Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta (KOM(2007)0355 – C6-0197/2007 – 2007/0121(COD))

P6_TA(2008)0392 A6-0140/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0355);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0197/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6-0140/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 3. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu määrus (EÜ) nr .../2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 1272/2008) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu direktiive 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ, 1999/13/EÜ ja direktiive 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ, et kohandada neid määrusega (EÜ) … ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta (KOM(2007)0611 – C6-0347/2007 – 2007/0212(COD))

P6_TA(2008)0393 A6-0142/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0611);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 95 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0347/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A6-0142/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 3. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ ja 1999/13/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ, et kohandada neid määrusega (EÜ) nr ..., mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2008/112/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 648/2004 eesmärgiga kohandada see määrusega (EÜ) nr … ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta (KOM(2007)0613 – C6-0349/2007 – 2007/0213(COD))

P6_TA(2008)0394 A6-0141/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0613);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0349/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A6-0141/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (KOM(2007)0593 – C6-0342/2007 – 2007/0214(COD))

P6_TA(2008)0395 A6-0201/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0593);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0342/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6-0201/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 3. septembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 79/2009) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta resolutsioon olukorra kohta Gruusias

P6_TA(2008)0396 RC-B6-0402/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Gruusia kohta, eelkõige 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lõuna-Osseetias(1) ning 29. novembri 2007. aasta(2) ja 5. juuni 2008. aasta(3) resolutsioone olukorra kohta Gruusias;

–   võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta(4) ja 17. jaanuari 2008. aasta resolutsioone ELi tulemuslikuma Lõuna-Kaukaasia poliitika kohta(5) ning Musta mere regionaalpoliitilise lähenemisviisi kohta(6);

–   võttes arvesse koos Gruusiaga vastu võetud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava, mis sisaldab kohustust koostööks Gruusia sisekonfliktide lahendamisel;

–   võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2008. aasta ühismeedet 2008/450/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu edasist osalemist Gruusia – Lõuna-Osseetia konflikti lahendamise protsessis(7) ning muid varasemaid nõukogu ühismeetmeid samal teemal;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi ja Venemaa suhete kohta, eriti 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta 26.–27. juunil 2008 Hantõ-Mansiiskis(8);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 13. augusti 2008. aasta erakorralise istungi järeldusi olukorra kohta Gruusias;

–   võttes arvesse 1. septembril 2008. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise järeldusi(9);

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone S/RES/1781 (2007) ja S/RES/1808 (2008), milledes mõlemates toetatakse Gruusia territoriaalset terviklikkust ning viimases pikendatakse ÜRO vaatlusmissiooni Gruusias (UNOMIG) kuni 15. oktoobrini 2008;

–   võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) alalise nõukogu 19. augusti 2008. aasta otsust nr 861 sõjaväeliste vaatlejate arvu suurendamise kohta OSCE missioonil Gruusias;

–   võttes arvesse NATO Bukaresti tippkohtumise 3. aprilli 2008. aasta deklaratsiooni ning NATO nõukogu 19. augusti 2008. aasta kohtumise tulemusi;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et EL toetab jätkuvalt Gruusia iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;

B.   arvestades, et Vene passide jagamine kodanikele Lõuna-Osseetias, separatistliku liikumise toetamine ja separatistide sõjategevuse elavnemine grusiinidega asustatud külade vastu koos Venemaa ulatuslike sõjaliste manöövritega Gruusia piiri lähedal juulis 2008 on lisanud pingeid Lõuna-Osseetias;

C.   arvestades, et pärast nädalaid kasvanud pingeid ja pooltevahelisi kokkupõrkeid ning Lõuna-Osseetia separatistlike jõudude provokatsioone pommirünnakute, inimohvritega kokkupõrgete, tulevahetuste ja mürsurünnakute näol, mille käigus said paljud tsiviilelanikud vigastada ja surma, korraldas Gruusia armee 7. ja 8. augusti 2008 öösel Tshinvalile ootamatu suurtükirünnaku, millele järgnes maismaaoperatsioon tankide ja sõdurite osalusel, eesmärgiga taastada kontroll Lõuna-Osseetia üle;

D.   arvestades, et Venemaa vastas pärast pikaajalist sõjalise kohaloleku suurendamist viivitamata ulatusliku vasturünnakuga, saates piirkonda tankid ja maaväed, pommitades mitmeid Gruusia alasid, sealhulgas Gori linna, ning blokeerides Gruusia Musta mere sadamad;

E.   arvestades, et kriisi tõttu oli ligikaudu 158 000 inimest sunnitud kodust lahkuma ning neil tuleb nüüd aidata tagasi pöörduda; arvestades, et kobarpommide, lõhkemata suurtükimürskude ja maamiinide ning Venemaa ähvarduste ja koostöö puudumise tõttu ei ole tagasipöördumine turvaline;

F.   arvestades, et Gruusia infrastruktuur on Venemaa sõjategevuse tõttu rängalt kahjustatud ning vajatakse humanitaarabi;

G.   arvestades, et rahvusvahelised inimõiguste uurijad ja sõjaanalüütikud on dokumenteerinud kobarpommide kasutamise Gruusias Vene vägede poolt, mistõttu on konfliktipiirkondadesse jäänud tuhandeid lõhkemata lõhkekehi; arvestades, et ka Gruusia on tunnistanud kobarpommide kasutamist Lõuna-Osseetias Roki tunneli lähistel;

H.   arvestades, et 12. augustil 2008 nõustusid Gruusia ja Venemaa presidendid ELi vahendusel saavutatud kokkuleppega, mis nägi ette viivitamatu relvarahu, Gruusia ja Vene vägede tagasitõmbumise 7. augusti 2008 eelsetele positsioonidele ning rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamise, et luua kiiresti rahvusvaheline mehhanism konflikti rahumeelse ja püsiva lahenduse leidmiseks;

I.   arvestades, et 19. augustil 2008 peatas NATO regulaarsed tipptaseme sidemed Venemaaga, märkides, et Venemaa sõjategevus on ebaproportsionaalne ja ei ole kooskõlas tema rahuvalverolliga Gruusia piirkondades ning et tavapärast koostööd ei ole võimalik jätkata niikaua, kuni Vene väed viibivad Gruusias;

J.   arvestades, et 22. augustil 2008 tõmbas Venemaa oma tankid, suurtükiväe ja sajad sõjaväelased Gruusiast kõige kaugematelt positsioonidelt tagasi, kuid kontrollib siiani juurdepääsu Abhaasiast lõunas asuvale Poti sadamalinnale ning Venemaa valitsus on teatanud, et jätab väed Lõuna-Osseetiat ümbritsevasse julgeolekutsooni, rajades kaheksa kontrollpunkti, kuhu paigutatakse Vene väeüksused;

K.   arvestades, et Venemaa parlamendi ülemkoda võttis 25. augustil 2008 vastu resolutsiooni, milles paluti presidendil tunnustada Gruusia separatistlike piirkondade Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust, mille järel võttis president Dmitri Medvedev 26. augustil 2008 vastu otsuse, et Venemaa tunnustab ametlikult neid kahte piirkonda iseseisvate riikidena;

L.   arvestades, et sellel konfliktil on kaugeleulatuv mõju piirkondlikule stabiilsusele ja julgeolekule, mis ulatub kaugemale otsestest suhetest kõigi konflikti osapoolte vahel ning võib avaldada mõju ELi ja Venemaa suhetele, Euroopa naabruspoliitikale, Musta mere piirkonnale ja kaugemalgi,

M.   arvestades, et EL peab Gruusia kriisile reageerides jääma poliitiliselt täiesti ühtseks ja kõnelema ühel häälel, eelkõige suhetes Venemaaga; arvestades, et Gruusia ja Kaukaasia konfliktidele rahumeelse ja stabiilse lahenduse leidmise protsess nõuab Euroopa naabruspoliitika põhjalikku läbivaatamist ning kogu piirkonna tihedamat kaasamist koostöös kõikide Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige OSCEga;

N.   arvestades, et Gruusia valitsus katkestas eelmisel nädalal diplomaatilised suhted Venemaaga ning Venemaa Föderatsioon vastas samaga,

1.   on seisukohal, et Kaukaasia konflikte ei saa lahendada sõjaliselt, ning mõistab teravalt hukka kõigi nende tegevuse, kes võtsid Gruusia separatistlikel territooriumidel Lõuna-Osseetias ja Abhaasias valitseva olukorra muutmiseks kasutusele jõu ja vägivalla;

2.   kutsub Venemaad üles austama Gruusia Vabariigi suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatust ning mõistab otsustavalt hukka Gruusia separatistilike piirkondade Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse tunnustamise Venemaa Föderatsiooni poolt, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega;

3.   rõhutab asjaolu, et mis tahes otsus Lõuna-Osseetia ja Abhaasia lõpliku staatuse kohta peab olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhiprintsiipidega, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Konverentsi 1975. aasta lõppaktiga (Helsingi lõppakt), eriti põgenike tagasipöördumise, nende omandi austamise ning vähemuste õiguste tagamise ja austamise osas;

4.   mõistab hukka Venemaa vastuvõetamatu ja ebaproportsionaalse sõjalise tegevuse ning sissetungi sügavale Gruusia territooriumile, millega rikuti rahvusvahelist õigust; rõhutab, et Venemaa sissetungile Gruusiasse, selle osade okupeerimisele ja ähvardusele vahetada välja demokraatliku riigi valitsus puuduvad igasugused õiguslikud põhjendused;

5.   avaldab kahetsust inimohvrite ja inimkannatuste pärast, mida põhjustas valimatu jõu kasutamine konflikti kõigi osaliste poolt;

6.   väljendab sügavat muret Vene miinidest tingitud tagajärgede pärast Gruusia sotsiaalsele ja majandustegevusele, eelkõige seoses raudteesilla õhkimisega Kaspi lähedal Thbilisit ja Potit ühendaval peamisel raudteel 16. augustil 2008 ja Kasahstanist läbi Poti naftat eksportimiseks vedanud kütuserongi plahvatusega Gori lähedal 24. augustil 2008; rõhutab, et mõlema teoga rikuti relvarahu tingimusi;

7.   kinnitab oma kindlat usku põhimõttesse, et mitte ühelgi kolmandal riigil ei ole teise riigi rahvusvahelise organisatsiooni või liiduga ühinemise suveräänse otsuse suhtes vetoõigust ega õigust destabiliseerida demokraatlikult valitud valitsust;

8.   rõhutab, et Euroopa ja Venemaa partnerlus peab põhinema Euroopa koostöö põhinormide austamisel, mida tuleb tõestada mitte üksnes sõnade, vaid tegudega;

9.   kiidab heaks ELi eesistujariigi tõhusa ja kiire tegevuse sellele konfliktile reageerimisel ning liikmesriikide ühtsuse kahe poole vahendamisel, mis võimaldas saavutada relvarahu kava allkirjastamise; tervitab sellega seoses eelnimetatud Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise järeldusi;

10.   nõuab tungivalt, et Venemaa täidaks kõiki ELi diplomaatilise tegevuse tulemusena saavutatud ja alla kirjutatud relvarahu kokkuleppega võetud kohustusi ja alustaks oma vägede täielikku ja viivitamatut väljaviimist Gruusia põhiterritooriumilt ning vähendaks oma sõjalist kohaolekut Lõuna-Osseetias ja Abhaasias enne konflikti puhkemist mõlemas piirkonnas tegutsenud Venemaa rahuvalvejõudude tasemele; mõistab hukka Venemaa relvajõudude ja nendega koos tegutsevate palgasõdurite poolt toime pandud ulatuslikud rüüstamised;

11.   nõuab sõltumatu rahvusvahelise juurdluse kiireloomulist läbiviimist, et teha kindlaks faktid ja tuua suuremat selgust teatavate süüdistuste osas;

12.   nõuab tungivalt, et Gruusia, kes on ratifitseerinud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi, ning Venemaa ametivõimud toetaksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuuri konflikti käigus toimunud traagiliste sündmuste ja tsiviilelanike vastu suunatud rünnakute uurimisel ja teeksid temaga igakülgset koostööd, et teha kindlaks vastutajad ja anda nad kohtu alla;

13.   palub Venemaa ja Gruusia ametivõimudel edastada kogu info piirkondade kohta, kuhu nende relvajõud heitsid kassettpomme, et oleks võimalik alustada viivitamatult demineerimisoperatsioone ja vältida süütute tsiviilisikute edasist hukkumist ning hõlbustada ümberasustatud isikute turvalist tagasipöördumist;

14.   kutsub ELi, NATOt ja nende liikmesriike üles kasutama ühise seisukoha alusel kõiki võimalusi, et veenda Venemaa valitsust järgima rahvusvahelist õigust, mis on rahvusvahelises üldsuses vastutustundliku rolli täitmise vältimatu tingimus; tuletab Venemaale meelde tema vastutust ÜROs vetoõigust omava riigina ülemaailmse rahu tagamisel;

15.   palub nõukogul ja komisjonil oma Venemaa-poliitika läbi vaadata, kui Venemaa ei täida relvarahu kokkuleppes võetud kohustusi; toetab seetõttu Euroopa Ülemkogu otsust partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimised edasi lükata, kuni Venemaa on oma väed 7. augusti 2008 eelsetele positsioonidele tagasi tõmmanud;

16.   palub komisjonil esitada ettepaneku viisalihtsustus- ja tagasivõtulepinguteks Gruusiaga, mis oleksid vähemalt samaväärsed Venemaaga sõlmitud lepingutega;

17.   palub liikmesriikidel vaadata läbi viisade andmine seoses Lõuna-Osseetias ja Abhaasias toimuva majandustegevusega;

18.   mõistab teravalt hukka grusiinide sunniviisilise ümberasustamise Lõuna-Osseetiast ja Abhaasiast ning kutsub Lõuna-Osseetia ja Abhaasia de facto ametivõime üles tagama ümberasustatud tsiviilelanikkonna turvalist tagasipöördumist kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega;

19.   tervitab OSCE algatusi suurendada relvastamata vaatlejate arvu; nõuab OSCE Gruusia missiooni täiendavat tugevdamist koos täieliku liikumisvabadusega kogu riigis ning ergutab ELi liikmesriike nendele jõupingutustele kaasa aitama;

20.   nõuab, et EL annaks tugeva panuse konflikti lahendamise kavandatud rahvusvahelisse mehhanismi, ja tervitab seetõttu Euroopa Nõukogu otsust saata kohale Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) vaatlusmissioon täienduseks ÜRO ja OSCE missioonidele ning EJKP rahumissioonile ÜRO või OSCE mandaadi taotlemist;

21.   tervitab ELi aktiivset ja jätkuvat toetust kõigile rahvusvahelistele jõupingutustele konfliktile rahumeelse ja püsiva lahenduse leidmiseks, eelkõige nõukogu võetud kohustust toetada kõiki ÜRO, OSCE ja teisi jõupingutusi konflikti lahendamiseks; tervitab eriti otsust ELi Gruusia konflikti eriesindaja nimetamise kohta;

22.   tervitab komisjoni 6 miljoni euro suurust kiiret humanitaarabipaketti tsiviilelanikkonnale, mida tuleb toetada täiendavate rahaliste vahenditega lähtuvalt kohapeal läbiviidavast vajaduste hindamisest; märgib pakilist vajadust konfliktijärgse ülesehitusabi järele;

23.   tervitab nõukogu otsust kutsuda kokku rahvusvaheline abiandjate konverents Gruusia ülesehitamiseks ning nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon uuriksid võimalust koostada ulatuslik ELi kava rahalise toetuse andmiseks Gruusia kahjukanntanud piirkondade ülesehitamiseks ning tagada ELi tugevam kohalolek riigis ja kogu piirkonnas;

24.   kutsub konflikti kõiki osapooli üles võimaldama humanitaarabi täielikku ja piiranguteta kohaletoimetamist ohvritele, sealhulgas põgenikele ja riigisiseselt ümberasustatud isikutele;

25.   on arvamusel, et konflikti lahendamise mehhanismide rahvusvahelisemaks muutmine aitab kaasa lahenduste leidmisele Gruusia konfliktile ja teistele lahendamata konfliktidele Lõuna-Kaukaasias; teeb sellest tulenevalt ettepaneku, et EL kutsuks kokku ülekaukaasialise rahukonverentsi, mis oleks selle protsessi põhielement; on seisukohal, et konverentsil tuleks arutada rahvusvahelisi tagatisi seoses kodaniku- ja poliitiliste õiguste täieliku järgimisega ning demokraatia edendamisega rahvusvahelisi õigusriigi põhimõtteid järgides; rõhutab, et konverentsil tuleks anda võimalus sõna võtta ka Kaukaasia piirkonna esindamata või vaikima sunnitud rühmadele;

26.   palub nõukogul ja komisjonil Euroopa naabruspoliitikat edasi arendada, et see vastaks paremini meie idanaabrite vajadustele, sealhulgas tugevdades ELi osalemist Musta mere piirkonnas, edasi arendada Euroopa Parlamendi ettepanekut Euroopa Majanduspiirkond pluss kohta või Rootsi-Poola ettepanekut ida partnerluse kohta ning kiirendada vabakaubanduspiirkonna loomist eriti Gruusia, Ukraina ja Moldova Vabariigiga; märgib, et ELi viisapoliitika liberaliseerimisel nende riikide suhtes tuleb arvesse võtta asjaolu, et Venemaale on selles valdkonnas antud nendest paremad tingimused;

27.   rõhutab Lõuna-Kaukaasia piirkonna mitmete probleemide seotust ja vajadust leida kõikehõlmav lahendus stabiilsuspakti näol, millesse oleksid kaasatud peamised välisosalejad; rõhutab vajadust tõhustada koostööd Musta mere piirkonna naaberriikidega, luues spetsiaalse institutsioonilise ja mitmepoolse mehhanismi, näiteks Musta mere liidu, ning korraldades Lõuna-Kaukaasia piirkonna rahvusvahelise julgeoleku- ja koostöökonverentsi; palub seetõttu komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule konkreetse ettepaneku Musta mere piirkonda, sealhulgas Türgit ja Ukrainat hõlmava mitmepoolse raamistiku loomise kohta; on arvamusel, et kogu piirkonna stabiilsuse ja energiavoogude huvides tuleks sellesse kaasata naaberriigid, näiteks Kasahstan;

28.   tuletab meelde, et NATO tippkohtumisel Bukarestis 3. aprillil 2008 lepiti kokku, et Gruusiast saab organisatsiooni liige;

29.   rõhutab Gruusia olulisust ELi energiavarustuskindluse parandamisel, kujutades endast alternatiivi Venemaa kaudu toimuvale energiatransiidile; peab väga oluliseks olemasoleva infrastruktuuri, näiteks Bakuu-Thbilisi-Ceyhani torujuhtme tõhusat kaitsmist ja palub komisjonil anda Gruusiale selleks igakülgset vajalikku abi; peab vajalikuks, et EL osaleks nii poliitiliselt kui ka eelarveliste kohutustega kaalukalt Nabucco torujuhtme projektis, mis on tunnistatud ELi esmatähtsaks projektiks ja läbib Gruusia territooriumi, ning on kõige tõsiseltvõetavam alternatiiv koostöös Venemaaga ettevõetud projektidele, mis võivad kõik viia liikmesriikide majandusliku ja poliitilise sõltuvuse suurenemiseni Venemaast;

30.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles jätkama pingutusi tõelise ELi ühise energiapoliitika vastuvõtmisel, mis muuhulgas näeb ette vajaduse mitmekesistada tarneallikaid;

31.   on seisukohal, et koostöö Lõuna-Kaukaasias ei peaks tähendama üksteist vastastikku välistavaid ELi ja Venemaa mõjupiirkondi (nn huvisfääre);

32.   on seisukohal, et ELi roll praeguses kriisis rõhutab vajadust tugevdada Euroopa välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikat, ning usub, et Lissaboni leping, sealhulgas kõrge esindaja ametikoha loomine, solidaarsusklausel ja ELi energiavarustuskindluse poliitika, on õige viis selle saavutamiseks;

33.   rõhutab vajadust tagada Lõuna-Kaukaasia piirkonna stabiilsus ning kutsub Armeenia ja Aserbaidžaani valitsusi üles aitama kaasa selle eesmärgi saavutamisele, täites sealjuures kõiki oma rahvusvahelisi kohustusi;

34.   kinnitab veel kord põhimõtet, et pluralistlik ja demokraatlik valitsemine koos toimivate opositsioonierakondadega ning inimõiguste ja kodanikuõiguste austamine on kogu Lõuna-Kaukaasia piirkonna stabiilsuse parim tagatis;

35.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, Gruusia ja Venemaa Föderatsiooni presidentidele ja parlamentidele, NATO-le, OSCE-le ning Euroopa Nõukogule.

(1) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 429. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0572. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0253. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0538. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0016. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0017. (7) ELT L 157, 17.6.2008, lk 110. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0309. (9) Euroopa Liidu Nõukogu, dokument 12594/08.

Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa lepinguõiguse ühtse tugiraamistiku kohta

P6_TA(2008)0397 B6-0374/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse kohta(1);

–   võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse kohta(2);

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse ja ühenduse õigustiku muutmise kohta: tulevikuplaanid(3);

–   võttes arvesse oma 26. mai 1989. aasta(4), 6. mai 1994. aasta(5), 15. novembri 2001. aasta(6) ja 2. septembri 2003. aasta(7) resolutsioone;

–   võttes arvesse komisjoni 25. juuli 2007. aasta aruannet "Teine arenguaruanne ühtse tugiraamistiku kohta" (KOM(2007)0447);

–   võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 18. aprilli 2008. aasta aruandes määratletud seiskohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et akadeemikute koostatud ühtse tugiraamistiku eelnõu(8) esitati komisjonile 2007. aasta lõpus;

B.   arvestades, et praegu hindab ühtse tugiraamistiku eelnõud mitmest teadlaste rühmast koosnev võrgustik, sealhulgas Association Henri Capitant des amis de la culture juridique francaise ja Société de législation comparée, kes on juba avaldanud "Principes contractuels communs" ja "Terminologie contractuelle commune"(9);'

C.   arvestades, et komisjon on algatanud sisese valikumenetluse, mille eesmärk on kindlaks teha need ühtse tugiraamistiku eelnõu osad, mis lisatakse valmivasse dokumenti, näiteks komisjoni valgesse raamatusse ühtse tugiraamistiku kohta;

D.   arvestades, et ühtse tugiraamistiku eelnõu on üksnes akadeemikute koostatud dokument ja võimaliku valiku tegemine tugiraamistiku osadest, mis tuleb lisada valmivasse komisjoni dokumenti, on väga poliitiline ülesanne,

1.   tunneb heameelt ühtse tugiraamistiku eelnõu esitamise üle ja ootab, et teadlaste koostatud lõplik tugiraamistiku eelnõu esitatakse komisjonile 2008. aasta detsembri lõpuks;

2.   palub komisjonil esitada täpne ja läbipaistev kava selle kohta, kuidas korraldatakse komisjoni dokumendi jaoks valiku tegemine ja kuidas seda koordineeritakse, ja eelkõige selle kohta, millised peadirektoraadid selles osalevad;

3.   palub komisjonil tagada, et ühtse tugiraamistiku eelnõu tehakse kättesaadavaks võimalikult paljudes asjaomastes keeltes, et oleks tagatud selle kättesaadavus kõikidele huvitatud sidusrühmadele;

4.   palub komisjonil kaaluda projekti andmist õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadile, nii et kõik teised asjaga seotud peadirektoraadid sellest täielikult osa võtavad, sest ühtne tugiraamistik hõlmab palju enamat kui tarbijakaitsealane lepinguõigus, ja anda selleks vajalikud materjalid ja inimesed;

5.   juhib tähelepanu sellele, et dokumendist saab Euroopa Liidu institutsioonidele ja kõikidele huvitatud sidusrühmadele otsuste tegemise alus ühtse tugiraamistiku tulevase eesmärgi, sisu ja õigusmõju osas, mis võib ulatuda õiguslikult mittesiduvast õigusvahendist kuni Euroopa lepinguõiguse alternatiivse meetme aluseni;

6.   on seisukohal, et ühtse tugiraamistiku tulevasest formaadist olenemata tuleb kasutusele võtta meetmed, millega tagatakse selle korrapärane ajakohastamine, et arvesse võtta muutusi ja riiklikke arenguid lepinguõiguses;

7.   juhib tähelepanu sellele, et kui tehakse otsus ühtse tugiraamistiku sisu kohta, peaks komisjon meeles pidama nõukogu 18. aprilli 2008. aasta avaldust, et ühtne tugiraamistik peaks olema parema õigusloome töövahend, mis kujutab endast ühenduse tasandil seadusandjate poolt kasutatavat mittesiduvate suuniste kogumit;

8.   teeb ettepaneku, et sel juhul peaks ühtne tugiraamistik olema võimalikult lai ja võib-olla ei ole käesolevas etapis vaja sisust ega materjalidest midagi välja jätta;

9.   rõhutab veel kord, et ühtse tugiraamistikuga seotud hiljutiste seminaride tulemusi tuleks igas valikumenetluses arvesse võtta; rõhutab, et tulevased konsultatsioonid peavad olema laiapõhjalised ja tagama kõikide asjaga seotud sidusrühmade tasakaalustatud osalemise,

10.   teeb ettepaneku, et ühtse tugiraamistiku mittesiduva õigusvahendina kasutamise korral tuleks selle vastavad osad lisada igasse tulevasse õigusloomega seotud ettepanekusse või komisjoni teatisse, mis puudutab lepinguõigust, millega tagatakse, et ühenduse õiguslooja võtab seda arvesse;

11.   juhib tähelepanu sellele, et kui tehakse otsus ühtse tugiraamistiku sisu kohta, peaks komisjon meeles pidama, et ühtne tugiraamistik võib olla palju enamat kui üksnes õigusloomevahend ja sellest võib saada alternatiivne meede;

12.   teeb ettepaneku, et kui ühtse tugiraamistiku tulevasest formaadist saab tõenäoliselt alternatiivne meede, tuleks selles piirduda nende valdkondadega, kus ühenduse õiguslooja on olnud aktiivne või on tõenäoliselt aktiivne lähitulevikus või mis on tihedalt seotud lepinguõigusega; teeb ettepaneku, et iga alternatiivne meede peaks põhinema ühtse tugiraamistiku eelnõul; on arvamusel, et kõikidel juhtudel tuleks hoolitseda selle eest, et valikumenetlus ei seaks ohtu alternatiivse meetme üldist sidusust;

13.   nõuab kindlalt, et Euroopa Parlamendiga konsulteeritaks põhjalikult ja et Euroopa Parlament kaasataks igasse valikumenetlusse, mille tulemuseks on komisjonis valmiv dokument ühtse tugiraamistiku kohta;

14.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0615. (2) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 247. (3) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 109. (4) EÜT C 158, 26.6.1989, lk 400. (5) EÜT C 205, 25.7.1994, lk 518. (6) ELT C 140 E, 13.6.2002, lk 538. (7) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 95. (8) Von Bar, Clive, Schulte-Nölke et al (eds) Principles, Definitions and Model Rules of European Private Law - Draft Common Frame of Reference (DCFR) 2008. (9) B. Fauvarque-Cosson, D. Mazeaud (dir), kogumiku "Droit privé comparé et européen" 6. ja 7. köide, 2008.

Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta seoses soovituse projektiga Euroopa Komisjonile kaebuse 3453/2005/GG kohta (2007/2264(INI))

P6_TA(2008)0398 A6-0289/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ombudsmani eriaruannet Euroopa Parlamendile;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 195 lõike 1 teist lõiku ning artiklit 211;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1), eriti selle artikli 3 lõiget 7;

–   võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2002. aasta teatist , mis käsitleb suhteid kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumistega (KOM(2002)0141)(2);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 195 lõike 2 esimest lauset;

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0289/2008),

A.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artikkel 195 volitab Euroopa Ombudsmani võtma kõigilt Euroopa Liidu kodanikelt vastu kaebusi, mis puudutavad haldusliku omavoli juhtumeid ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses;

B.   arvestades, et kodanike esitatud kaebused moodustavad olulise teabeallika ühenduse õiguse võimalike rikkumiste kohta;

C.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 211 alusel on komisjon asutamislepingute täitmise järelevalveasutuse rollis vastutav selle tagamise eest, et kohaldatakse asutamislepingu sätteid ja institutsioonide sellele vastavalt võetud meetmeid;

D.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 226 esimese lõigu kohaselt esitab komisjon juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud asutamislepingust tulenevat kohustust, selle kohta oma põhjendatud arvamuse, olles andnud asjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoht, ning arvestades, et selle artikli teise lõigu kohaselt võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse, kui asjassepuutuv riik ei järgi esitatud arvamust komisjoni seatud tähtaja jooksul;

E.   arvestades, et ombudsman on oma otsuses kaebuse 995/98/OV kohta varem rõhutanud, et kuigi komisjonil on rikkumismenetluste algatamisega seoses kaalutlusõigus, kehtivad selle suhtes siiski Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega kehtestatud õiguslikud piirid, mille kohaselt peavad näiteks haldusasutused toimima järjepidevalt ja heas usus, hoiduma diskrimineerimisest, pidama kinni proportsionaalsuse, võrdsuse ja õiguspäraste ootuste põhimõttest ning austama inimõigusi ja põhivabadusi;

F.   arvestades, et komisjon on rõhutanud, et kõnealune roll on Euroopa kodanike huvide seisukohalt väga oluline, ning ta on sellega seoses tunnistanud õigusriigi põhimõtete tähtsust(3);

G.   arvestades, et komisjon kinnitab, et tema eelnimetatud 20. märtsi 2002. aasta teatises sätestatakse haldusmeetmed kaebuse esitaja kasuks, mille järgimine on komisjoni jaoks kaebuse menetlemisel ja vastava rikkumisega seotud asja uurimisel kohustuslik;

H.   arvestades, et ombudsman on seisukohal, et komisjoni suutmatus võtta lõplik seisukoht kaebuse esitaja rikkumisalase kaebuse suhtes põhjustab haldusliku omavoli juhtumi;

I.   arvestades, et ombudsmani soovitus komisjonile on, et komisjon peaks kaebuse esitaja kaebusega tegelema nii kiiresti ja hoolikalt kui võimalik,

1.   toetab Euroopa Ombudsmani soovitust komisjonile;

2.   rõhutab, et see, kuidas komisjon käsitleb kodanike esitatud kaebusi, milles väidetakse, et liikmesriigid rikuvad ühenduse õigust, peaks alati olema vastavuses hea halduse põhimõtetega;

3.   juhib tähelepanu, et oma eelnimetatud 20. märtsi 2002. aasta teatises on komisjon võtnud endale konkreetsed kohustused rikkumisalaste kaebuste käsitlemisega seoses;

4.   juhib tähelepanu, et komisjon on nimetatud teatises osutanud, et üldreeglina otsustab ta, kas avada rikkumismenetlus või lõpetada kaebuse menetlemine ühe aasta möödumisel alates kaebuse registreerimise päevast, ning teavitab kaebuse esitajat kirjalikult, kui nimetatud tähtaega on ületatud;

5.   nõustub, et raskete ja keeruliste juhtumite korral võib komisjoni uurimine võtta aega kauem kui üks aasta; on siiski seisukohal, et aastase tähtaja ületamine on õigustatud vaid juhul, kui uurimine tõepoolest veel kestab;

6.   märgib, et käesoleva juhtumi korral (Saksamaa valitsuse suutmatus tööaja direktiivi(4) nõuetekohaselt kohaldada) kavatses komisjon tegeleda kaebusega seoses oma ettepanekuga kõnealust direktiivi muuta ning otsustas ära oodata teiste ühenduse institutsioonidega toimuvate arutelude tulemused oma ettepaneku kohta;

7.   tuletab meelde, et ettepanek esitati 2004. aasta septembris ja puuduvad tõendid selle kohta, et komisjon oleks sellest ajast alates võtnud mingeid edasisi meetmeid uurimise jätkamiseks;

8.   märgib, et selle asemel, et teha üks otsus kahest võimalikust otsusest (kas algatada rikkumismenetlus või lõpetada kaebuse menetlemine), on komisjon hoidunud edasisest uurimisega seotud tegevusest;

9.   on arvamusel, et ühenduse õigus ei näe ette olemasolevate õigusaktide ja kohtuotsuste eiramise võimalust uute eeskirjade kaalumise põhjendusel; juhib tähelepanu, et komisjon ei ole tegelenud ka kaebuses sisalduvate küsimustega, mis ei ole seotud kohaldatavasse direktiivi kavandatud muudatustega;

10.   tunnistab, et komisjonil on teatud kaalutlusõigus kaebuste haldamise ja rikkumismenetluste osas, eelkõige asjade Euroopa Kohtusse andmise osas, kuid juhib tähelepanu sellele, et EÜ asutamislepingu artiklis 226 sätestatakse, et komisjon peab algatama kohtueelse menetluse, kui ta on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud asutamislepingust tulenevat kohustust;

11.   on seisukohal, et kaalutlusõiguse suhtes kehtivad samuti Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega kehtestatud haldusõiguse üldpõhimõtetega seatud õiguslikud piirid ning et need ei tohiks ületada komisjoni enda eelnimetatud 20. märtsi 2002. aasta teatises nimetatud piire;

12.   väljendab taas muret seoses põhjendamatu ja ülemäärase ajaga (tihti mitu aastat), mis komisjonil kulub rikkumismenetluste järgimiseks ja lõpetamiseks, ning oma rahulolematust sagedaste näidetega selle kohta, et liikmesriigid jätavad Euroopa Kohtu otsused täitmata; on seisukohal, et see õõnestab ühenduse õiguse sõnastamise ja ühtse kohaldamise usaldusväärsust ning diskrediteerib ELi eesmärke;

13.   rõhutab veel kord liikmesriikide võtmerolli ühenduse õiguse korrektsel rakendamisel ning toob välja asjaolu, et selle praktiline kohaldamine on otsustav Euroopa Liidu olulisuse suurendamisel oma kodanike jaoks;

14.   palub komisjonil koostada nimekiri liikmesriikidest, kelle õigusaktid ei ole kooskõlas kõigi tööaja direktiivi sätetega, ning täpsustada, milliseid meetmeid komisjon seoses sellega võtab; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kohe meetmeid vastavalt talle antud õigustele kõikidel juhtudel ja kõikides liikmesriikides, kus käesoleva direktiivi ülevõtmine või rakendamine ei ole kooskõlas seadusandja poolt vastuvõetud õigusaktide ja Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega;

15.   nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks kohe Saksamaa uut seadust, mis võeti vastu 1. jaanuaril 2004. aastal ja mis jõustus 1. jaanuaril 2007. aastal, et tuvastada, kas see on kooskõlas kõigi tööaja direktiivi sätete ja kõigi kohaldatavate Euroopa Kohtu kohtuotsustega; rõhutab vajadust, et komisjon uuriks kõnealuse direktiivi rakendamise üksikasju;

16.   märgib, et komisjon vaatas hiljuti läbi oma rikkumismenetluste suunised; järeldab kõnealuse dokumendi põhjal, et alalistele esindajatele ja liikmesriikidele esitatakse eelnevalt otsuste nimekiri ning et rikkumisalaste otsuste ametliku vastuvõtmise päeval võidakse avaldada pressiteated kõnealuste otsuste kohta; märgib samas, et kõnealuses dokumendis ei ole ühtegi sätet Euroopa Parlamendi või selle vastutavate komisjonide teavitamise kohta;

17.   kordab oma tungivat üleskutset komisjonile hoida Euroopa Parlamenti ning eriti selle petitsioonikomisjoni täielikult kursis rikkumisalaste otsustega menetluse kõigis etappides;

18.   rõhutab, et EÜ asutamislepingu artikli 230 kohaselt on Euroopa Parlamendil õigus esitada Euroopa Kohtule hagi samadel tingimustel kui nõukogul ja komisjonil, ning et Euroopa Parlament on vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 201 volitatud kontrollima komisjoni tegevust;

19.   eeltoodut arvesse võttes palub liikmesriikidel järgida täielikult töötervishoiu ja -ohutusega seotud eeskirju, rakendades põhimõtet, mille kohaselt tuleb kahtluse korral lähtuda õigusakti sellisest tõlgendusest, mis on töötaja tervise ja ohutuse seisukohast kõige soodsam (in dubbio pro operario);

20.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Ombudsmanile.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15. (2) EÜT C 244, 10.10.2002, lk 5. (3) Komisjoni 11. detsembri 2002. aasta teatis "Ühenduse õiguse kohaldamise parem järelevalve" (KOM(2002)0725). (4) Direktiiv 2003/88/EÜ, millega asendati ja tühistati direktiiv 93/104/EÜ (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9).

Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta resolutsioon soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2008 (2008/2047(INI))

P6_TA(2008)0399 A6-0325/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ja artiklit 141;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23;

–   võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta aruannet soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2008 ("komisjoni aruanne võrdõiguslikkuse kohta") (KOM(2008)0010), samuti varasemaid aastaaruandeid KOM(2001)0179, KOM(2002)0258, KOM(2003)0098, KOM(2004)0115, KOM(2005)0044, KOM(2006)0071 ja KOM(2007)0049;

–   võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2006. aasta teatist pealkirjaga: "Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010" (KOM(2006)0092);

–   võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsust 2001/51/EÜ, ,millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm (2001 - 2005)(1);

–   võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta(2), eelkõige selle artikli 16 lõiget 1;

–   võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti, mille võttis Euroopa Ülemkogu oma 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Brüsseli kohtumisel;

–   võttes arvesse ühisdeklaratsiooni, mille võtsid 4. veebruaril 2005 vastu liikmesriikide soolise võrdõiguslikkuse poliitika eest vastutavad ministrid;

–   võttes arvesse oma 9. märtsi 2004. aasta resolutsiooni töö-, pere- ja eraelu ühitamise kohta(3);

–   võttes arvesse oma 24. oktoobri 2006. aasta naiste sisserände kohta: naissoost sisserändajate roll ja koht Euroopa Liidus(4);

–   võttes arvesse oma 26. aprill 2007. aasta resolutsiooni puuetega naiste olukorra kohta Euroopa Liidus(5);

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsioon naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste 2006-2010 kohta(6);

–   võttes arvesse oma 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu noorte naiste pereelu ja õpingute ühitamist võimaldavate meetmete reguleeriva raamistiku kohta(7);

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2007. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2007. aastal(8);

–   võttes arvesse oma 17. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta tööstuses(9);

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta ELi maapiirkondades(10);

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2008. resolutsiooni vangis olevate naiste eriolukorra ning vanemate vangistuse mõju kohta sotsiaalsele ja perekonnaelule(11);

–   võttes arvesse naiste ja meeste võrdseid võimalusi käsitlevat nõuandekomiteed ja selle arvamust soolise palgaerinevuse kohta, mis on vastu võetud 22. märtsil 2007;

–   võttes arvesse 22. märtsil 2005. aastal vastu võetud Euroopa sotsiaalpartnerite võrdõiguslikkuse tegevusraamistikku;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A6-0325/2008),

A.   arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi peamine põhimõte, mida on tunnustatud Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ning arvestades, et vaatamata selles valdkonnas saavutatud olulistele edusammudele on naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus jäänud suures osas püsima;

B.   arvestades, et naiste vastu suunatud vägivald on peamine takistus naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisel ning see on üks kõige levinumatest inimõiguste rikkumistest, mis ei tunne geograafilisi, majanduslikke ega sotsiaalsed piire, ning ohvriks langenud naiste arv on alarmeeriv;

C.   arvestades, et terminit "naiste vastu suunatud vägivald" tuleb mõista kui igasugust soopõhist vägivalda, mille tulemuseks on või võib tõenäoliselt olla füüsiline, seksuaalne või psühholoogiline kahju naistele või nende kannatused, kaasa arvatud selliste tegudega ähvardamine, sunniabinõude tarvitamine või mis tahes kujul vabaduse võtmine kas avalikus või eraelus;

D.   arvestades, et inimkaubitsemine seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil on vastuvõetamatu inimõiguste rikkumine ning kaasaegne orjanduse vorm, mis on tihedalt seotud teiste kuritegevuse vormidega, mis õõnestab tugevalt kõiki pingutusi naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse saavutamiseks;

E.   arvestades, et ettevõtlust puudutava paindlikkuse poliitika edendamine tööturul ei tohi keskenduda esmajärjekorras ettevõtete või avaliku sektori asutuste vajadustele, vaid et paindlikkuspoliitika peab kõigepealt ja eelkõige lähtuma ajast, mida naised ja mehed vajavad, et neil oleks võimalik võtta tõsiselt oma kohustusi perekonnas;

F.   arvestades, et Euroopa tööhõivestrateegiasse ei jää konkreetseid võrdõiguslikkuse suuniseid ega võrdsete võimaluste sammast;

G.   arvestades, et sooline vahetegemine tööturul osutab sellele, et naiste ja meeste vahelised kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed erinevused püsivad;

H.   arvestades, et palgaerinevus on püsinud juba 2003. aastast 15 % juures ning on võrreldes 2000. aastaga vähenenud vaid ühe protsendipunkti võrra;

I.   arvestades, et meeste ja naiste vahel vahetegemine majandusharude ja ametikohtade lõikes ei ole vähenenud, pigem on see teatavates riikides isegi suurenenud;

J.   arvestades, et naiste osalemine otsuste tegemises on soolise võrdõiguslikkuse otsustav näitaja, juhtivatel kohtadel olevate naiste osakaal äriühingutes ja ülikoolides jääb nõrgaks ja naispoliitikute või -teadlaste arv kasvab väga aeglaselt;

K.   arvestades, et ikka veel kehtivad stereotüübid seoses naiste haridus- ja töövõimalustega aitavad kinnistada ebavõrdsust;

L.   arvestades, et Lissaboni eesmärke majanduskasvu ja sotsiaalse turumajanduse edendamise osas saab saavutada vaid siis, kui kasutatakse täielikult ära naiste suurt potentsiaali tööturul;

M.   arvestades, et on olemas pealesunnitud osalise tööajaga töö oht, eriti naiste jaoks, valik, mida surub neile tihti peale mõistliku hinnaga lastehoiukohtade vähesus;

N.   arvestades, et paljud väljakutsed ja raskused mõjutavad rohkem naisi kui mehi, eelkõige tööhõive kvaliteet, abikaasa abistamine teatud valdkondades, nagu põllumajandus või kalandus ja väikesed pereettevõtted, tervishoid ja tööohutus ning emaduskaitse, samuti neid ähvardav suurem vaesuse oht;

O.   arvestades, et nii meeste kui naiste tööhõivemäär on madalam maapiirkondades ja lisaks ei ole paljud naised ametlikul tööturul kunagi aktiivsed ning ei ole seega registreeritud töötutena ega lisatud töötusstatistikasse, mis viib eripäraste rahanduslike ja õiguslike probleemideni seoses õigusega emadus- ja haiguspuhkusele, pensioniõiguse saamisega ja juurdepääsuga sotsiaalkindlustusele ning probleemideni lahutuse korral; arvestades, et maapiirkondi mõjutab kahjulikult kvaliteetse tööhõive võimaluste vähesus;

P.   arvestades, et olukord näitab halvenemise märke mõnede naiste rühmade osas, kes tihti puutuvad kokku üheaegselt mitme raskuse ja ohuga ning kogevad kahekordset diskrimineerimist, eriti puudega naised, naised ülalpeetavatega, eakad naised, vähemusse kuuluvad naised, naissoost sisserändajad ja naisvangid;

Q.   arvestades, et siiani säilivad suured erinevused naiste ja meeste vahel kõikides teistes töökeskkonna kvaliteedi küsimustes, nt töö- ja eraelu ühitamises, töökorraldustes, mis ei rakenda täielikult inimeste võimeid, ning tervishoiu- ja tööohutuse valdkonnas; arvestades, et neist sõltuvate lastega naiste tööhõivemäär on ainult 62,4 %, võrreldes 91,4 % meeste puhul; arvestades, et naiste osalemist tööturul iseloomustab senini suurelt jaolt kõrge ja veelgi kasvav osalise tööaja osakaal – 31,4 % 27-liikmelises ELis 2007. aastal, võrreldes ainult 7,8 %ga meeste puhul, ning 76,5% kõikidest osalise tööajaga töötajatest on naised; arvestades, et ajutise töö lepingud on samuti levinumad naiste puhul (15,1 %, 1 protsendipunkt rohkem kui meestel); arvestades, et pikaajaline töötus on endiselt palju levinum naiste (4,5 %) kui meeste seas (3,5 %);

R.   arvestades, et vaesuses elamise oht on suurem naistel kui meestel, eriti üle 65 aasta vanuses (21 % ehk 5 protsendipunkti rohkem kui meestel);

S.   arvestades, et töö-, pere- ja eraelu ühitamise probleemi ei ole seni suutnud lahendada naised ega mehed;

T.   arvestades, et sotsiaalpartneritel on meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse meetmete määratlemisel ja tegelikul elluviimisel Euroopa, riiklikul, piirkondlikul, valdkondlikul ja ettevõtete tasandil tähtis roll;

U.   arvestades, et perekonnaelu ja kodutöödega seotud vastutuse jagamine meeste ja naiste vahel, eelkõige vanema- ja isapuhkuse kasutamise väärtustamine on hädavajalik tingimus naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja teostamiseks; ning et ema- ja õppepuhkuse lisamata jätmine kogutööaja hulka on diskrimineeriv ja seab naised tööturul halvemasse olukorda;

V.   arvestades, et juurdepääs laste, vanurite ja teiste ülalpeetavate hooldamise teenustele on meeste ja naiste tööturul, hariduses ja väljaõppes võrdse osalemise seisukohast oluline;

W.   arvestades, et struktuurifondide eeskirjades on märgitud, et liikmesriigid ja komisjon tagavad, et fondide kasutamise eri etappides toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning edendatakse sooliste küsimuste kaasamist,

1.   tervitab eespool nimetatud komisjoni aruannet võrdõiguslikkuse kohta ning kordab naiste ja meeste võrdsete võimaluste ELi tasandi poliitika kahetist laadi: ühest küljest naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamine kõikides poliitikavaldkondades ja teisest küljest sihtmeetmete võtmine naiste diskrimineerimise piiramiseks, sealhulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniad, parimate tavade vahetamine, dialoog kodanikega ning avaliku ja erasektori algatused;

2.   rõhutab, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse saavutamiseks tuleb võidelda naiste vastu suunatud vägivallaga; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles võtma selles valdkonnas kooskõlastatud meetmeid; nõuab tungivalt, et komisjon arutaks uute meetmete võtmise võimalusi, et võidelda naiste vastu suunatud vägivallaga;

3.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühendama oma pingutusi organiseeritud kuritegevuse ja kaubandusvõrgustike vastases võitluses ning võtma vastu ja tugevdama õigus-, haldus-, haridus-, sotsiaalseid ja kultuurilisi meetmeid, mis vähendavad nõudlust prostitutsiooni järele;

4.   kutsub liikmesriike üles viivitamata ratifitseerima Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastaste meetmete konventsiooni;

5.   on arvamusel, et üldine naiste osalemine otsuste tegemisel piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil ei ole piisav; palub komisjonil, liikmesriikidel ja parteidel arutada, millised meetmed võiksid olukorda parandada; märgib sellega seoses, et valimiskvootide kasutamisel on naiste esindatusele positiivne mõju;

6.   juhib tähelepanu naiste poliitikas ja otsuste tegemisel osalemise ning valitsusvälistes organisatsioonides ja kodanikuühiskonna tegevuses osalemise suhtele; nõuab sellest tulenevalt tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid sellist osalemist edendavat tegevust;

7.   rõhutab naiste aktiivse kaasamise tähtsust ametiühingutes, mille keskseks ülesandeks on naiste kaitsmine töökohal ja neile ettenähtud õiguste tagamine;

8.   peab oluliseks, et naistel oleks suurem kontroll oma seksuaal- ja soojätkamise õiguste üle; toetab seetõttu meetmeid ja tegevust, mille abil parandatakse naiste juurdepääsu seksuaal- ja soojätkamistervise teenustele ja tõstetakse teadlikkust nende õigustest ja kättesaadavatest teenustest;

9.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et viia ellu võrdõiguslikkuse süvalaiendamist sotsiaal-, tööhõive- ja sotsiaalse turvalisuse poliitika valdkondades, eelkõige kaitstud paindlikkuse strateegias, ja võidelda mis tahes diskrimineerimise vastu;

10.   toetab meetmeid, mida edendavad Euroopa Sotsiaalfond ja programm PROGRESS aastateks 2007–2013, mis parandavad naiste olukorda tööturul ja aitavad vältida diskrimineerimist;

11.   väljendab muret selle üle, et paaril viimasel aastal ei ole naiste ja meeste vahelise palgaerinevuse valdkonnas edu saavutatud; seega nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid hindaksid strateegiaid ja meetmeid selles valdkonnas ning otsustaksid, kui vaja, kehtestada koostöös sotsiaalpartneritega uusi meetmeid või uusi lähenemisviise kehtivate meetmete rakendamiseks, et olukorda parandada; toetab sellega seoses võrdsete võimaluste nõuandva komisjoni ettepanekut tugevdada selles valdkonnas kohaldatavaid Euroopa õigusakte, tehes tööandjatele kohustuseks teostada töötasude kontrolle ja arendada tegevuskavasid, mis kaotaksid palgalõhe; rõhutab vajadust kooskõlastatud meetmete järele, eeskätt Euroopa majanduskasvu ja tööhõivestrateegia ning paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete uue tegevustsükli raames;

12.   väljendab muret naiste ebasoodsa olukorra pärast tööturul, mille tulemusel koguvad nad vähem isiklikke õigusi pensionile ja teistele sotsiaalmaksetele, eriti süsteemides, kus õigus nendele põhineb peamiselt isiku sissemaksetel ja töisel sissetulekul; palub seepärast liikmesriikidel võtta tõhusaid meetmeid, et jõustada sotsiaal- ja tööalaseid norme ning muuta töötaja õigusi tagavad töökohad kättesaadavaks erinevates tegevusvaldkondades, tagades seejuures, et töötajad, eriti naised, teeniksid korralikku palka ning neil oleks õigus töötervishoiule ja -ohutusele, sotsiaalkaitsele ja ametiühinguvabadusele, mis omakorda annaks panuse meeste ja naiste vahelise diskrimineerimise kaotamisse tööl;

13.   palub liikmesriikidel toetada komisjoni tema riiklike meetmete rakendamise kontrolliga seotud tegevuses eesmärgiga hinnata võrdõiguslikkuse põhimõtte järgmist, eriti seadusjärgseid õigusi, pensioniskeeme ja sotsiaalkaitset;

14.   palub ühenduse institutsioone ja liikmesriike, et need kuulutaksid 22. veebruari rahvusvaheliseks võrdse töötasu päevaks;

15.   tunneb muret ühest küljest naiste ja meeste haridustaseme jätkuva lahknevuse pärast, kuna naised on parema haridusega kui mehed, ja teisest küljest olukorra pärast tööturul, kus naised saavad väiksemat palka, ebakindlamaid töökohti ja neid edutatakse aeglasemalt kui mehi; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid uuriksid selle olukorra põhjusi ja leiaksid sellele lahendusi;

16.   soovitab liikmesriikidel jõuliselt propageerida kooliõpilaste võrdset kohtlemist ja võtta meetmeid soolise vahetegemise vastu töökohal, mis siiani eksisteerib hariduse valdkonnas, kus naisõpetajate osakaal lasteaias ja algkoolis ületab suurel määral nende osakaalu keskkoolis, mis on maskuliinsem ja tunnustatum, paremini tasustatav ja sotsiaalselt kõrgemini hinnatud;

17.   teeb komisjonile ettepaneku uurida, milliseid meetmeid oleks võimalik võtta akadeemilise teadusliku ja tehnoloogilise uurimistegevuse edendamiseks naiste ja meeste seas, et suurendada professionaalide pakkumist antud sektoris ja võtta arvesse ilmset nõudmist nende järele;

18.   palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta täiendavaid meetmeid naiste tööturule juurdepääsu ja selles osalemise parandamiseks, eelkõige valdkondades, kus nad on alaesindatud, nagu kõrgtehnoloogia, teadus, täppisteadused ja inseneriteadus, ning naiste tööhõive kvaliteedi parandamiseks, eelkõige kõikidel tasemetel elukestva õppe ja haridusprogrammide abil, mis on sellel eesmärgil välja töötatud; soovitab tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel kasutada selle saavutamiseks Euroopa struktuurifonde;

19.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama tähelepanu abikaasade olukorrale, kes abistavad käsitöös, kaubanduses, põllumajanduses, kalanduses ja väikestes pere-ettevõtetes, lähtudes soolise võrdõiguslikkuse seisukohast ja võttes arvesse asjaolu, et naised on palju haavatavamas olukorras kui mehed; palub komisjonil esitada viivitamata ettepanek, millega muudetakse direktiivi 86/613/EMÜ(12) füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega, et kõrvaldada kaudne diskrimineerimine, arendada positiivset võrdse kohtlemise kohustust ning parandada abistavate abikaasade õiguslikku olukorda;

20.   kutsub liikmesriike üles välja töötama ühise omandi õiguslikku konstruktsioon, et tagada naiste õiguste täielik tunnustamine põllumajandussektoris, asjakohane kaitse sotsiaalkindlustuse valdkonnas ja nende töö tunnustamine;

21.   soovitab liikmesriikidel soodustada naisettevõtlust tööstussektoris ja anda naistele rahalist toetust ja professionaalse nõuande süsteeme äriühingu asutamiseks ning sobivat väljaõpet;

22.   kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu emadusega seotud soodsate tingimuste olemasolule naiste jaoks, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad;

23.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu töötajate – kelle hulk suureneb – olukorrale, kes on ametlikult füüsilisest isikust ettevõtjad, aga keda võib tegelikult liigitada "majanduslikult sõltuvate töötajate" kategooriasse;

24.   kutsub liikmesriike üles tunnustama ettevõtteid, kes võtavad meetmeid selle nimel, et edendada võrdõiguslikkust naiste ja meeste vahel ning hõlbustada tasakaalu töö- ja eraelu vahel, et edendada heade tavade levikut selles valdkonnas;

25.   palub komisjonil ja liikmesriikidel pidada esmatähtsaks ja võtta eriti arvesse kaitsetumaid naiste rühmi, eriti puudega naisi, naisi ülalpeetavatega, eakaid naisi, vähemusse kuuluvaid naisi ja naissoost sisserändajaid, kinnipidamisasutuses asuvaid naisi, pöörata neile erilist tähelepanu ning välja töötada sihtmeetmed nende vajaduste rahuldamiseks;

26.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu ja rakendama vajalikke meetmeid, et toetada puuetega naisi, et nad saaksid areneda sotsiaalse elu, töö, kultuuri ja poliitika valdkondades, kus nad on endiselt alaesindatud;

27.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama sisserännanud naiste juurdepääsu haridusele ja tööhõivele, võttes vastu olemuslikke meetmeid, et võidelda kahekordse diskrimineerimisega, mille all sisserännanud naised tööturul kannatavad, ning luues neile soodsad tingimused, et minna tööturule ja ühitada oma töö- ja eraelu, samuti tagades sobiva kutseõppe;

28.   tunneb heameelt komisjoni ja sotsiaalpartnerite konsultatsioonide üle, mille eesmärk on parandada õiguslikke ja muid raamistikke töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks; ootab huviga nende konsultatsioonide analüüsi tulemusi ja sellest tulenevaid ettepanekuid, eelkõige ettepanekuid, mis on seotud emapuhkuse ja selle lülitamisega kogutööaja hulka, vanemapuhkuse, isapuhkuse, lapsendamispuhkuse ja ülalpeetava eest hoolitsemise puhkusega; on lisaks seisukohal, et vanemapuhkust käsitlevat raamlepet saab parandada järgmistes punktides: ergutusmeetmete rakendamine, et julgustada isasid võtma vanemapuhkust, vanemapuhkust võtvate töötajate õiguste tugevdamine ning puhkuste korra, vanemapuhkuse paindlikumaks muutmine, pikendades selle kestust ja suurendades hüvitamist;

29.   tuletab meelde, et igasugune poliitika töö- ja pereelu ühitamiseks peab põhinema isikute vaba valiku põhimõttel ning olema kohandatud elu erinevate etappidega;

30.   kutsub liikmesriike üles esitama konkreetseid meetmeid võitluseks naiste ja meeste vahelise ebavõrdsusega, mis tuleneb katkestatud töömudelitest eelkõige emapuhkuse või ülalpeetavate eest hoolitsemise puhkuse tõttu, ja vähendama nende negatiivset mõju tööalasele edenemisele, palgale ja pensionile;

31.   märgib, et töö-, pere- ja eraelu ühitamine on üks tööhõive suurendamise peamistest teguritest ja kutsub komisjoni üles koguma ja levitama parimaid tavasid selle kohta, kuidas tööelu paremini tasakaalustada ja meestel pereelus rohkem osaleda;

32.   palub komisjonil ja liikmesriikidel tungivalt julgustada meeste osalemist soolise võrdõiguslikkuse poliitikate elluviimisel, eriti töö-, pere- ja eraelu ühitamisel;

33.   palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel suurendada lapsehooldusteenuste ja ülalpeetavate isikute hooldusteenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsu Barcelona eesmärkide kohaselt ja tagada, et nende teenuste kättesaadavus oleksid vastavuses naiste ja meeste täisajaga töötamise ajagraafikuga, kes hoolitsevad laste ja ülalpeetavate eest;

34.   kutsub ettevõtete vastutavaid isikuid üles lülitama tööjõudu käsitlevasse halduskavasse paindlikud perepoliitika meetmed, et teha nais- ja meestöötajate jaoks pärast tööpausi tööle naasmine lihtsamaks;

35.   juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu vaesuse feminiseerumisele ajal, kui naisi, eelkõige eakaid naisi ja üksikemasid, ohustab tõrjutus ja vaesus, ning palub neil tungivalt välja töötada meetmed selle suundumuse vältimiseks;

36.   palub komisjonil ja liikmesriikidel arendada välja koolitus- ja rakendusmeetmed, mis võimaldavad kõigil asjaomastel huvirühmadel seostada oma tegevus oma pädevusala piires naiste ja meeste võrdsete võimaluste küsimusega, sealhulgas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiaga seotud mõju-uuringud;

37.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud asutused tagaksid olemasolevate vahendite – nagu juhendid naiste ja meeste võrdsete võimaluste põhimõtte kaasamiseks komisjoni tööhõivestrateegiatesse – tõhusa kasutamise;

38.   nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et need tagaksid sobiva väljaõppe meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse mõõtme arvesse võtmiseks ametnikele, kes viivad ellu ühenduse programme riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil;

39.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid, mida on võimalik kasutada majanduskasvu ja tööhõive Lissaboni strateegia rakendamise edaspidisel jälgimisel, et võtta arvesse soolist mõõdet ja tagada poliitikate kohane rakendamine ja järelevalve;

40.   tervitab Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi asutamist ja haldusnõukogu liikmete ametissenimetamist, millega on moodustatud instituudi juhtorgan; tunneb siiski muret selle pärast, et instituudi direktori töölevõtmine viibib ja nõuab tungivalt komisjonilt olukorra parandamist;

41.   palub komisjonil Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi abiga lisada kandidaatriikidest ja potentsiaalsetest kandidaatriikidest pärit fakte ja statistikat tulevastesse naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse aastaaruannetesse;

42.   palub liikmesriikidel ergutada sporditegemist ja tervislikke eluviise kogu elanikkonna seas, arvestades asjaolu, et naised osalevad spordis vähem;

43.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) EÜT L 17, 19.1.2001, lk 22. (2) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. (3) ELT C 102 E, 28.4.2004, lk 492. (4) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 118. (5) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 742. (6) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 56. (7) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk.112. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0423. (9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0019. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0094. (11) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0102. (12) EÜT L 359, 19.12.1986, lk 56.

Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta resolutsioon loomade toiduks kloonimise kohta

P6_TA(2008)0400 B6-0373/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et loomade kaitset ja heaolu käsitlevas protokollis nõutakse ühenduselt ja liikmesriikidelt, et nad järgiksid täielikult loomade heaolu nõudeid põllumajandus- ja teadusuuringute poliitika sõnastamisel ja rakendamisel;

B.   arvestades, et kloonimisprotsessis jäävad ellu vähesed siirdatud embrüod ja kloonitud loomad, sest paljud kloonitud loomad surevad varasel eluetapil südame-veresoonkonna, immuunsüsteemi või maksapuudulikkuse, hingamisteede probleemide, neerude või skeleti-lihassüsteemi arenguhäirete tõttu;

C.   arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet on oma 2008. aasta arvamuses jõudnud järeldusele, et kloonide suremus ja haigestumus on suurem kui loomulikul teel sündinud loomadel ning tiinuse katkemine hilises staadiumis ja terviserikked mõjutavad tõenäoliselt asendusemade heaolu;

D.   arvestades asendusemasloomade ja kloonitud loomade kannatuste ja tervisehäirete praegust taset, mistõttu eetika teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma peab küsitavaks, kas loomade toiduks kloonimine on eetiliselt põhjendatud, ja leiab, et puuduvad veenvad argumendid kloonitud loomadest ja nende järeltulijatest toiduainete tootmiseks;

E.   arvestades, et nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivis 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset(1) sätestatakse, et "sellist looduslikku või kunstlikku aretamist või aretusmeetodeid, mis põhjustavad või tõenäoliselt põhjustavad loomadele kannatusi või vigastusi, ei tohi kasutada" (lisa punkt 20);

F.   arvestades, et kloonimisega vähendataks oluliselt kariloomade populatsiooni geneetilist mitmekesisust ning suurendataks võimalust, et teatavatele haigustele vastuvõtlikkuse tõttu hukkub kogu kari,

G.   arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet avaldas 24. juulil 2008. aastal teadusliku arvamuse loomade kloonimise mõjude kohta toiduohutusele, loomade tervishoiule ja heaolule ning keskkonnale, milles ta tegi järelduse, et märgatava osa kloonitud loomade tervis ja heaolu olid kahjustatud, sageli tõsiselt ja surmavalt;

H.   arvestades, et kui kloonimise peamine eesmärk on toota kiire kasvumäära või hea tootlikkusega loomadest palju koopiaid, siis tavapärase valikaretusega on kiiresti kasvavate sigade puhul juba põhjustatud probleeme jalgadega ja südame-veresoonkonna talitlushäireid ning hea tootlikkusega lehmade puhul lonkamist, udarapõletikku ja enneaegset praakimist; ning arvestades, et kõige kiiremini kasvavate ja suurima tootlikkusega loomade kloonimine põhjustab veelgi suuremaid probleeme tervise ja heaoluga;

I.   arvestades, et lisaks tõsiasjale, et loomade toiduks kloonimise mõjusid ei ole piisavalt uuritud, ohustab see tõsiselt ka Euroopa põllumajandusmudeli kuvandit ja olemust, mis põhineb tootekvaliteedil, keskkonnasäästlikel põhimõtetel ning loomade heaolu tagavate rangete tingimuste järgimisel,

1.   palub komisjonil esitada ettepanek keelata toidu saamise eesmärgil (i) loomade kloonimine, (ii) kloonitud loomade või nende järeltulijate kasvatamine, (iii) kloonitud loomadest või nende järeltulijatest valmistatud liha- või piimatoodete turuleviimine ja (iv) kloonitud loomade, nende järeltulijate, kloonitud loomade või nende järeltulijate sperma ja embrüote ning kloonitud loomadest või nende järeltulijatest valmistatud liha- või piimatoodete import, võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ning teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma soovitusi;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23.

Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta resolutsioon turunduse ja reklaami mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele (2008/2038(INI))

P6_TA(2008)0401 A6-0199/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingut ning eriti selle artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ja artiklit 152;

–   võttes arvesse ühenduse õigustikku naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

–   võttes arvesse Pekingis 15. septembril 1995. aastal peetud neljandal ülemaailmsel naisteteemalisel konverentsil vastu võetud tegevusprogrammi ja oma 18. mai 2000. aasta resolutsiooni Pekingi tegevusprogrammi järelmeetmete kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(2);

–   võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(3);

–   võttes arvesse komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010 (KOM(2006)0092) ja selle mõju hinnangut (SEK(2006)0275);

–   võttes arvesse oma 25. juuli 1997. aasta resolutsiooni naiste diskrimineerimise kohta reklaamis(4);

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1557 (2007) pealkirjaga "Naiste kujutamine reklaamis";

–   võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti, mille võttis vastu Euroopa Ülemkogu oma 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Brüsseli kohtumisel;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0199/2008),

A.   arvestades, et sotsialiseerumine (kooli, perekonna, sotsiaalse ja kultuurikeskkonna kaudu) on protsess, mille käigus kujunevad inimese identiteet, väärtused, tõekspidamised ja hoiakud, mis annavad talle koha ja rolli ühiskonnas, milles ta üles kasvab; arvestades, et samastumine on keskne mõiste kõnealuse protsessi toimimise mõistmiseks;

B.   arvestades, et tuleks teha rohkem, et juba varasest elueast alates edendada nii koolis kui ka kodus televisiooni ja uute tehnoloogiate mõistlikku ja vastutustundlikku kasutamist;

C.   arvestades, et reklaamis edastatavad soopõhised diskrimineerivad ja/või alandavad sõnumid takistavad kaasaegse ja võrdse ühiskonna tekkimist;

D.   arvestades, et stereotüübid võivad kujundada käitumisviise, mille kaudu samastumine toimub;

E.   arvestades, et reklaam ja turundus peegeldavad kultuuri ning annavad oma panuse ka selle loomisse;

F.   arvestades, et reklaam on turumajanduse osa ning üks tegelikkuse aspekt, millega igaüks oma igapäevases elus kokku puutub;

G.   arvestades, et reklaamides võidakse mõnikord esitada karikatuurne nägemus naiste ja meeste elust;

H.   arvestades, et sooline diskrimineerimine on meedias endiselt laialt levinud; arvestades, et soolistel stereotüüpidel põhinevaid reklaame ja meediat võib käsitleda kõnealuse diskrimineerimise osana;

I.   arvestades, et reklaamides esitatavad soolised stereotüübid kajastavad järelikult võimu ebavõrdset jagunemist sugude vahel;

J.   arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ja koostöö edendamiseks nii era- kui ka avalikus elus tuleb stereotüüpide tekitamise vastu võidelda ühiskonna kõigil tasanditel;

K.   arvestades, et lapse sotsialiseerumise esimestest aastatest alates võivad soolised stereotüübid soodustada soolist diskrimineerimist, mis toetab kogu ülejäänud elu jätkuva sugupoolte ebavõrdse kohtlemise kinnistumist ja soospetsiifiliste klišeede tekkimist;

L.   arvestades, et soolised stereotüübid mõjuvad piiravalt ja aitavad tööturul kaasa ametite jagamisele sugude vahel, kus naised teenivad enamasti meestest vähem;

M.   arvestades, et sooliste stereotüüpide alalhoidmise vältimise püüdlustesse tuleb kaasata kogu ühiskond; arvestades, et tegemist peaks olema kõigi jagatud vastutusega;

N.   arvestades, et tuleb kõrvaldada takistused meeste ja naiste positiivselt kujutamiselt kõikides sotsiaalsetes situatsioonides;

O.   arvestades, et eriti haavatav rühm on lapsed, kes ei usalda mitte üksnes autoriteete, vaid ka muinasjuttudest, telesaadetest, pildiraamatutest, sh õppematerjal, videomängudest, mänguasjareklaamidest jm pärinevaid tegelasi; arvestades, et lapsed õpivad äsja kogetut imiteerides ja matkides; arvestades, et reklaamides esitatavad stereotüübid mõjutavad seetõttu üksikisiku arengut ja rõhutab asjaolu, et inimese soo tajumine dikteerib tema võimalused;

P.   arvestades, et eri meediakanalite kaudu edastatav reklaam on osa meie igapäevaelust; arvestades, et eriti oluline on allutada meediaväljaannete reklaam olemasolevatele eetilistele ja/või õiguslikult siduvatele eeskirjadele ja/või käitumisjuhistele, et vältida soolistel stereotüüpidel põhinevaid diskrimineerivaid või väärikust alandavaid sõnumeid edastavaid ning vägivallale õhutavaid reklaame;

Q.   arvestades, et vastutustundlik reklaamimine võib avaldada positiivset mõju sellele, kuidas ühiskond tajub näiteks kehakuvandit, soorolle ja normaalsust; arvestades, et reklaam võib olla mõjuvõimas vahend stereotüüpide vaidlustamisel ja kõrvaldamisel,

1.   rõhutab naistele ja meestele võrdsete võimaluste andmise tähtsust, et nad saaksid üksikisikutena areneda;

2.   märgib, et ühenduse erinevatest soolist võrdõiguslikkust edendavatest programmidest hoolimata esineb endiselt hulgaliselt soolisi stereotüüpe;

3.   märgib, et põhjalikumad teadusuuringud aitaksid välja selgitada reklaamides esitatavate sooliste stereotüüpide ja sugudevahelise ebavõrdsuse seoseid;

4.   kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles rakendama ning levitama eespool nimetatud teadusuuringuid ja nende tulemusi;

5.   rõhutab kui tähtis on, et liikmesriigid täidaksid endale eespool nimetatud soolise võrdõiguslikkuse Euroopa paktiga võetud;

6.   kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles järgima erinevate ühenduse programmidega, nagu EQUAL, võetud suuniseid ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid suuniseid;

7.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles jälgima ühenduse õigusaktides olemasolevate soolist diskrimineerimist ja soolisel alusel vihkamisele õhutamist käsitlevate sätete rakendamist;

8.   kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja teadlikkuse suurendamise tegevusprogramme seksistlike solvangute või naisi ja mehi alandava kujutamise vastu reklaamis ja turunduses;

9.   kutsub liikmesriike üles uurima ja koostama aruandeid naiste ja meeste kuvandi kohta reklaamis ja turunduses;

10.   rõhutab, et stereotüübid lastesaadete ajal edastatavas reklaamis on eriti problemaatilised, sest nad võivad avaldada mõju soolisele sotsialiseerumisele ja seega sellele, kuidas laps tajub iseennast, oma pereliikmeid ja välismaailma;

11.   märgib, et meedias ja reklaamis sooliste stereotüüpide vastu võitlemise püüdlustega peaksid kaasnema kasvatusstrateegiad ja meetmed, et juba varasest east alates teadlikkust edendada ja arendada teismeeast peale kriitilist mõtlemisvõimet;

12.   rõhutab, et koolisüsteemil peaks olema esmatähtis roll laste kriitilise mõtlemisvõime väljaarendamisel meediapildi ja meedia suhtes üldisemalt, et hoida ära reklaamis ja turunduses sooliste stereotüüpide alalhoidmise hävitavaid tagajärgi;

13.   märgib, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on vaja võidelda traditsiooniliste soorollide vastu;

14.   juhib eelkõige tähelepanu vajadusele kõrvaldada õpikutest, mänguasjadest, video- ja arvutimängudest, Internetist ja uutest info- ja sidetehnoloogiavahenditest ning erinevate meediakanalite reklaamist sõnumid, mis eiravad inimväärikust ja edastavad soolisi stereotüüpe;

15.   avaldab sügavat muret seksuaalteenuste reklaamimise üle, mis rõhutab väljaannetes, näiteks kohalikes ajalehtedes, stereotüüpi naistest kui objektidest, ning on lastele kergesti nähtav ja kättesaadav;

16.   märgib, et meediavaldkonna spetsialistidele on vaja viia läbi pidevaid koolitusi ja teha nendega koostööd ja suurendada üldsuse teadlikkust sooliste stereotüüpide negatiivse mõju osas;

17.   juhib tähelepanu asjaolule, et televisiooni ja uute tehnoloogiate kasutamine laste ja teismeliste poolt kasvab, et kõnealune kasutamine algab väga varajases eas ja et järelevalveta telerivaatamine üha suureneb;

18.   märgib, et ideaalse kehakuvandi kujutamine turunduses ja reklaamis võib mõjuda kahjulikult naiste ja meeste, eriti teismeliste ja selliste toitumishäirete nagu anorexia nervosa ja bulimia nervosa kalduvustega inimeste enesehinnangule; kutsub reklaamiettevõtjaid üles hoolikalt kaaluma eriti kõhnade naiste kasutamist toodete reklaamimisel;

19.   kutsub liikmesriike asjakohaste vahenditega tagama, et turunduses ja reklaamis oleks tagatud inimväärikuse austamine ja et otseselt või kaudselt ei ohustataks isikupuutumatust, et turundus ja reklaam ei oleks diskrimineerivad ega õhutaks vihkamist soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning ei sisaldaks materjale, mis propageerivad oma olemuselt või muudavad atraktiivseks naiste vastu suunatud vägivalda;

20.   tunnustab tööd, mida meediavaldkonna reguleerivad asutused on mõnes liikmesriigis juba sooliste stereotüüpide mõju uurimisel teinud ja julgustab kõigi liikmesriikide reguleerivaid asutusi jagama kõnealustes küsimustes oma parimaid tavasid;

21.   tuletab komisjonile meelde, et eespool nimetatud direktiiv 2004/113/EÜ hõlmas komisjoni esialgses ettepanekus ka diskrimineerimist meedias; palub komisjonil teha jõupingutusi kõnealuse diskrimineerimise vastu võitlemise tõhustamiseks;

22.   rõhutab, et meedias ja reklaamitööstuses on vaja sugupoolte seisukohast positiivseid eeskujusid, et näidata muutuste võimalikkust ja vajalikkust; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid asutama ametlikud auhinnad, mida annavad ühelt poolt reklaamiettevõtjad ise oma sektori ettevõtjatele ning teiselt poolt üldsus, mis on tunnustuseks kõige tõhusamalt soolisi stereotüüpe lõhkuvale reklaamile, kus ühtlasi esitatakse naiste, meeste või nendevaheliste suhete positiivne või staatust parandav kuvand;

23.   rõhutab vajadust levitada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet meedias eri vanuserühmadele suunatud trükiste ja saadete abil, et propageerida parimaid tavasid ja sooliste erinevuste austamist;

24.   rõhutab vajadust kestva arutelu järele turunduse ja reklaami ning nende rolli üle sooliste stereotüüpide tekitamisel ja kordamisel;

25.   kutsub liikmesriike üles looma ja käivitama hariduslikke algatusi, mis on kantud tolerantsusest ning vabad igasugustest stereotüüpidest, et propageerida soolise võrdõiguslikkuse kultuuri asjakohaste haridusprogrammide abil;

26.   rõhutab, et soolised stereotüübid tuleb kaotada;

27.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 59, 23.2.2001, lk 258. (2) EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23. (3) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37. (4) EÜT C 304, 6.10.1997, lk 60.