Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, III jagu – komisjon (C6-0309/2008 – 2008/2026(BUD)) ning Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve esialgse projekti kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2009 (SEK(2008)2435) kohta

P6_TA(2008)0515 A6-0398/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;

–   võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust;(2)

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse oma 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni komisjoni 2009. aasta poliitilise strateegia kohta(4);

–   võttes arvesse oma 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni 2009. aasta eelarve raamistiku ja prioriteetide kohta(5);

–   võttes arvesse oma 8. juuli 2008. aasta resolutsiooni 2009. aasta eelarve kohta: esmased tähelepanekud seoses 2009. aasta eelarve esialgse projektiga ja lepitusmenetluse volitus, III jagu – Komisjon(6);

–   võttes arvesse komisjoni 16. mail 2008. aastal esitatud Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve esialgset projekti (KOM(2008)0300);

–   võttes arvesse nõukogu 17. juulil 2008. aastal koostatud Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti (C6-0309/2008);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve esialgse projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2009 (SEK(2008)2435);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0398/2008),

Olulised küsimused

1.   tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi poliitilised prioriteedid ja hinnang 2009. aasta eelarveraamistiku kohta esitati kahes eespool nimetatud 24. aprilli 2008. aasta resolutsioonis; märgib, et need kaks resolutsiooni panid tugeva aluse järgnenud esimesele hinnangule komisjoni eelarve esialgse projekti kohta aastaks 2009, mis esitati ülalnimetatud 8. juuli 2008. aasta resolutsioonis eelarve esialgse projekti kohta; tuletab meelde, et Euroopa Parlament oli selles resolutsioonis väga kriitiline enamiku rubriikide maksete assigneeringute madala taseme ja mitmeaastase finantsraamistiku väikeste kasutatavate varude suhtes;

2.   tunneb heameelt 17. juulil 2008 toimunud 2009. aasta eelarve esimese lugemise lepituskohtumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku lepitud kuue ühisavalduse üle, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile; on võtnud neid eelarve projekti muudatusettepanekute koostamisel arvesse; juhib samas tähelepanu sellele, et mõnes küsimuses, nt asutuste hindamises, ei ole nõukoguga ühist seisukohta veel saavutatud;

3.   taunib asjaolu, et nõukogu on juba niigi väikesemahulist eelarve esialgset projekti veelgi vähendanud: eelarve projekti kulukohustuste assigneeringute maht on 133,933 miljardit eurot, mis on 469 miljonit eurot vähem kui esialgses eelarveprojektis, ja maksete assigneeringud 114,972 miljardi euro suuruses summas on tervelt 1,771 miljardi euro võrra eelarve projekti esialgse summast väiksemad, moodustades 0,89 % rahvamajanduse kogutulust, mis viib maksed enneolematult madalale tasemele; rõhutab, et see on suurendanud veelgi erinevust kulukohustuste ja maksete taseme vahel ja on vastuolus tasakaalu põhimõttega;

4.   nõuab rubriigi 4 ülemmäära kohandamist esimesel võimalusel tegelikele vajadustele vastavaks; väljendab kahetsust, et nõukogu ei soovi asjaomaselt eelarvestada;

5.   toetab komisjonis 9. septembril 2008 vastu võetud 2009. aasta eelarve esialgse projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1, kuna see tundub andvat veidi realistlikuma pildi rubriigi 4 vajadustest kui eelarve esialgne projekt; väljendab siiski kahetsust, et mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) poolt seatud piirangute tõttu ei ole võimalik uusi ettenägematuid ja kiireloomulisi vajadusi, nt toiduabi ja Gruusia, Kosovo, Afganistani ning Palestiina ülesehitustöödega seotud vajadusi arvestada; rõhutab, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes ettenähtud võimaluste kasutamine ja kindel poliitiline otsusekindlus on hädavajalikud, et EL saaks täita välispoliitika valdkonnas võetud kohustusi;

6.   on seisukohal, et nõukogus vastu võetud maksete assigneeringute maht ei ole kaugeltki kooskõlas ELi erinevate poliitiliste prioriteetide ja kohustustega; väljendab hämmastust selle üle, et nõukogu võib teha maksete osas ametlikult ettepaneku kõigest 0,89 % tasemel rahvamajanduse kogutulust, kui juba 2007. aastal oli täitmata kulukohustuste üldmaht 139,000 miljardit eurot; otsustab seetõttu suurendada kogumakseid 0,959 %.  euroni;

7.   on seisukohal, et praegusel kujul ei suuda ELi eelarve ELi poolt seoses kliimamuutusega seatud eesmärke tõhusalt ja realistlikult saavutada; arvab, et Euroopa kodanikud vajavad kliimamuutuse tagajärgedega toime tulemiseks käegakatsutavat Euroopa algatust; taunib väga piiratud toetust kliimamuutusega seotud meetmetele ELi eelarves; on veendunud tõsise pingutuse vajalikkuses, et suurendada ja koondada piisavalt rahalisi vahendeid Euroopa juhtrolli tugevdamiseks kliimamuutuse tagajärgedega tegelemisel; palub, et komisjon esitaks 15. märtsiks 2009 kliimamuutusega seotud vahendite piisavaks suurendamiseks ambitsioonika kava, milles nähakse ette kas konkreetse kliimamuutuse fondi või sihtotstarbelise eelarverea loomine, mis aitaks parandada eelarve suutlikkust tulla toime nende küsimustega, eriti leevendamise, kohanemise ja stabiliseerimise meetmete abil; usub, et võimaliku ELi tasandi vahendina tuleks kaaluda ka heitkogustega kauplemise süsteemi;

8.   ei saa nõustuda mis tahes liiki uute sihtotstarbeliste eraldistega 2009. aasta eelarve märkustes; on seetõttu jätnud välja kõik kavandatud uued viited konkreetsetele summadele ja/või eraldi nimetatud organisatsioonidele või organitele, kuna selline sihtotstarbelisus ei ole kooskõlas finantsmäärusega;

9.   on otsustanud nõustuda nõukogu tehtud väikeste kärbetega mõne mitmeaastase programmi halduskuludega seotud eelarveridadel, arvestades seda, et komisjon ise paigutab sageli üldise arveldamise käigus ümberpaigutamisega nendelt ridadelt rahalisi vahendeid ümber; rõhutab siiski, et need ühe aasta eelarvemenetluse käigus tehtavad kärped ei tohi mingil juhul tuua kaasa kõnealuste programmide kaasotsustamise korras heaks kiidetud rahastamispakettide vähendamist; nõuab, et komisjon hüvitaks vähendatud summad programmiperioodi hilisematel aastatel;

10.   peab majanduskasvu ja tööhõivet, võitlust kliimamuutuse vastu ja Euroopa Liidu kodanike ohutuse ja turvalisuse ning ELi sotsiaalse mõõtme tugevdamist, nt majanduskasvu kaudu tööhõive toetamise algatuse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise kaudu, aga ka piirkondadevahelise ühtekuuluvuse toetamise kaudu, 2009. aasta eelarve olulisteks prioriteetideks; tugevdab kooskõlas oma varasemate resolutsioonidega assigneeringuid nendel eelarveridadel, mille kaudu neid prioriteete rahastatakse;

Alamrubriik 1a

11.   on hämmastunud nõukogu tehtud täiendavate kärbete üle eelarveridadel, mille kaudu toetatakse Lissaboni strateegiat, mis ometi tugineb Euroopa Ülemkogu otsusele; juhib tähelepanu sellele, et majanduskasvu ja tööhõive eesmärgid moodustavad Lissaboni strateegia tuumiku ning komisjon on eelarve esialgses projektis juba mõnda rida eelmise aastaga võrreldes vähendanud;

12.   kavatseb teha kõik selleks, et tagada kõigi selle rubriigi meetmete ja poliitikate asjakohane rahastamine, millest Euroopa kodanikel võib olla otsest ja konkreetset kasu; on valmis kasutama kogu olemasolevat varu selle alamrubriigi katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse rahastamiseks;

13.   ei saa kiita heaks komisjoni püüdlusi tühistada eelarvepädevate institutsioonide 2008. aasta eelarves Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) kohta tehtud otsused; kavatseb seetõttu nõuda, et EIT eelarve arvatakse teadusuuringute poliitikavaldkonna alla ning et selle juhtimisstruktuuri rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 alusel, kuna tegemist on sisuliselt halduskuludega; otsustab muuta liigendust sellele vastavalt;

14.   rõhutab, et väljamaksete tegemine eelarverealt 06 03 04 (üleeuroopalised energiavõrgud) ja üleeuroopalise energiavõrgu (TEN-E) staatuse andmine gaasijuhtmele või -projektile, mis lihtsustab gaasi transporti Venemaalt või Venemaal kontrollitavatelt üksustelt, peaks sõltuma NG3- trassi teostamisest, mida kinnitab ELi koordinaator;

Alamrubriik 1b

15.   kinnitab taas solidaarsuspõhimõtte tähtsust Euroopa Liidus; kavatseb teha kõik selleks, et tagada ühtekuuluvuspoliitika piisav rahastamine, et tulla toime praeguste ja tulevaste väljakutsetega;

16.   rõhutab seda, et sellest alamrubriigist rahastatakse mitut olulist poliitikat ja meedet, mille eesmärk on võidelda kliimamuutusega ja toetada töökohtade arvu suurendavat majanduskasvu;

17.   peab kahetsusväärseks, et nõukogu on kärpinud eelarve esialgset projekti eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi rahastamise osas, mis on mõeldud piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive suurendamiseks; tuletab nõukogule meelde, et Lissaboni strateegia tugineb nii Euroopa Liidu kui selle liikmesriikide eelarvetest rahastatavale ühisele tegevusele;

Rubriik 2

18.   märgib, et komisjon on väitnud, et võitlus kliimamuutuse vastu on üks 2009. aasta eelarve prioriteete; on seisukohal, et see prioriteet ei kajastu siiski piisavalt eelarve esialgses projektis ja kavatseb seetõttu seda olulist poliitikat rohkem rõhutada; teeb parema nähtavuse huvides ettepaneku kirjendada assigneeringud ainult selle eesmärgi jaoks ette nähtud ühele kindlale eelarvereale; kavatseb sellele vastavalt suurendada programmile LIFE+ ja Euroopa Maaelu Arengu Fondile eraldatavaid vahendeid;

19.   võtab teadmiseks komisjoni hiljutised ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika nn tervisekontrolli kohta ja kaitseb seisukohta, mille kohaselt toetuste ümbersuunamine esimesest sambast teise ei tohi mõjutada eelarvet;

20.   võtab teadmiseks eelarveridade loomise seoses kolme uue fondiga ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika valdkonnas – piimasektori ümberkorraldusfond, ökoabi lamba- ja kitsekasvatuse säilitamiseks Euroopa Liidus ja ajutine rahastamisvahend Euroopa Liidu kalalaevastike abistamiseks kõrgetest kütusehindadest tulenevate majanduslike tagajärgedega kohandumisel – mis kõik on loodud uute olukordadega kohanemise eesmärgil ja uute tulevikuvõimaluste leidmiseks, eelkõige ebasoodsamas olukorras olevates ja tundlikes piirkondades; on seisukohal, et neid fonde tuleks rahastada peamiselt põllumajandusvaldkonna kasutamata jäänud assigneeringutest;

21.   märgib rahuloluga, et nõukogu ja komisjon on viimaks nõus looma koolides puuvilja jagamise kava, mille kaudu eraldatakse igal aastal oluline rahasumma õpilaste rasvumise ja terviseprobleemide vastu võitlemiseks, kuid taunib seda, et on kaotatud üks aasta, kuna nõukogu lükkas selle Euroopa Parlamendi algatuse 2008. aasta eelarves tagasi;

Alamrubriik 3a

22.   tunnistab Euroopa Liidu kodanike soovi ohutu ja turvalise Euroopa järele ja tervitab selle alamrubriigi suurendamist 2008. aasta eelarvega võrreldes; juhib tähelepanu solidaarsuse põhimõtte ja põhiõiguste kõige kõrgemal tasemel kaitsmise tagamise tähtsusele;

23.   rõhutab, et on oluline anda ELi eelarvest piisavalt rahalisi vahendeid seadusliku sisserände ning kolmandate riikide kodanike integreerimise haldamiseks, tegeldes samaaegselt ebaseadusliku sisserände probleemi ning piirikaitse tugevdamisega, sealhulgas Euroopa Pagulasfondi tugevdamisega, et aidata kaasa liikmesriikidevahelise solidaarsuse edendamisele;

Alamrubriik 3b

24.   tuletab meelde, et alamrubriik 3b hõlmab olulisi poliitikavaldkondi, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu; avaldab taas pettumust seda alamrubriiki puudutavas komisjoni ettepanekus sisalduva väikese kasvu üle 2008. aastaga võrreldes, eriti kodanike Euroopa jaoks oluliste meetmete osas, millest mõne assigneeringuid on koguni vähendatud;

25.   ei saa nõustuda sellega, et nõukogu on neid nn kodanike eelarveridasid veelgi kärpinud, ja kavatseb kindlustada selle, et sellele olulisele valdkonnale tagatakse asjakohased rahalised vahendid; juhib tähelepanu sellele, et sellesse alamrubriiki alles jäänud väikest varu kasutatakse katseprojektide ja ettevalmistavate tegevuste rahastamiseks, et anda kõnealusele poliitikavaldkonnale uut hoogu;

Rubriik 4

26.   märgib, et nõukogu on korraldanud oluliselt ümber rubriigi 4 rahalised vahendid ja peab seda tugevaks viiteks sellele, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära piires kasutada olevad rahalised vahendid on tõsiselt ebapiisavad; juhib tähelepanu sellele, et rubriigi 4 ülemmäärad teevad institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete korrapärase kasutuselevõtmise järjest vajalikumaks; on arvamusel, et kasutatavad rahalised vahendid ei võimalda praegusel kujul Euroopa Liidul etendada rolli ülemaailmse partnerina;

27.   kutsub Euroopa Ülemkogu üles mitte võtma kaugeleulatuvaid poliitilisi kohustusi, nagu tehti eesistujariigi 20. juuni 2008. aasta järeldustes, milles riigi- ja valitsusjuhid nõudsid ELi tugevamat rahalist toetust arengumaadele, või kohustuma samas tegema vajalikke eelarvelisi ettepanekuid ja võtma meetmeid, kui esineb ilmne vastuolu praeguse mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastaste ülempiiride raames kasutada olevate rahaliste vahenditega;

28.   kordab oma hinnangut, et Euroopa Liit peab võtma kiiresti ulatuslikke ja konkreetseid meetmeid toiduainete hinnatõusu ja sellest tuleneva toidukriisiga tegelemiseks ja kordab vajadust reageerida eelarve tasandil nõuetekohaselt; tuletab meelde, et rubriigi 2 varusid ei saa kasutada rubriigi 4 eesmärkidel, kuna rubriigi 4 praegune ülemmäär ei ole piisav instrumendi rahastamiseks olemasolevaid prioriteete ohustamata; on seisukohal, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid peaksid tegema kõik endast oleneva ja kaaluma kõiki institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud võimalusi rahastada toiduabiks ettenähtud summasid rubriigist 4; tuletab siiski meelde, et lõplik otsus rahastamispaketi kohta tehakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus ja see on seotud arengumaadega tehtava koostööpoliitika praeguste vahendite üldise hindamisega;

29.   peab Palestiina rahuprotsessi ja Kosovo toetamist endiselt keskseks prioriteediks, milleks on ELi eelarvesse vaja kanda piisavalt vahendeid; märgib samas, et piisav rahastamise tase võib eeldada rubriigi 4 ümberkujundamist, kusjuures teatud eelarvekompensatsioon tuleb muudelt eelarveridadelt; tuletab meelde toimiva avaliku halduse tähtsust ja seda on vaja ELi vahendite nõuetekohase kasutamise eelduseks oleva erilise täpsuse tagamiseks;

30.   tervitab rahaliste vahendite taastamist eelarvereal, millest rahastatakse Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamist; tervitab ühtlasi Küprosel teadmata kadunud isikute säilmete väljakaevamise, tuvastamise ja perekondadele tagastamise toetamist;

31.   toetab Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames käivitatud politseimissiooni Kosovos; palub samas, et komisjon esitaks Euroopa Liidu õigusriigimissiooni jaoks Kosovos (EULEX) konkreetse plaani ja ajakava, eriti seoses ülesannete ülevõtmisega ÜRO ajutiselt missioonilt Kosovos (UNMIK) ja seotud personalivajaduste ja -kuludega ning koostööga Euroopa Komisjoni kontaktbürooga Kosovos (ECLO); lisaks palub, et komisjon annaks üksikasjalikku teavet kohalikele jõududele antava väljaõppe kohta;

32.   rõhutab soovi abistada Gruusiat pikaajalises ja kulukas ülesehitusprotsessis ning osaleda aktiivselt sobiva rahalise lahenduse otsimises, nagu märgiti Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta resolutsioonis olukorra kohta Gruusias(7); nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud ELi kohustuste täitmiseks; nõuab seetõttu poliitiliselt ja rahaliselt mõistliku põhimõtte järgimist, et uusi vajadusi rahastatakse uute vahenditega; märgib seoses sellega komisjoni kavatsust kaaluda kuni 500 miljoni euro eraldamist ajavahemikuks 2008–2010 ja võtta sellekohased kohustused vajaduse korral Gruusiat käsitleva rahastajate konverentsi raames;

33.   märgib energiaühenduse kasvavat tähtsust ja toetab Türgi kavatsust sellega ühineda; on seisukohal, et Ukraina, Gruusia, Aserbaidžaani ja Armeenia energiaühendusse astumist tuleks toetada ning energiaalase solidaarsuse meetmeid liikmete vahel tuleks arendada; ootab komisjonilt 2009. aastal aruande esitamist nõukogu 29. mai 2006. aasta otsuse 2006/500/EÜ (energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt)(8) rakendamisel omandatud kogemuste kohta;

34.   juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutuse vastu võitlemise ELi prioriteedil on ka väline komponent ja asjaomaseid meetmeid, nt seoses ülemaailmse kliimamuutuste liiduga, tuleb rahastada rubriigist 4;

35.   rõhutab, et ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond on end tõestanud tõhusa rahastamismehhanismina, kuid väljendab kahetsust seoses sellega, et ülemaailmsel fondil ei ole rakenduspädevust; tuletab komisjonile meelde, et ülemaailmse fondi toetuste tulemuslikuks rakendamiseks tuleb suurendada tehnilisele abile eraldatavaid rahalisi vahendeid;

36.   tuletab nõukogule meelde, et hädaabireservist tuleks rahastada ettenägematuid hädaabi vajadusi, ja ei pea selle eelarverea assigneeringuid mitte ainult õigustatuks, vaid usub, et nende väljajätmine seaks ohtu ELi suutlikkuse reageerida nõuetekohaselt võimalikule kriisiolukorrale 2009. aasta alguskuudel; taastab seetõttu hädaabireservile eelarve esialgses projektis ette nähtud assigneeringud, järgides seega ühtlasi institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 25;

Rubriik 5

37.   kavatseb üldise põhimõtte kohaselt taastada nõukogu poolt selles rubriigis tehtud eelarve esialgse projekti kärbete summad; märgib samas, et tal on endiselt teatud lahtisi küsimusi konkreetsete aspektide kohta, mis puudutavad komisjoni töötajate määramist haldustuge ja koordineerimisülesandeid hõlmavatele ametikohtadele ning ümberpaigutamisvõimalusi, ning ta vajab ehituspoliitika kohta täiendavat teavet; on otsustanud paigutada mõned summad reservi, et tagada nendele küsimustele vastuste saamine nõuetekohase ajaga;

38.   juhib tähelepanu, et 2009. aasta eelarve esialgses projektis on halduskulude rahastamiseks väljapool rubriiki 5 eelarvestatud kokku 1,120 miljardit eurot; loeb seda summat üsna oluliseks;

39.   rõhutab asjaolu, et halduskulud tõusevad jätkuvalt märkimisväärselt üle ELi keskmise inflatsioonitaseme, mis on tekitanud kahtlusi, kas maksumaksjad saavad oma kulutuste eest piisavalt tulu; kutsub komisjoni üles algatama halduskulude kõikide aspektide põhjalikku läbivaatamist, andes sealjuures aru edusammudest, mida on tehtud alates 2000. aasta reformidest, pöörates eriti tähelepanu 2004. aastal toimunud laienemise mõjule ja vajadusele jätkata kokkuhoiu võimaluste otsinguid; nõuab, et see läbivaatamine tehtaks kättesaadavaks 31. juuliks 2009;

40.   on sellega seoses mures, et tegevusprogrammide rahastamispakettidest rakendusametite tegevuse rahastamiseks võetud summad suurenevad pidevalt ja on juba jõudnud märkimisväärse tasemeni, kuna sellest rahastatakse rohkem kui 1 300 töötajaga seonduvaid kulusid 2009. aastal; tahaks saada selgemat pilti rakendusametite loomise ja nende ülesannete jätkuva laiendamise mõju kohta nendele peadirektoraatidele, kes vastutasid asjaomaste programmide rakendamise eest enne, kui rakendusametid need ülesanded üle võtsid;

41.   märgib, et praegustest andmetest nähtub, et komisjoni peadirektoraatides haldustoe ja koordineerimise eest vastutavate ning operatiivülesandeid täitvate töötajate suhtarv võib märkimisväärselt erineda; palub komisjonilt analüüsi nende erinevuste põhjuste kohta;

42.   ootab täielikku teavitamist kõigist arengutest seoses nn Holmquisti personalireformiga komisjonis;

43.   palub Euroopa Personalivaliku Ametil (EPSO) jätkata pingutusi konkursitsüklite ajakohastamiseks ja lühendamiseks; arvab, et EPSO-le tuleb eraldada piisav inimressurss pingutuste toetamiseks, mille eesmärk on parandada sisemenetlusi ja - meetodeid ning kiirendada reservnimekirjade haldamist, et tagada institutsioonide varustamine sobivate töötajatega vajadustele vastavalt, kaasa arvatud vastuvõetavuskriteeriumide asjakohasus, eelkõige AST-ametikohtade osas;

44.   kutsub nõukogu üles esitama ajakava läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga komisjoni ettepanekute teemal, mis käsitlevad määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kohta) ning mille eesmärk on tõhustada OLAFi tööd ja täpsustada ameti tööülesannete õiguslikku raamistikku;

45.   väljendab kahetsust komisjoni peadirektoraatide kommunikatsioonipoliitikas korrapäraselt ilmneva järjepidevusetuse ja sidususe puudumise üle; pooldab sidusa ja äratuntava ELi identiteedi väljatöötamist, mida saaks kasutada kõigis kommunikatsioonimeetmetes; tahaks seetõttu julgustada komisjoni eri talitusi, et nad kavandaksid paremini ja kooskõlastaksid kogu nende tasandil teostatavat teabe- ja kommunikatsioonipoliitikat;

46.   kutsub institutsioone üles kooskõlastama süsteemselt oma jõupingutusi eesmärgiga:

47.   tervitab hiljuti komisjoni poolt alustatud Euroopa koolide süsteemi reformi, kuid nõuab liikmesriikidelt nende kohustuste täitmist vastavalt kehtivatele lepingutele; juhib tähelepanu institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47, mille kohaselt on uute koolide loomiseks nõutav eelarvepädevate institutsioonide luba, kui sellel on mõju eelarvele;

48.   rõhutab institutsioonidevahelise kokkuleppe punktist 47 kinnipidamise tähtsust; palub komisjonil teha koostööd eelarvepädevate institutsioonidega nõuetekohase üksikasjaliku korra määratlemiseks selle rakendamiseks;

49.   palub, et komisjon esitaks aruande võimalike lahenduste kohta seoses ELi gaasitarnete kindluse ja mitmekesistamise mehhanismiga NG3 raames, käsitledes muu hulgas Euroopa Investeerimispanga võimalikku rolli gaasi mahtlastina ostmisel muudelt riikidelt peale traditsiooniliste tarnivate riikide (mille osakaal ELi imporditurul on alla 5 %) NG3 raames või selle ostmise kergendamisel kas otseostudena või ostuüksuse loomise kaudu;

Asutused

50.   tervitab komisjoni otsust järgida lõpuks eelarvepädevate institutsioonide nõudmist ja võtta detsentraliseeritud asutuste 2009. aasta eelarve esialgse projekti koostamisel arvesse sihtotstarbelisi tulusid; leiab, et see on kahtlemata samm eelarve suurema läbipaistvuse suunas; kordab samas kooskõlas 2008. aasta eelarves asutusi puudutavate märkuste kohta tehtud muudatusettepanekutega, et asutused, mis sõltuvad suures ulatuses tasudest laekuvatest tuludest, peaksid siiski saama kasutada sihtotstarbelisi tulusid kui vahendit, mis tagab neile vajaliku eelarvealase paindlikkuse;

51.   tervitab komisjoni 11. märtsi 2008. aasta teatist "Euroopa ametid – edasised sammud" (KOM(2008)0135), pöörates eriti tähelepanu komisjoni võetud kohustusele teostada 2009. aastal reguleerivate asutuste hindamine; nõuab, et see hindamine pööraks erilist tähelepanu asutuste töö tõhususe, jõudluse ja mõju uurimisele, määratledes sobivad kokkuhoiu võimalused komisjoni enda teenistustes, kui töö antakse teha asutustele, ning et läbivaatamine lõpetataks 30. juuniks 2009;

52.   juhib tähelepanu, et väiksemates asutustes on asutuse sisemiste haldusküsimustega tegelevate töötajate osakaal sageli väga suur (50 % või üle selle); kaaluks väikeste asutuste kulutasuvust ühe küsimusena, mida 2008. aasta sügisel plaanikohaselt asutatav detsentraliseeritud asutuste tulevikku käsitlev institutsioonidevaheline töörühm arutama peaks;

53.   võtab teadmiseks Siseturu Ühtlustamise Ameti 290 miljoni euro suuruse eelarve ülejäägi käesoleval eelarveaastal; sooviks et komisjon kaaluks, kas oleks asjakohane suunata ameti tulude ülejääk, mis tuleneb otseselt siseturust, tagasi ELi eelarvesse;

54.   rõhutab asjaolu, et Euratomi lepinguga asutatud Euratomi Tarneagentuur on sõltumatu asutus, millele antav tugi peaks olema esitatud ELi eelarves läbipaistvalt;

Katseprojektid ja ettevalmistav tegevus

55.   tuletab meelde, et vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele on katseprojektide rahastamiseks lubatud kogusumma mis tahes eelarveaastal kuni 40 miljonit eurot ja ettevalmistavate tegevuste üldsumma võib ulatuda 100 miljoni euroni, millest maksimaalselt 50 miljonit eurot võib eraldada uuteks ettevalmistavateks tegevusteks;

56.   on seisukohal, et need projektid on Euroopa Parlamendile asendamatu vahend uute poliitikate algatamiseks, mis on Euroopa kodanike huvides; on analüüsinud paljusid huvitavaid ettepanekuid, millest vaid mõnda oli institutsioonidevahelise kokkuleppe ja mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest tingitud piirangute tõttu võimalik kaasata 2009. aasta eelarvesse;

57.   nõuab, et need esitatud projektid ja tegevused, mida ei ole võetud 2009. aasta eelarvesse seetõttu, et komisjoni hinnangul on nad juba olemasoleva õigusliku alusega hõlmatud, selle õigusliku aluse põhjal ka tõepoolest teostatakse, ning palub komisjonil käsitleda ka neid ettepanekuid oma aruandes katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse kohta; ootab komisjonilt, et ta teeks selles osas suuri jõupingutusi, olenemata sellest, kas neid projekte ja tegevusi lõpptulemusena 2009. aasta eelarve õiguslikke aluseid puudutavates asjaomastes märkustes konkreetselt nimetatakse; kavatseb jälgida 2009. eelarveaastal tähelepanelikult nende projektide ja tegevuste rakendamist nende vastavate õiguslike aluste põhja;

o
o   o

58.   võtab teadmiseks erikomisjonide poolt vastu võetud arvamused, mis sisalduvad raportis A6-0398/2008;

59.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti III jao muudatusettepanekute ja parandusettepanekutega nõukogule ja komisjonile, samuti teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele.

LISA

17.JUULI 2009. AASTA LEPITUSKOOSOLEKUL KOKKU LEPITUD ÜHISAVALDUSED

1.  Struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi ning maaelu arendamise programmid aastateks 2007–2013

"Euroopa Parlament ja nõukogu peavad väga tähtsaks liikmesriikide poolt aastaid 2007– 2013 hõlmavate uute struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi ning maaelu arendamise programmidega seoses esitatud rakenduskavade ja projektide sujuvat ja head rakendamist.

Programmiperioodi 2000–2006 alguses tehtud vigade kordamise vältimiseks ja enamiku nimetatud rakenduskavade ja projektide heakskiitmist arvesse võttes leiavad Euroopa Parlament ja nõukogu, et nüüd on väga tähtis vastavate juhtimis- ja kontrollisüsteemide võimalikult peatse heakskiitmisega tagada sujuv ja tõhus rakendamine määrustega kehtestatud tähtaegade raames.

Seepärast teostavad Euroopa Parlament ja nõukogu ranget ja regulaarset järelevalvet nende juhtimis- ja kontrollisüsteemide heakskiitmisprotsessi üle liikmesriikides ning samaaegselt ka tähtsamate projektide heakskiitmisprotsessi üle.

Selleks palutakse komisjonil jätkata eelarvemenetluse jooksul korrapäraselt konkreetsete järelevalvevahendite võimaldamist.

Samuti palutakse komisjonil esitada vajaduse korral oma 2009. aasta makseprognooside ajakohastused hiljemalt 2008. aasta oktoobri lõpuks."

2.  Töölevõtmine seoses 2004. ja 2007. aasta laienemisega

"Euroopa Parlament ja nõukogu rõhutavad taas, kui tähtis on kõikide 2004. ja 2007. aasta laienemisega seotud vabade ametikohtade täitmine, ning paluvad tungivalt, et institutsioonid ja eelkõige Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) teeksid kõik endast oleneva tagamaks, et võetakse vajalikud meetmed kõnealuste ametikohtade täitmise protsessi kiirendamiseks. Kriteeriumid peaksid olema kooskõlas personalieeskirjade artiklis 27 sätestatuga ning nende eesmärgiks peaks olema võtta teenistusse isikuid proportsionaalsuse alusel võimalikult laialt geograafiliselt alalt niipea kui võimalik.

Euroopa Parlament ja nõukogu kavatsevad ka edaspidi käimasolevat värbamismenetlust tähelepanelikult jälgida. Selleks paluvad nad, et iga institutsioon ja EPSO esitaksid kaks korda aastas, märtsis ja oktoobris, aruande selle kohta, kuidas on edenenud töölevõtmine seoses 2004. ja 2007. aasta laienemistega."

3.  ELi Solidaarsusfond

"Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kinnitavad, et ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmist käsitleva otsuse vastuvõtmiseks on oluline tagada sujuv menetlus. Seepärast tervitavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni võetud kohustust, mille kohaselt koostatakse edaspidi kõik solidaarsusfondi kasutuselevõtmisest tingitud esialgsed paranduseelarve projektid üksnes seda eesmärki silmas pidades."

4.  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja hädaabireserv

"Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kinnitavad, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist ja hädaabireservi kasutamist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks on oluline tagada kiirmenetlus, arvestades nõuetekohaselt institutsioonidevahelist kokkulepet."

5.  Avaldus eelarve täitmise kohta 2009. aastal

"Selleks et tagada eelarve tõrgeteta täitmine 2009. aastal ja võimaldada vähendada mis tahes raskusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ametiaja lõppemisest ja Euroopa Parlamendi valimistega kaasnevast parlamenditöö seiskumisest, lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku järgmistes punktides:

Ümberpaigutamised

Komisjon tagab, et kõik ümberpaigutamise ettepanekud esitatakse õigeaegselt Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni viimaseks korraliseks koosolekuks, mis on kavandatud 27. aprilliks 2009.

Juhul kui sellest tähtajast ei õnnestu kinni pidada, käsitletakse kõiki pärast nimetatud kuupäeva esitatud taotlusi komisjonis pärast nõuetekohase teatise saamist erakorralise menetluse korras.

Paranduseelarved

Nõukogu ja komisjon võtavad teadmiseks, et kuna valimiste perioodil võib osutuda vajalikuks võtta vastu kiireloomulisi ja ettenägematuid otsuseid, siis võiks täiskogu pädevuste delegeerimine eelarvekomisjonile hoida ära mittevajalikke viivitusi."

6.  Rubriigi 5 kohase finantsplaneeringu ajakohastus

"Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kutsuvad kõikide institutsioonide peasekretäre üles esitama oktoobri lõpuks rubriigi 5 kohaste halduskulude finantsplaneeringu ajakohastatud aruande."

ÜHEPOOLSED AVALDUSED

1.  Maksete assigneeringud

2.  Struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi ning maaelu arendamise programmid aastateks 2007–2013

Komisjonil on palutud esitada 2008. aasta oktoobri lõpuks 2009. aasta ajakohastatud makseprognoosid. Arvestades eelarve täitmise tingimustega seotud ebamäärasust liikmesriikides, peab komisjon sellise ajakohastuse puhul toetuma ka liikmesriikide esitatud ajakohastatud makseprognoosidele.

3.  Asutuste hindamine

Nõukogu ja komisjon arvavad, et see hindamine peaks võimaldama neil teha kindlaks, mil määral on reguleerivad asutused heade juhtimistavade ja usaldusväärse finantsjuhtimise kontekstis sobiv vahend Euroopa poliitika elluviimiseks praegu ja edaspidi. Selleks peaks hindamine võimaldama tulemusi võrrelda horisontaalselt, võimalusel ühiste näitajate alusel.

Lisaks peaks hindamine hõlmama eelkõige järgmisi punkte:

- asutuste olemasolu põhjus, sobivus ja neile määratud eesmärk vastavalt headele juhtimistavadele;

- asutuste töö mõju, tõhusus ja tulemuslikkus, pidades eelkõige silmas selliseid otsustava tähtsusega tegureid nagu programmitöö-, aruandlus- ja järelevalvemehhanismid;

- eelarvemenetlus ja asutuste kohustus oma juhtimisest aru anda.

Hinnata tuleks samuti:

- asutuste eesmärkide ja tegevuse kooskõla ELi poliitika prioriteetide ja eesmärkidega;

- asutuste tegevuse läbipaistvust;

- asutuste ja komisjoni vahelisi suhteid ning, kui see on asjakohane, seost reguleerivate asutuste ja riiklike asutuste vahel;

- asutuste eelarvevahendite haldamist.

See hindamine peaks andma eelarvepädevatele institutsioonidele asjakohased vahendid, mille abil hinnata iga-aastase eelarvemenetluse käigus toimuva ühenduse toetuse jaotamise kontekstis tegevuseesmärkide võrreldavust, haldus- ja tegevuskulusid, personaliga seotud arengut (vabade ametikohtade liigid ja protsendimäär) ning asutuste suuruse mõju.

Komisjon kavatseb võtta nimetatud hindamise ulatuse ja lähtetingimuste määratlemisel arvesse nõukogu seisukohta, et tagada mõlemale institutsioonile suurimat huvi pakkuvate aspektide käsitlemine, eelkõige eelarve vallas. Usaldusväärsete, kindlate ja täielike tulemuste tagamiseks on nõutav sõltumatu välisekspertiis."

Parlamendi arvates oleks institutsioonidevaheline töörühm sobiv struktuur konstruktiivse ja väljundile suunatud, antud eesmärgi jaoks vajaliku arutelu jaoks ning toonitab, et rahuldavate tulemuste tagamiseks peaksid töörühmas osalema kõik institutsionaalse ja seadusandliku valdkonna olulised isikud ning eelarvepädevate institutsioonide esindajad.

Euroopa Parlament tervitab eelkõige teatises kirjeldatud detsentraliseeritud asutuste põhjaliku hindamise alustamist. Hindamine peaks võimaldama kindlaks teha, mil määral on detsentraliseeritud asutused heade juhtimistavade ja usaldusväärse finantsjuhtimise kontekstis sobiv vahend Euroopa poliitika elluviimiseks praegu ja edaspidi. Selleks peaks hindamine võimaldama tulemusi võrrelda horisontaalselt, võimalusel ühiste näitajate alusel.

Seoses olemasolevate asutuste hindamise ja kontrollimisega tuleb täielikult kinni pidada 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 tagatud eelarvepädevate institutsioonide eesõigustest uute detsentraliseeritud asutuste loomisel."

4.  19.–20. juunil 2008 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste punkti 32 järelmeetmed

"Euroopa Parlament tuletab meelde, et uute meetmete rahastamisel tuleb järgida põhimõtteid, mis on sätestatud finantsmääruses (eelkõige sihtotstarbelisus) ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (eelkõige eri rubriikide ülemmäärad).

Parlament kutsub komisjoni üles esitama vajalikud ettepanekud nende rahastamiseks 2008.–2009. aasta eelarvemenetluse raames."

(1) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42. (2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0174. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0175. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0335. (7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0396. (8) ELT L 198, 20.7.2006, lk 15.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (C6-0310/2008 – 2008/2026B(BUD))

P6_TA(2008)0516 A6-0397/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272;

–   võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust;(2)

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni 2009. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta – teised jaod(4);

–   võttes arvesse oma 20. mai 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2009. eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse kohta(5);

–   võttes arvesse komisjoni 16. mail 2008 esitatud Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve esialgset projekti (KOM(2008)0300);

–   võttes arvesse nõukogu 17. juulil 2008 koostatud Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti (C6-0310/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0397/2008);

A.   arvestades, et kõikide institutsioonide esialgne eelarveprojekt jättis finantsraamistikus 2009. aastaks ettenähtud ülemmäära alla 121 744 018 euro suuruse varu;

B.   arvestades, et pärast nõukogu 17. juuli 2008. aasta otsust jääb eelarve projektis ettenähtud ülemmäära alla 224 133 714 euro suurune varu;

C.   arvestades, et lepiti kokku katseprojekti läbiviimise suhtes, mille eesmärk on tugevdada juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelist koostööd ning varast vastastikust koostööd kõikides oluliselt eelarvet mõjutavates küsimustes kogu 2009. aasta eelarvemenetluse vältel;

D.   arvestades, et eelarve vastuvõtmisel rakendatakse täiskogu õigusi täielikus kooskõlas asutamislepingu sätete ning kodukorraga;

E.   arvestades et lepitusprotsessi eelne koosolek juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel toimus 16. aprillil 2008 enne juhatuse poolt esialgse eelarvestuse eelprojekti vastuvõtmist;

F.   arvestades, et lepituskohtumine nende delegatsioonide vahel toimus 30. septembril 2008 enne eelarvekomisjonis ja täiskogul hääletamist;

Üldine raamistik

1.   on seisukohal, et ELi institutsioonid on pärast Euroopa Parlamendi soovi täielikult kulupõhiste ja tegelikele vajadustele vastavate eelarve projektide esitamise kohta teinud konstruktiivset koostööd, nii et praeguseks on jõutud lõplike ettepanekuteni, mis võtavad arvesse kodanike ootusi ja vajadust range finantsdistsipliini järele;

2.   rõhutab, et Euroopa Parlament küsis kõikidelt institutsioonidelt aruandeid selle kohta, kuidas tuleks määratleda kulusid, mis on seotud Lissaboni lepingu (millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut) võimaliku jõustumisega; tunneb rahulolu, et institutsioonide vastustest nähtus, et lõplikusse ettepanekusse ei ole taolisi kulusid lisatud;

3.   tervitab nõukogu lähenemist, mille puhul kasutati eelarve projekti koostamisel täpsemat meetodit, mis on vastupidine varem kasutatud üldise protsentuaalse muutmisega;

4.   rõhutab, et üldiselt on veel mitmetes valdkondades ruumi olukorra parandamiseks ning eelarvevahendite tõhusamaks kasutamiseks ning on seisukohal, et need hõlmavad suuremat institutsioonidevahelist koostööd, tulemuseesmärkide paremat kasutamist ja parimate tavade võrdlusuuringut, täiendavat personali liikuvust ja ümberpaigutamist, et hoida vahendite suurenemisi kohtrolli all, ning samuti kõikide reisimise, hüvitiste ja eeskätt ka hoonetega seotud kulude ranget ohjamist;

5.   rõhutab veel kord pideva parlamentaarse järelevalve tähtsust eelarve täitmist puudutavate otsuste üle, mis on aastaeelarve koostamise alus; on veendunud, et Euroopa Parlamendi otsene kontroll võib ainult aidata parandada kulutuste kvaliteeti, teostada usaldusväärse finantsjuhtimise otsesemat kontrolli ja lõpptulemusena keskendada finantstoetus uuesti poliitilistele prioriteetidele; on veendunud, et see eesmärk on saavutatav ainult kahe eelarvekomisjoni ja erikomisjonide igakülgse kaasamisega;

6.   on otsustanud jätta rubriigi 5 (halduskulud) ülemmäära alla 76 269 100 euro suuruse varu, piirates seeläbi üldist vahendite suurenemist 5,8 %ni; rõhutab, et see hõlmab institutsioonide eelarvetes nõukogu tehtud kärbetest teatud osa taastamist, kuid ainult juhtudel, mille puhul on konkreetsed vajadused põhjendatud;

I jagu – Euroopa Parlament

7.   rõhutab, et Euroopa Parlamendi eelarvesuunistes ning 10. aprilli 2008. aasta ja 20. mai 2008. aasta eelarvestuste resolutsioonides sätestatud Euroopa Parlamendi poliitilistest prioriteetidest tulenevalt järgivad 2009. aasta eelarve osas tehtud ettepanekud range eelarvedistsipliini põhimõtet, kaitstes samas seatud poliitilisi prioriteete; on seisukohal, et tulemus on täielikus kooskõlas nende eesmärkidega ja vastab samuti eelkõige konkreetsetele 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistega seotud nõudmistele ning uue liikmete põhimääruse ja koosseisude vahetumisega seotud väljakutsetele;

8.   tervitab igati paranenud koostööd juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel, mis pani kindla aluse ettevalmistustööle, mis viib eelarve esimese lugemiseni, samuti suuniste ja eelarvestuse etappides; rõhutab mõlema osapoole valmisolekut veelgi jätkata ja edendada katseprotsessi, et lahendada erimeelsused varases staadiumis, samas säilitades iga organi õigused;

9.   on siiski arvamusel, et mõned praktilised raskused tuleb ületada, et lihtsustada koostööd veelgi, eriti tuleb parandada vajaliku informatsiooni ning raportite kättesaadavaks tegemist piisava ajavaruga enne esimest lugemist;

10.   tunnistab, et pärast eelarvestuse vastuvõtmist on toimunud olulised arengud, millel on selged mõjud eelarvele, ja et seetõttu on praegu vaja teha teatud kohandamisi; rõhutab sellega seoses eelkõige Lissaboni lepingu jõustumise peatamisest, ettevalmistustest uue assistente käsitleva korra rakendamiseks, parlamendiliikmete põhimääruse jaoks ajakohastatud prognoosidest ja samuti energiahindade tõusust tingitud eelarvemuudatusi;

11.   rõhutab märkimisväärseid saavutusi, mille eesmärk on abistada parlamendiliikmeid nende volituste, eelkõige õigusloomealaste kohustuste täitmisel; rõhutab parlamendiliikmete tööülesannete täitmist edendava raamatukogu uue teabeteenistuse loomist ja sellele antud positiivset hinnangut; rõhutab, et on oluline, et parlamendiliikmetel on võimalik saada ajakohast, objektiivset ja faktilist teavet nende tööülesannete täitmiseks olulistel teemadel; palub administratsioonil veelgi parandada Euroopa Parlamendi liikmete järelepärimistele vastuste esitamist, avaldada raamatukogu veebisaidil kõik teabenõuded ja mitte ainult lühikokkuvõtted ning laiendada antava teabe keelevalikut; soovib saada teavet esimese hindamise kaudu 2010. aasta alguses;

12.   rõhutab, et Euroopa Parlamendi eelarve üldine tase ulatub 19,6 7%ni mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 (haldusassigneeringud) lubatud kuludest, s.t et see on jäänud alla omakehtestatud 20 % piiri; tervitab asjaolu, et see tähendab täiendavat 0,9 miljoni euro suurust kokkuhoidu võrreldes 2008. aasta maikuuga; rõhutab, et see on seotud mitmete teguritega, nagu sai eelnevalt mainitud;

13.   võtab teadmiseks juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel 30. septembril 2008. aastal toimunud lepituskoosoleku, kus arutati suuri eelarvelisi erimeelsusi, mis ka suures osas lahendati; märgib siiski teatud olulisi küsimusi, kus ei saavutatud kokkulepet ning mis jäeti Euroopa Parlamendi otsustada;

14.   rõhutab selle koosoleku positiivseid tulemusi ja konstruktiivset vaimu; võib oma eelmistele resolutsioonidele ja eelarvestuse ning kirjaliku muutmisettepaneku täiendavale analüüsimisele tuginedes kiita juhatuse esitatud muudatused ametikohtade loetelus suures osas heaks; ei saa siiski täiel määral heaks kiita kõiki ettepanekuid;

15.   tunnistab, et on tehtud ja tehakse suuri jõupingutusi ressursside ümberpaigutamise osas, et piirata personali ja sellega seotud kulude suurenemist;

16.   kiidab heaks sekretariaadi ametikohtade loetelu muudatused, mis sisaldusid esitatud eelarve muudatusettepanekutes ning hõlmasid 88 ametikohta ja 1 283 kõrgemale ametikohale üleviimist; hoiab vastavalt ülaltoodule hiljemalt 2009. aasta juuni lõpuni reservis assigneeringuid, mis on seotud piiratud arvu ametikohtadega, mis vajavad täiendavat analüüsi ning selgitust seoses ressursside kasutamise, vajaduse ja optimaalse jaotamisega;

17.   toetades igati külastajate keskuse tegevuse kiiret alustamist, rõhutab lepituskoosoleku tulemuste põhjal, et rahuldava ja kulusäästliku lahenduse leidmiseks on veel vaja teha tööd; märgib, et kaks delegatsiooni ei suutnud jõuda selles küsimuses täieliku kokkuleppeni ja otsustas seetõttu kiita taotlused selles etapis osaliselt heaks, olles samas igati valmis selle küsimuse juurde võimalikult kiiresti ja pärast vajaliku teabe saamist tagasi pöörduma;

18.   tunnistab fraktsioonide vajadust personali järele, et tegeleda üha suurenevate ülesannetega ning seetõttu nõustub täiendava 53 ametikoha loomisega; on seisukohal, et eelnevalt on vaja arutada, kuidas fraktsioonide personalisoove ja sellega seotud assigneeringuid saaks paremini integreerida eelarvemenetlusse ning see on vägagi tervitatav oluliste soovide õigeaegsemaks hindamiseks;

19.   juhib tähelepanu sellele, et ta on otsustanud ergutada liikmesriikides teavitamistegevust Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimiste strateegia ja tegevuskava raames; tervitab samuti noorte senisest suuremat kaasamist kampaaniaprotsessi eesmärgiga teavitada ELi kodanikke Euroopa Parlamendi rollist;

20.   rõhutab, et eelarvesätted parlamendiliikmete assistente käsitleva uue korra sisseviimise hõlbustamiseks on nüüd jõustunud, ja tervitab igati praegu tehtavat tööd enne aasta lõppu selles küsimuses lõpliku otsuseni jõudmiseks;

21.   tervitab ettepanekut parandada teadmushaldussüsteemi kaudu teabe levitamist ning hallata erinevaid teabeallikaid administratiivsel ja poliitilisel tasandil; palub administratsioonil esitada kaheetapilise lähenemisviisi esimese etapi tulemused 2009. aasta märtsi lõpuks;

22.   kuna tegemist on väga suurte summadega, arvab, et eelarvepädevad institutsioonid peavad kaaluma finantspiiranguid ja hoonete ostmisest, hooldamisest, remontimisest ja uuendamisest eesseisval aastal tulenevaid kasvavaid kulusid, eelkõige võttes arvesse asjaolu, et parlamendiliikmete põhimäärus jõustub 2009. aastal; palub juhatusel esitada 2009. aasta septembriks enne eelarve esimest lugemist strateegiline kava; sellega seoses ei saa nõustuda hoonete reservi suurendamisega ning otsustab hoida seda 20 miljoni euro tasemel;

23.   tuletab meelde, et keskmise pikkusega kuni pikaajalist perioodi hõlmav selgem nägemus hoonete osas, mis sisaldab ka kavandamismeetmeid, oleks kulude kontrollimise seisukohalt tõenäoliselt kasulik; kutsub juhatust üles tegema selles osas jätkuvalt jõupingutusi; palub lõplikku aruannet asbesti küsimusega, samuti Strasbourgis vajalike katuseparandustöödega seotud administratiiv-, finants- ja õiguslike mõjude kohta;

24.   kinnitab, et täiskogu otsustas, et alates parlamendiliikmete põhimääruse jõustumisest ei tohiks enam olla võimalik omandada uusi õigusi vabatahtliku pensioniskeemi raames; juhib tähelepanu asjaolule, et juhatuse rakendusotsustega on lubatud uute õiguste omandamine ainult fondi osanikuks olevatele tagasivalitud liikmetele, kelle suhtes kohaldatakse üleminekukorda ja kellel ei ole õigust oma volitustega seotud riiklikule ega Euroopa pensionile; usub seetõttu, et vaevalt on veel mõni parlamendiliige, kes võib uusi õigusi omandada; ootab administratsiooni ajakohastatud arvestust assigneeringute kohta, mida vajatakse alates parlamendiliikmete põhimääruse jõustumisest;

25.   ootab Euroopa Parlamendi poolt tekitatava süsinikuheitmetega seotud keskkonnamõju uuringu tulemusi, mis peaks sisaldama ka süsinikdioksiidiheitmete kompenseerimise küsimust, nagu Euroopa Parlament taotles; on otsustanud kohandada sellest tulevasest võimalikust kompenseerimise kavast mõjutatud eelarveridade liigendust; kordab siiski, et tuleb tugevdada pingutusi reisimise vähendamiseks, kui see on võimalik;

26.   väljendab soovi, et liikuvuse juhtimise keskus, mis näitaks üksikasjalikult ära ühistranspordi ühendused Euroopa Parlamendiga, oleks alates Euroopa Parlamendi uue ametiaja algusest kasutatav kõikides Euroopa Parlamendi hoonetes ja intranetis, mis ergutaks ühistranspordi kasutamist alternatiivina auto kasutamisele;

27.   võtab teadmiseks ettepaneku asutada professor Bronislaw Geremeki auks Euroopa Parlamendi professuur ning nõukogu, mille üks eesmärk võiks olla iga-aastase auhinna andmine; kutsub juhatust üles uurima koostöös komisjoniga seda ettepanekut ja selle ettepaneku teostatavust, et eraldada vajalikud vahendid;

28.   võtab teadmiseks rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, õiguskomisjoni ja petitsioonikomisjoni esitatud arvamused ning tunnustab kõrgetasemelist kokkulepet; rõhutab, et peamiselt võeti tõstatunud küsimusi arvesse eelarve muudatusettepanekute kaudu ja hääletusega;

IV jagu ‐ Euroopa Kohus

29.   tunnistab Euroopa Kohtu uue kiirmenetluse olulisust, mille puhul riikide kohtutel on õigus saada vastus võrreldes varasemaga palju lühema aja jooksul; kiidab seepärast heaks eelarve projekti kõnealuse 39 uue ametikoha loomise osas;

30.   märgib, et eelarve oluline vahendite suurenemine on peamiselt tingitud kohtu uute hoonete ehitamisest, mis oli kokku lepitud juba varem ja millel on suur mõju eelarvele ka järgnevatel aastatel; kutsub kohust üles esitama ajakohastatud aruannet tehtavate tööde ning nende mõju kohta kuludele kuni 2013. aastani;

31.   on seisukohal, et Euroopa Kohtu tavapärase tegevuseelarve väljatöötamine, mis praegu saavutas 2,5 % kõrgema taseme, on julgustavam ning et üldiselt on kohus teinud selgeid jõupingutusi 2009. aasta eelarves kulude kasvu piiramiseks;

32.   otsustab fikseerida vähendusmäära 3,5 %-l, mis on lähedal kohtu soovitule, ning taastab vastavad assigneeringud; märgib, et see peaks tagama Euroopa Kohtu täieliku toimimise, andes samas kokkuhoiu võrreldes algsete ettepanekutega;

V jagu ‐ Kontrollikoda

33.   tervitab kavandatud kontrollikoja kontrollisuutlikkuse suurendamist ning otsustab kindlustada 20 vastavat ametikohta kokkuleppel kontrollikoja ja nõukoguga;

34.   on seisukohal, et kontrollikoja hoone laienduse rahastamisel tuleb lähtuda võimalikult madalast kulude määrast maksumaksjatele; kinnitab seepärast veelkord oma otsust maksta selle eest pigem otse eelarve kaudu nelja aasta vältel, kui maskeerida oluliselt suuremaid kulusid, mis tuleneksid 25aastasest liisingust; otsustab seetõttu koondada võimalikult suure summa 2009. aasta eelarvesse, ning on selleks otstarbeks kiitnud heaks 55 miljoni euro suuruse summa;

35.   otsustab suurendada piiratud arvu selliste kuluartiklite mahtu, mis on seotud kontrollikoja aruannete levitamisega üldsusele, kontrollikoja tulemusauditiga, parema aruandlusega, personali lastehoiu asutustega, ning luua ametikohtade loetelus lisaks ülalmainitud audiitoritele kaks täiendatavat ametikohta;

VI jagu ‐ Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

36.   on võtnud arvesse eelarvekomisjoni mure seoses personali osas kasutatavate assigneeringutega, ning võttes arvesse esitatud argumente, nõustub kohandama üldist vähendusmäära 4,5 %ni;

37.   otsustab luua lisaks eelarveprojektis toodud kahele uuele AD5 ametikohale veel kaks AST ametikohta, mille nõukogu tagasi lükkas;

38.   otsustab kanda osa reisi- ja koosolekukuludest reservi, kuni eelarvekomisjon koostab selge plaani selle kohta, kuidas ta kavatseb neid kulusid kontrolli all hoida;

VII jagu ‐ Regioonide Komitee

39.   võtab teadmiseks asjaolu, et Regioonide Komitee vajab täiendavat "laienemisega seotud" personali ning nõustub nõukogu eelarveprojektis toodud uute ametikohtadega;

40.   lisaks sellele nõustub pärast Regioonide Komitee kuulamist kolme täiendava ametikohaga, millega suurendatakse selle tegevussuutlikkust teatud osakondades;

41.   otsustab pärast Regioonide Komitee argumentide ärakuulamist juurutada üldine 4,5 %line vähendusmäär; märgib, et see on väga sarnane Regioonide Komitee enda sooviga, andes samas võimaluse kokku hoida.

VIII jagu ‐ Euroopa Ombudsman

42.   nõustub nõukogu eelarveprojektiga kolme uue AD ametikoha loomise osas, et tugevdada ombudsmani suutlikkust üha suureneva arvu vastuvõetavate kaebustega tegelemisel; lisaks sellele nõustub pärast ombudsmani kuulamist kolme ajutise AST ametikoha loomisega;

IX jagu ‐ Euroopa Andmekaitseinspektor

43.   kiidab selle eelarve projekti jao heaks;

o
o   o

44.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jao muudatusettepanekutega nõukogule ja komisjonile ning samuti teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele.

(1) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42. (2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1 (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0115. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0208.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennujaamatasude kohta (8332/2/2008 – C6-0259/2008 – 2007/0013(COD))

P6_TA(2008)0517 A6-0375/2008

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (8332/2/2008 – C6-0259/2008)(1);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2006)0820) suhtes;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0375/2008),

1.   kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 23. oktoobril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/…/EÜ lennujaamatasude kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/12/EÜ) lõplikule kujule.)

(1) ELT C 254 E, 7.10.2008, lk 18. (2) Vastuvõetud tekstid, 15.1.2008, P6_TA(2008)0004.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta (8225/2008 – KOM(2008)0182 – C6-0255/2008 – 2008/0073(AVC))

P6_TA(2008)0518 A6-0378/2008

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus (8225/2008-KOM(2008)0182);

–   võttes arvesse selle stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu eelnõu, mis sõlmitakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel (8226/2008);

–   võttes arvesse nõusolekutaotlust, mille nõukogu esitas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu viimase lausega ja artikliga 310 (C6–0255/2008);

–   võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artiklit 101;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A6-0378/2008),

1.   annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Bosnia ja Hertsegoviina valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon merepiraatluse kohta

P6_TA(2008)0519 B6-0537/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 20. mai 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta(1);

–   võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni tsiviilisikute igapäevase tapmise kohta Somaalias(2);

–   võttes arvesse üldasjade nõukogu 15. septembri 2008. aasta järeldusi (13028/2008);

–   võttes arvesse välissuhete nõukogu 26. mai 2008. aasta järeldusi (9868/2008);

–   võttes arvesse nõukogu 19. septembri 2008. aasta ühismeedet 2008/749/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist koordinatsioonimeedet ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1816(2008) toetuseks (EU NAVCO)(3) ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1838(2008);

–   võttes arvesse ÜRO meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise 1988. aasta konventsiooni;

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 15. mai 2008. aasta resolutsiooni 1814(2008) ja 2. juuni 2008. aasta resolutsiooni 1816(2008) olukorra kohta Somaalias;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et piraatlus avamerel kujutab üha suuremat ohtu inimeludele ja inimeste turvalisusele, eriti Somaalia ranniku ja Somaali poolsaare lähedastes vetes, samuti ligikaudu 3,5 miljonile abi vajavale inimesele mõeldud humanitaarabile;

B.   arvestades lisaks, et juba on tulnud kaebusi piraatluse suurenemise kohta muudes maailma piirkondades, näiteks Mosambiigi väinas, teatavates India lähedastes vetes või Kariibi merel;

C.   arvestades, et konflikti jätkumine ja poliitiline ebastabiilsus Somaalias on toonud kaasa piraatluse ja relvastatud röövide sagenemise;

D.   arvestades, et 2007. aastal sagenesid kuritegelikud rünnakud ühenduse kala-, kauba- ja reisilaevade vastu Aafrika ranniku lähedastes rahvusvahelistes vetes, kujutades ohtu meeskonnaliikmete eludele ja avaldades olulist negatiivset mõju rahvusvahelisele kaubandusele;

E.   arvestades, et seadusliku kaubandusega tegelevate laevade takistamatu liikumine avamerel on rahvusvahelise kaubanduse vältimatu eeltingimus;

F.   arvestades, et selline piraatlus on otsene oht meremeestele, kelle sissetulek sõltub nende ameti turvalisest ja seaduslikust praktiseerimisest merel;

G.   arvestades, et piraadid on ELi kalureid avamerel rünnanud ja piraatluse ohu tõttu on märkimisväärne arv ELi kalalaevu olnud sunnitud lahkuma Somaalia rannikust sadade kilomeetrite kaugusel asuvatest vetest või vähendama oma kalastustegevust kõnealuses piirkonnas;

H.   arvestades, et mitmed piraatluse ohvrid on olnud tavakodanikud, kes on olnud rahumeelselt lõbusõidulaevadel Somaali poolsaare lähedastes vetes;

I.   arvestades, et selline piraatlus tuleneb osaliselt Somaalias valitsevast vägivallast ja poliitilisest ebastabiilsusest kuid aitab sellele ka kaasa, omab mõju ülejäänud Somaali poolsaarele ning sellega kaasnevad tagajärjed Somaalia tsiviilelanikkonnale ähvarduste, arengu puudumise ja toiduabi ning muu humanitaarabi katkemise näol,

J.   arvestades, et 2007. aastal teatati 20 meeskonnaliikme mõrvast, 153 vigastamisest või ründamisest ja 194 röövimisest;

K.   arvestades, et selle nähtuse süvenemise peatamiseks töötab ÜRO Julgeolekunõukogu hetkel välja uut resolutsiooni, mille eesmärk on mobiliseerida rahvusvaheline ühendus olemasolevate repressiooni- ja ennetusvahendite paremaks kasutamiseks mereõiguse ja Julgeolekunõukogu resolutsioonide raames;

1.   kutsub Somaalia föderaalset üleminekuvalitsust koostöös ÜRO ja Aafrika Liiduga käsitlema Somaalia rannikult humanitaarabi kandvate aluste vastu toimepandavat piraatlust ja relvastatud rööve kuritegudena, mille vastu tuleb võidelda selliste tegude toimepanijate vahistamisega vastavalt kehtivale rahvusvahelisele õigusele;

2.   võtab teadmiseks ühismeetme 2008/749/ÜVJP, millega luuakse sõjaline koordinatsioonimeede (nimetusega "EU NAVCO") ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1816(2008) toetuseks;

3.   nõuab, et ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujaliikmesriigid uuendaksid resolutsioonis 1816 (2008) antud lubasid, nagu seda kavandati resolutsioonis 1838 (2008);

4.   kutsub komisjoni üles otsima võimalusi kaitsta India ookeani loodeosa rahvusvahelistes vetes tegutsevaid ELi lipu all sõitvaid ja teisi kalalaevu piraatide eest, näiteks koostöös India Ookeani Tuunikomisjoniga;

5.   avaldab kahetsust, et nõukogu ei konsulteerinud Euroopa Parlamendiga Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsiooni käivitamist käsitleva otsuse osas, ning nõuab tungivalt, et nõukogu esitaks Euroopa Parlamendile teavet nimetatud meetme ulatuse ja konkreetsete ülesannete kohta, mida ELi koordineerimisüksus Euroopa Ülemkogus Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika meremissiooni EU NAVCO toetuseks ette võtab;

6.   kutsub nõukogu üles tegema selget vahet Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulevase mandaadi ning liikmesriikide poolt operatsiooni "Kestev vabadus – Somaali poolsaar" raames teostatava piraatlusevastase tegevuse vahel, mis on suunatud võitlusele terrorismi vastu; nõuab selgeid suuniseid vahistatud piraatide kinnipidamise ja vastutuselevõtmise kohta; kutsub nõukogu üles vältima EU NAVCO igasugust sekkumist Somaalias käimasolevasse konflikti; nõuab tulemuslikku kooskõlastamist teiste kõnealuses piirkonnas asuvate sõjalaevadega, eelkõige USA ja Venemaa laevadega;

7.   nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon püüaks tagada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) piraatlust ja relvastatud rööve käsitlevate õiguslike dokumentide läbivaatamise ja ajakohastamise esimesel võimalusel, eesmärgiga võtta vastutusele ja mõista süüdi nende kuritegude toimepanijad;;

8.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles ergutama rannikuäärseid riike ja kõiki liikmesriike ratifitseerima meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokolli;

9.   kutsub seda veel mitte teinud liikmesriike üles võtma oma riiklikesse õigussüsteemidesse viivitamatult üle ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni asjakohased sätted, millega võimaldatakse selge kohtualluvuse loomist ja tagatakse seeläbi täielikult õiguskindel vastutuselevõtmine piraatide vahistamise või muude relvastatud mererünnakute korral;

10.   tervitab komisjoni kavatsust parandada mereseirega tegelevate Euroopa asutuste tegevuse kooskõlastamist, rõhutades eriti ebaseadusliku tegevuse (inim- ja narkokaubandus ning ebaseaduslik sisseränne) tõkestamist eeskätt rahvusvahelistes vetes; nõuab tungivalt, et nõukogu ei võrdsustaks terrorismiga seotud probleemi ebaseadusliku sisserände ning inim- ja narkokaubanduse küsimusega;

11.   tervitab komisjoni algatust edendada läbirääkimisi kolmandate riikidega mereruumi parema haldamise osas ja avaldab tugevat toetust suurenenud koostööle naaberriikidega mere kaitse osas väljaspool riikide territoriaalvete piire;

12.   mõistab kategooriliselt hukka relvade ja laskemoona müügi organiseeritud rühmadele, kes tegelevad piraatlusega; palub pädevatel rahvusvahelistel organisatsioonidel soovitada asjakohaseid meetmeid, et relvad ei jõuaks piraadirühmade kätte;

13.   kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile teavet kõigi võimalike otsuste kohta, mida komisjon võib langetada projektide rahastamise osas seoses kriitiliste mereteedega Somaali poolsaare, Bab al Mandabi väina ja Adeni lahe lähistel;

14.   kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas praktiliselt toetada IMO Sana'a / Dar es Salaami tegevuskava ja eelkõige piirkondliku mereteabekeskuse või sellega seotud süsteemi loomist;

15.   tervitab Euroopa Ülemkogus tehtud edusamme Euroopa Liidu mereoperatsiooni ettevalmistamisel piraatluse vastu, eesmärgiga tagada kaubalaevade julgeolek Adeni lahe laevakanalist läbisõidul;

16.   kahetseb, et nõukogu tegevus ei puuduta nimetatud piirkonna kalastusvööndeid ning nõuab, et võetaks viivitamata vastavad meetmed;

17.   palub komisjonil uue integreeritud merenduspoliitika raames esimesel võimalusel luua ühenduse vastastikuse koostöö ja koordineerimise süsteem, mis võimaldaks rahvusvahelistes vetes asuvatel mis tahes liikmesriigi lipu all sõitvatel sõjalaevadel kaitsta teiste liikmesriikide kala- ja kaubalaevu;

18.   tervitab seetõttu Euroopa Parlamendi poolt esimesel lugemisel vastu võetud 2009. aasta üldeelarvesse sisse viidavat muudatusettepanekut, mille eesmärk on luua uus eelarverida katseprojekti rahastamiseks, milles analüüsitaks rahvusvahelisest piraatlusest ohustatud piirkondi läbivate või seal tegutsevate ühenduse laevade kaitset käsitleva ühenduse tegevuskava rahastamise, haldamise ja kooskõlastamise võimalusi;

19.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid aktiivselt ÜRO ja IMO raames mitmete liikmesriikide toetatud algatust laiendada õhu- ja merejälituse õigust rannikuäärsete riikide territoriaalvetesse, eeldusel et asjaomased riigid sellega nõustuvad, ning arendada välja kooskõlastatud abistamise mehhanism kaitseks merepiraatluse juhtumite vastu; nõuab samuti, et komisjon ja liikmesriigid tegeleksid aktiivselt ÜRO Julgeolekunõukogu uue resolutsiooni vastuvõtmise tagamise nimel, kuna resolutsioon 1816 (2008) kaotab kehtivuse 2. detsembril 2008;

20.   soovib, et komisjon ja ÜRO ei jätaks samaaegselt konvoide julgestamise ja agressori jälitamise õigusega tähelepanuta poliitilist koostööd ning normeerimist piirkonna riikidega, et võimaldada neil paremini ennetada ja võidelda merekuritegevusega ning selle tekkepõhjustega;

21.   kutsub nõukogu ja liikmesriike üles selgitama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1816(2008) raames teostatava ELi mereväeoperatsiooni eesmärke, et suruda maha relvastatud röövid ja piraatlus Somaalia ranniku lähistel; võtab teadmiseks, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid 1816(2008) ja 1838(2008) koostati ÜRO põhikirja VII peatüki alusel, mis on ainus võimalus seadustada jõu kasutamist; rõhutab siiski, et mingil juhul ei tohiks piraatlust ega võitlust piraatluse vastu käsitleda sõjategevusena; nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu käsitleks piraatlust kehtiva rahvusvahelise õiguse kohaselt kuriteona;

22.   nõuab, et nõukogu võtaks kõik võimalikud meetmed sellisest tegevusest kasu lõikava organiseeritud kuritegevuse võrgustiku tuvastamiseks ja hävitamiseks;

23.   nõuab, et komisjon ja rahvusvaheline üldsus kasutaksid kõiki vajalikke humanitaar- ja finantsvahendeid, et aidata kaasa demokraatliku ja stabiilse korra loomisele Somaalias, et võidelda efektiivselt ning pikaajaliselt piraatlusega avamerel;

24.   kutsub nõukogu ja liikmesriike üles võtma vastu selgeid ja õiguskindlaid tegevuseeskirju nimetatud operatsioonidega tegeleva mereväe osas;

25.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0213. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0313. (3) ELT L 252, 20.9.2008, lk 39.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon komisjoni 2. juuni 2008 aasta määruse eelnõu kohta, millega muudetakse komisjoni määruse (EÜ) nr 809/2004 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ) prospekte ja reklaami käsitlevaid sätteid ja komisjoni 2. juuni 2008. aasta otsuse eelnõu kohta teatavate kolmanda riigi raamatupidamisstandardite ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kasutamise kohta konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel kolmandate riikide väärtpaberiemitentide poolt

P6_TA(2008)0520 B6-0544/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta(1) ja eelkõige selle artikli 7 lõiget 1;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele)(2), ja eelkõige selle artikli 23 lõiget 4;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta(3);

–   võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1569/2007, millega kehtestatakse kolmandate riikide väärtpaberiemitentide kohaldatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ alusel(4);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2008. aasta määruse eelnõu, millega muudetakse komisjoni määruse (EÜ) nr 809/2004 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ) prospekte ja reklaami käsitlevaid sätteid;

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2008. aasta otsuse eelnõu teatavate kolmanda riigi raamatupidamisstandardite ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kasutamise kohta konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel kolmandate riikide väärtpaberiemitentide poolt;

–   võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(5);

–   võttes arvesse oma 14. novembri 2007. aasta resolutsiooni komisjoni määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 raamatupidamisstandardite osas, mille kohaselt koostatakse prospektides sisalduv ajalooline teave, ja komisjoni otsuse eelnõu kohta rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardite kohaselt ette valmistatud teabe kasutamise kohta kolmandate riikide väärtpaberiemitentide poolt(6);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81,

Määruse eelnõu ja otsuse eelnõu kohta

1.   märgib edusamme, mida komisjon on teinud vastavusseviimise nõude kaotamiseks ELi emitentide suhtes kolmandates riikides; tunnistab, et on astutud samme Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja ELi poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) tunnustamiseks;

2.   on arvamusel, et kolmandate riikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted tuleks lugeda samaväärseks määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud IFRSiga, kui investoritel on võimalik teha samu otsuseid, olenemata sellest, kas neile esitatakse IFRSil või kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamismõtetel põhinev raamatupidamisaruanne ja kui auditeerimiskindlus ning üksuste tasandil toimuv täitmine on investorite seisukohast piisavalt usaldusväärne;

3.   on arvamusel, et reguleerijad peaksid säilitama IFRSi kohaldamise ja järjepideva rakendamise osas aktiivse dialoogi rahvusvaheliste kolleegidega ning tõhustama koostööd ja teabevahetust;

4.   märgib, et Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) poolt heaks kiidetud IFRS on reguleerivatele asutustele tugev alus raamatupidamisstandardite ülemaailmseks lähendamiseks; on arvamusel, et rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite ülemaailmne rakendamine võiks parandada raamatupidamisaruannete läbipaistvust ja võrreldavust, tuues nii äriühingutele kui investoritele olulist kasu;

5.   on veendunud, et raamatupidamisstandardite lähendamine on oluline ülesanne, kuid rõhutab, et peaeesmärk peab olema see, et igas õigussüsteemis võetakse IFRS vastu oma demokraatlikku ja õigusraamistikku arvestades;

6.   väljendab rahulolu määruse (EÜ) nr 1569/2007 üle, milles on sätestatud samaväärsuse määratlus ja kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism; rõhutab, et määruses (EÜ) nr 1569/2007 nõutakse, et komisjoni otsus peaks lubama ühenduse emitentidel asjaomases kolmandas riigis kasutada määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud IFRSi;

7.   märgib, et Ameerika Ühendriigid tunnustavad ainult IASB poolt välja antud IFRSil põhinevaid raamatupidamisaruandeid; tunnistab siiski, et Ameerika Ühendriigid lubavad lühikest üleminekuperioodi, mille jooksul aktsepteeritakse vastavusseviimise nõuet kohaldamata ka raamatupidamisaruandeid, mis on koostatud määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud IFRSi põhjal;

8.   toonitab, et teatud kolmandad riigid ei ole veel selgelt ja avalikult teatanud, millal hakatakse IFRSi rakendama nende oma riigi emitentide suhtes;

9.   on seisukohal, et komisjoni otsuse eelnõu ja komisjoni määruse eelnõu peavad vastama määruses (EÜ) nr 1569/2007 ja käesolevas resolutsioonis sätestatud tingimustele;

10.   on rahul teatavate kolmandate riikide hiljuti esitatud kavadega minna üle IFRSile; palub komisjonil jälgida, kuidas nimetatud kavade rakendamine edeneb, et samaväärsuse tunnustamise kaotamine saaks toimuda eelnevalt kindlaks määratud ülemineku kuupäevadel;

11.   märgib, et on tehtud ettepanekuid IASB juhtimise arendamiseks;

12.   võtab teadmiseks komisjoni 22. aprilli 2008. aasta aruande edusammude kohta vastavusseviimise nõuete kaotamisel ja kolmandate riikide raamatupidamisstandardite koostajate jõupingutuste kohta oma standardite lähendamisel IFRSile;

13.   teeb ettepaneku muuta komisjoni määruse eelnõu järgmiselt:

Komisjoni ettepanek   Parandusettepanek Parandusettepanek 1 Määruse eelnõu - muutmisakt Põhjendus 3 (3)  Et hinnata kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsust vastuvõetud IFRSiga, on komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1569/2007, millega kehtestatakse kolmandate riikide väärtpaberiemitentide kohaldatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ alusel, sätestatud samaväärsuse määratlus ja kehtestatud kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism. (3)  Et hinnata kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsust vastuvõetud IFRSiga, on komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1569/2007, millega kehtestatakse kolmandate riikide väärtpaberiemitentide kohaldatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ alusel, sätestatud samaväärsuse määratlus ja kehtestatud kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism. Määruses (EÜ) nr 1569/2007 nõutakse ka, et komisjoni otsus peab olema selline, et ühenduse emitentidel oleks asjassepuutuvas kolmandas riigis lubatud kasutada määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud IFRSi. Parandusettepanek 2 Määruse eelnõu - muutmisakt Põhjendus 6 (6)  Vastavalt märtsis ja mais 2008 antud nõuandes soovitas Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee lugeda Ameerika Ühendriikide ja Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid IFRSiga samaväärseks ja lubada neid ühenduses kasutada. Samuti soovitas Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee kiita Hiina, Kanada ja Lõuna-Korea üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega kooskõlas olevad raamatupidamisaruanded ühenduses heaks ajutiselt, mitte kauem kui 31. detsembrini 2011. (6)  Vastavalt märtsis, mais ja oktoobris 2008 antud nõuandes soovitas Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee lugeda Ameerika Ühendriikide ja Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted IFRSiga samaväärseks ja lubada neid ühenduses kasutada. Samuti soovitas Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee kiita Hiina, Kanada, Lõuna-Korea ja India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega kooskõlas olevad raamatupidamisaruanded ühenduses heaks ajutiselt, mitte kauem kui 31. detsembrini 2011. Parandusettepanek 3 Määruse eelnõu - muutmisakt Põhjendus 7 (7)  2006. aastal sõlmisid Ameerika Ühendriikide raamatupidamisstandardite nõukogu ja IASB vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kinnitati ühist eesmärki lähendada Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid ja IFRSi ning visandati töökava selle eesmärgi saavutamiseks. Tänu kõnealusele töökavale on kaotatud mitmed suured erinevused Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja IFRSi vahel. Samuti kaotati pärast komisjoni ja USA Väärtpaberi- ja Valuutakomisjon vahelisi läbirääkimisi vastavusseviimise nõue ühenduse emitentide suhtes, kes koostavad oma raamatupidamisaruanded kooskõlas IFRSiga. Seega on asjakohane lugeda Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid samaväärseks vastuvõetud IFRSiga alates 1. jaanuarist 2009. (7)  2006. aastal sõlmisid Ameerika Ühendriikide raamatupidamisstandardite nõukogu ja IASB vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kinnitati ühist eesmärki lähendada Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid ja IFRSi ning visandati töökava selle eesmärgi saavutamiseks. Tänu kõnealusele töökavale on kaotatud mitmed suured erinevused Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja IFRSi vahel. Samuti kaotati pärast komisjoni ja USA Väärtpaberi- ja Valuutakomisjon vahelisi läbirääkimisi vastavusseviimise nõue ühenduse emitentide suhtes, kes koostavad oma raamatupidamisaruanded kooskõlas IASB poolt välja antud IFRSiga. Seega on asjakohane lugeda Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted samaväärseks vastuvõetud IFRSiga alates 1. jaanuarist 2009. Parandusettepanek 4 Määruse eelnõu - muutmisakt Põhjendus 12 a (uus) (12 a)  India valitsus ja India Vannutatud Audiitorite Instituut võtsid 2007. aasta juulis avalikult kohustuse võtta IFRS kasutusele 31. detsembriks 2011 ning nad võtavad tulemuslikke meetmeid õigeaegse ja täieliku IFRSile ülemineku tagamiseks selleks kuupäevaks. Parandusettepanek 5 Määruse eelnõu - muutmisakt Artikkel 1 - punkt 1 Määrus (EÜ) nr 809/2004 artikkel 35 - lõige 5 A 5A. Kolmandate riikide emitentide suhtes ei kohaldata I lisa punktis 20.1, IV lisa punktis 13.1, VII lisa punktis 8,2, X lisa punktis 20.1 või XI lisa punktis 11.1 sätestatud nõuet korrigeerida eelnevate perioodide finantsteavet, mis sisaldub prospektis 1. jaanuaril 2012 või pärast seda algavatele majandusaastatele eelnevate majandusaastate kohta, ega VII lisa punktis 8.2a, IX lisa punktis 11.1 või X lisa punktis 20.1a sätestatud nõuet kirjeldada erinevusi määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ja teabe koostamisel kasutatud raamatupidamispõhimõtete vahel, tingimusel et eelnevate perioodide finantsteave on koostatud kooskõlas Hiina Rahvavabariigi, Kanada või Korea Vabariigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega.'; 5A. Kolmandate riikide emitentide suhtes ei kohaldata I lisa punktis 20.1, IV lisa punktis 13.1, VII lisa punktis 8,2, X lisa punktis 20.1 või XI lisa punktis 11.1 sätestatud nõuet korrigeerida eelnevate perioodide finantsteavet, mis sisaldub prospektis 1. jaanuaril 2012 või pärast seda algavatele majandusaastatele eelnevate majandusaastate kohta, ega VII lisa punktis 8.2a, IX lisa punktis 11.1 või X lisa punktis 20.1a sätestatud nõuet kirjeldada erinevusi määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite ja teabe koostamisel kasutatud raamatupidamispõhimõtete vahel, tingimusel et eelnevate perioodide finantsteave on koostatud kooskõlas Hiina Rahvavabariigi, Kanada, Korea Vabariigi või India Vabariigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega.'; Parandusettepanek 6 Määruse eelnõu - muutmisakt Artikkel 1 a (uus) Artikkel 1 a Komisjon jälgib ka edaspidi Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (CESR) tehnilise abiga kolmandate riikide tegevust IFRSi vastuvõtmisel ja jätkab lähenemisprotsessi käigus aktiivset dialoogi ametiasutustega. Komisjon esitab sellega seoses Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele 2009. aastal eduaruande. Parandusettepanek 7 Määruse eelnõu - muutmisakt Artikkel 1 b (uus) Artikkel 1 b Kolmandate riikide IFRSile ülemineku avalikult teatatud kuupäevad on nende kolmandate riikide jaoks samaväärsuse tunnustamise kaotamise kontrollkuupäevad.

14.   teeb ettepaneku muuta komisjoni otsuse eelnõu järgmiselt:

Komisjoni ettepanek   Parandusettepanek Parandusettepanek 8 Otsuse eelnõu Põhjendus 5 (5)  Et hinnata kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsust vastuvõetud IFRSiga, on komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1569/2007, millega kehtestatakse kolmandate riikide väärtpaberiemitentide kohaldatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ alusel, sätestatud samaväärsuse määratlus ja kehtestatud kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism. (5)  Et hinnata kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsust vastuvõetud IFRSiga, on komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1569/2007, millega kehtestatakse kolmandate riikide väärtpaberiemitentide kohaldatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ alusel, sätestatud samaväärsuse määratlus ja kehtestatud kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism. Määruses (EÜ) nr 1569/2007 nõutakse ka, et komisjoni otsus peab olema selline, et ühenduse emitentidel oleks asjassepuutuvas kolmandas riigis lubatud kasutada määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud IFRSi. Parandusettepanek 9 Otsuse eelnõu Põhjendus 7 (7)  Vastavalt märtsis ja mais 2008 antud nõuandes soovitas Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee lugeda Ameerika Ühendriikide ja Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid IFRSiga samaväärseks ja lubada neid ühenduses kasutada. Samuti soovitas Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee kiita Hiina, Kanada ja Lõuna-Korea üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega kooskõlas olevad raamatupidamisaruanded ühenduses heaks ajutiselt, mitte kauem kui 31. detsembrini 2011. (7)  Vastavalt märtsis, mais ja oktoobris 2008 antud nõuandes soovitas Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee lugeda Ameerika Ühendriikide ja Jaapani üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted IFRSiga samaväärseks ja lubada neid ühenduses kasutada. Samuti soovitas Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee kiita Hiina, Kanada, Lõuna-Korea ja India üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega kooskõlas olevad raamatupidamisaruanded ühenduses heaks ajutiselt, mitte kauem kui 31. detsembrini 2011. Parandusettepanek 10 Otsuse eelnõu Põhjendus 8 (8)  2006. aastal sõlmisid Ameerika Ühendriikide raamatupidamisstandardite nõukogu ja IASB vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kinnitati ühist eesmärki lähendada Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid ja IFRSi ning visandati töökava selle eesmärgi saavutamiseks. Tänu kõnealusele töökavale on kaotatud mitmed suured erinevused Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja IFRSi vahel. Samuti kaotati pärast komisjoni ja USA Väärtpaberi- ja Valuutakomisjon vahelisi läbirääkimisi vastavusseviimise nõue ühenduse emitentide suhtes, kes koostavad oma raamatupidamisaruanded kooskõlas IFRSiga. Seega on asjakohane lugeda Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid samaväärseks vastuvõetud IFRSiga alates 1. jaanuarist 2009. (8)  2006. aastal sõlmisid Ameerika Ühendriikide raamatupidamisstandardite nõukogu ja IASB vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kinnitati ühist eesmärki lähendada Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid ja IFRSi ning visandati töökava selle eesmärgi saavutamiseks. Tänu kõnealusele töökavale on kaotatud mitmed suured erinevused Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja IFRSi vahel. Samuti kaotati pärast komisjoni ja USA Väärtpaberi- ja Valuutakomisjon vahelisi läbirääkimisi vastavusseviimise nõue ühenduse emitentide suhtes, kes koostavad oma raamatupidamisaruanded kooskõlas IASB poolt välja antud IFRSiga. Seega on asjakohane lugeda Ameerika Ühendriikide üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted samaväärseks vastuvõetud IFRSiga alates 1. jaanuarist 2009. Parandusettepanek 11 Otsuse eelnõu Põhjendus 13 a (uus) (13a)  India valitsus ja India Vannutatud Audiitorite Instituut võtsid 2007. aasta juulis avalikult kohustuse võtta IFRS kasutusele 31. detsembriks 2011 ning nad võtavad tulemuslikke meetmeid õigeaegse ja täieliku IFRSile ülemineku tagamiseks selleks kuupäevaks. Parandusettepanek 12 Otsuse eelnõu Artikkel 1 – lõige 1 - sissejuhatav osa Alates 1. jaanuarist 2009 lubatakse kolmandate riikide emitentidel koostada oma konsolideeritud majandusaasta aruanne ja konsolideeritud poolaasta vahearuanne lisaks määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud IFRSile kooskõlas järgmiste raamatupidamisstandarditega: Alates 1. jaanuarist 2009 käsitatakse konsolideeritud majandusaasta aruande ja konsolideeritud poolaasta vahearuande koostamisel lisaks määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud IFRSile järgmisi raamatupidamisstandardeid samaväärsena määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud IFRSiga: Parandusettepanek 13 Otsuse eelnõu Artikkel 1 - lõige 2 2.  Enne majandusaastaid, mis algavad 1. jaanuaril 2012 või hiljem, võib kolmanda riigi emitent koostada oma konsolideeritud majandusaasta aruande ja konsolideeritud poolaasta vahearuande kooskõlas Hiina Rahvavabariigi, Kanada või Korea Vabariigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. 2.  Enne majandusaastaid, mis algavad 1. jaanuaril 2012 või hiljem, võib kolmanda riigi emitent koostada oma konsolideeritud majandusaasta aruande ja konsolideeritud poolaasta vahearuande kooskõlas Hiina Rahvavabariigi, Kanada, Korea Vabariigi või India Vabariigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. Parandusettepanek 14 Otsuse eelnõu Artikkel 1 a (uus) Artikkel 1 a Komisjon jälgib ka edaspidi Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (CESR) tehnilise abiga kolmandate riikide tegevust IFRSi vastuvõtmisel ja jätkab lähenemisprotsessi käigus aktiivset dialoogi ametiasutustega. Komisjon esitab sellega seoses Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele 2009. aastal eduaruande. Parandusettepanek 15 Otsuse eelnõu Artikkel 1 b (uus) Artikkel 1 b Kolmandate riikide IFRSile ülemineku avalikult teatatud kuupäevad on nende kolmandate riikide jaoks samaväärsuse tunnustamise kaotamise kontrollkuupäevad.

15.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64. (2) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38. (3) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1. (4) ELT L 340, 22.12.2007, lk 66. (5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0527.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon lennundusjulgestuse vahendite ja kehaskannerite mõju kohta inimõigustele, privaatsusele, inimväärikusele ja andmekaitsele

P6_TA(2008)0521 B6-0562/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, Euroopa Liidu lepingu artiklit 6, EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et komisjon esitas komisjoni määruse eelnõu, millega täiendatakse tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid, lisades ELi lennujaamades reisijate kontrollimise lubatud meetodite hulka nn kehaskannerid, s.t seadmed, millega tehakse inimestest skaneeritud kujutis justkui nad oleksid alasti, mis võrdub virtuaalse alastiolekus läbiotsimisega;

B.   arvestades, et kehaskannerid võivad olla üheks tehniliseks lahenduseks turvalisuse kõrge taseme säilitamiseks Euroopa lennujaamades;

C.   arvestades, et kehaskannerite kasutamise puhul on oluline Euroopa raamistiku olemasolu, millega tagataks Euroopa reisijate õigused ja välditaks seda, et iga lennujaam kohaldab erinevaid eeskirju;

D.   arvestades, et see kaugeltki mitte ainult tehniline meetme eelnõu mõjutab tõsiselt õigust privaatsusele, andmekaitsele ja inimväärikusele ning seetõttu peavad sellega kaasnema tugevad ja asjakohased kaitsemeetmed;

E.   arvestades, et komisjon ei lisanud kõnealusele meetme eelnõule põhiõigustele avaldatava mõju hindamist, nagu on ette nähtud komisjoni 27. aprilli 2005. aasta teatises põhiõiguste harta järgimise kohta komisjoni õigusaktide ettepanekutes (KOM(2005)0172); arvestades, et komisjon ei konsulteerinud ei Euroopa andmekaitseinspektoriga, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta(2) artikli 28 lõige 2 ette näeb, ega artikli 29 kohaselt loodud andmekaitse töörühma või Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga; arvestades, et ei ole ka läbi viidud ühtegi uuringut selliste seadmete võimalike mõjude kohta reisijate tervisele;

F.   arvestades, et eespool nimetatud põhjused annavad alust kahelda seoses kõnealuse meetme õigustatuse, selle proportsionaalsuse ja vajalikkusega demokraatlikus ühiskonnas;

G.   arvestades, et reisijate kontrollimise meetodeid puudutavale meetme eelnõule, mida käsitletakse kontrolliga regulatiivmenetluse (komiteemenetluse) kohaselt, järgnevad rakendusmeetmed kontrollinõuete ja korra kohta, mis otsustatakse menetluste kaudu, milles Euroopa Parlament ei oma peaaegu mingeid volitusi;

H.   arvestades, et äärmiselt tundliku, kodanike põhiõigusi mõjutava teema puhul, ei ole edendatud reisijaid, sidusrühmi ja institutsioone hõlmavat laiaulatuslikku, läbipaistvat ja avatud arutelu ELi või riiklikul tasandil,;

I.   arvestades, et lennundussektoris tuleb tagada tõhus turvalisus;

J.   arvestades, et komisjoni otsus vedelikke puudutava keelu järkjärgulise lõpetamise kohta hiljemalt 2010. aasta aprilliks on positiivne samm edasi,

1.   on seisukohal, et otsuse tegemiseks ei ole veel vajalikud tingimused täidetud, kuna oluline teave ikka puudub, ning palub komisjonil enne kolme kuulise tähtaja möödumist:

2.   on veendunud, et kõnealune kavandatav meede ei tohi ületada alusakti järgseid rakendusvolitusi, kuna neid meetmeid ei saa käsitleda pelgalt lennundusjulgestusega seotud tehnilise vahendina, kuna need avaldavad tõsist mõju kodanike põhivabadustele;

3.   on sellega seoses arvamusel, et kõikide lennundusjulgestuse vahendite, sealhulgas kehaskannerite kasutamise puhul, tuleb austada proportsionaalsuse põhimõtet, mis on demokraatlikus ühiskonnas õigustatud ja vajalik, ning palub seetõttu Euroopa andmekaitseinspektoril, artikli 29 kohaselt loodud andmekaitse töörühmal ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil esitada viivitamatult arvamus kehaskannerite kohta hiljemalt 2008. aasta novembri alguseks;

4.   jätab endale õiguse kontrollida koos ELi õigusteenistustega selliste meetmete vastavust inimõigustele ja põhivabadustele ning võtta vajalikud järelmeetmed;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 97, 9.4.2008, lk 72. (2) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel

P6_TA(2008)0522 B6-0541/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu Thessaloniki kohtumise (19.–20. juunini 2003) eesistuja järeldusi ning nende lisa pealkirjaga "Thessaloniki tegevuskava Lääne-Balkani riikide jaoks: Euroopaga lõimumine";

–   võttes arvesse 7. novembri 2005. aasta nõukogu otsust läbirääkimiste alustamise kohta Bosnia ja Hertsegoviinaga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu üle;

–   võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu parafeerimist 4. detsembril 2007 ning selle allkirjastamist 16. juunil 2008;

–   võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu projekti ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel (8226/2008);

–   võttes arvesse komisjoni poolt Bosniale ja Hertsegoviinale 5. juunil 2008 esitatud viisarežiimi liberaliseerimise tegevuskava;

–   võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel sõlmitud kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat vahelepingut ning selle lisasid ja protokolle ning lõppdokumendile lisatud ühisdeklaratsiooni ja ühenduse deklaratsiooni;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping on Bosnia ja Hertsegoviina ja Euroopa Liidu vahel esimene laiaulatuslik rahvusvaheline leping, millega luuakse poolte vahel lepingulised suhted soodustamaks Bosnia ja Hertsegoviina saamist kõiki riigi funktsioone täitvaks riigiks, mille tulevik, nagu öeldud eespool nimetatud Euroopa Ülemkogu Thessaloniki kohtumisel, on Euroopa Liidus;

B.   arvestades, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu abil võib oluliselt edendada Bosnia ja Hertsegoviina majandust, kuna leping sisaldab sätteid, mis kohustavad riiki liberaliseerima oma turgu, tugevdades sellega ettevõtete konkurentsivõimet ning kaasates investeeringuid, ajakohastama oma õiguslikku raamistikku seda tõhusamaks ja läbipaistvamaks muutes ning ühtlustama järk-järgult Bosnia ja Hertsegoviina õigus- ja haldusnorme ühenduse õigustikuga;

C.   arvestades, et vahelepinguga, mis kehtib alates 1. juulist 2008, tühistatakse poolte vahel järk-järgult peamised kaubanduspiirangud, mis võib lühiajaliselt ELi toodete konkurentsi ja tollimaksutulu vähenemise tõttu pingestada Bosnia ja Hertsegoviina majandust;

D.   arvestades, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping sisaldab sätteid, mis käsitlevad institutsioonide tugevdamist, õigusriigi kindlustamist ning inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste austamist;

E.   arvestades, et lepinguga sätestatakse, et pooled peaksid tegema koostööd tundlikes valdkondades, nagu viisad, piirikontroll, varjupaigaõigus ja ränne, rahapesu, terrorismivastane võitlus ning organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;

F.   arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina politseistruktuuride reformi kokkuleppekohast elluviimist tuleks käsitleda osana riigi jõupingutustest parandada oma suutlikkust eespool nimetatud küsimuste lahendamisel;

G.   arvestades, et lepingu eesmärgiks on ka üld- ja kutsehariduse ning täiendkoolituse taseme parandamine Bosnia ja Hertsegoviinas ning noorsoopoliitika ja noorsootöö, sealhulgas mitteametliku hariduse edendamine;

H.   arvestades, et suuremaid jõupingutusi on vaja etniliste eraldusjoonte ületamiseks ja lepituse leidmiseks poolte vahel; arvestades, et mõlemas eraldi föderaalosas tuleb jõupingutusi teha, et ühiste haridusprogrammide ja riigis hiljuti aset leidnud traagiliste sündmuste ühise mõtestamise teel noori liita;

I.   arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina on endiselt mitmes mõttes etnilise kuuluvuse alusel jagatud riik, mis pärsib kõigi riigi funktsioonide täitmist ja demokraatia arengut;

J.   arvestades, et Euroopa Liidu liikmeks saamise väljavaade on Bosnial ja Hertsegoviinal ühe riigina, aga mitte selle föderatiivosadel, mis ei ole suveräänsed; arvestades, et seetõttu on riigi osade huvides tagada Bosnia ja Hertsegoviina täielik toimimine riigina, mis suudab täita kõik liiduga ühinemise nõuded ja kohustused;

K.   arvestades, et peaaegu 125 072 inimest on ametlikult registreeritud riigi sees ümberasustatud isikutena, kellest Bosnia ja Hertsegoviina valitsuse andmetel 8000 elavad senini kollektiivsetes laagrites, kuna nende päritolupiirkonnas ei ole piisaval hulgal eluasemeid, sobivat infrastruktuuri ega töökohti;

L.   arvestades tublit tööd, mida kohapeal on teinud valitsusvälised organisatsioonid, püüdes muuta riigi sees ümberasustatud isikute ja põgenike elutingimusi inimlikumaks;

M.   arvestades, et lisaks on isikuid, kes vajavad abi oma sõjaeelsesse elukohta tagasipöördumisel, ametlikult registreeritud 45 000;

N.   arvestades, et sõjakuritegude väljaselgitamisel tuleks tegutseda ühesuguse otsustavuse, sarnaste vahendite ja sama tõhusalt nii riigi kui kohalikul tasandil,

1.   tervitab selle olulise lepingu allkirjastamist ning nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid selle kiiresti ratifitseeriksid; on veendunud, et kõnealune leping suurendab Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa-väljavaateid ning pakub riigile ainulaadse võimaluse saavutada rahu, stabiilsus ja heaolu;

2.   meenutab poliitilistele liidritele, et just neil tuleb juhust kasutada ja näidata üles piisavat tarkust ja meelekindlust, jätkates ühiselt reforme kõikidel tasanditel (keskvalitsuse, föderaalosade ja kohalikul tasandil), et riiki moderniseerida ja muuta selle toimimist tõhusamaks ja vastavamaks ELi standarditele, muu hulgas üleliigsete õiguslike ja halduslike tõkete kõrvaldamise ja haldusstruktuuride õgvendamise teel; usub, et föderatsiooni ametivõimud peaksid viivitamata kaaluma konkreetsete meetmete võtmist selles suunas;

3.   tuletab sellega seoses meelde kohustusi, mida Bosnia ja Hertsegoviina on võtnud kooskõlas stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepinguga ja vahelepinguga, muu hulgas:

4.   on seisukohal, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu abil on võimalik Bosnia ja Hertsegoviina majandust elavdada, kuna lepingu sätted lubavad riigil liberaliseerida turgu, suurendades ettevõtete konkurentsivõimet, ja kaasata investeeringuid ning moderniseerida õigusraamistikku, muutes seda tõhusamaks ja läbipaistvamaks; julgustab Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime astuma vajalikke samme, et suurendada välismaiste otseinvesteeringute taset riigis;

5.   usub, et eespool nimetatud meetmed tähendavad, et Bosnia ja Hertsegoviina haldussuutlikkust tuleb tugevdada kõikidel tasanditel, kaasa arvatud riigi tasandil, kuna riik vastutab kontrollimise ja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamise eest, olenemata sellest, missugused asutused vastutavad stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu rakendamise eest;

6.   meenutab, et mõlemad föderaalosad peavad tegema edusamme erastamisel, kuid rõhutab, et see peab toimuma läbipaistvates tingimustes ja sobivas regulatiivses ja õigusraamistikus, ning erastamise tulu tuleb investeerida, et edendada riigis kestvat majanduskasvu;

7.   palub Bosnia ja Hertsegoviina parlamendil tihedas koostöös föderaalosade parlamentidega kontrollida stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu rakendamist ning hõlbustada stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepinguga seotud õigusaktide vastuvõtmist ja partnerlust Euroopaga;

8.   on veendunud, et sätted, millega reguleeritakse koostööd viisade, piirihalduse, rände, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse valdkonnas, pakuvad Bosnias ja Hertsegoviinas tõhusat stiimulit hiljuti läbi viidud politseireformi edasiarendamiseks, edendades edasist koostööd erinevate politseistruktuuride vahel ning jõudes menetluste ja tavade suurema ühtlustamiseni; palub ELi politseimissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas seda protsessi hõlbustada;

9.   tervitab asjaolu, et leping on kooskõlas ka mittediskrimineeriva juurdepääsu põhimõttega Bosnia ja Hertsegoviina haridus- ja kutseõppesüsteemile, sõltumata soost, etnilisest päritolust ja usutunnistusest; usub, et tuleb teha suuri jõupingutusi, et kaotada riigis praegu toimivad eraldavad struktuurid; on seisukohal, et lepitusprotsessi peamisi tegureid on haridus ning õlg õla kõrval elamise kogemus alates kõige nooremast east;

10.   on seisukohal, et EL peaks edendama akadeemilist ja teaduskoostööd, sealhulgas töötajate vahetust, Bosnia ja Hertsegoviina ja piirkonna teiste riikide vahel ning nende ja ELi liikmesriikide vahel; tuletab sellega seoses meelde, et ELi programmid võivad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidata, ning juhib tähelepanu tungivale vajadusele luua riiklik amet, mis tegeleks selliste programmide rakendamisega, kuna need on nüüd avatud ka Lääne-Balkani riikidele;

11.   nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina haridusasutused rajaksid lõpuks nõutava riikliku ametiasutuse, et lubada Bosnia ja Hertsegoviina kodanikel osaleda ühenduse vahetusprogrammides, mis Euroopa Parlamendi nõudmisel on avatud Lääne-Balkani riikidele; on seisukohal, et peale vahetusüliõpilaste ja teadlaste liikuvuse peaks asjaomased ühenduse programmid edendama ka föderaalosade vahelist koostööd haridusasutuste vahel;

(1) Nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon holodomori ehk Ukrainas 1932.–1933. aastal kunstlikult tekitatud näljahäda mälestamise kohta

P6_TA(2008)0523 RC-B6-0571/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut;

–   võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;

–   võttes arvesse ÜRO genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni;

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 58. istungjärgul holodomori 70. aastapäeva puhul esitatud ühisavaldust, mida toetas 63 riiki, nende seas ka kõik (tookordsed) 25 ELi liikmesriiki;

–   võttes arvesse Ukrainas 28. novembril 2006. aastal vastuvõetud seadust "Holodomor Ukrainas 1932.–1933. a";

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 21. novembri 2007. aasta avaldust, millega juhatati sisse holodomori näljahäda mälestamine seoses 75 aasta möödumisega selle algusest;

–   võttes arvesse ELi – Ukraina parlamentaarse koostöökomitee 27. veebruari 2008. aasta kümnenda kohtumise lõppavaldust ja soovitusi;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine on põhimõtted, millel EL rajaneb;

B.   arvestades, et ÜRO genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon tunnistab kuritegelikuks rea tegusid, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult rahvuslik, etniline, rassiline või usuline üksus: üksuse liikmete tapmine; üksuse liikmetele tõsiste kehaliste vigastuste või vaimsete hälvete tekitamine; üksusele tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumine, mis põhjustab üksuse täieliku või osalise hävimise; abinõude rakendamine üksusesisese sündimuse takistamiseks ning laste sunniviisiline ümberpaigutamine ühest üksusest teise;

C.   arvestades, et 1932.–1933. aasta näljahäda ehk holodomor, mis põhjustas miljonite ukrainlaste surma, oli Stalini režiimi poolt küüniliselt ja julmalt kavandatud selleks, et Ukraina maapiirkondade elanikkonna tahte vastaselt läbi suruda Nõukogude Liidu põllumajanduse kollektiviseerimise poliitika;

D.   arvestades, et Euroopa ajaloos toimunud inimsusevastaste kuritegude mälestamine peaks aitama tulevikus taolisi kuritegusid ennetada;

E.   arvestades, et Euroopa integratsioon on rajatud valmisolekule 20. sajandi traagilise ajaloo üle kokkuleppele jõuda ja äratundmisele, et selline leppimine keerulise ajalooga ei tähenda kollektiivset süütunnet, vaid moodustab tugeva aluse ühise Euroopa tuleviku rajamiseks ühiste väärtuste toel,

1.   esitab järgneva deklaratsiooni Ukraina rahvale ja eelkõige veel elavatele holodomorist pääsenutele ning ohvrite perekondadele ja sugulastele:

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Ukraina valitsusele ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretärile ning Euroopa Nõukogu peasekretärile.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani 2007. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta (2008/2158(INI))

P6_TA(2008)0524 A6-0358/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2007. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 195;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 43;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1);

–   võttes arvesse oma 6. septembri 2001. aasta resolutsiooni, millega muudetakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste artiklit 3(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ning ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud ja 1. aprillil 2006. aastal jõustunud koostöö raamkokkulepet;

–   võttes arvesse komisjoni 5. oktoobri 2005. aasta teatist volituste kohta võtta vastu ja edastada teatisi Euroopa Ombudsmanile ning ametnike volitamise kohta Euroopa Ombudsmanile tunnistuste andmiseks (SEK(2005)1227);

–   võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2006. aasta juulis Euroopa Parlamendi presidendile saadetud kirja eesmärgiga algatada ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste läbivaatamise menetlus;

–   võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta otsuse eelnõu(3) ja oma 18. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi otsuse vastuvõtmise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(4);

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 195 lõike 2 teist ja kolmandat lauset;

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A6-0358/2008),

A.   arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2007. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne esitati 10. märtsil 2008. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile, ning arvestades, et ombudsman Nikiforos Diamandouros tutvustas 19. mail 2008. aastal Strasbourgis aruannet petitsioonikomisjonile;

B.   arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mis kuulutati algselt välja 2000. aasta detsembris, kirjutati alla 12. detsembril 2007. aastal ning taaskinnitati parlamendi ja komisjoni presidentide ning nõukogu eesistuja poolt, ning arvestades, et kohustus järgida ratifitseerimisel olevas Lissaboni lepingus sisalduvat õiguslikult siduvat hartat kajastab üha kasvavat teadlikkust sellest, et kodanikud peavad olema läbipaistva, kättesaadava ja kontakteeruva Euroopa keskpunktis, mis on teadlik oma kodanike probleemidest;

C.   arvestades, et selle harta artikkel 41 sätestab, et "igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul";

D.   arvestades, et selle harta artikkel 43 sätestab, et "igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu tegevus õigusemõistjana";

E.   arvestades, et on oluline, et Euroopa institutsioonid ja organid kasutaksid täielikult vajalikke vahendeid, et täita oma kohustus tagada kodanike teabepäringutele, kaebustele ja petitsioonidele kiired ja sisulised vastused;

F.   arvestades, et kuigi parlamendi eespool mainitud 6. septembri 2001. aasta resolutsioon, millega kiideti heaks ombudsmani hea haldustava eeskiri, võeti vastu seitsme aasta eest, ei ole teised peamised liidu institutsioonid siiski järginud parlamendi tungivat üleskutset viia oma tegevus kõnealuse eeskirja sätetega kooskõlla;

G.   arvestades, et 2007. aastal laekus umbes 16 % vähem kaebusi kui 2006. aastal, kuid menetlemiseks vastuvõetud kaebuste arv suurenes 2007. aastal nii absoluut- kui ka suhtarvudes 449 kaebuselt (12 % kaebuste koguarvust) 518 kaebusele (16 % kaebuste koguarvust);

H.   arvestades, et 348 lõpetatud uurimise tulemused, millest 341 uurimist olid seotud kaebustega ning seitse olid omaalgatuslikud juurdlused, näitavad, et 95 juhtumi (25,7 % uuritud kaebuste koguarvust) puhul ei olnud võimalik tuvastada haldusomavoli;

I.   arvestades, et 2007. aastal kahekordistus haldusomavoli juhtumite arv (kokku 129 juhtumit), mille lahendasid institutsioonid või organid ise pärast Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebust, mis peegeldab institutsioonide ning organite suurenevat soovi näha ombudsmanile esitatud kaebustes võimalust parandada tekkinud vigu ning teha kodanike huvides ombudsmaniga koostööd;

J.   arvestades, et 2007. aastal lõpetati viis juhtumit pärast mõlemaid pooli rahuldava lahendini jõudmist ning 2007. aasta lõpus kaaluti veel 31 mõlemaid pooli rahuldava lahendi ettepanekut;

K.   arvestades, et 2007. aastal hakkas ombudsman üha ulatuslikumalt kasutama mitteametlikke menetlusi, et aidata probleeme paindlikult lahendada, ja jätkab selle lähenemisviisi arendamist tulevikus, mis demonstreerib ombudsmani ja institutsioonide valmisolekut kodanikke aidata;

L.   arvestades, et 2007. aastal lõpetas ombudsman 55 juhtumit kriitilise märkusega, ning arvestades, et kriitiline märkus kinnitab kaebuse esitajale, et tema kaebus on õigustatud, ning näitab asjaomasele institutsioonile või organile, mida ta on valesti teinud, et vältida haldusomavoli tulevikus;

M.   arvestades, et 2007. aastal koostati kaheksa soovitusettepanekut ja langetati otsus seitsme 2006. aasta soovitusettepaneku kohta ning ühe juhtumi põhjal koostati eriaruanne Euroopa Parlamendile;

N.   arvestades, et ei heastamatute haldusomavoli juhtumite uurimise lõpetamise otsustes sisalduvad kriitilised märkused ega ombudsmani soovitused või eriaruanded ei ole siduvad, kuna ombudsmani volitused ei hõlma otseselt haldusomavoli juhtumite heastamist, vaid on mõeldud Euroopa Liidu institutsioonide ning organite enesekontrollisüsteemi soodustamiseks;

O.   arvestades, et halduslikku omavoli on määratletud kui olukorda, kus institutsioon või muu organ ei täida siduvaid norme või põhimõtteid, sealhulgas neid, mis tulenevad institutsiooni või organi enda poolt võetud kohustusest, mida ei nõua otseselt asutamislepingud või teisesed õigusaktid

P.   arvestades, et ombudsman on seadnud prioriteediks vajaduse edendada ELi institutsioonides ja organites head haldustava ja ergutada sellega seonduvaid pingutusi, mis ei piirdu vaid õigusvastase käitumise vältimisega;

Q.   arvestades, et ombudsman esitas parlamendile 2007. aastal ühe eriaruande, ning arvestades, et eriaruande esitamine parlamendile annab ombudsmanile arvestatava võimaluse paluda parlamendi ja petitsioonikomisjoni poliitilist toetust nende kodanike kaebuste lahendamiseks, kelle õigusi on rikutud, ning samas ka Euroopa haldusasutuste taseme tõstmiseks;

R.   arvestades, et alates Nice'i lepingu jõustumisest laieneb parlamendile sama õigus mis liikmesriikidele, nõukogule ja komisjonile esitada kaebus Euroopa Kohtule pädevuse puudumise, olulise menetlusnormi rikkumise, EÜ asutamislepingu või EÜ asutamislepingu kohaldamisega seonduva mis tahes eeskirja rikkumise või võimu kuritarvitamise kohta;

S.   arvestades, et haldusomavoli käsitlevad kriitilised märkused, mis ombudsman tegi 2007. aasta aruandes (kriitilised märkused, soovitusettepanekud ning eriaruanne) võivad ELi institutsioonide ning teiste organite poolt rakendatavate meetmete kaudu olla aluseks tulevikus vigade ning häirete kordamise vältimisele;

T.   arvestades, et ombudsmani algatatud koostöö Euroopa ombudsmanide võrgustiku raames on toiminud juba kümme aastat paindliku süsteemina teabe ning parimate tavade vahetamiseks ning vahendina, mis suunab kaebuste esitajad ombudsmani või sarnaste organite juurde, kes saavad neid kõige paremini aidata;

U.   arvestades, et ombudsmani roll ELi kodanike kaitsjana on arenenud 12 aasta jooksul pärast ombudsmani ametikoha loomist tänu ombudsmani sõltumatusele ning parlamendi demokraatlikule kontrollile ombudsmani tegevuse läbipaistvuse üle;

V.   arvestades, et ombudsmani ja petitsioonikomisjoni tegevus peavad jääma eraldiseisvaks ja üldjuhul tuleks pädevuskonfliktide vältimiseks asjaomased dokumendid edastada teineteisele,

1.   kiidab heaks Euroopa Ombudsmani esitatud 2007. aasta aruande ning selle esitamise vormi, milles on ühendatud aasta tegevuse kokkuvõte ning ombudsmani otsuste ja menetluse eri etappides kerkinud probleemide analüüs teemade kaupa; on siiski seisukohal, et teha tuleb edasisi jõupingutusi, et parandada statistikatabeleid, milles numbrite ning protsentide vaheldumisi esitamine võib olla raskesti mõistetav;

2.   nõuab, et kõigile ELi institutsioonidele ja organitele tagataks vajalikud eelarvevahendid ja piisav arv töötajaid, et kindlustada kodanike järelepärimistele, kaebustele ja petitsioonidele kiirete ja sisuliste vastuste andmine;

3.   on seisukohal, et ombudsman on jätkanud oma volituste rakendamist aktiivsel ning tasakaalustatud viisil, mis puudutab nii kaebuste läbivaatamist ja käsitlemist ning uurimiste läbiviimist ning lõpetamist kui ka teiste Euroopa Liidu institutsioonide ning organitega konstruktiivsete suhete säilitamist ning kodanike julgustamist, et nad tugineksid oma õigustele suhetes kõnealuste institutsioonide ning organitega;

4.   kutsub ombudsmani üles jätkama oma pingutusi ning edendama oma tegevust tõhusalt, läbipaistvalt ja paindlikult, et ELi institutsioonides ja organites saaks luua kodanike ehtsa teeninduskultuuri;

5.   on seisukohal, et mõistet "haldusomavoli" tuleks tõlgendada laialt, nii et see lisakshaldusaktidele, millega rikutakse asutamislepingutes või teisestes õigusaktides sätestatud norme või põhimõtteid, hõlmaks näiteks ka juhtumeid, kui haldusasutused ise on võtnud endale teatavad kohustused, näiteks hea haldustava eeskirja vastuvõtmise kaudu, või kui heakskiidetud poliitika või poliitilised deklaratsioonid on tekitanud kodanike seas õigustatud ja mõistlikke ootusi;

6.   toetab ombudsmani pingutusi edendada head haldustava institutsioonidele ja organitele esitatavate lisamärkuste ja ettepanekute kaudu, isegi kui ta ei ole leidnud uuringutes ühtki haldusliku omavoli juhtumit; kuid on siiski seisukohal, et olukord vajab parandamist, kui pidada silmas eesmärki saavutada ELi haldamises kodanikusõbralik ja teenistusvalmis kultuur;

7.   on seisukohal, et ombudsmani roll läbipaistvuse ja jälgitavuse edendamisel otsustamisprotsessis ja Euroopa Liidu haldusstruktuuris on oluliselt kaasa aidanud sellise liidu loomisele, "kus otsuseid tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik", nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teises lõigus, koostöös kõigi liikmesriikide ombudsmanidega selliselt, et EL oleks tihedamas kontaktis Euroopa kodanikega;

8.   kordab oma varasemates resolutsioonides väljendatud üleskutset, et kõik ELi institutsioonid ja organid võtaksid vastu ühtse lähenemisviisi hea haldustava eeskirja suhtes;

9.   märgib, et ombudsmani esitatud hea haldustava eeskiri, mille parlament kiitis heaks oma eespool mainitud 6. septembri 2001. aasta resolutsioonis, hõlmab kõikide ühenduse institutsioonide ja organite töötajaid ja seda on erinevalt teistest eeskirjadest pidevalt uuendatud ning see on ombudsmani veebisaidil avaldatud;

10.   rõhutab vajadust veelgi tugevdada ombudsmani avalike suhete alast tööd, mille eesmärk on kodanike, ettevõtjate, valitsusväliste organisatsioonide ning teiste üksuste teavitamine, ning on seisukohal, et kodanikele mõeldud kvaliteetne teave võib aidata vähendada nende kaebuste arvu, mille lahendamine ei kuulu ombudsmani pädevusse; kutsub samas ombudsmani üles edastama tema pädevusse mittekuuluvad kaebused viivitamata pädevale asutusele sobivaima riikliku või piirkondliku võrgustiku kaudu;

11.   tunnustab menetlemiseks vastuvõetud kaebuste absoluutarvu suurenemist, kuid peab nende osakaalu,16 % kaebuste koguarvust, mitterahuldavaks; soovitab seda silmas pidades viia läbi tõhustatud teavitamiskampaania Euroopa kodanike seas, eesmärgiga tõsta nende teadlikkust Euroopa Ombudsmani ülesannetest ja pädevusest;

12.   tervitab üldiselt konstruktiivset koostööd ombudsmani ning ELi institutsioonide ja organite vahel ning toetab ombudsmani tema välise kontrollimehhanismi rollis ning lisaks sellele väärtusliku allika rollis, mis aitab Euroopa haldust järjepidevalt parandada;

13.   kutsub ombudsmani üles tagama, et komisjon kasutaks rikkumismenetluste algatamiseks EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel või trahvide määramiseks artikli 228 alusel oma diskretsiooni asjakohaselt, vältides seejuures hoolikalt viivitusi või seda, et põhjendamatult hoidutakse kiirelt reageerimast, mis on sobimatu komisjoni volitustega ELi õiguse kohaldamise üle järelevalve teostajana;

14.   on arvamusel, et kui institutsioon keeldub oma tegevuse vastavusse viimisest ombudsmani eriaruandes toodud soovitusega, hoolimata sellest, et parlament on nimetatud soovituse heaks kiitnud, võiks parlament õiguspäraselt kasutada oma volitusi ning esitada ombudsmani soovituses käsitletud teo või tegevusetuse osas hagi Euroopa Kohtule;

15.   märgib, et ombudsman on esitanud eriaruande, milles kritiseeritakse komisjoni selle eest, et komisjon ei tegelenud seoses Euroopa tööaja direktiiviga esitatud kaebusega, mille kohta Euroopa Parlament võttis 3. septembril 2008. aastal vastu resolutsiooni(5);

16.   on arvamusel, et kui ombudsman ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon oma vastavate volituste ja pädevuste raames uurivad kattuvaid küsimusi – näiteks ühelt poolt seda, kuidas komisjon viib läbi rikkumismenetlusi, ja teiselt poolt rikkumist ennast – , võivad nad tihedas koostöös saavutada kasuliku sünergiaefekti;

17.   tervitab ombudsmani ja petitsioonikomisjoni suhteid institutsioonilises raamistikus seoses pädevuste ning õiguste vastastikuse austamisega;

18.   tunnustab Euroopa ombudsmanide võrgustiku kasulikkust kohtuväliste lahendite võimaldajana kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega; tervitab Euroopa Ombudsmani koostööd liikmesriikide ombudsmanide ja sarnaste organitega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning julgustab veelgi tõhustama parimate tavade vahetamist, võimaldades sellega parimate tavade ühtlustamist liikmesriikide vahel;

19.   tervitab Euroopa ombudsmanide võrgustiku 2007. aasta oktoobris vastu võetud avaldust, mis aitab oluliselt kaasa ombudsmanide töö ELi mõõtme paremale tuntusele ning toob suuremat selgust teenuse osas, mida nad osutavad inimestele, kes esitavad kaebuse ELi õigusega reguleeritavates küsimustes;

20.   tervitab Euroopa Ombudsmani algatusi nii tema enese kui ka liikmesriikide ombudsmanide töö laialdasel tutvustamisel ning soovitab ombudsmanil ka edaspidi jätkata oma jõupingutusi kodanike teadlikkuse tõstmisel;

21.   julgustab Euroopa Ombudsmani ka edaspidi panema suuremat rõhku üritustele, mis on mõeldud kodanikele ja seega potentsiaalsetele kaebuse esitajatele, kuna on selge, et pädevuste jaotus ja otsustamisprotsessid Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade tasandil on paljude kodanike ning ettevõtjate jaoks ikka veel raskesti arusaadavad;

22.   tervitab ombudsmani vastuvõetud kommunikatsioonistrateegias soositud tõhustatud teabekampaaniat, mis suurendab nii teadlikkust kodanike õigustest ning ühenduse pädevusest kui ka aitab paremini aru saada ombudsmani pädevusalast; nõuab siiski tungivalt, et Euroopa Ombudsman tema pädevusse mittekuuluvate kaebuste suure arvu tõttu tõhustaks jõupingutusi, et regulaarsemalt jagada põhjalikumat teavet oma pädevuste kohta;

23.   arvestades, et igal institutsioonil on oma veebisait, kus on võimalik esitada kaebusi, avaldusi jne, ning arvestades, et see ajab kodanikke segadusse eri institutsioonide eristamisel, tervitab interaktiivse käsiraamatu väljatöötamist, mille eesmärk on aidata kodanikel kindlaks teha kõige õigem institutsioon oma probleemide lahendamiseks;

24.   selleks, et vähendada Euroopa Ombudsmanile esitatud vastuvõetamatute kaebuste arvu, teeb ettepaneku seda ideed edasi arendada ning sisse seada Euroopa institutsioonide ühine veebisait, et aidata kodanikke ja juhatada nad otse selle institutsiooni juurde, kes on pädev nende kaebusega tegelema;

25.   teeb ettepaneku, et ombudsman võtaks meetmeid, vähendamaks kaebuste arvu, mille puhul õiguskaitsevahend puudub;

26.   kutsub Euroopa Ombudsmani üles kohustuma edastama vahetult riiklikule või piirkondlikule ombudsmanile asjaomase kaebuse esitaja nõusolekul iga kaebuse, mis kuulub riikliku või piirkondliku ombudsmani pädevusse;

27.   pidades silmas parema ja tõhusama teenuse pakkumist kodanikele, teeb ettepaneku, et ombudsman jätkaks kodanike teavitamist kaebuste käsitlemise sisekorrast ja tähtaegadest ning otsuste langetamisel kasutatavatest kriteeriumidest kaebuse uurimise eri etappidel;

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Ombudsmanile, ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ja nende ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele asutustele.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15. (2) EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 336. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0129. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0301. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0398.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon valimisõiguse äravõtmise juhtumite kohta Venezuelas

P6_TA(2008)0525 RC-B6-0549/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venezuela kohta, eelkõige 24. mai 2007. aasta resolutsiooni telekanali Radio Caracas TV juhtumi kohta Venezuelas(1);

–   võttes arvesse Human Rights Watchi 2008. aasta septembri aruannet inimõiguste olukorra kohta Venezuelas viimase aastakümne jooksul pealkirjaga "Kümme aastat Chávezi võimu all: poliitiline sallimatus ja inimõiguste olukorra parandamise luhtunud võimalused Venezuelas";

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et Venezuela valitsusasutused on koostanud kodanikest erinevaid nimekirju (Tascóni nimekiri, Maisanta nimekiri, Russiáni nimekiri), mille abil kõrvaldada avalikke teenistujaid ametist ja võtta inimestelt õigus töötada riigiametis ja omada juurdepääsu avalikule teenistusele ja haldusmenetlustele;

B.   arvestades, et nende nimekirjade kasutamine poliitilistel eesmärkidel piirab Venezuela praeguse valitsuse oponentide kodaniku- ja poliitilisi õigusi, eelkõige õigust kandideerida valimistel, ja hääletajate õigust valida vabalt oma kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi esindajaid;

C.   arvestades, et Venezuela riigikontroll tegi haldusotsuse, millega keelati paljudel opositsioonipoliitikutel kandideerimast piirkondlikel ja kohalikel valimistel, mis toimuvad 2008. aasta novembris;

D.   arvestades, et Venezuela valitsusasutused saatsid riigist meelevaldselt välja valitsusvälise organisatsiooni Human Rights Watch Ameerikate direktori José Miguel Vivanco ning asedirektori Daniel Wilkinsoni, kuna nad olid esitanud kriitilise aruande kodanikuvabaduste ja inimõiguste olukorra kohta president Hugo Chávezi 10-aastase valitsemisaja jooksul;

E.   arvestades, et tegu on üksnes viimaste sammudega meetmeahelast, millega valitsus on püüdnud opositsiooniliikmeid, dissidente ja rahvusvahelisi vaatlejaid ähvardada;

F.   arvestades, et 1. oktoobril 2008. aastal tapeti oma autos kuulirahega COPEI partei üliõpilasliider ja Zulia Osariikliku Ülikooli üliõpilasühingu esimees Julio Soto ning arvestades, et kuriteo toimepaneku asjaolud on hämarad ning vajavad selgitamist,

1.   väljendab muret selle üle, et Venezuela riigikontroll on koostanud nimekirja kodanikest, keda ei lubata valimistel kandideerida;

2.   kutsub Venezuela valitsust üles seda halduslikul teel tehtud poliitilist otsust läbi vaatama, tuginedes Venezuela põhiseaduse artiklitele 42 ja 65, mille kohaselt, nagu õigusriikides tavaks, saavad sellise otsuse teha üksnes kohtuasutused;

3.   kutsub Venezuela valitsust samuti üles järgima Venezuela poolt allkirjastatud ja ratifitseeritud rahvusvahelisi lepinguid, sealhulgas Ameerika inimõiguste konventsiooni, pöörates eeskätt tähelepanu artikli 23 lõike 1 punktis b ja lõikes 2 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklites 2 ja 25 sätestatud poliitilistele õigustele;

4.   kinnitab selget vastuseisu inimõiguste kaitsjate tagakiusamisele ja meelevaldsele väljasaatmisele; märgib, et väljasaatmisega luuakse sõnavabaduse ja valitsuse tegevuse kritiseerimise õiguse seisukohast äärmiselt ohtlik pretsedent, ehkki need õigused on iga demokraatliku ühiskonna aluseks;

5.   mõistab järsult hukka üliõpilasliidri Julio Soto mõrvamise; avaldab kaastunnet hukkunu omastele ja sõpradele ning kutsub Venezuela valitsusasutusi üles tegema viivitamata kõikvõimalikke jõupingutusi selle kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks nii, et kuriteo toimepanijate ja selle eest vastutavate isikute üle mõistetaks kohut ja nad ei jääks karistuseta;

6.   kutsub Chávezi valitsust üles tegema lõppu sellisele tegevusele ja edendama Venezuelas kooskõlas 1999. aasta põhiseadusega suuremat osalusdemokraatiat,

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsiooni nõukogule, komisjonile, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Mercosuri Parlamendile ning Venezuela Bolivári Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 484.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta: kokkupõrked Kongo DV idapoolsetel piirialadel

P6_TA(2008)0526 RC-B6-0556/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Põhja-Kivu kohta(1);

–   võttes arvesse oma 17. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja vägistamise kui sõjakuriteo kohta(2) ning võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste rikkumiste kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV);

–   võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 22. novembri 2007. aasta resolutsiooni Kongo Demokraatliku Vabariigi, eelkõige riigi idaosa olukorra kohta ning selle mõju kohta piirkonnale(3);

–   võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades arengumaades(4);

–   võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2007. aasta teatist pealkirjaga "ELi meetmed ebakindlates olukordades – säästvat arengut, stabiilsust ja rahu edendavad meetmed keerulises keskkonnas" (KOM(2007)0643) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2007)1417);

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 24. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni 60/1 2005. aasta maailma tippkohtumise tulemuste kohta ja eelkõige selle lõikeid 138 kuni 140, mis käsitlevad elanikkonna kaitsmise kohustust;

–   võttes arvesse nõukogu 10. oktoobri 2008. aasta deklaratsiooni olukorra kohta Kongo DV idaosas;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et sõjategevus Kongo sõjaväe, ametist tagandatud kindral Laurent Nkunda mässuliste vägede, Rwanda Vabastamise Demokraatlike Jõudude (Forces démocratiques pour la libération du Rwanda – FDLR, tuntud ka kui Interhamwe) ning Uganda Jumala Vastupanuvägede (Uganda's Lord Resistance Army – LRA) vahel on paljude kuude jooksul põhjustanud loendamatuid hädasid Kongo DV idaprovintside tsiviilelanikkonnale;

B.   arvestades, et alates 1998. aastast Kongo Demokraatlikku Vabariiki laastav konflikt on tänaseks nõudnud 5 400 000 inimelu ning põhjustab praegugi iga päev otseselt või kaudselt 1 500 inimese surma;

C.   arvestades, et Goma läheduses asuva Rumangabo piiriküla ümbruses toimusid ägedad lahingud ning Nkunda mässulised hõivasid strateegiliselt tähtsa sõjaväelaagri ja said enda valdusse relvi ja varustust;

D.   arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvoliniku teatel on uued kokkupõrked Põhja-Kivus põhjustanud hulgaliselt ohvreid ja sundinud üle 100 000 inimese põgenema, ning et lisaks teatatakse sadade laipade jõkke heitmisest; ning LRAga peetud ägedad lahingud Ituri provintsis sundisid 50 000 inimest põgenema;

E.   arvestades, et pärast Goma rahulepingu sõlmimist 23. jaanuaril 2008 on nii Laurent Nkunda mässulised väed kui ka FDLRi võitlejad ja isegi Kongo sõjavägi pannud Kongo DV idaosas toime tapatalguid ning noorte tüdrukute, emade ja vanaemade vägistamisi, tsiviilisikute ja lapssõdurite sundvärbamist ning muid vägivallategusid ja raskeid inimõiguste rikkumisi;

F.   arvestades, et ÜRO Kongo Demokraatliku Vabariigi missiooni (MONUC) suhtes kohaldub ÜRO harta VII peatükk, mis lubab tal kasutada kõiki vajalikke vahendeid, et hoida ära kõigi välismaiste või Kongo relvarühmituste, eelkõige Rwanda relvajõudude (FAR) endiste liikmete ja Interhamwe võitlejate katsed jõudu kasutada, mis ähvardaksid poliitilist protsessi, ning tagada otsese füüsilise vägivalla ohus olevate tsiviilelanike kaitse;

G.   arvestades Goma rahu-, julgeoleku- ja arengukonverentsil võetud järkjärgulise demobiliseerimise ja relvarahu järgimise kohustusi, mis hõlmavad relvarahu kõigi võitlevate poolte vahel, kõigi valitsusväliste jõudude relvitustamist, kõigi ümberasustatud isikute Kongo DV idaosasse tagasi pöördumist ja seal taas elama asumist ning ajutise relvarahu järelevalve mehhanismi loomist;

H.   arvestades, et Kongo sõjaväel ei ole Kongo DV idaprovintsides oma ülesannete täitmiseks vajalikke inim-, tehnilisi ja rahalisi ressursse ning et selline olukord ohustab rahu taastamist ja tema rolli elanikkonna kaitsjana;

I.   arvestades, et tähtis on leida konfliktile Kongo DV idaprovintsides poliitiline lahendus, et tugevdada selles piirkonnas rahu ja demokraatiat ning edendada stabiilsust ja arengut kõigi Aafrika suurte järvede piirkonna rahvaste hüvanguks;

J.   arvestades, et nimetatud piirkonnas juba neli aastat kestnud kodusõda on iseloomustanud riigi rikkuste süstemaatiline laastamine nii Kongo valitsuse liitlaste kui ka vastaste poolt;

K.   arvestades, et 2007. aasta lõpul toimunud vaenutegevuse järel on paljud humanitaarorganisatsioonid pidanud peatama oma tegevuse ning tervishoiuasutused on jäänud ilma vajalike varudeta või on meditsiinitöötajad sealt lahkunud;

L.   arvestades, et tervishoiu olukorra märkimisväärne parandamine ja suremuse vähendamine kogu Kongo DVs ja eriti selle idaprovintsides nõuab nii Kongo valitsuse kui ka rahvusvahelise üldsuse aastatepikkust sihipärast tegevust ning märkimisväärseid investeeringuid;

M.   arvestades, et humanitaarabi töötajate teatel jäävad kohalikud ja ümberasustatud elanikud Kongo DV idaprovintsides järjest nõrgemaks ning sõjategevuse jätkumine ei võimalda abitöötajatel pääseda teatavatesse piirkondadesse, kus vajatakse kiiresti toitu ja arstiabi;

N.   arvestades, et alatoitumine on täiendav tegur, mis muudab Kongo DV idaprovintside praeguse elanikkonna äärmiselt haavatavaks ning et organisatsiooni Piirideta Arstid arstiabiprogrammide andmed näitavad, kuivõrd murettekitavalt laialdaselt esineb selles piirkonnas alatoitumist;

O.   arvestades, et EL mõistab otsustavalt hukka Laurent Nkunda hiljutised avaldused, mis kutsuvad kukutama Kongo DV valitud ja seaduslikku valitsust,

1.   tunneb suurt muret Kongo sõjaväe ja mässuliste jõudude uute kokkupõrgete pärast Põhja-Kivu ja varem rahumeelseks muudetud Ituri piirkonnas;

2.   väljendab sügavat nördimust Kongo DV idaprovintsides juba liigagi palju aastaid jätkuvate tapatalgute, inimsusevastaste kuritegude ning naiste ja tütarlaste vastase seksuaalse vägivalla pärast, ning kutsub kõiki pädevaid riiklikke ja rahvusvahelisi asutusi üles andma süstemaatiliselt kohtu alla selliste tegude toimepanijaid, kes nad ka ei oleks, samuti palub ÜRO Julgeolekunõukogul rakendada kiiremas korras kõiki meetmeid, mis võivad reaalselt ära hoida edasisi rünnakuid Kongo DV idaprovintside tsiviilelanike vastu;

3.   kutsub Rahvakaitse Rahvuslikku Kongressi (Congrès National pour la Défense du Peuple – CNDP) viivitamatult ja tingimusteta taastama rahuprotsessi vastavalt jaanuaris Gomas võetud kohustusele;

4.   nõuab tungivalt kõigilt osapooltelt õiguskorra taastamist ja võitlust karistamatuse vastu eelkõige naiste ja tütarlaste massilise vägistamise ning lapssõdurite värbamise osas;

5.   kutsub Kongo DV valitsust koos Rwanda ja MONUCiga välja töötama kava FDLRi liikmetest genotsiidiõhutajate isoleerimiseks ja kinnivõtmiseks ning pakkuma Kongosse tagasipöördumist või taasintegreerumist Rwandasse neile, kes ei osalenud genotsiidis ja kes soovivad demobiliseeruda;

6.   kutsub rahvusvahelist üldsust ja ÜRO Julgeolekunõukogu tugevdama MONUCit vajalike materjalide ja töötajatega, et ta saaks oma volitusi täita, nagu seda nõudis New Yorgis pärast ÜRO Julgeolekunõukogu teavitamist MONUCi juht Alan Doss;

7.   tervitab asjaolu, et Kongo DV president ja tema ministrid on avalikult väljendanud oma toetust MONUCile seoses missiooni panusega riigi julgeolekusse;

8.   palub MONUCil uurida süüdistusi, nagu võitleks Kongo sõjavägi FDLRiga kontrolli saavutamiseks Põhja-Kivu tulusa mineraalikaubanduse üle, ja sellele lõpp teha;

9.   kinnitab oma toetust Kongo võimude püüetele leida kriisile poliitilist lahendust ja kutsub kõiki osapooli üles relvarahust kinni pidama;

10.   märgib murega, et LRA üksused korraldasid hiljaaegu rünnakud Kongo DV idapiirkondade 16 punktis Dungus, Province Orientalis ja Ituris, kus ÜRO pagulaste ülemvoliniku teated 80 kadunud lapse kohta kinnitavad kartusi uute lapssõdurite värbamise kampaaniate osas;

11.   rõhutab, et ümberasustamisprotsessis inimeste rahvustunnuste järgi jaotamine võib praeguses olukorras olla ohtlik;

12.   nõuab nulltolerantsi tüdrukute ja naiste vastu toime pandud seksuaalvägivalla suhtes, mida kasutatakse sõjarelvana, ning nõuab rangeid kriminaalkaristusi nende kuritegude toimepanijatele; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on tervishoiuteenuste kättesaadavus konfliktiolukordades ja põgenikelaagrites;

13.   kutsub kõiki osapooli täitma oma kohustusi kaitsta tsiviilelanikke ja austada inimõigusi kooskõlas Goma rahulepingu ja Nairobi kommünikeega, ning nimetatud kokkulepped kiiresti ellu viima;

14.   kutsub Kongo DV ja Rwanda valitsust hiljutist sõnasõda lõpetama, konstruktiivset dialoogi taastama ja konfliktile lõppu tegema;

15.   soovitab kõigil suurte järvede piirkonna valitsustel alustada dialoogi, et kooskõlastada oma jõupingutusi pingete lõdvendamiseks ja Kongo DV idaosas valitseva vägivalla peatamiseks, enne kui see konflikt levib üle kogu piirkonna;

16.   kutsub nõukogu ja komisjoni Kongo DV idaosas koheselt rakendama ulatuslikke arstiabi- ja tsiviilelanike reintegreerimise programme, keskendudes eelkõige seksuaalse vägivalla all kannatanud naiste ja tütarlaste abistamisele, et rahuldada edasilükkamatuid vajadusi ning valmistuda tulevaseks taastamistööks; märgib naiste keskset osa purustatud kogukondade taastamisel;

17.   palub Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröril alustada juurdlust Kivus ja Ituris 2003. aasta juunist saadik sooritatud elajalike kuritegude asjus ning esitada süüdistused isikutele, kes on nende eest kõige selgemini vastutavad; see peab hõlmama relvarühmituste tähtsamaid juhte, keda ei ole vahistatud, ning massimõrvades ja seksuaalses vägivallas süüdi olevaid isikuid;

18.   nõuab Kimberley protsessi eeskujul tulemuslike kontrollimehhanismide loomist ELi turule imporditavate loodusvarade päritolu kindlakstegemiseks;

19.   kutsub nõukogu ja kõiki liikmesriike andma eriabi Kongo DV idaosa elanikele;

20.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidu institutsioonidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO inimõiguste nõukogule ning Aafrika suurte järvede piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0072. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0022. (3) ELT C 58, 1.3.2008, lk 40. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0540.

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioon Birma kohta

P6_TA(2008)0527 RC-B6-0554/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta(1), 24. aprilli 2008. aasta(2), 27. septembri 2007. aasta(3), 21. juuni 2007. aasta(4) ja 14. detsembri 2006. aasta(5) resolutsioone Birma kohta;

–   võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2008. aasta järeldusi Birma/Myanmari kohta, mis võeti vastu üldküsimuste ja välissuhete nõukogus Luxembourgis ning nõukogu 27. aprilli 2006. aasta ühist seisukohta 2006/318/ÜVJP Birma vastu suunatud piiravate meetmete rakendamise pikendamise kohta(6);

–   võttes arvesse ÜRO eriraportööri inimõiguste küsimustes Myanmaris Tomás Ojea Quintana 3. septembri 2008. aasta aruannet (A/63/341);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et 24. oktoobril 2008. aastal möödub kolmteist aastast Rahvusliku Demokraatialiiga peasekretäri Aung San Suu Kyi ebaõiglasest vangistamisest poliitvangina; arvestades, et lisaks sellele hoitakse jätkuvalt julmades tingimustes kinni 2 120 inimest üksnes selle eest, et nad on väljendanud soovi tuua Birmasse demokraatiat; ning arvestades, et 3. oktoobril 2008. aastal pöördus äsja ametisse määratud ÜRO inimõiguste ülemkomissar Navanethem Pillay ametlikult Birma sõjaväevõimude poole, et need vabastaksid kõik poliitvangid;

B.   arvestades, et Aung San Suu Kyi vangistamise aastapäeval kohtuvad Aasia ja Euroopa riikide juhid 24. ja 25. oktoobril 2008. aastal Hiinas Euroopa Liitu ja Aasia riike ühendaval seitsmendal koostööfoorumil (ASEM);

C.   arvestades, et Birma sõjaväehunta keeldub tahtlikult võtmast mis tahes ennetus- või kaitsemeetmeid tõsise näljahäda vastu võitlemiseks, mis ohustab Chini osariiki riigi lääneosas;

D.   arvestades, et 2008. aasta septembris surusid Birma ametivõimud viie päeva jooksul maha kuue nädala eest alanud laiaulatuslikud protestid;

E.   arvestades, et inimõiguste olukord on jätkuvalt halvenenud, poliitiline repressioon on tugevamaks muutunud ning sõjaväehunta ei ole suutnud täita rahvusvahelisele üldsusele pärast 2007. aasta septembris toimunud safrani revolutsiooni antud lubadusi;

F.   arvestades, et 2003. aastal keelustasid Ameerika Ühendriigid kõikide Birma niisuguste rõivaste impordi, mis on toodetud praktiliselt orjuse tingimustes, ning arvestades, et Euroopa Liidu nõukogu ei ole senini suutnud saavutada konsensust liikmesriikide seas vastavate meetmete võtmise osas;

G.   arvestades, et ÜRO peasekretär on teatanud, et ta võib tühistada Birma külastuse, mis on kavandatud 2008. aasta detsembrisse, kui järgmistel kuudel olukord riigis märkimisväärselt ei parane;

H.   arvestades, et ÜRO paljastas 2008. aasta augustis, et Birma sõjaväevõimud on petturlikult omandanud osa Birmale antavast humanitaarabist vääralt arvestatud valuuta vahetuskursside kaudu;

I.   arvestades, et Birma sõjaväevõimud on halvanud Interneti-ühenduse vaba meediaga, takistanud sõltumatute teabeallikate levitamist ning vangistanud nn küberdissidendid püüete eest väljendada vabalt oma poliitilisi veendumusi,

1.   mõistab hukka Aung San Suu Kyi jätkuva vahi all hoidmise, keda on vahelduvalt hoitud koduarestis alates sellest ajast, kui ta võitis viimased demokraatlikud valimised 1990. aastal, ning nõuab kindlalt tema kohest vabastamist;

2.   taunib asjaolu, et poliitvangide arv on pärast safrani revolutsiooni suurenenud 1300-lt 2000ni ning et hoolimata veteranajakirjaniku ja Rahvusliku Demokraatialiiga sekretäri U Win Tin'i ning kuue muu liidri vabastamisest 2008. aasta septembris on hiljuti vahistatud 23 Rahvusliku Demokraatialiiga liiget;

3.   mõistab hukka meelevaldsed süüdistused, mille alusel on paljud dissidendid vahistatud, ning poliitvangide karmid kinnipidamistingimused, sealhulgas piinamise ja sunnitöö laiaulatusliku kasutamise; väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et poliitvangidele ei võimaldata süsteemselt arstiabi, ning nõuab, et Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele võimaldataks taas külastuste tegemist;

4.   nõuab tungivalt, et ASEMi riigid pöörduksid oma tippkohtumisel ühiselt Birma sõjaväevõimude poole, et need vabastaksid kõik poliitvangid;

5.   mõistab sügavalt hukka etnilise puhastuse, mis on suunatud Kareni osariigi rahvusvähemuse vastu, hõlmates ka inimesi, kes otsivad varjupaika naaberriigis Tais; kutsub sellega seoses rahvusvahelist üldust üles avaldama tugevamat survet huntale, et see lõpetaks sõjalise tegevuse tsiviilelanike vastu, ning suurendama humanitaarabi andmist kannatavale elanikkonnale, sealhulgas vajaduse korral piiriüleste mehhanismide kaudu;

6.   kutsub Euroopa Komisjoni üles nõudma kindlalt kõikide Birma sõjaväevõimude poolt abi andmisele kehtestatud piirangute kaotamist aladel, mis said kannatada tsüklon Nargise tagajärjel, ning esitama täieliku aruande oma abi tulemuslikkuse ja endiselt vajatava abi ulatuse kohta;

7.   kutsub Birma ametivõime üles täitma viivitamatult oma humanitaaralaseid kohustusi, eelkõige ähvardava näljahäda osas Chini osariigis;

8.   märgib, et 37 külastust, mille ÜRO esindajad on teinud viimase 20 aasta jooksul, ei ole taganud ühtki Birma riigi rahu- ja arengunõukogu (SPDC) poolt teostatud reformi, ning juhib tähelepanu ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 11. oktoobri 2007. aasta avaldusele olukorrast Myanmaris (S/PRST/2007/37), mida SPDC on samuti ignoreerinud; nõuab reformidele tähtaegade ja võrdluskriteeriumide kehtestamist ning et ÜRO Julgeolekunõukogu otsustaks võtta täiendavaid meetmeid Birma suhtes juhul, kui tähtaegadest ja võrdluskriteeriumidest kinni ei peeta;

9.   kutsub Birma valitsust üles rakendama järk-järgult nelja peamist inimõiguste elementi, mida taotleb ÜRO eriraportöör ja milleks on: sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus; meelsusvangide vabastamine; üleminek mitmeparteilisele demokraatlikule tsiviilvalitsusele; sõltumatu ja erapooletu kohus;

10.   kutsub ÜRO peasekretäri üles jääma kindlaks Birma teisele külastusele 2008. aasta detsembris, hoolimata seal valitsevatest tingimustest, et teha edasilükkamatu isiklik üleskutse kõikide poliitvangide vabastamiseks ning Rahvusliku Demokraatialiiga täiel määral kaasamiseks 2010. aasta valimiste ettevalmistustesse ning selleks, et toonitada asjaolu, et ÜRO nõudmisi tuleb täita;

11.   kutsub Euroopa Ülemkogu üles kasutama oma 11. ja 12. detsembril 2008. aastal toimuvat istungit selleks, et vaadata läbi nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 194/2008 (millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks)(7), et laiendada sihtsanktsioone, et hõlmata Birma sõjaväe omandis olevate või sellega tihedalt seotud äriühingute, konglomeraatide ja ettevõtete juurdepääs rahvusvahelistele pangateenustele, peatada kõikide Birmas toodetud rõivaste import ning lõpetada teatavate kindralite ja nende perekondade juurdepääs ärivõimalustele, tervishoiule, ostlemisele ja õpingutele välismaal;

12.   kutsub komisjoni üles selgitama, milliseid meetmeid ta kavatseb võtta ÜRO oletuse suhtes, et osa Birmale antavast humanitaarabist langeb riigi poolt toetatava vahetuskursi kuritarvitamise ohvriks;

13.   väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et Birma sõjaväevõimude poolt 2007. aasta septembri rahumeelsete meeleavaldustega seotud surmajuhtumite, vahistamiste ja kadumiste uurimiseks loodud nn uurimisasutus ei ole saavutanud mingeid tulemusi, ning kutsub Birma ametivõime üles lihtsustama ÜRO sanktsioneeritud uurimiskomisjoni tegevust;

14.   nõuab tungivalt, et Hiina, India ja Venemaa valitsused kasutaksid oma olulist majanduslikku ja poliitilist mõjuvõimu Birma ametivõimude üle, et riiki oluliselt paremaks muuta ning lõpetada relvade ja muude strateegiliste ressursside tarnimine;

15.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ELi eriesindajale Birma küsimustes, Birma riigi rahu- ja arengunõukogule, Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioonile (ASEAN) ja ASEMi liikmesriikide valitsustele, ASEMi sekretariaadile, ASEANi parlamentidevahelisele Myanmari komisjonile, Aung San Suu Kyile, Rahvuslikule Demokraatialiigale, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemkomissarile ning ÜRO eriraportöörile inimõiguste küsimustes Myanmaris.

(1) Vastu võetud tekst, P6_TA(2008)0312. (2) Vastu võetud tekst, P6_TA(2008)0178. (3) ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 311. (4) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 383. (5) ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 902 (6) ELT L 116, 29.4.2006, lk 77, (7) ELT L 66, 10.3.2008, lk 1.