettepanek 5 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Põhjendus 8 c (uus) (8 c)  Oluline on tagada isikuandmete asjakohane kaitse Eurojustis kasutatavates igat tüüpi isikuandmete kataloogides. Selleks tuleks Eurojusti isikuandmete töötlemist ja kaitset käsitleva töökorra sätteid1 kohaldada ka käsitsi koostatud struktureeritud kartoteekide suhtes, st liikmesriigi liikmete või assistentide käsitsi koostatud ja loogiliselt korraldatud andmete suhtes. _____________ 1 ELT C 68, 19.3.2005, lk 1. Muudatusettepanek 6 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Põhjendus 8 d (uus) (8 d)  Elektronposti kõneliiklusega seotud andmete artikli 14 lõike 1 kohasel töötlemisel tuleb Eurojustil tagada, et ei avaldata elektronposti sisu ega pealkirju. Muudatusettepanek 7 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Põhjendus 8 e (uus) (8 e)  Isikuid, kelle suhtes on Eurojusti taotluse alusel viidud läbi uurimine, kuid keda ei ole kohtu alla antud, tuleb sellest uurimisest teavitada hiljemalt üks aasta pärast kohtumenetluse mittealgatamise otsuse tegemist. Muudatusettepanek 8 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Põhjendus 8 f (uus) (8 f)  Liikmesriigid tagavad õigusliku hüvitise, kui Eurojusti taotlusel teostatud uurimisel ei olnud ilmselt piisavat alust. Muudatusettepanek 9 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Otsus 2002/187/JSK Artikkel 5 a – lõige 1 1.  Eurojust moodustab hädaolukordade koordineerimisüksuse, et täita oma ülesandeid hädaolukordade puhul. 1.  Eurojust moodustab hädaolukordade koordineerimisüksuse, millega saab ühendust võtta ühtse kontaktasutuse kaudu, et täita oma ülesandeid hädaolukordade puhul. Muudatusettepanek 10 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Otsus 2002/187/JSK Artikkel 5 a – lõige 2 2.  Hädaolukordade koordineerimisüksus koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast, kelleks võib olla kas liikmesriigi liige, tema asetäitja või assistent, kes on volitatud liikmesriigi liiget asendama. Hädaolukordade koordineerimisüksusega saab kontakti võtta ööpäevaringselt ning ta on pidevas tegutsemisvalmiduses. 2.  Hädaolukordade koordineerimisüksus koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast, kelleks võib olla kas liikmesriigi liige, tema asetäitja või assistent, kes on volitatud liikmesriigi liiget asendama. Esindaja on tegutsemisvalmiduses 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Muudatusettepanek 11 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Otsus 2002/187/JSK Artikkel 5 a – lõige 3 3.  Juhul kui kiireloomulistel juhtudel tuleb õigusalase koostöö taotlust täide viia mitmes liikmesriigis, võib pädev asutus taotluse edastada hädaolukordade koordineerimisüksusele, tehes seda oma liikmesriigi hädaolukordade koordineerimisüksuse esindaja kaudu. Asjaomase liikmesriigi esindaja hädaolukordade koordineerimisüksuses edastab taotluse asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele täitmiseks. Juhul kui pädevat asutust ei ole kindlaks määratud või kui seda ei ole võimalik õigeaegselt kindlaks määrata, on hädaolukordade koordineerimisüksuse liikmel volitused ise taotlust täita. 3.  Juhul kui kiireloomulistel juhtudel tuleb õigusalase koostöö taotlust täide viia mitmes liikmesriigis, võib pädev asutus taotluse edastada hädaolukordade koordineerimisüksusele, tehes seda oma liikmesriigi hädaolukordade koordineerimisüksuse esindaja kaudu. Asjaomase liikmesriigi esindaja hädaolukordade koordineerimisüksuses edastab taotluse asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele täitmiseks. Juhul kui pädevat asutust ei ole võimalik õigeaegselt kindlaks määrata, on hädaolukordade koordineerimisüksuse liikmel volitused ise taotlust täita. Sellisel juhul teavitab asjaomane hädaolukordade koordineerimisüksuse liige viivitamata kolleegiumi kirjalikult võetud sammudest ja põhjustest, miks riigi pädevat asutust ei olnud võimalik õigeaegselt kindlaks määrata. Muudatusettepanek 12 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Otsus 2002/187/JSK Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vi vi) teostada uurimise eritoiminguid; välja jäetud Muudatusettepanek 13 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Otsus 2002/187/JSK Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a – alapunkt vii vii) võtta mis tahes muid meetmeid, mis on uurimise ja kohtumenetluse seisukohalt õigustatud; välja jäetud Muudatusettepanek 14 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Otsus 2002/187/JSK Artikkel 8 Kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused otsustavad mitte täita artikli 6 lõike 1 punktides a ja g, artikli 7 lõike 1 punktis a ning artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud taotlust, teatavad nad Eurojustile oma otsusest koos põhjendustega. 1.  Kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused otsustavad mitte täita artikli 6 lõike 1 punktides a ja g, artikli 7 lõike 1 punktis a ning artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud taotlust, teatavad nad Eurojustile oma otsusest koos põhjendustega. 2.  Liikmesriigid tagavad pädeva asutuse otsuse juriidilise läbivaatamise võimaluse enne Eurojustile saatmist. Muudatusettepanek 15 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 – alapunkt c Otsus 2002/187/JSK Artikkel 9 – lõige 4 4.  Eurojusti eesmärkide saavutamiseks on liikmesriigi liikmetel täielik juurdepääs: 4.  Eurojusti eesmärkide saavutamiseks on liikmesriigi liikmetel täielik või vähemalt võimalik juurdepääs a) teabele, mis sisaldub: teabele, mis sisaldub asjaomases registris selle olemasolu korral liikmesriigis : i) siseriiklikus karistusregistris, i) karistusregistris, ii) vahistatud isikute registris, ii) vahistatud isikute registris, iii) uurimisregistris, iii) uurimisregistris, iv)  DNA registris; iv)  DNA registris; (b) oma päritoluliikmesriigi teistele registritele, mis sisaldavad teavet, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks. (v) oma päritoluliikmesriigi teistes registrites, mis sisaldavad teavet, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks. Muudatusettepanek 16 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Otsus 2002/187/JSK Artikkel 9a – lõige 3 3.  Liikmesriigi liikmed võivad kiireloomulistel juhtudel ning juhul, kui siseriiklikku pädevat asutust ei ole kindlaks määratud või kui seda ei ole võimalik õigeaegselt kindlaks määrata, lubada ja koordineerida kontrollialuseid saadetisi. 3.  Riiklikud liikmed võivad kiireloomulistel juhtudel ning juhul, kui siseriiklikku pädevat asutust ei ole võimalik õigeaegselt kindlaks määrata, lubada ja koordineerida kontrollialuseid saadetisi. Sellisel juhul teavitab asjaomane riiklik liige viivitamata kolleegiumi kirjalikult võetud sammudest ja põhjustest, miks riigi pädevat asutust ei olnud võimalik õigeaegselt kindlaks määrata. Muudatusettepanek 17 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 11 – alapunkt -a (uus) Otsus 2002/187/JSK Artikkel 13 – lõige 1 (-a) lõige 1 asendatakse järgmisega: "1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad Eurojustiga vahetada mis tahes teavet, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks vastavalt artiklitele 4 ja 5 ning kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud andmekaitseeeskirjadega." Muudatusettepanek 18 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 11 – alapunkt b Otsus 2002/187/JSK Artikkel 13 – lõige 5 5.  Liikmesriigid tagavad, et nende liiget teavitatakse õigeaegselt, varases arenguetapis ja koheselt peale teabe kättesaadavaks muutumist kõigist Eurojusti pädevusse kuuluvatest uurimistest, mis hõlmavad kolme või enamat riiki, millest kaks või enam riiki on liikmesriigid, ja kui see teave on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks, eelkõige juhtudel, kui mitmes riigis on vaja paralleelseid õigusabitaotlusi, või juhtudel, kui on vajadus Eurojusti poolse koordineerimise järele, või juhtudel, kus esineb positiivne või negatiivne kohtualluvuse konflikt. Liikmesriigid tagavad, et teavitamiskohustuse üle teostatakse järelevalvet riiklikul tasandil. 5.  Liikmesriigid tagavad, et nende liiget teavitatakse õigeaegselt, varases arenguetapis ja koheselt peale teabe kättesaadavaks muutumist kõikidest juhtudest, mis hõlmavad otseselt kolme või enamat liikmesriiki ning mille puhul on õigusalase koostöö kohta esitatud taotlused või tehtud otsused, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas, edastatud vähemalt kahele liikmesriigile. Muudatusettepanek 19 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 11 – alapunkt b Otsus 2002/187/JSK Artikkel 13 – lõige 6 6.  Esmalt rakendavad liikmesriigid lõiget 5 seoses kohtuasjadega, mis seonduvad järgmiste süütegudega: 6.  Esmalt rakendavad liikmesriigid lõiget 5 seoses kohtuasjadega, mis seonduvad järgmiste süütegudega: (a) narkokaubandus, (a) narkokaubandus, (aa) laste seksuaalne ekspluateerimine ning lapsporno; (b) inim- ja relvakaubandus, (b) inim- ja relvakaubandus, (c) tuumajäätmekaubandus, (c) tuumajäätmekaubandus, (d) kunstiesemete salakaubavedu, (d) kunstiesemete salakaubavedu, (e) ohustatud looma- ja taimeliikidega kauplemine, (e) ohustatud looma- ja taimeliikidega kauplemine, (f) inimorganitega kauplemine, (f) inimorganitega kauplemine, (g) rahapesu, (g) rahapesu, (h) pettused, sealhulgas ühenduse finantshuve kahjustavad pettused, (h) pettused, sealhulgas ühenduse finantshuve kahjustavad pettused, (i) rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine, (i) rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine, (j) terrorism, sealhulgas terrorismi rahastamine, (j) terrorism, sealhulgas terrorismi rahastamine, (k) keskkonnavastased kuriteod, (k) keskkonnavastased kuriteod, (l) organiseeritud kuritegevuse muud liigid. (l) muud süüteo liigid, mille puhul on faktilisi tõendeid, et sellega on seotud kuritegelik ühendus või rasked kuriteod. Muudatusettepanek 20 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 11 – alapunkt b Otsus 2002/187/JSK Artikkel 13 – lõige 8 8.  Liikmesriigid tagavad, et nende liige saab samuti teavet: 8.  Liikmesriigid tagavad, et nende liige saab samuti teavet: (a) kõigist õigusalase koostöö taotlustest, mis on seotud ELi lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktide, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktidega, ning mille on saatnud nende päritoluliikmesriigi pädevad asutused kohtuasjade korral, mis hõlmavad vähemalt kolme riiki, millest vähemalt kaks on liikmesriigid; (a) juhtudest, kus on tekkinud kohtualluvuse konflikt või kus see tõenäoliselt võib tekkida; (b) kõigist kontrollialustest saadetistest ja salajastest uurimistest, mis hõlmavad vähemalt kolme riiki, millest vähemalt kaks on liikmesriigid; (b) kõigist kontrollialustest saadetistest ja salajastest uurimistest, mis hõlmavad vähemalt kolme riiki, millest vähemalt kaks on liikmesriigid; (c) kõigist keeldumistest täita õigusalase koostöö taotlusi, mis on seotud ELi lepingu VI jaotise alusel vastu võetud õigusaktide, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktidega; (c) korduvatest raskustest või keeldumistest, mis on seotud õigusalase koostöö, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide, osas esitatud taotluste ja tehtud otsuste täitmisega; (d) kõigist vastastikustest õigusabitaotlustest, mille on esitanud liikmesriikide hulka mittekuuluv riik, kui selgub, et kõnealused taotlused on osa uurimisest, mis hõlmab teisi taotlusi, mille kõnealune riik on esitanud vähemalt kahele liikmesriigile. Muudatusettepanek 21 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 11 – alapunkt b Otsus 2002/187/JSK Artikkel 13 – lõige 9 9.  Lisaks esitavad pädevad asutused liikmesriigi liikmele mis tahes muud teavet, mida liikmesriigi liige peab oma ülesannete täitmisel vajalikuks. välja jäetud Muudatusettepanek 22 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 11 – alapunkt b Otsus 2002/187/JSK Artikkel 13 – lõige 10 a (uus) 10 a.  Hiljemalt ...* koostab komisjon Eurojusti poolt edastatud teabe alusel aruande käesoleva artikli rakendamise kohta, millele on vajadusel lisatud mis tahes ettepanekud, sealhulgas ettepanekud, milles käsitletakse lõikes 6 osutatust erinevate süütegude lisamist. ____________ * Kolm aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist. Muudatusettepanek 23 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 13 Otsus 2002/187/JSK Artikkel 14 – lõige 4 ja artikkel 16 – lõige 1 13)  Artikli 14 lõikes 4 ja artikli 16 lõikes 1 asendatakse sõnad "andmete indeksi" sõnadega "andmeid sisaldava kohtuasjade haldamise süsteemi". välja jäetud Muudatusettepanek 24 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 14 Otsus 2002/187/JSK Artikkel 15 – lõige 4 ja artikkel 16 – lõiked 1 ja 2 14)  Artikli 15 lõikes 4 ning artikli 16 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna "indeks" sõnadega "kohtuasjade haldamise süsteem" vastavas käändes. välja jäetud Muudatusettepanek 25 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 15 – alapunkt a – alapunkt i Otsus 2002/187/JSK Artikkel 15 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Isikuandmete töötlemisel vastavalt artikli 14 lõikele 1 võib Eurojust töödelda nende isikute isikuandmeid, kelle suhtes asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel viiakse läbi uurimist või kes on antud kohtu alla artiklis 4 määratletud ühe või mitme kuriteo- või süüteoliigi eest, nagu näiteks: 1.  Isikuandmete töötlemisel vastavalt artikli 14 lõikele 1 võib Eurojust töödelda ainult nende isikute isikuandmeid, kelle suhtes asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel viiakse läbi uurimist või kes on antud kohtu alla artiklis 4 määratletud ühe või mitme kuriteo- või süüteoliigi eest: Muudatusettepanek 26 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 15 – alapunkt a – alapunkt ii Otsus 2002/187/JSK Artikkel 15 – lõige 1 – punkt l l) telefoninumbrid, sõidukite registreerimisandmed, elektronposti aadressid, telefoni ja elektronposti kõneliiklusega seotud andmed, DNA andmed ja fotod. l)  DNA määramise mudelid, s.t täht- või numberkood, mis kajastab teatud hulka inimeselt võetud analüüsitud DNA proovi kodeerimata osa määramistunnuseid, s.t erinevate dna-lookuste keemilist erivormi; l a) fotod, l b) telefoninumbrid, l c) telefoni ja elektronposti kõneliiklusega seotud andmed, välja arvatud sisuandmete edastamine; l d) elektronposti aadressid, l e) sõidukite registreerimisandmed. Muudatusettepanek 27 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 15 – alapunkt b Otsus 2002/187/JSK Artikkel 15 – lõige 2 b) lõikes 2 jäetakse välja sõna "ainult". välja jäetud Muudatusettepanek 28 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – lõige 17 a (uus) Otsus 2002/187/JSK Artikkel 23 – lõige 12 17 a)  Artikli 23 lõige 12 asendatakse järgmisega: "12. Ühine järelevalveasutus esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande." Muudatusettepanek 29 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 18 – alapunkt a Otsus 2002/187/JSK Artikkel 26 – lõige 1a 1a.  Liikmesriigid tagavad, et kolleegium on võimeline avama Europoli analüüsimiseks koostatud tööfaili ning osalema selle koostamises. 1a.  Liikmesriigid tagavad, et kolleegium on võimeline avama Europoli analüüsimiseks koostatud tööfaili, millele on viidatud Euroopa Liidu asutamislepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti loomise konventsiooni (Europoli konventsiooni)1 artiklis 10, ning osalema selle koostamises. _________________ 1 EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2. Muudatusettepanek 30 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 18 – alapunkt b Otsus 2002/187/JSK Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b (b) ilma et see mõjutaks käesoleva otsuse artikli 13 kohaldamist ning kooskõlas otsuse …/…/JSK artikli 4 lõikega 4, teavitavad Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutused iga üksikjuhtumi puhul Eurojusti kohtuasjadest, mis hõlmavad kaht liikmesriiki ja kuuluvad Eurojusti pädevusse, kui: (b) ilma et see mõjutaks käesoleva otsuse artikli 13 kohaldamist ning kooskõlas otsuse …/…/JSK artikliga 4, teavitavad Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutused iga üksikjuhtumi puhul oma Eurojusti liiget kõikidest muudest kohtuasjadest, millega tegelemiseks on Eurojust arvatavalt paremas olukorras. – võib tekkida kohtualluvuse konflikt; või – kui lükatakse tagasi õigusalase koostöö taotlus, mis on seotud ELi lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktide, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktidega. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutused teavitavad Eurojusti iga üksikjuhtumi puhul samuti kõikidest kohtuasjadest, mis jäävad Eurojusti pädevusse ja hõlmavad vähemalt kolme liikmesriiki. Liikmesriikide liikmed teavitavad iga üksikjuhtumi puhul Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi kõikidest kohtuasjadest, mille puhul peetakse asjakohasemaks, et asja menetleks võrgustik; Liikmesriikide liikmed teavitavad iga üksikjuhtumi puhul oma Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastavaid esindajaid kõikidest kohtuasjadest, mille puhul peetakse asjakohasemaks, et asja menetleks võrgustik; Muudatusettepanek 31 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – lõige 19 a (uus) Otsus 2002/187/JSK Artikkel 27 – lõige 4 19 a)  Artikli 27 lõige 4 asendatakse järgmisega: "4. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist ja ainult siis, kui on tagatud piisav andmekaitse tase, mida hinnatakse vastavalt Eurojusti isikuandmete töötlemist ja kaitset käsitleva töökorra sätete artikli 28 lõikele 3, võib Eurojust edastada isikuandmeid lõike 1 punktis b osutatud üksustele ja nende kolmandate riikide lõike 1 punktis c osutatud asutustele, kes ei ole Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni osalisriigid." Muudatusettepanek 32 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 19 b (uus) Otsus 2002/187/JSK Artikkel 27 – lõige 5 a (uus) 19 b)  Artikli 27 lõike 5 järele lisatakse järgmine lõige: "5 a. Iga kahe aasta järel hindab ühine järelevalveasutus koos lõike 1 punktis b või c viidatud kolmanda riigi või üksusega asjaomase koostöölepingu sätete alusel vahetatavate andmete kaitset. Selle hindamise aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile." Muudatusettepanek 33 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 22 – punkt 22 – esimene a taane (uus) Otsus 2002/187/JSK Artikkel 32 – lõige 1 – esimene lõik – lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: "1. President annab kolleegiumi nimel igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kirjalikult aru Eurojusti tegevuste ja haldamise, sealhulgas eelarve haldamise kohta." Muudatusettepanek 34 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 22 – esimene b taane (uus) Otsus 2002/187/JSK Artikkel 32 – lõige 1 – teine lõik – lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: "Selleks koostab kolleegium aastaaruande Eurojusti tegevuste ja liidu mis tahes kriminaalpoliitikaprobleemi kohta, mis on Eurojusti tegevuste tulemusel esile kerkinud. Selles aruandes analüüsib Eurojust ka olukordi, kui liikmesriikide liikmed on kasutanud artikli 5a lõikega 3 ja artikli 9a lõikega 3 antud volitusi. Aruandes võib Eurojust teha ka ettepanekuid õigusalase koostöö parandamiseks kriminaalasjades." Muudatusettepanek 35 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 22 – esimene c taane (uus) Otsus 2002/187/JSK Artikkel 32 – lõige 2 – lõige 2 asendatakse järgmisega: "2. Igal aastal esitab ühise järelevalveasutuse esindaja Euroopa Parlamendile ülevaate tehtud tööst [...]." Muudatusettepanek 36 Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 26 Otsus 2002/187/JSK Artikkel 42 – lõige 2 2.  Komisjon kontrollib korrapäraselt käesoleva otsuse rakendamist liikmesriikide poolt ning esitab nõukogule sellekohase aruande, lisades vajaduse korral vajalikud ettepanekud õigusalase koostöö ja Eurojusti toimimise parandamiseks. See kehtib eelkõige seoses Eurojusti suutlikkusega toetada liikmesriike terrorismivastases võitluses. 2.  Komisjon kontrollib korrapäraselt käesoleva otsuse rakendamist liikmesriikide poolt ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase aruande, lisades vajaduse korral vajalikud ettepanekud õigusalase koostöö ja Eurojusti toimimise parandamiseks. See kehtib eelkõige seoses Eurojusti suutlikkusega toetada liikmesriike terrorismivastases võitluses.

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta resolutsioon Dublini süsteemi hindamisaruande kohta (2007/2262(INI))

P6_TA(2008)0385 A6-0287/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrust (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (1) (edaspidi "Dublini määrus");

–   võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil(2) (edaspidi Eurodac'i määrus);

–   võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta(3);

–   võttes arvesse nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/9/EÜ, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded(4) (edaspidi "vastuvõtudirektiiv");

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta(5);

–   võttes arvesse nõukogu järeldusi liikmesriikide politsei ja õiguskaitseasutuste ning Europoli Eurodaci süsteemile juurdepääsu kohta(6);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsust nr 573/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2004/904/EÜ(7);

–   võttes arvesse oma 6. aprilli 2006. aasta resolutsiooni pagulaslaagrite olukorra kohta Maltal(8);

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raporteid oma külastuste kohta paljude liikmesriikide kinnipidamiskeskustesse;

–   võttes arvesse oma 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni varjupaigapoliitika kohta: praktiline koostöö, Euroopa ühise varjupaigasüsteemi otsustusprotsessi kvaliteet(9);

–   võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamise kohta(10);

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2008. aasta resolutsiooni Iraani kodaniku Seyed Mehdi Kazemi juhtumi kohta(11);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0287/2008),

A.   arvestades, et igal varjupaigataotlejal on õigus tema taotluse individuaalsele ja põhjalikule läbivaatamisele;

B.   arvestades, et varjupaigaalased õigusaktid ja praktika on riigiti ikka veel väga erinevad ja seetõttu saab erinevates Dublini määrusega hõlmatud riikides varjupaigataotlejatele osaks erinev kohtlemine;

C.   arvestades, et Dublini süsteem toetub vastastikuse usalduse ja usaldusväärsuse eeldusele ja kui neid eeltingimusi ei täideta, s.t kui mõnes liikmesriigis esineb andmete kogumisel tõsiseid puudujääke või otsustusprotsessis ebakohti, siis kannatab kogu süsteem;

D.   arvestades, et on olemas tõendid, et mõni liikmesriik ei taga tõhusat juurdepääsu pagulasseisundi määramise menetlusele;

E.   arvestades, et mõni liikmesriik ei rakenda tõhusalt vastuvõtudirektiivi kas varjupaigataotlejate suhtes, kes ootavad Dublini määruse alusel teisele liikmesriigile üleandmist, või siis vastutavasse liikmesriiki tagasisaatmise puhul;

F.   arvestades, et mõni liikmesriik määrab Dublini süsteemi kuuluvad isikud süstemaatiliselt kinnipidamisele;

G.   arvestades, et mitmekordsete taotluste suur arv ja toimunud üleandmiste vähesus osutavad Dublini süsteemi puudujääkidele ja vajadusele kehtestada Euroopa ühine varjupaigasüsteem;

H.   arvestades, et Dublini määruse nõuetekohane rakendamine võib kaasa tuua kaitset otsivate isikute eest vastutuse võtmise ebaühtlase jaotumise, mis toob kahju mõnele üksnes oma geograafilise asendi tõttu rändevoogudega eriti palju kokku puutuvale riigile;

I.   arvestades, et komisjoni hinnang näitab, et 2005. aastal tuli ELi välispiiril asuval 13 liikmesriigil toime tulla Dublini süsteemist tulenevate üha suuremate probleemidega;

J.   arvestades, et lõunapoolsed liikmesriigid on sunnitud vastu võtma varjupaigataotlusi õiguslikult reguleerimata sisserändajatelt, kes päästetakse hädast, kui nad on teel Euroopasse;

K.   arvestades, et lõunapoolsed liikmesriigid on sunnitud vastu võtma varjupaigataotlusi õiguslikult reguleerimata sisserändajatelt, keda ei abista kolmandad riigid, kes on rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustatud sellist abi osutama;

L.   arvestades, et liikmesriikidel võib puududa huvi täita ebaseaduslike riiki sisenejate Eurodaci andmebaasis registreerimise kohustust, sest see võib kaasa tuua suureneva varjupaigataotluste arvu, millega nad peavad tegelema;

M.   arvestades, et Dublini määrusega kehtestatakse süsteem, mille eesmärk on kindlaks määrata liikmesriik, kes vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest, kuid seda ei loodud algselt koormuse jagamise mehhanismiks ning seetõttu ei saa see ka niisuguse mehhanismina toimida;

N.   arvestades, et on väga tähtis, et Dublini süsteemi hindamisega kaasneks konkreetne, alaline, õiglane ja funktsionaalne koormuse jagamise mehhanism;

O.   arvestades, et Dublini süsteemi esimene vastuvõtva riigi kriteerium avaldas suurt survet ELi välispiiril asuvatele liikmesriikidele;

P.   arvestades, et pagulasseisundi kandidaatide tunnustamise määr varieerub teatud kolmandate riikide kodanike puhul liikmesriikides ligikaudu 0–90%-ni;

Q.   arvestades, et on oluline, et varjupaigataotlusi esitavaid isikuid teavitataks põhjalikult neile arusaadavas keeles Dublini menetlusest ja selle võimalikest tagajärgedest;

R.   arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 24 lõikes 2 on sätestatud, et kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad kas avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid;

S.   arvestades, et ehkki perekondade ühtsust mainitakse Dublini määruse kriteeriumide hierarhias esimesena, ei leia kõnealune säte alati kohaldamist;

T.   arvestades, et üleandmist puudutavate statistiliste andmete täpsuses esineb ilmseid puudujääke, sest andmetes ei kajastu näiteks ebaseaduslikus piiriületuskohas asuva varjupaigataotleja vastuvõtmistaotluste arv ning vastuvõtmis- ja tagasivõtmistaotluste arvu suhe;

U.   arvestades, et 2005. aastal teatasid uutest liikmesriikidest üheksa, et nad on registreerinud Dublini määruse alusel rohkem "sisenevaid" üleandmisi, ja et liikmesriigid, kelle territooriumil ei ole liidu välismaismaapiiri, teatasid, et nad on registreerinud rohkem "väljuvaid" üleandmisi;

V.   arvestades, et komisjon ei ole suutnud Dublini süsteemi maksumust hinnata ja et tegemist on süsteemi tõhususe hindamiseks oluliste andmetega;

W.   arvestades, et 12. ja 13. juunil 2007. aastal Luxembourgis toimunud justiits- ja siseministrite nõukogu istungil kutsuti komisjoni üles esitama võimalikult ruttu Eurodaci määruse muudatusettepanekut, et anda liikmesriikide politseile ja õiguskaitseasutustele ning Europolile teatavatel tingimustel ligipääs Eurodaci süsteemile – andmebaasile, mis algselt loodi kui Dublini määruse rakendamise vahend,

Süsteemi tõhusus ja vastutuse jagamine

1.   on kindlalt veendunud, et enne kui kogu Euroopa Liidus ei saavutata rahuldavat ja ühtlast kaitsetaset, annab Dublini süsteem ikka ja alati nii tehnilisest kui ka inimlikust vaatepunktist ebarahuldavaid tulemusi ning varjupaigataotlejatel on endiselt kaalukad põhjused esitada oma taotlus konkreetses liikmesriigis selleks, et nende suhtes kohaldataks kõige soodsamaid otsuse tegemise reegleid;

2.   on kindlalt veendunud, et tõelise Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja ühtse korra puudumisel jääb Dublini süsteem endiselt ebaõiglaseks nii varjupaigataotlejate kui ka teatavate liikmesriikide suhtes;

3.   rõhutab uuesti tungivat vajadust parandada nii otsustusprotsessi kvaliteeti kui ka järjekindlust; on veendunud, et Euroopa varjupaigataotlejate tugiametil võiks olla kõnealuses kontekstis oluline roll, näiteks ühiste kõrgete standardite alase koolituse ja eksperttugirühmade pakkumise teel;

4.   palub komisjonil kaaluda viise tagada ÜRO Pagulaste Ülemkomissarile projektipõhise rahastamise täienduseks otserahastamine, et edendada tema järelevalve- ja nõustamistööd ELis ja jätkata meetodite väljatöötamist, mille eesmärgiks on toetada riikide ametiasutusi nende otsustamisprotsessi kvaliteedi parandamise alastes jõupingutustes;

5.   palub komisjonil esitada ettepanekud koormuse jagamise mehhanismide kohta, mis tuleks sisse seada, et leevendada teatavatele liikmesriikidele, eelkõige ELi välispiiril asuvatele liikmesriikidele, langeda võivat ülemäärast koormust, kuid mis Dublini süsteemi ei sobitu;

6.   palub komisjonil seni, kuni Euroopa koormuse jagamise mehhanismid puuduvad, kaaluda Dublini määruses raames mitte-finantsmehhanismide kehtestamist, et parandada määruse kohaldamise kahjulikke tagajärgi väikeste liikmesriikide jaoks Euroopa Liidu välispiiridel;

7.   palub komisjonil kehtestada siduv mehhanism, mille abil lõpetada varjupaigataotlejate üleandmine liikmesriikidele, kus ei tagata nende taotluste põhjalikku ja õiglast läbivaatamist, ja võtta süstemaatiliselt nende riikide vastu meetmeid;

8.   kutsub komisjoni üles looma tähenduslikud kahepoolsed töösuhted kolmandate riikidega, et lihtsustada koostööd ja tagada, et need kolmandad riigid täidavad oma rahvusvahelisi õiguslikke kohustusi 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni pagulasseisundi kohta ja merepääste osas;

Taotlejate õigused

9.   palub komisjonil lisada uude määrusesse selgemad ja rangemad sätted vahendite kohta, mille abil kaitset taotlevaid isikuid teavitatakse Dublini määruse tagajärgedest, ja kaaluda standardse teabevoldiku koostamist, mille võiks tõlkida teatavatesse keeltesse ja mida võiks levitada kõigis liikmesriikides; selles tuleks arvesse võtta ka individuaalset kirjaoskuse taset;

10.   palub komisjonil muuta Dublini määruse artikleid 19 ja 20 vastuvõtmise ja tagasivõtmise kohta, et anda taotlejatele automaatne peatava toimega edasikaebamise õigus otsuse puhul määrata Dublini määruse alusel vastutavaks teine liikmesriik;

11.   kinnitab veel kord, et tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte peab jääma mis tahes Euroopa Liidu tasandil ühise varjupaigataotlemise süsteemi nurgakiviks, ja rõhutab, et Dublini määruse rakendamine ei tohi kunagi viia taotluse läbivaatamise menetluslikel põhjustel katkestamiseni ja pärast Dublini protsessi järgset üleandmist esialgse taotluse põhjaliku ja õiglase läbivaatamiseta jätmiseni; on seisukohal, et see tuleb määruses selgelt välja tuua;

12.   on seisukohal, et parandada tuleb liikmesriikidevahelist üleandmisalast teabevahetust, eriti üleviidavate isikute eriarstiabi vajaduste puhul;

13.   palub komisjonil hinnata võimalust, et Dublini süsteemi alusel teisele liikmesriigile üle antav isik antaks üle tema päritoluriigile ainult tema väljendatud taotlusel ja kõiki menetlusõigusi järgides;

Perekonna taasühinemine ja lapse huvide esikohale seadmise põhimõte

14.   soovitab, et Euroopa Liidu tasandil võetaks vastu vanuse hindamise ühine juhis ja et kahtluse puhul jäetaks õigus lapsele;

15.   tuletab meelde, et kõigi lapsi puudutavate otsuste puhul tuleb esikohale seada lapse huvid; rõhutab, et saatjata alaealisi ei tohiks kunagi kinni pidada või teise liikmesriiki üle viia, välja arvatud perekonna taasühinemise puhul, ja et juhul, kui kõnealune üleandmine on vajalik, peab lapsel olema nõuetekohane esindaja ja saatja kogu menetluse vältel; väljendab seetõttu heameelt komisjoni kavatsuse üle täpsustada Dublini eeskirjade kohaldamist saatjata alaealiste suhtes;

16.   avaldab kahetsust, et perekonnaliikme määratlus olemasolevas määruses on liiga kitsas, ja palub komisjonil olemasolevat määratlust laiendada, et hõlmata kõik lähisugulased ja pikaajalised partnerid, eelkõige need, kellel puudub muu perekondlik tugi, või täiskasvanud lapsed, kes ei suuda enese eest hoolt kanda;

17.   väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle laiendada Dublini määruse reguleerimisala ja lisada sinna täiendav kaitse, sest see peaks võimaldama täiendava kaitse taotlejatel ühineda oma pereliikmetega, kellele omistati täiendav kaitse või kes taotlesid täiendavat kaitset teises liikmesriigis;

Kinnipidamine

18.   palub komisjonil lisada säte, millega nähakse Dublini määrusega hõlmatud varjupaigataotlejate kinnipidamine ette viimase abinõuna ning täpsustatakse, millistel põhjustel kinnipidamist võib kohaldada ja millised menetlustagatised tuleb ette näha;

19.   palub komisjonil Dublini määruses selgesõnaliselt välja tuua, et Dublini määrusega hõlmatud varjupaigataotlejatel on õigus samasugustele vastuvõtutingimustele kui muudel varjupaigataotlejatel vastavalt vastuvõtudirektiivi artikli 3 lõikele 1, kus on sätestatud üldeeskirjad varjupaigataotlejate materiaalsete vastuvõtutingimuste, tervishoiu, liikumisvabaduse ja alaealiste koolikohustuse kohta;

Humanitaarklausel ja suveräänsusklausel

20.   on seisukohal, et Dublini määruse artiklis 15 sisalduv humanitaarklausel annab Dublini süsteemile märkimisväärse paindlikkuse, kuid klauslit tuleks ulatuslikumalt kohaldada, et vältida perekondade lahutamisest tulenevaid tarbetuid takistusi;

21.   on seisukohal, et juhul, kui varjupaigataotleja on raske haiguse, puude, kõrge ea või raseduse tõttu eriti kaitsetus olukorras ja sõltub seetõttu sugulase abist, kes viibib muu liikmesriigi territooriumil kui varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik, tuleb varjupaigataotlejal võimaluse korral lubada oma sugulasega ühineda; palub komisjonil kaaluda humanitaarklausli asjaomaste sätete artikli 15 lõikes 2 kohustuslikuks muutmist;

22.   on seisukohal, et sellistele organisatsioonidele nagu Punane Rist ja Punane Poolkuu tuleks kehtestada aktiivne kohustus teha kindlaks perekonnaliikmete asukoht;

23.   väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle täpsustada rohkem suveräänsusklausli kohaldamisega seonduvaid asjaolusid ja menetlusi, eriti varjupaigataotleja nõusoleku tingimuse lisamiseks;

Andmete kogumine ja Eurodac

24.   väljendab oma muret komisjoni Dublini süsteemi hindamisaruandes kajastatud andmete kogumises ilmnenud kõrvalekallete ja puudujääkide üle, eriti Euroopa Liidu piiril ebaseaduslike piiriületajate sõrmejälgede registreerimises osas, mis tekitab tõsiseid kahtlusi kogu süsteemi kehtivuses; usub, et eelnimetatud määrus (EÜ) nr 862/2007 ühenduse rändestatistika ja rahvusvahelise kaitse kohta annab sidusrühmadele Dublini süsteemi toimimisest ja rahvusvahelise kaitse alastest ühenduse vahenditest täpsema ülevaate;

25.   väljendab muret seoses asjaoluga, et hetkel ei ole võimalik tutvuda Dublini süsteemi kulude hindamisega; palub komisjonil nimetatud probleem lahendada, sest see on süsteemi hindamise oluline tegur;

26.   võtab huviga teadmiseks komisjoni väljendatud mure seoses Eurodaci kesküksusele saadetud andmete kogumise ja kvaliteediga, samuti komisjoni mure seoses teatavate andmete kustutamise kohustuse eiramise ja isikuandmete kaitse eeskirjadest mittekinnipidamisega; on seisukohal, et kõnealused puudujäägid, mis kogu Eurodaci süsteemi usaldusväärsuse küsitavaks muudavad, tuleb enne andmebaasi muude kasutusviiside kavandamist nõuetekohaselt likvideerida;

27.   on seisukohal, et iga liikmesriik peaks täpsustama suletud nimekirjas asutused ja ametiasutused, kellel on juurdepääs Eurodaci andmebaasile ja mis otstarbel, et vältida andmete ebaseaduslikku kasutamist;

28.   rõhutab, et Eurodaci andmebaasile juurdepääsu laiendamisega liikmesriikide politseile ja õiguskaitseasutustele ning Europolile kaasneb teabe kolmandatesse riikidesse levimise oht, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed varjupaigataotlejatele ja nende perekondadele; on veendunud, et see suurendab ka varjupaigataotlejate häbivääristamise ohtu;

o
o   o

29.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 50, 25.2.2003, lk 1. (2) EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1. (3) ELT L 304, 30.9.2004, lk 12. (4) EÜT L 31, 6.2.2003, lk 18. (5) ELT L 199, 31.7.2007, lk 23. (6) Justiits- ja siseministrite nõukogu 2807. istung Luxembourgis, 12. ja 13. juuni 2007. (7) ELT L 144, 6.6.2007, lk 1. (8) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 301. (9) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 364. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0012. (11) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0107.

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta resolutsioon teatavate liikluskindlustusega seotud küsimuste kohta (2007/2258(INI))

P6_TA(2008)0386 A6-0249/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni aruannet teatavate liikluskindlustusega seotud küsimuste kohta (KOM(2007)0207) ("komisjoni aruanne");

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. mai 2000. aasta direktiivi 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (neljas liikluskindlustuse direktiiv)(1);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0249/2008),

A.   arvestades, et isikute vaba liikumine ELis, eelkõige viimase kahe laienemisvooru ja Schengeni õigusruumi vastava laienemise kontekstis, on toonud kaasa nii ärilistel kui ka isiklikel eesmärkidel riigipiire ületavate isikute ja sõidukite arvu kiire kasvu;

B.   arvestades, et liiklusõnnetuse ohvrite kaitse tagamise prioriteet nõuab selgeid, täpseid ja tõhusaid liikluskindlustusalaseid õigusakte ELi tasandil;

C.   arvestades, et neljandas liikluskindlustuse direktiivis on sätestatud, et komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru põhjendatud hüvitisepakkumise/vastuse menetlust käsitlevate siseriiklike karistussätete rakendamise ja nende tõhususe, samuti nende võrdväärsuse kohta, ning teeb vajaduse korral ettepanekuid;

D.   arvestades, et komisjoni aruandes uuritakse siseriiklikke karistussätteid, nõuete eest vastutava esindaja süsteemi tõhusust ning seda, kas potentsiaalsetele liiklusõnnetuse ohvritele on praegu kättesaadav vabatahtlik kohtukulude kindlustus, mida nad saaksid täiendavalt sõlmida;

E.   arvestades, et neljanda liikluskindlustuse direktiivi artikli 4 lõikega 6 reguleeritakse põhjendatud hüvitisepakkumise menetlust, mille alusel on välismaal liiklusõnnetuses kannatanul õigus esitada hüvitise taotlus kindlustusandja poolt määratud nõuete lahendamise eest vastutavale esindajale oma elukohariigis;

F.   arvestades, et kindlustusandja peab liiklusõnnetuse ohvrile esitama põhjendatud vastuse kolme kuu jooksul, vastasel korral on ette nähtud sanktsioonid;

G.   arvestades, et kõnealuse sätte toimimist on vaja veel selgitada;

H.   arvestades, et komisjon peab ELi poliitikate rakendamisel täielikult arvesse võtma laienemist, eelkõige liikluskindlustuse suhteliselt kõrget hinda uutes liikmesriikides;

I.   arvestades, et liikmesriikides rakendatakse põhjendatud hüvitisepakkumise/vastuse menetluse suhtes erinevaid karistussätteid;

J.   arvestades, et konsulteerimised riigiasutustega, kaasa arvatud uutes liikmesriikides, kinnitavad, et praegused karistussätted, juhul kui need on olemas, on piisavad ja nende rakendamine on tõhus kogu ELis;

K.   arvestades, et mõnes liikmesriigis ei ole ette nähtud mingeid erikaristusi ning nad rakendavad vaid kindlustusandja kohustust maksta hüvitise summalt intressi, kui kolme kuu jooksul ei ole esitatud põhjendatud hüvitisepakkumist/vastust;

L.   arvestades, et nõuete eest vastutava esindaja süsteemi tuntakse suhteliselt hästi enamikus liikmesriikides;

M.   arvestades, et kodanike nõuete eest vastutava esindaja süsteemi alase teadlikkuse hindamisel konsulteeris komisjon üksnes liikmesriikide ja kindlustussektoriga, kaasamata nõuetekohaselt kodanikke ja tarbijaorganisatsioone, s.t süsteemi õigest toimimisest kõige rohkem huvitatuid;

N.   arvestades, et kohtukulude kindlustus liiklusõnnetuse ohvri kohtumenetluse kulude katmiseks on olemas enamikus liikmesriikides; arvestades, et enam kui 90 % juhtumitest lahendatakse kohtuväliselt ning kohtukulusid hüvitatakse paljudes liikmesriikides; arvestades pealegi, et kohtukulude kindlustajad katavad juba aastaid kõiki piiriüleste juhtumite liike ning on sellega seoses loonud eriosakonnad välismaiste nõuetega tegelemiseks ja nende kiire lahendamise hõlbustamiseks;

O.   arvestades, et küsimus, kas selliseid mõistlikke kohtukulusid peaks kõigis liikmesriikides katma kohustuslik liikluskindlustus, on endiselt lahtine;

P.   arvestades siiski, et mõistlike kohtukulude katmine kohustusliku liikluskindlustuse poolt kõigis liikmeriikides aitab kaasa Euroopa tarbijate paremale kaitsele ja suurendab tarbijate usaldust;

Q.   arvestades, et uute liikmesriikide kindlustusturud arenevad pidevalt; arvestades siiski, et nendest mitmes on kohtukulude kindlustus suhteliselt uus toode, mida tuleb veel edendada, kuna üldsuse teadlikkus kohtukulude kindlustuse alal on võrdlemisi madal;

R.   arvestades, et kohtukulude kohustuslik kindlustus peaks suurendama tarbijate usaldust kohustusliku liikluskindlustuse vastu, eriti nendel juhtudel, kui taotletakse õiguslikku hüvitist, sest paljude uute liikmesriikide tarbijaid ehmatavad kõrged kohtutasud, mida aga kohustuslik kindlustus kataks;

S.   arvestades, et kohtukulude kohustuslik kindlustus tooks kohtule kaasa täiendava ja keerulisema töökoormuse ning tekitaks tõenäoliselt viivitusi vaidluste lahendamises ja rohkem põhjendamatuid nõudeid;

T.   arvestades, et kohustusliku liikluskindlustuse ja kohtukulude kindlustuse eesmärgid ja otstarve on erinevad – kui kohustuslik liikluskindlustus võimaldab katta pärast liiklusõnnetust tarbija vastu esitatud nõude kulud, siis kohtukulude kindlustus katab pärast liiklusõnnetust kolmanda poole vastu esitatud kahjunõude taotlemisega kaasnevad kohtukulud;

U.   arvestades, et riigiasutuste, kindlustussektori ja tarbijaorganisatsioonide korraldatavad avalikud kampaaniad on siseriiklike turgude arengu jaoks olulised,

1.   tervitab komisjoni aruannet ja rõhutab kõikide sidusrühmade, eriti tarbijate täieliku ja tulemusliku osalemise tähtsust konsultatsiooniprotsessis ELi poliitika väljatöötamisel kõnealuses valdkonnas;

2.   nõuab seepärast eelkõige ohvreid esindavate tarbijaorganisatsioonide süstemaatilist kaasamist liikmesriikides kehtivate süsteemide tõhususe hindamise protsessi;

3.   tervitab käesolevat seadusandlike meetmete järelhindamist, mille eesmärk on tagada, et eeskirjad töötavad plaanipäraselt, ning pöörata tähelepanu meetmete mis tahes ettenägematule väärkasutamisele;

4.   rõhutab tarbijate usalduse suurendamise tähtsust liikluskindlustuse vastu seoses piiriüleste autoreisidega ELis, eriti vanadest liikmesriikidest uutesse ja vastupidi reisivate sõidukijuhtide jaoks;

5.   on seisukohal, et olemasolevate õiguslike ja turupõhiste tarbijaid kaitsvate lahenduste edendamine tugevdab tarbijate usaldust liikluskindlustuse vastu;

6.   usub, et liikmesriigid vastutavad samuti oma riiklike kindlustussüsteemide hea toimimise eest seoses ELi õigusaktidega, mis käsitlevad põhjendatud hüvitisepakkumise/vastuse menetlust ja liiklusõnnetuse ohvrite kantavaid kohtukulusid;

7.   kutsub komisjoni üles jätkama turumehhanismide tõhusa toimimise hoolikat jälgimist ja teavitama Euroopa Parlamenti sellest korrapäraselt;

8.   on seisukohal, et üksnes nõue, et kindlustusandja maksaks viivitamise korral hüvitise summalt intressi, ei ole karistusvahend, ja et komisjon peab seetõttu kohaldama rangemat kontrolli ja võtma kõnealuses valdkonnas asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et kõigis liikmesriikides töötaks kindlustusturg häireteta ja tarbijad oleksid tõhusalt kaitstud;

9.   rõhutab, et komisjoni, riigiasutuste, kindlustussektori ja tarbijate vahelisi tööalaseid suhteid tuleks tugevdada, et tagada õigete andmete pidev edastamine olemasolevate jõustamissüsteemide kohta;

10.   on seisukohal, et kooskõlas ELi üldise lähenemisviisiga karistuste määramisele tuleks rakendada subsidiaarsuse põhimõtet ning puudub igasugune vajadus ühtlustada siseriiklikke karistussätteid;

11.   on seisukohal, et riiklikel reguleerivatel ametiasutustel on paremad võimalused tagada kõrgeim võimalik tarbijakaitse tase siseriiklikel turgudel;

12.   soovitab seepärast, viidates põhjendatud hüvitisepakkumise/vastuse menetlusele, jätta karistuste määramine ning karistussätete sobiva liigi ja taseme valimine liikmesriikide otsustada;

13.   palub liikmesriikidel tagada tõhusate karistuste kohaldamine juhul, kui esitatud nõudele vastamisel või põhjendatud hüvitisepakkumisel ei ole kinni peetud kolmekuulisest tähtajast;

14.   peab soovitavaks uurida enne karistuse kohaldamist tähelepanelikult põhjuseid, miks kindlustusselts ei ole täitnud oma kohustusi, võttes eelkõige arvesse seltsist sõltumatuid asjaolusid; soovib, et komisjon jätkaks liikmesriikide turgude järelevalvet, pakkudes oma abi riikide asutustele, kes seda soovivad;

15.   kordab kodanike usalduse tõstmise tähtsust nõuete eest vastutava esindaja süsteemi vastu, edendades seda avalike kampaaniate ja muude asjakohaste meetmete abil;

16.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tõstma tarbijate usaldust, edendades asjakohaseid meetmeid, mis suurendavad teadlikkust ja riiklike kindlustusalaste teabekeskuste kasutamist ning kohustavad kindlustusandjaid lisama lepingu infopaketti asjaomase liikmesriigi teabekeskuse kontaktandmed;

17.   lisaks kutsub liikmesriike üles nõudma kindlustusandjatelt osana lepingueelsest infopaketist tarbijate kõikehõlmavat informeerimist sellest, kuidas nõuete eest vastutava esindaja süsteem toimib ning millised on sellest tulenevad kasud ja hüved kindlustatu jaoks;

18.   nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks süsteemi toimimise jälgimist ning koordineeriks ja aitaks vajadusel või kui riikide ametiasutused seda paluvad;

19.   on lisaks seisukohal, et kohustusliku liikluskindlustuse puhul looks kohtukulude kohustuslik kindlustuskate selge stiimuli asja kohtuvälisest lahendamisest hoidumiseks, suurendaks tõenäoliselt kohtumenetluste hulka ja tooks seega kaasa kohtu töökoormuse põhjendamatu kasvu ning suurendaks ohtu destabiliseerida olemasolevat ja arenevat kohtukulude vabatahtlikku kindlustust;

20.   on seepärast seisukohal, et kõike öeldut arvestades kaaluksid kohtukulude kohustusliku kindlustuskatte kohustuslikku liikluskindlustusse lisamisega kaasnevad negatiivsed mõjud üle võimalikud hüved;

21.   nõuab tungivalt, et komisjon võtaks koostöös liikmesriikidega edasisi meetmeid, et suurendada õiguskaitsekindlustuse ja muude kindlustustoodete alast informeeritust eelkõige uutes liikmesriikides, keskendudes tarbijate teavitamisele üht või teist liiki kindlustuskatte pakutavatest eelistest ja kasutamisest;

22.   peab selles kontekstis riiklike reguleerivate ametiasutuste rolli määravaks teistest liikmesriikidest pärit heade tavade rakendamisel;

23.   kutsub seepärast komisjoni üles tugevdama tarbijakaitset, nõudes ennekõike liikmesriikidelt, et nad julgustaksid oma riiklikke reguleerivaid ametiasutusi ja kindlustusseltse suurendama teadlikkust kohtukulude vabatahtliku kindlustuse kättesaadavusest;

24.   on seisukohal, et liikluskindlustuse lepingueelne teave võiks sisaldada teavet võimaluse kohta sõlmida kohtukulude kindlustus;

25.   kutsub liikmesriike üles nõudma riiklikelt reguleerivatelt ametiasutustelt ja kindlustusvahendajatelt oma tarbijate teavitamist võimalikest riskidest ja tarbijale kasulikuks osutuda võivast vabatahtlikust lisakindlustusest, nagu kohtukulude kindlustus, abi katmine ja vargusevastane kindlustus;

26.   kutsub neid liikmesriike, kes veel ei ole loonud nõuete lahendamise alternatiivset süsteemi, üles kaaluma selliste süsteemide kasutuselevõtmist teiste liikmesriikide headele tavadele toetudes;

27.   palub, et komisjon ei kujundaks ennatlikku arvamust uurimuste tulemuste kohta, mis telliti pärast Rooma II määruse(2) vastuvõtmist seoses isikukahju puudutavate erinevustega ja mis võivad soovitada kindlustuspõhist lahendust ning sellest tulenevalt neljanda liikluskindlustuse direktiivi muutmist;

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 181, 20.7.2000, lk 65. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta ("Rooma II") (ELT L 199, 31.7.2007, lk 40).

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta resolutsioon maksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta (2008/2033(INI))

P6_TA(2008)0387 A6-0312/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 31. mai 2006. aasta teatist kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta (KOM(2006)0254);

–   võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2007. aasta teatist teatavate võtmetegurite kohta, mis aitavad kaasa käibemaksupettuste vastase strateegia väljatöötamisele ELis (KOM(2007)0758);

–   võttes arvesse komisjoni 16. aprilli 2004. aasta aruannet halduskoostöö vormide kasutamise kohta käibemaksupettuste vastu võitlemisel (KOM(2004)0260);

–   võttes arvesse nõukogu 14. mai 2008. aasta, 5. juuni 2007. aasta, 28. novembri 2006. aasta ja 7. juuni 2006. aasta kohtumiste järgseid järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas(1);

–   võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2005. aasta teatist maksu- ja tollipoliitika panuse kohta Lissaboni strateegiasse (KOM(2005)0532);

–   võttes arvesse komisjoni 22. veebruari 2008. aasta teatist käibemaksusüsteemi muutmiseks pettustega võitlemise eesmärgil võetavate meetmete kohta (KOM(2008)0109);

–   võttes arvesse komisjoni 17. märtsi 2008. aasta ettepanekuid võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi), et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega, ning nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1798/2003, et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega (KOM(2008)0147);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8;

–   võttes arvesse nõukogu 14. mai 2008. aasta kohtumise järgsetes järeldustes väljendatud soovitusi maksuküsimuste käsitlemise kohta ühenduse ja selle liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0312/2008),

A.   arvestades, et maksupettustel on rasked tagajärjed liikmesriikide riigieelarvele ja Euroopa Liidu omavahenditele ning need viivad ausa ja läbipaistva maksustamise põhimõtte rikkumiseni ning toovad suure tõenäosusega kaasa konkurentsimoonutusi, mõjutades seeläbi siseturu toimimist; arvestades, et ausad ettevõtjad on maksupettuste tõttu ebasoodsas konkurentsiolukorras ja saamata jäänud maksutulu maksab muude maksustamisvormide kaudu lõppkokkuvõttes kinni Euroopa maksumaksja;

B.   arvestades, et maksupettused ohustavad maksustamise võrdsust ja õiglust, kuna riigil saamata jäänud tulu kompenseeritakse tihti maksude tõstmisega, mis tabab kõige tagasihoidlikumaid ja ausamaid maksumaksjaid, kellel ei ole võimalust või tahtmist maksukohustustest kõrvale hoiduda või neid rikkuda;

C.   arvestades, et siseturu rajamisega vallandunud piiriülese kaubanduse kasv on toonud kaasa järjest enam tehinguid, mille puhul maksustamise koht ja käibemaksukohustuslase tegevuskoht asuvad kahes eri liikmesriigis;

D.   arvestades, et need kes kasutavad piiriüleste tehingutega seotud uusi maksupettuste vorme, nagu karussellpettus või ühendusesisene varifirmade kasutamine, on ära kasutanud praeguste maksusüsteemide killustatust ja lünki, ning arvestades, et on vaja muuta käibemaksu toimimise viisi;

E.   arvestades, et käibemaksust kõrvalehoidumine ja käibemaksupettused avaldavad mõju Euroopa Liidu eelarve rahastamisele, kuna nende tulemusel suureneb vajadus taotleda lisa liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul põhinevatest omavahenditest;

F.   arvestades, et kuigi pettustevastane võitlus kuulub suures osas liikmesriikide pädevusse, ei saa seda probleemi lahendada vaid riigi tasandil;

G.   arvestades, et globaliseerumine on suurendanud rahvusvahelisel tasandil raskusi maksupettustega võitlemisel, võttes arvesse kolmandates riikides asutatud ettevõtete suuremat osalemist karussellpettustes, elektroonilise kaubanduse levikut ja teenusteturgude globaliseerumist; arvestades, et nimetatud tegurid muudavad hädavajalikuks rahvusvahelise koostöö parandamise, eriti käibemaksu alal;

H.   arvestades, et ulatuslike maksupettuste põhjuseks Euroopa Liidus on praegune käibemaksu üleminekusüsteem, mis on liiga keeruline, muutes ühendusesisesed tehingud raskesti jälgitavaks, läbipaistmatumaks ja seega pettustele avatumaks;

I.   arvestades, et maksupettuste vastase võitluse võimaluste uurimisel peaks komisjon ja liikmesriigid võimaluse korral vältima meetmeid, mis võiksid tuua kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse ettevõtjatele ja maksuametkondadele või põhjustada osa ettevõtjate soodusolukorda teiste ees;

J.   arvestades, et nii komisjon kui ka kontrollikoda on järjepidevalt sedastanud, et liikmesriikidevaheline teabevahetussüsteem ühendusesiseste kaubatarnete kohta ei anna käibemaksupettustega tõhusaks tegelemiseks õiget ja ajakohast teavet; arvestades, et see nõuab liikmesriikide ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) vahel selgemaid ja siduvamaid koostööeeskirju;

K.   arvestades, et kogu olemasoleva tehnoloogia kasutamine, sh teatavate käibemaksu ja aktsiisimakse käsitlevate andmete elektrooniline säilitamine ja edastamine, on hädavajalik liikmesriikide maksusüsteemide nõuetekohaseks toimimiseks; arvestades, et elektrooniliselt säilitatud andmete vahetamise ja liikmesriikide poolt nendele otsese juurdepääsu tingimusi igas liikmesriigis tuleks parandada; arvestades, et liikmesriikide maksuhaldurid peaksid kasutama isikuandmeid asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel;

L.   arvestades, et tihtipeale saavad ettevõtjad oma klientide käibemaksukohustuse kohta vaid väga killustatud teavet;

M.   arvestades, et maksupettuste avastamise vahendite tugevdamisega peaks kaasnema maksude sissenõudmist, võrdset maksustamist ja maksude otstarbekust ettevõtjatele käsitlevate õigusaktide tõhustamine,

ELi maksupettusevastane strateegia

1.   märgib, et ELi maksupettusevastase strateegia eesmärk peab olema maksupettuste tõttu saamata jäänud maksusummade probleemiga tegelemine, tehes kindlaks valdkonnad, kus saaks parandada nii ELi õigusakte kui ka liikmesriikide vahelist halduskoostööd, mille abil edendada tõhusalt maksupettuste vähendamist nii suurel määral kui võimalik, tekitamata liigset halduskoormust maksuametitele ja maksumaksjatele;

2.   kutsub liikmesriike üles maksupettustega võitlemist lõpuks ometi tõsiselt võtma;

3.   tuletab meelde, et pikaajaline lahendus tulemuslikuks maksupettuste vastu võitlemiseks on päritoluriigi põhimõttel rajaneva käibemaksusüsteemi loomine, mis tähendab, et käibemaksuga maksustatavad tehingud liikmesriikide vahel ei oleks mitte maksuvabad, vaid oleks maksustatud päritoluriigis; märgib, et päritoluriigi põhimõte muudaks ülearuseks siseturul kaubeldavate kaupade käibemaksust vabastamise ning nende maksustamise seejärel sihtriigis; tuletab meelde, et päritoluriigi põhimõttel rajaneva käibemaksusüsteemi toimimiseks on vaja luua tasaarveldussüsteem, nagu komisjon 1987. aastal algselt pakkus;

4.   peab kahetsusväärseks mõnede liikmesriikide tõrksust viimase kümne aasta jooksul, mis on takistanud ELil tõhusat maksupettusevastast strateegiat loomast;

5.   peab kahetsusväärseks, et vaatamata korduvatele analüüsidele, nõudmistele ja kaebustele ei ole nõukogu senini võtnud vastu tõhusat strateegiat maksupettustega võitlemiseks;

6.   kutsub komisjoni üles, vaatamata korduvale ebaedule viimastel aastakümnetel, mitte loobuma selle probleemiga aktiivselt tegelemast;

Üldised küsimused: maksupettuste ulatus ja nende tagajärjed

7.   tunnistab, et maksupettuste tõttu saamata jäänud (otseste ja kaudsete) maksude kogusumma varieerub hinnanguliselt 200 miljardi euro kuni 250 miljardi euro vahel (mis moodustab 2–2,25 % Euroopa Liidu SKTst), millest 40 miljardit eurot tuleneb käibemaksupettustest ning mis hinnanguliselt moodustab 10 % käibemaksutuludest, 8 % aktsiisi kogulaekumisest alkohoolsetelt jookidelt (1998. aastal) ning 9 % aktsiisi kogulaekumisest tubakatoodetelt; avaldab samas kahetsust selle üle, et ei ole võimalik kasutada täpseid näitajaid, kuna riiklikud aruandlusstandardid on niivõrd erinevad;

8.   nõuab ühtset andmete kogumist kõigis liikmesriikides, mis on aluseks läbipaistvusele ja siseriiklikele maksupettuste vastu võitlemise meetmetele;

9.   avaldab seepärast kahetsust, et andmete puuduliku kogumise tõttu liikmesriikides ei saa õigesti hinnata probleemi ulatust ega positiivseid ja negatiivseid muutusi;

10.   kutsub komisjoni üles kaaluma maksupettuste kohta üleeuroopalise andmete kogumise ja statistika koostamise ühtlustatud süsteemi loomist, et saada võimalikult täpne hinnang nähtuse tegeliku ulatuse kohta;

11.   tuletab meelde, et varimajandust ei saa likvideerida ilma sobivate stiimuliteta; soovitab lisaks sellele anda liikmesriikidel Lissaboni tulemustabeli kaudu aru selle kohta, kui kaugele on nad jõudnud varimajanduse vähendamisel;

Praegune käibemaksusüsteem ja selle nõrkused

12.   märgib, et käibemaksupettused on siseturu seisukohast äärmiselt murettekitavad, kuna neil on otsene piiriülene mõju ning nendega kaasneb oluline maksutulude kadu ja otsene mõju ELi eelarvele;

13.   kordab veel kord, et 1993. aastal loodud praegune käibemaksusüsteem oli mõeldud üksnes üleminekusüsteemina kasutamiseks, ning et Euroopa Parlament on palunud komisjonil esitada ettepanekud eesmärgiga teha lõppotsus lõpliku käibemaksusüsteemi kohta aastaks 2010;

14.   kinnitab, et 1993. aastal loodud siseturu raames toimuv isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning uute, kõrge väärtusega ja väikesekoguliste tehnoloogiakaupade levik teeb käibemaksupettuste vastu võitlemise järjest raskemaks ning seda halvendab veelgi praeguse süsteemi keerulisus ja killustatus, mis teeb tehingute jälgimise raskeks ja seega pettused lihtsaks;

15.   märgib, et sagenenud on varifirmade kasutamine ja käibemaksusüsteemi tahtlik kuritarvitamine kuritegelike jõukude poolt, kes rajavad skeeme süsteemi puuduste ärakasutamiseks; juhib tähelepanu Eurojusti poolt algatatud kohtuasjale käibemaksu karussellpettuses, millesse on kaasatud 18 liikmesriiki ning kus maksupettuse summa on hinnanguliselt 2,1 miljardit eurot;

16.   toetab komisjoni püüdlusi olemasolevat käibemaksusüsteemi oluliselt muuta; väljendab heameelt, et liikmesriigid on hakanud kõnealust probleemi teataval määral tähtsustama, ning kehutab liikmesriike olema valmis võtma sellega seoses sisulisi meetmeid;

17.   on seisukohal, et praegune süsteem on iganenud ja vajab radikaalset uuendamist viisil, mis ei koorma ausaid ettevõtjaid liigse bürokraatiaga; on veendunud, et praegust olukorda ei saa enam kauem säilitada;

Alternatiivid praegusele käibemaksusüsteemile
Pöördmaksustamise süsteem

18.   märgib, et pöördmaksustamise süsteemis käibemaksustatakse tarnija asemel klient; tunnistab, et kõnealuse süsteemi eelis on varifirmade kasutamise võimatuks muutmine, kuna käibemaksu tuleb maksta maksukohustuslasel, kellele kaupasid tarnitakse;

19.   märgib, et käibemaksu kaksiksüsteem töötaks vastu siseturu tõhusale toimimisele ja tooks kaasa veelgi keerulisema maksukeskkonna, mis võib pidurdada ettevõtlusinvesteeringuid ja mida saaks pikas perspektiivis lihtsustada vaid, rakendades üldist kohustuslikku pöördmaksustamise süsteemi, mis eristub vabatahtlikust süsteemist ja eraldi tarneliikide põhisest süsteemist;

20.   märgib lisaks, et pöördmaksustamise süsteem ei võimalda osadena maksmist ning käibemaksu kogusumma makstakse üksnes turustusahela lõpus, mis kaotab ära käibemaksu isereguleerimismehhanismi; hoiatab, et ilmneda võivad uued pettusvormid, sh suurem maksutulu saamata jäämine jaemüügi tasandil ja käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrite väärkasutamine, ning et selliste pettuste vastu võitlemiseks täiendavate kontrollide rakendamine võib põhjustada ausatele ettevõtjatele täiendavat halduskoormust; kutsub seetõttu enne pöördmaksustamise süsteemi kasutuselevõttu ettevaatusele ja nõuab selle põhjalikku läbimõtlemist; märgib siiski, et pettuste vastu aitab võidelda piirmäära kohaldamine maksustamata lõpptarbimise riski vältimiseks, ning leiab, et nõukogu pakutud 5 000 eurone piirmäär on mõistlikul tasemel;

Katseprojekt

21.   nõustub siiski ettevaatlikuks ja kriitiliseks jäädes, et katseprojekt võib aidata liikmesriikidel paremini mõista pöördmaksustamise süsteemi riske, ning ergutab komisjoni ja liikmesriike andma asjakohaseid tagatisi, et projektis osalev ega ükski teine liikmesriik ei sattu katseprojekti rakendamise käigus silmitsi suuremate ohtudega;

Ühendusesiseste tarnete maksustamine

22.   usub, et parim lahendus piiriüleste tarnetega seotud käibemaksupettustega võitlemiseks oleks võtta kasutusele süsteem, milles ühendusesiseste tarnete käibemaksuvabastus asendatakse 15 %lise maksumääraga; märgib, et kõnealune süsteem töötaks paremini, kui oluliselt lihtsustatakse vähendatud maksumäärade mitmekesisust ja keerukust, minimeerides nii maksuametite kui ka ettevõtjate halduskoormust; märgib, et enne 1992. aastat kehtestatud individuaalsed käibemaksualandused tuleks hoolikalt üle vaadata ning hinnata, kas nende säilitamine on majanduslikult õigustatud;

23.   tunnistab, et erinevate käibemaksumäärade tõttu on ühendusesiseste tarnete maksustamisel vaja kasutada liikmesriikidevahelisi tasakaalustavaid makseid; on seisukohal, et selline tasakaalustamine peaks toimuma arvelduskoja kaudu, mis hõlbustaks tulude liikumist liikmesriikide vahel; rõhutab, et arvelduskoja rajamine on tehniliselt teostatav;

24.   usub, et tsentraliseerimata arvelduskoja süsteem oleks sobivam ja seda oleks võimalik kiiremini välja arendada, kuna see avab liikmesriikidele võimalused leppida tähtsates üksikasjades kahepoolselt kokku, võttes arvesse nende individuaalset kaubandusbilanssi, sarnasusi käibemaksusüsteemi korralduses ning kontrollimehhanisme ja vastastikust usaldust;

25.   rõhutab, et tarnijalt käibemaksu kogumise eest ja tasaarvelduste süsteemi kaudu selle ülekandmise eest maksuametkonnale, mille haldusalas ühendusesisene soetamine toimus, vastutab tarniva liikmesriigi maksuamet; tunnistab, et maksuametkondade vahelist vastastikust usaldust tuleb suurendada;

Halduskoostöö ja vastastikune abi käibemaksu, aktsiisimaksu ja otsese maksustamise valdkonnas

26.   rõhutab, et liikmesriigid ei saa võidelda üksi piiriüleste maksupettuste vastu; on veendunud, et teabevahetus ja koostöö liikmesriikide vahel ja komisjoniga ei ole ei sisu ega kiiruse poolest olnud piisav tõhusaks võitluseks maksupettustega; on seisukohal, et otsekontaktid kohalike ja riigi tasandi pettustevastaste ametite vahel on kasinad ega toimi piisavalt, mis põhjustab ebatõhusust, halduskoostöö vormide vähest kasutamist ja viivitusi teabevahetuses;

27.   toonitab, et kõigi liikmesriikide maksutulude kaitsmiseks siseturul peaksid liikmesriigid võtma võrreldavaid meetmeid petturite vastu, hoolimata sellest, kus tulude saamata jäämine aset leiab; kutsub komisjoni üles pakkuma võimalikke mehhanisme sellise koostöö edendamiseks liikmesriikide vahel;

28.   tervitab komisjoni ettepanekuid muuta nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi)(2) ja nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1798/2003 (halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas)(3), et kiirendada alates 2010. aastast ühendusesiseseid tehinguid puudutava teabe kogumist ja vahetamist; tunnistab, et kavandatud eeskirjad igakuise aruandluse kohta lisavad halduskoormust ettevõtjatele, kes osutavad ainult teenuseid, mille suhtes praegu kõnealune eeskiri ei kehti, kuid nõustub, et mõne teenusega seotud võimalike karusellpettuste seisukohalt on see vajalik;

29.   nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks pakutud meetmed kiiresti vastu, ning palub komisjonil esitada täiendavaid ettepanekuid seoses kõigi teiste liikmesriikide automaatse juurdepääsuga liikmesriikide poolt kogutavatele teatavatele mittetundlikele andmetele nende maksukohustuslaste kohta (tegevusvaldkond, teatavad käivet puudutavad andmed jne) ning käibemaksukohustuslaste registreerimise ja registrist kustutamise menetluste ühtlustamisega, et tagada fiktiivsete maksukohustuslaste kiire tuvastamine ja registrist kustutamine; rõhutab, et liikmesriigid peavad vastutama oma andmete ajakohastamise eest, eriti mis puudutab registrist kustutamist ja pettuslike registreeringute tuvastamist;

30.   tuletab meelde, et maksuparadiisid võivad takistada Lissaboni strateegia elluviimist, kui need avaldavad liigset survet maksumäärade vähendamiseks ja viivad maksutulude üldise vähenemiseni;

31.   rõhutab samuti, et eelarvedistsipliini mõttes ohustab maksubaasi vähendamine liikmesriikide võimet järgida reformitud stabiilsuse ja kasvu pakti;

32.   rõhutab, et maksuparadiiside kõrvaldamine nõuab muu hulgas kolmeosalist strateegiat: maksustamise vältimise takistamine, nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EÜ (hoiuste intresside maksustamise kohta)(4) kohaldamisala laiendamine ja palve, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) kohaldaks oma liikmete kaudu sanktsioone koostööd mittetegevate maksuparadiiside vastu;

Maksudest kõrvalehoidumine

33.   peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid takistavad järjest uute ettekäänete ja venitamistaktikaga direktiivi 2003/48/EÜ reformimist, ja ergutab komisjoni esitama oma ettepanekud vaatamata vastuseisule võimalikult kiiresti;

34.   rõhutab, et direktiivi 2003/48/EÜ reform peab parandama selle erinevad lüngad ja puudused, mis takistavad maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste avastamist;

35.   kutsub komisjoni üles uurima direktiivi 2003/48/EÜ reformi raames erinevaid võimalusi, sealhulgas direktiivi kohaldamisala mõningast laiendamist, pidades silmas erinevat tüüpi juriidilisi isikuid ja rahalise tulu allikaid;

36.   nõuab tungivalt, et Euroopa Liit hoiaks maksuparadiiside likvideerimise ülemaailmsel tasandil päevakorras, võttes arvesse nende kahjulikku mõju üksikute liikmesriikide maksutuludele; kutsub nõukogu ja komisjoni kasutama maksuparadiiside valitsustega peetavatel kaubandus- ja koostöölepingute läbirääkimistel mõjutusvahendina ELi kaubandusvõimsust, et veenda neid loobuma maksudest kõrvalehoidumist ja maksupettusi soosivatest maksusätetest ja -tavadest; tervitab esimese sammuna nõukogu 14. mai 2008. aasta kohtumise järgsetes järeldustes toodud soovitusi lisada kaubanduslepingutesse klausel hea valitsemistava kohta maksuküsimustes ning palub komisjonil esitada tulevastel kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel koheselt selline klausel;

o
o   o

37.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 20, 25.1.2008, lk 1. (2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1. (3) ELT L 264, 15.10.2003, lk 1. (4) ELT L 157, 26.6.2003, lk 38.

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta otsus parlamendi kodukorra artikli 182 tõlgendamise kohta seoses allkomisjonide esimeeste kaasamisega

Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni esimehe 22. juuli 2008. aasta kirja;

-   võttes arvesse kodukorra artiklit 201,

1.   võtab vastu kodukorra artikli 182 lõike 1 järgmise tõlgenduse:

Euroopa Parlamendi deklaratsioon 2011. aasta kuulutamise kohta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks

P6_TA(2008)0389 P6_DCL(2008)0030

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni vabatahtliku tegevuse osatähtsuse kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel(1);

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni noorte vabatahtliku tegevuse ühiseesmärkide rakendamise kohta(2),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 116,

A.   arvestades, et vabatahtliku tegevusega on hõivatud üle 100 miljoni igas vanuses, erinevat usku ja erineva kodakondsusega eurooplast;

B.   arvestades, et 2007. aasta veebruaris avaldatud Eurobaromeetri uuringust ilmnes, et 10 eurooplasest kolm väidavad end olevat hõivatud vabatahtliku tegevusega ning et ligi 80 % vastanutest leiavad, et vabatahtlik tegevus on Euroopa demokraatliku elu oluline osa(3);

C.   arvestades, et vabatahtlik sektor annab arvestuslikult 5 % liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust ning töötab välja uuenduslikke tegevusi ühiskonnas ilmnevate vajaduste väljaselgitamiseks, teatavakstegemiseks ja neile reageerimiseks;

D.   arvestades, et Euroopa Vabatahtlike Keskus, Euroopa Noortefoorum, Euroopa Vabatahtlike Teenistuse Organisatsioonide Ühendus, Maailma Skaudiliikumise Organisatsioon, Punase Risti Euroopa peakorter, Volonteurope, Euroopa Eakate Platvorm (AGE), Solidar, Caritas Europa, ENGAGE, Johanniter International, Euroopa Valitsusväline Spordiorganisatsioon ja mitmed teised ühendused, kes ühtekokku esindavad tuhandeid organisatsioone ja miljoneid vabatahtlikke, on kõik kutsunud Euroopa Liidu institutsioone üles kuulutama 2011. aastat Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks,

1.   kutsub komisjoni kuulutama kõigi ELi institutsioonide toetusel 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allkirjutanute nimedega komisjonile ja nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0131. (2) ELT C 241, 20.9.2008, lk 1. (3) "Euroopa sotsiaalne reaalsus", Eurobaromeetri eriuuring 73, küsitluslaine 66.3.

Euroopa Parlamendi deklaratsioon noorte võimaluste parandamisele suurema tähelepanu pööramise kohta ELi poliitikas

P6_TA(2008)0390 P6_DCL(2008)0033

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 116,

A.   arvestades, et komisjon seadis oma valges raamatus "Uus hoog Euroopa noortele" (KOM(2001)0681), mida Euroopa Parlament hindas oma 14. mai 2002. aasta resolutsioonis(1), eesmärgiks pöörata noortele inimestele rohkem tähelepanu muudes poliitikavaldkondades, eelkõige hariduse ja elukestva õppe, tööhõive, sotsiaalse integratsiooni, tervishoiu, noorte autonoomia, liikuvuse, põhiõiguste ja mittediskrimineerimise valdkonnas;

B.   arvestades, et 22. ja 23. märtsil 2005. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu võttis ühe Lissaboni eesmärkide saavutamise vahendina vastu Euroopa noortepakti ning kinnitas võetud kohustust 2008. aasta märtsis, rõhutades vajadust investeerida noortesse praegu ja tulevikus;

C.   arvestades, et komisjon juhtis tähelepanu vajadusele süvalaiendada noorteküsimusi oma 5. septembri 2007. aasta teatises pealkirjaga: "Noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamine" (KOM(2007)0498);

D.   arvestades, et Euroopa Parlament võttis 19. juunil 2007. aastal vastu resolutsiooni Euroopa Liidu noorte naiste pereelu ja õpingute ühitamist võimaldavate meetmete reguleeriva raamistiku kohta(2) ja 21. veebruaril 2008. aastal resolutsiooni Euroopa demograafilise tuleviku kohta,(3) milles ta rõhutab vajadust arvestada rohkem noortega,

1.   kutsub komisjoni üles käsitlema ja võtma õigusaktide ettepanekute koostamisel arvesse noorte organisatsioonidega toimunud struktureeritud dialoogi tulemusi ja mõju noortele, seda eriti põhjenduses A nimetatud poliitikavaldkondades;

2.   kutsub liikmesriike üles keskenduma Lissaboni strateegia riiklike reformikavu rakendades noortele ning arvestama noortega asjakohastes poliitikavaldkondades;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega nõukogule, komisjonile ja Euroopa Noortefoorumile.

(1) ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 145. (2) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 112. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0066.

Euroopa Parlamendi deklaratsioon kiireloomulise koostöö kohta kadunud laste leidmiseks

P6_TA(2008)0391 P6_DCL(2008)0036

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 116,

A.   arvestades, et lapserööv on üks kõige ebainimlikumaid kuritegusid;

B.   arvestades, et selliste kuritegude toimepanek Euroopas suureneb ning võib hõlmata ohvrite transportimist üle riigipiiride;

C.   arvestades, et aja möödudes vähenevad väljavaated röövitud lapse elu päästa;

D.   arvestades, et puudub laste kadumisest teavitamise üleeuroopaline süsteem ning suures osas Euroopa Liidust puuduvad kohalikud või riiklikud süsteemid,

1.   kutsub liikmesriike üles looma kadunud lastest teavitamise süsteemi, mis aktiveerimisel näeks ette, et asjaomastele uudistekanalitele, piirivalveasutustele ja tollile ning õiguskaitseorganitele edastatakse kohe:

2.   kutsub liikmesriike üles sõlmima koostöölepingud kõigi naaberriikidega, tagamaks, et ollakse võimelised kiirelt teavet edastama kõikidel asjaomastel territooriumidel;

3.   nõuab ühise korralduse arendamist, et anda abi ja koolitust riiklikele asutustele;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega nõukogule ja komisjonile.