Euroopa Parlamendi 19. novembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (9815/3/2008 – C6-0343/2008 – 2007/0020(COD))

P6_TA(2008)0546 A6-0425/2008

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (9815/3/2008 – C6-0343/2008)(1);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2007)0046) kohta;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 67;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0425/2008),

1.   kiidab ühise seisukoha heaks;

2.   märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;

3.   teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

4.   teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 280 E, 4.11.2008, lk 1. (2) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 109.

Euroopa Parlamendi 19. novembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 68/151/EMÜ ja 89/666/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute avaldamis- ja tõlkekohustustega (KOM(2008)0194 – C6-0171/2008 – 2008/0083(COD))

P6_TA(2008)0547 A6-0400/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0194);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 44 lõike 2 punkti g, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0171/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0400/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 19. novembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 68/151/EMÜ, 77/91/EMÜ ja 89/666/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute avaldamis- ja tõlkekohustustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 44 lõike 2 punkti g,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,║

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Ülemkogu leidis oma kohtumisel 8.–9. märtsil 2007, et äriühingute halduskoormust tuleks 2012. aastaks vähendada 25 %, selleks et suurendada äriühingute konkurentsivõimet ühenduses.

(2)  Äriühinguõigus on üks valdkond, kus äriühingute jaoks kehtib suur hulk teabekohustusi, millest mõned tunduvad olevat aegunud või liigsed.

(3)  Kõnealused teabekohustused tuleb läbi vaadata, et vähendada äriühingutel lasuvat halduskoormust ühenduses miinimumini, mis on vajalik teiste sidusrühmade huvide kaitse tagamiseks.

(4)  9. märtsi 1968. aasta esimese nõukogu direktiivi 68/151/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks)(3) kohaselt peavad piiratud vastutusega äriühingud avalikustama avaldamise teel teatavad andmed, mis kantakse liikmesriikide keskregistrisse, äriregistrisse või äriühingute registrisse. Paljudes liikmesriikides tuleb asjaomane teave avaldada ametlikus väljaandes ja vahel sellele lisaks ka riiklikes või piirkondlikes ajalehtedes.

(5)  Enamikul juhtudel põhjustavad avaldamiskohustused äriühingule lisakulusid, loomata tõelist lisaväärtust, arvestades et äriregistrite andmed on kättesaadavad Internetis. Algatused, nagu tulevane Euroopa e-kohtu portaal, mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu äriregistritele kogu ühenduses, vähendavad veelgi vajadust avaldada asjaomane teave ametlikus väljaandes või muus trükiväljaandes.

(6)  Et võimaldada teabe kulutasuvat avaldamist sellisel moel, mis tagaks kasutajatele hõlpsa juurdepääsu teabele, peaksid liikmesriigid muutma kohustuslikuks keskse elektroonilise platvormi kasutamise. See platvorm peaks sisaldama kas kogu avalikustatavat teavet või võimaldama juurdepääsu kõnealusele teabele, mis sisaldub liikmesriikide registrites asuvas äriühingu elektroonilises toimikus. Liikmesriigid peaksid lisaks sellele tagama, et kõik kõnealuse avaldamise eest äriühingutelt sissenõutavad kulud sisalduksid ühekordses tasus, mis hõlmab olemasolu korral ka tasusid, mida võetakse registrikannete tegemise eest. Liikmesriikides kehtivate mis tahes avaldamiskohustuste tõttu ei tohiks lisanduda eraldi tasu. See ei tohiks siiski piirata liikmesriikide vabadust edastada äriühingutele platvormi loomise ja toimimise, sealhulgas dokumentide vormindamise kulud, arvestades need kulud registreerimistasude sisse või nõudes äriühingutelt kohustuslikku perioodilist tasu.

(7)  Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega võivad liikmesriigid jätkata teabe avaldamist liikmesriigis kehtival viisil nagu seni tingimusel, et avaldamise viis on selgelt määratletud ja põhineb objektiivsetel tingimustel, mis arvestavad eelkõige õiguskindluse ja infoturbe huve ning Internetile ligipääsu võimalusi ja siseriiklikke tavasid. Liikmesriigid peaksid täiendava avaldamiskohustusega seotud kulud katma ühekordse tasu abil.

(8)  Pidades silmas keskse elektroonilise platvormi kasutamist, tuleks muuta teist nõukogu 13. detsembri 1976. aasta direktiivi 77/91/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks(4).

(9)  21. detsembri 1989. aasta üheteistkümnenda nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ (avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt)(5) kohaselt tuleb avalikustada teatavad andmed äriühingu kohta. Liikmesriigil, kus filiaal asub, (edaspidi "asukoha liikmesriik") on sellega seoses praegu võimalus nõuda teatava piiratud arvu dokumentide tõlkimist teise ühenduse ametlikku keelde.

(10)  See võimalus tuleks säilitada, nagu ka asukoha liikmesriigi õigus nõuda teatavatel üksikjuhtudel tõlke tõestamist, kuna kolmandate isikute huvide kaitseks võib olla vajalik tõestamisega tagada, et tõlge on piisavalt usaldusväärsne.

(11)  Tõlget võib siiski pidada piisavalt usaldusväärseks, kui tõlke on tõestanud teises liikmesriigis ametlikult ametisse nimetatud vandetõlk või mõni muu isik, kellel on teises liikmesriigis õigus tõestada tõlkeid vastavasse keelde. Sellisel juhul ei tohiks asukoha liikmesriigil olla diskretsiooniõigust nõuda oma eeskirjade kohaselt täiendavat tõestamist.

(12)  Sama kehtib juhul, kui register, kus asub äriühingu toimik, suudab filiaali registreerimiseks vajaliku dokumendi väljastada asukoha liikmesriigi nõutud ühenduse ametlikus keeles. Ka sel juhul ei oleks täiendav tõestamine põhjendatud.

(13)  Samuti ei tohiks liikmesriikidel olla võimalik kehtestada dokumendi keele suhtes mis tahes vorminõudeid, mis on tõestamisest rangemad. Eelkõige ületab eelnevalt juba tõestatud tõlke notariaalse kinnitamise nõue tõlke piisaval tasemel usaldusväärsuse tagamiseks vajaliku.

(14)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on vähendada halduskoormust, mis seondub teatavat liiki äriühingute avaldamis- ja tõlkekohustustega ühenduses, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nende ulatuse ja mõju tõttu on neid lihtsam saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)  Direktiive 68/151/EMÜ, 77/91/EMÜ ja 89/666/EMÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 68/151/EMÜ muutmine

Direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

4.  Artiklis 2 nimetatud dokumendid ja andmed avalikustatakse, avaldades need keskse elektroonilise platvormi kaudu, mis võimaldab juurdepääsu avaldatud andmetele kronoloogilises järjekorras.

Liikmesriigid tagavad, et äriühingutelt ei nõuta eraldi tasu teabe avaldamise eest kesksel elektroonilisel platvormil ega liikmesriigi poolt kõnealuste dokumentide ja andmete suhtes kehtestatud mis tahes täiendava avaldamiskohustuse eest. Kõnealune säte ei mõjuta liikmesriikidele avatud võimalust edastada elektroonilise platvormiga seotud kulud äriühingutele.

Artikkel 2

Direktiivi 77/91/EMÜ muutmine

Direktiivi 77/91/EMÜ artikli 29 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

Mis tahes pakkumine eesõigusega märkimiseks ja ajavahemik, mille jooksul seda õigust tuleb kasutada, avaldatakse riigi ametlikus väljaandes. Liikmesriigi seadustes ei tarvitse sellist avaldamist sätestada juhul, kui kõik äriühingu aktsiad on registreeritud. Sellisel juhul tuleb kõiki äriühingu aktsionäre kirjalikult informeerida. Eesõiguse kasutamise aeg ei tohi olla lühem kui 14 päeva alates pakkumise avaldamise kuupäevast või aktsionäridele teate väljasaatmise kuupäevast.

Artikkel 3

Direktiivi 89/666/EMÜ muutmine

Direktiivi 89/666/EMÜ artikkel 4 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 4

1.  Liikmesriik, kus filiaal on asutatud, võib sätestada, et artikli 2 lõike 2 punktis b ning artiklis 3 märgitud dokumendid tuleb avalikustada mõnes muus ühenduse ametlikus keeles kui artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud registri ametlik keel ning et selliste dokumentide tõlge tuleb tõestada. Kui liikmesriik nõuab tõestamist, tõestab tõlkeõigsust isik, kes on selleks pädev mis tahes liikmesriigis.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud tõendi suhtes, välja arvatud juhul, kui tõendi on esitanud artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud register selles ametlikus keeles, mida nõuab liikmesriik, kus filiaal on asutatud.

3.  Liikmesriigid ei kehtesta ▌ dokumentide tõlkimise suhtes lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuetele täiendavaid mingeid vorminõudeid ▌.

Artikkel 4

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. maid 2010. Liikmesriigid võivad jätkata teabe avaldamist liikmesriigis kehtival viisil nagu seni tingimusel, et avaldamise viis on täpselt määratletud ja põhineb objektiivsetel tingimustel, mis arvestavad eelkõige õiguskindluse ja infoturbe huve ning Internetile ligipääsu võimalusi ja siseriiklikke tavasid. Liikmesriigid katavad täiendava avaldamiskohustusega seotud kulud ühekordse tasu abil. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning nende normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C (2) Euroopa Parlamendi 19. novembri 2008. aasta seisukoht (ELTs seni avaldamata) ja nõukogu ... otsus. (3) EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8. ║ (4) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1. (5) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 36.

Euroopa Parlamendi 19. novembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa statistika kohta (KOM(2007)0625 – C6-0346/2007 – 2007/0220(COD))

P6_TA(2008)0548 A6-0349/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0625);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0346/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0349/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 19. novembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2008 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 223/2009) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 19. novembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (KOM(2008)0306 – C6-0240/2008 – 2008/0103(CNS))

P6_TA(2008)0549 A6-0402/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0306);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 36 ja 37 ning artikli 299 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0240/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengu komisjoni arvamusi (A6-0402/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) (1 a)  Halduskoormuse vähendamist põllumajandussektoris tuleks jätkata läbipaistvate, lihtsamate ja arusaadavamate õigusaktide abil. Ühine põllumajanduspoliitika saab ainult kulude alandamiseja halduskoormuse vähendamisega tagada põllumajandustootjate konkurentsivõime ülemaailmsetel turgudel. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus) (2 a)  Nõuetele vastavuse süsteemi lihtsustamiseks, täiustamiseks ja ühtlustamiseks tuleks teha pidevaid jõupingutusi. Seetõttu peaks komisjon iga kahe aasta järel esitama aruande nõuetele vastavuse süsteemi kohaldamise kohta. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 b (uus) (2 b)  Väiksem halduskoormus, ühtlustatud kontrollid, kontrollide ühendamine, kaasa arvatud Euroopa Liidu institutsioonide siseselt, ja õigeaegsed maksed suurendaksid põllumajandustootjate üldist toetust nõuetele vastavuse süsteemile ning seega poliitika tõhusust. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 c (uus) (2 c)  Et kergendada põllumajandustootjate koormust, tuleks liikmesriike ja Euroopa Liidu institutsioone ergutada hoidma nii kohapealsete kontrollide kui ka järelevalveasutuste arvu nii väiksena kui võimalik, ilma et see piiraks komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 796/2004 (millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid)1 sätete kohaldamist. Seetõttu tuleks lubada liikmesriikidel teostada miinimumkontrolle makseasutuse tasandil. Lisaks sellele tuleks ergutada liikmesriike ja Euroopa Liidu institutsioone võtma lisameetmeid kontrolle teostavate isikute arvu piiramiseks, et tagada nende isikute nõuetekohane koolitamine ning kehtestada ajavahemikuks, mille jooksul tohib konkreetses põllumajandusettevõttes kohapealset kontrolli teostada, maksimaalselt üks päev. Komisjon peaks aitama liikmesriike valimi integreeritud moodustamise jaoks ettenähtud nõuete täitmisel. Kohapealsete kontrollide jaoks tuleks valimid moodustada sõltumata konkreetsetest minimaalsetest kontrolliprotsentidest, mis on sätestatud nõuetele vastavust reguleerivates asjaomastes õigusaktides.. ________ 1ELT L 141, 30.4.2004, lk 18. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 d (uus) (2 d)  Liikmesriigid peaksid tagama, et põllumajandustootjaid ei karistataks ühe ja sama rikkumisjuhtumi eest kaks korda (näiteks maksete vähendamine või maksete tühistamine ning samal ajal asjaomaste siseriiklike õigusaktide rikkumise tõttu trahvi määramine). Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 (3)  Selleks et ühtlasi vältida põllumajandusmaa kasutamise lõpetamist ja tagada selle heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmine, kehtestati määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ühenduse raamistik, mille alusel liikmesriigid kehtestavad standardid, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist (maakasutus, külvikord, tootmisviisid) ja põllumajandusstruktuure. Maa kohustusliku tootmisest kõrvalejätmise tühistamine ühtse otsemaksete kava raames võib mõningatel juhtudel avaldada kahjulikku mõju keskkonnale, eelkõige teatavatele maastikuelementidele. Seetõttu on asjakohane tõhustada olemasolevaid ühenduse sätteid, mis on vajadusel suunatud kindlaksmääratud maastikuelementide kaitsele. (3)  Selleks et ühtlasi vältida põllumajandusmaa kasutamise lõpetamist ja tagada selle heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmine, kehtestati määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ühenduse raamistik, mille alusel liikmesriigid kehtestavad standardid, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist (maakasutus, külvikord, tootmisviisid) ja põllumajandusstruktuure. Maa kohustusliku tootmisest kõrvalejätmise tühistamine ühtse otsemaksete kava raames võib mõningatel juhtudel avaldada kahjulikku mõju keskkonnale, eelkõige tavapärasele bioloogilisele mitmekesisusele ja teatavatele maastikuelementidele. Seetõttu on asjakohane tõhustada olemasolevaid ühenduse sätteid, mille eesmärk on vajadust mööda kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja kindlaksmääratud maastikuelemente. Võttes küll arvesse vajadust tagada ühenduse õigusaktide kohased vee kõrgeimad kvaliteedistandardid, ei tohiks sellegipoolest kehtestada lisapiiranguid, mis võiksid takistada maaelu arengut soovitaval viisil. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 4)  Põllumajandusliku tegevusega seoses on teatavates piirkondades muutunud üha problemaatilisemaks veeressursside kaitse ja majandamine. Seetõttu on asjakohane tõhustada ka ühenduse kehtivat raamistikku heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste osas, et kaitsta veekogusid reostuse ja äravoolu eest ning reguleerida veekasutust. (4)  Põllumajandusliku tegevusega seoses muutub ühenduse järjest suuremas osas üha problemaatilisemaks veeressursside kaitse ja majandamine. Seetõttu on asjakohane tõhustada ka ühenduse kehtivat raamistikku heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste osas, et kaitsta veekogusid reostuse ja äravoolu eest ning reguleerida veekasutust, sealhulgas vähendada igal aastal märkimisväärses koguses vee raiskamist, rakendades paremaid põllu- ja veemajanduse süsteeme. Muudatusettepanekud 190 ja 226 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 (6)  Säästva põllumajanduse soodustamiseks kavandatud vahendite ja maaelu arendamiseks kavandatud vahendite vahel parema tasakaalu saavutamiseks kehtestati määrusega (EÜ) nr 1782/2003 otsetoetuste järkjärguline kohustuslik vähendamine ("toetuste ümbersuunamine"). See süsteem tuleks säilitada, nagu ka vabastus süsteemi kohaldamisest kuni 5 000 euroste maksete suhtes. (6)  Säästva põllumajanduse soodustamiseks kavandatud vahendite ja maaelu arendamiseks kavandatud vahendite vahel parema tasakaalu saavutamiseks kehtestati määrusega (EÜ) nr 1782/2003 otsetoetuste järkjärguline kohustuslik vähendamine ("toetuste ümbersuunamine"). See süsteem tuleks säilitada, nagu ka vabastus süsteemi kohaldamisest kuni 10 000 euroste maksete suhtes. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 (7)  Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud toetuste ümbersuunamise mehhanismi abil saavutatavaid sääste kasutatakse maaelu arengu poliitika meetmete rahastamiseks. Kõnealuse määruse vastuvõtmisest alates on põllumajandussektor seisnud silmitsi mitmete uute ja keeruliste väljakutsetega, nagu näiteks kliimamuutused, bioenergia kasvav tähtsus ning ka vajadus parema veemajanduse ja tõhusama bioloogilise mitmekesisuse kaitse järele. Euroopa Ühendust kui Kyoto protokolli osalist on kliimamuutuste küsimusi silmas pidades kutsutud üles oma poliitikaid kohandama. Veel enam, võttes arvesse veepuuduse ja põudadega seoses esinenud tõsiseid probleeme, tuleks jätkuvalt tegeleda veemajanduse küsimustega. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on suur väljakutse ja kuigi selles vallas on tehtud olulisi edusamme, nõuab Euroopa Ühenduse bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamine 2010. aastaks lisapingutusi. Ühendus tunnistab vajadust lahendada need uued probleemid oma poliitikate raames. Põllumajanduse valdkonnas on nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaselt vastuvõetud maaelu arengu programmid asjakohane vahend kõnealuste väljakutsete lahendamiseks. Selleks et liikmesriigid saaksid oma maaelu arengu programme vastavalt muuta, ilma et neil oleks vaja vähendada praeguseid maaelu arengu meetmeid teistes valdkondades, tuleks eraldada täiendavaid vahendeid. Ajavahemikuks 2007–2013 ettenähtud finantsperspektiivid ei võimalda aga rahaliste vahendite eraldamist ühenduse maaelu arengu poliitika tugevdamiseks vajalikul määral. Neid asjaolusid arvestades on asjakohane koondada suur osa vajalikest rahalistest vahenditest, suurendades järk-järgult otsetoetuste vähendamist toetuste ümbersuunamise kaudu. (7)  Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud toetuste ümbersuunamise mehhanismi abil saavutatavaid sääste kasutatakse maaelu arengu poliitika meetmete rahastamiseks. Kõnealuse määruse vastuvõtmisest alates on põllumajandussektor seisnud silmitsi mitmete uute ja keeruliste väljakutsetega, nagu näiteks kliimamuutused, bioenergia kasvav tähtsus ning ka vajadus parema veemajanduse ja tõhusama bioloogilise mitmekesisuse kaitse järele. Euroopa Ühendust kui Kyoto protokolli osalist on kliimamuutuste küsimusi silmas pidades kutsutud üles oma poliitikaid kohandama. Veel enam, võttes arvesse veepuuduse ja põudade tõttu esinenud tõsiseid probleeme, tuleks jätkuvalt tegeleda veemajanduse küsimustega. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on suur väljakutse ja kuigi selles vallas on tehtud olulisi edusamme, nõuab Euroopa Ühenduse bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamine 2010. aastaks lisapingutusi. Ühendus tunnistab vajadust lahendada need uued probleemid oma poliitikate raames. Põllumajanduse valdkonnas on nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaselt vastuvõetud maaelu arengu programmid asjakohane vahend kõnealuste väljakutsete lahendamiseks. Mõned liikmesriigid on juba välja töötanud maaelu arengu programmid, et lahendada kõnealuseid uusi probleeme. Et aga kõik liikmesriigid saaksid maaelu arengu programme ellu viia, ilma et neil oleks vaja vähendada praeguseid maaelu arengu meetmeid teistes valdkondades, tuleks eraldada lisavahendeid. Ajavahemikuks 2007–2013 ettenähtud finantsperspektiivid ei võimalda aga rahaliste vahendite eraldamist ühenduse maaelu arengu poliitika tugevdamiseks vajalikul määral. Neid asjaolusid arvestades on asjakohane koondada suur osa vajalikest rahalistest vahenditest, vähendades järk-järgult üha enam otsetoetusi toetuste ümbersuunamise kaudu. Muudatusettepanekud 11, 197 ja 210 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 (8)  Põllumajandustootjate vahelist otsese sissetulekutoetuse jaotamist iseloomustab asjaolu, et suur osa toetustest läheb üsna vähestele suurtele toetusesaajatele. On selge, et suuremad toetusesaajad ei vaja samal tasemel kogutoetust selleks, et sissetulekutoetus täidaks tõhusalt oma eesmärki. Lisaks võimaldab suuremate toetusesaajate kohanemisvõime neil madalama kogutoetuse tasemega lihtsamalt tegutseda. Seega näib õiglane arvata, et suurt toetust saavad põllumajandustootjad võiksid anda erilise panuse uute väljakutsete lahendamisele suunatud maaelu arengu meetmete rahastamisse. Seetõttu on otstarbekas kehtestada kõrgeimate maksete vähendamist suurendav mehhanism, millest saadavat tulu tuleks kasutada ka maaelu arenguga seonduvate uute väljakutsetega toimetulekuks. Kõnealuse mehhanismi proportsionaalsuse tagamiseks peaksid täiendavad vähendused suurenema järk-järgult vastavalt asjaomaste maksete suurusele. (8)  Põllumajandustootjate vahelist otsese sissetulekutoetuse jaotamist iseloomustab asjaolu, et suur osa toetustest läheb üsna vähestele suurtele toetusesaajatele. On võimalik, et suuremad toetusesaajad ei vaja oma ettevõtte struktuurist olenemata samal tasemel kogutoetust selleks, et sissetulekutoetus täidaks tõhusalt oma eesmärki. Lisaks võimaldab suuremate toetusesaajate kohanemisvõime neil paremini toime tulla väiksema kogutoetusega. Seega näib õiglane arvata, et suurt toetust saavad põllumajandustootjad, kelle puhul tuleks arvesse võtta nende põllumajandusettevõtte palgafondi, võiksid muu hulgas anda erilise panuse uute väljakutsete lahendamisele suunatud maaelu arengu meetmete rahastamisse. Seetõttu on otstarbekas kehtestada kõrgeimate maksete suuremal määral vähendamise mehhanism, millest saadavat tulu tuleks kasutada ka maaelu arenguga seonduvate uute probleemide lahendamiseks. Kõnealuse mehhanismi proportsionaalsuse tagamiseks peaks täiendav vähendamine kasvama järk-järgult vastavalt asjaomaste maksete suurusele. Siiski tuleks vältida olukorda, kus suurteks toetusesaajateks peetakse ühendusi, kuhu kuulub suur hulk põllumajandustootjaid oma vastavate põllumajandusettevõtetega, nagu see on põllumajandusühistute puhul, ning mis vastavad artiklis 2 sätestatud "põllumajandustootja" määratlusele, kuna see tooks kaasa vastava maksete vähendamise. Selleks tuleb täpsustada, millised ühendused vastavad kõnealustele tingimustele, et vabastada neid võimalikust järkjärgulisest vähendamisest. Lisaks ei tohiks põllumajandussektori edasise killustumise vältimiseks pidada otsetoetusi käsitlevaid tootjate ühistuid ümbersuunamise mehhanismi kohaldamisel suurteks toetusesaajateks. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus) (8 a)  Lisaks sellele tuleks liikmesriikidel lubada anda eritoetust, et nad saaksid adekvaatselt tegelda uute ülesannetega, mis võivad tuleneda ühise põllumajanduspoliitika olukorra kontrolli mõjust. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)  Selleks et aidata põllumajandustootjatel vastata kaasaegse ja kvaliteetse põllumajanduse standarditele, on vajalik, et liikmesriigid kasutaksid põllumajandustootjate nõustamiseks terviklikku süsteemi. Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem peaks aitama tõsta põllumajandustootjate teadlikkust materjalivoogudest ja keskkonna, toidu ohutuse ning loomade tervishoiu ja heaoluga seotud põllumajanduslikest tootmisprotsessidest, ilma et see kuidagi mõjutaks tootjate kohustust ja vastutust neid standardeid täita. (16)  Selleks et aidata põllumajandustootjatel vastata kaasaegse ja kvaliteetse põllumajanduse standarditele, on vajalik, et liikmesriigid kasutaksid kõikide põllumajandustootjate nõustamiseks igakülgset süsteemi. Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem peaks aitama põllumajandustootjatel tõhusamalt ja tulusamalt toota ning tõstma nende teadlikkust materjalivoogudest ja keskkonna, toidu ohutuse ning loomade tervishoiu ja heaoluga seotud põllumajanduslikest tootmisprotsessidest, ilma et see kuidagi mõjutaks tootjate kohustust ja vastutust neid standardeid täita. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 (19)  Väikeste summade haldamine on liikmesriikide pädevate asutuste jaoks koormav ülesanne. Ülemäärase halduskoormuse vältimiseks on liikmesriikidel asjakohane hoiduda otsetoetuste maksmisest juhul, kui makse oleks madalam kui ühenduse keskmine toetus ühe hektari kohta või kui toetust taotleva põllumajandusettevõtte toetuskõlblik pindala on alla ühe hektari. Liikmesriikide suhtes, kelle põllumajandusettevõtete struktuur erineb märkimisväärselt ühenduse keskmisest, tuleks ette näha erisätted. Liikmesriikidele tuleks anda õigus otsustada, millist neist kahest kriteeriumist rakendada, võttes arvesse oma riigi põllumajandusstruktuuri omapära. Kuna nn maata põllumajandustootjatele anti eritoetusõigused, ei oleks hektaritel põhineva ülemmäära kohaldamine tõhus. Kõnealuste põllumajandustootjate toetus peaks seega olema minimaalne ja põhinema keskmisel toetussummal. (19)  Väikeste summade haldamine on liikmesriikide pädevate asutuste jaoks koormav ülesanne. Liikmesriigid võivad otsustada mitte anda otsetoetusi, mis on kehtestatavast miinimummäärast väiksemad. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 (21)  Ühenduse toetuskavadega ettenähtud toetusi peaksid riigi pädevad ametiasutused maksma toetusesaajale ettenähtud ajavahemike jooksul tervikuna, kui käesoleva määrusega ettenähtud vähendustest ei tulene teisiti. Selleks et muuta otsemaksete haldamine paindlikumaks, tuleks liikmesriikidel lubada otsetoetusi maksta aastas kahes osas. (21)  Ühenduse toetuskavadega ettenähtud toetusi peaksid riigi pädevad ametiasutused maksma toetusesaajale ettenähtud ajavahemike jooksul tervikuna, kui käesoleva määrusega ettenähtud vähendustest ei tulene teisiti. Selleks et muuta otsemaksete haldamine paindlikumaks, tuleks liikmesriikidel lubada otsetoetusi maksta aastas kahes osas, nähes ühelt poolt maksete hilinemise korral ette võimaluse lisada turu intressimäärale vastava intressi ning teiselt poolt andes liikmesriikidele teatava vabaduse kehtestada sektori vajadustest lähtuvalt maksekuupäevad. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 (23)  Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleks ühiseid toetuskavu vajaduse korral lühikese aja jooksul kohandada vastavalt arengusuundumustele. Toetusesaajad ei saa seepärast olla kindlad selles, et toetuse andmise tingimused püsivad muutumatuna ning peaksid olema valmis kavade võimalikuks läbivaatamiseks majanduse arenguid või eelarveseisundit silmas pidades. välja jäetud Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus) (23 a)  Ühise põllumajanduspoliitika esimene sammas tuleks tulevikus säilitada selleks, et tagada põllumajandustootjate võtmeroll paljude maapiirkondade majandusmootorina, maastiku säilitajana ja Euroopa Liidus sätestatud kõrgete toiduohutusnõuete tagajana. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 (24)  Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati ühtne otsemaksete kava, millega erinevad olemasolevad toetusmehhanismid koondati ühtseks tootmisega sidumata otsetoetuste kavaks. Ühtse otsemaksete kava kohaldamisega saadud kogemused näitavad, et selle teatavaid aspekte saab nii põllumajandustootjate kui ka ametiasutuste huvides lihtsustada. Võttes arvesse, et ühtset otsemaksete kava on vahepeal hakatud rakendama kõikides liikmesriikides, kes seda pidid tegema, on mitmed kava esialgse rakendamisega seotud sätted aegunud ja neid tuleks seega kohandada. Sellega seoses on teatavatel juhtudel tuvastatud toetusõiguste märkimisväärne alakasutamine. Sellise olukorra vältimiseks ja arvestades, et põllumajandustootjad on juba kursis ühtse otsemaksete kava toimimisega, tuleks kasutamata toetusõiguste riiklikku reservi tagasikandmiseks esialgselt kehtestatud ajavahemikku vähendada kahe aastani. (24)  Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati ühtne otsemaksete kava, millega erinevad olemasolevad toetusmehhanismid koondati ühtseks tootmisega sidumata otsetoetuste kavaks. Ühtse otsemaksete kava kohaldamisega saadud kogemused näitavad, et selle teatavaid aspekte saab nii põllumajandustootjate kui ka ametiasutuste huvides lihtsustada. Võttes arvesse, et ühtset otsemaksete kava on vahepeal hakatud rakendama kõikides liikmesriikides, kes seda pidid tegema, on mitmed kava esialgse rakendamisega seotud sätted aegunud ja neid tuleks seega kohandada. Sellega seoses on teatavatel juhtudel tuvastatud toetusõiguste märkimisväärne alakasutamine. Sellise olukorra vältimiseks tuleks kasutamata toetusõiguste riiklikku reservi tagasikandmiseks ette nähtud ajavahemikuks kehtestada kolm aastat. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 (27)  Haritava maa kohustuslik tootmisest kõrvalejätmine kehtestati tarnekontrolli mehhanismina. Põllukultuuride sektori turuarengud ja tootmisest lahti seotud toetuste kehtestamine ei põhjenda enam kõnealuse vahendi säilitamise vajadust ja seetõttu tuleks see kaotada. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 53 ja artikli 63 lõike 2 kohaselt kehtestatud maa tootmisest kõrvalejätmise toetusõigused aktiveeritakse hektarite suhtes seega samadel tingimustel kui kõik muud toetusõigused. (27)  Haritava maa kohustuslik tootmisest kõrvalejätmine kehtestati tarnekontrolli mehhanismina. Põllukultuuride sektori turuarengud ja tootmisest lahti seotud toetuste kehtestamine ei põhjenda enam kõnealuse instrumendi säilitamise vajadust ja seetõttu tuleks see kaotada. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 53 ja artikli 63 lõike 2 kohaselt kehtestatud maa tootmisest kõrvalejätmise toetusõigused muutuvad seega tavalisteks toetusõigusteks. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 (28)  Pärast eelnevalt tootmisega seotud turutoetuse integreerimist ühtsesse otsemaksete kavva hakkas ajaloolise mudeli rakendamise valinud liikmesriikides toetusõiguste väärtus põhinema varasemal individuaalsel toetustasemel. Mida rohkem aastaid möödub ühtse otsemaksete kava kehtestamisest ja võttes arvesse järgnevat täiendavate sektorite kavaga liitumist, seda keerulisem on põhjendada üksnes varasemal toetusel põhinevate individuaalsete toetustasemete märkimisväärsete erinevuste õiguspärasust. Seepärast peaks ajaloolise mudeli rakendamise valinud liikmesriikidel olema teatavatel tingimustel lubatud eraldatud toetusõigused läbi vaadata, et ühtlustada nende ühikuväärtust, järgides samas ühenduse õiguse üldpõhimõtteid ja ühise põllumajanduspoliitika eesmärke. Sellega seoses võivad liikmesriigid ühtsemaid väärtusi kehtestades võtta arvesse geograafiliste piirkondade eripära. Toetusõiguste tasakaalustamine peaks leidma aset piisava üleminekuperioodiga ja vähenduste piiratud ulatusega, et põllumajandustootjad saaksid muutuva toetustasemega paremini kohaneda. (28)  Pärast eelnevalt tootmisega seotud turutoetuse integreerimist ühtsesse otsemaksete kavva hakkas ajaloolise mudeli rakendamise valinud liikmesriikides toetusõiguste väärtus põhinema varasemal individuaalsel toetustasemel. Mida rohkem aastaid möödub ühtse otsemaksete kava kehtestamisest, ja võttes arvesse järk-järgult uute sektorite liitumist kavaga, seda keerulisem on põhjendada üksnes varasemal toetusel põhinevate individuaalsete toetustasemete märkimisväärsete erinevuste õiguspärasust. Seepärast peaks ajaloolise mudeli rakendamise valinud liikmesriikidel olema teatavatel tingimustel lubatud eraldatud toetusõigused läbi vaadata, et ühtlustada nende ühikuväärtust, järgides samas ühenduse õiguse üldpõhimõtteid ja ühise põllumajanduspoliitika eesmärke. Ühtlustades kõnealuseid väärtusi, võivad liikmesriigid siinkohal võtta arvesse geograafiliste piirkondade eripära. Toetusõiguste kohandamine peaks leidma aset piisava üleminekuperioodiga, iga liikmesriigi valitud tempos ning toetuste vähendamist tuleks piirata , et põllumajandustootjad saaksid muutuva toetustasemega paremini kohaneda. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29 a (uus) (29 a)  Nõuetele vastavuse süsteem ja ühine põllumajanduspoliitika nõuavad tõenäoliselt täiendavat kohandamist tulevikus, kuna praegu tundub, et toetustasemed ei ole alati tasakaalus asjaomaste põllumajandustootjate tehtavate jõupingutustega nõuete täitmiseks, sest toetused sõltuvad endiselt suures ulatuses varasemate aastate kulutustest. Loomade heaolu käsitlevad õigusaktid koormavad ilmselgelt eelkõige karjakasvatajaid, mis ei kajastu nende toetuste tasemes. Kui imporditud tooted peaksid siiski vastama samadele loomade heaolu nõuetele, puuduks vajadus hüvitada põllumajandustootjatele nendepoolset ühenduse õigusaktide täitmist kõnealuses valdkonnas. Seega peaks komisjon püüdlema mittekaubanduslike küsimuste impordikriteeriumidena tunnustamise poole WTO läbirääkimiste raames. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 (30)  Määrus (EÜ) nr 1782/2003 võimaldas tootmisest lahti seotud ühtset otsemaksete kava kehtestades jätta liikmesriikidel teatavad maksed kõnealusest kavast välja. Samas sätestati kõnealuse määruse artikli 64 lõikes 3 kõnealuse määruse III jaotise 5. peatüki 2. ja 3. jaoga ettenähtud võimaluste läbivaatamine, pidades silmas turu- ja struktuuriarenguid. Asjakohaste kogemuste analüüs näitab, et tootmisest lahtisidumine muudab tootjate valikud paindlikumaks, võimaldades neil tootmisotsuseid langetada tasuvuse ja turu reaktsiooni alusel. Eelkõige kehtib see põllukultuuride, humala- ja seemnesektori puhul ning teataval määral ka veiselihasektori puhul. Seetõttu tuleks kõnealuste sektorite tootmisega osaliselt seotud maksed integreerida ühtsesse otsemaksete kavva. Selleks, et veiselihasektori põllumajandustootjad saaksid järk-järgult kohaneda uue toetuskorraga, tuleks ette näha isasloomade eritoetuse ja tapatoetuse lisamise järkjärguline kohaldamine. Kuna tootmisega osaliselt seotud maksed kehtestati puu- ja köögiviljasektoris alles hiljuti ja üksnes üleminekumeetmena, ei ole selliste kavade läbivaatamine vajalik. (30)  Määrus (EÜ) nr 1782/2003 võimaldas tootmisest lahti seotud ühtset otsemaksete kava kehtestades jätta liikmesriikidel teatavad maksed kõnealusest kavast välja. Samas sätestati kõnealuse määruse artikli 64 lõikes 3 kõnealuse määruse III jaotise 5. peatüki 2. ja 3. jaoga ettenähtud võimaluste läbivaatamine, pidades silmas turu- ja struktuuriarenguid. Asjakohaste kogemuste analüüs näitab, et tootmisest lahtisidumine võib muuta tootjate valikud paindlikumaks, võimaldades neil tootmisotsuseid langetada tasuvuse ja turu reaktsiooni alusel. Seetõttu tuleks lubada liikmesriikidel, kes sedasi otsustavad, minna abi lahtisidumisega edasi. Kuna tootmisega osaliselt seotud maksed kehtestati puu- ja köögiviljasektoris alles hiljuti ja üksnes üleminekumeetmena, ei ole selliste kavade läbivaatamine vajalik. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31 a (uus) (31 a)  Vajalik on võtta erimeetmeid, et toetada ELi lambakasvatussektorit, mis on tugevas languses. Euroopa Parlamendi 19. juuni 2008. aasta resolutsioonis lamba- ja kitsekasvatussektori tuleviku kohta Euroopas1 tehtud soovitusi tuleks rakendada. _______ 1 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0310. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32 (32)  Liikmesriikidel tuleks lubada kasutada selgelt määratletud juhtudel kuni 10 % ülemmääradest eritoetuse andmiseks. Selline toetus peaks liikmesriikidel võimaldama käsitleda keskkonnaprobleeme ning edendada põllumajandustoodete kvaliteeti ja turustamist. Eritoetust peaks võimaldama ka piimakvootide järkjärgulise kaotamise ja eriti tundlike valdkondade toetuste tootmisest lahtisidumise tagajärgede leevendamiseks. Arvestades tõhusa riskijuhtimise kasvavat olulisust, tuleks liikmesriikidele anda võimalus rahaliselt toetada põllumajandustootjate saagi kindlustusmakseid ja rahastada teatavate majanduslike kahjude hüvitamist looma- või taimehaiguste korral. Ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmist silmas pidades peaksid tootmisega seotud toetusmeetmeteks kasutatavad vahendid olema piiratud asjakohase tasemega. Tuleks kehtestada vastavad tingimused saagi kindlustamise ning looma- või taimehaigustega seotud hüvitise rahalise toetamise kohta. (32)  Liikmesriikidel tuleks lubada kasutada selgelt määratletud juhtudel kuni 10 % ülemmääradest eritoetuse andmiseks. Selline toetus peaks liikmesriikidel võimaldama käsitleda keskkonnaprobleeme ning edendada põllumajandustoodete kvaliteeti ja turustamist. Eritoetust peaks võimaldama ka piimakvootide järkjärgulise kaotamise ja eriti tundlike valdkondade toetuste tootmisest lahtisidumise tagajärgede leevendamiseks. Ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmist silmas pidades peaksid tootmisega seotud toetusmeetmeteks kasutatavad vahendid olema piiratud asjakohase tasemega. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32 a (uus) (32 a)  Arvestades tõhusa riskijuhtimise kasvavat olulisust, tuleks liikmesriikidel lubada kasutada veel kuni 5 % oma ülemmääradest, et anda toetust põllumajandustootjatele või tootjaorganisatsioonidele või -rühmadele kindlustusmaksete ja investeerimisfondidega seotud kulusid rahaliselt toetades. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36 (36)  Otsetoetuste tootmisest lahtisidumine ja ühtse otsemaksete kava kehtestamine olid ühise põllumajanduspoliitika reformiprotsessi olulised osad. Kuid 2003. aastal oli mitmel põhjusel vaja eritoetus säilitada mitmete põllukultuuride puhul. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 rakendamisel saadud kogemused koos turuolukorra arenguga osutavad sellele, et kavad, mis 2003. aastal hoiti ühtsest otsemaksete kavast eraldi, saab sellega nüüd integreerida, et soodustada rohkem turule orienteeritud ja säästvat põllumajandust. Iseäranis kehib see oliiviõlisektori puhul, kus kohaldati üksnes väga piiratut tootmisega sidumist. Samuti kehtib see kõva nisu, valgurikaste kultuuride, riisi, kartulitärklise ja pähklite toetuste puhul, kus allesjäänud tootmisega seotud toetuste tõhususe langus toetab tootmisest lahtisidumise valikut. Lina puhul on samuti asjakohane kaotada töötlemistoetus ja integreerida asjaomased summad ühtsesse otsemaksete kavva. Riisi, kuivsööda, kartulitärklise ja lina puhul tuleks ette näha üleminekuperiood, et tagada nende võimalikult sujuv üleminek tootmisest lahtiseotud toetusele. Pähklite osas tuleks liikmesriikidel lubada jätkata toetuse riikliku osa maksmist tootmisega seotud viisil, et pehmendada tootmisest lahtisidumise mõju. (36)  Otsetoetuste tootmisest lahtisidumine ja ühtse otsemaksete kava kehtestamine olid ühise põllumajanduspoliitika reformiprotsessi olulised osad. Kuid 2003. aastal oli mitmel põhjusel vaja eritoetus säilitada mitme põllukultuuri puhul. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 rakendamisel saadud kogemused koos turuolukorra arenguga osutavad sellele, et kavad, mis 2003. aastal jäid ühtsest otsemaksete kavast välja, saaks liikmesriigi soovi korral sellele nüüd lisada, et soodustada enam turule orienteeritud ja säästvat põllumajandust. Iseäranis kehtib see oliiviõlisektori kohta, kus kohaldati üksnes väga piiratut tootmisega sidumist. Samuti kehtib see kõva nisu, riisi, kartulitärklise ja pähklite toetuste kohta, kus allesjäänud tootmisega seotud toetuste tõhususe langus toetab tootmisest lahtisidumise valikut. Riisi, kartulitärklise ja lina jaoks tuleks ette näha üleminekuperiood, et tagada nende puhul võimalikult sujuv üleminek tootmisest lahtiseotud toetusele. Pähklite puhul tuleks liikmesriikidel lubada jätkata toetuse riikliku osa maksmist tootmisega seotud viisil, et mahendada tootmisest lahtisidumise mõju. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37 (37)  Uute kavade ühtsesse otsemaksete kavva integreerimise tulemusel tuleks ette näha kõnealuse kava kohase individuaalse sissetulekutoetuse uue taseme arvutamine. Pähklite, kartulitärklise, lina ja kuivsööda puhul peaks suurenenud toetuse andmise aluseks olema põllumajandustootjate viimaste aastate toetused. Kuid senini ühtsest otsemaksete kavast osaliselt välja jäetud toetuste hõlmamise osas tuleks liikmesriikidele anda võimalus kasutada esialgseid võrdlusperioode. (37)  Uute kavade ühtsesse otsemaksete kavva integreerimise tulemusel tuleks ette näha kõnealuse kava kohase individuaalse sissetulekutoetuse uue taseme arvutamine. Pähklite, kartulitärklise ja lina puhul peaks suurenenud toetuse andmise aluseks olema põllumajandustootjate viimaste aastate toetused või nende viimaste aastate tootmiskvoodid. Kuid seni ühtsest otsemaksete kavast osaliselt välja jäetud toetuste hõlmamise osas tuleks liikmesriikidele anda võimalus kasutada esialgseid võrdlusperioode. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38 (38)  Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati energiakultuuride eritoetus, et toetada sektori arengut. Bioenergia sektori hiljutistest arengutest tingituna ja eelkõige seetõttu, et rahvusvahelistel turgudel on suur nõudlus selliste toodete järele ning et 2020. aastaks on kehtestatud siduvad eesmärgid seoses bioenergia osakaalu saavutamisega kütuste kogukulus, ei ole enam piisavat põhjust energiakultuuridele eritoetuse andmiseks. (38)  Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati energiakultuuride eritoetus, et toetada sektori arengut. Bioenergia sektori hiljutistest arengutest tingituna ja eelkõige seetõttu, et rahvusvahelistel turgudel on suur nõudlus selliste toodete järele ning et 2020. aastaks on kehtestatud siduvad eesmärgid seoses bioenergia osakaalu saavutamisega kütuste kogukulus, ei ole enam piisavat põhjust energiakultuuridele toodangust sõltuva eritoetuse andmiseks. Järelikult tuleks ka asjaomased summad tulevikus lisada ühtsesse otsemaksete kavva. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt d d) riisi, tärklisekartuleid, puuvilla, suhkrut, puu- ja köögivilja, lamba- ja kitseliha ning veise- ja vasikaliha tootvate põllumajandustootjate toetuskavad; d) riisi, valgurikkaid kultuure, tärklisekartuleid, suhkrut, puu- ja köögivilja, tubakat, lamba- ja kitseliha ning veise- ja vasikaliha tootvate põllumajandustootjate toetuskavad; Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt a a) "põllumajandustootja" – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, missugune õiguslik seisund sellele rühmale ja rühma liikmetele on riikliku õigusega antud, kelle põllumajandusettevõte asub ühenduse territooriumil, nagu on osutatud asutamiselepingu artiklis 299, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega; a) "põllumajandustootja" – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on siseriikliku õiguse järgi sellise rühma ja selle liikmete õiguslik seisund, kelle põllumajandusettevõte asub ühenduse territooriumil, nagu on osutatud asutamiselepingu artiklis 299, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega, mis on ta põhiline sissetulekuallikas; Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt a a (uus) a a) "toetusõigusi omav põllumajandustootja" – põllumajandustootja, kellele on toetusõigused eraldatud või lõplikult üle antud; Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt f a (uus) f a) "piirkond" – asjaomase liikmesriigi valikul kas kogu liikmesriik, selle piirkond või liikmesriigi geograafiline piirkond, mida iseloomustavad teatavad iseärasused ja/või struktuuriliselt ebasoodsad olud; Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 1.  Otsetoetuseid saav põllumajandustootja täidab II lisas loetletud kohustuslikke majandamisnõudeid ning artikli 6 kohaselt kehtestatud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi. 1.  Otsetoetuseid saav põllumajandustootja täidab II lisas loetletud kohustuslikke majandamisnõudeid ning artikli 6 kohaselt kehtestatud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, välja arvatud juhul, kui sellise kohustuse täitmine on võimatu või ebaproportsionaalne. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 a (uus) 1 a.  Otsetoetust saav põllumajandustootja täidab tööohutusnõudeid ja asjaomase liikmesriigi poolt ette nähtud lepingutingimusi. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a a (uus) a a) tööohutus, Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 1.  Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaa ning eelkõige maa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, oleks heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuded III lisas sätestatud raamistiku alusel, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, tootmisviise ja põllumajandusstruktuure. 1.  Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaa ning eelkõige maa, mida enam ei kasutata tootmiseks, hoitakse heas põllumajanduslikus ja ökoloogilises seisukorras. Liikmesriigid määratlevad riigi või piirkonna tasandil hea põllumajandusliku ja ökoloogilise seisukorra miinimumnõuded, võttes arvesse III lisas sätestatud küsimusi, komisjoni suuniseid ja/või muid nende põllumajandusliku tootmise eripärast tulenevaid norme ning asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, ökosüsteeme, olemasolevat põllumajanduslikku tootmist, maakasutust, külvikorda, tootmisviise ja põllumajandusstruktuure. Kõnealuseid miinimumnõudeid kohandatakse vastavalt kohalikele oludele nii, et nende (teadusliku uurimistöö ja praktilise kogemuse varal kindlaks tehtud) mõju oleks põllumajanduse ja keskkonna seisukohast kõige tõhusam. III lisa teine veerg sisaldab vabatahtlikke norme ja liikmesriigid otsustavad ise, kas nad rakendavad neid või mitte. Ühtlasi peavad võetavad meetmed põhinema kehtivatel ühenduse õigusaktidel lisakohustusi kehtestamata. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 a (uus) Artikkel 6 a Boonuspunktid Iga liikmesriik võib vabalt kehtestada "boonustingimuse", mille alusel jagatakse põllumajandustootjatele "boonuspunkte" bioloogilist mitmekesisust toetava tegevuse eest, mis ületab nende kohustusi heade põllumajandusliku ja ökoloogilise seisukorra tagamisel. Tegevuse, mille eest boonuspunkte võib jagada, määrab kindlaks iga liikmesriik ise. Boonuspunkte võib kasutada karistuspunktide korvamiseks, mis on saadud artiklis 6 nimetatud hea põllumajandusliku ja ökoloogilise seisukorra eiramise tõttu. Kõnealuse korvamise korra määravad liikmesriigid. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 b (uus) Artikkel 6 b Toiduainetega kindlustatus Liikmesriigid pööravad maa tasakaalustatud ja säästva majandamise raames esmajärjekorras tähelepanu üleriigilisele ja piirkondlikule toiduainetega kindlustatusele. Kui kavatsetakse suurendada põllumajanduse toorainete energiatootmiseks kasutamist, koostavad liikmesriigid toiduainetega kindlustatuse analüüsi, et välistada igasugune varustuskindluse vähenemise oht. Muudatusettepanekud 186, 229 ja 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 1.  Kõiki asjaomasel kalendriaastal põllumajandustootjale makstavaid otsetoetuste summasid, mis ületavad 5 000 eurot, vähendatakse kuni 2012. aastani igal aastal järgmise protsendimäära võrra: 1.  Kõiki asjaomasel kalendriaastal põllumajandustootjale makstavaid otsetoetuste summasid, mis ületavad 10 000 eurot, vähendatakse kuni 2012. aastani igal aastal järgmisel viisil: a)  2009: 7%, a)  2009: 6 %, b)  2010: 9%, b)  2010: 6 %, c)  2011: 11%, c)  2011: 7 %, d)  2012: 13%. d)  2012: 7 %. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – esimene a lõik (uus) Liikmesriigid tagavad, et mis tahes kohustusliku ümbersuunamise suurendamisele vastaks võrdväärne vabatahtliku ümbersuunamise vähendamine. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 2.  Lõikes 1 osutatud vähendusi suurendatakse järgmiselt: 2.  Lõike 1 kohaselt vähendatud summasid suurendatakse järgmiselt: a)  100 000 ja 199 999 euro vahele jäävaid summasid kolme protsendipunkti võrra, a)  100 000 ja 199 999 euro vahele jäävad summad ühe protsendipunkti võrra, b)  200 000 ja 299 999 euro vahele jäävaid summasid kuue protsendipunkti võrra, b)  200 000 ja 299 999 euro vahele jäävad summasd kahe protsendipunkti võrra, c)  300 000 eurost algavaid summasid üheksa protsendipunkti võrra. c)  300 000 eurost algavad summad kolme protsendipunkti võrra. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 a (uus) 2 a.  Lõike 1 sätteid kohaldatakse ainult nende toetuste puhul, mis on ühtse otsemaksete kavaga täielikult integreeritud. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata otsetoetuste suhtes, mida antakse põllumajandustootjatele Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral, Kanaari saartel ja Egeuse mere saartel. 3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata otsetoetuste suhtes, mida antakse põllumajandustootjatele Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral, Kanaari saartel, Egeuse ning Joonia mere saartel. Muudatusettepanek 211 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 a (uus) 3 a.  Lõiget 2 ei kohaldata ühistutele ja teistele juriidilistele isikutele, kes koosnevad mitmest otsetoetust saavast põllumajandustootjast ning kes käsitlevad toetusi liikmete vahel jaotamiseks. Käesolevat erandit ei kohaldata suurtele toetusesaajatele, kes saavad 100 000 või rohkem eurot ja kes on selliste juriidiliste isikute liikmed. Muudatusettepanek 240 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 b (uus) 3 b.  Lõiget 2 võidakse otsustada mitte kohaldada, kui ühtset toetust saavatest põllumajandustootjatest koosnev ühendus ainult võtab toetusi vastu või vahendab neid, et jaotada need täiel määral liikmete vahel. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 1.  Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, ei tohi otsetoetuste netosummad, mida võib liikmesriigis iga kalendriaasta kohta pärast käesoleva määruse artiklite 7 ja 10 ning määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 1 kohaldamist anda, ületada käesoleva määruse IV lisas sätestatud ülemmäärasid. Vajadusel võivad liikmesriigid otsetoetuste suhtes kohaldada lineaarset vähendamist, et pidada kinni IV lisas sätestatud ülemmääradest. 1.  Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, ei tohi otsetoetuste netosummad, mida võib liikmesriigis iga kalendriaasta kohta pärast käesoleva määruse artiklite 7 ja 10 ning määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 1 kohaldamist anda, ületada käesoleva määruse IV lisas sätestatud ülemmäärasid. Vajadusel vähendavad liikmesriigid lineaarselt neid otsetoetuste summasid, mille suhtes kohaldatakse ümbersuunamisest sõltuvat vähendamisi, et pidada kinni IV lisas sätestatud ülemmääradest. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 2.  Komisjon vaatab IV lisas sätestatud ülemmäärad läbi artikli 128 lõikes 2 sätestatud korras, et võtta arvesse järgmist: 2.  Komisjon vaatab igal aastal IV lisas sätestatud ülemmäärad läbi artikli 128 lõikes 2 sätestatud korras, et võtta arvesse järgmist: a) muudatusi otsetoetuste raames antavates maksimumsummades, a) muudatusi otsetoetuste raames antavates maksimumsummades, b) muudatusi määruses (EÜ) nr 378/2007 osutatud vabatahtlikus ümbersuunamises, c) põllumajandusettevõtete struktuurimuudatusi. c) põllumajandusettevõtete struktuurimuudatusi ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 1.  Vanades liikmesriikides artiklis 7 ettenähtud vähendamiste kohaldamisest tulenevaid summasid võib vastavalt järgmistes lõigetes sätestatud tingimustele kasutada ühenduse täiendava toetusena Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavatele maaelu arengukavade raames võetavatele meetmetele, mis on täpsustatud määruses (EÜ) nr 1698/2005. 1.  Vanades liikmesriikides artiklis 7 ettenähtud vähendamiste kohaldamisest tulenevaid summasid võib vastavalt järgmistes lõigetes sätestatud tingimustele kasutada ühenduse toetusena Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavatele maaelu arengukavade raames võetavatele meetmetele, mis on täpsustatud määruses (EÜ) nr 1698/2005. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 1.  Artiklit 7 kohaldatakse asjaomasel kalendriaastal uute liikmesriikide põllumajandustootjate suhtes üksnes siis, kui asjaomasele liikmesriigile artikli 110 kohaselt asjaomasel kalendriaastal antavate otsetoetuste tase ei ole väiksem vanade liikmesriikide tasemest, võttes arvesse artikli 7 lõike 1 alusel kohaldatavaid vähendusi. 1.  Toetuste ümbersuunamine ei ole uutele liikmesriikidele kohustuslik enne, kui nad hakkavad saama täies ulatuses otsetoetusi. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4 4.  Artikli 7 lõigete 1 ja 2 kohaldamisest tulenevad summad jaotatakse artikli 128 lõikes 2 osutatud korras uutele liikmesriikidele, kus vastavad summad on tekkinud. Neid kasutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikele 5a. 4.  Artikli 7 lõigete 1 ja 2 kohaldamisest tulenevad summad jaotatakse artikli 128 lõikes 2 osutatud korras uutele liikmesriikidele, kus vastavad summad on tekkinud. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – pealkiri Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem Põllumajandusettevõtete nõustamise ja põllumajandusuuringute süsteem Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 2.  Nõuandetegevus hõlmab vähemalt 1. peatükis osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid ning häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi. 2.  Nõustamis- ja uurimistegevus hõlmab vähemalt 1. peatükis osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid ning häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, samuti majanduslikult tasuvate, ökoloogiliselt jätkusuutlike ning loodusvarasid ja tootmiskulusid (energia, põhitootmisvahendid jne) enam säästvate tootmisviiside levitamist. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 2.  Liikmesriigid annavad eelisseisundi põllumajandustootjatele, kes saavad rohkem kui 15 000 eurot otsetoetusi aastas. 2.  Liikmesriigid tagavad, et kõik põllumajandustootjad saavad soovi korral kõnealuses nõustamissüsteemis osaleda. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 – teine lõik See andmebaas peab eelkõige võimaldama liikmesriigi pädeval asutusel otse ja viivitamata kätte saada andmed iga kalendri- ja/või turustusaasta kohta alates 2000. aastast. See andmebaas peab eelkõige võimaldama liikmesriigi pädeval asutusel otse ja viivitamata kätte saada andmed iga kalendri- ja/või turustusaasta kohta alates 2000. aastast või uute liikmesriikide puhul alates esimesest aastast pärast nende ELiga ühinemist. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 1.  Liikmesriigid viivad läbi toetusetaotluste halduskontrolle, et kontrollida toetuste saamise õigust. 1.  Liikmesriigid kontrollivad toetusetaotlusi halduskorras, et veenduda toetuste saamise õiguses. Halduskontroll ei tohi olla põllumajandustootjate jaoks liiga koormav, eelkõige maksumuse ja bürokraatia seisukohalt. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 1.  Liikmesriigid kontrollivad kohapeal, kas põllumajandustootja täidab 1. peatükis osutatud kohutusi. 1.  Liikmesriigid kontrollivad kohapeal, kas põllumajandustootja täidab 1. peatükis osutatud kohustusi. Ühe põllumajandusettevõtte kontrollimine kestab kõige rohkem ühe päeva ega tohi olla põllumajandustootjale liiga koormav. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2 – esimene lõik 2.  Liikmesriigid võivad kasutada olemasolevaid haldus- ja kontrollisüsteeme, et tagada 1. peatükis osutatud kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmine. 2.  Liikmesriigid võivad kasutada olemasolevaid haldus- ja kontrollisüsteeme, et tagada 1. peatükis osutatud kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmine. Sellegipoolest püüavad liikmesriigid piirata kontrollorganite arvu ja konkreetses põllumajandusettevõttes kohapealset kontrolli teostavate isikute arvu. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2 a (uus) 2 a.  Liikmesriigid võivad kasutada eraasutuste haldus- ja kontrollisüsteeme, kui need on riigiasutuste poolt ametlikult akrediteeritud. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2 b (uus) 2 b.  Liikmesriigid püüavad kontrollimist kavandada nii, et põllumajandusettevõtteid, mida hooajalistel põhjustel on kõige parem kontrollida aasta teatud ajavahemiku jooksul, tõepoolest sel ajal kontrollitaks. Kui aga kontrolli teostav asutus ei saanud kohapealse kontrollimise käigus hooajalistel põhjustel teatava kohustusliku majandamisnõude või selle osa või heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmist kontrollida, loetakse nimetatud nõuded ja tingimused täidetuks. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1 – teine lõik Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui kõnealune rikkumine on selle isiku tegemise või tegematajätmise otsene tagajärg, kellele põllumajandusmaa üle anti või kes selle üle andis. Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui kõnealune rikkumine on selle isiku teo või tegevusetuse otsene tagajärg, kellele põllumajandusmaa üle anti või kes selle üle andis, välja arvatud juhul, kui rikkumise eest vastutav isik on esitanud toetusetaotluse ka asjaomase aasta kohta. Sel juhul kohaldatakse esimeses lõigus nimetatud sanktsiooni rikkumise eest vastutavale isikule makstavate otsetoetuste summade suhtes. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1 – kolmas lõik Käesolevas lõikes tähendab "üleandmine" mis tahes liiki tehingut, mille tulemusel põllumajandusmaa lakkab olemast üleandja käsutuses. Käesolevas lõikes tähendab "üleandmine" mis tahes liiki tehingut, mille tulemusel põllumajandusmaa lakkab olemast üleandja käsutuses,välja arvatud sellised tehingud, mida asjaomane põllumajandustootja ei saa vältida. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 3 – teine lõik Kui liikmesriik otsustab kasutada esimeses lõigus sätestatud võimalust, võtab pädev asutus järgmisel aastal nõutavaid meetmeid selle tagamiseks, et põllumajandustootja lõpetaks asjaomase tuvastatud rikkumise. Põllumajandustootjat teavitatakse tuvastatud rikkumistest ja parandusmeetmetest. Kui liikmesriik otsustab kasutada esimeses lõigus sätestatud võimalust, teavitab pädev asutus põllumajandustootjat tuvastatud rikkumisest ja viimane teavitab omakorda meetmetest, mida on võetud rikkumise heastamiseks. Põllumajandustootja võetud meetmete kontrollimise eesmärgil võtab pädev asutus neid põllumajandusettevõtteid arvesse järgneva aasta kohapealsete kontrollide jaoks riskianalüüse tehes. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 a (uus) Artikkel 26 a Läbivaatamine Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2007 ja seejärel iga kahe aasta järel nõuetele vastavuse süsteemi kohaldamise kohta aruande, millele vajadusel lisatakse asjakohased ettepanekud eelkõige selleks et: – muuta III lisas esitatud kohustuslike majandamisnõuete loetelu; – lihtsustada õigusakte, vähendada reguleerimist ja täiustada õigusakte kohustuslike majandamisnõuete loendi alusel, pöörates erilist tähelepanu nitraate käsitlevatele õigusaktidele; – lihtsustada, täiustada ja ühtlustada kehtivaid kohapealse kontrolli süsteeme, võttes arvesse võimalusi, mida pakuvad näitajate väljatöötamine, kitsaskohtadel põhinevad kontrollid, erasektori sertifitseerimiskavade alusel juba teostatud kontrollid, kohustuslikke majandamisnõudeid rakendavate riigisiseste õigusaktide alusel juba teostatud kontrollid ning info- ja sidetehnoloogia. Aruanded sisaldavad ka nõuetele vastavuse süsteemi kohase aruande esitamisele eelneva aasta kontrolli kogukulude hinnangut. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 1 1.  Liikmesriigid ei anna põllumajandustootjatele otsetoetusi juhul: 1.  Liikmesriigid võivad otsustada mitte anda kehtestatavast miinimummäärast väiksemaid otsetoetusi. a) kui asjaomasel kalendriaastal taotletav või makstav otsetoetuste kogusumma ei ületa 250 eurot või b) kui põllumajandusettevõtte toetuskõlblik pindala, mille osas otsetoetusi taotletakse või makstakse, on alla ühe hektari. Küpros võib aga minimaalseks toetuskõlblikuks pindalaks kehtestada 0,3 hektarit ja Malta 0,1 hektarit. Artikli 45 lõikes 1 osutatud eriõigustega põllumajandustootjate suhtes kohaldatakse siiski punktis a osutatud tingimust. Esimese lõigu kohaldamisel säästetud summad jäävad selle liikmesriigi riiklikku reservi, kus need tekkisid. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 2 2.  Liikmesriigid võivad objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil otsustada mitte anda otsetoetusi sellistele äriühingutele asutamislepingu artikli 48 teise lõigu tähenduses, kelle peamine eesmärk ei hõlma põllumajanduslikku tegevust. 2.  Liikmesriigid võivad objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil otsustada mitte anda otsetoetusi sellistele äriühingutele asutamislepingu artikli 48 teise lõigu tähenduses, kelle peamine eesmärk ei ole põllumajandustoodete tootmine ega kasvatamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsmine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 2 2.  Makseid tehakse kuni kaks korda aastas 1. detsembrist kuni järgmise kalendriaasta 30. juunini. 2.  Makseid tehakse kuni kaks korda aastas 1. detsembrist kuni järgmise kalendriaasta 30. juunini, kusjuures maksed hõlmavad turu intressimääraga intressi, mis tuleb tasuda järgmise kalendriaasta 30. juuni seisuga tasumata summalt. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 2 a (uus) 2 a.  Kui makse hilineb pädeva asutusega toimuva vaidluse tõttu, mis laheneb põllmajandustootja kasuks, makstakse põllumajandustootjale turu intressimäärale vastav intress. Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus 3.  I lisas loetletud toetuskavade alusel ei tehta makseid enne, kui artikli 22 kohaselt liikmesriikide poolt teostatavad toetuskõlblikkuse kontrollid on lõpule viidud. 3.  I lisas loetletud toetuskavade alusel ei tehta ühegi taotluse alusel makset enne, kui artikli 22 kohaselt liikmesriikide poolt teostatavad toetuskõlblikkuse kontrollid on asjaomase taotluse osas lõpule viidud. Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 3 – esimene a lõik (uus) Kui maksed tehakse siiski ettemaksena või kahes osas, määratakse esimese osamakse summa kindlaks maksekuupäeval olemasolevate haldus- ja kohapealsete kontrollide tulemuste põhjal ja sellises ulatuses, et makse lõplik summa ei ole väiksem kui esimene osamakse. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 Artikkel 33 välja jäetud Läbivaatamine I lisas loetletud toetuskavasid kohaldatakse, ilma et see piiraks majanduse arengute ja eelarveseisundi põhjal mis tahes ajahetkel tehtavat võimalikku läbivaatamist. Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 2 2.  Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab toetusõigusi omav põllumajandustootja põllumajandustootjat, kellele on eraldatud või jäädavalt üle antud toetusõigused. välja jäetud Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 2 a (uus) 2 a.  Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 53 ja artikli 63 lõike 2 alusel kehtestatud maa tootmisest kõrvalejätmise toetusõigused muutuvad õigusteks käesoleva määruse tähenduses. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – esimene lõik Kui ei ole sätestatud teisiti, toetusõigusi hektari kohta ei muudeta. 1.  Kui ei ole sätestatud teisiti, toetusõigusi hektari kohta ei muudeta. Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – teine lõik Käesoleva määruse artikli 128 lõikes 2 osutatud korras kehtestab komisjon üksikasjalikud eeskirjad toetusõiguste, eelkõige toetusõiguste osade muutmise kohta. 2.  Kui võrdlusperioodi jooksul otsetoetust saanud põllumajandustootja õiguslik seisund või nimetus muutub kõnealuse ajavahemiku jooksul või hiljemalt selle aasta 31. detsembril, mis eelneb ühtse otsemaksete kava kohaldamise aastale, on sellel tootjal juurdepääs ühtsele otsemaksete kavale samadel tingimustel kui ettevõtet algselt juhtinud põllumajandustootjal. 3.  Ühinemise korral, mis on toimunud võrdlusperioodi jooksul või hiljemalt selle aasta 31. detsembril, mis eelneb ühtse otsemaksete kava kohaldamise aastale, on uut põllumajandusettevõtet juhtival põllumajandustootjal juurdepääs ühtsele otsemaksete kavale samadel tingimustel kui esialgseid ettevõtteid juhtinud põllumajandustootjal. Jagunemise korral, mis on toimunud võrdlusperioodi jooksul või hiljemalt selle aasta 31. detsembril, mis eelneb ühtse otsemaksete kava kohaldamise aastale, on põllumajandusettevõtteid juhtivatel põllumajandustootjatel proportsionaalselt juurdepääs ühtsele otsemaksete kavale samadel tingimustel kui algset ettevõtet juhtinud põllumajandustootjal. Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõige 1 – esimene a lõik (uus) Kui eelarveaasta lõpus ilmneb liikmesriigis, et tegelikult on antud toetusõigusi VIII lisaga ettenähtud riiklikust ülemmäärast vähem, suunatakse vahe riiklikku reservi. Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõige 2 2.  Liikmesriigid võivad riiklikku reservi kasutada eelkõige selleks, et anda objektiivsete kriteeriumide alusel toetusõiguseid põllumajanduslikku tegevust alustavatele põllumajandustootjatele ja sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine. 2.  Liikmesriigid võivad riiklikku reservi kasutada selleks, et anda objektiivsete kriteeriumide alusel toetusõiguseid põllumajandusega tegelevatele põllumajandustootjatele, tagades samas põllumajandustootjate võrdse kohtlemise ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimise. Liikmesriigid võivad eelkõige eelistada uusi ettevõtjaid, alla 35-aastaseid põllumajandustootjaid, pereettevõtteid või muid eesõigustega põllumajandustootjaid. Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõige 3 3.  Liikmesriigid, kes ei kohalda artikli 68 lõike 1 punkti c, võivad kasutada riiklikku reservi selleks, et kehtestada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine, toetusõigused nende piirkondade põllumajandustootjatele, kus kohaldatakse ühel või teisel kujul toimuva riikliku sekkumisega seotud ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, et vältida maa kasutamisest loobumist ja/või et heastada põllumajandustootjatele kõnealuste piirkondade teatavat ebasoodsust. 3.  Liikmesriigid võivad alates käesoleva määruse jõustumisest 2009. aastal kasutada riiklikku reservi selleks, et kehtestada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine, toetusõigused ja toetusmeetmed nende piirkondade põllumajandustootjatele, kus kohaldatakse ühel või teisel kujul toimuva riikliku sekkumisega seotud ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme kõige ebasoodsamatesse piirkondadesse koondunud raskustesse sattunud sektoritele, nagu lamba- ja kitsekasvatussektor, et vältida maa kasutamisest ja tootmisest loobumist ja/või et heastada põllumajandustootjatele kõnealuste piirkondade teatavat ebasoodsust. Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõige 3 a (uus) 3 a.  Liikmesriigid võivad kasutada riiklikku reservi toetusõiguste andmiseks põllumajandustootjatele, kes on sõlminud liikmesriikide poolt reguleeritavaid erilepinguid. Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 Toetusõigused, mida ei aktiveerita kahe aasta jooksul, lähevad riiklikku reservi, välja arvatud artikli 36 lõikes 1 määratletud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral. Toetusõigused, mida ei aktiveerita kolme aasta jooksul, lähevad riiklikku reservi, välja arvatud artikli 36 lõikes 1 määratletud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral. Neid vahendeid kasutatakse eeskätt selleks, et lihtsustada noorte juurdepääsu põllumajandustegevusele, tagamaks põlvkondade vahetuse. Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 2 2.  Toetusõigusi võib üle anda müügi teel või mis tahes muu lõpliku üleandmisena kas koos maaga või ilma. Seevastu rentimist või samalaadseid tehinguid lubatakse üksnes siis, kui üleantavate toetusõigustega kaasneb samaväärse toetuskõlblike hektarite arvu üleandmine. välja jäetud Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 3 – esimene a lõik (uus) Sellistel juhtudel võivad liikmesriigid otsustada ka seda, et rentimist või samalaadseid tehinguid lubatakse üksnes siis, kui üleantavate toetusõigustega kaasneb samaväärse toetuskõlblike hektarite arvu üleandmine. Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 2 – esimene lõik 2.  Erandina artikli 35 lõikest 1 lubab liikmesriik eritoetusõigustega põllumajandustootjal teha erandi nõudest aktiveerida samaväärse toetuskõlblike hektarite arvu toetusõigused, tingimusel et ta säilitab vähemalt 50 % kalendriaastatel 2000, 2001 ja 2002 teostatud põllumajanduslikust tegevusest väljendatuna loomühikutena. 2.  Erandina artikli 35 lõikest 1 lubab liikmesriik eritoetusõigustega põllumajandustootjal teha erandi nõudest aktiveerida samaväärse toetuskõlblike hektarite arvu toetusõigused, tingimusel et ta säilitab vähemalt 50 % kalendriaastatel 2000, 2001 ja 2002 (Rumeenia ja Bulgaaria puhul 2006, 2007 ja 2008) teostatud põllumajanduslikust tegevusest väljendatuna loomühikutena. Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 2 – teine a lõik (uus) Esimeses lõigus sätestatud tingimust võib kohaldada ka liikmesriikide suhtes, kes ei ole veel ühtset otsemaksete kava kasutusele võtnud, kuid kavatsevad seda teha. Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 3 3.  Eritoetusõiguste üleandmisel ei saa ülevõtja lõikega 2 ettenähtud erandit kasutada, välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi korral. 3.  Eritoetusõiguste üleandmisel võib ülevõtja kasutada lõikega 2 ettenähtud erandit, kui kõik erandi alla kuuluvad toetusõigused on üle antud, ning ka tegeliku või eeldatava pärandi korral või kui tal pole õiguste aktiveerimiseks vajalikku maa-ala. Muudatusettepanekud 85, 86, 87 ja 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid vastavalt ühenduse õiguse põhialustele hiljemalt 1. augustiks 2009 otsustada alates 2010. aastast liikuda määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 1.–4. peatüki alusel kehtestatud toetusõiguste väärtuse ühtlustamise suunas. Sel eesmärgil võidakse toetusõiguseid muuta järk-järgult vastavalt vähemalt kolmele varem kindlaksmääratud iga-aastasele etapile ning objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. 1.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid vastavalt ühenduse õiguse põhialustele otsustada alates 2010. aastast liikuda määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 1.–4. peatüki alusel kehtestatud toetusõiguste väärtuse ühtlustamise suunas. Sel eesmärgil võidakse toetusõiguseid muuta järk-järgult vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Toetusõiguste väärtust ei tohi iga-aastastes etappides vähendada üle 50 % erinevusest toetusõiguse algväärtuse ja viimase iga-aastase etapi rakendamisel kohaldatava väärtuse vahel. Toetusõiguste väärtust ei tohi vähendada üle 50 % erinevusest toetusõiguse algväärtuse ja lõpliku väärtuse vahel. Liikmesriigid võivad otsustada eelnevaid lõike kohaldada asjakohasel geograafilisel tasandil, mis määratletakse selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu nende institutsiooniline või haldusstruktuur ja/või piirkondlik põllumajanduspotentsiaal. 2.  Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada toetusõiguste läbivaatamist asjakohasel geograafilisel tasandil, mis määratletakse selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu nende institutsiooniline või haldusstruktuur, piirkondlik põllumajanduspotentsiaal ja/või asjaomase geograafilise piirkonna struktuuriliselt ebasoodsad olud. Üldkasutatavatel aladel või aladel, kus kehtivad muud kollektiivse maakasutuse lepingud, võib toetusõiguste väärtuse põllumajandusettevõtte pindala alusel ümber hinnata, tingimusel et järgitakse maksimaalse keskkonnakoormuse parameetreid. Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.  Määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 1.–4. peatüki kohaselt ühtse otsemaksete kava kehtestatud liikmesriik võib hiljemalt 1. augustiks 2009 teha otsuse kohaldada ühtset otsemaksete kava alates 2010. aastast piirkondlikul tasandil käesolevas jaos sätestatud tingimustel. 1.  Määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 1.–4. peatüki kohaselt ühtse otsemaksete kava kehtestanud liikmesriik võib hiljemalt iga aasta 1. augustiks teha otsuse kohaldada ühtset otsemaksete kava alates järgnevast aastast piirkondlikul tasandil käesolevas jaos sätestatud tingimustel. Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 2 – esimene lõik 2.  Liikmesriigid määratlevad piirkonnad selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu nende institutsiooniline või haldusstruktuur ja/või piirkondlik põllumajanduspotentsiaal. 2.  Liikmesriigid määratlevad piirkonnad selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu nende institutsiooniline või haldusstruktuur, piirkondlik põllumajanduspotentsiaal ja/või konkreetse geograafilise piirkonna struktuuriliselt ebasoodsad olud. Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 1 1.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada jaotada kuni 50 % artikli 47 alusel kehtestatud piirkondlikust ülemmäärast kõikide põllumajandustootjate vahel, kelle põllumajandusettevõtted asuvad asjaomases piirkonnas, sealhulgas need, kellel ei ole toetusõigusi. 1.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada jaotada kuni 50 % artikli 47 alusel kehtestatud piirkondlikust ülemmäärast kõikide põllumajandustootjate vahel, kelle põllumajandusettevõtted asuvad asjaomases piirkonnas, isegi kui neil ei ole toetusõigusi. Kasutatavad alad on alad, millest põllumajandustootja teavitas 15. mail 2008. Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 2 – esimene a lõik (uus) Samas võivad liikmesriigid kehtestada muid selgelt määratletud kriteeriume, nagu tootja kvaliteet või põllumajanduses ja/või maapiirkondades valitsev tööhõive, et tagada territoriaalne ühtekuuluvus, maaelu mitmekesisus ja dünaamilisus ning traditsiooniliste maaga mitteseotud tootmisviiside säilitamine. Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1 1.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad käesoleva määruse artiklit 48 kohaldavad liikmesriigid vastavalt ühenduse õiguse põhialustele hiljemalt 1. augustiks 2009 otsustada alates 2011. aastast liikuda käesoleva jao või määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 5. peatüki 1. jao alusel kehtestatud toetusõiguste väärtuse ühtlustamise suunas. Sel eesmärgil võivad nad toetusõiguseid muuta järk-järgult vastavalt vähemalt kahele varem kindlaksmääratud iga-aastasele etapile ning objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. 1.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad käesoleva määruse artiklit 48 kohaldavad liikmesriigid vastavalt ühenduse õiguse põhialustele hiljemalt 1 augustiks 2009 otsustada alates 2011. aastast liikuda käesoleva jao või määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 5. peatüki 1. jao alusel kehtestatud toetusõiguste väärtuse ühtlustamise suunas. Sel eesmärgil võidakse toetusõiguseid muuta järk-järgult vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – esimene lõik 2.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 5. peatüki 1. jao kohaselt ühtse otsemaksete kava kehtestanud liikmesriigid vastavalt ühenduse õiguse põhialustele hiljemalt 1. augustiks 2009 teha otsuse liikuda 2010. aastast kõnealuse jao alusel kehtestatud toetusõiguste väärtuse ühtlustamise suunas, muutes kõnealuseid toetusõiguseid järk-järgult vastavalt vähemalt kolmele varem kindlaksmääratud iga-aastasele etapile ning objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. 2.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 5. peatüki 1. jao kohaselt ühtse otsemaksete kava kehtestanud liikmesriigid vastavalt ühenduse õiguse põhialustele hiljemalt 1. augustiks 2009 teha otsuse liikuda 2010. aastast kõnealuse jao alusel kehtestatud toetusõiguste väärtuse ühtlustamise suunas, muutes kõnealuseid toetusõiguseid järk-järgult vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 3 3.  Toetusõiguste väärtust ei tohi lõigetes 1 ja 2 osutatud iga-aastastes etappides vähendada üle 50 % erinevusest toetusõiguse algväärtuse ja viimase iga-aastase etapi rakendamisel kohaldatava väärtuse vahel. 3.  Toetusõiguste väärtust ei tohi lõigete 1 ja 2 kohaselt vähendada üle 50 % erinevusest toetusõiguse algväärtuse ja lõpliku väärtuse vahel. Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 4 4.  Liikmesriigid võivad otsustada lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldada asjakohasel geograafilisel tasandil, mis määratletakse selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu nende institutsiooniline ja/või haldusstruktuur või piirkondlik põllumajanduspotentsiaal. 4.  Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada toetusõiguste läbivaatamist asjakohasel geograafilisel tasandil, mis määratletakse selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu nende institutsiooniline või haldusstruktuur, piirkondlik põllumajanduspotentsiaal ja/või konkreetse geograafilise piirkonna struktuuriliselt ebasoodsad olud. Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 1 – esimene lõik 1.  Ühtsest otsemaksete kavast määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 67 ja 68 sätestatud tingimustel lamba- ja kitsetoetused ning veisetoetused välja jätnud liikmesriigid võivad 1. augustiks 2009 otsustada jätkata ühtse otsemaksete kava kohaldamist 2010. aastast käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 64 lõike 1 alusel tehtud otsusega. Liikmesriigid võivad aga otsustada alandada võrreldes määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 64 lõike 1 alusel kehtestatud määraga riikliku ülemmäära seda osa, mida käesoleva määruse artikli 55 lõike 1 kohaselt tuleb kasutada põllumajandustootjate lisatoetusteks. 1.  Ühtsest otsemaksete kavast määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 67 ja 68 sätestatud tingimustel lamba- ja kitsetoetused ning veisetoetused välja jätnud liikmesriigid kohaldavad 2010. aastast ühtset otsemaksete kava käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 64 lõike 1 alusel tehtud otsusega. Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 2 – esimene lõik 2.  Vastavalt iga liikmesriigi valikule määrab komisjon artikli 128 lõikes 2 osutatud korras kindlaks ülemmäära vastavalt artiklites 54–56 osutatud iga otsetoetuse jaoks. 2.  Vastavalt iga liikmesriigi valikule määrab komisjon artikli 128 lõikes 2 osutatud korras kindlaks ülemmäära vastavalt artiklites 54 ja 55 osutatud iga otsetoetuse jaoks. Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 2 – teine lõik Iga otsetoetuse jaoks on see ülemmäär võrdne osaga artiklis 41 osutatud riiklikust ülemmäärast, mis on korrutatud vähendusprotsentidega, mida liikmesriigid kohaldavad artiklite 54–56 kohaselt. Iga otsetoetuse jaoks on see ülemmäär võrdne osaga artiklis 41 osutatud riiklikust ülemmäärast, mis on korrutatud vähendusprotsentidega, mida liikmesriigid kohaldavad artiklite 54 ja 55 kohaselt. Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55 – lõige 1 – esimene lõik 1.  Liikmesriigid, kes kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68 lõike 2 punkti a alapunktiga i säilitasid kogu või osa käesoleva määruse artiklis 41 osutatud riiklike ülemmäärade sellest osast, mis vastab määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas osutatud ammlehmatoetusele, maksavad põllumajandustootjatele igal aastal lisatoetust. 1.  Liikmesriigid, kes kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 68 säilitasid kogu või osa käesoleva määruse artiklis 41 osutatud riiklike ülemmäärade sellest osast, mis vastab määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas osutatud ammlehmatoetusele või eritoetusele, maksavad põllumajandustootjatele igal aastal lisatoetust. Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõige 3 a (uus) 3 a.  Liikmesriigi igasugune käesoleva määruse artiklite 53–56 raames tehtav otsus tuleb vastu võtta kooskõlastatult piirkondlikke asutusi esindavate institutsioonidega ning selle aluseks peab olema nimetatud otsuse mõjude hindamine piirkonna tasandil. Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõige 3 3.  Ühtse otsemaksete kava kohaldamise esimesel aastal võivad uued liikmesriigid kasutada riiklikku reservi toetusõiguste jaotamiseks vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ning sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine, spetsiifiliste sektorite põllumajandustootjatele, kes on ühtsele otsemaksete kavale üleminekuga seoses eriolukorras. 3.  Ühtse otsemaksete kava kohaldamise esimesel aastal võivad uued liikmesriigid kasutada riiklikku reservi toetusõiguste jaotamiseks vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ning sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine, spetsiifiliste sektorite põllumajandustootjatele, kes on ühtsele otsemaksete kavale üleminekuga seoses eriolukorras. Liikmesriigid võivad eelkõige eelistada uusi ettevõtjaid, noori põllumajandustootjaid, pereettevõtteid või muid eesõigustega põllumajandustootjaid. Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõige 5 5.  Uued liikmesriigid võivad riiklikku reservi kasutada selleks, et jaotada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine, toetusõigusi nende piirkondade põllumajandustootjatele, kus kohaldatakse ühel või teisel kujul toimuva riikliku sekkumisega seotud ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, et vältida maa kasutamisest loobumist ja/või et heastada põllumajandustootjatele kõnealuste piirkondade teatavat ebasoodsust. 5.  Uued liikmesriigid võivad riiklikku reservi kasutada selleks, et jaotada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine, toetusõigusi nende piirkondade põllumajandustootjatele, kus kohaldatakse ühel või teisel kujul toimuva riikliku sekkumisega seotud ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, et vältida maa kasutamisest loobumist ja/või et heastada põllumajandustootjatele kõnealuste piirkondade teatavat ebasoodsust. Liikmesriigid võivad eelkõige eelistada uusi ettevõtjaid, noori põllumajandustootjaid, pereettevõtteid või muid eesõigustega põllumajandustootjaid. Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 3 3.  Põllumajandustootja võib oma toetusõigused üle anda ilma maata üksnes siis, kui ta on artiklis 35 määratletud tähenduses aktiveerinud vähemalt 80% oma toetusõigustest vähemalt ühe kalendriaasta jooksul või kui ta on loovutanud vabatahtlikult riiklikku reservi kõik toetusõigused, mida ta ei ole ühtse otsemaksete kava esimesel kohaldamisaastal kasutanud, välja arvatud artikli 36 lõikes 1 osutatud vääramatu jõu korral ja erandlikel asjaoludel. 3.  Põllumajandustootja võib oma toetusõigused üle anda ilma maata üksnes siis, kui ta on artikli 35 tähenduses aktiveerinud vähemalt 70 % oma toetusõigustest vähemalt ühe kalendriaasta jooksul või kui ta on loovutanud vabatahtlikult riiklikku reservi kõik toetusõigused, mida ta ei ole ühtse otsemaksete kava esimesel kohaldamisaastal kasutanud, välja arvatud artikli 36 lõikes 1 osutatud vääramatu jõu korral ja erandlikel asjaoludel. Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – esimene –a lõik (uus) Alates 2010. aastast võivad liikmesriigid, kes seda soovivad, tootmisest lahti siduda riisi, valgurikaste kultuuride, kuivsööda ja pähklite tootjatele antavad eritoetused. Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 Liikmesriigid integreerivad alates 2010. aastast X lisa punktides I, II ja III osutatud tootmisega seotud toetuskavade raames antavad toetused ühtsesse otsemaksete kavasse käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade kohaselt. Liikmesriigid võivad integreerida alates 2010. aastast X lisa punktides I, II ja III osutatud tootmisega seotud toetuskavade raames antavad toetused ühtsesse otsemaksete kavasse käesoleva peatüki sätete kohaselt. Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 65 – lõige 1 1.  Liikmesriigid jaotavad XI lisas osutatud summad, mis olid eraldatud X lisa punktis I osutatud toetuskavadega seotud tootmisega seotud toetusele, asjaomaste sektorite põllumajandustootjatele vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ning võttes arvesse eelkõige toetust, mille kõnealused põllumajandustootjad on saanud otseselt või kaudselt asjaomaste toetuskavade raames ühel või enamal aastal ajavahemikul 2005–2008. 1.  Liikmesriigid jaotavad XI lisas osutatud summad, mis olid eraldatud X lisa punktis I osutatud toetuskavade alusel tootmisega seotud toetusele, peamiselt asjaomaste sektorite põllumajandustootjatele vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ning võttes arvesse eelkõige toetust, mille kõnealused põllumajandustootjad on saanud otseselt või kaudselt asjaomaste toetuskavade või tootmiskvootide raames ühel või enamal aastal ajavahemikul 2005–2011. Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 65 – lõige 1 a (uus) 1 a.  Põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid objektiivsete kriteeriumide põhjal jaotada lõikes 1 osutatud summad osaliselt või täielikult kõigi nende põllumajandustootjate vahel, kelle põllumajandusettevõtted asuvad asjaomases piirkonnas. Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 65 – lõige 2 – esimene lõik 2.  Liikmesriigid suurendavad asjaomaste põllumajandustootjate toetusõiguste väärtust lõike 1 kohaldamisest tulenevate summade alusel. 2.  Liikmesriigid võivad suurendada asjaomaste põllumajandustootjate toetusõiguste väärtust lõike 1 kohaldamisest tulenevate summade alusel. Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – esimene lõik Liikmesriigid jaotavad summad, mis olid eraldatud X lisa punktis II osutatud toetuskavadega seotud tootmisega seotud toetusele, asjaomaste sektorite põllumajandustootjatele vastavalt toetusele, mis kõnealustele põllumajandustootjatele anti asjaomaste toetuskavade raames ajavahemikul 2000–2002. Liikmesriigid valivad aga objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel hiljutisema võrdlusperioodi. Liikmesriigid jaotavad summad, mis olid eraldatud X lisa punktis II osutatud toetuskavade alusel tootmisega seotud toetusele, peamiselt asjaomaste sektorite põllumajandustootjate vahel vastavalt toetusele, mis kõnealustele põllumajandustootjatele anti asjaomaste toetuskavade raames ajavahemikul 2000–2002. Liikmesriigid võivad aga valida objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel hilisema võrdlusperioodi. Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus 5. peatükk – pealkiri Eritoetus ERITOETUSED Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – pealkiri Üldeeskirjad Lisatoetused Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige -1 (uus) -1.  Liikmesriigid võivad hiljemalt 1. jaanuariks 2010 ja seejärel 1.oktoobrist 2011 kuni hiljemalt 1. jaanuarini 2012 otsustada alates 2010. ja/või 2012. aastast kasutada kuni 15 % oma artiklis 41 osutatud riiklikest ülemmääradest põllumajandustootjate toetamiseks. Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Liikmesriigid võivad hiljemalt 1. augustiks 2009 otsustada alates 2010. aastast kasutada kuni 10 % oma artiklis 41 osutatud riiklikest ülemääradest põllumajandustootjate toetamiseks: 1.  Liikmesriigid võivad lõike -1 kohaselt otsustada kasutada kuni 10 % oma artiklis 41 osutatud riiklikest ülemmääradest põllumajandustootjate või tootjaorganisatsioonide või -rühmade ühtseks toetamiseks säästvate tootmisviiside edendamise eesmärgil: Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i i) teatavate põllumajanduslike tootmisviisidega, mis on keskkonna kaitsmiseks või parandamiseks olulised; i) teatavate põllumajanduslike tootmisviisidega, mis on keskkonna, kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja vee kvaliteedi kaitsmiseks või parandamiseks olulised, eeskätt mahepõllundus ja maheloomakasvatus; Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii iii) põllumajandustoodete turustamise parandamisega; iii) põllumajandustoodete turustamise, eelkõige piirkondliku turustamise, ja konkurentsivõime parandamisega; Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 1 – punkt b b) et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis mõjutavad piima-, veiseliha-, lamba- ja kitseliha- ning riisisektori põllumajandustootjaid majanduslikult haavatavates või keskkonnatundlikes piirkondades; b) et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis mõjutavad piima- ja riisisektori põllumajandustootjaid majanduslikult haavatavates või keskkonnatundlikes piirkondades ning veise-, lamba- ja kitseliha tootjaid; Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 1 – punkt c c) piirkondades, kus kohaldatakse ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, et vältida maa kasutamisest loobumist ja/või et aidata põllumajandustootjatel toime tulla kõnealuste piirkondade ebasoodsate asjaoludega; c) piirkondades, kus kohaldatakse ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, et vältida maa kasutamisest loobumist ja/või et aidata põllumajandustootjatel toime tulla kõnealuste piirkondade ebasoodsate asjaoludega; eelistada võib eelkõige uusi ettevõtjaid, noori põllumajandustootjaid, pereettevõtteid või muid eesõigustega põllumajandustootjaid, näiteks tootjaorganisatsiooni või põllumajandusühistusse kuuluvaid tootjaid; Muudatusettepanekud 120 ja 191 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 1 – punkt d d) saagi kindlustusmaksete toetamise vormis kooskõlas artiklis 69 sätestatud tingimustega; välja jäetud Muudatusettepanekud 121 ja 191 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 1 – punkt e e) investeerimisfondidega taime- ja loomahaiguste korral kooskõlas artiklis 70 sätestatud tingimustega. välja jäetud Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 1 a (uus) 1 a.  Liikmesriigid võivad lõike -1 kohaselt otsustada alates järgmisest kalendriaastast kasutada kuni 5 % oma artiklis 41 osutatud riiklikest ülemmääradest põllumajandustootjate või tootjaorganisatsioonide või -rühmade ühtseks toetamiseks: a) kindlustusmaksete toetamise vormis kooskõlas artiklis 69 sätestatud tingimustega või b) maksetega investeerimisfondidesse kooskõlas artiklis 70 sätestatud tingimustega. Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 3 3.  Lõike 1 punktis b osutatud meetmeid võib toetada üksnes: 3.  Lõike 1 punktis b osutatud meetmeid võib toetada üksnes määral, mis on vajalik, et stimuleerida praeguse tööhõive ja tootmistaseme säilitamist. a) ühtse otsemaksete kava täieliku rakendamise korral asjaomases sektoris kooskõlas artiklitega 54, 55 ja 71; b) määral, mis on vajalik praeguse tootmistaseme säilitamise innustamiseks. Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 4 4.  Lõike 1 punktides a, b ja e osutatud meetmete raames antav toetus piirdub 2,5 %-ga artiklis 41 osutatud riiklikest ülemmääradest. Liikmesriigid võivad meetmete osas kehtestada allpiirangud. 4.  Lõike 1 punktides a ja b osutatud meetmete raames antav toetus piirdub protsendimääraga vastavalt nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusele 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994)1. Liikmesriigid võivad meetmete osas kehtestada allpiirangud. _________ 1 EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1. Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 5 – punkt a a) lõike 1 punktides a ja d, makstakse iga-aastase lisatoetusena; a) lõike 1 punktis a ja lõike 1 a punktis a, makstakse iga-aastase lisatoetusena; Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 5 – punkt d d) lõike 1 punktis e, makstakse artiklis 70 täpsustatud hüvitistena. d) lõike 1 a punktis b, makstakse artiklis 70 täpsustatud hüvitistena. Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 6 6.  Lõike 5 punktis c osutatud suurendatud ühikuväärtusega toetusõiguste ja täiendavate toetusõiguste üleandmine on lubatud üksnes siis, kui üleantavate toetusõigustega kaasneb samaväärse hektarite arvu üleandmine. välja jäetud Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 7 7.  Lõikes 1 osutatud meetmetele antav toetus peab olema kooskõlas ühenduse teiste meetmete ja poliitikatega. 7.  Komisjon määratleb artikli 128 lõikes 2 osutatud korras käesolevas jaos viidatud toetuse andmise tingimused, et tagada eelkõige kooskõla ühenduse teiste meetmete ja poliitikatega ning vältida toetuse kumuleerumist. Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 7 a (uus) 7 α. Liikmesriigid teavitavad igal aastal komisjoni kavandatavatest meetmetest ning avalikustavad assigneeringute ümberjaotamiseks kasutatud meetodid ja kriteeriumid, toetuse saajate nimed ja neile eraldatud summad. Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 8 – punkt a a) lõike 1 punktides a, b, c ja d, kohaldades põllumajandustootjatele jaotatud ja/või riiklikust reservist pärinevate toetusõiguste suhtes lineaarset vähendamist, a) lõike 1 punktides a, b ja c ning lõike 1 a punktis a, kohaldades põllumajandustootjatele jaotatud ja/või riiklikust reservist pärinevate toetusõiguste suhtes lineaarset vähendamist, Muudatusettepanek 131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 8 – punkt b b) lõike 1 punktis e, kohaldades vajadusel ühe või mitme asjaomase toetuse saaja ühe või enama makse suhtes lineaarset vähendamist kooskõlas käesoleva jaotisega ning lõigetes 1 ja 3 sätestatud piirides. b) lõike 1 a punktis b, kohaldades vajaduse korral ühe või mitme asjaomase toetuse saaja ühe või enama makse suhtes lineaarset vähendamist kooskõlas käesoleva jaotisega. Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 68 – lõige 9 9.  Komisjon määratleb artikli 128 lõikes 2 osutatud korras käesolevas jaos osutatud toetuse andmise tingimused, et tagada eelkõige kooskõla ühenduse teiste meetmete ja poliitikatega ning vältida toetuse kumuleerumist. välja jäetud Muudatusettepanek 133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – pealkiri Saagi kindlustamine Kindlustused Muudatusettepanek 134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – lõige 1 – esimene lõik 1.  Liikmesriigid võivad rahaliselt toetada saagi kindlustusmakseid ebasoodsatest ilmastikutingimustest tulenevate kahjude vastu. 1.  Liikmesriigid võivad rahaliselt toetada kindlustusmakseid tingimusel, et teadaolevate riskide vastu on rakendatud asjakohaseid ettevaatusabinõusid, millega korvatakse: a) loodusõnnetuse laadsetest ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud kahjusid; b) muid ilmastikutingimustest põhjustatud kahjusid; c) looma- või taimehaigustest või kahjurite levikust põhjustatud majanduskahjusid. Iga liikmesriik või piirkond viib läbi konkreetsed uuringud võrdlevate statistiliste või aktuaarsete andmete saamiseks. Muudatusettepanek 135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – lõige 1 – teine a lõik (uus) Käesolevas artiklis tähendab mõiste "majanduslik kahju" lisakulu, mis on põllumajandustootjale tekkinud seoses tema poolt võetavate erandlike meetmetega, et vähendada asjaomase turu varustamist või märkimisväärset toodangu kadu. Majandusliku kahjuna ei käsitata kulusid, mille puhul saab hüvitist anda muude ühenduse õigusaktide alusel või mis tulenevad muude tervishoiu, veterinaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisest. Muudatusettepanek 136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – lõiked 2 ja 3 2.  Põllumajandustootjale makstava rahalise toetuse määr on 60 % makstavast kindlustusmaksest. Liikmesriigid võivad otsustada suurendada rahalist toetust 70 %-ni, võttes arvesse ilmastikutingimusi või asjaomase sektori olukorda. 2.  Rahalise toetuse määr on 60 % kindlustusmaksest, mis makstakse individuaalselt või – vajaduse korral – kollektiivselt, juhul kui kindlustusleping on sõlmitud tootjaorganisatsiooni poolt. Liikmesriigid võivad otsustada suurendada toetust 70%-ni, võttes arvesse ilmastikutingimusi või asjaomase sektori olukorda. Liikmesriigid võivad asjakohaseid ülemmäärasid kohaldades piirata kindlustusmakse summat, mille osas võib anda rahalist toetust. Liikmesriigid võivad asjakohaseid ülemmäärasid kohaldades piirata kindlustusmakse summat, mille osas võib anda rahalist toetust. 3.  Saagi kindlustuskaitse on võimalik üksnes siis, kui asjaomase liikmesriigi pädev riigiasutus on ilmastikunähtuse tunnistanud ametlikult ebasoodsaks ilmastikutingimuseks. Muudatusettepanek 137 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – lõige 5 5.  Lõplik toetus makstakse otse asjaomasele põllumajandustootjale. 5.  Rahaline toetus makstakse otse asjaomasele põllumajandustootjale või vajaduse korral lepingu sõlminud tootjaorganisatsioonile selle liikmete arvu alusel. Muudatusettepanek 138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69 – lõige 6 – esimene lõik 6.  Ühendus kaasrahastab liikmesriikide rahalise toetusega seonduvaid kulusid artikli 68 lõikes 1 osutatud vahenditest 40 % ulatuses käesoleva artikli lõike 2 kohaselt sätestatud toetuskõlblikest kindlustusmaksetest. 6.  Ühendus kaasrahastab liikmesriikide rahalise toetusega seonduvaid kulusid artikli 68 lõikes 1 a osutatud vahenditest 50 % ulatuses käesoleva artikli lõike 2 kohaselt sätestatud toetuskõlblikest kindlustusmaksetest. Uute liikmesriikide puhul suurendatakse siiski esimeses lõigus osutatud määra 70 %ni. Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – pealkiri Investeerimisfondid taime- ja loomahaiguste korral Investeerimisfondid Muudatusettepanek 140 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 1 1.  Liikmesriigid võivad näha ette, et põllumajandustootjatele makstakse rahalist hüvitist taime- või loomahaiguse põhjustatud majanduslike kahjude eest, toetades rahaliselt investeerimisfonde. 1.  Liikmesriigid võivad näha ette, et põllumajandustootjatele makstakse rahalist hüvitist loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste, taime- või loomahaiguse põhjustatud majanduslike kahjude eest, toetades rahaliselt investeerimisfonde, kui on rakendatud asjakohaseid ettevaatusabinõusid. Selliseid fonde võivad juhatada tootjaorganisatsioonid ja/või tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 122 ja 123 sätestatud tingimustele. Selline fond võib täiendada riiklikke põllumajandustootjate kindlustuskavasid. Muudatusettepanek 141 ja 205 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 2 – punkt a a) "investeerimisfond" riikliku õiguse kohaselt liikmesriigi akrediteeritud süsteemi sellesse kuuluvate põllumajandustootjate kindlustamiseks, mille kaudu makstakse hüvitisi põllumajandustootjatele, keda mõjutavad taime- või loomahaiguse puhangu põhjustatud majanduslikud kahjud; a) "investeerimisfond" riikliku ja Euroopa Liidu õiguse kohaselt liikmesriigi akrediteeritud süsteemi sellesse kuuluvate põllumajandustootjate kindlustamiseks, mille kaudu makstakse hüvitisi põllumajandustootjatele, keda mõjutavad karantiinini viiva loodusõnnetuse, ebasoodsate ilmastikutingimuste või taime- või loomahaiguse puhangu põhjustatud majanduslikud kahjud, või sellesse kuuluvate põllumajandustootjate kindlustamiseks, makstes hüvitisi põllumajandustootjatele, keda mõjutavad karantiinini viiva looma- või taimehaiguse puhangu põhjustatud otsesed kahjud; Muudatusettepanek 142 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 2 – punkt b b) "majanduslik kahju" lisakulu, mis on põllumajandustootjale tekkinud seoses tema poolt võetavate erandlike meetmetega, et vähendada asjaomase turu varustamist või märkimisväärset toodangu kadu. Majandusliku kahjuna ei käsitata kulusid, mille osas saab hüvitist anda muude ühenduse sätete alusel või mis tulenevad muude tervishoiu, veterinaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisest. b) "majanduslik kahju" lisakulu, mis on põllumajandustootjale tekkinud seoses tema poolt võetavate erandlike meetmetega, et vähendada asjaomase turu varustamist, erakorralise vaktsineerimisega seotud kulu või märkimisväärset toodangu kadu. Majandusliku kahjuna ei käsitata kulusid, mille osas saab hüvitist anda muude ühenduse sätete alusel või mis tulenevad muude tervishoiu, veterinaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisest; Muudatusettepanek 143 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 2 – punkt b a (uus) b a) "ebasoodne ilmastikutingimus" sellist loodusõnnetusega võrreldavat ilmastikutingimust nagu külm, rahe, jää, vihm, metsatulekahju või põud, mis hävitavad rohkem kui 30 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja; Muudatusettepanek 144 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 2 – punkt b b (uus) b b) "asjakohane ettevaatusabinõu" meedet, tänu millele loomade ja taimede tervislik seisund on võimalikult hea. Muudatusettepanekud 206 ja 145 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 3 – esimene lõik 3.  Investeerimisfondid maksavad rahalist hüvitist otse sellesse kuuluvatele põllumajandustootjatele, kes kannavad majanduslikku kahju. 3.  Investeerimisfondid maksavad rahalist hüvitist otse sellesse kuuluvatele põllumajandustootjatele, kes kannavad majanduslikku või otsest kahju, tingimusel et nad on rakendanud asjakohaseid ettevaatusabinõusid. Muudatusettepanek 146 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 – lõige 6 – esimene lõik 6.  Ühendus kaasrahastab rahalise toetusega seonduvaid kulusid artikli 68 lõikes 1 osutatud vahenditest 40 % ulatuses lõike 4 kohaselt toetuskõlblikest summadest. 6.  Ühendus kaasrahastab rahalise toetusega seonduvaid kulusid artikli 68 lõikes 1 a osutatud vahenditest 50 % ulatuses lõike 4 kohaselt toetuskõlblikest summadest. Uute liikmesriikide puhul suurendatakse siiski esimeses lõigus osutatud määra 70 %ni. Muudatusettepanek 147 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 70 a (uus) Artikkel 70 a Piimatootjate eritoetused 1.  Kui määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohase varajase hoiatamise süsteemi kuluprognoos näitab, et finantsraamistiku rubriiki 2 jääb eelarveaastal vähemalt 600 miljoni euro suurune varu, eraldatakse see summa, miinus varu, piimatootjate eritoetusteks. 2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos eelarveaasta esialgse eelarveprojektiga prognoosi piimatootjate eritoetuste kohta. 3.  Piimatootjate eritoetusi võib kasutada järgmisteks meetmeteks: a) artikli 68 lõike 1 punkti b kohane eritoetus; b) määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 ja artikli 36 punkti a kohased meetmed tingimusel, et need on mõeldud otseselt põllumajandustootjate toetuseks. 4.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 2 osutatud esialgse eelarveprojekti põhjal hiljemalt vastava aasta 15. oktoobriks, milliseid lõike 3 kohaseid meetmeid võetakse. 5.  Piimatootjate eritoetuse vahendid jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris1, I lisas olevatele riikide piimakvootidele. _______ 1 ELT L 270, 21.10.2003, lk 123. Muudatusettepanek 148 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 71 Aastatel 2009, 2010 ja 2011 makstakse CN-koodi 1006 10 alla kuuluva riisi tootjatele toetust käesolevas jaos sätestatud tingimustel. CN-koodi 1006 10 alla kuuluva riisi tootjatele makstakse toetust käesolevas jaos sätestatud tingimustel. Muudatusettepanek 149 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 72 – lõige 2 – tabel Komisjoni ettepanek eurot/ha 2009 2010 ja 2011 Bulgaaria 345,255 172,627 Kreeka 561,00 280,5 Hispaania 476,25 238,125 Prantsusmaa 411,75 205,875 Itaalia 453,00 226,5 Ungari 232,50 116,25 Portugal 453,75 226,875 Rumeenia 126,075 63,037 Parlamendi muudatusettepanek eurot/ha 2009–2013 Bulgaaria 345,255 Kreeka 561,00 Hispaania 476,25 Prantsusmaa 411,75 Itaalia 453,00 Ungari 232,50 Portugal 453,75 Rumeenia 126,075 Muudatusettepanek 150 Ettepanek võtta vastu määrus 1. a jagu (uus) 1.  A JAGU VALGURIKASTE KULTUURIDE TOETUS Artikkel 74 a Kohaldamisala Põllumajandustootjatele, kes kasvatavad valgurikkaid kultuure vastavalt käesolevas jaos kehtestatud tingimustele, antakse toetust. Valgurikkad taimed on: a)  CN-koodi 0713 10 alla kuuluvad herned, b)  CN-koodi 0713 50 alla kuuluvad põldoad, c)  CN-koodi ex 0805 29 50 alla kuuluvad maguslupiinid. Artikkel 74 b Toetussumma ja toetuskõlblikkus Toetus on 55,57 eurot pärast piimküpsusastme saavutamist koristatud valgurikaste kultuuride hektari kohta. Põllukultuurid, mida kasvatatakse tervenisti täiskülvatud aladel ja mida haritakse kohalike standardite kohaselt, kuid mis ei ole saavutanud piimküpsusastet erandlike ilmastikutingimuste tõttu, mida asjaomane liikmesriik on tunnustanud, vastavad siiski toetuse saamise tingimustele, kui kõnealuseid alasid ei ole enne kõnealust kasvuetappi kasutatud muudel eesmärkidel. Artikkel 74 c Pindala 1.  Tagatud maksimumpindalaks, mille jaoks võib maksta toetust, kehtestatakse 1 400 000 hektarit. 2.  Kui pindala, mille jaoks toetust taotletakse, ületab tagatud maksimumpindala, vähendatakse artikli 128 lõikes 2 osutatud korras kõnealusel aastal proportsionaalselt põllumajandustootja kohta pindala, mille eest toetust taotletakse. Muudatusettepanek 151 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 75 – punkt a a)  66,32 eurot 2009/2010. ja 2010/2011. turustusaastal; 66,32 eurot 2009/2010., 2010/2011., 2011/2012. ja 2012/2013. turustusaastal. Muudatusettepanek 152 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 75 – punkt b b)  33,16 eurot 2011/2012. ja 2012/2013. turustusaastal. välja jäetud Muudatusettepanek 153 Ettepanek võtta vastu määrus 3. jagu – artiklid 77–81 3. jagu välja jäetud Muudatusettepanek 154 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 82 – lõige 2 2.  Toetust antakse maksimaalselt viie järjestikuse aasta jooksul alates sellest turustusaastast, mil saavutati lõikes 1 osutatud 50 % künnis, kuid hiljemalt 2013/2014. turustusaastal. 2.  Toetust antakse kuni 2013/2014. turustusaastani. Muudatusettepanekud 187, 198 ja 209 Ettepanek võtta vastu määrus 6. a jagu (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. a jagu TUBAKATOETUS Artikkel 87 a Kohaldamisala Toetust võidakse anda CN-koodi 2401 alla kuuluvat toortubakat tootvatele põllumajandustootjatele käesolevas peatükis sätestatud tingimustel saagiaastateks 2010, 2011 ja 2012. Artikkel 87 b Toetuskõlblikkus Toetust antakse põllumajandustootjatele, kes said tubakatoetust kooskõlas nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2075/92 (toortubakaturu ühise korralduse kohta)1 kalendriaastatel 2000, 2001 ja 2002, ning põllumajandustootjatele, kes omandasid tubakatootmiskvoote ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2005. Toetuse maksmise suhtes kehtivad järgmised tingimused: a) tubakas peab olema pärit komisjoni 22. detsembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2848/98, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 kohaldamiseks üksikasjalikud eeskirjad seoses toortubakasektori lisatasukavade, tootmiskvootide ja tootjarühmadele antava eriabiga2, II lisas osutatud tootmisalalt; b) määrusega (EÜ) nr 2848/98 kehtestatud kvaliteedinõuded on täidetud; c) põllumajandustootja peab tarnima lehttubaka esmatöötleja ettevõttesse külvieelse lepingu alusel; d) seda tehes tuleb kinni pidada põllumajandustootjate võrdsest kohtlemisest ja/või objektiivsetest kriteeriumitest nagu tubakatootjate paiknemine Eesmärk 1 piirkonnas või teatava kvaliteediga sortide tootmine. Artikli 111 kohase ühtse pindalatoetuse kava kohaldamisaja lõpus ning kui kohaldatakse artiklit 87 a, eraldatakse vastavalt esimesele lõigule tubaka tootmiskvoodid hiljemalt ühtse otsemaksete kava kohaldamise esimese aasta lõpuks. ____________ 1 EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70. 2 EÜT L 358, 31.12.1998, lk 17. Artikkel 87 c Summad Toetuse maksimumsummad, sealhulgas artiklis 87 d nimetatud ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondi kantavad summad, on järgmised: 2010–2012 (miljonites eurodes) Saksamaa 21 287 Hispaania 70 599 Prantsusmaa 48 217 Itaalia (välja arvatud Apuulia) 189 366 Portugal 8 468 2009-2012 (miljonites eurodes) Ungari p.m. Bulgaaria p.m. Rumeenia p.m. Poola p.m. Artikkel 87 d Ülekandmine ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondi Summa abil, mis võrdub 5 % kalendriaastatel 2010 kuni 2012 vastavalt käesolevale jaole antavast toetusest, rahastatakse ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi teabetegevust vastavalt määruse (EMÜ) nr 2075/92 artiklile 13. Muudatusettepanek 155 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 90 – lõige 4 4.  Ute kohta antava toetuse suurus on 21 eurot. Lambapiima või lambapiimal põhinevaid tooteid turustavatele põllumajandustootjatele antava toetuse suurus on siiski 6,8 eurot ute kohta. 4.  Ute kohta antava toetuse suurus on 21 eurot. Lambapiima või lambapiimal põhinevaid tooteid turustavatele põllumajandustootjatele antava toetuse suurus on siiski 16,8 eurot ute kohta. Muudatusettepanek 156 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 90 – lõige 5 5.  Kitse kohta antava toetuse suurus on 6,8 eurot. 5.  Kitse kohta antava toetuse suurus on 16,8 eurot. Muudatusettepanek 157 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 98 – punkt a a) "piirkond" – asjaomase liikmesriigi valikul kas liikmesriik või piirkond liikmesriigis, välja jäetud Muudatusettepanek 158 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 112 a (uus) Artikkel 112 a Riiklik reserv 1.  Ühtset otsemaksete kava kohaldavad liikmesriigid loovad riikliku reservi, mis sisaldab VIII a lisas kehtestatud ülemmäärade ning asjaomase aasta jooksul tegelikult teostatud otsemaksete koguväärtuse vahet. 2.  Liikmesriigid võivad kasutada nimetatud riiklikku reservi, et teha makseid, mille eesmärk on rakendada artiklis 68 sätestatud meetmeid vastavalt objektiivsetele kriteeriumitele ja selliselt, et tagada põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning vältida mis tahes turupõhimõtete rikkumist ja konkurentsi moonutamist. Muudatusettepanek 160 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 113 – lõige 4 – teine lõik – punkt b a (uus) b a)  II lisa punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. Muudatusettepanek 161 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 123 Artikkel 123 välja jäetud Finantsülekanne restruktureerimiseks tubakapiirkondades EAFRDist rahastatavate maaelu arengukavade meetmetele on tubaka tootmispiirkondades alates 2011. eelarveaastast ühenduse täiendava toetusena ette nähtud 484 miljonit eurot neile liikmesriikidele, kus tubakatootjad said toetust kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2075/92 aastatel 2000, 2001 ja 2002. Muudatusettepanek 162 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 129 – punkt t t) puuvilla puhul järgmised üksikasjalikud eeskirjad: välja jäetud i) artikli 80 lõikes 3 sätestatud toetussumma vähendamise arvutamine; ii) heakskiidetud tootmisharudevahelised organisatsioonid, eelkõige nende rahastamis- ning kontrolli- ja sanktsioneerimissüsteem. Muudatusettepanek 163 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 132 – punkt 1 – alapunkt b Määrus (EÜ) nr 378/2007 Artikkel 1 – lõige 5 5.  Põllumajandustootja suhtes kohaldatavad ümbersuunamise määrad, millest on lahutatud viis protsendipunkti ja mis tulenevad nõukogu määruse (EÜ) nr XXX/2008* [käesolev määrus] artikli 7 kohaldamisest, lahutatakse vabatahtliku ümbersuunamise määradest, mida kasutatakse liikmesriikides käesoleva artikli lõike 4 kohaldamisel. Mõlemad protsendipunktid lahutatakse ja lõplik vabatahtliku ümbersuunamise määr on null või sellest suurem." 5.  Põllumajandustootja suhtes kohaldatavad ümbersuunamise määrad, millest on lahutatud viis protsendipunkti ja mis tulenevad nõukogu määruse (EÜ) nr XXX/2008* [käesolev määrus] artikli 7 kohaldamisest, lahutatakse vabatahtliku ümbersuunamise määradest, mida kasutatakse liikmesriikides käesoleva artikli lõike 4 kohaldamisel. Mõlemad protsendipunktid lahutatakse ja lõplik vabatahtliku ümbersuunamise määr on null või sellest suurem. Määrade kohandamine ei tohiks siiski põhjustada EAFARDist maaelu arengukavadele juba eraldatud rahastamise üldist vähendamist, nagu seda väljendab kavasid heakskiitva komisjoni ametlik otsus." Muudatusettepanek 164 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 133 a (uus) Artikkel 133 a Õigusaktide rakendamisest tulenevate kulude analüüs Komisjon hindab põllumajandustootjate tegelikke kulusid, mis tulenevad ühenduse õigusaktide rakendamisest keskkonna, loomade heaolu ja toidu ohutuse valdkonnas, kui nimetatud õigusaktid on rangemad importtoodetele kohaldatavatest eeskirjadest. Nimetatud õigusaktides käsitletakse muu hulgas II lisa määrusi ja direktiive, millega tugevdatakse nõuetele vastavuse süsteemi, ning III lisas sätestatud häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, mis kuuluvad samuti nimetatud süsteemi. Komisjoni analüüsis hinnatakse eespool nimetatud õigusaktidega vastavusse viimisest tekkivaid kulusid kõikides liikmesriikides. Nimetatud kulud võivad erineda liikmesriigiti, isegi piirkonniti nii oma klimaatiliste, geoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste kui ka tootmise eripära tõttu. Muudatusettepanek 165 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – kolmas rida – teine veerg Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 2. peatükk* Käesoleva määruse IV jaotise 1. peatüki 1. a jagu Muudatusettepanek 166 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – A osa –alapunkt 4 Komisjoni ettepanek 4. Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1) Artiklid 4 ja 5 Muudatusettepanek 4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19) Artikkel 6 Muudatusettepanek 167 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt A a (uus) Muudatusettepanek A a Tööohutus 8 a Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1) Artikkel 6 8 b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21) Artiklid 3, 6, 8 ja 9 8 c Nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 12) 8 d Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50) Artikkel 3, artiklid 4 kuni 12 Muudatusettepanek 168 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – teine veerg – pealkiri Standardid Näiteid sobivate nõuete kohta Muudatusettepanek 194 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt III lisa – neljas rida – teine veerg – teine a taane (uus) –  Elupaikade loomine ja/või säilitamine, kui see on asjakohane Muudatusettepanek 169 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – neljas rida – teine veerg – kolmas taane –  Maastikule iseloomulike vormide säilitamine, sealhulgas hekid, tiigid, kraavid ja puude read, kogumid või üksikud puud ning põlluservad, kui see on asjakohane; –  Maastikule iseloomulike vormide säilitamine; Muudatusettepanek 171 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – viies rida – teine veerg – esimene taane –  Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine; –  Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine kooskõlas asjaomaste ühiste õigusaktidega pinnavee kaitse valdkonnas; Muudatusettepanek 172 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa Komisjoni ettepanek miljonites eurodes Kalendriaasta 2009 2010 2011 2012 Belgia 583,2 570,9 563,1 553,9 Tšehhi Vabariik 773,0 Taani 985,9 965,3 954,6 937,8 Saksamaa 5 467,4 5 339,2 5 269,3 5 178,0 Eesti 88,9 Iirimaa 1 283,1 1 264,0 1 247,1 1 230,0 Kreeka 2 567,3 2 365,5 2 348,9 2 324,1 Hispaania 5 171,3 5 043,4 5 019,1 4 953,5 Prantsusmaa 8 218,5 8 021,2 7 930,7 7 796,2 Itaalia 4 323,6 4 103,7 4 073,2 4 023,3 Küpros 48,2 Läti 130,5 Leedu 337,9 Luksemburg 35,2 34,5 34,0 33,4 Ungari 1 150,9 Malta 4,6 Madalmaad 841,5 827,0 829,4 815,9 Austria 727,7 718,2 712,1 704,9 Poola 2 730,5 Portugal 635,8 623,0 622,6 622,6 Sloveenia 129,4 Slovakkia 335,9 Soome 550,0 541,2 536,0 529,8 Rootsi 731,7 719,9 710,6 699,8 Ühendkuningriik 3 373,0 3 340,4 3 335,8 3 334,9 Muudatusettepanek miljonites eurodes Kalendriaasta 2009 2010 2011 2012 Belgia p.m. p.m. p.m. p.m. Tšehhi Vabariik p.m. p.m. p.m. p.m. Taani p.m. p.m. p.m. p.m. Saksamaa p.m. p.m. p.m. p.m. Eesti p.m. p.m. p.m. p.m. Iirimaa p.m. p.m. p.m. p.m. Kreeka p.m. p.m. p.m. p.m. Hispaania p.m. p.m. p.m. p.m. Prantsusmaa p.m. p.m. p.m. p.m. Itaalia p.m. p.m. p.m. p.m. Küpros p.m. p.m. p.m. p.m. Läti p.m. p.m. p.m. p.m. Leedu p.m. p.m. p.m. p.m. Luksemburg p.m. p.m. p.m. p.m. Ungari p.m. p.m. p.m. p.m. Malta p.m. p.m. p.m. p.m. Madalmaad p.m. p.m. p.m. p.m. Austria p.m. p.m. p.m. p.m. Poola p.m. p.m. p.m. p.m. Portugal p.m. p.m. p.m. p.m. Sloveenia p.m. p.m. p.m. p.m. Slovakkia p.m. p.m. p.m. p.m. Soome p.m. p.m. p.m. p.m. Rootsi p.m. p.m. p.m. p.m. Ühendkuningriik p.m. p.m. p.m. p.m. Muudatusettepanek 173 Ettepanek võtta vastu määrus VIII lisa - tabelid 1 ja 2 Komisjoni ettepanek Tabel 1 (tuhandetes eurodes) Liikmesriik 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 ja järgnevad aastad Belgia 614 179 611 901 613 281 613 281 614 661 614 661 614 661 614 661 Taani 1 030 478 1 031 321 1 043 421 1 043 421 1 048 999 1 048 999 1 048 999 1 048 999 Saksamaa 5 770 254 5 781 666 5 826 537 5 826 537 5 848 330 5 848 330 5 848 330 5 848 330 Iirimaa 1 342 268 1 340 737 1 340 869 1 340 869 1 340 869 1 340 869 1 340 869 1 340 869 Kreeka 2 367 713 2 209 591 2 210 829 2 216 533 2 216 533 2 216 533 2 216 533 2 216 533 Hispaania 4 838 512 5 070 413 5 114 250 5 139 246 5 139 316 5 139 316 5 139 316 5 139 316 Prantsusmaa 8 404 502 8 444 468 8 500 503 8 504 425 8 518 804 8 518 804 8 518 804 8 518 804 Itaalia 4 143 175 4 277 633 4 320 238 4 369 974 4 369 974 4 369 974 4 369 974 4 369 974 Luksemburg 37 051 37 084 37 084 37 084 37 084 37 084 37 084 37 084 Madalmaad 853 090 853 169 886 966 886 966 904 272 904 272 904 272 904 272 Austria 745 561 747 298 750 019 750 019 751 616 751 616 751 616 751 616 Portugal 589 723 600 296 600 370 605 967 605 972 605 972 605 972 605 972 Soome 566 801 565 823 568 799 568 799 570 583 570 583 570 583 570 583 Rootsi 763 082 765 229 768 853 768 853 770 916 770 916 770 916 770 916 Ühendkuningriik 3 985 834 3 986 361 3 987 844 3 987 844 3 987 849 3 987 849 3 987 849 3 987 849 Tabel 2* (tuhandetes eurodes) Liikmesriik 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 ja järgnevad aastad Bulgaaria 287 399 328 997 409 587 490 705 571 467 652 228 732 986 813 746 Tšehhi Vabariik 559 622 647 080 735 801 821 779 909 164 909 164 909 164 909 164 Eesti 60 500 70 769 80 910 91 034 101 171 101 171 101 171 101 171 Küpros 31 670 38 845 43 730 48 615 53 499 53 499 53 499 53 499 Läti 90 016 104 025 118 258 132 193 146 355 146 355 146 355 146 355 Leedu 230 560 268 746 305 964 342 881 380 064 380 064 380 064 380 064 Ungari 807 366 935 912 1 064 312 1 191 526 1 318 542 1 318 542 1 318 542 1 318 542 Malta 3 434 3 851 4 268 4 685 5 102 5 102 5 102 5 102 Poola 1 877 107 2 164 285 2 456 894 2 742 771 3 033 549 3 033 549 3 033 549 3 033 549 Rumeenia 623 399 713 207 891 072 1 068 953 1 246 821 1 424 684 1 602 550 1 780 414 Sloveenia 87 942 102 047 116 077 130 107 144 236 144 236 144 236 144 236 Slovakkia 240 014 277 779 314 692 351 377 388 191 388 191 388 191 388 191 * Ülemmäärade arvutamisel võetakse arvesse artikliga 110 ettenähtud juurdekasvukava. Muudatusettepanek Tabel 1 (tuhandetes eurodes) Liikmesriik 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 ja järgnevad aastad Belgia p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Taani p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Saksamaa p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Iirimaa p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Kreeka p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Hispaania p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Prantsusmaa p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Itaalia p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Luksemburg p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Madalmaad p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Austria p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Portugal p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Soome p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Rootsi p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Ühendkuningriik p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Tabel 2 (tuhandetes eurodes) Liikmesriik 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 ja järgnevad aastad Bulgaaria p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Tšehhi Vabariik p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Eesti p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Küpros p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Läti p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Leedu p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Ungari p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Malta p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Poola p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Rumeenia p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Sloveenia p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Slovakkia p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. Muudatusettepanek 174 Ettepanek võtta vastu määrus X lisa – I osa – teine taane – alates 2010. aastast määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 2. peatükiga ettenähtud valgurikaste taimede toetus; välja jäetud Muudatusettepanek 175 Ettepanek võtta vastu määrus X lisa – I osa – kolmas taane – alates 2010. aastast määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise III peatüki ja käesoleva määruse IV jaotise 1. peatüki 1. jaoga ettenähtud riisi eritoetus kooskõlas käesoleva määruse artikli 72 lõikega 2 ettenähtud ajakavaga; – alates 2013. aastast määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise III peatüki ja käesoleva määruse IV jaotise 1. peatüki 1. jaoga ettenähtud riisi eritoetus kooskõlas käesoleva määruse artikli 72 lõikega 2 ettenähtud ajakavaga; Muudatusettepanek 176 Ettepanek võtta vastu määrus X lisa – I osa – viies taane – alates 2011. aastast määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki I jao I alajaoga ettenähtud kuivsööda töötlemistoetus; välja jäetud Muudatusettepanek 177 Ettepanek võtta vastu määrus X lisa – I osa – kuues taane – alates 2011. aastast määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki I jao II alajaoga ettenähtud kiu tootmiseks kasvatatava lina töötlemistoetus kooskõlas kõnealuse alajaoga ettenähtud ajakavaga; – alates 2013. aastast määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki I jao II alajaoga ettenähtud kiu tootmiseks kasvatatava lina töötlemistoetus kooskõlas kõnealuse alajaoga ettenähtud ajakavaga; Muudatusettepanek 178 Ettepanek võtta vastu määrus X lisa – I osa – seitsmes taane – alates 2011. aastast määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga [95a] ettenähtud kartulitärklise toetus ja kõnealuse artikliga ettenähtud tärklisekartuli toetus kooskõlas käesoleva määruse artikliga 75 ettenähtud ajakavaga. – alates 2013. aastast määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga [95a] ettenähtud kartulitärklise toetus ja kõnealuse artikliga ettenähtud tärklisekartuli toetus kooskõlas käesoleva määruse artikliga 75 ettenähtud ajakavaga. Muudatusettepanek 179 Ettepanek võtta vastu määrus X lisa – I a osa (uus) I a. Alates 2010. aastast, kui liikmesriik ei ole teinud vastavalt käesoleva määruse artiklile 64 otsust järgmiste toetuste kohta: – määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 2. peatükiga ettenähtud valgurikaste taimede toetus; – määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 3. peatüki ja käesoleva määruse IV jaotise 1. peatüki 1. jaoga ettenähtud riisi eritoetus kooskõlas käesoleva määruse artikli 72 lõikega 2 ettenähtud ajakavaga; – määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki I jao I alajaoga ettenähtud kuivsööda töötlemistoetus. Muudatusettepanek 180 Ettepanek võtta vastu määrus XI lisa – tabel "Kuivsööt" Tabel "Kuivsööt" tervikuna välja jäetud Muudatusettepanek 181 Ettepanek võtta vastu määrus XI lisa – tabel "Valgurikkad kultuurid" Tabel "Valgurikkad kultuurid" tervikuna välja jäetud Muudatusettepanek 182 Ettepanek võtta vastu määrus XI lisa – tabel "Riis" Veerg 2010 välja jäetud Veerg 2011 Veerg 2012 Muudatusettepanek 183 Ettepanek võtta vastu määrus XI lisa – tabel "Pikakiuline lina" Veerg 2011 välja jäetud Veerg 2012 Muudatusettepanek 184 Ettepanek võtta vastu määrus XI lisa – tabel "Kartulitärklise töötlemistoetus" Veerg 2011 välja jäetud Veerg 2012 Muudatusettepanek 185 Ettepanek võtta vastu määrus XI lisa – tabel "Kartulitärklise toetus kasvatajatele" Veerg 2011 välja jäetud Veerg 2012