Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (KOM(2008)0019 – C6-0046/2008 – 2008/0016(COD))

P6_TA(2008)0609 A6-0369/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0019);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 175 lõiget 1 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0046/2008);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6-0369/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/28/EÜ) lõplikule kujule.)

LISA

Komisjoni avaldused

Komisjoni avaldus artikli 2 punkti e kohta:

Komisjon on seisukohal, et kõnealuse direktiivi kohaldamisel võib termin "tööstus- ja olmejäätmed" hõlmata jäätmeid, mida tähistatakse terminiga "kaubandusjäätmed".

Komisjoni avaldus artikli 23 lõike 8 teise lõigu teise taande kohta:

Komisjon on seisukohal, et viidet 20%-sihttasemele artikli 23 lõike 8 teise lõigu teises taandes ei tõlgendata erinevalt direktiivi artikli 3 lõikest 1.

Komisjoni avaldus artikli 23 lõike 8 punkti c ning lõigete 9 ja 10 kohta:

Komisjon tunnistab, et mõned liikmesriigid on juba 2005. aastal saavutanud siseriiklikul tasandil kõrge taastuvate energiaallikate kasutamise taseme. Artikli 23 lõike 8 punktis c ning lõigetes 9 ja 10 osutatud aruannete koostamisel võtab komisjon osana parima kulude ja tulude tasakaalu hindamisest nõuetekohaselt arvesse taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamise piirkulusid ja lisab mis tahes ettepanekusse, mis esitatakse vastavalt direktiivi eespool nimetatud artiklile, vajaduse korral asjakohased lahendused ka selliste liikmesriikide jaoks.

Komisjoni avaldus VII lisa kohta:

Komisjon püüab aidata kaasa direktiivi VII lisas osutatud suuniste väljatöötamisele 2011. aastaks ning töötab koostöös liikmesriikidega välja andmed ja meetodid, mida on vaja selleks, et hinnata ja jälgida soojuspumpade panust direktiivi eesmärkide saavutamisel.

Suunistega nähakse ette mitteelektriliste soojuspumpade kaasamise hindamisel kasutatavate hooajalise kasuteguri (SPF) väärtuste korrigeerimine eesmärgiga võtta arvesse asjaolu, et elektrisüsteemi tõhusus ei mõjuta selliste soojuspumpade primaarenergia vajadust. Kõnealuseid suuniseid ette valmistades hindab komisjon ka sellise meetodi teostatavust, mille puhul teatava soojuspumba kaasamise hindamiseks kasutatav SPF väärtus põhineks ELi keskmistel kliimatingimustel.

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (KOM(2008)0016 – C6-0043/2008 – 2008/0013(COD))

P6_TA(2008)0610 A6-0406/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0016);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0043/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0406/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   võtab teadmiseks komisjoni avaldused, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/29/EÜ) lõplikule kujule.)

LISA

Komisjoni avaldused

Komisjoni avaldus artikli 10 lõike 3 kohta Saastekvootide müügist oksjonil saadud tulu kasutamine

Perioodil 2013–2016 võivad liikmesriigid kasutada saastekvootide müügist oksjonil saadud tulu, et toetada suure tõhususega elektrijaamade ehitamist, sealhulgas selliste uute energiajaamade, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus. Uute käitiste puhul, mis ületavad elektrijaama tõhususe taseme vastavalt komisjoni 21. detsembri 2006. aasta otsuse (2007/74/EÜ)(1) 1 lisale, võivad liikmesriigid toetada kuni 15 % ulatuses investeeringute üldkuludest neid käitisi, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus.

Komisjoni avaldus artikli 10a lõike 4a kohta

Keskkonnakaitse eesmärgil antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised ja ELi saastekvootidega kauplemise süsteem

Liikmesriigid võivad pidada vajalikuks maksta ajutiselt hüvitist teatavatele käitistele süsinikdioksiidi maksumuse suunamise eest elektrihindadesse, kui vastasel juhul võib süsinikdioksiidi maksumus põhjustada süsinikdioksiidi lekke ohu. Rahvusvahelise lepingu puudumisel kohustub komisjon 2010. aasta lõpuks pärast liikmesriikidega konsulteerimist muutma ühenduse keskkonnakaitse eesmärgil antavat riigiabi käsitlevaid suuniseid, et kehtestada üksikasjalikud sätteid, mille alusel võivad liikmesriigid anda selliseks toetuseks riigiabi. Sätetes järgitakse neid põhimõtteid, mis esitati 19. novembril 2008. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud dokumendis (2 lisa 15713/1/08).

(1) Komisjoni 21. detsembri 2006. aasta otsus, millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6817 all).

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (KOM(2008)0017 – C6-0041/2008 – 2008/0014(COD))

P6_TA(2008)0611 A6-0411/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0017);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0041/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0411/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (otsus nr 406/2009/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ, direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1013/2006 (KOM(2008)0018 – C6-0040/2008 – 2008/0015(COD))

P6_TA(2008)0612 A6-0414/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0018);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0040/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0414/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/31/EÜ) lõplikule kujule.)

LISA

Komisjoni avaldused

Komisjoni avaldus viimaste arengute kohta CO2 kogumise ja säilitamise (CCS) tehnoloogiate rakendamise vallas

CCS tehnoloogiate näidisprojektide korraldamise ja juhtimisega seotud tegevuse raames hakkab komisjon alates 2010. aastast korrapäraselt avaldama aruandeid viimaste arengute kohta CO2 kogumise ja säilitamise (CCS) tehnoloogiate rakendamise vallas. Aruandlus hõlmab teavet CCS katserajatiste kasutuselevõtu edenemise, CCS tehnoloogiate arendustegevuse, kulukalkulatsioonide ning CO2 transpordi ja säilitamisega seotud infrastruktuuri väljaarendamise kohta.

Komisjoni avaldus loa andmise otsuste kavandite (vastavalt direktiivi artikli 10 lõikele 1) ja vastutuse üleandmist käsitlevate otsuste kavandite (vastavalt direktiivi artikli 18 lõikele 2) kohta

Komisjon avaldab kõik arvamused loa andmise otsuste kohta vastavalt direktiivi artikli 10 lõikele 1 ning vastutuse üleandmist käsitlevate otsuste kavandite kohta vastavalt artikli 18 lõikele 2. Avaldatud arvamused ei sisalda aga teavet, mille konfidentsiaalsus on tagatud erandite alusel, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu teabele ning mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) ning määrusega (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

Komisjoni avaldus selle kohta, kas süsinikdioksiid tuleks nimetada aineks, millele muudetud Seveso direktiiviga kehtestatakse sobivad piirmäärad

CO2 on tavaline aine, mida praegu ohtlikuks ei liigitata. Seetõttu ei kohaldata praegu CO2 transpordile ja säilitamiskohtadele ka nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (Seveso direktiiv). Komisjon on teinud olemasolevate andmete esialgse analüüsi ning selle põhjal näivad nii saadud kogemused kui ka modelleerimise tulemused viitavat tõsiasjale, et CO2 transpordiga seotud ohud ei ole suuremad kui maagaasi torutranspordi puhul. Sama tundub kehtivat ka CO2 meretranspordi kohta, kui võrrelda seda veeldatud maagaasi või veeldatud naftagaasi meretranspordiga. Samuti tundub, et CO2 säilitamiskohast lähtuv suurõnnetuste oht, mille võib põhjustada purunemine sisseviimisel või leke sisseviimise järgselt, on tõenäoliselt ebaoluline. Küsimusega, kas hõlmata CO2 Seveso direktiiviga või mitte, tegeletakse põhjalikumalt direktiivi kavandatud muudatuste ettevalmistamise käigus 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses. Kui hindamise käigus ilmneb võimalik CO2 põhjustatud suurõnnetuste oht, teeb komisjon ettepaneku lisada CO2 muudetud Seveso direktiivi ja kehtestada sellele piirmäärad. Sel juhul teeb komisjon ettepaneku muuta asjakohaselt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta keskkonnavastutust keskkonnakahjustuste ärahoidmisel ja parandamisel käsitleva direktiivi 2004/35/EÜ (keskkonnavastutuse direktiiv) III lisa, et tagada nimetatud direktiivi kohaldamine kõigi superkriitilist CO2 käitlevate Seveso-käitiste suhtes.

Komisjoni avaldus CO2 sekvestratsiooni kohta mineraalse karboniseerimise teel

CO2 sekvestratsioon mineraalse karboniseerimise teel (CO2 sidumine anorgaaniliste karbonaatidena) on üks võimalik tehnoloogia kliimamuutuste leevendamiseks, mida võiks põhimõtteliselt kasutada sama tüüpi tööstusrajatistes, kus on võimalik kasutada CO2 geoloogilist säilitamist. See tehnoloogia on küll veel arendamisjärgus. Lisaks CO2 kogumisega seotud "energiakaristusele" ehk energiakaole(1) kaasneb ka mineraalse karboniseerimise protsessi endaga energiakadu ning selle küsimusega tuleb enne tehnoloogia äriotstarbelise kasutuse kavandamist tegeleda. Nagu geoloogilise säilitamise puhulgi, tuleb tehnoloogia keskkonnaturvalisuse tagamiseks kehtestada järelevalvekord. Tõenäoliselt erineb see kord põhjalikult geoloogilise säilitamise järelevalvest, arvestades kahe tehnoloogia põhimõttelisi erinevusi. Nendest kaalutlustest lähtuvalt kavatseb komisjon tähelepanelikult jälgida mineraalse sekvestratsiooniga seotud arenguid, et töötada välja selle tehnoloogia keskkonnaturvalist kasutamist võimaldav õigusraamistik ning jõuda tehnoloogia tunnustamiseni heitkogustega kauplemise süsteemi raames, kui vastav arengutase on saavutatud. Arvestades liikmesriikide suurt huvi kõnealuse tehnoloogia vastu ning arengu kiirust tehnoloogia valdkonnas, oleks ilmselt asjakohane teha esmane hindamine 2014. aasta paiku või varem, kui asjaolud seda võimaldavad.

(1) Energiakadu ehk "energiakaristus" on mõiste, mida kasutatakse selgitamaks asjaolu, et CO2 kogumise ja mineraliseerimisega tegelev käitis kasutab ka nendeks protsessideks energiat ning vajab seega samaväärse toodangu, kuid kogumis-ja mineraliseerimisfunktsioonita käitisega võrreldes rohkem energiat.

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse autotranspordis kasutatavatest kütustest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism, ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (KOM(2007)0018 – C6-0061/2007 – 2007/0019(COD))

P6_TA(2008)0613 A6-0496/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0018)║;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95 ning artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0061/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6-0496/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/30/EÜ) lõplikule kujule.)

LISA

Komisjoni avaldus

Komisjon kinnitab, et artikli 7a lõike 2 punktides b ja c osutatud 2 %-lised vähendamised ei ole siduvad ja et nende mittesiduvust käsitletakse läbivaatamise käigus.

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (KOM(2007)0856 – C6-0022/2008 – 2007/0297(COD))

P6_TA(2008)0614 A6-0419/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0856);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0022/2008);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artiklit 35;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0419/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 443/2009) lõplikule kujule.)

LISA

Komisjoni avaldus

Komisjon kinnitab, et kavatseb 2009. aastal teha ettepaneku läbi vaadata direktiivi 1999/94/EÜ, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heidetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel. Selle eesmärk on tagada, et tarbijad saavad asjakohast teavet uute sõiduautode süsinikdioksiidi heitkoguste kohta.

Komisjon vaatab 2010. aastaks läbi direktiivi 2007/46/EÜ, et teabe innovatiivsete tehnoloogiate (ökoinnovatsiooni) olemasolust sõidukis ning nende mõjust sõiduki süsinikdioksiidi heidetele saaks edastada liikmesriikide ametiasutustele, kes määruse kohaselt vastutavad järelevalve ja aruandluse eest.

Komisjoni kaalub nõuete ettevalmistamist ja rakendamist autodele, mis peavad olema varustatud kütusesäästu näidikuga, mille eesmärk on soodustada kütusesäästlikumat sõitmist. Sellega seoses kaalub komisjon tüübikinnitust käsitlevate raamõigusaktide muutmist ning vajalike tehniliste standardite kasutusele võtmist 2010. aastaks.

Komisjon on pühendunud oma parema õigusloome algatuse eesmärkidele ja sellele, et õigusaktide ettepanekuid toetaks põhjalik hinnang nende mõjuja neist saadava kasu kohta. Sellega seoses ja vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule hindab komisjon vajadust esitada uute õigusaktide ettepanekuid, kuid jätab endale õiguse otsustada, kas ja millal oleks asjakohane selliseid ettepanekuid esitada.

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (10597/2/2008 – C6-0324/2008 – 2004/0209(COD))

P6_TA(2008)0615 A6-0440/2008

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (10597/2/2008 – C6-0324/2008);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0607) suhtes;

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2005)0246);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0440/2008),

1.   kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 17. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/…/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 137 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(3),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Asutamislepingu artiklis 137 on sätestatud, et ühendus toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, eesmärgiga parandada töökeskkonda, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust. Nimetatud artikli alusel vastu võetud direktiivides tuleb hoiduda haldus-, finants- või õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist ja arengut.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/88/EÜ(5) määratakse kindlaks miinimumnõuded tööaja korralduse kohta, muu hulgas igapäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide, vaheaegade, maksimaalse iganädalase tööaja, iga-aastase puhkuse ning öötöö, vahetustega töö ja töökorralduse teatavate aspektide suhtes.

(3)  Direktiivi 2003/88/EÜ artikli 19 kolmandas lõigus ja artikli 22 lõike 1 teises lõigus on sätestatud, et need tuleb läbi vaadata enne 23. novembrit 2003.

(4)  Rohkem kui kümme aastat pärast seda, kui võeti vastu nõukogu ║ direktiiv 93/104/EÜ(6), mis on algdirektiiv tööaja korralduse valdkonnas, on osutunud vajalikuks võtta arvesse nii tööandjate kui ka töötajate uut olukorda ja uusi nõudmisi ning leida vahendid 22. ja 23. märtsi 2005. aasta Euroopa Ülemkogul Lissaboni strateegia raames kehtestatud majanduskasvu ja tööhõivega seotud eesmärkide täitmiseks.

(5)  Töö- ja perekonnaelu ühitamisel on samuti oluline osa Euroopa Liidu Lissaboni strateegias püstitatud eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses naiste tööhõive suurendamisega. Selle eesmärk on mitte ainult luua parem töökeskkond, vaid ka paremini rahuldada töötajate vajadusi, eriti seoses perekondlike kohustustega. Mitmed käesolevas direktiivis sisalduvad muudatused on ette nähtud selleks, et töö- ja perekonnaelu paremini ühitada.

(6)  Selles kontekstis peaksid liikmesriigid kutsuma tööturu osapooli üles sõlmima asjaomasel tasandil lepinguid töö- ja perekonnaelu paremaks ühitamiseks.

(7)  On vaja tugevdada töötajate tervise ja ohutuse kaitset , pidades silmas tööaja korralduse uute vormidega kaasnevaid probleeme, kehtestada tööaja korraldus, mis pakub töötajatele võimalusi elukestvaks õppeks, ning leida uus tasakaal ühelt poolt töö- ja perekonnaelu ühitamise ja teiselt poolt tööaja paindlikuma korralduse vahel.

(8)  Euroopa Ühenduste Kohtu praktika kohaselt on mõiste "tööaeg" iseloomulikud tunnused töötajale esitatud nõue olla kohal tööandja määratud paigas ja tööandjale kättesaadav, et vajaduse korral viivitamata teenuseid osutada.

(9)  Olukordades, kus töötajatele ei ole võimaldatud puhkeaegu, tuleb neile hüvituseks anda võrdväärse pikkusega puhkeaeg pärast kohustuste täitmisel oldud aja lõppemist vastavalt asjakohastele õigusaktidele, kollektiivlepingule või teistele sotsiaalpartnerite vahelistele lepingutele.

(10)  Samuti tuleb uuesti läbi vaadata maksimaalset töönädalat käsitleva arvestusperioodiga seotud sätted, et kohandada neid tööandjate ja töötajate vajadustega, kellele kohaldatakse töötajate tervise ja ohutuse kaitsemeetmeid.

(11)  Mis tahes juhul, kui töölepingu kestus on lühem kui aasta, ei saa arvestusperiood olla pikem töölepingu kestusest.

(12)  Direktiivi 2003/88/EÜ artikli 22 lõike 1 kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et täiesti individuaalne lõplik otsus mitte käsitada direktiivi artiklit 6 siduvana tekitab probleeme seoses töötajate ohutuse ja tervise ║ kaitsega ning töötaja valikuvabadusega. Seetõttu tuleks artikli 22 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamine lõpetada.

(13)  Kui töötajal on rohkem kui üks lepinguline töösuhe, siis on oluline võtta meetmeid tagamaks, et töötaja tööaega määratletakse kõigi lepingute alusel töötatud ajavahemike summana.

(14)  Vastavalt asutamislepingu artikli 138 lõikele 2 konsulteeris komisjon ühenduse tasandil tööturu osapooltega ühenduse võimalike meetmete üle selles valdkonnas.

(15)  Pärast kõnealust konsultatsiooni pidas komisjon ühenduse meetmeid soovitavaks ja konsulteeris täiendavalt tööturu osapooltega kavandatava ettepaneku sisu üle vastavalt asutamislepingu artikli 138 lõikele 3.

(16)  Pärast nimetatud teist konsultatsioonietappi ei teavitanud tööturu osapooled ühenduse tasandil komisjoni oma soovist algatada asutamislepingu artiklis 139 sätestatud menetlust, mille tulemuseks võiks olla lepingu sõlmimine.

(17)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tööaja korraldust reguleerivate ühenduse õigusaktide kaasajastamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas(7) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva direktiivi eesmärk tagada harta artiklis 31 osutatud sobivate ja õiglaste töötingimuste omamise õiguse täielik järgimine ja eelkõige nimetatud artikli lõike 2 järgimine, milles on sätestatud, et "igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele".

(19)  Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks säilitada töötajate ohutuse ja tervise ║ kaitse üldine tase,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/88/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)  Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:"

1a. "valvekord" – ajavahemik, mille jooksul töötajal on kohustus viibida oma töökohal, et asuda tööandja nõudmisel oma tööd tegema või ülesandeid täitma;

1b. "töökoht" – koht või kohad, kus töötaja tavaliselt oma ülesandeid või kohustusi täidab ja mis määratakse kindlaks vastavalt töötaja töösuhte või töölepingu tingimustele;

1c. "valvekorra tegevusetu aeg" – ajavahemik, mille jooksul töötaja on valvekorras punkti 1a tähenduses, kuid tööandja ei ole temalt nõudnud oma töö reaalset tegemist või ülesannete täitmist;

2)  Lisatakse järgmised artiklid:"

Artikkel 2a

Valvekord

Kogu valvekorra aega, sealhulgas tegevusetut aega, käsitatakse tööajana ▌.

Siiski võib valvekorra tegevusetut aega kollektiivlepingute, sotsiaalpartnerite vaheliste teiste lepingute või õigusnormide alusel arvestada eri viisil, et täita artiklis 6 sätestatud keskmise iganädalase maksimaalse tööaja nõuet tingimusel, et järgitakse töötajate ohutuse ja tervise kaitset käsitlevaid üldpõhimõtteid.

Valvekorra tegevusetut aega ei võeta arvesse vastavalt artiklites 3 ja 5 ette nähtud igapäevase ja iganädalase puhkeaja arvutamisel ▌.

Artikkel 2b

Tööaja arvestus

Kui töötajal on rohkem kui üks lepinguline töösuhe, käsitatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel tööajana kõigi lepingute alusel töötatud ajavahemike summat.

Artikkel 2c

Töö- ja perekonnaelu ühitamine

Liikmesriigid õhutavad tööturu osapooli sõlmima asjaomasel tasandil nende iseseisvust piiramata kokkuleppeid, mille eesmärk on paremini ühitada töö- ja perekonnaelu.

3)  Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

4)  Artikli 18 kolmandas lõigus asendatakse sõnad "tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad" sõnadega "tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeaeg pärast kohustuste täitmisel oldud aja lõppemist vastavalt asjakohastele õigusaktidele, kollektiivlepingule või teistele sotsiaalpartnerite vahelistele lepingutele".

5)  Artikkel 19 asendatakse järgmise tekstiga:"

Artikkel 19

Arvestusperioodist kõrvalekaldumise piirangud

Esimese lõigu punkti b kohase võimaluse kasutamisel tagavad liikmesriigid, et tööandjad järgivad oma direktiivi 89/391/EMÜ II jaotises sätestatud kohustusi.

6)  Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:"

Artikkel 22

Muud sätted

1.  Kuigi üldise põhimõtte kohaselt on töönädala maksimaalne kestus Euroopa Liidus 48 tundi ning tegelikult on see erand, kui töötajad Euroopa Liidus kauem töötavad, võib liikmesriik otsustada mitte kohaldada artiklit 6, üleminekuperioodi jooksul, mis lõpeb ...* tingimusel et nad võtavad vajalikud meetmed töötajate ║ ohutuse ja tervise tõhusa kaitse tagamiseks. Selle võimaluse kasutamine peab siiski olema selgesõnaliselt ette nähtud kollektiivlepingu või tööturu osapoolte vahel asjaomasel tasandil sõlmitud kokkuleppe või siseriiklike õigusaktidega, mis on vastu võetud pärast tööturu osapooltega asjaomasel tasandil konsulteerimist.

2.  Igal juhul võtavad liikmesriigid, kes soovivad nimetatud võimalust kasutada, vajalikud meetmed tagamaks, et:

▌

7)  Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:"

Artikkel 24

Aruanded

1.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt juba vastu võetud või vastu võetavate riiklike õigusnormide tekstid.

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi tegeliku rakendamise kohta, milles tuuakse välja sotsiaalpartnerite seisukohad.

Komisjon teatab sellest Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomiteele.

3.  Alates 23. novembrist 1996 esitab komisjon iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käesoleva direktiivi kohaldamist käsitleva aruande, võttes arvesse lõikeid 1 ja 2.

▌

Artikkel 2

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva direktiivi rakendamiseks kehtestatud siseriiklike sätete rikkumisel kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende sätete kohaldamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile nendest sätetest hiljemalt …(8). Liikmesriigid teatavad komisjonile nende sätete kõigist hilisematest muudatustest õigeaegselt. Eelkõige tagavad nad, et töötajatel ja/või nende esindajatel oleksid piisavad vahendid käesoleva direktiiviga ette nähtud kohustuste täitmiseks.

Artikkel 3

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …* või tagavad, et tööturu osapooled kohaldavad vajalikke sätteid kokkuleppel, kusjuures liikmesriigid peavad kehtestama korra, mis võimaldab neil igal ajal tagada käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamise. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 292. (2) ELT C 267, 27.10.2005, lk 16. (3) ELT C 231, 20.9.2005, lk 69. (4) Euroopa Parlamendi 11. mai 2005. aasta seisukoht (ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 292), nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühine seisukoht (ELT C 254 E, 7.10.2008, lk 26) ja Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2008. aasta seisukoht. (5) ELT L 299, 18.11.2003, lk 9. (6) EÜT L 307, 13.12.1993, lk 18. ║ (7) ELT C 364, 18.12.2000, lk 1. (8) * Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega hõlbustatakse karistuste piiriülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas (KOM(2008)0151 – C6-0149/2008 – 2008/0062(COD))

P6_TA(2008)0616 A6-0371/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0151);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 71 lõike 1 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0149/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0371/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ, millega hõlbustatakse karistuste piiriülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõike 1 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori arvamust(3),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liit järgib liiklusohutuse parandamise poliitikat eesmärgiga vähendada liikluses hukkunute ja vigastatute arvu ning varalist kahju. Selle eesmärgi saavutamiseks on tähtis vahend karistuste järjepidev täitmine selliste liiklusalaste süütegude eest, mis liiklusohutust olulisel määral kahjustavad.

(2)  Samas jäävad teatavate liiklusalaste süütegude eest määratud rahalised karistused ║ tihti täitmata, kui kõnealune süütegu on toime pandud sõidukiga, mis on registreeritud muus liikmesriigis kui süüteo toimepanemise liikmesriik, kuna selleks puudub asjakohane mehhanism.

(3)  Selleks et parandada liiklusohutust kõikjal Euroopa Liidus ning tagada residendist ja mitteresidendist õigusrikkujate võrdne kohtlemine, tuleks hõlbustada karistuste täitmist olenemata sellest, millises liikmesriigis on registreeritud õigusrikkumises osalenud sõiduk. Sel eesmärgil tuleks luua piiriülese teabevahetuse süsteem.

(4)  Kõnealune süsteem on eriti kasulik seoses automaatsete liiklusjärelevalve seadmete abil tuvastatud liiklusalaste süütegudega, mille puhul ei ole võimalik õigusrikkuja isikut kohe kindlaks teha, nagu näiteks lubatud sõidukiiruse ületamine või foori punase tule eiramine. See on kasulik ka selliste süütegude menetlemisel, mille puhul on vaja kontrollida sõiduki registreerimisandmeid, kui sõiduk on peatatud. See kehtib eelkõige sõiduki alkoholijoobes juhtimise puhul.

(5)  Teabevahetuse süsteem peaks hõlmama liiklusalaste süütegude kategooriaid, mis tõsiselt kahjustavad liiklusohutust ja mida käsitatakse liiklusalaste süütegudena kõigi liikmesriikide õigusaktides. Seetõttu on asjakohane hõlmata ║ järgmised õigusrikkumised: lubatud sõidukiiruse ületamine, sõiduki juhtimine alkoholijoobes, turvavöö kinnitamata jätmine ja foori punase tule eiramine. Komisjon jälgib arengusuundi Euroopa Liidus seoses muude liiklusohutust tõsiselt kahjustavate liiklusalaste süütegudega. Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist peaks komisjon esitama aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta ja peaks seejärel tegema vajadusel ettepaneku direktiivi läbivaatamiseks seoses võimalusega laiendada selle reguleerimisala mis tahes muudele liiklusalaste süütegude kategooriatele.

(6)  Piisava liiklusohutuse taseme ja kohaldatavate rahaliste karistuste proportsionaalsuse tagamiseks peaks komisjon liikmesriikidega arutama ühtlustatud ning kindlaksmääratud rahaliste karistuste kehtestamist liiklusalaste süütegude eest ja samuti ergutama liikmesriikide vahelist parimate tavade vahetamist.

(7)   Selleks et tagada karistuste täitmise süsteemi tõhusus, peaks see hõlmama tegevust alates õigusrikkumise tuvastamisest kuni tüüpvormil põhineva rikkumisteatise saatmiseni asjaomase sõiduki registreerimistunnistuse omanikule. Kui lõplik otsus on tehtud, võidakse kohaldada nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsust 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta(5). Juhul, kui kõnealust raamotsust ei ole võimalik kohaldada, näiteks põhjusel, et karistusotsused ei kuulu kriminaalõiguse reguleerimisalasse, tuleks karistuste tõhusus siiski tagada muude karistuste täitmise meetmetega. Rikkumisteatistele, sealhulgas vastuse vormile ning nende saatmise sobivamatele moodustele tuleks kehtestada miinimumstandard, mis muudaks karistuste piiriülese täitmise usaldusväärsemaks ja tõhusamaks.

(8)  Lisaks sellele peaks piiriülene teabevahetus toimuma kiiresti elektroonilisel teel. Sel eesmärgil on soovitav luua turvalised ühenduse elektroonilised andmevahetusvõrgud, mis võimaldaksid teabevahetuse toimumist turvalistes tingimustes ja tagaksid edastatavate andmete konfidentsiaalsuse.

(9)  Kuna õigusrikkuja isiku tuvastamisega on seotud tema isikuandmed, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et tagada vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(6). Süüteost teavitamisega üheaegselt tuleks õigusrikkujat teavitada tema õigustest andmetele juurdepääsu, nende parandamise ja kustutamise osas ning andmete säilitamise seadusjärgsest maksimumperioodist.

(10)  Käesoleva direktiivi alusel kogutavaid andmeid säilitatakse piiratud aja jooksul ning neid ei tohiks ühelgi juhul kasutada muul eesmärgil kui liiklusalaste süütegude menetlemiseks. Komisjon ja liikmesriigid peaksid seetõttu tagama, et isikuandmete töötlemisel ja ühenduse elektroonilise andmevahetusvõrgu haldamisel ei kasutata kogutud andmeid muudel kui konkreetselt liiklusohutusega seotud eesmärkidel.

(11)  Liikmesriigid peaksid ühtlustama oma liiklusjärelevalve meetodid viisil, et ELi tasandil oleks võimalik neid võrrelda. Seega tuleks igas liikmesriigis töötada välja järelevalvemeetodite miinimumstandardid.

(12)  Samuti tuleks tulevikus ühtlustada liiklusjärelevalve tehnilised seadmed, et tagada järelevalvemeetmete lähendamine liikmesriikide vahel. Komisjon peaks tegema ettepaneku kõnealuseks tehniliseks ühtlustamiseks artiklis 14 osutatud läbivaatamise käigus.

(13)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma mis tahes vajalikke meetmeid ELi kodanike teavitamiseks käesoleva direktiivi rakendamisest ja nende teadlikkuse tõstmiseks kõnealuses küsimuses. Asjakohasel teabel liiklusohutuse nõuete eiramise tagajärgede kohta võib seega olla liiklusalaseid süütegusid ennetav toime.

(14)  Komisjon peaks tulevikus keskenduma eelkõige tõsiste liiklusõnnetustega seotud liiklusalaste süütegude eest määratavate karistuste piiriülese täitmise hõlbustamisele.

(15)  Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(7).

(16)  Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta meetmeid seoses käesoleva direktiivi lisa kohandamisega. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(17)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt teatavate liiklusalaste süütegude eest määratud karistuste piiriülese täitmise hõlbustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse süsteem järgmiste liiklusalaste süütegude eest määratud karistuste piiriülese täitmise hõlbustamiseks:

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ainult juhul, kui süüteo eest määratud karistus on rahaline karistus või sisaldab rahalist karistust.

Artikkel 2

Mõisted

b)   "süüteo toimumise riik" – liikmesriik, kus süütegu toime pandi;

c)   "elukohariik" – liikmesriik, kus ║sõiduk, millega süütegu toime pandi, on registreeritud;

Artikkel 3

Kogu ELi hõlmavad liiklusohutuse suunised

1.   Edendamaks liiklusohutuspoliitikat, mille eesmärgiks on kõigi Euroopa Liidu liiklejate kaitse kõrge tase ja milles võetakse arvesse tingimuste suurt erinevust Euroopa Liidus, võtavad liikmesriigid meetmeid käesoleva direktiivi reguleerimisalas liiklusohutuse miinimumsuuniste kehtestamiseks, ilma et see piiraks võimalust rakendada rangemat poliitikat ja võtta vastu rangemaid õigusakte. Selle eesmärgi saavutamiseks võtab komisjon vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele vastu kogu ELi hõlmavad liiklusohutuse suunised. Suunised vastavad käesolevas artiklis sätestatud aluspõhimõtetele.

2.   Sõidukiiruse kontrollimiseks julgustatakse automaatsete kontrolliseadmete kasutamist eelkõige kiirteede, kõrvalteede ja linnatänavate nendel teelõikudel, kus lubatud sõidukiiruse ületamise tagajärjel toimub keskmisest rohkem õnnetusi.

Kõnealuste suunistega seoses antavate soovituste eesmärk on tagada, et liikmesriigid, kus liiklussurmade arv ületab ELi keskmist ja liiklussurmade vähenemine alates 2001. aastast on allpool ELi keskmist, suurendaksid automaatsete seadmete abil toimuvaid kiirusekontrolle 30% võrra. Tuleb tagada, et kõigi liikmesriikide territoorium oleks piisaval määral geograafiliselt kaetud.

3.   Alkoholijoobes sõidukijuhtide väljaselgitamiseks korraldavad liikmesriigid eelisjärjekorras juhukontrolle sellistel aegadel ja kohtades, kus vastavad rikkumised on sagedased ning õnnetuste oht suurem.

Liikmesriigid tagavad, et igal aastal kontrollitakse vähemalt 30% kõigist sõidukijuhtidest.

4.   Turvavöö kinnitamise suhtes korraldavad liikmesriigid, kus turvavöö kinnitab alla 70% liiklejatest, intensiivseid kontrolle vähemalt kuuel nädalal aastas eelkõige sellistel aegadel ja kohtades, kus vastavad rikkumised on sagedased.

5.   Foori punase tule eiramise järelevalveks kasutatakse automaatseid kontrolliseadmeid eelkõige ristmikel, kus rikkumised on sagedased ja kus foori punase tule eiramise tagajärjel toimub keskmisest rohkem liiklusõnnetusi.

6.   Suunistes soovitatakse liikmesriikidel vahetada häid tavasid, eelkõige kutsutakse automaatsete kontrolliseadmete vallas enim edasijõudnud liikmesriike andma tehnilist abi seda taotlevatele liikmesriikidele.

II PEATÜKK

KARISTUSTE PIIRIÜLESE TÄITMISE HÕLBUSTAMISE SÄTTED

Artikkel 4

Teabevahetuse kord liikmesriikide vahel

1.  Kui ühes liikmesriigis on toime pandud süütegu sõidukiga, mis on registreeritud teises liikmesriigis, ning süüteo toimumise riigis kõnealuste süütegude uurimisega tegelev ametiasutus ei määra kohe süüteo eest karistust ega lõpeta menetlust, saadab kõnealuse riigi pädev asutus sõiduki registreerimisnumbri ning andmed süüteo toimepanemise koha ja kuupäeva kohta pädevatele asutustele teistes liikmesriikides või elukohariigis, kui seda on võimalik kindlaks teha. Pädev asutus teeb seda samadel juhtudel ja vastavalt samadele tingimustele, mil pädev asutus kõnealust süütegu menetleks, kui see oleks toime pandud süüteo toimumise riigi territooriumil registreeritud sõidukiga.

2.  Elukohariigi pädev asutus edastab ainult süüteo toimumise riigi pädevale asutusele viivitamata järgmised andmed:

3.  Isikuandmete töötlemisega seotud teabevahetus ja sellega seotud andmete vaba liikumine toimub kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. Teiste liikmesriikide pädevad asutused ei säilita süüteo toimumise riigi poolt saadetud andmeid. Neid andmeid edastatakse ainult käesoleva direktiiviga määratud eesmärgil, ja menetluse lõppemisel tuleb kõik andmed kontrollitavalt kustutada.

Artikkel 5

Elektroonilise andmevahetusvõrgu kasutamine

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada artiklis 4 kirjeldatud teabevahetuse toimimine elektroonilisel teel. Sel eesmärgil võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et tagada ühistel eeskirjadel põhineva ühenduse elektroonilise andmevahetusvõrgu loomine hiljemalt 12 kuu jooksul pärast artikli 15 lõikes 1 nimetatud kuupäeva.

2.  Komisjon võtab vastu ühised eeskirjad lõike 1 rakendamiseks hiljemalt artikli 15 lõikes 1 nimetatud kuupäevaks vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 6

Rikkumisteatis

1.  Kui süüteo toimumise riigi ametiasutus, mis tegeleb käesoleva direktiiviga hõlmatud süütegude uurimisega, on saanud artikli 4 lõikes 2 osutatud andmed, saadab kõnealune ametiasutus omanikule rikkumisteatise. Teatis kehtestatakse lisas esitatud näidise alusel.

2.  Rikkumisteatis sisaldab vähemalt viidet asjaomasele süüteole, rahalise karistuse kohaldamiseks pädeva asutuse nime, käesoleva direktiivi kohaldamisega tegeleva pädeva asutuse nime ja asjaomase süüteo üksikasjalikku kirjeldust. Teatises märgitakse ära rahalise karistuse summa, lihtsaim makseviis, kuupäev, mil see peab olema tasutud, rikkumisteatise väljastamise vaidlustamise ja rahalise karistuse määramise otsuse peale kaebuse esitamise võimalused ning teave vaidlustamise ja kaebuse esitamise korra kohta.

3.  Kõik käesoleva direktiivi alusel määratud rahalised karistused on kodakondsuse aspektist mittediskrimineerivad ning need määratakse vastavalt süüteo toimumise riigi õigusaktidele.

4.  Rikkumisteatisega teavitatakse omanikku sellest, et juhul, kui ta ei kavatse rahalist karistust tasuda, peab ta täitma kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul vastuse vormi. Lisaks teavitatakse omanikku sellest, et mis tahes maksmisest keeldumisest teatatakse tema elukohariigi pädevale asutusele otsuse täitmiseks.

5.  Rikkumisteatises teavitatakse omanikku, et tema isikuandmeid töödeldakse vastavalt direktiivile 95/46/EÜ, ja osutatakse käesoleva direktiivi artiklis 11 osutatud õigusele andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada.

6.  Juhul kui omanik ei juhtinud sõidukit süüteo toimepanemise ajal, edastab ta andmed sõidukijuhi isiku kohta vastavalt elukohariigi õigusaktidele. Seda ei kohaldata, kui kaks või enam liikmesriiki on sõlminud kokkuleppe käesoleva artikli rakendamisel tekkivate probleemide lahendamiseks.

7.  Rikkumisteatis saadetakse omanikule elukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, mis on kõnealuse riigi poolt määratletud.

8.  Komisjon võib rikkumisteatise näidist kohandada, et võtta arvesse tehnika arengut. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi tehnilist laadi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

9.  Käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil ei määrata rahalist karistust süüteo eest, mis on toime pandud enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

Artikkel 7

Liiklusalaste süütegude menetlemine

1.   Juhul kui rahalist karistust ei ole tasutud ning vaidlustamise ja edasikaebeõiguse menetlused on ammendatud, kohaldatakse raamotsust 2005/214/JSK seoses kõnealuse raamotsuse artiklis 1 osutatud rahaliste karistustega.

2.   Kui lõikes 1 osutatud tasumata jätmine puudutab rahalist karistust, mis ei kuulu kõnealuse raamotsuse kohaldamisalasse, edastab süüteo toimumise riigi pädev asutus lõppotsuse rahalise karistuse täitmise eesmärgil elukohariigi pädevale asutusele.

Artikkel 8

Rahaliste karistuste tunnustamine ja täitmine

1.   Elukohariigi pädev asutus tunnustab ilma lisaformaalsusteta lõplikku haldusotsust, millega määratakse rahaline karistus ja mis on talle edastatud artikli 7 lõike 2 alusel, ning võtab viivitamata kõik vajalikud meetmed selle täitmiseks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus otsustab tugineda ühele järgmistest põhjustest tunnustamisest või täitmisest keeldumiseks:

2.   Rahalist karistust määrava otsuse täitmise suhtes elukohariigi pädeva asutuse poolt kohaldatakse elukohariigi õigust samal viisil kui elukohariigis määratava rahalise karistuse puhul.

3.   Süüteo toimumise riigi pädev asutus teavitab viivitamata elukohariigi pädevat asutust igast otsusest või meetmest, mis takistab otsuse täitmist. Elukohariigi pädev asutus peatab otsuse täitmise kohe, kui süüteo toimumise riigi pädev asutus teda sellisest otsusest või meetmest teavitab.

Artikkel 9

Elukohariigi edastatud teave

Artikkel 10

Keskasutused

1.  Iga liikmesriik määrab keskasutuse, mis aitab kaasa käesoleva direktiivi kohaldamisele.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva artikli kohaselt määratud keskasutuste nimed ja aadressid kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

3.  Komisjon edastab lõikes 2 osutatud teabe teistele liikmesriikidele.

Artikkel 11

Õigus andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada

1.  Asjaomasel isikul on õigus ║saada teavet, millised elukohariigis säilitatavad teda puudutavad isikuandmed edastati andmeid taotlenud liikmesriigile, ilma et see piiraks andmesubjektide õigusi siseriiklike õigusaktide alusel kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 12 punktiga a.

2.  Asjaomasel isikul on õigus lasta viivitamata parandada vigased isikuandmed või kustutada ebaseaduslikult säilitatavad andmed, ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi edasikaebamise menetlusnõuetest kinnipidamist või hüvitusmehhanismide kasutamist.

3.  Andmesubjekt võib teostada lõikes 2 nimetatud õigusi oma elukohariigi keskasutuse kaudu.

Artikkel 12

Teave sõidukijuhtidele Euroopa Liidus

1.   Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et tagada liiklejatele vajaliku teabe andmine käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Sellist teavet võib edastada muu hulgas selliste organisatsioonide kaudu nagu liiklusohutusega tegelevad ametiasutused, liiklusohutuse vallas tegevad valitsusvälised organisatsioonid või autoklubid.

Liikmesriigid tagavad kiirusepiirangute eeskirjadest teavitamise siltidel, mis püstitatakse kõigile nende riigipiiri ületavatele maanteedele.

2.   Komisjon avaldab oma veebilehel kokkuvõtte liikmesriikides kehtivatest eeskirjadest käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas.

III PEATÜKK

KOMITEEMENETLUS

Artikkel 13

Komitee

1.  Komisjoni abistab liiklusohutuse tagamise komitee.║

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 14

Läbivaatamine ja aruanne

1.   Hiljemalt ...(9) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta liikmesriikides ja selle eesmärgi – liiklussurmade arvu vähendamine ELi teedel – täitmise tõhususe kohta.

2.   Kõnealuse aruande põhjal kaalub komisjon käesoleva direktiivi reguleerimisala laiendamise võimalusi muudele liiklusalastele süütegudele.

3.   Samas aruandes esitab komisjon ettepanekud kontrolliseadmete ühtlustamise kohta ühenduse kriteeriumide ja liiklusohutuse kontrollimise menetluste alusel.

4.   Aruandes annab komisjon edasise hinnangu sellele, kuidas liikmesriigid on vabatahtlikult rakendanud artiklis 3 osutatud kogu ELi hõlmavaid liiklusohutuse suuniseid, ja kaalub kõnealustes suunistes sisalduvate soovituste kohustuslikuks muutmist. Vajadusel esitab komisjon ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul pärast selle jõustumist. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse ║ või nende ║ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 17

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Rikkumisteatise VORM

(║viidatud artiklis 6)

[ESILEHT]

[Saatja nimi, aadress ja telefoninumber] [Adressaadi nimi ja aadress]

Teatis

liiklusalase süüteo kohta ………. [liikmesriigi nimi, kus süütegu toime pandi]

[ülalesitatud tekst on esilehel kõigis EL-i ametlikes keeltes]

lehekülg 2

… [kuupäev] tuvastas … [vastutava asutuse nimi] liiklusalase süüteo, mis pandi toime sõidukiga, mille registreerimisnumber on ………, mark ………. ja mudel ……………

Teie olete registreeritud kõnealuse sõiduki registreerimistunnistuse omanikuna.

Täpsemad andmed süüteo kohta on esitatud leheküljel 3.

Süüteo eest määratud rahatrahv on … eurot / omavääringus.

Tasumise tähtpäev on …………………..

Kui Te ei maksa kõnealust rahatrahvi, olete kohustatud täitma lisatud vastuse vormi (lk 4) ja saatma selle osutatud aadressil. [Süüteo toimumise riigi pädev asutus] võib edastada vastuse vormi karistusotsuse täitmiseks [elukohariigi pädevale asutusele].

TEAVE

Juhtumi vaatab läbi süüteo toimumise riigi pädev asutus.

Kui juhtumi suhtes ei alustata menetlust, teavitatakse Teid sellest 60 päeva jooksul pärast vastuse vormi kättesaamist.

Kui juhtumi suhtes alustatakse menetlus, kohaldatakse järgmist korda:

[täidetakse süüteo toimumise riigi poolt – teave menetluse korra, sealhulgas menetluse alustamise otsuse peale kaebuse esitamise võimaluste ja korra kohta. Kõnealune teave hõlmab igal juhul järgmist: juhtumit menetleva asutuse nimi ja aadress, maksetähtaeg, selle asutuse nimi ja aadress, kellele saab otsuse peale edasi kaevata, kaebuse esitamise tähtaeg].

___________________________________________________________________________

lehekülg 3

Õigusrikkumise asjaolud

a)  Andmed sõiduki kohta, millega õigusrikkumine toime pandi

Registreerimisnumber:

Riik, kus sõiduk on registreeritud:

Mark ja mudel:

b)  Andmed õigusrikkumise kohta

Õigusrikkumise toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg:

Õigusrikkumise olemus ja õiguslik koosseis:

lubatud sõidukiiruse ületamine, sõiduki juhtimine alkoholijoobes, turvavöö või lapse turvavarustuse kinnitamata jätmine, foori punase tule eiramine(10)

Õigusrikkumise üksikasjalik kirjeldus:

Viide asjakohase õigusakti sätetele:

Õigusrikkumise tõendusmaterjali kirjeldus või viide sellele:

c)  Andmed õigusrikkumise tuvastamiseks kasutatud seadme kohta(11)

Lubatud sõidukiiruse ületamise, alkoholijoobes juhtimise, foori punase tule eiramise või turvavöö kinnitamata jätmise tuvastamise seadme tüüp1:

Seadme spetsifikatsioon:

Seadme identifitseerimisnumber:

Viimase kalibreerimise kehtivuse lõppkuupäev:

d)  Seadme kasutamise tulemus

[näide lubatud sõidukiiruse ületamise kohta, teised rikkumised lisatakse]

Suurim lubatud sõidukiirus:

Mõõdetud sõidukiirus:

Mõõdetud sõidukiirus, mida on korrigeeritud vastavalt vea ülemmäärale:

lehekülg 4

Vastuse vorm

(Palun täitke trükitähtedega ja märkige asjakohane vastus)

A.  Juhi isik:

Kas Te juhtisite ise õigusrikkumise ajal sõidukit?

jah/ei

Kui jah, siis palun esitage järgmised andmed:

Kui Te ei juhtinud ise õigusrikkumise ajal sõidukit, kas saate ära näidata sõidukijuhi isiku?

jah/ei

Kui jah, siis palun esitage järgmised andmed sõiduki juhi kohta:

B.  Küsimused:

(1)  Kas sõiduk, mille mark on … ja registreerimisnumber …, on registreeritud Teie nimel?

jah/ei

Kui ei, siis sõiduki registreerimistunnistuse omanik on:

(perekonna- ja eesnimi, aadress)

(2)  Kas Te tunnistate, et panite toime õigusrikkumise?

jah/ei

(3)  Kui Te ei tunnista õigusrikkumise toimepanekut ning kui Te keeldute avaldamast sõidukijuhi isikut, palun selgitage, miks:

Palun saatke täidetud vorm 60 päeva jooksul käesoleva rikkumisteatise kuupäevast järgmisele asutusele:

järgmisel aadressil:

▌

(1) ELT C ... (2) ELT C ... (3) ELT C 310, 5.12.2008, lk 9. (4) Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2008. aasta seisukoht. (5) ELT L 76, 22.3.2005, lk 16. (6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║ (8) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/671/EMÜ ║ alla 3,5tonnistes sõidukites turvavööde kohustuslikku kasutamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 26) ║. (9) * Väljaannete talitus: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (10) Mittevajalik läbi kriipsutada. (11) Ei kohaldata, kui seadet ei kasutatud.