Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 18. detsember 2008 - Strasbourg
17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmine
 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe muudatusettepaneku projekt
 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine
 Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine
 Paranduseelarve nr 10/2008 projekt
 2009. eelarveaasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekt (kõik jaod)
 Liikurseadmete konventsioon ja selle protokoll õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta *
 Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava
 Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava "Haridus ja koolitus 2010" rakendamine
 Mänguasjade ohutus ***I
 Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja koolituse valdkonnas ***I
 Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) ***I
 Väärtpaberiarveldussüsteemid ja finantstagatiskokkulepped ***I
 Hoiuste tagamise skeemid seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga ***I
 Keskmise suurusega äriühingute avalikustamisnõuded ja konsolideeritud aastaaruande koostamise kohustus ***I
 Nõukogu lähenemisviis OLAFi määruse läbivaatamiseks
 FRONTEXile ja Euroopa piiride valvamise süsteemile (EUROSUR) antud hinnang ning nende edasine areng
 Võltsimise mõju rahvusvahelisele kaubandusele
 Raamatupidamisnõuded
 Euroopa autentne dokument
 e-kohtu keskkond
 Täiskasvanute õiguskaitse piiriülesed mõjud
 Rahu saavutamise ja riigi ülesehitamise arenguperspektiivid konfliktijärgses olukorras
 Zimbabwe
 Inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakud, kodanikuvabadus ja demokraatia Nicaraguas
 Inimõiguste kaitsjate ründamine Venemaal ja Anna Politovskaja mõrvaprotsess

17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmine
PDF 110kWORD 36k
Otsus
Lisa
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta otsus 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) muudatuse eelnõu kohta (2008/2320(ACI))
P6_TA(2008)0617A6-0509/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1), eriti selle punkti 25;

–   võttes arvesse komisjoni esitatud muudatuse eelnõu 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) muutmiseks (KOM(2008)0834);

–   võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) muudatuse eelnõu kohta(2);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 120 lõiget 1 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0509/2008),

A.   arvestades, et eelarvekomisjon soovitab eespool nimetatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kavandatud muudatuse heaks kiita;

B.   arvestades, et kavandatud muudatus ei tekita aluslepingute ja Euroopa Parlamendi kodukorraga seonduvaid probleeme,

1.   kiidab heaks käesolevale otsusele lisatud 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2007–2013)) muudatuse;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus koos lisaga teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

LISA

17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) muudatus

EUROOPA PARLAMENT, NÕUKOGU JA KOMISJON,

arvestades järgmist:

1)   hiljutised toidu- ja toorainehindade arengud on tekitanud probleeme eelkõige seoses nende mõjuga arengumaadele. Komisjon tegi ettepaneku luua uus rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades(3) ning kaks eelarvepädevat institutsiooni on 21. novembril 2008 toimunud lepituskoosolekul kokku leppinud eraldada osa selle rahastamisvahendi ressurssidest hädaabireservist;

2)   kuna hädaabireservi 2008. aastaks järelejäänud summa ei ole piisav toiduainete rahastamisvahendi vajaduste katmiseks, on vaja seda suurendada, et kõnealust toiduainete rahastamisvahendit oleks võimalik reservist rahastada;

3)   selle erandliku olukorra lahendamiseks tuleks suurendada hädaabireservi 479 218 000 euroni jooksevhindades üksnes ja erandkorras 2008. aasta osas;

4)   seepärast tuleks eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 25 vastavalt muuta,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

punkti 25 esimesse lõiku lisatakse järgmine lause:"

Seda summat suurendatakse 2008. aasta osas erandkorras 479 218 000 euroni jooksevhindades.

"

Strasbourg, 18. detsember 2008,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel Komisjoni nimel

president eesistuja president

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0618.
(3) KOM(2008)04502008/0149(COD).


17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe muudatusettepaneku projekt
PDF 109kWORD 36k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe muudatusettepaneku projekti kohta (2008/2325(INI))
P6_TA(2008)0618A6-0504/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet(1) ja eelkõige selle punkti 25;

–   võttes arvesse 21. novembril 2008. aastal koos nõukoguga peetud lepituskohtumise tulemusi;

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0834);

–   võttes arvesse oma 4. detsembri 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades(2);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45 ning VI lisa IV jaotise punkte 1 ja 2;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0504/2008),

A.   arvestades, et Euroopa Parlament toetab kindlalt komisjoni algatust luua toiduainete järsule hinnatõusule arengumaades kiireks reageerimiseks uus rahastamisvahend ("toiduainete rahastamisvahend"), mille idee ka Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2008. aasta kohtumisel heaks kiitis;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid 21. novembril 2008. aastal peetud lepituskohtumisel kokku, et toiduainete rahastamisvahendit rahastatakse kolmeaastase perioodi jooksul kokku 1 miljardi euro ulatuses;

C.   arvestades, et komisjoni algses ettepanekus kavandati toiduainete rahastamisvahendi rahastamist mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 2, kuid Euroopa Parlament ja nõukogu ei nõustunud selle lähenemisviisiga;

D.   arvestades, et Euroopa Parlament pidas kõige sobivamaks lahenduseks mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 4 ülemmäära muutmist, kuid nõukogu ei nõustunud selle variandiga;

E.   arvestades, et kaks eelarvepädevat institutsiooni leppisid lõpuks kokku, et toiduainete rahastamisvahendit rahastatakse optimaalse kombinatsiooni kaudu, mis hõlmab hädaabireservi, paindlikkusinstrumenti ja rubriigi 4 sisest ümberpaigutamist stabiliseerimisvahendi eelarverealt;

F.   arvestades, et kokkuleppes nähakse ette, et hädaabireservist rahastatakse toiduainete rahastamisvahendit kokku 340 miljoni euroga, millest 22 miljonit eurot saadakse veel kasutada olevatest assigneeringutest 2008. aasta eelarves, 78 miljonit eurot 2009. aasta eelarvesse kantud assigneeringutest ning 240 miljonit eurot 2008. aastal eelarvesse kantava hädaabireservi summa ühekordse suurendamise arvelt;

G.   arvestades, et kõnealune suurendamine nõuab institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 25 muutmist, et suurendada hädaabireservi 2008. aastal kasutada olevaid vahendeid 479 218 000 euroni (hetkel kehtivates hindades);

H.   arvestades, et nimetatud muutmine nõuab mõlema eelarvepädeva institutsiooni heakskiitu, mis tähendab, et kõik liikmesriigid peavad selle nõukogus ühehäälselt heaks kiitma,

1.   väljendab rahulolu institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 25 muutmise üle Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta otsusele(3) lisatud kujul, millega suurendatakse hädaabireservi 2008. aastal kasutada olevaid vahendeid 479 218 000 euroni (hetkel kehtivates hindades);

2.   kordab siiski oma muret, et rubriik 4 on pideva surve all piiratud olemasoleva varu tõttu, mis tingib vajaduse erakorraliste mehhanismide kasutuselevõtmise järele, et reageerida kiireloomulistele ettenägematutele olukordadele; nõuab põhjaliku hindamise läbiviimist vajaduse kohta suurendada selle rubriigi raames kasutada olevaid summasid, et võimaldada selle valdkonna pikaajaliste programmikohaste meetmete sujuvat arengut ja tagada liidu suutlikkus täita oma ülesandeid ülemaailmse partnerina rahvusvahelisel tasandil;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0576.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0617.


Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine
PDF 201kWORD 37k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 26 (KOM(2008)0732 – C6-0393/2008 – 2008/2317(ACI))
P6_TA(2008)0619A6-0474/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0732 – C6-0393/2008),

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1), eriti selle punkti 26;

–   võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni, mis võeti vastu ELi Solidaarsusfondi käsitleval lepituskohtumisel 17. juulil 2008. aastal;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A6-0474/2008),

1.   kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

18. detsember 2008

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 26

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 26,

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta(4),

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liit on loonud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi "fond"), et näidata üles solidaarsust katastroofide tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2)  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas.

(3)  Määrus (EÜ) nr 2012/2002 sisaldab sätteid, mille alusel on võimalik fondi kasutada.

(4)  Küpros on esitanud taotluse fondi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses põua põhjustatud katastroofiga,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarvest võetakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames kasutusele 7 605 445 eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 18. detsember 2008

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.


Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine
PDF 203kWORD 39k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtu kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 27 (KOM(2008)0833 – C6-0466/2008 – 2008/2321(ACI))
P6_TA(2008)0620A6-0493/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0833 – C6-0466/2008);

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1), eriti selle punkti 27;

–   võttes arvesse 19.–20. juunil 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse 4. detsembril 2008 toimunud kolmepoolse kohtumise tulemusi;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0493/2008),

A.   arvestades, et Euroopa Parlament toetab kindlalt komisjoni algatust luua toiduainete hinnatõusule arengumaades kiireks reageerimiseks uus rahastamisvahend (toiduainete rahastamisvahend), kusjuures selle mõtte kiitis heaks ka Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2008. aasta kohtumisel;

B.   arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid 21. novembril 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel kokku, et toiduainete rahastamisvahendit rahastatakse kolmeaastase perioodi jooksul kokku 1 miljardi euro ulatuses;

C.   arvestades, et komisjoni algses ettepanekus kavandati toiduainete rahastamisvahendi rahastamist mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 2, kuid Euroopa Parlament ja nõukogu ei nõustunud selle lähenemisega;

D.   arvestades, et Euroopa Parlament pidas kõige sobivamaks lahenduseks mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 4 ülemmäära muutmist, kuid nõukogu ei nõustunud sellega;

E.   arvestades, et kaks eelarvepädevat institutsiooni leppisid lõpuks kokku, et toiduainete rahastamisvahendit rahastatakse optimaalse kombinatsiooni kaudu, mis hõlmab paindlikkusinstrumenti, hädaabireservi ja rubriigi 4 sisest ümberpaigutamist stabiliseerimisvahendi eelarverealt;

F.   arvestades, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid leppisid kokku, et paindlikkusinstrumendi raames kasutada olevast 730 miljonist eurost võetakse 2009. aastal toiduainete rahastamisvahendi jaoks kasutusele kokku 420 miljonit eurot;

G.   arvestades, et paindlikkusinstrumenti kasutatakse institutsioonidevahelise kokkuleppe õigusliku kehtivuse kolme aasta jooksul juba teist aastat järjest;

H.   arvestades, et see näitab, et Euroopa Parlamendi nõudmine luua institutsioonidevahelise kokkuleppe raames sellist liiki instrument, millel on teatud omadused (eelkõige võimalus kasutamata vahendeid üle kanda), oli vaatamata mitme liikmesriigi vastuseisule õigustatud;

I.   arvestades, et see näitab ühtlasi, et finantsperspektiivi teatud rubriikide, eriti rubriigi 4 ülemmäära raames kasutada olevad vahendid ei ole piisavad, mida näitab ka korduv vajadus kasutada kiireloomuliste ettenägematute olukordade lahendamiseks muid erimehhanisme,

1.   tunneb heameelt lepituskohtumisel saavutatud kokkuleppe üle võtta paindlikkusinstrument kasutusele toiduainete rahastamisvahendi toetuseks 2009. aastal kogusummas 420 miljonit eurot;

2.   kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

3.   kordab siiski oma muret, et rubriik 4 on pideva surve all piiratud olemasoleva varu tõttu, mis tingib korduva vajaduse paindlikkusmehhanismide kasutuselevõtmise järele selles rubriigis, et reageerida kiireloomulistele ettenägematutele olukordadele; nõuab põhjaliku hindamise läbiviimist vajaduse kohta suurendada selle rubriigi raames kasutada olevaid summasid, et võimaldada selle valdkonna pikaajaliste programmikohaste meetmete sujuvat arengut ja tagada liidu suutlikkus täita oma ülesandeid ülemaailmse partnerina rahvusvahelisel tasandil;

4.   teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

18. detsember 2008

paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtu kohta vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 27

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(2) eriti selle punkti 27 viiendat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid nõustusid 21. novembril 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel ületama rubriigi 4 ülemmäärasid ja võtma 2009. eelarve täiendavaks rahastamiseks kasutusele 420 miljoni euro ulatuses paindlikkusinstrumendi vahendeid, et finantseerida rahastamisvahendit kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarves (edaspidi "2009. aasta eelarve") kasutatakse paindlikkusinstrumenti, et teha kättesaadavaks 420 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena. Kõnealust summat kasutatakse selleks, et finantseerida rubriigist 4 täiendavalt rahastamisvahendit kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades.

Artikkel 2

Kõnealune otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 18. detsember 2008

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


Paranduseelarve nr 10/2008 projekt
PDF 191kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 10/2008 projekti kohta, III jagu – Komisjon (16264/2008 – C6-0461/2008 – 2008/2316(BUD))
P6_TA(2008)0621A6-0481/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(1) eriti selle artikleid 37 ja 38;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 13. detsembril 2007(2);

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse komisjoni 7. novembril 2008. aastal esitatud Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta paranduseelarve nr 11/2008 esialgset projekti (KOM(2008)0731);

–   võttes arvesse nõukogu 27. novembril 2008. aastal koostatud paranduseelarve nr 10/2008 projekti (16264/2008 – C6-0461/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0481/2008),

A.   arvestades, et 2008. aasta üldeelarve paranduseelarve nr 10 projekt hõlmab järgmisi punkte:

   ELi Solidaarsusfondist 7,6 miljoni euro suuruse summa kasutuselevõtmine kulukohustuste ja maksete assigneeringutena seoses tõsise põuaga Küprosel;
   maksete assigneeringute vastav vähendamine 7,6 miljoni euro võrra eelarvereal 13 04 02 ("Ühtekuuluvusfond");

B.   arvestades, et paranduseelarve nr 10/2008 projekti eesmärk on kirjendada kõnealused eelarve korrigeerimised ametlikult 2008. aasta eelarvesse;

C.   arvestades, et nõukogu võttis paranduseelarve nr 11/2008 esialgse projekti vastu paranduseelarve nr 10/2008 projektina pärast paranduseelarve nr 8/2008 projekti tühistamist,

1.   võtab teadmiseks paranduseelarve nr 11/2008 esialgse projekti;

2.   kiidab paranduseelarve nr 10/2008 projekti muutmata kujul heaks;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 71, 14.3.2008.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


2009. eelarveaasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekt (kõik jaod)
PDF 460kWORD 105k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve nõukogu muudatustega projekti kohta (kõik jaod) (16257/2008 – C6-0457/2008 – 2008/2026(BUD)) ja Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti kirjalike muutmisettepanekute nr 1/2009 (SEK(2008)2435 - 13702/2008 - C6-0344/2008), 2/2009 (SEK(2008)2707 - 16259/2008 - C6-0458/2008) ja 3/2009 (SEK(2008)2840 - 16260/2008 - C6-0459/2008) kohta
P6_TA(2008)0622A6-0486/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;

–   võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust;(2)

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse nõukogu 17. juulil 2008. aastal koostatud Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti (C6-0309/2008);

–   võttes arvesse oma 23. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, III jagu – komisjon (C6-0309/2008)ning Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2009 (SEK(2008)2435 - 13702/2008 - C6-0344/2008) kohta(4);

–   võttes arvesse oma 23. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (C6-0309/2008)(5) kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti kirjalikke muutmisettepanekuid nr 2/2009 (SEK(2008)2707 - 16259/2008 - C6-0458/2008) ja nr 3/2009 (SEK(2008)2840 - 16260/2008 - C6-0459/2008);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta muudatusettepanekuid ja parandusettepanekuid üldeelarve projekti kohta;

–   võttes arvesse nõukogu muudatusi üldeelarve projekti Euroopa Parlamendi poolt vastuvõetud muudatusettepanekutes ja parandusettepanekutes (16257/2008 – C6-0457/2008);

–   võttes arvesse 21. novembril 2008. aastal toimunud eelarvet käsitleva lepituskohtumise tulemusi, muu hulgas käesolevale resolutsioonile lisatud avaldusi;

–   võttes arvesse nõukogu avaldust üldeelarve projekti Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekuid ja parandusettepanekuid käsitlevate arutelude tulemuste kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0486/2008),

Põhiküsimused – lepituskohtumise tulemused, üldmahud ja kirjalikud muutmisettepanekud

1.   tuletab meelde 2009. aasta eelarvega seotud Euroopa Parlamendi poliitilisi prioriteete, mis määratleti esmakordselt Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2008. aasta resolutsioonides komisjoni 2009. aasta poliitilise strateegia kohta(6) ning 2009. aasta eelarve raamistiku ja prioriteetide kohta(7) ning seejärel täpsustati Euroopa Parlamendi 8. juuli 2008. aasta resolutsioonis 2009. aasta eelarve kohta: esmased tähelepanekud seoses 2009. aasta eelarve esialgse projektiga ja lepitusmenetluse volitus, III jagu – Komisjon(8); rõhutab, et need poliitilised prioriteedid, mis esitati lõplikul kujul Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, III jagu – Komisjon, olid suunavad põhimõtted, millest lähtuti eelarve lepitusmenetluse kõnelustel nõukoguga 2009. aasta eelarve küsimuses;

2.   väljendab heameelt 2009. aasta eelarve ja eelkõige toiduainete rahastamisvahendi osas üldisele kokkuleppele jõudmise üle tavapärasel eelarve lepituskohtumisel nõukoguga 21. novembril 2008; on siiski äärmiselt mures majandusliku surutise võimaliku mõju üle Euroopa kodanikele ja väljendab seetõttu kahetsust, et komisjon ei olnud valmis avalikustama lepituskohtumisel teavet oma majanduskriisiga tegelemist käsitleva eelseisva ettepaneku võimaliku mõju kohta eelarvele;

3.   võtab teadmiseks komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatise Euroopa Ülemkogule "Euroopa majanduse taastamise kava" (KOM(2008)0800 lõplik) ja

   juhib tähelepanu, et kui see kava heaks kiidetakse, avaldab see olulist mõju 2009. aasta eelarvele, ning nõuab komisjonilt selle mõju edasist selgitamist ja Euroopa Parlamendile kui ühele eelarvepädevale institutsioonile täpsemate üksikasjade esitamist ettepaneku kohaldamisala kohta koos selle täitmisega seotud konkreetsete arvnäitajatega, eelkõige finantsplaneeringu osas;
   kavatseb analüüsida ettepaneku mõju eelarvele ja kordab lepituskohtumisel väljendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu võetud kohustust reageerida praegusele majanduskriisile asjakohaste finantsvahenditega;
   kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles esitama korrapäraselt aruanded oma tegevuse kohta majanduskriisi vastu võitlemisel;

4.   väljendab oma tugevat valmisolekut asuda nõukoguga läbirääkimistesse komisjoni ettepaneku põhjal mitmeaastase finantsraamistiku 2007-2013 muutmiseks 5 miljardi euro võrra välja pakutud Euroopa majanduse taastamiskava raames, ning võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu 2008. aasta detsembri järeldused sellega seoses;

5.   toonitab, et praegust kriisi ei tohiks kasutada ettekäändena lükata edasi väga vajalik kulutuste ümbersuunamine nn rohelisteks investeeringuteks, seda tuleks pigem rakendada lisastiimulina sellise ümbersuunamise jätkamiseks;

6.   kordab sellega seoses, et 2009. aastaks kavandatud eelarve läbivaatamine on oluline ega tohiks piirduda vaid teoreetilise nägemusega 2013. aasta järgse eelarve kohta, vaid peaks sisaldama julgeid ettepanekuid planeeringu muutmise kohta mitmeaastaste programmide vahekokkuvõtete tegemisel, et reageerida praegusele kriisile, võttes arvesse kliimamuutustest tingitud probleeme;

7.   kordab jätkusuutliku arengu, tööhõive suurendamise ja VKEde ning teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise algatuste ülimat tähtsust praeguses majanduslikus olukorras, kusjuures need peavad olema liidu 2009. aasta eelarves kajastuvad peamised prioriteedid; on sellega seoses seisukohal, et piirkondadevahelise ühtekuuluvuse toetamist tuleb lugeda peamiseks teguriks, millega ergutatakse majanduskasvu kogu liidus; peab väga oluliseks, et poliitilisest otsusekindlusest liikuda edasi kliimamuutuse probleemiga tegelemisel ja kodanikele turvalise Euroopa tagamisel saaks ka eelarve prioriteet, mis peaks ühtlasi olema ELi eelarves selgelt nähtav; rõhutab, et 2009. aastal ja eelolevatel aastatel peab liit suutma täita oma rolli ülemaailmse partnerina, eelkõige arvestades hiljutisi tõsiseid probleeme, nt toiduainete hinnatõusu;

8.   toetab 2009. aasta esialgse eelarveprojekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1 eelkõige seetõttu, et see tundub andvat veidi realistlikuma pildi rubriigi 4 vajadustest kui esialgne eelarveprojekt; võtab teadmiseks kirjaliku muutmisettepaneku nr 2/2009 koos selle tavapäraste aspektidega, mis puudutavad esialgse eelarveprojekti põllumajanduskulude kalkulatsiooni ajakohastamist; võtab teadmiseks kirjaliku muutmisettepaneku nr 3/2009, mille eesmärk on katta – nõukogu eelarve raames – Euroopa Ülemkogu 15.-16. oktoobri 2008. aasta kohtumisel kinnitatud analüüsirühmaga seotud kulud (1,06 miljonit eurot);

9.   määrab üldmahu osas kulukohustuste assigneeringute lõplikuks suuruseks 133,846 miljardit eurot, mis on võrdne 1,03 protsendiga ELi rahvamajanduse kogutulust; määrab maksete üldsumma suuruseks 116,096 miljardit eurot, mis on võrdne 0,89 protsendiga ELi rahvamajanduse kogutulust; märgib, et see jätab 2009. aastaks soliidse 7,762 miljardi euro suuruse varu mitmeaastases finantsraamistikus määratletud maksete ülemmääraga võrreldes; rõhutab, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid on võtnud ühise kohustuse eraldada kiiresti täiendavaid maksete assigneeringuid, eriti sellisel juhul, kui struktuuripoliitikat teostatakse eelarveaasta jooksul kiiremini;

10.   on valmis kiitma heaks nõukoguga 21. novembri 2008. aasta lepituskohtumisel üldpaketi raames kokku lepitud maksete mahu, kuid väljendab siiski taas oma kasvavat tõsist muret maksete madala taseme ja sellest tuleneva vastuolu pärast kulukohustuste ja maksete vahel, mis jõuab 2009. aastal enneolematu tasemeni; juhib tähelepanu, et tulevased eelarved võivad muutuda ebarealistlikuks, kui seda arengut ei peatata; tuletab meelde, et täitmata kulukohustuste üldmaht ulatus juba 2007. aastal 139 miljardi euroni;

11.   juhib tähelepanu, et 2008. aasta üldeelarve esialgses paranduseelarve projektis nr 10/2008 (KOM(2008)0693), mille komisjon 31. oktoobril 2008 vastu võttis, vähendatakse maksete assigneeringuid rubriikide 1a, 1b, 2, 3b ja 4 eelarveridadel kokku 4,8913 miljardi euro võrra; märgib samas, et komisjoni taotletav koondümberpaigutamise maht 2008. eelarveaastal on maksete osas kokku 631 miljonit eurot 2007. eelarveaasta 426 miljoni euroga võrreldes ning 2008. aasta eelarves puudutab see 95 eelarverida 2007. aasta eelarve koondümberpaigutamise 65 eelarvereaga võrreldes; on veendunud, et 2008. aasta eelarve maksetega seotud muudatused mõjutavad paratamatult 2009. aasta eelarves vajalikku maksete taset;

12.   peab seetõttu väga oluliseks, et suuremad maksete assigneeringud oleksid paranduseelarvete kaudu kergesti kättesaadavad, kui 2009. aasta eelarvesse kirjendatud assigneeringud peaksid osutuma ebapiisavaks, ja rõhutab lepituskohtumisel kokku lepitud kolme institutsiooni vastavas ühisavalduses sellega seoses võetud kohustusi;

13.   rõhutab maksete üldist väga tagasihoidlikku taset arvestades eelarve tulemusliku täitmise ja maksmata kulukohustuste vähendamise suurt tähtsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kõik selleks, et täita eelkõige mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1b eelarveread, kuna sellest alamrubriigist ei rahastata mitte ainult arvukaid olulisi poliitikavaldkondi ja meetmeid kliimamuutusega tegelemiseks, vaid sellest toetatakse ka tööhõive suurendamise algatusi, mis aitavad kaasa majanduskasvule; rõhutab parandus- ja lihtsustamismeetmete vajalikkust, et kiirendada struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi rakendamist, ning kutsub komisjoni üles teostama olemasolevas õiguslikus raamistikus kiiresti liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide vastavushindamist, et hõlbustada suurte projektide alustamist; märgib väga murelikult, et komisjon on tõendite alusel pidanud asjakohaseks kärpida Bulgaariale eraldatavaid vahendeid 220 miljoni euro võrra; palub komisjonil toetada reforme nii Bulgaarias kui Rumeenias ning teavitada iga kolme kuu tagant Euroopa Parlamenti ELi vahendite kasutamisel tekkinud probleemidest ja eeskirjade eiramistest;

14.   nõuab komisjonilt asjakohaste meetmete võtmist nii poliitilisel kui haldustasandil, et oleks võimalik alustada konkreetset jätkutegevust 21. novembri 2008. aasta lepituskohtumisel ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kohta vastu võetud ühisavalduse osas; kohustub hindama enne 2009. märtsi lõppu, kas edusammud on olnud piisavad;

15.   väljendab heameelt lepituskohtumisel saavutatud kokkuleppe üle rahastada toiduainete rahastamisvahendit kolme aasta jooksul 1 miljardi euroga; märgib, et sellest 420 miljonit eurot on uued vahendid, mis eraldatakse paindlikkusinstrumendi kaudu, ning 340 miljonit eurot tuleb hädaabireservist, osaliselt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 25 muutmise teel; võtab teadmiseks ülejäänud 240 miljoni euro ümberpaigutamise rubriigi 4 siseselt, kuid ootab, et komisjon esitaks muudetud finantsplaneeringu, millega tagatakse aastani 2013 kavandatud summade korrapärane areng sellele ümberpaigutamisele vaatamata, ning tuletab meelde komisjoni kohustust esitada eelarvepädevatele institutsioonidele olukorra hinnangu rubriigi 4 kohta, lisades vajaduse korral 2009. aasta jooksul asjakohased ettepanekud, võttes arvesse nii poliitilisi arenguid kui eelarve täitmist;

16.   on endiselt veendunud, et kliimamuutuse vastu võitlemise meetmed ei ole ikka veel rahuldaval määral kaasatud ELi eelarvesse ja toetab kõiki jõupingutusi piisavate rahaliste vahendite suurendamiseks ja nende koondamiseks Euroopa juhtrolli tugevdamiseks kliimamuutuse tagajärgedega tegelemisel; kordab Euroopa Parlamendis esimesel lugemisel esitatud üleskutset komisjonile esitada 15. märtsiks 2009 ambitsioonikas kava, et parandada eelarve suutlikkust tulla toime kliimamuutusega seotud küsimustega; soovib tõsiselt mõelda selle üle, kas heitkogustega kauplemise süsteemi võiks edaspidi kaaluda võimaliku ELi tasandi vahendina;

17.   rõhutab, et 2009. aasta eelarve parandab ELi kodanike ohutust ja turvalisust, tugevdades sellega seonduvaid meetmeid ja poliitikavaldkondi, mis puudutavad peamiselt konkurentsivõimet, väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), transpordi turvalisust ja energiavarustuskindlust, samuti välispiiride kindlustamist;

18.   võtab teadmiseks teostatavust käsitleva komisjoni kirja Euroopa Parlamendis esimesel lugemisel vastu võetud eelarveprojekti muudatusettepanekute kohta; peab vastuvõetamatuks, et komisjon esitas selle dokumendi menetluse nii hilises etapis, mistõttu see oli vähem kasulik, kui oleks võinud olla; rõhutab, et mitmed olulised poliitilised küsimused eeldavad asjakohast nähtavust liidu eelarves; otsustab luua kliimamuutuse, väikeettevõtlusalgatuse (Small Business Act), kalalaevastike kõrgetest kütusehindadest tulenevate majanduslike tagajärgedega kohandumise rahastamisvahendi, ELi Läänemere strateegia ning Gruusia taastamis- ja ülesehitustöödeks eraldatava abiga seotud uued eelarveread; otsustas võtta osasid komisjoni märkusi eelarve teisel lugemisel arvesse; jääb siiski oma esimese lugemise otsuste juurde, eelkõige sellisel juhul, kui juba varases etapis pühendati piisavalt aega ja jõudu selle hindamisele, kuidas Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid oleks võimalik kõige paremini rakendada, nt katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse puhul;

19.   tervitab komisjoni jõupingutusi oma finantsplaneeringut käsitlevate dokumentide esitlemise parandamiseks ja soovib veel kord rõhutada, et loodab tulevikus näha, et komisjon esitaks kõik finantsplaneeringus tehtavad muudatused selgelt planeerimisdokumentides, mis tuleb esitada vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 46;

20.   tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustusi seoses riikide haldusdeklaratsioonidega vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 44; tuletab ka komisjonile meelde sellega seotud kohustusi, eelkõige seda, et komisjon lubas algatust poliitiliselt toetada, mida ei ole aga siiani tehtud;

21.   kordab, et eelarvepädevate institutsioonide poolt 2009. aasta eelarves mõne mitmeaastase programmi halduskulude ridadel tehtud kärped ei tohi mingil juhul tuua kaasa kõnealuste programmide kaasotsustamise korras heaks kiidetud üldiste rahastamispakettide vähendamist; arvab, et on selge, et komisjon peaks hüvitama vähendatud summad programmiperioodi hilisematel aastatel, eelistatult programmide talituskulude ridadel;

Konkreetsed küsimused
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

22.   kinnitab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) osas 2008. aasta eelarvega seoses tehtud otsust arvata EIT teadusuuringute poliitikavaldkonna alla ning rahastada instituudi juhtimisstruktuuri selle haldusalast iseloomu arvestades mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 alusel; otsustab muuta liigendust sellele vastavalt;

Koolides puuvilja jagamise kava

23.   taunib asjaolu, et nõukogu lükkas teist aastat järjest tagasi Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku uue eelarverea 05 02 08 12 (Koolides puuvilja jagamise kava) loomise kohta; väljendab samas heameelt nõukogu poliitilise kokkuleppe üle sellise kava õigusliku aluse kohta; eeldab, et see kava käivitatakse niipea, kui õiguslik alus on vastu võetud, ja enne 2009.-2010. kooliaasta algust, nagu Euroopa Parlament nõudis ja nõukogu oma poliitilises kokkuleppes märkis; väljendab seetõttu kahetsust, et nõukogu ei kiitnud heaks komisjoni ettepanekut luua juba nüüd eelarves rida märkega "p.m.";

Toiduabi programm enim puudustkannatavatele isikutele Euroopa Liidus

24.   väljendab heameelt komisjoni esitatud ja nõukogus heaks kiidetud rahastamisettepaneku üle, et parandada praegust toiduainete jaotusprogrammi enim puudustkannatavatele isikutele Euroopa Liidus eelarve suurendamisega kahe kolmandiku võrra ligikaudu 500 miljoni euroni 2009. aastal ja pakutava tootevaliku laiendamisega;

Kommunikatsioonipoliitika

25.   väljendab kahetsust komisjoni kommunikatsioonipoliitika meetmetes korrapäraselt ilmneva järjepidevusetuse ja sidususe puudumise üle; soovib piisavat kooskõlastatust kommunikatsioonipoliitika esitlemisel, et töötada välja üks äratuntav ELi kaubamärk, mida kasutatakse kõigis kommunikatsioonimeetmetes, olenemata sellest, milline komisjoni peadirektoraat neid rakendab; tervitab sellega seoses 22. oktoobril 2008. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt alla kirjutatud deklaratsiooni partnerluse kohta Euroopa asjadest teavitamisel;

26.   rõhutab, et nimetatud ühisdeklaratsiooni taustal tõstsid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kõige olulisema institutsioonidevahelise kommunikatsioonipoliitika eesmärgina esile 2009. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste teabekampaania, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon teeks 2009. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste kampaania osas täielikku koostööd, muu hulgas eraldades sellele institutsioonidevahelisele prioriteedile asjakohased rahalised vahendid;

Rubriik 4

27.   avaldab kahetsust, et rubriik 4 on taas pideva surve all, kuna kasutatavatest varudest ei piisa aasta jooksul tekkinud prioriteetide rahastamiseks tavapäraseid prioriteete ohustamata; väljendab veel kord muret, et selle rubriigi all kasutatavad vahendid ei võimalda praegusel kujul erinevatele tahteavaldustele vaatamata liidul täita oma rolli ülemaailmse partnerina; ja ootab, et kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku praeguse vahekokkuvõtte tegemisel leitakse täiendavad vahendid rubriigi 4 suurenevate kohustuste täitmiseks; väljendab kartust, et eelarvepädevate institutsioonide suutmatus endale võetud poliitilisi kohustusi aastast aastasse piisavalt rahastada võib pöördumatult kahjustada liidu usaldusväärsust kolmandates riikides;

28.   märgib murega, et Palestiinaga seotud kulukohustuste assigneeringud on 2009. aastal 300 miljonit eurot, mida on 21 % vähem kui 2008. aastal eraldatud vahendid pärast ümberpaigutamisi; on seetõttu teadlik, et komisjon esitab 2009. aasta jooksul tõenäoliselt ümberpaigutamise taotlused, et suurendada Palestiinale mõeldud assigneeringuid, ja kordab oma nõudmist esitada eelarvemenetluse käigus usaldusväärsed ja realistlikud ettepanekud, et vältida, nii palju kui võimalik, ulatuslikke ümberpaigutamisi peatükkide vahel;

29.   märgib, et Kosovo abistamiseks mõeldud assigneeringutest piisab vaid reformide ja investeeringutega sammu pidamiseks; tuletab meelde oma erinevaid võetud kohustusi, mille kohaselt EL annab abi Kosovole ning rõhutab samas toimiva avaliku halduse vajadust; nõuab nõuetekohaseid järelmeetmeid seoses ITFi (finantsrikkumiste ja pettuse uurimiseks loodud töökond, mis lõpetas oma tegevuse 2008. aasta augusti lõpus) lõpparuande järeldustega, samuti pettuse ja finantsrikkumiste vastu võitlemisega tegeleva uue organisatsiooni asutamist;

30.   tervitab asjaolu, et liit on otsustanud aidata kaasa Gruusia ülesehitamisele ning on võtnud sellele vastavalt kohustuse anda teatud poliitilistel tingimustel kolme aasta jooksul rahalist abi kuni 500 miljonit eurot; tuletab meelde oma kavatsust määratleda ELi abi Gruusiale Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi raames eraldi eelarvereal ning palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile korrapäraselt ülevaate lubatud kogupaketi raames erinevate vahendite kaudu eraldatud raha kohta;

31.   väljendab rahulolu sellega, et liit on võtnud endale kohustuse tegelda tugevalt kallinenud toiduainete hindade küsimusega arengumaades, ja sellega, et toiduainete rahastamisvahendi rahastamises jõuti lõpuks kokkuleppele ning ELi abi ja Euroopa Arengufondi vahendite täiendavus ning abi nähtavus on tagatud; väljendab siiski kahetsust, et rubriigi 4 piiratud varude tõttu oli osa toiduainete rahastamisvahendile mõeldud assigneeringutest jälle võimalik leida ainult rubriigisisese ümberpaigutamise teel;

32.   võtab teadmiseks, et järjest rohkem ELi vahendeid suunatakse läbi rahvusvaheliste organisatsioonide; kordab üleskutset komisjonile teha kõik selleks, et saada võimalikult palju teavet ELi rahalisi vahendeid saavate asutuste ja programmide välis- ja siseauditite kohta;

33.   otsustab jääda oma esimese lugemise seisukoha juurde seoses Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamisega; väljendab heameelt toetuse üle Küprosel teadmata kadunud isikute säilmete väljakaevamiseks, tuvastamiseks ja perekondadele tagastamiseks ning otsustab kontrollida selle täitmist;

Rubriik 5

34.   otsustas jätta kokkulepitud tingimuste täitmiseni väikese osa komisjoni halduskuludest (rubriik 5) reservi, eelkõige töötajate ja hoonetega seotud kulude osas; usub, et arvestades komisjoni senist head tööd nõutud teabe andmisel, peaks nende reservide üldmaht olema talituslikust seisukohast hallatav, tagades samas poliitilise keskendumise vajalike tulemuste saavutamisele;

35.   taastab täies mahus esimese lugemise seisukoha "muude institutsioonide" osas, mis puudutab muu hulgas otsust tuua mõned ehitistega seotud kulud aastasse 2009; rõhutab, et selline lähenemine võib küll suurendada teatud kulusid lähitulevikus, aga pikema aja jooksul läheb see maksumaksjale selgelt vähem maksma;

36.   jälgib jätkuvalt tähelepanelikult rakendusametite loomise ja nende ülesannete jätkuva laiendamise mõju nendele peadirektoraatidele, kes vastutasid asjaomaste programmide rakendamise eest enne, kui rakendusametid need ülesanded üle võtsid; võtab teadmiseks asjaolu, et rakendusametites on 2009. aastal töötajaid juba üle 1 300, ja eeldab, et komisjon peab kinni asjaomastes peadirektoraatides 2009. aastal vabanevate ametikohtade arvu puudutavatest prognoosidest;

37.   märgib murega Brüsseli Euroopa koolide praeguste ja tulevaste noorte õpilaste olukorda, mis tuleneb hilinenud ja veel eelseisvast neljanda kooli avamisest Laekenis ning praegusest registreerimismenetlusest, mis toovad laste jaoks kaasa pikad ja mittevastuvõetavad sõiduajad; loodab et komisjon, kostöös Brüsseli Euroopa koolide peasekretäriga, esitab 2009. aasta märtsi lõpuks muudetud registreerimismenetluse objektiivsete ja mõistetavate kriteeriumidega (sealhulgas peamine elukoht ning juba registreeritud õed-vennad), mis jõustub koos järgmise registreerimisperioodiga;

OLAFit käsitlev määrus

38.   rõhutab vajadust tõhustada Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tööd ja võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada 2009. aastal töödokument, milles täpsustatakse ameti tööülesannete õiguslikku raamistikku; kordab üleskutset nõukogule esitada ajakava läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga komisjoni ettepanekute kohta, mis puudutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta(9);

Katseprojektid ja ettevalmistav tegevus

39.   teeb katseprojektide ja ettevalmistava tegevusega seoses ettepaneku mitme algatuse ja uuendusliku projekti kohta, et tegelda liidu kodanike tegelike vajadustega; on otsustanud eraldada 2009. eelarveaastaks katseprojektideks ja ettevalmistavaks tegevuseks 124,4 miljonit eurot, mis jääb institutsioonidevahelise kokkuleppega sellisteks projektideks ja tegevusteks kokku lepitud üldise ülemmäära (140 miljonit eurot) raamesse;

40.   peab 2009. aastaks vastu võetud katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse lõplikku paketti hästi tasakaalustatuks ja kõikehõlmavaks ning ootab komisjonilt nende projektide teostamist hoole ja pühendumisega; eeldab, et kokkulepitud katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse teostamisel ei esine ootamatuid takistusi, arvestades Euroopa Parlamendis ja komisjonis ning ka kahe institutsiooni vahel pärast esialgse eelarveprojekti esitamist 2008. aasta kevadel juba tehtud suurepärast ettevalmistustööd;

41.   eeldab, et komisjon esitab aruanded ka selliste kavandatud katseprojektide ja sellise ettevalmistava tegevuse kohta, mis ei sisaldu 2009. aasta eelarves, kuna kavandatavad tegevused loetakse olevat hõlmatud olemasoleva õigusliku alusega; on valmis jälgima 2009. eelarveaastal tähelepanelikult nende projektide ja tegevuste rakendamist nende vastavate õiguslike aluste põhjal;

Detsentraliseeritud ametid

42.   jääb oma esimese lugemise seisukoha juurde taastada esialgses eelarveprojektis detsentraliseeritud ametitele kavandatud summad; toonitab, et need ametid, mis sõltuvad suures ulatuses tasudest laekuvatest tuludest, peaksid siiski saama kasutada sihtotstarbelisi tulusid kui vahendit, mis tagab neile vajaliku eelarvealase paindlikkuse, ja otsustab taastada selleks esimese lugemise muudatusettepanekud;

43.   otsustab säilitada FRONTEXi talituskuludeks mõeldud suurendatud summad, et agentuur saaks jätkata alalist tegevust aasta läbi; otsustab ühtlasi säilitada täiendavad rahalised vahendid võitluseks ebaseadusliku sisserände vastu ning Euroopa Pagulasfondi tugevdamiseks, et edendada liikmesriikidevahelist solidaarsust;

44.   otsustab Galileo järelevalveasutuse ülesannete oodatavat muutmist silmas pidades jätta kolmandiku selle talituskulude summast muudetud õigusliku aluse vastuvõtmiseni reservi ja vähendada töökohtade arvu 50-lt 23-ni, nagu komisjoniga kokku lepiti, ning kohandada sellele vastavalt halduskuludeks ette nähtud summasid; ootab komisjonilt muudetud ettepaneku esitamist 31. jaanuariks 2009;

45.   otsustab jätta reservi 10 % Euroopa Toiduohutusameti halduskuludest, kuni Euroopa Parlamenti teavitatakse 2007. aastal teostatud töötajate rahulolu uuringu tulemustest ja kõnealuse uuringu järelduste rakendamiseks võetud meetmetest ning kuni vastutav komisjon on andnud selge signaali reservi vabastamise toetuseks;

46.   võtab teadmiseks Siseturu Ühtlustamise Ameti suure (ligikaudu 300 miljonit eurot) eelarve ülejäägi 2008. aastal; soovib, et komisjon mõtleks, kuidas selles olukorras toimida, ja kaaluks, kas oleks asjakohane suunata ameti tulude ülejääk, mis tuleneb otseselt siseturust, tagasi ELi eelarvesse;

47.   rõhutab institutsioonidevahelise kokkuleppe punktist 47 kinnipidamise tähtsust; palub komisjonil teha eelarvepädevate institutsioonidega koostööd nõuetekohase üksikasjaliku korra määratlemiseks selle rakendamiseks;

48.   peab oluliseks komisjoni 11. märtsi 2008. aasta teatises "Euroopa ametid – edasised sammud" (KOM(2008)0135 sisalduvat avaldust, et ta ei tee praeguse hindamisprotsessi lõpuni ettepanekut ühegi uue detsentraliseeritud ameti loomiseks; tervitab nõukogu positiivset suhtumist seoses komisjoni poolt välja pakutud detsentraliseeritud ametite tulevikku käsitleva institutsioonidevahelise töörühma loomisega ja eeldab, et selle rühma esimene koosolek toimub võimalikult kiiresti;

o
o   o

49.   teeb presidendile ülesandeks kuulutada eelarve lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

50.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ning teistele asjaomastele asutustele.

LISA

21.NOVEMBRI 2008. AASTA LEPITUSKOHTUMISEL KOKKU LEPITUD

ÜHISAVALDUSED

Ühisavaldus toiduainete hinnatõusule arengumaades kiireks reageerimiseks mõeldud rahastamisvahendi rahastamise kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu:

   - on võtnud teadmiseks komisjoni ettepaneku(10) luua rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades (edaspidi "toiduainete rahastamisvahend");
   - on võtnud teadmiseks komisjoni taotluse toiduainete rahastamisvahendi jaoks 1 miljardi euro eraldamiseks;
   - on leppinud kokku rahastada toiduainete rahastamisvahendit 3aastase perioodi jooksul mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 4 all.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lepivad kokku toiduainete rahastamisvahendi rahastamises järgmisel viisil:

   - toiduainete rahastamisvahendi maksete assigneeringuteks on kogusummas kättesaadav 1 miljardit eurot, mis jaguneb kolme aasta vahel järgmiselt: 262 miljonit eurot 2008. aastal, 568 miljonit eurot 2009. aastal ja 170 miljonit eurot 2010. aastal.

* * *

-  Rubriigis 4 paigutatakse ümber kulukohustuste assigneeringud summas 240 miljonit eurot stabiliseerimisvahendist (eelarveartikkel 19 06 01 01), sellest 70 miljonit eurot 2009. aastal. 2010. aasta ümberpaigutuste osas palutakse komisjonil esitada muudetud finantsplaneering, et tagada ajavahemikuks 2010–2013 planeeritud summade korrapärane suurenemine, jättes siiski iga-aastase varu taseme muutmata. Toiduainete hindade kriis on uus nähtus ja tegemist on objektiivsete asjaoludega institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 37 alusel, mis õigustab vahendite ümberpaigutamist programmidega hõlmamata kriisijuhtimisvahendist.

-  Kulukohustuste assigneeringud summas 240 miljonit eurot tehakse kättesaadavaks paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmisega 2009. aastaks.

-  Kulukohustuste assigneeringud summas 340 miljonit eurot tehakse kättesaadavaks hädaabireservi kaudu järgmisel viisil:

· 22 miljonit eurot 2008. aasta eelarves kättesaadavatest assigneeringutest;

· 78 miljonit eurot 2009. aastaks arvestatud assigneeringutest;

· 240 miljonit eurot hädaabireservi ühekordse suurendamise kaudu 2008. aastaks.

* * *

-  Komisjon teeb 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) muutmise ettepaneku seoses punktiga 25, et näha ette kavandatud toiduainete rahastamisvahendi jaoks lisavahendite eraldamine. Hädaabireservi 2008. aastaks arvestatud kulukohustuste assigneeringute ühekordne suurendamine toimub ametlikult kolme institutsiooni ühise otsusega, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet.

-  Eelarvepädevad asutused teevad 2008. ja 2009. aasta eelarves vajalikud muudatused. 2008. aasta osas lisatakse lisasumma 240 miljonit eurot kulukohustusi hädaabireservi eelarvesse ja lisatakse eelarverida toiduainete rahastamisvahendi jaoks. 2009. aasta osas kantakse 490 miljonit eurot kulukohustusi ja 450 miljonit maksete kohustusi toiduainete rahastamisvahendi eelarvesse. Stabiliseerimisvahendi eelarvereal (rida 19 06 01 01) vähendatakse 2009. aasta kulukohustusi 70 miljoni euro võrra 134,769 miljoni euroni.

-  Komisjon esitab vastavad taotlused vahendite ülekandmiseks hädaabireservist 2008. ja 2009. aastaks. -

-  Komisjon lisab 2010. aasta osas rubriigis 4 tehtavad ümberpaigutused 2010.–2013. aasta finantsplaneeringu, mis esitatakse vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 46 2009. aasta jaanuaris. Toiduainete rahastamisvahendi maksegraafik on eeldatavasti järgmine:

-  450 miljonit eurot 2009. aastal, 350 miljonit eurot 2010. aastal ja 200 miljonit eurot 2011. ja järgnevatel aastatel, tingimusel et eelarvepädevad institutsioonid annavad iga-aastase eelarvemenetluse jooksul vastava loa.

* * *

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lepivad kokku, et nad muudavad erandkorras ja üksnes 2008. aasta osas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 25, et suurendada hädaabireservi summat 479 218 000 euroni 2008. aastal. Nad kinnitavad, et see institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 25 valikuline muutmine ei loo mingil juhul pretsedenti.

* * *

Kolm institutsiooni lepivad kokku, et institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmine hädaabireservi osas toimub nii, et kokkuleppe punkti 25 esimese lõigu lõppu lisatakse järgmine lause:"

Seda summat suurendatakse 2008. aastal erandkorras 479 218 000 euroni hetkel kehtivates hindades.

"

* * *

Käesolevas ühisavalduses sisalduv kokkulepe võetakse üle toiduainete rahastamisvahendit käsitlevasse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse, muutes selle asjakohaseid osasid, milles osutatakse eelarvele tulenevale mõjule, eesmärgiga viimistleda tekst esimesel lugemisel. Komisjon annab asjakohast tehnilist abi.

_____________________

LISA Avaldused

1.  Ühenduse abi koordineerimine (toiduainete rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond)

"Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kinnitavad taas, et arenguabi valdkonnas on oluline ühtsus ja järjepidevus, eelkõige seoses rahaliste vahendite kasutamisega.

Võttes arvesse, et AKV riigid võivad saada kasu ELi abist nii Euroopa Liidu üldeelarvest kui Euroopa Arengufondist, deklareerivad kolm institutsiooni, et siis, kui rakendatakse rahastamisvahendit, mis on mõeldud kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades (edaspidi "toiduainete rahastamisvahend"), tuleks pöörata erilist tähelepanu nendest erinevatest allikatest antava abi koordineerimisele, et viia maksimumi koostoime ja võimalikud tulemused.

Sellega seoses tuleks ka asjaomaseid AKV riike innustada kohandama vajaduse korral oma programmide eesmärke ja prioriteete seoses tulevikus Euroopa Arengufondi raames tehtava koostööga, tagades ühtsuse ja järjepidevuse toiduainete rahastamisvahendis ettenähtud eesmärkidega.

Komisjonil palutakse esitada loetelu Euroopa Arengufondist rahastatavate programmide kohta, mis võiksid sisaldada toiduainetega kindlustamisega seotud elemente."

2.  Ühenduse abi nähtavuse suurendamine

"Euroopa Parlament ja nõukogu rõhutavad, et ühenduse abi nähtavus kolmandates riikides on Euroopa Liidu jaoks õigustatud mureküsimus ning seda tuleks võtta täielikult arvesse mitmeaastase abiandmise puhul. Selleks et säilitada üldsuse ja poliitiline toetus ELi välistegevusele, kutsuvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni üles esitama koos 2010. aasta esialgse eelarveprojektiga aruande, millele on lisatud loetelu algatustest, mis võetakse ELi välisabi nähtavuse suurendamiseks ilma abi tõhusust ja tulemuslikkust kahjustamata, eelkõige juhul, kui rakendamine toimub rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu."

3.  Ühtekuuluvuspoliitika rakendamine

"Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (ilma et see piiraks komisjoni tulevasi ettepanekuid seoses majandusliku surutisega):

   - tunnistavad, et võttes arvesse praeguse majandusliku surutise tekitatavaid väljakutseid, võib majandusele avaldada positiivset mõju struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kiirendatud rakendamine mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) jaoks kokkulepitud ülemmäärade piires;
   - tunnistavad, et kehtestatud kontrolliraamistiku kohaselt ei saa vahemakseid teha enne, kui liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemid on tunnistatud nõuetele vastavaks, ning suurte projektide osas enne, kui need projektid on komisjoni poolt vastu võetud;
   - innustavad liikmesriike esitama nii kiiresti kui võimalik oma haldus- ja kontrollisüsteemide ning vastavushindamiste kirjelduse, et komisjon saaks alustada kiiresti nende analüüsi.

Tuginedes sellele raamistikule, teevad Euroopa Parlament ja nõukogu järgmist:

   - nad kutsuvad komisjoni võtma kehtiva õigusraamistiku raames vajalikud meetmed, et kiiresti hinnata haldus- ja kontrollisüsteemide kõige kriitilisemaid aspekte, võimaldades alustada vahemaksete tegemist; -
   - nad kutsuvad komisjoni kiirendama suurte projektide osas esitatud taotluste läbivaatamist, et hõlbustada nende alustamist ja seonduvate vahemaksete tegemist;
   - nad kutsuvad komisjoni tegema liikmesriikidega tihedat koostööd, et jõuda kiiresti kokkuleppele haldus- ja kontrollisüsteemide nõuetele vastavuse kõigis aspektides;
   - nad tervitavad asjaolu, et komisjon annab eelarvepädevatele institutsioonidele regulaarselt teavet haldus- ja kontrollisüsteemide ning suurte projektide kokkuvõtlike tabelite abil;
   - nad kutsuvad komisjoni esitama iga kuu eelarvepädevatele institutsioonidele aruande haldus- ja kontrollisüsteemide ning suurte projektide heakskiitmise ning iga liikmesriigi vahemaksete tegemise määra kohta;
   - nad kutsuvad komisjoni esitama rakendamise aruande koos esialgse eelarveprojektiga eelarvemenetluse ja eelarve täitmise kinnitamise eesmärgil;
   - nad kutsuvad kontrollikoda ja eelarve täitmise kinnitamise eest vastutavat asutust võtma ELi rahaliste vahendite haldamise hindamisel seda aspekti ja samuti komisjoni kontrollitegevuse mitmeaastast laadi arvesse.

Euroopa Parlament tunnistab vajadust struktuuriliste paranduste ja lihtsustamismeetmete järele, et vältida korduvat assigneeringute kasutamata jätmist ja tagada maksete assigneeringute korrapärane suurenemine võrreldes kulukohustuste assigneeringutega, nagu on tuletatud meelde kontrollikoja aruannetes."

4.  Ametid

"Euroopa Parlament ja nõukogu on jõudnud kokkuleppele komisjoni ettepaneku suhtes, mis puudutab ameteid käsitleva institutsioonidevahelise töörühma loomist, ning soovib, et selle esimene koosolek leiaks aset võimalikult kiiresti."

5.  Maksete assigneeringud

"Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad komisjonil esitada paranduseelarve, kui 2009. aasta eelarvesse kantud assigneeringud ei ole piisavad alamrubriigi 1a ("Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel"), alamrubriigi 1b ("Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks") – mida saab põhjendada praeguse õigusraamistikuga, pidades silmas struktuuripoliitika rakendamise võimaliku kiirenemisega –, rubriigi 2 ("Loodusressursside säilitamine ja haldamine") ja rubriigi 4 ("EL kui ülemaailmne partner") kulude katmiseks.

Euroopa Parlament ja nõukogu kaaluvad selles kontekstis asjakohase rahastamise võimaldamist kõikidele ettepanekutele, mis komisjon võib teha uute algatuste, eelkõige majanduskriisiga seotud algatuste kohta."

______________________

ÜHEPOOLSED AVALDUSED

A.  Euroopa Parlamendi avaldused

1.  Rubriigi 4 hindamine

"Euroopa Parlament palub komisjonil esitada seoses eelarve läbivaatamisega rubriigi 4 olukorra hinnangu, et vaadata läbi ELi roll ülemaailmse partnerina mitmeaastases kontekstis."

2.  Maksed ja ühtekuuluvuspoliitika rakendamine

"Euroopa Parlament väljendab tõsist muret maksete äärmiselt madala taseme pärast, mis jääb kaugelt allapoole mitmeaastases finantsraamistikus ettenähtut ning mis ei ole vastavuses tegelike väljakutsetega, mis seisavad Euroopa Liidu ees majanduskriisi olukorras.

Eelkõige on ta sügavalt mures ühtekuuluvuspoliitika assigneeringute kasutamise vastuvõetamatult madala taseme pärast, vaatamata sellele, et ühtekuuluvuspoliitika on üks Euroopa Liidu aluspoliitikaid.

Parlament kutsub komisjoni ja nende assigneeringute kasutamise eest vastutavaid liikmesriike üles võtma kõik võimalikud meetmed, et tagada assigneeringute asjakohane kasutamine."

B.  Komisjoni avaldus

Rubriigi 4 hindamine

"Pidades silmas, et 2009. aastaks ei ole rubriigis 4 kulude ülemmäära jaoks jäetud varu, tunnistab komisjon, et võime reageerida ettenägematutele kriisidele on üsnagi piiratud, ning peab seetõttu enda ülesandeks esitada eelarvepädevatele institutsioonidele olukorra hinnangu rubriigi 4 kohta, lisades vajaduse korral 2009. aasta jooksul asjakohased ettepanekud, võttes arvesse nii poliitilisi arenguid kui eelarve täitmist."

________________________

Nõukogu avaldus kirjaliku muutmisettepaneku nr 2/2009 kohta

"Nõukogu teatab, et tema nõusolek kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2009 esitatud komisjoni ettepanekuga enim puudustkannatavate isikute abistamise programmide kohta ei piira praegu arutusel oleva õigusliku aluse läbivaatamise tulemust.

Koolidele puuvilja jagamise kavaga seotud eelarverea väljajätmine on kooskõlas nõukogu tavapärase seisukohaga, mille kohaselt uut eelarverida ei looda enne, kui on võetud vastu selle juurde kuuluv õiguslik alus. See ei piira praegu arutusel oleva õigusliku aluse läbivaatamise tulemust."

________________________

Kreeka, Itaalia, Hispaania ja Portugali ühepoolne avaldus mitmekeelsuse kohta

"Kreeka, Itaalia, Hispaania ja Portugal, kinnitades veel kord, kui tähtsaks nad peavad mitmekeelsuse ja kõikide keelte võrdse kohtlemise põhimõtteid, väljendavad oma muret seoses komisjoni haldustegevusega keelelise mitmekesisuse säilitamise valdkonnas ning rõhutavad, et komisjon ja kõik Euroopa Liidu institutsioonid ja organid peavad tagama piisavate meetmete võtmise nende põhimõtete täielikuks järgimiseks."

(1) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0515.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0516.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0174.
(7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0175.
(8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0335.
(9) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(10) KOM(2008)0450, 18. juuli 2008.


Liikurseadmete konventsioon ja selle protokoll õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta *
PDF 184kWORD 30k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni ja selle protokolli (õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas, sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (KOM(2008)0508 – C6-0329/2008 – 2008/0162(CNS))
P6_TA(2008)0623A6-0506/2008

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse muudetud ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2008)0508);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 61 punkti c ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0329/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0506/2008),

1.   kiidab konventsiooni ja selle protokolli sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava
PDF 242kWORD 80k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010) kohta (2008/2098(INI))
P6_TA(2008)0624A6-0463/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 18, 136, 145, 149 ja 150;

–   võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2007. aasta teatist "Liikuvus aitab luua rohkem ja paremaid töökohti: Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010)" (KOM(2007)0773);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsust 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass)(3);

–   võttes arvesse 14. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes(4);

–   võttes arvesse nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrust (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord(5);

–   võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2007. aasta teatist "Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu" (KOM(2007)0359);

–   võttes arvesse 25. jaanuari 2007. aasta lõpparuannet komisjoni oskuste ja liikuvuse tegevuskava rakendamise kohta (KOM(2007)0024);

–   võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2002. aasta teatist oskuste ja liikuvuse tegevuskava kohta (KOM(2002)0072);

–   võttes arvesse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Euroopa Liidu 2007. aasta ülevaadet: Töötajate geograafilise liikuvuse piirangute kaotamine, eriti selle 8. peatükki;

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopas (KOM(2008)0424);

–   võttes arvesse EURESi suuniseid aastateks 2007–2010, mis kiideti heaks 2006. aasta juunis;

–   võttes arvesse 16. märtsil 2007. aastal komisjonile esitatud EURESi tegevusaruannet 2004–2005 "Ühtse Euroopa tööturu poole: EURESi panus" (KOM(2007)0116);

–   võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni EURESi 2004.–2005. aasta tegevusaruande ja ühtse Euroopa tööturu kohta(6), mis võeti vastu pärast suuliselt vastatava küsimuse B6-0136/2007 esitamist;

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. detsembri 2000. aasta resolutsiooni liikuvuse tegevuskava kohta(7);

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(8);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist "Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas" (KOM(2008)0412);

–   võttes arvesse Eurobaromeetri 2006. aasta eriuuringut nr 261 Euroopa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kohta, mille kohaselt peavad ELi kodanikud liikuvust üha tähtsamaks;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A6-0463/2008),

A.   arvestades, et liikumisvabadus ja asutamisvabadus on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklitega 18 ja 43 ning arvestades, et liikuvuse soodustamine hariduse ja kutseõppe vallas on ette nähtud artiklitega 149 ja 150;

B.   arvestades, et töötajate liikuvus on Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise põhitegur, kuid see on jäänud ELis madalale tasemele isegi naiste seas;

C.   arvestades, et töötajate turvaline liikuvus kogu ELis on üks asutamislepinguga Euroopa Liidu kodanikele antud põhiõigusi ja Euroopa sotsiaalse mudeli tugisambaid ning Lissaboni strateegiaga püstitatud eesmärkide saavutamise üks peamisi vahendeid;

D.   arvestades, et vajaduse korral tuleb sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamist ja rakendamist käsitlevaid ühenduse õigusakte kohandada nii, et need kajastaksid uusi liikuvuse vorme ja tagaksid selle, et ELi võõrtöötajaid ei ähvardaks sotsiaalkindlustuskaitse kaotamine;

E.   arvestades, et praegu töötab ja elab umbes 2 % tööealistest kodanikest muus kui oma liikmesriigis ning ligikaudu 48 % kõikidest ümberasujatest ELis on naised;

F.   arvestades, et komisjon on moodustanud eurooplaste liikuvuse parandamiseks kõrgetasemelise ekspertkogu, mille peamine eesmärk on teha kindlaks meetmed, mida võtta noorte liikuvuse suurendamiseks, kutseõppealase liikuvuse toetamise parandamiseks ning kunstnike, ettevõtete juhtide ja vabatahtlike liikuvuse suurendamiseks;

G.   arvestades, et liikuvuse küsimus on uuendatud sotsiaalmeetmete kava oluline osa, kusjuures nimetatud kavaga nähakse ette vastavad võimalused ja nõutakse juurdepääsu põhimõtte ja solidaarsuse põhimõtte järgimist;

H.   arvestades, et dünaamiline tööturg tekitab töötajatele ja eelkõige lastega naistele tõsiseid probleeme, sundides neid töö- ja pereelu vahel kompromissi otsima;

I.   arvestades, et sotsiaalkindlustusskeemide ebapiisav kohandamine liikmesriikides põhjustab naistele raskusi seoses näiteks raseduse, laste kasvatamise ja karjäärivõimalustega;

J.   arvestades, et töötajate vaba liikumine on ja jääb üheks neljast asutamislepinguga sätestatud põhivabaduseks; arvestades, et vaba liikumise tagamiseks on tehtud olulisi edusamme sotsiaalkindlustust käsitlevate ühenduse õigusaktide osas ning see on hõlbustanud töötajate liikumist Euroopa Liidus; arvestades, et kõik veel riikidevahelist liikuvust takistavad õiguslikud ja haldustõkked tuleb kõrvaldada; arvestades, et on vaja teha rohkem, tagamaks, et töötajad tunneksid oma õigusi ja suudaksid neid maksma panna;

K.   arvestades, et kuna liikuvuse tagamine eeldab töötajate ja nende pereliikmete kõigi vajaduste ja tegevustega seonduva hõlbustamist, on Euroopa Parlament paljudes resolutsioonides juhtinud tähelepanu liikuvust ja Euroopa Liidu kodanike liidu territooriumil elukohavaliku õiguse kasutamist takistavatele asjaoludele ning pakkunud võimalusi nende kõrvaldamiseks;

L.   arvestades, et kogemus on näidanud, et takistavate asjaolude teadvustamisest ja ettepanekute tegemisest ei piisa vaba liikumist ja liikuvust takistavate asjaolude täielikuks kõrvaldamiseks; arvestades, et neid probleeme on juba varem käsitletud paljudes ELi institutsioonide dokumentides ning on soovitatud parandusmeetmeid, mida ei ole siiski alati ellu viidud;

M.   arvestades, et Euroopa Parlament on sel puhul märkinud, et vajalike meetmete rakendamisel on vajaka jäänud tahtest kohaldada meetmeid, mida kodanikud peavad oluliseks liikuvust pärssivate haldus- ja õiguslike takistuste kõrvaldamisel;

N.   arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud oma arvamust kõnealusel teemal, mis mõjutab otseselt Euroopa Liidu kodanike elu, ning jätkab kodanike poolt otse ja demokraatlikult valitud institutsioonina aktiivselt lahenduste otsimist kõikidele probleemidele, millega puutuvad kokku kodanikud, kes soovivad kasutada õigust liikuda vabalt ELi territooriumil;

O.   arvestades, et osaliselt sõltub Euroopa Liidu kodaniku identiteedi tugevus liikmesriikide kodanike võimalustest leida tööd mujal siseturul, ning arvestades, et seetõttu peaks majandushuvide kõrval olema liikuvuse tõukejõuks ka eesmärk võimaldada neil tunda end rohkem Euroopa Liidu kodanikuna,

1.   tervitab komisjoni algatust ja kinnitab, kui oluline on nii töökohtade kui ka liikmesriikide ja piirkondade vahelisel liikuvusel Euroopa tööturu kindlustamise ja Lissaboni eesmärkide saavutamise seisukohast; toetab tegevuskava käivitamist ning soovib saada korrapärast teavet ettenähtud meetmete rakendamise järelevalve kohta;

2.   tervitab komisjoni kavatsust toetada õiglastel tingimustel toimuvat liikuvust, tegutsedes muu hulgas varjatud tööhõive ja sotsiaalse dumpingu vastu;

3.   tervitab komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noorte vabatahtlike üleeuroopalise liikuvuse kohta, kuid avaldab kahetsust asjaolu pärast, et komisjon ei jätnud enne soovituse vastuvõtmist Euroopa Parlamendile piisavalt aega ettepaneku kohta arvamuse avaldamiseks;

4.   märgib, et Euroopa vabatahtlike aasta oleks tulemuslik vahend noorte vabatahtlike üleeuroopalist liikuvust käsitlevas nõukogu soovituses esitatud meetmete rakendamiseks;

5.   on seisukohal, et Euroopa Liit peab toetama töötajate liikuvuse põhimõttega arvestamist kõigis ühenduse poliitikavaldkondades, eelkõige siseturu väljakujundamisel ja töötajate kaitsmisel ning töölähetusi reguleerivates ja ebakindla töö eest kaitsvates õigusnormides, mis kõik võivad mõjutada liikuvust ELis või diskrimineerimise vastu võitlemist; palub komisjonil käsitleda tööjõu liikuvust kõiki asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi ja liikmesriikide kõiki võimutasandeid läbiva prioriteetse poliitikana;

6.   rõhutab, et töötajate liikuvus põhineb EÜ asutamislepingus sätestatud isikute siseturul vaba liikumise põhimõttel;

7.   palub, et komisjon koostaks töötajate liikuvuse täiendavaks edendamiseks liikuvuse pikaajalise strateegia, milles arvestataks tööturu nõuete, majanduse arengutrendide ja ELi laienemise väljavaadetega, kuna vaid pikaajaline strateegia võib tagada tööjõu vaba ja konfliktitu liikumise ning võimaldab nõuetekohaselt tegelda ajude äravooluga;

8.   kutsub komisjoni võtma arvesse liikumisvabadust kasutada soovivate igas vanuses naistöötajate erivajadusi ja kavandama Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava nelja teema raames konkreetseid meetmeid nende vajaduste rahuldamiseks;

9.   nõuab tungivalt, et komisjon käsitaks sünergia tekitamise eesmärgil esmatähtsana haldustavade ühtlustamist ja halduskoostööd siseriiklike institutsioonide ja asutuste vahel, kelle omavaheline koostöö on otsustava tähtsusega liikmesriikidevaheliste probleemide tõhusaks lahendamiseks; on lisaks sellele seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid jõuliselt tegelema kõigi õiguslike ja haldustakistuste ning geograafilise liikuvuse piirangutega Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, nagu liikuvusega seonduvate kogemuste arvestamata jätmine ametialase karjääri puhul või sotsiaalkindlustuse ja pensionide puhul, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes;

10.   on seisukohal, et komisjoni tegevuskava hõlmab liikuvuse kõiki peamisi aspekte, kuid rohkem meetmeid oleks vaja eelkõige haridussüsteemide ja tööturu tugevamaks sidumiseks, andes liikuvuse kohta asjakohast teavet, säilitades töötajate ja nende perekonnaliikmete juba omandatud keeleoskust ning õpetades liikuvuse ettevalmistamiseks võõrkeeli, seda kindlasti ka kutseõppe ja õppesüsteemide raames;

11.   kutsub liikmesriike aktiivselt edendama võõrkeelte õpetamist (eriti täiskasvanutele), kuna keelebarjäär on endiselt üks töötajate ja nende perekondade liikuvuse peamisi takistusi;

12.   on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tagama teise liikmesriiki elama asuvate kodanike tööalaste õiguste ja kollektiivlepingute täieliku järgimise, tegemata vahet asjaomase liikmesriigi kodanike ja mittekodanike vahel; usub, et komisjoni sel eesmärgil võetavad meetmed peaksid keskenduma selle tagamisele, et ümberasunud kodanikke koheldaks teistega võrdselt ega muudetaks odavaks tööjõuks;

13.   koolituse ja tööturu vaheliste sidemete tugevdamiseks nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt selle küsimuse tõstatamist valdkondlikes nõuandekomiteedes; on seisukohal, et tööstus- ja kaubandussektor võiksid anda korrapärast teavet selle kohta, millised erialad on liikuvusele kõige enam avatud;

14.   on seisukohal, et pikemas perspektiivis võib töötajate liikuvus kõikides valdkondades etendada otsustavat osa Lissaboni strateegias ette nähtud majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisel, kui sellega kaasnevad töötajate sotsiaalse turvalisuse kaitse ja ametiühinguvabadused kooskõlas liikmesriikide tavade ja kommetega; usub, et arvukam, kogu ELi piires liikuv tööjõud koos nõuetekohaste töötingimuste, haridusprogrammide ja sotsiaalkaitsesüsteemidega võib olla majanduse globaliseerumisest, elanikkonna vananemisest ja tööturu kiirest muutumisest tulenevate mitmete praeguste probleemide lahendus ning võib oluliselt hõlbustada selleks tehtavaid jõupingutusi; rõhutab, et arvesse tuleb võtta liikuvuse sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaaspekte;

15.   on veendunud, et tööjõu tagatud liikuvus on vahend Lissaboni strateegia majandusliku ja sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, mida tuleks igati toetada, uuendatud Euroopa sotsiaalagenda eesmärkide saavutamiseks ja mitmete selliste uute ülesannetega toimetulekuks nagu üleilmastumine, tööstusmaastiku ümberkorraldamine, tehnoloogia areng, demograafilised suundumused ja võõrtöötajate integratsioon; on lisaks veendunud, et karjääride ja tegevusalade vaheline liikuvus (ametialane liikuvus) aitab töötajatel oma oskusi ja teadmisi uuendada ja kohandada ning seeläbi haarata kinni uutest karjäärivõimalustest;

16.   kinnitab taas, et tööjõu liikuvus on siseturu tõhusa toimimise oluline tegur, mida teostatakse Lissaboni strateegia eesmärkide ja komisjoni 27. juuni 2007. aasta teatises kavandatud kaitstud paindlikkuse kaheksa põhimõtte toel; kutsub seepärast liikmesriike võtma kohaseid meetmeid, et ühelt poolt rõhutada turvalise paindlikkuse põhimõtet ja teisalt kaitsta töötajate turvalisust, pidades silmas uuendatud Euroopa sotsiaalagendas osutatud võrdsete võimaluste, juurdepääsu ja solidaarsuse põhimõtteid;

17.   kutsub liikmesriike ja sidusrühmi võtma arvesse naiste tööalase liikuvuse ees seisvaid takistusi ja need kõrvaldama, pakkudes muu hulgas võrdset juurdepääsu kvalifitseeritud ja kõrgetasemelistele töökohtadele, võrdset töötasu, paindlikke töötingimusi, piisavaid tervishoiu- ja lapsehooldusteenuseid, kvaliteetset haridust lastele, pensioniõiguste ülekandevõimalusi ning sooliste stereotüüpide kõrvaldamise tagamist;

18.   soovitab liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel edendada aktiivselt tööhõive, koolituse, hariduse, kaugõppe ja keeleõppe eriprogramme, et luua naistesõbralikum tööturg ning võimaldada töö- ja pereelu ühitamist;

19.   kutsub liikmesriike lülitama nii tööalase kui ka geograafilise liikuvuse esmatähtsana oma riikide tööhõive- ja elukestva õppe programmidesse;

20.   väljendab muret asjaolu pärast, et teatavad liikmesriigid on säilitanud tööturul piirangud uutest liikmesriikidest pärit töötajatele hoolimata sellest, et majandusanalüüsid ja statistikaandmed ei õigusta piiranguid ega anna alust nende riikide kodanike ja valitsuste kartustele; palub nõukogul tagada ELi institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi ulatuslikum kaasamine ja nendepoolne tihedam kontroll seoses protsessiga, mille käigus liikmesriigid lubavad ja põhjendavad üleminekuperioodide kehtestamist uute liikmesriikide kodanike lubamisel oma tööturule, sealhulgas esimesest ühinemisjärgsest aastast alates;

21.   rõhutab, et töötajate liikuvust ei tohiks mõningad tööandjad käsitleda kui võimalust alandada palku, kärpida sotsiaalkindlustust või üldiselt töötingimusi halvendada; nõuab liikmesriikidelt tungivalt asjakohaste meetmete võtmist mitte üksnes igasuguse diskrimineerimise kaotamiseks, vaid ka võõrtöötajatele ja nende perekondadele võimalikult heade tegutsemistingimuste loomiseks;

22.   väljendab muret seoses liikmesriikide teatavate algatustega, mille eesmärk on muuta immigratsiooni siseriiklikku õiguslikku raamistikku ning tõlgendada ja kohaldada töötajate vaba liikumise põhimõtet viisil, mis on vastuolus kehtivate ühenduse normide mõtte ja sättega; nõuab sellise praktika viivitamatut lõpetamist ning ergutab liikmesriike, vajaduse korral koostöös päritoluliikmesriikidega, võtma kasutusele Euroopa Liidu kodanikele mõeldud igakülgseid integratsiooniprogramme, et nad saaksid kasutada vaba liikumise õigust liikmesriikide territooriumil;

23.   kutsub liikmesriike ja komisjoni tegema koostööd, et töötada välja ja viia ellu sotsiaalse reintegratsiooni kavad kodanikele ja nende perekondadele, kes pärast teises liikmesriigis viibimist naasevad päritoluriiki, ning teostada nende kavade järelevalvet ja hindamist;

24.   jagab seisukohta, et kuigi liikuvus võib lahendada tööjõupuuduse probleemi vastuvõtvas riigis, võib see põhjustada tööjõupuudust riikides, kust töötajad tulevad; juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et igas riigis kujutab passiivne elanikkond märkimisväärset tööjõupotentsiaali, mille mobiliseerimine nõuab võrdselt nii ELi kui ka liikmesriikide vahendeid;

25.   juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et ELis on veel hulgaliselt töötajate liikuvust ning samuti kõikide tasandite diplomite ja töökogemuse vastastikust tunnustamist pärssivaid õiguslikke ja haldustakistusi; kinnitab veel kord valmisolekut leida lahendused nendele probleemidele ning palub komisjonil võtta hoolika järelevalve alla piirangud, mis ei ole kooskõlas ühenduse õigusega, ning võtta nende vastu meetmeid;

26.   julgustab liikmesriike enne uute siseriiklike seaduste rakendamist hoolekande, rahvatervise ning sotsiaal- ja fiskaalsüsteemide valdkonnas korraldama uuringut nende piiriülese mõju kohta, et juhtida ennetavalt tähelepanu probleemidele, mis avaldavad mõju tööjõu liikuvusele;

27.   on seisukohal, et piiriülestel töötajatel on eriline koht Euroopa tööjõu liikuvuses;

28.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid ühise kvalifikatsiooniraamistiku (Euroopa kvalifikatsiooniraamistik) rakendamist; on veendunud, et kuigi võrdlussüsteemi ühtlustamine on ette nähtud alles 2010. aastal, võib selle kiirendatud rakendamine kõikides liikmesriikides vähendada praegu töötajate ees seisvaid takistusi;

29.   tervitab komisjoni algatust seoses Euroopa Liidu patsiendi ohutuse võrgustikuga (EUNetPaS), mis on esimene samm liikmesriikide ja ELi sidusrühmade toetamisel, et tõhustada koostööd patsiendi turvalisuse valkdonnas, kuid märgib, et ELis esineb ikka veel erinevusi tervishoiutöötajaid käsitlevas õiguslikus regulatsioonis ning kutsub komisjoni ergutama liikmesriike ja kõnealuse valdkonna reguleerivaid asutusi jagama teavet ja kehtestama standarditud akrediteerimissüsteeme tervishoiutöötajatele, et tagada terves ELis patsiendi turvalisus;

30.   märgib, et ühise raamistiku puudumine kutsekvalifikatsioonide võrdlemisel, ülekandmisel ja tunnustamisel Euroopa tasandil on tõsine takistus riikidevahelisele liikuvusele; tervitab komisjoni algatust kehtestada Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem;

31.   kutsub komisjoni ja liikmesriike tagama, et tööandjad ja kutsealade esindajad hakkaksid võimalikult kiiresti tegelema Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisega, et nimetatud kvalifikatsioonide tunnustamise süsteem saaks tööturul jõustuda;

32.   kutsub komisjoni, liikmesriike ja tööturu osapooli alustama arutelu, mille eesmärk on ühtlustada palgaastmestikud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus sätestatud erinevate tasanditega, et tööjõu liikuvust aitaks tagada see, kui palgatase vastab töötaja oskustele;

33.   ergutab haridusasutusi tegema ennetavat koostööd liikmesriikide standarditele vastavate formaalse, mitteformaalse ja vabahariduse raames omandatud kvalifikatsioonide ning elukutsete vastastikuse tunnustamise nimel; peab äärmiselt oluliseks, et liikmesriigid kasutaksid täielikult ära Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning võtaksid asjakohaseid järelmeetmeid Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi puudutavate kavandatavate algatuste suhtes, et riikliku haridussüsteemi ja elukestva õppe programmi tasemete liigitus võimaldaks liikuvatel töötajatel koolitust jätkata; toetab komisjoni võetud kohustust Europassi väljatöötamiseks, et muuta kvalifikatsioonid tööandjate jaoks paremini arusaadavaks; rõhutab võrgustiku Euraxess Services väärtust;

34.   avaldab kahetsust, et osades liikmesriikides pööratakse liiga vähe tähelepanu ja eraldatakse liiga vähe vahendeid elukestva õppe strateegiate arendamiseks ja rakendamiseks; julgustab liikmesriike kasutama aktiivsemalt ELi struktuurifondide vahendeid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid, et nimetatud skeeme arendada ja rakendada;

35.   palub komisjonil vähendada õiguslikke ja haldustakistusi ning rõhutab vajadust parandada sotsiaalkindlustusõiguste tunnustamise ja kogumise ning pensionide ülekandmise süsteemi;

36.   on seisukohal, et sotsiaalkindlustuse ülekandmist saab paremini kooskõlastada määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta(9) ning kahepoolsete lepingute alusel;

37.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult nii määrust (EMÜ) nr 1408/71 ja määrust (EÜ) nr 883/2004 (kohaldatav alates 2009. aastast) kui ka nendega seotud õigusakte, mis käsitlevad sotsiaalkindlustusküsimusi ja igasuguste toetuste maksmist; palub, et liikmesriigid ja komisjon tegeleksid kiiresti sotsiaalkindlustust, pensioneid ja tervishoidu puudutavates petitsioonides ja kaebustes sageli tõstatatud probleemidega; toetab komisjoni kavatsust võtta kasutusele elektrooniline Euroopa ravikindlustuskaart; soovitab samuti muuta elektrooniliseks vormi E106;

38.   palub komisjonil läbi vaadata oma viisapoliitika ELi vabatahtlike programmides osalejate suhtes, kes on pärit kolmandatest riikidest, et kehtestada liberaalsem viisarežiim eelkõige ELi naaberriikide vabatahtlike suhtes;

39.   on veendunud, et liikuvuse uute vormide ilmnemise tõttu on vaja analüüsida kehtivat õigust, et seda ajakohastada ja leida asjakohaseid vahendeid selle kohandamiseks Euroopa tööturu uute paindlike tingimustega, võttes arvesse mitte ainult vajadust kaitsta töötajate õigusi, vaid uurida ka lisanduvaid probleeme, millega võõrtöötajad ja nende perekonnad võivad kokku puutuda; rõhutab samuti, et on vaja analüüsida, kui ulatuslikult tööjõu vaba liikumist ning töötajate ja nende pereliikmete teises liikmesriigis elamise õigust käsitlevaid ühenduse õigusakte tegelikult kõigis liikmesriikides rakendatakse; on seisukohal, et vajadusel tuleb õigusliku ja tegevusraamistiku parandamiseks koostada soovitused;

40.   toetab arutelu läbiviimist sotsiaalkindlustussüsteemide teemal, kus muu hulgas võetaks vaatluse alla tervishoiuteenuste kättesaadavuse küsimus ning tõsiasi, et töötajate liikuvus võib teatud juhtudel tuua kaasa sotsiaalkindlustushüvitiste kaotamise; palub komisjonil uurida, kas määrust (EÜ) nr 883/2004, selle rakendusmäärust (EMÜ) nr 574/72 ja nendega seotud haldustavasid tuleks kohandada nii, et need vastaksid töötajate liikuvuse, sealhulgas lühiajalise tööjõu liikuvuse muutuvatele mudelitele ja uutele vormidele;

41.   on seisukohal, et komisjon peaks uurima liikuvust pärssivaid asjaolusid, mida põhjustab kooskõla puudumine maksukokkulepete ja uue sotsiaalkindlustuse määruse (EÜ) nr 883/2004 vahel;

42.   toetab komisjoni kavandatud tegevust, et parandada direktiivi ettepanekut töötajate liikuvuse parandamiseks vastuvõetavate miinimumnõuete kohta täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel, sest seoses kutsealaste pensioniskeemide jätkuva laienemisega tuleb jõuda pensionide ülekandmise töötajasõbralike eeskirjadeni; palub seepärast komisjonil esitada läbivaadatud direktiivi ettepaneku kutsealaste pensionide ülekandevõimaluste kohta;

43.   on seisukohal, et perekonda (s.t lapsed ja ülalpeetavad sugulased) omavate mõlemast soost töötajate liikuvus sõltub suurel määral teenuste (nt lastehoid ja eakate hooldamine, haridusvõimalused, päevakeskused, eriteenused) kättesaadavusest ja taskukohasusest; on samas seisukohal, et tööalane liikuvus peaks soosima isiku eneseteostust ning parandama elu- ja töö kvaliteeti;

44.   on siiski seisukohal, et ettepanek parandada riikide ametiasutuste vahelist teabe- ja parimate tavade vahetust ning samuti elektroonilist Euroopa ravikindlustuskaarti käsitlev ettepanek tuleks realiseerida, võttes nõuetekohasest arvesse andmekaitset; liikmesriigid peavad tagama, et isikuandmeid ei kasutataks muul otstarbel kui sotsiaalkindlustuse tarbeks, välja arvatud juhul, kui asjaomane osapool seda lubab; palub rohkem teavet kõnealuse algatuse ja eeliste kohta, mida see võib anda tööjõu liikuvuse parandamisele; palub komisjonil analüüsida ja aidata kaasa võimalusele seada lähiajal sisse ühtne Euroopa kaart, millel on kogu teave selle valdaja sotsiaalkindlustusmaksete ja sotsiaalkindlustusõiguste kohta kõigis liikmesriikides, kus ta on töötanud;

45.   avaldab toetust sõltumatute ekspertide võrgustiku TRESS tegevusele ning on veendunud, et võrgustik peaks jätkama liikuvuse eri mudelite uurimist, et viia need vastavusse ühenduse õigusaktidega; palub komisjonil kaasata sellesse võrgustikku tööandjaid ja ametiühinguid ning tuletab meelde, et sageli on tööandjad need, kes abistavad töötajaid sotsiaalkindlustusalastes küsimustes või töötamiseks vajalike dokumentide muretsemisel; rõhutab, et on vaja tagada võimalikult lihtne juurdepääs EURESi andmebaasidele ja neid korrapäraselt ajakohastada, samuti tuleb tagada andmebaaside võimalikult laialdane kättesaadavus; on seisukohal, et EURESi võrgustik peaks tegema strukturaalset ja institutsionaalset koostööd sõltumatute ekspertide võrgustikuga TRESS;

46.   väljendab jätkuvat toetust EURESi võrgustiku panusele töötajate liikuvuse lihtsustamiseks Euroopa Liidus; soovitab lisada EURESi teenuste hulka teabe andmise teatavate sektorite konkreetsete Internetivõrkude ja -portaalide kohta ning soovitab samuti võrgustikul teha koostööd muude teabe pakkujatega, eriti liikmesriikide asjaomaste organisatsioonidega, kes annavad informatsiooni töötamisvõimaluste kohta Euroopa Liidus, keskendudes eelkõige riikide tööhõiveasutustele, kes võivad pakkuda otse tööotsijatele individuaalselt kohandatud nõustamist;

47.   on seisukohal, et EURESi piiriülestes projektides tuleb esikohale seada piiriülese mõju hinnangute ja/või seminaride korraldamine, et kooskõlastamist käsitleva määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamine oleks tõhus ja tulemuslik;

48.   toetab tööalase liikuvuse tegevuskava 3. jaos püstitatud eesmärke, mille kohaselt tugevdatakse EURESi haldussuutlikkust; rõhutab asjaolu, et tööturud on erinevad ja tuleb pakkuda teenuseid, mis on kohandatud kõigile töötajate kategooriatele, näiteks komisjoni kavas loetletutele lisaks ka eelkõige eakamatele ja puudega inimestele, kes on halvemas olukorras, kuid keda saaks tööjõuturul rakendada, ning teiste töötajatega võrreldes erinevas õiguslikus seisundis olevatele inimestele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, töötajatele, kes naasevad tööle pärast pausi, jne; rõhutab, et kogu EURESi võrgustiku kaudu saadav info peaks olema kättesaadav puudega inimestele;

49.   kutsub liikmesriike üles liikuvuse suurendamise nimel looma oma tööhõiveasutuste kaudu koondinfokeskuse kõikidele töötajatele, sealhulgas ka neile, kes kavatsevad tööle minna välismaale, et nad saaksid ühest allikast kogu info, mis on seotud välismaal töötamise võimalustega, asjaajamisega, sotsiaalsete õiguste ja õiguslike tingimustega;

50.   toetab ideed muuta EURES ühtseks liikuvuse teabeportaaliks, mis toimiks tsentraliseeritud kasutajatoena, andes potentsiaalsetele liikuvatele töötajatele informatsiooni tööalase liikuvuse kõikide aspektide kohta, mis ei piirduks ainult teabega vabade töökohtade, sotsiaalkindlustuse, tervishoiu, pensionide ja kvalifikatsioonide tunnustamise kohta, vaid mille alla kuuluks ka teave keeleküsimuste, eluaseme, abikaasale töö leidmise võimaluste, laste hariduse ja üldise integratsiooni kohta sihtriigis; juhib tähelepanu asjaolule, et vajaduse korral tuleks seda laiendada kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas neile, kellel ei ole veel pikaajalist elamisluba;

51.   toetab täielikult olemasolevaid teabemehhanisme, kuid soovitab samal ajal kontrollida kõikide asjaomaste veebisaitide, portaalide jne tõhusust ning neid kasutajasõbralikumaks muutmiseks vajaduse korral ümber kujundada, ühtlustada või ümber rühmitada;

52.   juhib tähelepanu Euroopa Liidu maapiirkondades, saartel, mägipiirkondades ja äärealadel elavate kodanike EURESi võrgustikule juurdepääsu probleemile; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha portaalis sisalduv teave kättesaadavaks ka nendele elanikele;

53.   on arvamusel, et 2 miljoni euro suurune lisaeelarve, mis on ette nähtud liikuvusalaste uuenduslike projektide rahastamiseks aastani 2013, on liiga väike, võttes arvesse vajadust teavitada võimalikult paljusid Euroopa Liidu kodanikke tööalasest liikuvusest ELis ja mitmetes programmidokumentides sätestatud eesmärkidest, millega toetatakse tööjõu liikuvust ELis;

54.   rõhutab vajadust töötajate, üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste liikuvust kajastava võrreldava ja usaldusväärse statistika järele, et parandada komisjoni teadmisi liikuvuse kohta ning ülalnimetatud tegevuskava järelevalvet;

55.   on veendunud, et praegu on elanikkond liiga vähe informeeritud võimalikest ameti- ja karjäärialastest eelistest, mida annab töötamine välismaal, ning välismaal töötamisega seotud töö- ja sotsiaalkindlustustingimustest, ja kuidas see aitab samuti kaasa Euroopa kultuurilisele lõimumisele; toetab komisjoni tegevust kodanike teavitamisel nendest küsimustest;

56.   juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi puudega inimeste praktika programmile, mis algas 2007. aastal, ja komisjoni puudega inimeste praktika programmile, mis algas 2008. aasta sügisel; on arvamusel, et sellised positiivsed meetmed edendavad puudega inimeste liikuvust ning annavad olulise panuse nende kaasamisele tööellu; kutsub liikmesriike toetama ja edendama vastavaid parimaid tavasid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

57.   juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid peaksid edendama ja vahetama Ühtekuuluvusfondist ning eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate liikuvust edendavate meetmetega seonduvaid häid tavasid ja üksteiselt õppimise kavasid;

58.   on seisukohal, et lisaks internetiteenustele tuleks uurida täiendavaid teavitamisvahendeid ning neid juurutada liikmesriikides ja ELi piirkondades eesmärgiga levitada laialdaselt teavet tööalase liikuvuse kohta liikmesriikides; on seisukohal, et tuleks luua EURESiga seotud tööalase liikuvuse kõnekeskus, et anda töötajatele kiiresti teavet erinevate küsimuste kohta riigikeeles ja vähemalt veel ühes Euroopa keeles;

59.   väljendab jätkuvat toetust meetmetele, nagu töömessid, Euroopa teabepäevad, mille käigus tutvustatakse töötamisvõimalusi kogu Euroopa Liidus, või Euroopa tööalase liikuvuse partnerlused; peab nendeks meetmeteks ette nähtud eelarvet siiski ebapiisavaks selleks, et saavutada ELi kõnealuse valdkonna meetmete tutvustamiseks seatud eesmärke;

60.   rõhutab vajadust teha selget vahet kunstnike eriomase liikuvuse ja ELi töötajate liikuvuse vahel üldiselt, võttes arvesse etenduskunstide olemust ning nende spetsiifilisest tööhõivesüsteemist tingitud ebakorrapärasust ja ettearvamatust;

61.   on teadlik asjaolust, et nende eripärast tulenevalt on teatavatel elualadel, nagu kultuur või sport, nii geograafiline kui ka ametialane liikuvus iseloomulik joon; palub komisjonil ja liikmesriikidel põhjalikult analüüsida neid asjaolusid ning võtta vajalikke meetmeid, eriti kõnealuste sektorite töötajate sotsiaalkindlustusõiguste osas, et nende liikuvust ei takistaks halduspiirangud;

62.   tervitab asjaolu, et komisjon võtab kolmandate riikide kodanike olukorra parandamiseks meetmeid ka oma tegevuskavas; soovitab tööjõu liikuvuse integreeritud poliitikas võtta alati arvesse kolmandate riikide kodanike rännet;

63.   rõhutab vajadust tiheda koostöö järele siseriiklike haldusasutuste vahel, et liikmesriikide pädevust piiramata teha kindlaks ja kõrvaldada justiitsküsimuste ja maksustamise valdkondades eksisteeriv ebavõrdsus;

64.   on seisukohal, et oluline on tõsta teadlikkust tööalasele liikuvusele seatud takistusi ning asjaomaste ühenduse õigusaktide rikkumisi käsitlevate kaebuste ja petitsioonide esitamise võimaluste kohta;

65.   toetab ja ergutab võrdsete tingimustega liikuvuse põhimõtte elluviimist ning palub komisjonil tagada selle kohaldamine, kaasates näiteks töötajate ja tööandjate organisatsioone selleks, et vältida deklareerimata tööd ja töötingimuste halvenemist;

66.   kutsub ettevõtjaid soodustama töötajate liikuvust näiteks paindliku tööaja ja kaugtöö abil;

67.   palub komisjonil otsida vahendeid, mille abil kõrvaldada töötajate liikuvust pärssivad keerukad takistused, mille pärast võidakse loobuda välismaal töötamisest, näiteks raskused elukaaslasele või abikaasale töökoha leidmisel, suured ümberasumiskulud, keelebarjäär ja sugudevaheline palgaerinevus ning oht kaotada teatavad maksusoodustused või võimalus teha makseid riiklikku pensioni-, ravi- ja töötuskindlustussüsteemi; rõhutab elukestva õppe tähtsust, eelkõige keeleõppe tähtsust, mis on hädavajalik, et vastata tööjõuturu muutuvatele nõudmistele;

68.   tervitab komisjoni kavatsust võtta järelmeetmeid seoses oma 2005. aastal esitatud ettepanekuga direktiivi kohta, mis käsitleb miinimumnõudeid töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel, ja selle 2007. aasta muudatusettepanekuga;

69.   kutsub komisjoni ja liikmesriike hõlbustama elanikkonna vähemkindlustatud rühmade liikuvust ja aitama eemaldada nende ees seisvad takistused, luues rohkem kvaliteetseid töökohti, võideldes diskrimineerimise vastu ja sotsiaalse tõrjutuse uute vormidega, toetades soolist võrdsust, perekonda ja tagades tõhusalt töökohtade, eluaseme ja transpordi kättesaadavuse;

70.   rõhutab, et lastega naised on meestest vähem liikuvad, ning nõuab asjakohaste meetmete võtmist puuduva tasakaalu kõrvaldamiseks;

71.   toetab SOLVITit siseturul tekkivate probleemide ja võrdselt ka töötajate liikuvusega seotud probleemide kiire lahendamise vahendina; soovitab anda SOLVITi käsutusse rohkem ressursse;

72.   kutsub komisjoni ja liikmesriike edendama noorte spetsialistide liikuvust toetavaid kavasid; on veendunud, et need kavad peaksid rajanema tööandja ja töötaja vahelistel suhetel ning väljaspool oma riiki omandatud kogemuste, võimete ja oskuste, sealhulgas keeleoskuse, lisandväärtuse tunnustamisel;

73.   usub, et kuna õpilaste ja õpetajate liikuvus on tööalase liikuvuse oluline osa, tuleks Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava rakendamisel pöörata rohkem tähelepanu sellistele algatustele nagu Bologna protsess ning Erasmuse, Leonardo da Vinci ja muud programmid;

74.   väljendab heameelt komisjoni algatuse üle pidada konsultatsioone kõigi osapooltega, kes tegelevad tööjõu liikuvuse edendamisega liidus; on veendunud, et selline dialoog suurendab läbipaistvust, innustab sidemete loomist ning parimate tavade ja innovaatiliste meetodite vahetamist, et suurendada liikuvust ja kiirendada igakülgselt liikuvuse rakendamist, tugevdades sellega seonduvaid põhimõtteid ja väärtusi;

75.   tunnustab Comeniuse, Erasmuse ja Leonardo programmide panust, mille kaudu on noortel võimalus õppida välismaal, ja rõhutab nende olulisust hilisema ametialase liikuvuse seisukohast; palub komisjonil uurida programmide kasutamise laiendamise ulatust, pidades silmas ebasoodsamas olukorras olevate rühmade erivajadusi;

76.   nõuab, et Euroopa koolid, ülikoolid ja valitsused ilmutaksid kindlat tahet soodustada märkimisväärselt tööalast liikuvust, näiteks komisjoni teatises nimetatud sidusrühmade võrgustikus osalemise teel;

77.   arvab, et era- või riigiettevõtete ja haridusasutuste vahelist koostööd tuleks tugevdada;

78.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
(2) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.
(3) ELT L 390, 31.12.2004, lk 6.
(4) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.
(5) EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.
(6) ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 159.
(7) EÜT C 371, 23.12.2000, lk 4.
(8) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321.
(9) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.


Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava "Haridus ja koolitus 2010" rakendamine
PDF 272kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon elukestva õppimise panuse kohta teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava "Haridus ja koolitus 2010" rakendamise kohta (2008/2102(INI))
P6_TA(2008)0625A6-0455/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 149 ja 150;

–   võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2007. aasta teatist pealkirjaga "Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks: nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühise arenguaruande kavand töökava "Haridus ja koolitus 2010" rakendamise kohta" (KOM(2007)0703) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2007)1484);

–   võttes arvesse üksikasjalikku tööprogrammi haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide järelmeetmete kohta Euroopas(1) ning sellele järgnenud ühiseid vahearuandeid programmi elluviimise kohta;

–   võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni hariduse ja koolituse kui Lissaboni strateegia peamiste edasiviivate jõudude kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal(3);

–   võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi kutseoskusi uute töökohtade jaoks(4);

–   võttes arvesse komisjoni 28. augusti 2007. aasta talituste töödokumenti pealkirjaga "Teadmistepõhise poliitika ja praktika suunas hariduse ja koolituse valdkonnas" SEK(2007)1098));

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovitust 2006/143/EÜ edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel(6);

–   võttes arvesse liikuvust käsitlevat Euroopa kvaliteedihartat(7);

–   võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni spordi rolli kohta hariduses(8);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(9);

–   võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse kohta: kunagi ei ole hilja õppida(10);

–   võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvuse kohta(11);

–   võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni õpetajahariduse kvaliteedi parandamise kohta(12);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 13. ja 14. märtsil 2008. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0455/2008),

A.   arvestades, et Euroopa Liit püüab haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedilt jõuda 2010. aastaks maailma esirinda, sest need süsteemid on Lissaboni protsessi edasise arengu seisukohast otsustava tähtsusega;

B.   arvestades, et ülikoolide autonoomia ja vastutuse suurendamisel on tehtud edusamme, ning arvestades, et ülikoolidele selles protsessis pakutavat toetust tuleb tugevdada;

C.   arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemid peaksid tagama naistele ja meestele võrdsed võimalused;

D.   arvestades, et võrdõiguslikkuse mõõtme lülitamine haridus- ja koolituspoliitikasse on vajalik selleks, et õnnestuks Lissaboni strateegia, mille üks eesmärke on muu hulgas lahendada naiste ja meeste vahelise ebavõrdse kohtlemisega seotud probleemid Euroopa tööturgudel ning eelkõige saavutada naiste 60% tööhõive määr 2010. aastaks;

E.   arvestades, et liikmesriigid peavad siseriiklike haridus- ja koolitussüsteemide reforme kiirendama, töötades koos ja vahetades häid tavasid;

F.   arvestades, et sidusaid ja ulatuslikke elukestva õppe strateegiaid ja vahendeid, milles Euroopa Parlament ja nõukogu on kokku leppinud, tuleks rakendada järjepidevalt, et saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid ja tugevdada teadmiste kolmnurka;

G.   arvestades, et Euroopa vajab kõrgeid kvalifikatsioone, ning et loovust ja innovatsiooni tuleks edendada hariduse ja koolituse kõikidel etappidel;

H.   arvestades, et tuleb valmistuda tulevasteks kvalifikatsiooninõueteks keskkonna ja ühiskonna valdkondades, näiteks muutes kliimamuutuse ja muud keskkonnaküsimused valdkondadevahelisteks õppeaineteks kõikides õppevormides;

I.   arvestades, et õppekavad peaksid kaasa aitama õppurite isiklikule arengule, hõlmates inimõiguste ja Euroopa väärtuste õpetamist;

J.   arvestades, et haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja tulemuslikkust ning nende kodanikele kättesaadavust tuleb pidada Euroopa tasandil poliitika suurteks eesmärkideks;

K.   arvestades, et hariduses ja koolituses tuleb alati arvestada kohalike ja regionaalsete võimaluste, eripära ja vajadustega,

1.   väljendab rahulolu komisjoni ülalnimetatud 12. novembri 2007. aasta teatisega ning selles sisalduvate täiustustega;

2.   märgib, et hariduse ja koolituse valdkonnas võetud meetmeid tuleks järjepidevalt toetada täiendavate sotsiaalmajanduslike meetmetega, et parandada Euroopa kodanike üldist elustandardit;

3.   rõhutab vajadust integreerida sisserändajaid ja vähemusi (eriti romisid) ning tegeleda erivajadustega rühmade (peamiselt naiste, puuetega inimeste ja eakate) kaasamisega hariduse kõikidel tasanditel ja valdkondades; on arvamusel, et täiendavat toetust tuleb anda sisserändajatele, samas kui rahvusvähemusi ja romisid peaks abistama koolitatud personal, kes kuulub sama vähemuse hulka või vähemalt tunneb nende emakeelt;

4.   rõhutab, kui oluline on hariduses ja koolituses sport ning kui vajalik on pöörata spordile erilist tähelepanu, näiteks tõhustades kehalise kasvatuse ja sporditunde kõikides hariduse vormides, alates eelharidusest kuni kõrghariduseni, ning nõuab, et õppekavas nähtaks ette vähemalt kolm õppetundi spordiks ja et vastavalt võimalusele tehtaks koolidele kättesaadavaks toetus selle kohustusliku miinimumi ületamisel;

5.   toonitab perekonna ja sotsiaalse keskkonna keskset rolli hariduse ja koolituse kõikides aspektides;

6.   täheldab, et haridus on nii naiste kui ka meeste sotsiaalse edukuse ja isikliku arengu seisukohast otsustava tähtsusega; rõhutab seega vajadust parandada haridus- ja koolitusvõimalusi, mis on äärmiselt olulised soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks;

7.   väljendab kahetsust asjaolu üle, et haridussüsteemid ei innusta naisi valima rohkem erialasid, mida peetakse traditsiooniliselt meeste erialadeks või elukutseteks, kuid tervitab soolise võrdõiguslikkuse edendamist soodustavate meetmete võtmist ning soovitab liikmesriikidel tungivalt võtta kasutusele programmid, mille eesmärk on pakkuda naistele võimalikult mitmekesiseid võimalusi kutsenõustamisel ja edasist abi tööturul;

8.   rõhutab asjaolu, et olemasolevad naiste ja meeste vahelised ebavõrdsed võimalused seoses kvaliteetse elukestva õppega on tuntavamad saartel ning geograafiliselt ja sotsiaalselt ebasoodsates piirkondades; kutsub seetõttu üles edendama regionaalpoliitika raames jõulisemalt algatusi hariduse valdkonnas;

9.   märgib, et naised on endiselt teatavatel erialadel kõikidel tasemetel ja teadustegevuse valdkonnas alaesindatud; toetab seetõttu konkreetsete positiivsete meetmete võtmist, mis aitaksid seda olukorda muuta;

10.   täheldab, et katkestustega õppinud üliõpilased, eriti noored emad, võivad sattuda ebavõrdse kohtlemise ohvriteks ning nõuab, et võetaks kasutusele paindlikumad süsteemid, mis muudaksid lihtsamaks ülikooliõpingute või väljaõppe jätkamise pärast lapse sündi ning õpingute ühendamise töö- ja pereeluga;

11.   märgib, et õppekavade ja õpetuse kvaliteeti tuleb parandada kõikjal, suurendada õpetajate sotsiaalset turvalisust ning pöörata erilist tähelepanu nende jätkuõppele ja liikuvusele;

12.   rõhutab, et meediaoskust ja infotehnoloogia tundmist tuleb jõuliselt edendada, ning soovitab muuta meediahariduse õppekava lahutamatuks osaks kõikidel kooliastmetel ning pakkuda õpetajatele ja eakatele inimestele meediapedagoogilisi mooduleid;

13.   juhib tähelepanu asjaolule, et tuleb hõlbustada üleminekut erinevatelt haridus- ja koolitussüsteemidelt ning formaalselt, mitteformaalselt ja informaalselt õppimiselt;

14.   nõuab tungivalt, et nõukogu jälgiks Euroopa haridus- ja õppepoliitika rakendamist kõikides liikmesriikides; on arvamusel, et liikmesriikide valitsused peaksid käesolevas valdkonnas püstitama läbipaistvad riiklikud eesmärgid ning võtma vastu asjakohased õigusaktid ja vajalikud meetmed, et tagada Euroopa standardite saavutamine ning eriti ELi tasandil vastu võetud vahendite, näiteks eespool nimetatud võtmepädevusi elukestvas õppes käsitleva soovituse, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja Europassi(13) rakendamine;

Eelharidus

15.   rõhutab, et eelhariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb eraldada rohkem vahendeid materiaalsete ja ruumi tingimuse parandamiseks ning kasvatajate pidevaks koolituseks, et tõsta eelhariduse kvaliteedi ja pakkuda investeerimiseks suuremaid ressursse; kõrge kvaliteediga eelhariduse üldine kättesaadavus on tulemuslik viis võimaldamaks kõikidele lastele ja eriti ebasoodsa sotsiaalse taustaga või vähemuste hulka kuuluvatele lastele juurdepääsu elukestvale õppele;

16.   toonitab, et laste põhioskusi, emakeele või elukohariigi keele õppimist ning lugemis- ja kirjutamisoskust on oluline arendada võimalikult varakult;

17.   on arvamusel, et teise keele õpe peaks algama sama vara, kuid väikelaste kokkupuude keeltega peab toimuma mänguliselt ja ilma tulemuste saavutamise surveta;

18.   kutsub kõiki liikmesriike üles muutma eelhariduse kohustuslikuks;

Alg-, põhi- ja keskharidus

19.   rõhutab, kui oluline on pöörata erilist tähelepanu isikutele, kes vastasel juhul võivad hilisemas etapis haridussüsteemist välja langeda; on seisukohal, et koolist väljalangevuse määra vähendamiseks tuleb võtta vastu eriprogrammid ja -meetmed, juhtudel, kui koolist väljalangevus on vältimatu ja jätkuv, tuleks asjassepuutuvaid isikuid toetada ja pakkuda neile võimalusi ühiskonda taas integreeruda ja käia neile sobivat haridusteed;

20.   rõhutab, et alg-, põhi- ja keskharidus peaks andma lastele iseseisva, loomingulise ja uuendusliku mõtlemisviisi ning tegema neist meediakriitilised ja ise järele mõtlevad kodanikud;

21.   rõhutab iga liikmesriigi koolide õppekavade tähtsust, mis peaksid sisaldama kursusi, mille eesmärk on edendada ja arendada lastes loovust ning uuenduslikku mõtteviisi;

22.   on arvamusel, et õppekava ja selle sisu tuleb pidevalt uuendada, et see püsiks asjakohane ning toonitaks ettevõtlusoskuste ja vabatahtliku töö olulist rolli, et toetada isiksuse arengut, ning rõhutab, et kõik liikmesriigid peavad omistama õpetajakoolitusele suuremat tähtsust ja eraldama sellele rohkem vahendeid, et teha märkimisväärseid edusamme Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel töökava "Haridus ja koolitus 2010" raames ning edendada elukestvat õpet Euroopa Liidus;

23.   on veendunud, et lapsed peaksid teist keelt õppima võimalikult varases eas;

24.   soovitab tungivalt võõrkeelte õppimist varases eas ning võõrkeelte õpetamise lisamist kõikidesse algkooli õppekavadesse; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb eraldada piisavalt vahendeid võõrkeeleõpetajate töölevõtmiseks ja koolitamiseks;

25.   on arvamusel, et sel haridusetapil peab esmane eesmärk olema õppurite annete, konkreetse võimekuse ja loomulike eelduste arendamine; juhib tähelepanu sellele, et see võimekus võib hiljem olla töötamise ja töö saamise alus;

26.   rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata nendele õppuritele, kes ei ole omandanud või ei omanda põhioskusi, ja ka eriti andekatele õppuritele, et nad saaksid oma ebatavalisi võimeid ja andeid võimalikult hästi edasi arendada;

27.   soovitab liikmesriikidel oluliselt parandada õpetajate akadeemilist ja kutsekvalifikatsiooni, koolitust ja elukestvat õpet;

28.   toetab kindlalt õpetajate pideva ja ühtse kutsealase täiendusõppe edendamist kogu nende tööelu jooksul; on arvamusel, et kõikidel õpetajatel peaks olema regulaarne võimalus värskendada oma oskusi, kvalifikatsiooni ja pedagoogilisi teadmisi;

29.   soovitab näha õppekavades nii pea kui võimalik ette liidu kodanikuõpetuse, et kasvatada uut põlvkonda liidu väärtuste vaimus sellistes valdkondades nagu inimõigused, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonnakaitse ja kliimamuutus;

Kutseõpe ja -koolitus

30.   märgib, et kutseõppe ja -koolituse puhul tuleb tõhustada nii selle kvaliteeti kui ka köitvust;

31.   juhib tähelepanu asjaolule, et kutseõpet ja -koolitust tuleks paremini ühendada ja sidusamalt integreerida nii Euroopa kui ka liikmesriikide majandusega, et kohandada haridusprotsessi paremini tööturu vajadustega;

32.   toonitab, et õppurite ja õpetajate mobiilsust (mitte üksnes geograafilist, vaid ka kutseõppe ja -koolituse ning kõrghariduse vahelist) tuleks märgatavalt tõhustada;

Kõrgharidus

33.   on arvamusel, et kõrgkoolide õppekavu tuleks moderniseerida, täitmaks tänapäeva ja tulevasi sotsiaalmajanduslikke vajadusi;

34.   soovitab arendada kõrgharidusasutustes esmajärjekorras üksikute teadusvaldkondade üleseid õppeprogramme, et valmistada ette spetsialiste, kes suudavad lahendada tänapäeva maailma komplekssemaid probleeme;

35.   toonitab, et üliõpilaste ja õppurite huvi tehnika, loodusteaduste ja keskkonnakaitse õppekavade ja nendes õpetatava sisu vastu tuleks tõsta;

36.   kutsub liikmesriike üles tulemuslikult tõhustama partnerlust kõrgkoolide ja ettevõtete vahel ning lisaks ka ülikoolide ja paljude teiste riiklike, piirkondlike ja kohalike huvirühmade vahel;

37.   märgib, et koostööd Euroopa kõrgharidusasutuste vahel tuleb märgatavalt tõhustada ning lisaks tuleks kvalifikatsioonide üleviimine muuta võimalikult lihtsaks;

38.   juhib tähelepanu asjaolule, et õpetajate ja lektorite tööd kõrghariduse vallas tuleb pidevalt ajakohastada kasutatavate õppekavade, nende sisu ja töömetoodika osas;

39.   teeb ettepaneku liita Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut Bologna protsessiga ning võtta seda arvesse Euroopa kõrgharidusreformi raamistikus;

40.   soovitab tungivalt liikmesriikidel parandada õppurite ja õpetajate mobiilsust, kaasa arvatud riikide, kavade ja tasemeõppe vahel; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on liikuvust käsitleva eespool nimetatud Euroopa kvaliteediharta rakendamine selleks, et luua tõeline elukestva hariduse ja täiendusõppe Euroopa ruum ning edendada majanduslikku, sotsiaalset ja piirkondlikku koostööd;

Elukestev õpe

41.   on arvamusel, et tööandjaid tuleks kannustada korraldama töötajatele järjepidevalt haridust ja koolitust, samuti pakkuma neile soodustusi, et võimaldada madala kvalifikatsiooniga töötajatele osalemist elukestva õppe programmides;

42.   märgib, et eelkõige tuleks arvestada ebasoodsa sotsiaalse taustaga pikaajaliselt töötute, erivajadustega inimeste, kasvatusasutuste endiste kasvandike ja endiste vangide vajadusi;

43.   rõhutab, et eelkõige naisi tuleks ergutada osalema koolituses ja täiendusõppes ning sellega seoses tuleb pakkuda ja edendada ka eriprogramme naiste elukestva õppe edendamiseks;

44.   rõhutab, et madala kvalifikatsiooniga ja vanemaid töötajaid tuleks eriti julgustada ning luua neile stiimuleid elukestva õppe programmides osalemiseks;

45.   nõuab, et täiskasvanute haridusprogrammide ja elukestva õppe programmide raames pöörataks erilist tähelepanu tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele, eelkõige noortele ja naistele (eeskätt maapiirkondadest pärit) ja eakatele;

46.   kutsub üles võtma arvesse asjaolu, et naistele ja meestele suunatud perekonnaõpetus on oluline inimeste heaolu, vaesuse vastu võitlemise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast; soovib seoses sellega, et hariduse ja koolituse raames võetaks kasutusele mitmeotstarbelised elukestva õppe programmid ja perekonnaõpetuse õpetajate koolitusprogrammid;

47.   toonitab, et elukestvas õppes omandatud teadmised ja kvalifikatsioonid peaksid olema palju ulatuslikumad ja lihtsamini tunnustatavad ning seepärast on arvamusel, et tuleb kiirendada eespool nimetatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja Europassi kui elukestvat õpet edendavate vahendite rakendamist;

48.   on arvamusel, et liikuvust edendavaid meetmeid peaksid rohkem rahastama nii Euroopa kui ka liikmesriikide ametiasutused elukestva õppe kõikidel etappidel;

49.   nõuab, et eespool nimetatud liikuvust käsitleva Euroopa kvaliteediharta eeliseid nähtaks ja kasutataks ning et liikmesriigid viiksid need ellu, ja et komisjon jälgiks selle rakendamist liikmesriikides;

50.   toonitab, et peredega õppuritele ja töötajatele tuleks tagada võimalikult palju sotsiaalteenuseid ja tugivõimalusi (näiteks lastehooldust);

51.   on seisukohal, et vabatahtlike teenused tuleks integreerida ja neid tunnustada töökava "Haridus ja koolitus 2010" rakendamisel;

52.   on veendunud, et erinevate vanuserühmade arvamuste vahetusi ning vastastikust õpetamist ja õppimist tuleks tõhustada;

53.   rõhutab, et elukestva õppe kavades tuleb toetada ettevõtlust, võimaldades kodanikel luua väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning täita nii ühiskonna kui ka majanduse vajadusi;

54.   juhib tähelepanu asjaolule, et tuleb paika panna elukestva õppe nõustamisteenused ja teave õppuritele kõikides vanuserühmades, et toetada ülalmainitud eesmärke;

o
o   o

55.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 142, 14.6.2002, lk 1.
(2) ELT C 300, 12.12.2007, lk 1.
(3) ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.
(4) ELT C 290, 4.12.2007, lk 1.
(5) ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.
(6) ELT L 64, 4.3.2006, lk 60.
(7) ELT L 394, 30.12.2006, lk 8.
(8) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 131.
(9) ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.
(10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0013.
(11) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0423.
(12) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0422.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsus nr 2241/2004/EÜ,kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (ELT L 390, 31.12.2004, lk 6).


Mänguasjade ohutus ***I
PDF 194kWORD 89k
Resolutsioon
Tekst
Lisa
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mänguasjade ohutuse kohta (KOM(2008)0009 – C6-0039/2008 – 2008/0018(COD))
P6_TA(2008)0626A6-0441/2008
PARANDUSED

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0009);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0039/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6-0441/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ mänguasjade ohutuse kohta

P6_TC1-COD(2008)0018


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/48/EÜ) lõplikule kujule.)

LISA

Komisjoni avaldused

Komisjoni avaldus ohutusnõuete järelevalve kohta (artikkel 48)

Pärast mänguasjade ohutust käsitleva läbivaadatud direktiivi jõustumist jälgib komisjon tähelepanelikult selle rakendamist, et hinnata, kas mängusade ohutus on piisavalt tagatud, eelkõige seoses IV peatükis sätestatud vastavushindamismenetluste kohaldamisega.

Mänguasjade ohutust käsitlevas läbivaadatud direktiivis on sätestatud liikmesriikide aruandekohustus mänguasjade ohutuse alase olukorra, direktiivi tõhususe ning liikmesriikide korraldatud turujärelevalve kohta.

Komisjoni hinnang toetub muu hulgas liikmesriikide aruannetele, mis tuleb esitada kolm aastat pärast direktiivi kohaldamise alguse kuupäeva, pöörates erilist tähelepanu turujärelevalvele nii Euroopa Liidus kui ka selle välispiiril.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile aruande hiljemalt ühe aasta möödumisel pärast liikmesriikide aruannete esitamist.

Komisjoni avaldus seoses häälitsevatele mänguasjadele esitatavate nõuetega (lisa II. I. 10)

Lähtudes heli tekitavate mänguasjade suhtes mänguasjade ohutust käsitleva direktiiviga kehtestatud uuest ohutuse alusnõudest, volitab komisjon Euroopa Standardikomiteed kehtestama läbivaadatud standardi, millega määratakse kindlaks nii heli tekitavate mänguasjade impulssmüra kui ka pikaajalise müra piirmäär, et lapsi kuulmiskahjustuseriski eest nõuetekohaselt kaitsta.

Komisjoni avaldus raamatute klassifitseerimise kohta

Võttes arvesse mänguasjade ühtlustatud standardite EN 71:1 kohaselt papist ja paberist valmistatud raamatute kohustusliku testimisega seotud probleeme, volitab komisjon Euroopa Standardikomiteed kinnitama läbivaadatud standardi, millega tagatakse lasteraamatute asjakohane testimine.


Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja koolituse valdkonnas ***I
PDF 186kWORD 60k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja koolituse valdkonnas (KOM(2008)0179 – C6-0163/2008 – 2008/0069(COD))
P6_TA(2008)0627A6-0438/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0179);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 149 lõiget 4 ja artikli 150 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0163/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6-0438/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus 2009/.../EÜ Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas

P6_TC1-COD(2008)0069


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (18. juuni 2009. aasta soovitus 2009/C 155/01) lõplikule kujule.)


Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) ***I
PDF 184kWORD 62k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta (KOM(2008)0180 – C6-0162/2008 – 2008/0070(COD))
P6_TA(2008)0628A6-0424/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0180);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 149 lõiget 4 ja artikli 150 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0162/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6-0424/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus 2009/.../EÜ Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta

P6_TC1-COD(2008)0070


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (18. juuni 2009. aasta soovitus 2009/C 155/02) lõplikule kujule.)


Väärtpaberiarveldussüsteemid ja finantstagatiskokkulepped ***I
PDF 189kWORD 63k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega (KOM(2008)0213 – C6-0181/2008 – 2008/0082(COD))
P6_TA(2008)0629A6-0480/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0213);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0181/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0480/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega

P6_TC1-COD(2008)0082


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/44/EÜ) lõplikule kujule.)


Hoiuste tagamise skeemid seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga ***I
PDF 185kWORD 64k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga (KOM(2008)0661 – C6-0361/2008 – 2008/0199(COD))
P6_TA(2008)0630A6-0494/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0661);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 47 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0361/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0494/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga

P6_TC1-COD(2008)0199


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/14/EÜ) lõplikule kujule.)


Keskmise suurusega äriühingute avalikustamisnõuded ja konsolideeritud aastaaruande koostamise kohustus ***I
PDF 187kWORD 85k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses teatavate avalikustamisnõuetega, mida kohaldatakse keskmise suurusega äriühingute suhtes, ja kohustusega koostada konsolideeritud aastaaruanded (KOM(2008)0195 – C6-0173/2008 – 2008/0084(COD))
P6_TA(2008)0631A6-0462/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0195);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 44 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0173/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0462/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. detsembril 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses teatavate avalikustamisnõuetega, mida kohaldatakse keskmise suurusega äriühingute suhtes, ja kohustusega koostada konsolideeritud aastaaruanded

P6_TC1-COD(2008)0084


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (direktiiv 2009/49/EÜ) lõplikule kujule.)


Nõukogu lähenemisviis OLAFi määruse läbivaatamiseks
PDF 109kWORD 34k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon nõukogu lähenemisviisi kohta Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) määruse läbivaatamiseks
P6_TA(2008)0632B6-0627/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta(1);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (KOM(2006)0244), ning Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta seisukohta(2) selle ettepaneku suhtes;

–   võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust nõukogule nõukogu lähenemisviisi kohta OLAFi määruse läbivaatamiseks (O-0116/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et kümne aasta jooksul alates 1999. aastast, kui OLAF asutati ühenduse finantshuvide kaitseks toimiva ametina, on OLAF saanud väärtuslikke kogemusi võitluses pettuse ja korruptsiooni vastu;

B.   arvestades, et OLAFi õiguslikku raamistikku tuleks parandada tema töökogemuste põhjal;

C.   arvestades, et ELi kaks õigusloomepädevat institutsiooni peaksid tegema kaasotsustamismenetluse raames tihedat koostööd, et võtta vastu pettusevastase võitluse õiguslik raamistik, mis vastaks praegustele vajadustele;

D.   arvestades, et Euroopa Parlament lõpetas määruse (EÜ) nr 1073/1999 ("OLAFi määrus") muutmist käsitleva esimese lugemise suure enamuse heakskiiduga 20. novembril 2008,

1.   on seisukohal, et eesmärgiga veelgi parandada pettustevastaste juurdluste tõhusust ning tagada OLAFile vajalik sõltumatus, on kiiremas korras vaja täpsustada OLAFi õiguslikku raamistikku, võttes kõigiti arvesse kogemusi, mis on saadud alates 1999. aastast, kui OLAF asutati, asendamaks pettuste tõkestamise kooskõlastusüksust (UCLAF);

2.   tuletab nõukogule meelde, et eespool nimetatud Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta seisukohaga kaasneb OLAFi juurdluste tõhususe ja kvaliteedi oluline parandamine, kuna tugevdatakse menetluslikke tagatisi, järelevalvekomitee rolli, süütuse presumptsiooni, uurimise all olevate isikute kaitseõigust ja informaatorite õigusi, võetakse vastu selged ja läbipaistvad uurimiseeskirjad ning parandatakse koostööd pädevate siseriiklike asutuste ja ELi institutsioonidega;

3.   nõuab, et eesistujariigid Prantsusmaa ja Tšehhi Vabariik esitaksid ajakava Euroopa Parlamendiga peetavateks läbirääkimisteks määruse (EÜ) nr 1073/1999 alusel, mis annaks kinnitust selle kohta, et nad teevad kõik endast oleneva, et tagada nõukogu ühise seisukoha kiire vastuvõtmine ning vältida põhjendamatuid viivitusi;

4.   on arvamusel, et nõukogu seisukoht lihtsalt konsolideerida OLAFi juurdluste kolm kehtivat õiguslikku alust ei ole põhjendatud argument mitte avada kohe läbirääkimisi määruse (EÜ) nr 1073/1999 üle, sest lihtne konsolideerimine ei paranda OLAFi pettustevastaste juurdluste õiguslikku raamistikku ja kujutab endast seepärast olulist ajakaotust pettusevastase võitluse tugevdamisel; pooldab seetõttu ELi pettustevastase õigusaktide, sealhulgas määruste (EÜ) nr 1073/1999, (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EÜ, Euratom) nr 2988/95 uuesti sõnastamist, mis peaks põhinema läbivaadatud määrusel (EÜ) nr 1073/1999;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, liikmesriikide parlamentide pädevatele komisjonidele, Euroopa Kontrollikojale ja liikmesriikide riiklikele auditeerimisasutustele.

(1) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0553.


FRONTEXile ja Euroopa piiride valvamise süsteemile (EUROSUR) antud hinnang ning nende edasine areng
PDF 206kWORD 59k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon FRONTEXile ja Euroopa piiride valvamise süsteemile (EUROSUR) antud hinnangu ning nende edasise arengu kohta (2008/2157(INI))
P6_TA(2008)0633A6-0437/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2008. aasta teatist pealkirjaga "Aruanne FRONTEXi tegevusele antud hinnangu ja tema tulevase arengu kohta" (KOM(2008)0067);

–   võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2008. aasta teatist "Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) loomise analüüs" (KOM(2008)0068);

–   võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2008. aasta teatist pealkirjaga "Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine" (KOM(2008)0069);

–   võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta(1);

–   võttes arvesse liikmesriikide poolt 7. juulil 2008. aastal Pariisis vastu võetud ja 15.–16. oktoobrini 2008. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu istungil kinnitatud Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. detsembri 2005. aasta istungi eesistujariigi järeldusi teemal "Üldine lähenemisviis migratsioonile: Aafrikale ja Vahemere piirkonna riikidele suunatud esmatähtsad meetmed", mis lisati Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2006. aasta istungi eesistujariigi järeldustele;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 863/2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks(2);

–   võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni poliitiliste prioriteetide kohta võitluses kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku sisserändega(3);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6-0437/2008),

A.   arvestades, et võitlust ebaseadusliku sisserände vastu ja konkreetsemalt kõigi ELi piiride terviklikku haldamist tuleks käsitleda üldise ja ühtlustatud rändepoliitika raames, mis hõlmaks ka seadusliku sisserände korraldamist, seaduslike sisserändajate lõimimist ning koostööd päritolu- ja transiidiriikidega;

B.   arvestades, et ebaseadusliku sisserände probleem on Euroopa ühine probleem ja nõuab seetõttu ühist poliitikat;

C.   arvestades, et sellised rändenähtused kestavad seni, kuni püsib arengutaseme vahe maailma erinevate piirkondade vahel, ning seetõttu tuleb rändevoogude juhtimise juures võtta arvesse arengupoliitikat ja kolmandate riikidega tehtavat koostööd;

D.   hoiatab, et Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX) ei ole imerohi, mis aitaks jagu saada kõikidest ebaseadusliku rändega kaasnevatest probleemidest;

E.   arvestades, et liidu välispiiride valvamine on ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise olulisi elemente ning seda tuleb täiendada ebaseadusliku sisserände teket takistava õiguskaitsepoliitikaga, nagu võitlus ebaseadusliku tööhõivega, võttes eelkõige vastu direktiivi, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele (KOM(2007)0249), ning võitlus organiseeritud kuritegevuse osaks olevate inimkaubitsejate võrgustikega;

F.   arvestades, et ebaseadusliku sisserändega kaasneb kõrge suremus ning seda liiki rände riskide ja eluohtlike tagajärgede kohta on vaja koostöös päritolu- ja transiidiriikidega korraldada teavituskampaaniaid;

G.   arvestades, et kuigi iga liikmesriik vastutab ise oma riigipiiri kontrolli eest, on Euroopa Liidule ida ja lõuna poolt avalduva rändesurve tõttu vajalik edendada liikmesriikide ühist vastutust ja kohustuslikku solidaarsust, hõlbustades materiaalsete ja inimressursside ühist kasutamist kõnealuse nähtuse vastu võitlemisel;

H.   arvestades, et kõikide kõnealuste instrumentide (FRONTEX, EUROSUR, elektrooniline reisivolitussüsteem (ESTA), sisenemis-/väljumissüsteem, Fast track) pikaajaline eesmärk on üleeuroopalise integreeritud piirihaldussüsteemi järkjärguline loomine;

I.   arvestades, et FRONTEXi tegevuse esimesed mõõdetavad tulemused alates agentuuri tegevuse algusest 2005. aasta oktoobris on kättesaadavad ning arvestades vajadust määrata kindlaks keskmise tähtajaga ja pikaajaline strateegia, mis agentuuri praeguses arenguetapis on muutunud hädavajalikuks;

J.   arvestades, et FRONTEX on ühenduse esimese samba institutsioon, mis peab täielikult alluma demokraatlikule kontrollile ja mille suhtes tuleb rakendada läbipaistvuse põhimõtet; arvestades, et sellega seoses peab FRONTEX toetama ja edendama liidu põhiväärtusi;

K.   arvestades, et FRONTEXi jälitustegevuse koordineerimine toimub salastatud riskianalüüside ja ohuhinnangute põhjal;

L.   arvestades, et FRONTEXi arengustrateegia peab võimaldama kontrollida, kui hästi toimib liikmesriikidevaheline kohustuslik solidaarsus (sellele põhimõttele on viidatud ka seoses määrusega (EÜ) nr 863/2007) loomiseks ja mis koordineerib Euroopa Liidu kiirreageerimisrühmade tegevust eriolukorras), et valida, milliste meetoditega tagada FRONTEXi tingimusteta varustamine tõhusaks tegutsemiseks vajalike materiaalsete (need on loetletud tehniliste seadmete keskregistris – CRATE) ja inimressurssidega;

M.   arvestades, et parlament on FRONTEXit järjekindlalt toetanud ning hääletanud selle eelarve olulise suurendamise poolt, et tagada agentuurile ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid;

N.   arvestades, et FRONTEX on algatanud mereväeoperatsioone lõunapoolsete liikmesriikide rannikuvetes ning nende edukus on sõltunud sellest, kui palju on teinud koostööd kolmandad riigid, kust sisserändajad teele asuvad; arvestades, et Hera missioon Kanaari saarte rannikul oli edukas ja selle tulemusel vähenes saabujate arv oluliselt, samas kui Nautiluse missioon Vahemere keskosas ei olnud tulemuslik, sest saabujate arv pigem kasvas kui kahanes;

O.   arvestades, et sisserände koondumine lõunarannikule muudab vajalikuks mereväe alalise patrullimise nendel aladel;

P.   arvestades, et kogu FRONTEXi tegevus peab igal juhul vastama rahvusvahelise õiguse normidele, eelkõige seoses mereõigusega, samuti seoses inimõiguste, inimväärikuse ning pagulaste õigustega, sealhulgas varjupaigaõiguse ja tagasisaatmisest hoidumise põhimõttega;

Q.   arvestades, et FRONTEX peab kõigi oma meetmete puhul pidama silmas kohustust arvestada kaitsetumate isikute, naiste ja eriti rasedate naiste, laste ja eriti saatjata alaealiste, eakate inimeste ning puudega või rasket haigust põdevate isikute vajadustega;

R.   arvestades, et FRONTEXi tegevuse humanitaarset poolt peab toetama võimalikult suur õiguskindlus, ja seda nii agentuuri läbiviidavate päästeoperatsioonide kui ka ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korral, millesse agentuur võidakse kaasata;

S.   arvestades, et FRONTEXi tegevusse kaasatud spetsialistide koolitamine on olnud edukas ning seda tuleks jätkata, suunates selle eelkõige FRONTEXiga igapäevaselt koostööd tegevate kolmandate riikide töötajatele, et harjutada merepäästeoperatsioonides osalemist ja laevahuku ohvrite surnukehade äratoomist;

T.   arvestades, et piirikontroll ei keskendu üksnes ebaseadusliku piiriületamise juhtumitele, vaid ka teistele piiriülese kuritegevuse tahkudele, nagu inimkaubandusele, uimastite salakaubaveole ja ebaseaduslikule relvakaubandusele, aidates sellega kaasa üldise sisejulgeoleku suurendamisele;

U.   arvestades, et FRONTEXi tegevus ei saa olla tõhus ilma üleeuroopalise piirihalduspoliitikata, mis hõlmaks uusi esildatud piirikontrollisüsteeme, nagu elektrooniline reisivolitussüsteem (ESTA), sisenemis-/väljumissüsteem ja Fast track,

1.   kutsub liikmesriike üles käsitlema rändeprobleeme üldisest vaatenurgast, mis võimaldaks edendada ühtviisi kontrolli ELi piiridel, võitlust ebaseadusliku sisserändega ja ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste tagasisaatmist päritoluriiki ning võitlust ebaseadusliku tööhõive ja inimkaubandusega, kuid näha samuti ette seadusliku sisserände võimalusi ja võtta seaduslike sisserändajate lõimumist hõlbustavaid meetmeid, tugevdada üldisi partnerlussuhteid kolmandate riikidega, soodustades rände positiivset mõju arengule, ning töötada ühenduse tasandil välja ühtne varjupaigaõiguse poliitika;

2.   on seisukohal, et FRONTEX on oluline vahend Euroopa Liidu üldise sisserändestrateegia rakendamisel ning palub komisjonil esitada ettepanekud FRONTEXi mandaadi läbivaatamiseks, et suurendada selle rolli ja tõhustada selle tegevust;

3.   rõhutab, kui vajalik on mõista seda, et FRONTEX peab saama olla täiesti kindel, et nii konkreetsete ühisoperatsioonide kooskõlastamiseks kui ka alaliste ülesannete jaoks liikmesriikide poolt tema kasutusse antud vahendid ja eelkõige CRATEsse registreeritud seadmed on alati kättesaadavad; avaldab kahetsust selle üle, et mõned liikmesriigid pole seni näidanud üles piisavat valmidust anda FRONTEXi kasutusse vajalikud vahendid, ning kutsub neid üles seda tegema;

4.   tunneb heameelt Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti vastuvõtmise üle Euroopa Ülemkogus ning selles esitatud soovituste üle FRONTEXit tugevdada;

5.   rõhutab, et FRONTEX peaks laiendama oma tegevusvälja inimkaubandusevastasele võitlusele, eriti ELi välispiiridel;

6.   kutsub seetõttu liikmesriike üles kehtestama võimalikult kiiresti teostatavat ning iga osaleva riigi praegusi erivajadusi arvestavat kohustuslikku ja tagasivõetamatut solidaarsuse süsteemi, mis lubaks FRONTEXil saada selgust oma ülesannete ettevalmistamisel ja täitmisel reaalajas kättesaadavate vahendite hulga kohta;

7.   kutsub üles looma alalisi aasta ringi katkematult tegutsevaid ühisvalvepatrulle kõigis kõrge riskitasemega piirkondades, eelkõige merepiiridel, kus inimestel on suur oht elu kaotada, sest õigus elule on igaühe esimene puutumatu põhiõigus;

8.   peab väga tähtsaks ühenduse õiguse harmoneerimist muu asjaomase valdkonna rahvusvahelise õigusega, et EL saaks tõhusalt osaleda hädas olevate pagulaste abistamises;

9.   palub liikmesriikidel solidaarsuse põhimõtte võimalikult kiiresti ellu rakendada, suurendades oluliselt FRONTEXi käsutusse antavate materiaalsete vahendite, eriti pinnaveevahendite hulka, ja tagades praktilise poole pealt nende täieliku ja õigeaegse kättesaadavuse;

10.   palub FRONTEXil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse eelkõige CRATE registris loetletud vahendite tegelikku kasutamist ja reaalset kättesaadavust, ning vajaduse korral tuua välja tekkinud probleemid ja esitada täielik ülevaade selle kohta, millised liikmesriigid annavad vahendeid ja millised mitte;

11.   palub liikmesriikidel juhul, kui vahendid ei ole endiselt piisavalt kättesaadavad, muuta kiiresti oluliselt FRONTEXi eelarvemahtu, et võimaldada sel oma ülesandeid täita, ning uurida vajaduse korral vajalike vahendite võimaliku rentimise ja/või ostmise õiguslikke aspekte;

12.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament on eelarvepädeva institutsioonina pärast FRONTEXi asutamist juba selle eelarvet suurendanud ning tagab eelarve nõuetekohase täitmise ja selle kohandamise vastavalt ülesannete muutumisele;

13.   toonitab, et ELi koostöö kolmandate riikidega peab põhinema pagulaste ja varjupaigataotlejate kaitsemise rahvusvaheliste kohustuste ja eriti pagulasseisundit käsitleva 1951. aasta Genfi konventsiooni nõuete täitmisel;

14.   tunneb heameelt selle üle, et peaaegu kõik kolmandad riigid, kellega FRONTEX on igapäevaselt koostööd teinud, on teinud olulisi jõupingutusi selle koostöö edendamiseks, mis on võimaldanud saavutada väga häid tulemusi näiteks Kanaari saartel; avaldab kahetsust selle üle, et mõne teise riigi, nagu Türgi või Liibüaga pole siiani õnnestunud sisserände vallas koostööd teha;

15.   palub tungivalt ühendust käsitleda läbirääkimistel kolmandate riikidega vajadust tihedama koostöö järele rände valdkonnas ja kutsub üles kolmandaid riike, kellega koostöö on olnud ebapiisav või isegi olematu, andma endast parim FRONTEXi töö hõlbustamiseks, tagades eelkõige ennetusega tegelevate asutuste tõhusama koostöö;

16.   palub komisjoni ja liikmesriike kahekordistada jõupingutusi, et suunata kolmandaid riike rohkem koostööd tegema, eelkõige seoses tagasivõtulepingute läbirääkimistega; on seisukohal, et sisserände teema peaks lahutamatult kuuluma kolmandate päritolu- ja transiidiriikidega lepingute üle peetavate läbirääkimiste juurde;

17.   rõhutab, et FRONTEX peaks kolmandate riikidega tehtava koostöö puhul vajalikul määral arvesse võtma nende liikmesriikide arvamust, kellel on kõige suuremad kogemused kõnesolevatest kolmandatest riikidest lähtuva ebaseaduslike rändega; lisab, et kolmas riik peab FRONTEXi poolt koordineeritavas liikmesriikide ühisoperatsioonis osalemiseks taotlema vastuvõtva liikmesriigi heakskiitu;

18.   nõuab, et FRONTEXi mandaat sisaldaks selget kohustust täita avamere päästeoperatsioonide käigus varjupaigataotlejate suhtes kohalduvaid rahvusvahelisi inimõiguste norme ja järgida pühendumuskohustust, ning mandaadile lisataks ametlikult nõue teha koostööd ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametiga (UNHCR) ja teiste asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega;

19.   tunneb muret selle üle, et kolmandate riikide kodanikel ei pruugi olla kohaseid vahendeid, et jälgida, kas nende kohta ELi kavandatavas "süsteemide süsteemis" kogutud isikuandmeid kasutatakse ELis kohaldatava andmekaitseõiguse põhimõtete kohaselt; palub komisjonil täpsustada, millisel määral tehakse isikuandmed kättesaadavaks kolmandate riikide ametiasutustele;

20.   nõuab FRONTEXi pädevuse laiendamist, et ergutada agentuuri läbi viima projekte ja operatsioone kolmandates riikides, muuhulgas selleks, et parandada kehtivate lepingute rakendamist ja teha kindlaks, kas kolmandate riikide piiri haldamise võimekus vajaks suurendamist;

21.   kutsub FRONTEXit üles tõhustama oma tegevust ühiste tagasisaatmisoperatsioonide koordineerijana, võttes arvesse selle protsessi kõiki lähtepunkte ja järelmeid; kutsub liikmesriike üles kaasama FRONTEXit solidaarsuse vaimus ühiste tagasisaatmislendude kavandamisse ja korraldamisse ning nimetatud operatsioonide vajaduse kindlakstegemisse;

22.   palub liikmesriikidel võimaldada FRONTEXi volituste läbivaatamist, et kõrvaldada õiguslikud lüngad, mis võivad agentuuri tegevust takistada, sätestades eelkõige juriidiliselt täpsed tingimused, millega reguleerida FRONTEXi osalemist merepäästetöödel ja agentuuri panust tagasisaatmisoperatsioonide korral ning kolmandate riikide võimalust kasutada agentuuri seadmeid, eelkõige pilootprojektide kaudu, kus nad on toetuse saajad;

23.   palub komisjonil FRONTEXi tegevust täies ulatuses hinnata, vaadeldes selle mõju põhivabadustele ja õigustele, kaasa arvatud "kohustusele kaitsta";

24.   palub korraldada FRONTEXi töötajatele koolitusi eri valdkondades, mis on agentuuri tegemistega seotud;

25.   on seisukohal, et FRONTEXi volituste laiendamise ja agentuuri panusega igapäevasesse võitlusesse ebaseadusliku rändega võiks kaasneda selle logistilise ja haldusstruktuuri proportsionaalsuse põhimõtte kohane arendamine;

26.   on eelkõige veendunud, et isegi kui arengutempo ja kasutatavad ressursid ei anna veel põhjust detsentraliseeritud asutuste arvu mitmekordistada, võiks juba praegu kavandada kahe eraldi filiaali loomist: üks maismaapiiridega seotud tegevuse ja teine mereoperatsioonide koordineerimiseks; meenutab, et maismaa rändeteed idapiiril kujutavad endast tulevikus üha suuremat probleemi ning seetõttu tuleks pöörata neile suuremat tähelepanu ja eraldada rohkem vahendeid;

27.   palub komisjoni ja liikmesriike kaaluda ELi piirivalvesüsteemi loomise teostatavust;

28.   rõhutab vajadust korraldada FRONTEXi operatsioonides osalevatele töötajatele koolitusi, eeskätt mereõiguses, varjupaiga õiguses ja põhiõigustes, ning kaasama pärast volituste laiendamist koolitustesse ka kolmandatest riikidest pärit töötajaid; julgustab seetõttu FRONTEXit tegema koostööd teiste asutustega, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniamet, ELi Põhiõiguste Amet, ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet, mereõigusega tegelev ÜRO asutus ning valitsusvälised organisatsioonid ja teised organisatsioonid, kellel on asjaomases valdkonnas kogemusi ja erialateadmisi;

29.   palub komisjoni korraldada liikmesriikides teavituskampaaniaid ebaseadusliku rände ohtudega seotud parimate tavade tutvustamiseks;

30.   tunneb heameelt nõukogus piirivalvesüsteemi EUROSUR loomist käsitlenud arutelu üle, et tagada kõigi seirevahendite optimaalne kasutus, peamiselt laiendades nende praegust kasutusala, mis hõlmab ainult osaliselt piirkondi, kus tuleb operatsioone läbi viia;

31.   nõuab seega, et viivitamatult alustataks liikmesriikide seiresüsteemide ajakohastamist ja nende ühendamist võrgustikuks ning sidususe tagamiseks usaldataks FRONTEXile olemasolevate vahendite haldamine, sealhulgas liikmesriikide migratsiooniteenistuste turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk (ICONET)(4) ning piiriületuse- ja sisserändealase teabe, arutelude ja teabevahetuse keskus (CIREFI) (nagu märgitud nõukogu 30. novembri 1994. aasta järeldustes), mille tegevus peab jätkuma;

32.   rõhutab vajadust tõhustada riskianalüüside tegemisel FRONTEXi koostööd Europoli ja teiste Euroopa agentuuridega, samuti teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning kolmandate riikide piirikontrolliga tegelevate asutustega, eriti inimkaubandusega tegelevate rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonide purustamiseks ning ebaseaduslike sisserändajatega kaubitsemisega seotud isikute vastutusele võtmiseks; peab lisaks sellele vajalikuks luua mehhanism, mis lubaks FRONTEXil edastada kõige olulisemaid jälitusandmeid isikutele, kes neid kõige otstarbekamalt kasutada saavad;

33.   palub liikmesriikidel tagada, et uurimistegevuses võetaks arvesse piirikontrolliteenistuste konkreetseid vajadusi;

34.   leiab, et piirihalduse üleeuroopaline lõimimine on igati õigustatud eesmärk ning nõustub sellega, et ELi ühist piirhalduspoliitikat tuleks pidevalt arendada ja tugevdada; rõhutab sellele vaatamata vajadust hinnata ja kontrollida enne uute struktuuride loomist olemas- ja ettevalmistamisel olevaid süsteeme, nagu pandud ette komisjoni eelnimetatud teatises pealkirjaga "Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine"; rõhutab lisaks vajadust koostada terviklik üldplaan, milles näha ette ELi piiristrateegia üldine struktuur ning täpsustada, mil viisil asjaomased programmid ja skeemid ühiselt toimima peaksid ja kuidas eri programmide koosmõju parandada;

35.   kutsub FRONTEXit üles looma riiklike pädevate asutuste vahel ühist teabevahetuskeskkonda, et parandada tundliku teabe kogumist, analüüsi ja levitamist; palub Euroopa julgeoleku-uuringute ja –innovatsiooni foorumil (ESRIF) anda oma panus selle eesmärgi saavutamiseks, pidades oma töös esmatähtsaks ühiseid rakendusi seirevahendite täiustamiseks ja uuendamiseks;

36.   kutsub tungivalt üles tugevdama Euroopa Parlamendi kaudu FRONTEXi üle teostatavat demokraatliku kontrolli ning kutsub agentuuri üles teavitama Euroopa Parlamenti kolmandate riikidega lepingute sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste käigust, esitama teatud piirialade kohta taktikalist hinnangut ja avaldama ühisoperatsioonide ja muude koordineeritud missioonide hindamisaruandeid, riskianalüüse ja teostatavusuuringuid ning rändetrendide statistikat; märgib, et demokraatlik kontroll FRONTEXi tegevuse üle suurendaks kõige muu hulgas ka agentuuri demokraatlikku legitiimsust; märgib siiski, et aruannetes ei tohiks avaldada salastatud teavet, mis võib mõjutada käimasolevaid operatsioone;

37.   palub komisjonil selgitada, millist piirikontrollialast logistilist abi on ette nähtud anda kolmandatest riikidest naaberriikidele, nägu märgitud EUROSURi esimese faasi kolmanda etapi raames;

38.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametile ja Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile.

(1) ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.
(2) ELT L 199, 31.7.2007, lk 30.
(3) ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 223.
(4) Nõukogu 16. märtsi 2005. aasta otsus 2005/267/EÜ (ELT L 83, 1.4.2005, lk 48).


Võltsimise mõju rahvusvahelisele kaubandusele
PDF 167kWORD 84k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon võltsimise mõju kohta rahvusvahelisele kaubandusele (2008/2133(INI))
P6_TA(2008)0634A6-0447/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2007. aasta raportit pealkirjaga "Võltsimise ja piraatluse majanduslik mõju";

–   võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2005. aasta teatist "Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: kaasaegne VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks" (KOM(2005)0551);

–   võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2006. aasta teatist "Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas – panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse" (KOM(2006)0567);

–   võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2007. aasta teatist "Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel" (KOM(2007)0183);

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele(1);

–   võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni "Globaalne Euroopa – konkurentsivõime välisaspektid"(2);

–   võttes arvesse oma 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni kaubanduspoliitika rakendamise kohta tõhusate impordi- ja ekspordieeskirjade ja -menetlustega(3);

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta(4);

–   võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks(5);

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Koreaga(6);

–   võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN)(7);

–   võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta(8);

–   võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta teatist pealkirjaga "EL – Hiina: tihedam partnerlus, suurem vastutus" (KOM(2006)0631) ja sellele lisatud töödokumenti pealkirjaga "Tihedamad partnerlussuhted, suuremad kohustused – ELi ja Hiina vahelist kaubandust ja investeeringuid käsitlev dokument – Konkurents ja partnerlus" (KOM(2006)0632);

–   võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine(9) (kaubandustõkete määrus);

–   võttes arvesse komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist "Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas" (KOM(2008)0465);

–   võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 2001. aasta teatist "Tegevusprogramm: HIV-/AIDSi-, malaaria- ja tuberkuloosivastase tegevuse kiirendamine vaesuse vähendamise kontekstis" (KOM(2001)0096);

–   võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2003. aasta teatist "Ühenduse tegevusprogrammi ajakohastamine – HIV-/AIDSi-, malaaria- ja tuberkuloosivastase tegevuse kiirendamine vaesuse vähendamise kontekstis – Lahendamata poliitilised küsimused ja edaspidised väljakutsed" (KOM(2003)0093);

–   võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2004. aasta teatist "Euroopa ühtne poliitikaraamistik välistegevusteks HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastu võitlemisel" (KOM(2004)0726);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist(10);

–   võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 980/2005 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta(11) (üldiste tariifsete soodustuste kava määrus);

–   võttes arvesse komisjoni 19. mai 2008. aasta aruannet ühenduse tolli tegevuse kohta seoses võltsimise ja piraatlusega "Tulemused Euroopa piiridel 2007";

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)(12);

–   võttes arvesse komisjoni 1. aprilli 2008. aasta teatist "Tolliliidu arengustrateegia" (KOM(2008)0169);

–   võttes arvesse 26. aprilli 2006. aasta muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (KOM(2006)0168);

–   võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni tolliliidu 40. aastapäeva kohta(13);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta(14);

–   võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta(15);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A6-0447/2008),

A.   arvestades, et uuendatud Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamiseks on vaja tõhusalt võidelda võltsimise vastu nii selle sise- kui ka välisaspektide osas, nagu komisjon on sedastanud eespool nimetatud 18. aprilli 2007. aasta teatises;

B.   arvestades, et Euroopa Liit on maailmas teine kaupade ja teenuste importija ning et tema ühtse turu erakordselt suur avatus ja läbipaistvus pakub tohutuid võimalusi, ent see kujutab endast ka tõsist ohtu võltsitud kauba sissetungile;

C.   arvestades, et ELi majandus on spetsialiseerunud suure lisandväärtusega kvaliteetsetele toodetele, mis on sageli kaitstud kaubamärkide, patentide või geograafiliste tähistega, mida nende eripära tõttu kõige tõenäolisemalt võltsitakse;

D.   arvestades, et intellektuaalomandi õiguste raske rikkumine on mittetariifne kaubandustõke, mis raskendab kolmandate riikide turule pääsu ja muudab selle kulukamaks, eelkõige piiratud vahendite ja ressurssidega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE);

E.   arvestades, et Euroopa konkurentsivõime on traditsiooniliselt seotud tööjõu kvaliteediga ja üha enam, eriti VKEde puhul, teadus- ja arendustegevusega, uuenduste ja vastavate intellektuaalomandi õigustega;

F.   arvestades, et Euroopa Liidu kaubanduspartnerid ei kaitse intellektuaalomandi õigusi, sealhulgas geograafilisi tähiseid ja päritolunimetusi alati tõhusalt;

G.   arvestades, et võltskauba liike tuleb järjest rohkem juurde ja selle hulk kasvab ning need ei piirdu enam luksus- ega kvaliteetse kaubaga, vaid nende hulgas on ka tavatooteid, näiteks mänguasju, ravimeid, kosmeetikatooteid ja toiduaineid;

H.   arvestades, et hiljutises OECD uuringus järeldati, et intellektuaalomandi õiguste rikkumisest toituva rahvusvahelise kaubanduse käive oli 2005. aastal juba 150 miljardit eurot, millele tuleks lisada riigisisesed tehingud ning võlts- ja piraatkaup, mida turustatakse Internetis;

I.   arvestades, et 2007. aastal kasvas Euroopa Liidu tolliasutuste arestitud intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba kogus 17 % võrra võrreldes eelneva aastaga, kusjuures kasv oli kosmeetika- ja isikliku hügieeni toodete osas 264 %, mänguasjade osas 98 % ja ravimite osas 51 %;

J.   arvestades, et võltsimisel ja piraatlusel on ärevust tekitavad tagajärjed Euroopa Liidu majandusele ja ühenduse sotsiaal-majanduslikule süsteemile tervikuna, kahandades stiimuleid tegeleda uuendustega, pidurdades välismaiseid otseinvesteeringuid, vähendades kvalifitseeritud töötajate töökohti tööstuses ja luues alused seadusliku majandussüsteemiga paralleelselt varimajanduse arengule, mis on organiseeritud kuritegevuse kontrolli all;

K.   arvestades, et OECD eespool nimetatud 2007. aasta aruandes ja OECD II etapi valmivas aruandes "Digitaalse sisu piraatlus" rõhutatakse digitaalse piraatluse üleilmset ulatust, kiiret kasvu ja kahjulikku majanduslikku mõju õiguste valdajatele;

L.   arvestades, et võltsimine kahjustab tõsiselt keskkonda, seda nii võltsitud kauba kvaliteedistandarditele mittevastavuse kui ka nende kaupade kõrvaldamise ja hävitamise kulukuse tõttu;

M.  M arvestades, et võltsitud kaubaga võitluseks ettenähtud menetluste kasutamine on keeruline, kulukas ja aeganõudev eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

N.   arvestades, et ühtne turg tagab Euroopa tarbijale õiguse valida vabalt, läbipaistvalt ja turvaliselt, millist kaupa osta, ning et võltsimine, kui selle vastu ei võidelda õigeaegselt, võib kahjustada mitte üksnes kogu süsteemi aluseks olevat usalduspõhimõtet, vaid võib lisaks põhjustada tõsiseid riske tarbijate ohutusele, tervisele ja äärmuslikel juhtudel koguni elule, ning et seetõttu on vaja nende õigusi paremini kaitsta;

O.   arvestades, et tarbijate teadlikkuse tõstmine ohtudest nende tervisele ja ohutusele ning võltsitud kauba ostmise tagajärgedest üldiselt on võltsimisvastases võitluses tõhus vahend;

P.   arvestades, et rangemaid meetmeid tuleks võtta nende võltsijate suhtes, kelle toodetel on rahvatervisele otsene mõju;

Q.   arvestades, et kestvad erinevused liikmesriikide intellektuaalomandi õigusi reguleerivates õigusaktides, eelkõige nende järgimise tagamiseks võetud karistusmeetmete osas, nõrgendavad Euroopa Liidu läbirääkijapositsiooni ja võivad kahjustada seniseid jõupingutusi tõhusamalt võidelda võltsimisega rahvusvahelisel tasandil;

R.   arvestades, et määruse (EÜ) nr 1383/2003 artiklis 11 sätestatud lihtsustatud menetlust kohaldatakse väga edukalt sellistes liikmesriikides nagu Portugal, Kreeka, Ungari, Madalmaad ja Leedu, kus võltskaupa hävitatakse suurtes kogustes lühikese aja jooksul ja suhteliselt väikeste kuludega;

S.   arvestades, et 2006. aastal Peterburis toimunud G8 tippkohtumisel tunnistati võltsimise ja piraatluse probleemi globaalset laadi ning rõhutati vajadust parandada koostööd G8 riikide, kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste institutsioonide vahel;

T.   arvestades, sellele järgneval G8 tippkohtumisel Heiligendammis moodustati intellektuaalomandi õiguste töörühm, et võidelda võltsimise ja piraatlusega Heiligendammi protsessi raames(16);

U.   arvestades, et 2007. aastal alustasid Euroopa Liit, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid läbirääkimisi uue mitmepoolse võltsimisvastase kaubanduslepingu sõlmimiseks eesmärgiga tugevdada intellektuaalomandi õigusi ning võltsimise ja piraatluse vastu võitlemist (Anti-Counterfeiting Trade Agreement – ACTA);

V.   arvestades, et kui ACTA lepingu sõlmimine õnnestub, on võimalik kehtestada tsiviil-, ja haldusõigusliku kaitse ühisstandardid, parandada institutsioonidevahelist koostööd ja koostööd erasektoriga ning lisada tehniline abi, et intellektuaalomandi õigusi oleks lihtsam, ohutum ja odavam järgida;

W.   arvestades, et on vaja rõhutada vahet geneeriliste ravimite, mille levikut ja kaubandust tuleb julgustada nii Euroopa Liidus kui ka arengumaades, ja võltsravimite vahel, mis on ühelt poolt ohtlikud inimeste tervisele ja teiselt poolt põhjustavad olulist majanduslikku kahju selle sektori ettevõtjatele ning võivad aeglustada uute leiutuste arengut, takistades pealegi ravimite kättesaadavust vähem arenenud maade elanikele; arvestades lisaks sellele, et võltsravimid moodustavad ainult osa ebaseaduslikest ravimitest;

X.   arvestades, et rahvatervisele otsest mõju avaldavate rahvatervisele ohtlike toodete laial levikul on suur osa Internetil ja paralleelsetel turustusvõrkudel;

Y.   arvestades, et Euroopa Liit teeb pidevaid jõupingutusi intellektuaalomandi õiguste kaitsemeetmete ühtlustamiseks, nimetades eelkõige 12. juuli 2005. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta (KOM(2005)0276), ja sellest protsessist ei tohiks mööda vaadata kaubandusläbirääkimistel, mille suhtes ei kohaldata tavapäraseid ELi otsustamismenetlusi;

Z.   arvestades, et samuti on väga tähtis tagada, et intellektuaalomandi õiguste kaitsemeetmete väljatöötamine toimuks viisil, mis ei takistaks innovaatilisust ega konkurentsivõimet, kahjustaks intellektuaalomandi õiguste piiranguid ja erandeid või isikuandmeid ega koormaks asjatult seaduslikku kaubandust;

AA.   arvestades, et Euroopa Liit on tõestanud oma pühendumust intellektuaalomandi õiguste tõhusale ja tasakaalustatud järgimisele direktiivide kogumi vastuvõtmisega selles valdkonnas pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu üksikasjalikku kontrolli paljude aastate jooksul;

AB.   arvestades, et õiguslike meetmete kaalumisel on põhimõttelise tähtsusega teha sisuliselt vahet intellektuaalse ja materiaalse omandi õiguste vahel ning vastavalt õiguste rikkumise ja varguse vahel;

AC.   arvestades, et kõik intellektuaalse omandi rikkumised kahjustavad kaubandust ja äritegevust, kuid kaubandusliku ulatusega rikkumistel on täiendav ja laialdane mõju;

AD.   arvestades, et kui näiteks farmaatsiatoodetega kaasnevate patendiõiguste rikkumisi käsitletakse tsiviilmenetluses, tuginedes patendiõiguse rikkumise kohta asjas esitatud materiaalõiguslikele argumentidele, siis autoriõiguse ja kaubamärgiõiguse rikkumised on tahtlik süütegu,

Mitmepoolne raamistik

1.   usub, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) süsteemi eesmärk on tagada intellektuaalomandi õiguste ulatuslikum tunnustamine rahvusvahelisel tasandil, pidades silmas kokkulepitud tasandi kaitsestandardeid, mis on kehtestatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-i leping) ning dialoogi kaudu, mida peetakse liikmesriikide vahel ja teiste organisatsioonidega, nagu Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) ja Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), samuti võltsimise vältimise ja lahendamise mehhanismi kaudu;

2.   palub komisjonil jääda TRIPS-i nõukogus oma seisukoha juurde, et siseriiklikku õigusse võetud miinimumnõuetega peavad kaasnema tõhusad rakendusmeetmed ja meetmed rikkumiste ennetamiseks; on seisukohal, et TRIPS-i lepingus sätestatud ja TRIPS-i lepingut ja rahvatervist käsitlevas Doha deklaratsioonis kinnitatud paindlikkus tuleks säilitada, sest selle eesmärk on tagada õiglane tasakaal õiguste valdajate ja lõppkasutajate huvide vahel;

3.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ettepanekud, et tagada ekspordi-, transiidi- ja ümberlaadimistegevuse nõuetekohane arvessevõtmine TRIPS-i lepingus ja uurida, kuidas saab lepingut tulevikus muuta, et luua õiglane tasakaal intellektuaalomandi õiguste valdajate ja võimalike kasutajate huvide vahel, võttes eelkõige arvesse partnerite arengutaset ja tehes vahet võltsitud ja piraatkaupade tootja- ja transiitriikidel ning neid kasutavatel riikidel;

4.   tunneb heameelt Euroopa Liidu edusammude üle tehnilise abi programmides, mis on aidanud tugevdada intellektuaalomandi õigusi kiiresti areneva majandusega riikides ja arengumaades, ning rõhutab selliste programmidega jätkamise tähtsust, pidades silmas kasu, mis nendest võib tõusta säästva majandusarengu valdkonnas, ning rõhutab nende tähtsat osa võitluses võltsimisega;

5.   palub komisjonil ja liikmesriikidel käivitada piisava rahalise toetusega erialgatused arengumaadele, et edendada laialdasemat tarbijakoolitust Euroopas ja ka vältida potentsiaalselt ohtlike võltskaupadega seonduvaid ohte;

6.   toetab ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi kaheteistkümnendal istungil loova Aafrika algatuse raames esitatud lahendusi, milles loomemajandust peetakse arengus mahajäänud riikide majanduskasvu oluliseks teguriks ning kinnitatakse veel kord, et intellektuaalomandil on selliste piirkondade säästvas arengus väga suur osa;

7.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema ettepaneku koostada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonile (Palermo konventsioon) lisatav võltsimist käsitlev protokoll ning seda toetama;

8.   tuletab meelde, et mõnedes kiiresti arenevates majandussüsteemides on võltsitud ja piraatkauba tootmine omandanud ärevust tekitava ulatuse; väljendades siiski heameelt seni elluviidud koostööalgatuste üle, on arvamusel, et vajalikud on erimeetmed asjaomaste riikide tolli-, justiits- ja politseikoostöö tugevdamiseks, samuti nende riikide õigusnormide Euroopa Liidu õigusnormidega ühtlustamise soodustamiseks;

9.   palub komisjonil kehtestada kooskõlas direktiivi 2004/48/EÜ artikli 3 lõikega 2(17) rahvusvahelise tasandi kaitsemeetmed tagamaks, et ühegi lisanduva patendikaitse meetmega ei loodaks takistusi seaduslikule kaubavahetusele;

10.   soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada koostööd Euroopa-Vahemere piirkonna partnerriikidega Euromedi turuprogrammi raames ja edendada Euroopa-Vahemere piirkonnas ühtset lähenemisviisi õigusloomele, menetlustele ja rakendamisele seoses tollikoostöö ning võltsimis- ja piraatlusvastase tegevusega, et hõlbustada Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerriikide kaubavahetust;

11.   on veendunud, et võltsimisvastase võitluse tugevdamiseks on vaja ka sagedamini ja sihipärasemalt kasutada WTO vaidluste lahendamise organit, mis võib koos ühenduse ja riikide kohtutega tagada Euroopa tööstuse ja tarbijate parema kaitse TRIPS-i lepingu sisu ja reguleerimisala tugevdava kohtupraktika konsolideerimise teel;

12.   kinnitab veel kord, et materiaalõiguse ühtlustamisel tuleb austada riikide suveräänseid õigusi ja täita selle valdkonna rahvusvahelisi lepinguid;

ACTA ning muud kahepoolsed ja piirkondlikud ELi algatused

13.   palub komisjonil paralleelselt mitmepoolsete läbirääkimistega võidelda võltsimise ja piraatluse vastu ka kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete lepingute kaudu õigusaktide lähendamiseks ja nende tõhusaks kohaldamiseks, nähes muu hulgas ette vaidluste lahendamise tõhusate süsteemide loomise ja sanktsioonide kehtestamise lepingutes võetud kohustuste täitmata jätmise korral;

14.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama ACTA läbirääkimisi ELi kodanike jaoks maksimaalselt läbipaistvatel tingimustel, eriti mis puutub terminite "võltsimine" ja "piraatlus" määratlemist ning ette nähtud karistusmeetmeid; on seisukohal, et tuleb hinnata nii lepingu sotsiaalset mõju kui ka selle mõju kodanikuvabadustele; toetab töörühma loomist lepingu rakendamise uurimiseks, propageerides seda teemat Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelises dialoogis ja osana koostöömeetmetest nende riikidega;

15.   on seisukohal, et ei ole veel kindel, kas EÜ asutamislepinguga on sätestatud õiguslik alus ühenduse meetmeteks, mis näeksid ette kriminaalkaristuste laadi ja astme, ning sellest tulenevalt ei pruugi komisjonil olla pädevust pidada ühenduse nimel läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle, mis määraks kindlaks kaubamärgi ja autoriõiguse rikkujate vastu võetavate kriminaalõiguslike meetmete laadi ja astme;

16.   rõhutab, et kõikides kavandatud intellektuaalomandi kaitse lepingutes tuleb võltsitud ja piraatkaupade mittetulunduslikult oma tarbeks kasutamist eristada nende petturlikust ja kavatsuslikust turustamisest;

17.   kutsub komisjoni üles pidama kolmandate riikidega läbirääkimisi võltsimise vastu võitlevate töörühmade loomise üle;

18.   palub komisjonil tagada, et ACTA leping ei annaks avalikele asutustele juurdepääsu eraarvutitele ja muudele elektroonikaseadmetele;

19.   tunneb heameelt kasvava huvi üle, mida on ACTA suhtes üles näidanud paljud WTO liikmesriigid, usub, et tuleb rohkem pingutada, et kiiresti areneva majandusega riigid nagu Hiina, India ja Brasiilia ja piirkondlikud kaubandusblokid nagu Mercosur, CARICOM ja ASEAN osaleksid lepingu läbirääkimistel, kutsudes neid üles nüüdsest pühenduma intellektuaalomandi õiguste tagamisele oma territooriumil;

20.   kutsub komisjoni üles vältima ACTA, TRIPS-i lepingu ja muude rahvusvaheliste intellektuaalomandi õiguste lepingute vahelisi vasturääkivusi ja kattumisi;

21.   palub komisjonil tagada, et ACTA keskenduks ainult intellektuaalomandi õigustest kinnipidamise tagamise meetmetele, aga mitte intellektuaalomandi õiguste materiaalõiguslikele küsimustele, näiteks kaitse ulatus, piirangud ja erandid, teisene vastutus või vahendajate vastutus;

22.   palub komisjonil tagada, et ACTAt ei kasutataks kehtiva Euroopa intellektuaalomandi õiguste kaitsmise raamistiku muutmise vahendina, vaid selles võetaks täielikult arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu selles valdkonnas vastu võetud eri direktiividega kehtestatud tasakaalu ja eriti direktiivi 2004/48/EÜ 2. põhjendust;

23.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles täpsustama artikli 133 komitee rolli ja pädevust, see puudutab ka teisi komiteesid, kes osalevad läbirääkimistel ACTA üle;

24.   usub, et komisjon peaks arvesse võtta karmi kriitikat, mida tehakse ACTA kohta käimasolevatel läbirääkimistel, nimelt seda, et leping võib anda kaubamärgi ja autoriõiguste valdajatele võimaluse tungida väidetavate rikkujate eraellu ilma nõuetekohase kohtumenetluseta, et see võib autoriõiguste ja kaubamärgi mittekaubanduslikke rikkumisi veelgi rohkem kriminaliseerida, et see võib tugevdada digitaalsete õiguste juhtimissüsteemide (DRM) tehnoloogiaid õiglase kasutamise õiguste arvelt, et see võib sätestada vaidluste lahendamiste menetluse väljaspool olemasolevaid WTO struktuure ja lõpuks, et see võib kohustada kõiki allakirjutanuid kandma autoriõiguste ja kaubamärgiõiguste kaitsmisega kaasnevaid kulusid;

25.   palub seoses sellega komisjonil kindlustada avalikkusega pideva ja läbipaistva konsulteerimise protsess ja toetada kõiki läbirääkijariike, et nad saaksid sellest protsessist kasu, ja tagada parlamendi korrapärane ja põhjalik teavitamine läbirääkimiste seisust;

26.   tuletab meelde, et EÜ asutamislepingus nähakse ette erandid juhuks, kui läbirääkimised intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide valdkonna lepingute üle ja lepingute sõlmimine on seotud kultuuri- ja audiovisuaalteenuste kaubandusega; juhib tähelepanu sellele, et niisugusel juhul jääb lepingute üle läbirääkimiste pidamine ning lepingute sõlmimine ühenduse ja tema liikmesriikide jagatud pädevusse; ühtlasi juhib tähelepanu sellele, et lisaks ühenduse otsusele, mis on tehtud kooskõlas EÜ asutamislepingu asjakohaste sätetega, on läbirääkimiste pidamiseks niisuguste lepingute üle vaja kõigi liikmesriikide ühist nõusolekut ja selliseid lepinguid sõlmivad ühendus ja liikmesriigid ühiselt;

27.   seoses ACTA läbirääkimistega tuletab komisjonile meelde Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8, mis käsitleb isikuandmete kaitset, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(18);

28.   on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(19) artikkel 4 ei tohiks üles kaaluda üldist huvi avalikustada ACTA ettevalmistavad eelnõud, sealhulgas eduraportid, ja komisjoni läbirääkimisvolitused, ning nõuab tungivalt, et nõukogu rakendaks EÜ asutamislepingu artiklit 255 nii, et see tagaks võimalikult laialdase juurdepääsu dokumentidele, tingimusel, et võetakse andmekaitseõigusega nõutavad vajalikud turvameetmed;

29.   märgib kahetsusega, et intellektuaalomandi õiguste kaitse Türgis ei vasta ELi nõuetele ja see tuleb seetõttu läbi vaadata; juhib tähelepanu sellele, et Türgist saab ainult siis usaldusväärne ühinemise kandidaat, kui ta suudab üle võtta ühenduse õigustiku ja tagada intellektuaalomandi õiguste täieliku kaitse oma riigi piirides;

ELi ja Hiina suhted

30.   kutsub Hiina ametiasutusi üles suurendama jõupingutusi ja võtma energilisemalt õiguslikke meetmeid nende suhtes, kes rikuvad intellektuaalomandi õigusi ja tunneb sellega seoses heameelt, et Hiina kohtud on oma suhtumist muutnud, mille tõestuseks on ELi kodanike intellektuaalomandi õiguste hiljutine tunnustamine Hiinas ja neid õigusi rikkunud äriühingute hukkamõistmine;

31.   kinnitab veel kord, et tuleb kiirendada koostööd Hiina tolliga ja tagada neile vastavate Euroopa haldusasutuste abi ja toetus;

32.   rõhutab asjaolu, et 60 % ELi tolli poolt arestitud võltskaubast on toodetud Hiinas; palub komisjonil koos Hiina ametiasutustega esitada kiiresti tegevuskava võltsimisega võitlemiseks;

Välisabi meetmed võltsimisvastases võitluses

33.   soovitab kehtestada mitmesuguste lepingutega kaitstud intellektuaalomandi õiguste võimalike rikkumiste tõhus järelevalvemehhanism, mille juurde kuuluvad kaubandussoodustuste vahendid võltsimis- ja piraatlusvastases võitluses konkreetsete kohustuste võtmise korral;

34.   tuletab meelde, et üldiste tariifsete soodustuste kava määrus näeb muu hulgas ette soodustuste ajutise peatamise võimaluse ebaausaid kaubandustavasid kasutavate partnerite puhul; on arvamusel, et komisjon peab kõnealuse hoiatusvahendi kasutamist eriti raskete intellektuaalomandi rikkumiste puhul, näiteks juhtumid, mis kujutavad endast tõsist ohtu ohutusele ja rahvatervisele, nõuetekohaselt arvesse võtma;

35.   on seisukohal, et kaubandustõkete määrusest võib olla oluliselt abi Euroopa äriühingutel, kellel on probleeme kolmandates riikide turule pääsuga seoses intellektuaalomandi õiguste rikkumisega ja kutsub komisjoni üles neid stimuleerima ja lihtsustama määruse kasutamist, eelkõige VKEde osas;

36.   on seisukohal, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide parandatud koostöö kolmandates riikides võib tagada tõhusama teabevahetuse, olemasolevate vahendite parema kasutamise ja suurema mõju võltsimisega võitlemise meetmetele nii poliitilis-diplomaatilise tegevuse kui ka täpsemalt tehniliste aspektide osas;

37.   kutsub komisjoni üles muutma nn turulepääsu meeskonda ELi delegatsioonides selliselt, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise üle kaebavatel ühenduse ettevõtjatel (eriti VKEdel) oleks olemas tõeline tugipunkt;

Õigus- ja korraldusküsimused

38.   võtab teadmiseks komisjoni jäägitu pühendumise intellektuaalomandi õiguste kindlustamisel Euroopa Liidus ja nõuab suuremat pühendumist võltsimisega võitlemisele ja liikmesriikides kehtivate õigusaktide ühtlustamisele;

39.   märgib, et Euroopa Liidus puudub "võltsimise" ja "piraatluse" kooskõlastatud mõiste ja liikmesriikides kehtivad legaaldefinitsioonid on erinevad;

40.   märgib võltsimise ja piraatluse murettekitavat levikut eelkõige ülemaailmses majanduses ja selle suurt mõju Euroopa Liidu ja selle ettevõtjate, loovisikute ja tarbijate konkurentsivõimele; kutsub seetõttu liikmesriike üles andma tarbijatele piisavat teavet võltsimise ja piraatluse ohtudest, eelkõige märkimisväärsetest tervise- ja turvariskidest, mida võltsitud kaubad, sealhulgas ravimid, tarbijatele tekitavad;

41.   palub komisjonil täpsemalt uurida võltsimisega seotud tervise- ja ohutusriske, et hinnata, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid;

42.   palub komisjonil teha kõik endast olenev, et kokku leppida intellektuaalomandi õiguste raske rikkumise korral ühesugused miinimumkaristused;

43.   usub, et kehtivate riiklike võltsimisvastaste õigusaktide ühtlustamine on vajalik, et tagada tulevase ACTA lepingu tõhus ja järjekindel täitmine;

44.   nõuab tungivalt komisjoni võltsimisvastase võitlusega tegelevate talituste töö paremat kooskõlastamist ja selles valdkonnas komisjoni vastu võetud ühenduse algatuste paremat levitamist, arvestades, et karistuskorra killustamine kahjustab siseturgu ja nõrgestab Euroopa Liidu positsiooni kaubandusläbirääkimistel; rõhutab samuti, et era- ja avalik sektor peaksid laiendama oma koostööd, et võltsimisvastased meetmed oleksid aktiivsemad, dünaamilisemad ja tulemuslikumad;

45.   rõhutab vajadust välja töötada sobivad pidevad koolituskursused tollitöötajatele, kohtunikele ja teistele asjaga tegelevatele ametnikele ning soovitada liikmesriikidel koostada erimeeskonnad võltsimisega võitlemiseks;

46.   märgib, et komisjon on tunnustanud oma juulis 2007 välja antud valges raamatus spordi kohta, et spordiõiguste kasutamise majanduslik elujõulisus sõltub tõhusate vahendite olemasolust, millega kaitsta sporti intellektuaalomandi rikkujate tegevuse eest riiklikul ja rahvusvaheliselt tasandil, ja nõuab spordiõiguste valdajatega arvestamist võitluses võltsimise ja digitaalse piraatlusega;

47.   soovitab ka edaspidi täiustada ja kooskõlastada tollimenetlusi Euroopa Liidus selleks, et oluliselt piirata võltsitud ja piraatkaupade sisenemist ühtsele turule; samuti palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanek anda Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele ELi tasandi kvalitatiivsed ja statistilised andmed võltsimise kohta;

48.   palub komisjonil arvesse võtta Interneti kui võltskauba turustamise kanali kasutamise konkreetseid aspekte ja mõõta selle mõju liikmesriikide majandusele, töötades välja statistilised vahendid, mis võivad hõlbustada kooskõlastatud tegevust;

49.   palub komisjonil luua või kaasa aidata infopunkti loomisele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mis oleks eelistavalt ühendatud muude infopunktide teenustega, et anda tehnilist abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele võltskaubaga tegelemise menetluste osas;

50.   peab esmatähtsaks, et Euroopa tööstus ei jätaks andmata omapoolset toetust ja abi Euroopa institutsioonide algatustele; peab eriti oluliseks, et VKEdele võimaldataks seaduslikul viisil kaitsta oma õigusi eriti intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral kolmandates riikides;

51.   palub komisjonil ja liikmesriikidel soodustada algatusi tarbijateadlikkuse tõstmiseks võltsitud kaupade ostmise tagajärgedest; rõhutab tähtsat osa, mis ettevõtjatel on sellistes algatustes;

52.   on arvamusel, et jälgitavuse huvides tuleks astuda samme, et tööstused võtaksid meetmeid, et nüüdisaegsete tehnoloogiate abil teha tõhusamalt vahet originaal- ja võltstoodete vahel, ja kutsub komisjoni üles astuma vajalikke samme sellise konstruktiivse tegevuse edendamiseks ja selliste meetmete põlistamiseks;

53.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel võtnud üle direktiivi 2004/48/EÜ, teeksid seda viivitamata;

54.   rõhutab vajadust austada siseturu nelja põhivabadust ja parandada selle toimimist;

55.   kutsub komisjoni üles koguma liikmesriikidelt andmeid võltsitud toodete põhjustatud tarbijate terviseprobleemide ja võltsitud tooteid puudutavate kaebuste kohta; kutsub komisjoni üles tagama kõikide liikmesriikide ametiasutuste juurdepääsu nimetatud andmetele;

56.   rõhutab siinkohal kõikide asjassepuutuvate isikute tegevusse kaasamise vajadust, et tugevdada võltsimise ja piraatluse vastase võitluse vahendite tõhusust siseturul;

57.   kutsub liikmesriike üles tugevdama oma riigi territooriumil asuvat tollipersonali ja looma kolmandate isikute (sealhulgas liikmesriigid, kolmandad riigid, ühenduse institutsioonid, ettevõtjad ja eraisikud) jaoks ilmse talituse, mille ülesandeks on võltsimisvastane võitlus ja antud probleemist teavitamine;

58.   tuletab liikmesriikidele meelde ühenduse patendi omamise ja patente käsitleva õigussüsteemi tähtsust, mis aitavad tagada kasutajate intellektuaalomandi õigusi kogu Euroopa Liidu territooriumil ja võimaldavad seega uuenduslikel ettevõtjatel kaitsta võimalikult hästi oma leiutisi ja saada nendest suuremat kasu;

59.   kutsub liikmesriike üles tugevdama võltsimise ja piraatluse vastase võitluse alal teadlikkuse tõstmist ja teavitamist turismipiirkondades ning erialanäitustel ja -messidel;

60.   tuletab meelde intellektuaalomandi õiguste ühtlustamise tähtsust ning riiklike ja ühenduse tasandi kehtivate patentide tähtsust võltsimisvastases võitluses ning kutsub liikmesriike üles julgustama äriühinguid kaitsma oma teenuseid ja tooteid kaubamärkide, jooniste, patentide jne registreerimisega, et võimaldada tõhusamalt kaitsta intellektuaalomandi õigusi;

61.   kutsub komisjoni üles töötama välja tulemustabeli, et mõõta liikmesriikide tolli tulemuslikkust võltsimisvastase võitluse edendamisel, ning looma võltsitud toodete tarvis kiire teabevahetuse võrgustiku, mis toetub riiklikele kontaktpunktidele ja kaasaegsetele teabevahetuse vahenditele;

62.   kutsub liikmesriike üles tugevdama koostööd oma tolliteenistuste vahel ja kohaldama ühenduse tollimaksueeskirju ühetaoliselt kogu Euroopa Liidus;

63.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles looma ühist lähenemisviisi võltsitud kauba hävitamise kohta;

64.   palub komisjonil edendada kõikides liikmesriikides lihtsustatud menetluse rakendamist, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1383/2003 artiklis 11;

65.   arvab peale selle, et võltsimise olulised aspektid (toodete järeletegemine / kaubamärgiõiguse rikkumine kaubanduslikel eesmärkidel) erinevad piraatlusest (autoriõiguse rikkumine kaubanduslikel eesmärkidel) ning tuleks kaaluda nende vastu võitlemist eraldi ja sõltumatult, eelkõige pidades silmas tungivat vajadust tegeleda võltsimisega kaasnevate tervishoiu- ja ohutusküsimustega;

66.   seoses avaliku tervishoiu valdkonnaga toetab WHO võltsitud ravimi määratlust: "Ravim, mille märgistuses on teadlikult ja pettuse eesmärgil esitatud vale teavet ravimi identiteedi ja/või päritolu suhtes. Võltsitud võib olla nii kaubamärgiga tähistatud kui geneeriline ravim ning võltsitud toode võib olla õigete või valede koostisainetega, ilma toimeaineteta või liiga väikese koguse toimeainetega või võltsitud pakendiga";

67.   rõhutab, et võltsimise ja piraatluse vastaste meetmete võtmisel on tähtis austada selliseid põhiõigusi nagu eraelu puutumatuse kaitse ja andmekaitse;

Lõppmärkused

68.   kutsub komisjoni üles koostöös nõukogu ja liikmesriikidega kujundama selge, struktureeritud ja ambitsioonika poliitika, mis paralleelselt tolliga koordineeriks ja juhiks Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide välistegevust võltsimis- ja piraatlusvastases võitluses;

69.   palub komisjonil edendada meetmeid, mis täiendavad õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja eelkõige edendavad Euroopas teadlikkuse tõstmist võltsimise ohtudest, mille eesmärk on muuta inimeste suhtumist võltsimisse ja piraatlusse;

70.   on arvamusel, et komisjon peaks kaaluma võltsimisvastase tegevuse rahvusvahelise tulemustabeli loomist, mille eeskujuks võiks olla siseturu tulemustabel ja milles esitatakse riigid, mille tulemused võitluses võltskaubaga on alla keskmise;

71.   nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon võimaldaksid Euroopa Parlamendil mängida võltsimisvastases võitluses kesksemat rolli; peab eriti soovitavaks, et Euroopa Liit suurendaks oma poliitilist kohalolekut spetsiaalsetel rahvusvahelistel kohtumistel, nagu ülemaailmne võltsimis- ja piraatluse vastane kongress, samuti intellektuaalomandi kaitsega tegelevates rahvusvahelistes organisatsioonides;

72.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles hoidma teda täielikult kursis ja kaasama ta kõikidesse asjaomastesse algatustesse; usub, et kooskõlas Lissaboni lepingu põhimõtetega peaks Euroopa Parlament ACTA ratifitseerima nõusolekumenetluse kohaselt;

o
o   o

73.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0053.
(2) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 128.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0247.
(4) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 235.
(5) ELT C 308 E, 16.12.2006, lk 182.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0629.
(7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0195.
(8) ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 103.
(9) EÜT L 349, 31.12.1994, lk 71.
(10) ELT L 157, 9.6.2006, lk 1.
(11) ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.
(12) ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.
(13) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0305.
(14) ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.
(15) ELT L 196, 2.8.2003, lk 7.
(16) Tippkohtumise deklaratsioon "Kasv ja vastutus maailmamajanduses", 7. juuni 2007, G8 tippkohtumine Heiligendammis.
(17) Artikli 3 lõige 2: "Meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid rakendatakse viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu."
(18) ELT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(19) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.


Raamatupidamisnõuded
PDF 110kWORD 40k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega äriühingute, eelkõige mikroettevõtjatega seotud raamatupidamisnõuete kohta
P6_TA(2008)0635B6-0626/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 lõiget 2 ja artikli 232 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete 26. mai 2005. aasta raamkokkulepet(1);

–   võttes arvesse oma 21. mai 2008. aasta resolutsiooni äriühingute lihtsustatud majanduskeskkonna kohta äriühinguõiguse, raamatupidamise ning auditeerimise valdkonnas(2);

–   võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist pealkirjaga "Kõigepealt mõtle väikestele" – Euroopa väikeettevõtlusalgatus "Small Business Act" (KOM(2008)0394);

–   võttes arvesse halduskoormuse küsimust käsitleva sõltumatute sidusrühmade kõrgetasemelise töörühma 10. juuli 2008. aasta arvamust pealkirjaga "Halduskoormuse vähendamine äriühinguõiguse ja raamatupidamisaruannete prioriteetsetes valdkondades";

–   võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta esimese lugemise seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/.../EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses teatavate avalikustamisnõuetega, mida kohaldatakse keskmise suurusega äriühingute suhtes, ja kohustusega koostada konsolideeritud aastaaruanded(3);

–   võttes arvesse parlamendi 18. detsembri 2008. aasta täiskogu istungil tehtud komisjoni avaldust keskmise suurusega äriühingute raamatupidamisnõuete kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid(4) (neljas äriühinguõiguse direktiiv) ja nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid(5) (seitsmes äriühinguõiguse direktiiv) seitsmenda äriühinguõigust käsitleva direktiivi alusel kehtivad raamatupidamiseeskirjad on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning eelkõige mikroettevõtjatele (väga väikesed äriühingud) sageli äärmiselt koormavad;

B.   arvestades, et halduskoormuse küsimust käsitleva sõltumatute sidusrühmade kõrgetasemeline töörühm kutsus juba oma eespool nimetatud arvamuses komisjoni üles tegema mikroettevõtjatele erandit raamatupidamisdirektiivide osas;

1.   tuletab komisjonile meelde, et kuigi Euroopa Liidu sidus ja ühtne raamatupidamissüsteem hõlbustab äritegevust siseturul, on mikroettevõtjad kehtivate raamatupidamiseeskirjadega liigselt koormatu; nimetatud äriühingud võivad olla näiteks väikejaemüüjad või käsitööettevõtted: et kui sellised äriühingud tegutsevad peamiselt ainult ühes liikmesriigis kohalikul või piirkondlikul tasandil, ei ole neil piiriülest mõju siseturul või mõju konkurentsile ELi piires; ja et liikmesriikidel peaks seega olema võimalus vabastada nimetatud äriühingud täielikult või osaliselt seadusjärgsetest raamatupidamiskohustustest;

2.   kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut, millega võimaldatakse liikmesriikidel jätta neljanda ja seitsmenda äriühinguõiguse direktiviide reguleerimisalast välja need äriühingud, kes oma bilansi järgi ei ületa kolmest järgnevast kriteeriumist kahe piire:

kui nimetatud äriühingute äritegevus toimub kohalikul või piirkondlikul tasandil ühe liikmesriigi piires;

   bilansi kogumaht: 500 000 eurot;
   netokäive: 1 000 000 eurot;
   keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul: 10;

3.   kutsub komisjoni üles äriühinguõiguse ja eelkõige raamatupidamiseeskirjade lihtsustamise ja harmoneerimise edendamise nimel jätkama oma pingutusi neljanda ja seitsmenda äriühinguõiguse direktiivi läbivaatamisel ning esitama enne 2009. aasta lõppu Euroopa ühise raamatupidamisraamistiku; tuletab komisjonile meelde, et ühine standard vähendab kõikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust ning suurendab läbipaistvust kõikidele asjaomastele sidusrühmadele ning lihtsustamisele peaks väga palju kaasa aitama elektroonilise vormingu XBRL (Extensible Business Reporting Language) struktureeritud kasutuselevõtt Euroopas;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 125.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0220.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0631.
(4) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.
(5) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.


Euroopa autentne dokument
PDF 191kWORD 47k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile Euroopa autentse dokumendi kohta (2008/2124(INI))
P6_TA(2008)0636A6-0451/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

–   võttes arvesse komisjoni 10. mai 2005. aasta teatist "Haagi programm: viie järgneva aasta kümme prioriteeti. Euroopa vabaduse, turvalisuse ja õiguse uuenemispartnerlus" (KOM(2005)0184);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni teostatud autentsete dokumentide võrdlevat uuringut;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0451/2008),

A.   arvestades, et komisjon rõhutas eespool nimetatud Haagi programmi käsitlevas teatises prioriteedina vajadust tagada tõeline Euroopa õigusruum tsiviilõiguse valdkonnas, eelkõige seoses kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisega; arvestades, et vastastikuse usalduse suurendamiseks Euroopa Liidus nimetati kõnealuses programmis lähiaastate peamise prioriteedina vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamist, kuna see on konkreetne vahend kodanike õiguste kaitseks ja selliste õiguste piiriülese jõustamise tagamiseks Euroopas;

B.   arvestades, et Haagi programmis nähakse ette, et vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine on peamine prioriteet ja et see tuleb ellu viia 2011. aastaks;

C.   arvestades, et kodanike liikuvus Euroopa Liidus kasvab pidevalt; arvestades, et seetõttu tekkivad kaht või enamat liikmesriiki puudutavad õigusprobleemid;

D.   arvestades, et komisjon tunnistas eespool nimetatud Haagi programmi käsitlevas teatises, et tsiviilõiguse valdkonnas on peamine lahendamist vajav küsimus ametlike dokumentide tunnustamine; arvestades, et seetõttu on vajalik ning oluline toetada autentsete dokumentide tunnustamist ja täitmist, nagu on sätestatud Unibanki käsitlevas kohtuotsuses(1);

E.   arvestades, et valdkondlik ja ebaühtlane lähenemisviis ühenduse selle valdkonna õigusaktides ei ole rahuldav(2);

F.   arvestades vajadust kaitsta Euroopa Liidu kodanikke piiriülestes pere- ja omandisuhetes;

G.   arvestades, et äriühingutel on järjest rohkem ettevõtteid välismaal ning ühendusesisese äritegevuse hoogustumisega kaasneb äriühingute loomise ja toimimisega seotud autentsete dokumentide suurem ringlus;

H.   arvestades, et on väga oluline luua Euroopa Liidus selge ja kõikehõlmav õiguslik raamistik, millega tagatakse kodanikele ja ettevõtjatele õiguslike küsimuste lahendamisel ning avaliku võimu esindajate koostatud aktide puhul õiguskindlus;

I.   arvestades, et tõelise Euroopa õigusruumi loomine tugineb õiguslike vaidluste puhul kohtute ja haldusasutuste otsuste piiriülesele tunnustamisele ning muudes valdkondades kohtuasutuste ning juriidilisi toiminguid tõestama volitatud avaliku võimu esindajate autentsete dokumentide piiriülesele tunnustamisele;

J.   arvestades, et autentsete dokumentide suhtes kohaldatakse kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise kohta kehtivaid sätteid, kuivõrd need on väljastatud ametiasutuste poolt;

K.   arvestades, et autentse dokumendi peamine eripära isikliku allkirjaga kinnitatud dokumendiga võrreldes on selle suurem tõendusjõud, mis, võimaldades kasutada autentset dokumenti kohtuliku tõendina, on sätestatud liikmesriikide õigusaktides, kuna selliseid dokumente, mille on õigustoimingute raames koostanud selleks volitatud avaliku võimu esindaja või ametiasutus, loetakse usaldusväärseks(3);

L.   arvestades, et autentse dokumendi tõendusjõu eeltingimus on selle ehtsuse kindlaks tegemine, veendumaks, et selle on väljastanud autentseid dokumente koostama volitatud avaliku võimu esindaja või ametiasutus; arvestades, et liikmesriikide õigussüsteemide vastastikuse usalduse põhimõttest lähtuvalt ei tuleks edaspidi kohaldada ehtsuse tõendamise toiminguid muidu, kui juhtudel, kus ehtsuse suhtes tekib oluline kahtlus;

M.   arvestades, et lähtumine selle liikmesriigi õigusnormidest, kus autentne dokument täitmiseks esitatakse, eeldab muu hulgas tõendusjõu suhtes kindlustunnet, et välismaise autentse dokumendi tõendusjõud ei kujune liikmesriigis, kus see esitada tuleb, suuremaks kui asjaomases liikmesriigis endas koostatud autentsel dokumendil; arvestades, et taotletava määruse sisuline reguleerimisala peaks hõlmama olulise osa tsiviil- ja kaubandusõigusest, välja arvatud teatud täpselt määratletud teemad;

N.   arvestades riiklike kinnisvararegistrite süsteemi struktuurilisi ja ülesehituslikke erinevusi ning erinevusi selles, kuidas ja kui suurel määral on üldsus harjunud registreid kasutama, tuleks jätta kinnisasjaõiguste üleminek tulevase ühenduse õigusakti kohaldamisalast välja, kuna autentse dokumendi koostamisviisi ja avalikku registrisse kandmise vahel on tihe seos;

O.   arvestades, et kohtuotsuste tunnustamise vallas Euroopa Liidus on selline väljajätmine võrdväärne ainupädevuse andmisega kinnisasjaõigustega seotud hagisid puudutavates küsimustes selle liikmesriigi kohtutele, mille territooriumil kinnisvara asub, ja avalikesse registritesse tehtud kannete kehtivust puudutavates küsimustes selle liikmesriigi kohtutele, kus registrit peetakse(4);

P.   arvestades, et autentset dokumenti ei tunta tavaõiguse süsteemides, eelkõige Inglismaa ja Walesi õiguses, ega Põhjamaades; arvestades, et kuigi Inglismaal ja Walesis on advokaadid (solicitors), kes toimivad notaritena, ja sellise notarite elukutse nagu scrivener notaries esindajad, ei või need juristid koostada autentseid dokumente, vaid ainult kinnitada allkirju, mistõttu tuleb Euroopa autentseid dokumente käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisel rakendada meetmeid, et selles suhtes ei saaks tekkida segadust; arvestades, et ühtlasi tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid, et riikides, kus kodanikud ei saa lasta selliseid dokumente koostada, ei saaks kasutada autentseid dokumente asjaomase riigi õigussüsteemis ette nähtud menetlustest kõrvale hoidmiseks (nt testamendi kinnitamine); arvestades, et juriidilisel kutsealal töötavate inimeste teadlikkuse tõstmiseks liikmesriikides, kus autentseid dokumente ei kasutata, peaks komisjon algatama lisaks asjakohase teabekampaania ning võtma vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et tavaõiguse süsteemiga riikide juriidilisel kutsealal töötavad inimesed oleksid teadlikud tsiviilõiguslikes riikides avaliku võimu esindajate poolt tehtavast tööst ja potentsiaalsetest eelistest, mis nende kliendid - eelkõige õiguskindluse suhtes - saavad autentsete dokumentide kasutamisest tehingutes, mida nad soovivad sõlmida riikides, kus sellist instrumenti kasutatakse; arvestades, et eelöeldust ilmneb vajadus, mida on korduvalt väljendanud Euroopa Parlamendi õiguskomisjon, näha juriidilisel kutsealal töötavate inimeste jaoks ette üleeuroopalised võrgustikud, teabekampaaniad, materjalid ja ühised koolitused, paludes komisjonil neid edendada;

Q.   arvestades, et taotletavat määrust ei saa kohaldada küsimuste suhtes, mis on seotud kohaldatava õigusega ning reguleeritud muude ühenduse õigusaktidega, ega ametiasutuste ja avaliku võimu esindajate pädevuse ning nende tegevuse korralduse ja struktuuri, sealhulgas tõestamistoimingute suhtes, kuna see kuulub liikmesriikide pädevusse;

1.   on seisukohal, et liikmesriikide õigussüsteemide vastastikune usaldus ühenduses õigustab seda, et autentsete dokumentide ehtsuse kinnitamisega seotud toimingud piiriülestes asjades tulevikus kaotatakse; leiab, et teise liikmesriigi autentse dokumendi tunnustamisest, kui see täitmiseks esitatakse, võib keelduda ainult siis, kui selle ehtsuse suhtes on olulisi ja põhjendatud kahtlusi või kui dokumendi tunnustamine on vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga;

2.   palub komisjonil esitada vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 65 punktile a ja artikli 67 lõike 5 teisele taandele Euroopa Parlamendile õigusakti ettepaneku, milles nähakse ette autentsete dokumentide vastastikune tunnustamine ja täitmine;

3.   rõhutab, et tunnustamine ei või viia selleni, et välismaisel dokumendil on suurem tõendusjõud kui asjaomases liikmesriigis väljaantud dokumendil;

4.   avaldab soovi, et taotletavat määrust kohaldataks kõigi tsiviil- ja kaubandusasjades kasutatavate autentsete dokumentide suhtes, välja arvatud kinnisasjadega seotud autentsete dokumentide puhul, mis tuleb või mille võib kanda avalikku registrisse või seal ära märkida;

5.   täpsustab, et taotletavat määrust ei saa kohaldada küsimuste suhtes, mis on seotud autentse dokumendi suhtes kohaldatava õigusega, ega ametiasutuste ja avaliku võimu esindajate pädevuse ning tegevuse korralduse ja struktuuri, sealhulgas tõestamistoimingute suhtes;

6.   märgib sellega seoses, et lisas toodud üksikasjalikud soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete ning kodanike põhiõigustega;

7.   on arvamusel, et taotletaval ettepanekul ei ole finantsmõju;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

LISA

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

1.  Liikmesriikide õigussüsteemide vastastikuse usalduse põhimõte ühenduses õigustab seda, et autentsete dokumentide ehtsuse kinnitamise toimingud piiriülestes asjades tulevikus kaotataks.

2.  Teise liikmesriigi autentse dokumendi tunnustamisest, kui see täitmiseks esitatakse, võib keelduda ainult juhul, kui selle ehtsuse suhtes on olulisi ja põhjendatud kahtlusi või kui dokumendi tunnustamine on vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

3.  Euroopa Parlament palub komisjonil esitada talle vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 65 punktile a ja artikli 67 lõike 5 teisele taandele õigusakti ettepaneku autentsete dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta.

Õigusakti, mille kohta ettepanek esitatakse, tuleb kohaldada kõigi tsiviil- ja kaubandusasjades kasutatavate autentsete dokumentide suhtes, välja arvatud kinnisasjadega seotud autentsete dokumentide puhul, mis tuleb või mille võib kanda avalikku registrisse või seal ära märkida. Kõnealust õigusakti ei saa kohaldada küsimuste suhtes, mis on seotud autentse dokumendi suhtes kohaldatava õigusega, ega ametiasutuste ja avaliku võimu esindajate pädevuse ning tegevuse korralduse ja struktuuri, sealhulgas tõestamistoimingute suhtes.

(1) Euroopa Ühenduste Kohtu 17. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-260/97, EKL 1999, lk I-3715.
(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 (EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1), nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1), nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004 (ELT L 143, 30.4.2004, lk 15).
(3) Kohtujurist La Pergola 2. veebruaril 1999 antud arvamus eespool nimetatud Unibanki käsitlevas asjas, punkt 7.
(4) Vt määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 22 punkte 1 ja 3.


e-kohtu keskkond
PDF 149kWORD 72k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile e-kohtu keskkonna küsimuses (2008/2125(INI))
P6_TA(2008)0637A6-0467/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

–   võttes arvesse nõukogu juriidiliste andmete töötlemise töörühma (e-kohtud) tööd;

–   võttes arvesse komisjoni 30. mai 2008. aasta teatist e-õiguskeskkonna Euroopa strateegia väljatöötamise kohta (KOM(2008)0329);

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni pidevat tööd selles valdkonnas;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0467/2008),

A.   arvestades, et nõukogu otsustas 2007. aastal alustada tööd info- ja sidetehnoloogia kasutamise arendamiseks justiitsvaldkonnas, eeskätt Euroopa portaali loomisega;

B.   arvestades, et kuna Euroopas on piiriülestesse kohtuvaidlustesse kaasatud arvatavalt umbes 10 miljonit inimest, on hädasti vaja suurendada infotehnoloogiale eraldatavaid ressursse, et tagada kodanikele parem õiguskaitse, tõhustada ja lihtsustada kohtumenetlusi, lühendada piiriüleste kohtuvaidluste menetlustähtaegu ja vähendada tegevuskulusid;

C.   arvestades, et e-kohtu mõiste on lai, hõlmates üldisemalt elektrooniliste tehnoloogiate kasutust justiitsvaldkonnas, ning arvestades, et see mõiste hõlmab hulgaliselt küsimusi, mis ei tarvitse olla seotud e-õiguskeskkonna kontseptsiooniga sellisel kujul, nagu seda tõlgendab komisjon oma eespool nimetatud 30. mai 2008. aasta teatises ja nõukogu e-kohtu töörühm;

D.   arvestades, et õige rakendamise korral võib infotehnoloogia Euroopa kohtu- ja õigussüsteemile ligipääsu ja selle tõhusust märkimisväärselt paremaks muuta; arvestades, et kuna siseturg on üha enam lõimunud ja liikuvus Euroopas üha suureneb, siis on tõenäoline, et sagenevad ka probleemid, millega piiriülene kohtusüsteem kokku puutub, nagu keel, vahemaad ja võõras õigussüsteem; arvestades, et neid probleeme saab info- ja sidetehnoloogia asjakohase kasutamisega siiski mingil määral leevendada, parandades sel moel mitte ainult õiguskaitse kättesaadavust Euroopa kodanikele, vaid edendades ka ühtse turu tõhusust;

E.   arvestades, et nagu seda toonitatakse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni aruandes info- ja sidetehnoloogiate kasutamise kohta Euroopa kohtutes, ei ole elektrooniliste tehnoloogiate kasutamisel justiitsasjadele alati positiivset mõju ning heade tulemuste saavutamiseks tuleb võtta institutsioonilisi ja strateegilisi meetmeid;

F.   arvestades, et pikemas perspektiivis nõuab infotehnoloogia vahendite kasutamine vaidluste lahendamisel menetlusnormide põhjalikku muutmist, samuti muudatusi õigusaktide algatamise ja väljatöötamise osas, ning õiguskaitse tõhus kättesaadavus nõuab registrite (äriregistrite, ettevõtete registrite, maaregistrite, testamendiregistrite jne) ühendamist; arvestades, et parlament on juba tundnud muret vajaduse pärast ühitada õiguskaitse kättesaadavust paremini infotehnoloogia kasutamisega väikeste nõuete menetlemisel, Euroopa täitekorralduses ja lepitamisel; arvestades, et infotehnoloogia kasutamist tuleb julgustada kõikides valdkondades, kaasa arvatud dokumentide esitamine, edastamine ja kättetoimetamine, tõendite esitamine ja õigusabi taotluste käsitlemine, ning seega peab see peegelduma kõikides tulevastes õigusloome ettepanekutes; arvestades, et samme elektrooniliste dokumentide, võlgnike vara läbipaistvuse ja tõendite valdkonnas võiks juba kaaluda;

G.   arvestades, et mõte luua e-kohtu portaal/võrk on teretulnud, kuid samas tuleb hoolt kanda selle eest, et tagatud on nii ELi kodanike kui ka ELi õigusala töötajate vajadustega arvestamine, ning hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust, pakkudes teabele juurdepääsuks läbipaistvaid ja lihtsaid vahendeid; arvestades, et see lihtsustaks ELi kodanike ja riigiasutuste vahelisi suhteid ning ELi sammud justiitsvaldkonnas peaksid kuriteoohvritele, kahtlusalustele ja kohtuteenuste kasutajatele üldiselt kasu tooma nende igapäevaelus; arvestades, et selleks, et portaal/võrk oleks tõepoolest tulemuslik, tuleks see samas lisada katseprojektina EÜ asutamislepingu artiklis 154 määratletud üleeuroopaliste võrkude raamistikku ning töötada välja Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) abil vastavalt komisjoni 29. septembri 2008. aasta teatisele (KOM(2008)0583);

H.   arvestades, et kuna ainult 50 protsendil Euroopa kodanikest on juurdepääs Internetile, tuleks e-kohtute teenuste arendamisel ja rakendamisel järgida täielikult läbipaistvuse põhimõtet, põhimõtet, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed, ja avaliku kontrolli põhimõtet ning see peaks vähemalt üleminekuperioodil olema täiendav ja vabatahtlik liikmesriikide senise praktikaga võrreldes;

I.   arvestades, et olemasolevad portaalid on algelised, segased ega ole kasutajasõbralikud, ning arvestades, et informatsiooni, elektrooniliste süsteemide ja registrite kättesaadavuse parandamiseks tuleks rakendada parimaid infotehnoloogia spetsialiste; arvestades, et ühelainsal Euroopa kohtute portaalil, millele on erinevad ligipääsuvõimalused kohtunikel ja riigiametnikel ning juristidel ja teistel spetsialistidel ning kodanikel, peaks olema kasutaja tuvastamise süsteem, et eraldada kodanike ala spetsialistide alast; arvestades, et kuigi on äärmiselt oluline arendada ja täiustada Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku, peaks põhirõhk olema rohkem kui kunagi varem õiguskaitse kättesaadavusel kodanikele ja ettevõtjatele;

J.   arvestades, et eesmärgi saavutamine luua Euroopa õigusala on teataval määral pidurdunud, kuna ELi korraldatud kohtunike koolitusele pääsevad vähesed justiitsasutuste töötajad ning arvestades, et elektroonilised vahendid võiksid märkimisväärselt kaasa aidata Euroopa õigusemõistmise kultuuri laiemale levikule, mis on tulevase Euroopa õigusala alustala;

K.   arvestades, et liikmesriikide kohtunike teadmised ühenduse õigusest on liikmesriigiti üsna erinevad, mida rõhutatakse Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioonis liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis(1);

L.   arvestades, et e-õiguskeskkonna valdkonna võtmeküsimustega, sealhulgas keeleküsimusega, tuleb viivitamata tegelema hakata;

M.   arvestades, et justiitsministrid on kiitnud heaks detsentraliseeritud lähenemise e-kohtu keskkonna arendamisele Euroopa tasandil koos mõningase keskse koordineerimisega, võimaldades teabe jagamist Euroopa tasandil, kuid samas ka riiklike süsteemide sõltumatut tegevust, ning vältides uue, tsentraliseeritud ELi e-kohtu keskkonna loomisega kaasnevat halduskoormust, ning arvestades, et teatud liikmesriigid on haaratud kahepoolsesse koostöösse; arvestades, et nõukogu töörühm on otsustanud, et e-kohtutega seonduvad algatused peaksid olema liikmesriikidele vabatahtlikud ega peaks kohustama neid kehtestama uusi riiklikke süsteeme või põhjalikult muutma olemasolevaid;

N.   arvestades, et infotehnoloogia on osutunud tulemuslikuks vahendiks riikidevahelise kuritegevuse vastases võitluses, millele osutavad näiteks Schengeni infosüsteemi ja selle edasiarenduste abil saadud tulemused; arvestades, et riikidevahelise kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel tuleks kasutada täielikult ära kõrgtehnoloogia ning sellised projektid nagu Euroopa karistusregistrite infosüsteem peaksid saama igakülgse (sealhulgas ka rahalise) toetuse;

O.   arvestades, et teistes liikmesriikides kuriteotõendite kogumise praegune süsteem põhineb endiselt aeglastel ja ebaefektiivsetel vahenditel, mida pakutakse vastastikuse abi raames kriminaalasjades, ning arvestades, et selliste tehnoloogiliste vahendite nagu videokonverentsi kasutamine asjakohastel juhtudel ja siis, kui see ei kahjusta tunnistusi andvate isikute õiguslikku seisundit, oleks tõendite kaugkogumise osas suureks sammuks edasi;

P.   arvestades, et Euroopa õigusala loomine tähendab samuti ELi kodanike põhiõiguste ja menetlusõiguste tugevdamist, ning arvestades, et strateegiat tuleks rakendada täielikus kooskõlas kõrgeimal tasemel andmekaitsenõuetega;

Q.   arvestades, et õigusloome meetmetega, mille eesmärk on suurendada teadmisi teiste liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemidest, peaks kaasnema nende teadmiste kättesaadavaks tegemine on-line;

1.   kiidab heaks komisjoni plaanid, eeskätt ettepaneku edendada programmi IDABC raames Euroopa koostalitlusvõime raamistikku ning käimasolevat tööd e-allkirja ja e-identiteedi valdkonnas;

2.   teeb komisjonile ettepaneku täiendada õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajanevat Euroopa ala e-kohtu alaga järgmisel viisil:

   a) võttes konkreetseid meetmeid e-kohtute Euroopa ala rakendamiseks;
   b) määratledes selgelt küsimused, mida hõlmavad ELi meetmed, kasutades näiteks erinevat mõistet või lisades mõistele "e-kohus" prefiksi "EL", et viidata "ELi e-kohtu keskkonnale" või "ELi õigusalasele koostööle";
   c) rakendades e-kohtu portaali/võrku, mis rahuldaks nii ELi kodanike kui ka ELi õigusala töötajate vajadusi ning tagaks infole juurdepääsu läbipaistvate ja lihtsate vahendite kättesaadavusega, kasutades EÜ asutamislepingu artiklis 154 nimetatud ja ISA abil välja töötatud üleeuroopalisi võrke;
   d) kasutades Euroopa õigusemõistmise kultuuri arendamisel laialdaselt elektroonilisi vahendeid;
   e) kasutades täielikult ära uute tehnoloogiate potentsiaali riikidevahelise kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel;
   f) suurendades ja pakkudes viivitamata vahendeid, näiteks videokonverentsi, teistes liikmesriikides tõendite kogumise parandamiseks;
   g) tugevdades põhiõigusi, menetlusõigusi kriminaalmenetlustes ja andmekaitset ELi õigusalase koostöö tegevuskava koostamise ja rakendamise lahutamatu osana.

3.   on seisukohal, et institutsioonide töö peaks olema rohkem suunatud kodanikele;

4.   tervitades liikmesriikide entusiasmi selliste kahepoolsete projektide algatamisel, mida saaks hiljem laiendada selliselt, et need hõlmaksid kõiki liikmesriike ja tagaksid seeläbi loodetavasti optimaalse tulemuse ELi kui terviku jaoks, hoiatab niisuguse lähenemisviisi võimaliku killustava mõju eest ja loodab, et selle vastu astutakse samme;

5.   kutsub komisjoni üles pöörama vajalikku tähelepanu kohtunikele mõeldud e-õppe vahendite arendamisele e-kohtu kontekstis;

6.   kinnitab, et soovitused järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi;

7.   on seisukohal, et taotletava ettepanekuga ei kaasne rahalisi tagajärgi;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üksikasjalike soovitustega komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

LISA

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

Soovitus 1 (vastuvõetava õigusakti vorm ja reguleerimisala)

Kuni nõukogu ei ole heaks kiitnud resolutsiooni tegevuskava kohta, mille elluviimisse kaasatakse komisjon, palutakse komisjonil koostada Euroopa tasandi e-kohtu tegevuskava. See peaks koosnema allpool täpsustatud üksikutest meetmetest, millest mõned võivad päädida õigusloome ettepanekuga, näiteks halduskoostööalase ettepanekuga EÜ asutamislepingu artikli 66 järgi, mõned aga soovituse, haldusakti või otsusega.

(Konkreetne tegevus Euroopa õigusala elluviimiseks.) Esimene samm selles suunas oleks loomulikult kõigi ELi justiitsasutuste kindlustamine arvutite, e-posti aadresside ja internetiühendusega. See võib näida iseenesestmõistetav, kuid kahjuks see nii ei ole: paljudel juhtudel ei ole justiitsasutustele neid hädavajalikke vahendeid muretsetud, ja kui ka on, ei saada või ei taheta nad neid kasutada. Sellisest olukorrast tuleb leida väljapääs.

(e-kohtu keskkonna ulatuse selge määratlemine.) Selleks et vältida arusaamatusi, oleks asjakohane selgelt sõnastada küsimused, millele ELi meetmed laienevad, kasutades näiteks teistsugust määratlust või lisades mõistele "e-kohtud" prefiksi "EL", et viidata "ELi e-kohtu keskkonnale" või "ELi õigusalase koostöö keskkonnale".

Soovitus 2 (vastuvõetava õigusakti minimaalne sisu)

Tegevuskava peaks koosnema vähemalt järgmistest meetmetest:

1.  ELi õigusalase koostöö tegevuskava

Selleks et vältida killustumist ning tõhustada koostööd ja järjepidevust, peaks komisjon koos parlamendiga koostama kodanikele ja õigusala töötajatele suunatud ELi õigusalase koostöö tegevuskava, esildades Euroopa õigusala parima teostamise strateegia. Sellest lähtuvalt peaksid ELi institutsioonid ja liikmesriigid tegema lojaalset koostööd (vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 10), võttes kohustuseks üksteist teavitada kõigest asjassepuutuvast, sealhulgas äsja vastuvõetud õigusaktidest, nagu see mutatis mutandis toimub siseturul siseriiklike tehniliste eeskirjade alases teabevahetuses. Samal ajal tuleb sõltumata sellest, et teretulnud on kõik meetmed, mille eesmärk on parandada vastastikust infost arusaamist, pöörata tähelepanu masintõlkesüsteemide kasutamise kindlaksmääramisele ja piiritlemisele, kuna need võivad mõnikord toota "tõlkeid", mis osutuvad eksitavaks.

2.  Tulevikukindlat õigusloomet puudutavad meetmed

Komisjon peaks looma sobiva mehhanismi, tagamaks, et kõik tulevased õigusaktid tsiviilõiguse valdkonnas on koostatud nii, et neid saab kasutada on-line rakendustes. Näiteks võiks astuda samme kindlustamaks, et esildatud Euroopa eraõiguslikku äriühingut on võimalik asutada on-line avaldusi kasutades ning et ettepanekud juriidiliste dokumentide (näiteks täisealiste õiguskaitset käsitlevad dokumendid ja muud ametlikud dokumendid) tunnustamiseks sobivad on-line kasutuseks. Seega, kui tehakse ettepanekuid, mis puudutavad ankeetide täitmist kodanike poolt, siis tuleb need ankeedid koostada ja vormindada algusest peale selliselt, et neid saaks elektrooniliselt kasutada ja et need oleksid olemas kõikides liikmesriikide ametlikes keeltes. Tuleks astuda samme, et vähendada miinimumini vajadust sisestada vaba teksti ja tagada, et vajaduse korral oleks olemas on-line abi kõikides ametlikes keeltes ning on-line elektroonilised tõlketeenused. Samamoodi, kui dokumente on vaja kättetoimetada, tuleks tagada, et dokumente saab kätte toimetada ja teateid jõustada elektronposti teel ning ka allkirju anda elektrooniliselt, ning kui on vaja suulisi ütlusi, tuleks julgustada videokonverentside kasutamist.

Kõikide edaspidiste ettepanekutega peaks kaasnema komisjoni põhjendatud avaldus selle kohta, et on läbi viidud e-kohtu keskkonnaga ühilduvuse kontroll.

Komisjon peaks kontrollima kõiki kehtivaid tsiviilõigusakte ja tegema vajadusel ettepanekuid, et muuta kehtivad õigusaktid e-kohtu keskkonna nõuetega ühitatavaks. Täpsemalt palutakse komisjonil siinkohal kontrollida eelkõige Euroopa väikeste nõuete menetlemise korda, täitekorraldust ja vaidluste alternatiivset lahendamist, et võimaldada kodanikele ja ettevõtjatele neile otsene on-line ligipääs. Samuti tuleks läbi vaadata dokumentide kätteandmise määrus(2) ja tsiviilasjade tõendite määrus(3). Eesmärgiks peaks olema tõhusate, lihtsate õigusaktide kogu, millest tavakodanikel ja ettevõtjatel on kasu, mitte süsteem, mis soosib ainult ühisnõudeid esitavaid äriõiguslikke hagejaid.

3.  Tsiviilkohtumenetlust puudutavad meetmed

Komisjon ja nõukogu peaksid andma parlamendile aru menetlusõigusest ja piiriülestes kohtuasjades ning Euroopa Kohtus menetletavates kohtuasjades tõendamist käsitlevate normide reformi ja ühtlustamise kohta, võttes arvesse arenguid infotehnoloogia valdkonnas. Eesmärgiks peaks olema piiriüleste tsiviilasjade lihtsam, odavam ja kiirem menetlemine.

4.  Lepinguõigust ja tarbijaõigust puudutavad meetmed

Siin peaks rõhuasetus olema ennetavatel õigusnormidel, mis aitaksid tagada suuremat selgust ja lihtsust ning vältida eeskätt rahvusvahelise eraõiguse põhjustatud lõkse, probleeme ja kulusid.

Siinkohal palutakse komisjonil alustada tööd e-kaubanduse standardtingimuste väljatöötamiseks. Selle tulemusena saaksid e-kaubanduse ettevõtjad pakkuda nn sinist nuppu, millel klikkides saaksid tarbijad (või ka teised ettevõtjad) nõustuda, et nende tehingu suhtes kehtib Euroopa lepinguõiguse normid. Sellega võiks kaasneda on-line'is kaebuste esitamise süsteem ja ligipääs vaidluste alternatiivse lahendamise heakskiidetud süsteemile.

5.  Keeli, mitmekeelsust ja koostalitlusvõimet puudutavad meetmed

Tuleks algatada programm uurimaks, kuidas varustada Euroopa e-kohtute portaalid kõige paremini on-line tõlketeenusega. Paralleelselt tuleks luua töörühm terminoloogia lihtsustamiseks ja standardimiseks. Iga liikmesriik peaks pakkuma oma õigustõlkide ja -tõlkijate andmebaasi.

6.  Euroopa e-kohtute portaale puudutavad meetmed

Kõik eelnimetatud meetmed peaksid jõudma koordineerimis- ja juhtimisüksusesse, mis on vastutav ka eri liikmesriikide panuste koordineerimise eest ning tagab nende koostalitlusvõime.

Koordineerimis- ja juhtimisüksus peaks ka vastutama Euroopa e-kohtu portaali kavandamise ja tegevuse eest, kusjuures portaalis peaksid olema alad kodanikele, õigusala spetsialistidele ning kohtunikele ja riigiametnikele, ning andma aru õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste volinikule, Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Teostatavusuuringuid elektroonilise allkirja kasutamise kohta kohtuasjades, riikide registritele (maksejõuetuse registrid, maaregistrid, äriregistrid) kaugjuurdepääsu kohta ja turvalise võrgu loomise kohta tuleks alustada nii kiiresti kui võimalik (hiljemalt 2009–2010) ja võtta seejuures arvesse nõukogus juba saavutatud tulemusi (maksejõuetuse registrite vastastikune sidumine, võimalik koostöö EULISega ja EBRiga). Virtuaalse andmevahetuse keskkonna teostatavusuuringuid tuleks alustada 2011. aastal. Teostatavusuuringud peaksid vastama igas liikmesriigis kehtestatud avalikustamise ja teabele juurdepääsu nõuetele, et tagada teabe puhul andmekaitse ja õiguskindlus.

Neid uuringuid teostades tuleks arvesse võtta notariaalvaldkonnas juba tehtud tööd (allkirjade tunnustamine, e-notar, testamendiregister jne). Eesmärgiks on tagada kodanikele, ettevõtjatele, advokaatidele, kohtunikele ja õigusemõistmise eest vastutavatele ametnikele kasutajasõbralikud abivahendid.

(a)  Euroopa e-kohtu portaal kodanike jaoks

See mitmekeelne portaal peaks pakkuma igakülgset abi kodanikele ja ettevõtjatele, kes otsivad piirüleste õigusprobleemide korral õigusabi ja esialgset õigusalast nõu.

Lisaks juurdepääsule juriidilistele andmebaasidele ja elektroonilistele õiguskaitsevahenditele (väikesed nõuded, maksekäsud), on-line'is kaebuste esitamise süsteemile (kaasa arvatud SOLVIT) ja ombudsmanidele peaks see hõlmama ka intelligentseid süsteeme, mis aitavad kodanikel välja selgitada, kuidas õigusprobleeme lahendada. Need süsteemid peaksid andma inimestele juhiseid, kuidas a) leida teises liikmesriigis juristi (advokaati, notarit, õigusnõustajat jne), kes räägib vajalikus keeles, selgitades oma vastavat funktsiooni, b) teha kindlaks, missugune õigusabi on kättesaadav (kui üldse on) ja c) teha kindlaks, missuguseid samme tuleb teatud vorminõuete täitmiseks eri liikmesriikides astuda (näiteks kuidas asutada äriühingut, esitada aruandlust, koostada testamenti, osta/müüa maja jne). Süsteemid peaksid suutma aidata kindlaks määrata, mis laadi probleemiga on tegemist, missuguseid menetlussamme tuleb astuda ja nii edasi.

Kui võimalik, peaksid liikmesriigi kutsealaorganisatsioonid andma või nende järelevalve all antama esialgset tasuta õigusabi e-posti teel. Kindlasti peavad kättesaadavad olema vähemalt advokaatide, notarite, kohtutäiturite, audiitorite, riikliku litsentsiga ekspertide ning õigustõlkide ja -tõlkijate registrid igas liikmesriigis koos viitega pädevale kutsealaorganisatsioonile. Iga liikmesriigi õigussüsteemi kohta peaksid olema kättesaadavad ka lihtsad ülevaated.

Peaks olema võimaldatud erakorralise õigusabi ja politsei kiire kättesaadavus.

Lisaks peaks portaal võimaldama juurdepääsu mitmesugustele registritele ja riiklike ametlike teadaannete avaldamist.

(b)  Turvaline Euroopa e-kohtu portaal

See portaal peaks olema mõeldud kasutamiseks kohtunikele, kohtuametnikele, riiklike justiitsministeeriumide ametnikele ja praktiseerivatele juristidele, ning turvalisus tuleks tagada eri juurdepääsuõiguste sätestamisega.

Lisaks juurdepääsule juriidilistele ja õigusaktide andmebaasidele ning võimalikult paljudele riiklikele registritele peaks see portaal võimaldama turvalist suhtlemist, videokonverentse ja dokumendivahetust kohtute vahel, samuti kohtute ja menetlusosaliste vahel (elektroonilise suhtluse kasutuselevõtt menetlustes). Selleks peaks see võimaldama ka elektrooniliste allkirjade vastavustõendamist ning sätestama asjakohase vastavustõendamissüsteemi.

Lisaks peaks portaal võimaldama teabe vahetamist näiteks isikute kohta, kellel on keelatud lastega töötamine või äriühingu juhina töötamine.

Lõpuks tuleks ergutada tsiviil- ja kaubandusasjades Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku liikmesriikide kontaktpunkte olema aktiivsed Euroopa e-kohtu keskkonna arendamisel ning aitama kaasa tulevaste portaalide, sealhulgas kodanike e-kohtu portaali kavandamisele ja kujundamisele, see portaal on osa ühenduse e-kohtute poliitikast, mille eesmärk on eelkõige võimaldada kodanikele otsest juurdepääsu õiguskaitsesüsteemile. Esimese sammuna peaks liikmesriikide justiitsministeeriumide veebisaitidel olema link Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidile.

Portaalist peaksid ELi kodanikud leidma teavet liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemi kohta, eelkõige oma õiguste kohta, portaalis peaks olema avaldatud praktiline teave selle kohta, millise ametiasutuse poole pöörduda ja kuidas, kuidas saada blankette, teave õigusabi kohta ning nimekiri juristidest, kes on võimelised teenindama väliskliente. Samuti peaksid õigusala töötajad portaalist leidma ELi õigusakte ja liikmesriikide asjakohast seadusandlust. ELi õigusalase koolituse (EJT), tsiviil- ja kaubandusasjade Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku (EJN), Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (EJTN) ja teiste asutuste veebisaitidel juba pakutakse mitmesugust kasulikku teavet. Selline teave on siiski killustatud ja seda on raske leida. Asjassepuutuvad kohtulahendid peaksid olema kättesaadavad. Kogu selline teave peaks olema kättesaadav on-line ja off-line ning erilist tähelepanu tuleb pöörata ajakohastatud teavet pakkuvatele sünkroniseerimisvahenditele (RSS voog).

7.  Kohtunike koolitamine

Selleks et levitada Euroopa õigusemõistmise kultuuri ning jõuda võimalikult suure osani kohtunikkonnast alates ajast, mil nad kohtusüsteemiga ühinevad, tuleks kõikidele uutele kohtunikele anda nn ellujäämiskomplekt CD või mälupulga kujul, mis sisaldaks ELi lepingut, EÜ asutamislepingut ning õigusalase koostöö põhitekste ja teavet teiste liikmesriikide kohtusüsteemide kohta. Samuti tuleks kaaluda kodanikele suunatud ELi trükiseid, milles antakse praktilist teavet ELi õigusalase koostöö ja teiste liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemide kohta. Lisaks peaksid komisjon ja nõukogu pöörama piisavat tähelepanu ja andma piisavat toetust elektroonilistele koolitusvahenditele, mida pakub EJTN, mis esindab õigusalast koolitust andvaid koole kogu ELis.

8.  Riigiülese kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine

Seni on e-kohtu keskkonna kõige olulisem rakendus kriminaalasjades õigusemõistmise kontekstis olnud Euroopa karistusregistrite infosüsteemi loomine. Süsteemi tulemuslikkuse nimel tuleb seda toetada elektroonilise struktuuriga, mille abil on võimalik ühendada omavahel kõik riiklikud karistusregistrid(4) ja mis tuleks luua viivitamata. Teine õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneva alaga seonduv IT rakendus on Schengeni infosüsteem (SIS) – ulatuslik andmebaas, mis võimaldab liikmesriikide asjakohastel ametiasutustel vahetada infot ja teha koostööd mitmel eri viisil, sealhulgas edastades turvaliselt ja väga kiiresti Euroopa vahistamismääruseid. Nagu tõdeti parlamendi 2. septembri 2008. aasta seisukohas(5), on Eurojust üks keskseid osalejaid ELi tasandil võitluses riigiülese kuritegevuse vastu. Eurojusti koordineeriv tegevus on aluseks raskete kuritegude lahendamisel, milles kasutatakse üha rohkem tehnoloogilisi vahendeid. Tänu infotehnoloogia innovaatilisele andmetöötlussüsteemile (E-POC süsteem) jõudis Eurojusti juhtumite arv 2008. aastal 1000 künnisele. Selliseid näiteid tuleb korrata ja rahastada ELi vahenditest.

9.  Videokonverents

Videokonverentsi kasutamine kriminaalmenetluse raames on teatavates liikmesriikides üsna tavaline. Selle abil on võimalik koguda tõendeid, võttes süüdistatavatelt, tunnistajatelt või ekspertidelt ütlusi või tunnistusi, ilma et nad viibiksid kohal, ning samas võimaldab see pakkuda piisavat kaitset neile, kes seda vajavad. 2000. aastal heaks kiidetud kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioonis nähakse ette eeskirjad tunnistajate, süüdistatavate ja ekspertide ärakuulamiseks videokonverentsi abil. See on nüüdseks ratifitseeritud 24 liikmesriigi poolt. Euroopa Parlament kutsub kõiki liikmesriike üles viima ratifitseerimine võimalikult kiiresti lõpule. Videokonverentsi praktilise kasutuse kohta statistilised andmed veel puuduvad. Näib, et videokonverentsi võimalusi ei kasutata ikka veel täielikult ära ja üheks põhjuseks on nõutava elektroonilise toe puudumine. ELi-poolset tuge ja finantsabi tuleb osutada viivitamata.

10.  Põhiõiguste ja menetlusõiguste tugevdamine

Igasugune tehnoloogia areng on teretulnud, kui see ei ohusta põhiõigusi. Seda silmas pidades tuleb strateegia ja tegevuskava koostamisel ja rakendamisel pöörata tähelepanu põhiõiguste austamisele ning eelkõige menetlusõigustele ja andmekaitsele, andes ELi kodanikele juurdepääsuõiguse asjakohaste ametiasutuste kogutud ja jagatud teabele ning teavitades neid olemasolevatest õiguskaitsevahenditest. Tõeline e-kohtute strateegia ei saa toimida ilma menetlusõigusi ühtlustamata ning kriminaalõiguse valdkonnas toimuva koostöö puhul piisavaid andmekaitsemeetmeid rakendamata.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0352.
(2) Nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta (EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37).
(3) Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).
(4) Parlament toetab kõnealust projekti ning loodab, et selle elluviimisel arvestatakse tema 9. oktoobri 2008. aasta seisukohta Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta (Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0465).
(5) Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta seisukoht Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK (Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0384).


Täiskasvanute õiguskaitse piiriülesed mõjud
PDF 187kWORD 43k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile täiskasvanute õiguskaitse ja selle piirülese mõju kohta (2008/2123(INI))
P6_TA(2008)0638A6-0460/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

–   võttes arvesse 13. jaanuari 2000. aasta täiskasvanute rahvusvahelise kaitse Haagi konventsiooni;

–   võttes arvesse 13. detsembril 2006. aastal vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni;

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (KOM(2008)0530);

–   võttes arvesse komisjoni 10. mai 2005. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Haagi programm: Viie järgneva aasta kümme prioriteeti. Euroopa vabaduse, turvalisuse ja õiguse uuenemispartnerlus" (KOM(2005)0184);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0460/2008),

A.   arvestades, et ülalnimetatud Haagi programmi käsitlevas teatises tõstis komisjon ühe prioriteedina esile vajaduse luua tsiviilõiguse vallas Euroopa õigusala, mis eelkõige tähendaks kohtuotsuste vastastikust tunnustamist ja täitmist;

B.   arvestades tööd, mis on tehtud, ja konsultatsioone, mis on peetud, selles kontekstis abieluvara, pärimist ja testamente käsitlevate otsuste suhtes, et valmistada ette uusi õigusakte;

C.   arvestades vajadust soodustada samuti selliste kohtu- ja haldusotsuste tunnustamist ja täitmist, mis käsitlevad isikuid, kelle suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid;

D.   arvestades, et tähelepanu tuleb pöörata nende inimeste kaitsetule ja haavatavale olukorrale, kelle suhtes kaitsemeetmeid kohaldatakse, ning koostöö-, teabe- ning tunnustamis- ja täitmistaotluste kiiremale menetlemisele;

E.   arvestades, et võivad tekkida olukorrad, kus õiguskaitse kohaldamine puudutab kahte või rohkemat liikmesriiki;

F.   arvestades, et on tekkinud olukordi, kus õiguskaitse kohaldamine puudutab kahte või rohkemat liikmesriiki ning liikmesriike ja ELi-väliseid riike, eelkõige traditsiooniliste rändevoogude tõttu (endised kolooniad, Ameerika Ühendriigid ja Kanada);

G.   arvestades, et liikuvuse suurenemise tõttu on tekkinud probleeme nende liikmesriikide, kust pensionile jäänud isikute, sealhulgas kaitsetute täiskasvanute väljaränne ületab sisserännet, ja nende liikmesriikide vahel, kus pensionile jäänud isikute sisseränne ületab väljarännet;

H.   arvestades, et kõik ELi liikmesriigid leppisid kokku kaitsetute täiskasvanute õiguskaitse vajaduses ja selle osas kehtivates põhimõtetes Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses nr R (99) 4 liikmesriikidele seoses teovõimetute täiskasvanute õiguskaitse põhimõtetega, mis võeti vastu 23. veebruaril 1999. aastal;

I.   arvestades, et kaitsetute täiskasvanute õiguskaitse peab olema isikute vaba liikumise õiguse tugisammas;

J.   arvestades liikmesriikide õigussüsteemis kaitsemeetmete vallas esinevaid erinevusi;

K.   arvestades, et tuleb arvesse võtta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätteid;

L.   arvestades, et Haagi konventsiooni sätted aitavad kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisele, hõlbustades kaitsemeetmeid kehtestavate otsuste tunnustamist ja täitmist, kohaldatava õiguse kindlaksmääramist ja koostööd keskasutuste vahel;

M.   arvestades, et liikmesriikide vahelise koostöö suhtes oleks vaja rakendada sobivaid erimeetmeid, mille puhul võiks võtta eeskujuks nimetatud konventsioonis sätestatud vahendeid;

N.   arvestades, et rakendada tuleks ühtseid ühenduse tasandi vorme, et soodustada teabevahetust kaitsemeetmete võtmise otsuste kohta ning selliste otsuste ringlust, tunnustamist ja täitmist;

O.   arvestades, et Euroopa Liidu tasandil tuleks luua ühtne vorm teovõimetu isiku esindamise puhuks, et tagada selle dokumendi kehtivus kõikides liikmesriikides;

P.   arvestades, et võiks kehtestada mehhanismid tähtajatute volikirjade lihtsaks tunnustamiseks, registreerimiseks ja kasutamiseks kogu Euroopa Liidus,

1.   tervitab eesistujariigi Prantsusmaa pühendumust seoses kaitsetute täiskasvanute olukorra ja nende piiriülese kaitsega; õnnitleb neid liikmesriike, kes on Haagi konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud, ning ergutab neid liikmesriike, kes ei ole veel kõnealust konventsiooni allkirjastanud või ratifitseerinud, seda tegema;

2.   palub komisjonil niipea, kui on omandatud piisavalt kogemusi Haagi konventsiooni toimimise kohta, esitada parlamendile EÜ lepingu artikli 65 alusel õigusakti ettepanek, et tihendada koostööd liikmesriikide vahel ja parandada täiskasvanute kaitset, teovõimetu isiku esindamist ja tähtajatuid volikirju käsitlevate otsuste tunnustamist ja täitmist, järgides allpool esitatud üksikasjalikke soovitusi;

3.   kutsub komisjoni üles jälgima Haagi konventsiooni kohaldamisel ja selle rakendamisel liikmesriikides omandatavaid kogemusi ning esitama parlamendile ja nõukogule parajal ajal aruande, milles võetaks kokku konventsiooni praktilisel kohaldamisel tekkinud probleemid ja parimad tavad ning milles tehtaks vajaduse korral ettepanekuid ühenduse sätete kohta Haagi konventsiooni kohaldamise viisi täiendamiseks või täpsustamiseks;

4.   kutsub komisjoni üles hindama võimalust ühenduse ühinemiseks Haagi konventsiooniga; on seisukohal, et see võiks olla valdkond, milles liikmesriigid võiksid teha tõhustatud koostööd;

5.   kutsub kõiki liikmesriike, kes ei ole kõnealust konventsiooni veel allkirjastanud ega ratifitseerinud, üles ühinema ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, sest sellega parandataks kaitsetute täiskasvanute kaitset ELis;

6.   taotleb komisjonilt uurimuse rahastamist kaitsetuid täiskasvanuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ja kaitsemeetmete võrdlemiseks, et teha kindlaks võimalikud õiguslikud kitsaskohad ning selgitada välja, milliseid meetmeid liikmesriikide või ELi tasandil oleks selliste kitsaskohtade kõrvaldamiseks tarvis; on seisukohal, et uurimuses tuleks keskenduda samuti hoolekandeasutusse paigutatud vaimse puudega täiskasvanute küsimusele seoses nende eestkostega ja nende võimalusega kasutada oma õigusi; kutsub komisjoni üles korraldama konverentside sarja selliste juhtumitega otseselt seotud juristidele ning võtma tulevaste õigusaktide koostamisel arvesse kõnealuse uurimuse tulemusi ja kutseala esindaja arvamusi;

7.   kutsub liikmesriike üles tagama, et kaitsemeetmed oleksid asjaomaste kaitsetute täiskasvanute olukorraga proportsionaalsed, nii et ühtegi ELi kodanikku ei jäetaks ilma tema seaduslikest õigustest seni, kuni ta on veel suuteline neid õiguseid kasutama;

8.   kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid kaitsetute täiskasvanute kaitsmiseks identiteedivarguse, -pettuse või muude telefoni- või küberkuritegude eest, sh õiguslikke meetmeid kaitsetute täiskasvanute isikuandmete kaitsmiseks ja/või kõnealustele andmetele juurdepääsu piiramiseks;

9.   toetab ideed luua turvalised mehhanismid, mille alusel jagada parimaid tavasid ja muud teavet liikmesriikides kehtivate kaitsemeetmete kohta ja mis võimaldaksid ka liikmesriikide kohtusüsteemidel jagada teavet kaitsetu täiskasvanu kaitsmise staatuse kohta, ning mille suhtes kehtiksid selged isikuandmete kaitse reeglid ja juurdepääsupiirangud;

10.   tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et mitte kõik kaitsetud täiskasvanud ei vaja kaitset kõrge ea tõttu, ning palub võtta meetmeid mitte üksnes eakate kaitsetute täiskasvanute, vaid ka tõsiste füüsiliste ja/või vaimsete puuete tõttu kaitsetute täiskasvanute õiguskaitse ja õiguste tugevdamiseks, ning võtta tulevaste sotsiaalmeetmete võtmisel kõnealuste seaduslike õiguste tagamiseks arvesse ka nende vajadusi;

11.   märgib, et resolutsiooni puhul võetakse arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning kodanike põhiõigusi;

12.   on arvamusel, et taotletaval ettepanekul ei ole finantsmõju;

13.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

LISA

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

A.  ETTEPANEKU PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

1.  Soodustada selliste kohtu- ja haldusotsuste tunnustamist ja täitmist, mis käsitlevad isikuid, kelle suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid.

2.  Sätted, mis aitavad kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisele, hõlbustades kaitsemeetmeid kehtestavate otsuste tunnustamist ja täitmist, kohaldatava õiguse kindlaksmääramist ja koostööd keskasutuste vahel.

3.  Liikmesriikide vahelise koostöö suhtes oleks vaja rakendada sobivaid erimeetmeid, võttes eeskujuks Haagi konventsioonis sätestatud vahendid.

4.  Ühtsed vormid ühenduse tasandil, et soodustada teabevahetust kaitsemeetmete võtmise otsuste kohta ning selliste otsuste ringlust, tunnustamist ja täitmist.

5.  Euroopa Liidu tasandil loodud ühtne vorm teovõimetu isiku esindamise puhuks, et tagada selle dokumendi kehtivus kõikides liikmesriikides.

B.  MEETMED, MIS TULEKS ESITADA

1.  Palub komisjonil niipea, kui on omandatud piisavalt kogemusi Haagi konventsiooni toimimise kohta, esitada parlamendile EÜ lepingu artikli 65 alusel õigusakti ettepanek, et tihendada koostööd liikmesriikide vahel ja parandada täiskasvanute kaitset, teovõimetu isiku esindamist ja tähtajatuid volikirju käsitlevate otsuste tunnustamist ja täitmist.


Rahu saavutamise ja riigi ülesehitamise arenguperspektiivid konfliktijärgses olukorras
PDF 190kWORD 91k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon rahu saavutamise ja riigi ülesehitamise arenguperspektiivide kohta konfliktijärgses olukorras (2008/2097(INI))
P6_TA(2008)0639A6-0445/2008

Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse 1907. aasta Haagi konventsioone, nelja 1949. aasta Genfi konventsiooni ja nende 1977. aasta I ja II lisaprotokolli;

-   võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;

-   võttes arvesse kõiki Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõiguste konventsioone ja nende fakultatiivprotokolle;

-   võttes arvesse ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste 1966. aasta rahvusvahelist pakti ja selle kahte fakultatiivprotokolli;

-   võttes arvesse ÜRO 1945. aasta hartat ning eriti selle artikleid 1 ja 25 ning VII peatüki artikleid 39 ja 41;

-   võttes arvesse 1950. aasta Euroopa inimõiguste konventsiooni ja selle viit protokolli;

–   võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta ÜRO aastatuhande deklaratsiooni, milles määratletakse aastatuhande arengueesmärgid rahvusvahelise üldsuse ühiselt kehtestatud kriteeriumidena vaesuse kaotamiseks;

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 24. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni 60/1 2005. aasta ülemaailmse tippkohtumise tulemuste kohta, eelkõige selle lõikeid 138–140, mis käsitlevad kohustust kaitsta elanikkonda genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja inimsusevastaste kuritegude eest;

-   võttes arvesse ÜRO sekkumisi rahutagamiseks ja rahu saavutamiseks Kongos (1962), Namiibias (1988), El Salvadoris (1992), Kambodžas (1992), Somaalias (1992), Jugoslaavias – Serbias, Horvaatias, Bosnias ja Hertsegoviinas (1992–2002), Haitil (1994), Ida-Slavoonias (1995-1998), Kosovos (1999), Sierra Leones (1999) ja Ida-Timoris (1999) ning USA ja Ühendkuningriigi juhitud missiooni Iraagis (2003) ning NATO/ISAFi juhitud missiooni Afganistanis (2001);

–   võttes arvesse Cotonous 23. juunil 2000. aastal sõlmitud koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma (AKV riigid) ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel(1), mida on viimati muudetud AKV-ELi ministrite nõukogu otsusega nr 1/2006(2) ("Cotonou leping");

-   võttes arvesse 20. detsembril 2005. aastal allkirjastatud nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: "Euroopa konsensus"(3), eriti II osa jaos 3.3 loetletud valdkondadevahelisi küsimusi: demokraatia, hea valitsemistava, inimõigused, laste ja põlisrahvaste õigused, keskkonnasäästlikkus, sooline võrdõiguslikkus ja HIV/AIDSi vastu võitlemine;

-   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust "Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas"(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(5);

–   võttes arvesse 2007. aasta detsembris peetud ELi ja Aafrika tippkohtumisel vastu võetud Aafrika ja ELi strateegilist partnerlust: Aafrika ja ELi ühisstrateegia;

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 19. novembri 2007. aasta järeldusi Lääne-Balkani riikide kohta;

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 16. juuni 2008. aasta järeldusi lapsi relvakonfliktides käsitlevate ELi suuniste kohta;

-   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 13. novembri 2006. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja selle süvalaiendamise kohta kriisiohjes;

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 21.–22. novembri 2005. aasta järeldusi ELi Aafrika-strateegia kohta;

–   võttes arvesse 25. juunist kuni 2. juulini 2006 toimunud Banjuli tippkohtumisel Aafrika Liidu (AL) liikmesriikide poolt kinnitatud Aafrika Liidu poliitika raamistikku konfliktijärgse ülesehitustöö ja arengu kohta;

–   võttes arvesse kümmet hea rahvusvahelise osalemise põhimõtet ebakindlas olukorras olevates riikides ja ebakindlates olukordades, mida toetab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitee ebakindlate riikide rühm ja mis kinnitati arenguabikomitee 3.–4. aprillil 2007. aastal Pariisis toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel;

–   võttes arvesse OECD arenguabikomitee suuniseid julgeolekusektori ümberkorraldamise ja juhtimise kohta;

-   võttes arvesse Euroopa julgeolekustrateegiat, mille Euroopa Ülemkogu 12. detsembril 2003. aastal Brüsselis heaks kiitis;

-   võttes arvesse ÜRO peasekretäri 2004. aasta aruandes (õigusriigi ja üleminekuaja õiguse kohta konfliktiühiskondades ja konfliktijärgsetes ühiskondades) sisalduvat üleminekuaja õiguse määratlust(6);

-   võttes arvesse 12 miljoni euro suurust rahastamisvahendit, mille on loonud komisjon Euroopa stabiliseerimisvahendi raames selleks, et anda abi ad hoc kohtutele ja üleminekuaja õiguse algatustele kogu maailmas;

–   võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2007. aasta teatist pealkirjaga "ELi meetmed ebakindlates olukordades – säästvat arengut, stabiilsust ja rahu edendavad meetmed keerulises keskkonnas" (KOM(2007)0643);

–   võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades arengumaades(7);

-   võttes arvesse komisjoni teatist konfliktide ennetamise kohta (KOM(2001)0211) ja Euroopa Ülemkogu 15.-16. juuni 2001. aasta kohtumisel Göteborgis vastu võetud vägivaldsete konfliktide ärahoidmise ELi programmi;

-   võttes arvesse ELi eesistujariigi 6. oktoobri 2004. aasta avaldust ÜROle õigusriigi ja üleminekuaja õiguse kohta konfliktiühiskondades ja konfliktijärgsetes ühiskondades;

–   võttes arvesse ELi kontseptsiooni desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise (DDR) toetamiseks, mille nõukogu 11. detsembril 2006. aastal heaks kiitis;

-   võttes arvesse komisjoni 23. aprilli 2001. aasta teatist "Hädaabi, taastusmeetmete ja arengu ühendamise kohta – hinnang" (KOM(2001)0153);

–   võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni ELi ja Aafrika vaheliste suhete olukorra kohta(8);

-   võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee resolutsiooni nr 3937/07 ja selle poliitikakomisjoni 2007. aasta juuli aruannet heade valitsemistavade, läbipaistvuse ja vastutuse kohta AKV riikide loodusressursside kasutamisel(9);

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone naiste, rahu ja julgeoleku kohta (UNSCR 1325) ning tsiviilisikute vastu suunatud seksuaalse vägivalla kohta konfliktiolukordades (UNSCR 1820);

–   võttes arvesse 15. mail 2007. aastal Brüsselis toimunud ELi–Aafrika ministrite 8. kolmikkohtumisel heaks kiidetud "ELi ja Aafrika ühisstrateegia kava";

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 177 kuni 181;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning väliskomisjoni arvamusi (A6-0445/2008),

A.   arvestades, et pool kõikidest riikidest, kes konfliktidest välja tulevad, satuvad viie aasta jooksul konflikti tagasi, ja et hinnanguliselt 340 miljonit äärmises vaesuses elavatest inimestest maailmas elab ebakindlas olukorras olevates riikides, kus ka vaenutegevuse puudumine ei too automaatselt kaasa väljakujunenud ja püsivat stabiilsust ning jätkusuutlikku arengut;

B.   arvestades, et aastatuhande arengueesmärkides määratleti ühtsed ja kindla ajapiiriga sihid vaesuse pikaajaliseks kaotamiseks; arvestades, et 2010. aastaks võib pool maailma vaeseimast elanikkonnast elada riikides, kus leiab aset vägivaldne konflikt või kus on oht selle puhkemiseks(10);

C.   arvestades, et stabiilsete ja elujõuliste riikide ülesehitamine nõuab tulemustele orienteeritud ja usaldusväärse avaliku teenistuse loomist, mis oleks vaba poliitilisest sekkumisest ja korruptsioonist;

D.   arvestades, et rahu ja arengu soodustamiseks tingimuste loomisel on oluline läbipaistev, aruandekohustuslik ja professionaalne julgeolekusektor;

E.   arvestades, et julgeolekusektori reform peaks keskenduma tõhusa ja õiguspärase avaliku teenistuse tagamisele, mis on läbipaistev ja aruandekohustuslik tsiviilasutuste ees ja vastab üldsuse vajadustele;

F.   arvestades, et käsi- ja kergerelvade levik soodustab konflikte ja kuritegevust; arvestades, et 2006. aastal olid kolmveerandil registreeritud juhtudest maamiinide ohvriteks tsiviilisikud(11);

G.   arvestades, et lisaks sellele, et vägivaldsetel konfliktidel on traagiline mõju arengule ja inimõigustele, peletavad need eemale ka välisinvestoreid, vähendades oluliselt majanduskasvu, hoides eemale investeeringuid majandusse ja põhiteenustesse (hiljutise aruande(12) kohaselt kahandas relvakonflikt ühe Aafrika riigi majandust 15% võrra); samal ajal võib toimiv erasektor luua lõpuks aluse jätkusuutlikele tuludele õiguspärase valitsuse jaoks;

H.   arvestades, et pikaajalist stabiilsust on võimalik üksnes saavutada kõikide huvitatud isikute, kaasa arvatud naiste ja vähemuste kaasamise kaudu rahu sobitamisse, rahvuslikku leppimisse ja riigi ülesehitamisesse;

I.   arvestades, et tõe- ja lepituskomisjonid võivad abistada ühiskondi massiliste kuritarvituste juhtumite lahendamisel, lihtsustada kogukondade ja endiste konfliktis osalenud vastaspoolte dialoogi, ning anda oma panuse õiglusse, parandus- ja reformimeetmetesse, mis võivad vähendada tulevase konflikti tõenäosust;

J.   arvestades, et kodanikuühiskonna arendamiseks vajaminev institutsionaalne raamistik tekib ühinemis- ja sõnavabadusest ning seadusega kaitstud vaba meedia arengust;

K.   arvestades, et jätkusuutlik hästitoimiv riik nõuab ka tugevat kodanikuühiskonda, et kaitsta inimesi võimu kuritarvituste eest, ja vaba ajakirjanduse survet liiga võimuka täitevvõimu tegevuse vastu;

L.   arvestades, et ebakindlas olukorras olevaid riike tuleb julgustada lubama valitsusvälistel organisatsioonidel (VVO) tegutseda vabana põhjendamatutest bürokraatlikest registreerimisalastest õigusaktidest ja menetlustest, mis takistavad tõeliselt tõhusa kodanikuühiskonna arengut;

M.   arvestades, et keskmisesse arenguriiki toimub aastas 260 rahastajate visiiti ja 2006. aastal tegid rahastajad kõikides arengumaades 70 000 abiga seotud tehingut ning projekti keskmine suurus oli vaid 1,7 miljonit dollarit;

N.   arvestades, et OECD arenguabikomitee 2007. aasta vastastikuses eksperdihinnangus Euroopa ühenduse arengukoostöö poliitikale väideti, et EL peaks süstemaatilisemalt kasutama konfliktianalüüsi riigi tasandi programmide ja projektide osana, et nende mõju suurendada ja tagada, et nad kahju ei tee;

O.   arvestades, et ELi meetmeid ebakindlates olukordades käsitleva teatise ja sellele järgnenud nõukogu järelduste ja Euroopa Parlamendi resolutsiooni järelmeetmena peab komisjon koostama 2009. aastaks – "katsejuhtumite" kaudu saadud kogemusi ja teavet arvesse võttes – rakenduskava, mis võimaldab hinnata erinevate ELi vahendite tõhusust nende optimeerimise eesmärgil julgeoleku ja arengu vallas;

P.   arvestades, et peale kuue katseriigi (Burundi, Guinea-Bissau, Haiti, Sierra Leone, Ida-Timor ja Jeemen) määramist ei ole komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna vahel algatatud arutelud järelmeetmena eespool nimetatud komisjoni teatisele, mis käsitleb ELi meetmeid ebakindlates olukordades, veel võimaldanud rakendada kohapeal konkreetseid meetmeid;

Q.   arvestades, et konfliktipiirkondades tegutsevad Euroopa ettevõtjad ja neil on kõnealuste piirkondadega seotud ärihuvid,

1.   toetab ÜRO kinnitatud "kaitsmise kohustust", et pigem tugevdada kui vähendada riigi suveräänsust, ja rõhutab, et EL ja liikmesriigid peaksid lugema end sellega seotuks; rõhutab, et kaitsmise kohustust tuleks pidada inimjulgeoleku edendamise vahendiks; toonitab iga valitsuse kohustust kaitsta oma kodanikke, rõhutades samas, et põhikohustus genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja elanikkonna vastu suunatud inimsusevastaste kuritegude ennetamiseks lasub riigil endal; on siiski seisukohal, et kui valitsused ei ole suutelised tagama sellist kaitset või ei taha seda teha, muutub asjakohaste meetmete võtmise kohustus laiema rahvusvahelise üldsuse kollektiivseks kohustuseks; märgib lisaks, et sellised meetmed peaksid olema nii ennetavad kui ka reageerivad ning nägema vaid äärmisel juhul viimase võimalusena ette sunnivahendina relvajõudude kasutamist; peab seda inimeste turvalisuse põhimõtte uueks oluliseks rakendusalaks;

2.   nõuab, et rakendataks ÜRO endise peasekretäri Kofi Annani deklaratsiooni, mille ta tegi oma aruandes 2000. aasta ÜRO Peaassambleele: "riigi suveräänsus tähendab kohustust ja põhikohustus kaitsta oma inimesi lasub riigil endal; kui elanikkond kannatab kodusõja, ülestõusude või riigi kokkuvarisemise tõttu tõsist kahju ja kõnealune riik ei taha või ei suuda seda peatada või tõrjuda, loovutab mittesekkumise põhimõte koha rahvusvahelisele kaitsmise kohustusele";

3.   usub, et rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel on kaks etappi: stabiliseerimisetapp, kus rõhk on julgeolekul, õiguskaitsel ja põhiteenuste osutamisel, ning riigi ülesehitamise etapp, kus keskendutakse valitsemisele ja institutsioonidele, mis seda teostavad, tingimusel, et:

   a) teine etapp ei tohiks aset leida enne, kui riik on stabiilsuse saavutanud, kuna enne stabiliseerumist loodud institutsioonid peegeldavad konflikti iseloomu ja mitte seda, mida riigil on stabiilseks ja kestvaks rahuks vaja;
   b) riigi ülesehitamise etapis on oluline minna kompromissile, et vastata asjaomase riigi normidele ja kodanike ootustele ja mitte sekkujate ideaalidele;
   c) riigi ülesehitusprotsessi edenedes peavad sekkujad andma üksikud institutsioonid üle koduriigi ametiasutustele; sel ajal võib ette tulla tagasilööke ja neid on vaja aktsepteerida, kui nad ei ole riigi edusammude jaoks üliolulised;

4.   rõhutab, kui oluline on tegeleda ELi poliitilistes dialoogides kolmandate riikidega ja arengukoostöö programmides konfliktide algpõhjustega, et arendada välja mehhanismid, saamaks varajasi hoiatusmärke nõrgenevatest riikidest, vaadeldes võimalikke tsiviilvägivalda ennustavaid märke või näitajaid, nagu ajaloolised lahkhelid, etnilised ja hõimudega seotud probleemid, usukonfliktid, ebavõrdsus ja vaesus; rõhutab selles kontekstis eelkõige vajadust eraldada kohanemisele ja keskkonnakaitsele uusi rahalisi vahendeid kliima- ja keskkonnaga seotud konfliktide kasvu vältimiseks;

5.   kutsub komisjoni üles nimetama konfliktiennetust arengukoostöös valdkondadevaheliseks küsimuseks ning integreerima konfliktitundlikkuse ja konfliktianalüüsi põhimõtted olemasolevatesse ja uutesse poliitikavaldkondadesse, riiklikesse ja piirkondlikesse strateegiadokumentidesse ning kõikidesse asjaomastesse väliskoostöö rahastamisvahenditesse;

6.   tuletab meelde, et rahu pole mitte üksnes sõja puudumine ning et ilma õigluseta pole rahu, samuti seda, et sõjategevuse lõpp ei too tingimata kaasa meeste ja naiste turvalisust; tuletab lisaks meelde naiste olulist osa konfliktide ärahoidmisel ja lahendamisel ja rahu tagamisel ning rõhutab, kui tähtis on nende võrdväärne osalemine ja täielik kaasamine kõigisse pingutustesse rahu ja turvalisuse säilitamiseks ja tugevdamiseks;

7.   on kindlalt veendunud, et tuleb kasutada kõiki võimalusi põhiteenuste miinimumstandardi tagamiseks konfliktiolukorrast mõjutatud rahvarühmadele, mõeldes selle all eelkõige juurdepääsu toidule, puhtale veele ja sanitaarteenustele, ravimitele, tervishoiuteenustele (sh reproduktiivtervis) ja isiklikku julgeolekut, ning et lähiperspektiivis peavad jätkusuutlikkusega seotud probleemid olema põhikaupadega varustamise ja põhiteenuste osutamise suhtes teisejärgulised;

8.   usub, et konfliktijärgsetes olukordades peaks rahutagamis-, humanitaarabi- ja arengutegevuse vahel valitsema vastavalt hädaabi, taastusmeetmete ja arengu ühendamise strateegilisele raamistikule kooskõlastatus, et tagada sidusus julgeoleku ja arengu vahel;

9.   peab vajalikuks võtta pagulastega ja riigisiseselt ümberasustatud isikutega seotud meetmete puhul, sealhulgas pagulaslaagrite kavandamisel, arvesse soolise võrdõiguslikkuse mõõdet;

10.   rõhutab vajadust tsiviil-sõjalise koordineerimise tõhustamise järele; on seisukohal, et konfliktijärgses olukorras peab üleminek sõjaliselt julgeolekult tsiviiljulgeolekule toimuma nii kiiresti kui võimalik, ja et professionaalse väljaõppe saanud riiklikud ja piirkondlikud tsiviilpolitseijõud peaksid rahvusvahelisi jõude järk-järgult täiendama ja asuma nende asemele, kindlustades, et prioriteediks seatakse õigusriigi põhimõtte ja haldusmenetluste võrdne kohaldamine kõikide konfliktis osalevate rühmade suhtes;

11.   rõhutab vajadust leida tasakaal arenguabi tsiviil- ja sõjalise poole vahel, et tagada põhiinfrastruktuuri ja valitsusasutuste toimimine ülesehitust, rehabiliteerimist ja demokraatlike ning majandusprotsesside taasalustamist puudutavaid nõudmisi vähendamata;

12.   nõuab inimõiguste edendamist sõjaväele ja politseile pakutava inimõigustealase koolituse (sh inimõiguste ja kodanikuõiguste kampaaniad mõjutatud elanikkonnarühmadele) toetamisega, staabiohvitseride juhendamisega kolledžites politseitöö ja sõjaväepolitsei rahvusvaheliste standardite küsimustes, tegevusjuhendi loomisega turvatöötajatele, piiritledes vastutusvaldkondi politsei ja sõjaväe vahel, inimõiguste ombudsmanide büroode ja inimõiguste komisjonide loomisega ning ka inimõigustealase koolituse pakkumisega ringkonna ametiasutustele ja riigiteenistujatele;

13.   rõhutab olulist vajadust jätkata Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) sõjalise võimsuse arendamist, et EL ja selle liikmesriigid saaksid paremini edendada konfliktijärgsete ühiskondade stabiliseerimist ja arengut;

14.  14 peab äärmiselt oluliseks, et ebastabiilsuse tekkepõhjuseid ja konfliktijärgsete ühiskondade probleeme kõrvaldatakse erinevate tsiviil- ja sõjaliste meetmetega; juhib tähelepanu, et stabiilsuse olulist eeltingimust konfliktist räsitud ühiskondades (s.t üksisikute ja nende vara turvalisust) ei ole üldjuhul võimalik tagada rahuvalvejõudude kohapealsete julgeolekutagatisteta;

15.   rõhutab, kui olulised on julgeolekusektori reform ja desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja taasintegreerimisprotsess kui kesksed tegurid kauakestva rahu ja säästva arengu tagamiseks; kutsub nõukogu ja komisjoni üles kiirendama ELi julgeolekusektori reformi poliitilise raamistiku ja ELi desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise toetamise kontseptsiooni rakendamist kohapeal, eesmärgiga suurendada ELi tegevuse asjakohasust, järjekindlust ja tulemuslikkust kõnealustes valdkondades; nõuab suuremat ühendusepoolset julgeolekusektori reformi ning desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise rahastamist, pannes erilist rõhku nendele riikidele, kuhu EL on juba EJKP missioone lähetanud; nõuab, et ühenduse rahastatud julgeolekusektori reformi ning desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimisega seotud mis tahes tegevusi, mis on mõeldud toetama EJKP operatsioone konflikti- või konfliktijärgse stsenaariumi korral, võetaks niipea kui võimalik operatsioonide ettevalmistavates etappides arvesse, eriti teabe kogumise etappides või kriisiohje kontseptsioonide/ operatsioonide kontseptsioonide väljatöötamisel;

16.   rõhutab, et julgeolekusektori reform võib olla tõhus vahend diplomaatia ja kaitse tugevdamiseks, vähendades samal ajal pikaajalisi julgeolekuohte, aidates ehitada üles stabiilseid, jõukaid ja rahumeelseid ühiskondi; on seisukohal, et julgeolekusektori reform peab hõlmama selliste institutsioonide ja keskse tähtsusega ministeeriumide ametikohtade taasloomist või reformimist, mille puhul säilitatakse ja teostatakse järelevalvet vastuvõtjariigi ja selle elanike ohutuse ja julgeoleku üle;

17.   palub ELil konfliktijärgse julgeolekusektori reformi toetamisel hõlmata soolise võrdõiguslikkuse aspekti, pakkudes soolise võrdõiguslikkuse alast koolitust ning eriteadmisi põhiseaduse, valimiste, politsei ja kohtunikkonna kohta;

18.   on seisukohal, et endised võitlejate juhid peavad vägivallast täielikult loobuma, enne kui nad hõlmatakse võimu jagamist edendavate ametlike institutsiooniliste struktuuridega, tagades samas avalikkuse ja kõigi asjakohaste sidusrühmade aktiivse teavitamise ja kõigisse võimujagamiskorda puudutavatesse aruteludesse kaasamise;

19.   rõhutab soolise võrdõiguslikkuse aspekti olulisust rahulepingute üle läbirääkimiste pidamisel ja nende rakendamisel, et edendada naiste õiguste põhiseaduslikku kaitset;

20.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles – arvestades asjaolu, et konfliktiolukordades hukkub suurem osa ohvreid käsi- ja kergrelvade läbi – võtma viivitamata järelmeetmeid seoses Euroopa Kohtu 20. mai 2008. aasta otsusega ühenduse pädevuse kohta võitluses käsi- ja kergrelvade leviku vastu(13), kiirendades ELi strateegia (käsi- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastu võitlemiseks) rakendamist ning kiirendades ühenduse rahastamise kavandamist, eriti Euroopa Arengufondist ja stabiliseerimisvahendist, kusjuures rahalised vahendid kulutatakse kohapeal käsi- ja kergrelvadega seotud programmidele; nõuab, et mitmepoolsed ja piirkondlikud finantsasutused võtaksid vajaduse korral meetmeid, et kehtestada ülesehitus- ja rehabiliteerimistegevuse raames konfliktijärgsetes piirkondades käsi- ja kergrelvadega seotud programmid, ning teeksid jõupingutusi valitsemisküsimuste konsolideerimiseks, et tugevdada õigusloomet ja parandada õiguskaitseorganite tegevussuutlikkust käsi- ja kergrelvade osas; kutsub nõukogu ja komisjoni üles jätkama rahvusvahelise õiguslikult siduva relvakaubanduslepingu väljatöötamist kõikides kahe- ja mitmepoolsetes vormides;

21.   on seisukohal, et põgenike vabatahtlik kodumaale tagasipöördumine ja riigisiseselt ümberasustatud isikute naasmine peab olema esmatähtis, samas tuleb neile isikutele tagada toimivad elatusvahendid, pakkudes neile eelkõige funktsioneerivat tervishoiu- ja haridusteenust (sh naistele suunatud kirjaoskuse kampaaniad) ning töökohti, ning et selle saavutamise vahenditeks on rühmadevaheline dialoog, rahuharidus, rahvusvaheline kaasatus, eelarvamuste vähendamine ja mitmekesisuse alane koolitus, endiste võitlejate kaasamine ühiskonda, territoriaalsete nõuete käsitlemise menetlused ja traumade tervendamine; on arvamusel. et eeldusel, kui etniline ja usuline profiil on sobiv, tuleks riigi sees ümberasustatud isikuid paigutada üle kogu riigi ja asustada ümber nende algsetesse küladesse või linnadesse ning mitte koondada neid suurte rühmadena, mis võiks tuua kaasa konflikti ja vägivalla;

22.   rõhutab vajadust tagada, et naised saaksid ja jätkaksid konfliktide lõppedes haridust ja koolitust; arvab, et seetõttu tuleks samaaegselt riigi ülesehitamisega aktiivselt propageerida õpingute taasalustamist;

23.   rõhutab tungivalt vajadust konsulteerida kohalike naisorganisatsioonide ja rahvusvaheliste rahu eest seisvate naiste võrgustikega ning neid toetada; soovitab neile pakkuda poliitilist ja rahalise tuge, koolitust, abi suutlikkuse tõstmise osas ning tehnilist abi, sealhulgas rahuläbirääkimisteks ja konfliktide rahumeelseks lahendamiseks;

24.   on seisukohal, et liikmesriikidel on moraalne kohustus kaitsta konfliktipiirkondadest põgenenud pagulasi; on veendunud, et seda kohustust saab täita üksnes koormust liikmesriikide vahel jagades; on ka veendunud, et liikmesriigid peaksid aktiivselt abistama pagulasi, kes soovivad pärast vägivaldse konflikti lõppu oma päritoluriiki tagasi pöörduda;

25.   kinnitab, et väga oluline on rakendada arenguriikide suhtes õiglast rändepoliitikat; märgib, et on võimalik muuta ränne arenguprotsessi positiivseks jõuks, eriti ELis elavate ümberasujate poolt saadetavate rahaülekannete kaudu, piirates ajude äravoolu, hõlbustades tagasirännet ja ennetades inimkaubandust;

26.   rõhutab, et tuleb võtta meetmeid perekondade taasühinemise ja relvakonfliktides kannatanud laste taasintegreerimise edendamiseks ning juurdepääsu tagamiseks haridusprogrammidele, kutseõppele ja psühholoogilisele abile, võttes arvesse tüdrukute konkreetseid vajadusi;

27.   nõuab, et rakendataks komisjoni ettepanekut endiste võitlejate desarmeerimiseks, demobiliseerimiseks ja taasintegreerimiseks, sh võitlejate taasintegreerimist kodanikuühiskonda toiduainete, telkide, tekkide ja tsiviilriietega varustamise ning arstiabi andmisega, endiste sõdurite transportimist oma päritolukogukonda või valikulisse kohta, poliitiliste ametnike ja sõjaväeohvitseride pensionile ja errumineku programmide, endiste sõdurite ümbermajutamise ja palkade toetuskavade toetamist, ning kodanikuhariduse kursusi endistele sõduritele ja psühholoogilise taastumise programme endistele võitlejatele koos lisaressursside eraldamisega tööhõivekavadele ja töökohtade loomise programmidele;

28.   rõhutab, et desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja taasintegreerimisprogrammides peaksid endiste naisvõitlejate kohta olema kehtestatud erisätted;

29.   rõhutab, et võitlus lapssõdurite kui nähtuse ning tütarlaste sõjaväkke värbamise ja seksuaalse väärkohtlemise vastu seondub pingutustega rahu tagamise etapis ja konfliktijärgselt taas üles ehitatavates piirkondades elavate naiste igapäevaelu parandamise eest;

30.   on seisukohal, et desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise eesmärk peaks olema ka sotsiaalne ja majanduslik areng ning et tuleks näha ette esmavajaduste rahuldamiseks mõeldud finantsabiprogrammid;

31.   usub, et pikaajalise stabiilsuse tagamiseks on hädavajalik kohalik vastutus rahu saavutamise protsessi eest;

32.   on seisukohal, et rahvusvahelised rahastajad peaksid stabiilsuse ja demokraatia saavutamiseks arvestama ülesehituse poliitikat kavandades piirkondlike ja kohalike oludega, lähtudes konfliktijärgsetes ühiskondades majandusarengu edendamisel saadud kogemustest;

33.   rõhutab, et asjakohases lepitusstrateegias tuleb arvesse võtta naiste rolli rahu kindlustamisel; rõhutab, et lepitusprogrammid peavad kajastama relvakonfliktides kannatada saanud laste erivajadusi;

34.   on veendunud, et legitiimset riiki on võimalik üles ehitada vaid hea ja tõhusa valitsemise kaudu; rõhutab, et institutsioonid, valimisprotsessid, valijate registreerimine ja valijate registrid, valijate identifitseerimine ja korruptsioonivastased mehhanismid peavad olema võimalikult läbipaistvad ja aruandekohustuslikud, kuna need on nii õigusriigi põhimõtte, inimõiguste, demokraatlike institutsioonide ja elanikkonna väärikuse kaitsmise kui ka majandusarengu, investeeringute ja kaubanduse eeldused;

35.   on seisukohal, et sellised tegurid nagu õigusriik, kindel valuuta, vaba turg, tõhus ja pädev avalik teenistus, sõltumatu kohtunikkond, korruptsioonivabad seadusandlikud ja täidesaatvad harud on vahendid, mille kaudu üksikisikud ja kogukonnad võivad oma töökuse ja algatusvõime abil kasvatada oma rahva jõukust;

36.   nõuab tervikteenust pakkuvate investeeringute nõukogude loomist, et edendada prioriteetseid sektoreid, kuhu võib meelitada välisriikide otseinvesteeringuid, luues liberaalsete investeerimisalaste õigusaktide ja maksuvabade tööstuspiirkondade väljaarendamise toetamisega töökohti väljaspool tavapäraseid põllumajandussektoreid;

37.   kutsub komisjoni üles looma dereguleerimise üksust, kes saaks anda konfliktist väljuvatele riikidele nõu, kuidas ehitada oma majanduse infrastruktuuri, et kaotada bürokraatlik kontroll, mis peatab või lükkab edasi väikeettevõtete loomise, pangaarvete avamise ning maa ja äriühingute registreerimise; on seisukohal, et riskikapitali pidurdamist, mida kasutatakse võimaluse korral, ja maksusoodustusi ettevõtete loomiseks tuleks kohaldada eelkõige eelarvetoetusprogrammide kaudu;

38.   peab oluliseks kaasata konfliktijärgsetes ühiskondades naisi majandustegevusse, et toetada nende sotsiaalmajandusliku mõjuvõimu ja ettevõtjana tegutsemise võime suurendamist, ning rõhutab mikrokrediidi positiivset rolli;

39.   on kindlalt veendunud, et kohalikku vastutust ELi arengukoostöö eest on võimalik tugevdada riikide parlamentide kaasamise teel, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja partnerriikide parlamentide vahelise vastastikuse koostoime ja suutlikkuse tõstmise kaudu, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia toetussüsteemid, tehnoloogiline võimekus valijanimekirjade loomiseks kaasaegsel tasemel, ID-kaartide esitamine, kui sünnitunnistused ja teised kodakondsust tõendavad dokumendid ei ole kättesaadavad;

40.   rõhutab vajadust aidata kohalikke ametiasutusi sobiva koolituse ja kogemuste vahetamise kaudu; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi kindlat pühendumust parlamentaarse demokraatia põhimõtetele ja tavadele;

41.   rõhutab, et konfliktijärgses riigis valimiste korraldamisel tuleks naisi toetada eriprogrammide kaudu ning kõikidel tasanditel kvootide kehtestamisega;

42.   rõhutab, kui oluline on läbipaistvuse ja aruandluskohustuse sõltumatu järelevalve vahendite kasutamisel, mis võivad mängida konfliktijärgses olukorras olulist rolli, kui need riigi ülesehitamisse taasinvesteerida; rõhutab samuti, kui oluline on võidelda piisavate korruptsioonivastaste mehhanismide abil ja kodanikuühiskonna valvsa toetusega kõikide raiskamise, pettuse ja korruptsiooni vormide vastu;

43.   rõhutab vajadust edendada ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamist vältimaks, et ebaseaduslike rahastamisallikate abil soodustatakse konflikte ja ohustatakse konfliktijärgsete olukordade stabiliseerimist, kuna korruptsioon muudab institutsioonid ebatõhusateks, suurendab sotsiaalset marginaliseerumist, moonutab otsuste tegemist ja häirib põhiteenuste osutamist;

44.   rõhutab, et kohalike kogukondade, perekondade, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sh naisorganisatsioonide, mikrokrediidi organisatsioonide ja kohalike võrgustike toetamine on eduka arengupoliitika eeltingimuseks; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles toetama poliitiliselt ja rahaliselt kohalikke rahu- ja inimõiguste aktiviste, kaasa arvatud kriisiaegadel ning eriti ELi stabiliseerimisvahendi ja selle kriisidele reageerimise komponendi kaudu;

45.   rõhutab, et konfliktijärgsetes olukordades tuleb maa omandiõiguste registreerimine ja maaomandi seadustamine viia läbi kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktidega, et valitsused, eraettevõtted või valitsev eliit ei võtaks maad ebaseaduslikult oma valdusse – sageli kõige vaesemate ja haavatavamate, sh tagasipöördujate ja riigisiseselt ümberasustatud isikute arvelt; rõhutab lisaks, et tuleb teha jõupingutusi kohtute tugevdamiseks, et nad saaksid paremini jõustada omandi- ja äriõigust, eelkõige riikides, kus naistel on madalam õiguslik seisund või neil puudub omandiõigus;

46.   kinnitab oma eesmärki kaitsta naiste ja laste õigusi konfliktijärgsetes olukordades lõppeesmärgiga võtta vajalikke meetmeid naistele suuremate õiguste andmiseks, mis on püsiva rahu ja stabiilsuse saavutamise vältimatu eeltingimus;

47.   märgib, et paljudel arenguriikidel on arenguks vajalikud põhilised loodusvarad olemas, kuid loodusressursside, nt nafta, vee, puidu ja teemantide vilets haldamine ja nendega seotud korruptsioonijuhtumid võivad paisata riigid tagasi konfliktide küüsi; taunib arvukate (kohalike, piirkondlike, rahvusvaheliste ja riikidevaheliste) osalejate seotust nende ressursside seadusevastase omastamise ja ärakasutamisega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid ja toetaksid loodusvarade head haldamist ning võtaksid meetmeid loodusvarade ärakasutamise ja salakaubanduse vastu, eriti kui see soodustab relvastatud konflikti puhkemist, eskaleerumist või jätkumist;

48.   tunnustab Kimberley protsessi, mäetööstuse läbipaistvuse algatuse (EITI) ning metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitleva tegevuskava (FLEGT) edusamme ning nõuab nende tugevdamist ja tõhusamat rakendamist;

49.   kordab 14. märtsil 2008. aastal ELi kõrge esindaja ja komisjoni poolt Euroopa Ülemkogule esitatud dokumendi "Kliimamuutus ja rahvusvaheline julgeolek"(14) järeldusi, milles hoiatatakse, et kliimamuutus ähvardab pingestada ülemääraselt riike ja piirkondi, mis on juba niigi nõrgad ja konfliktialtid, luues uusi sisserände voogusid ja suurendades ELi julgeolekuriske; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kliimamuutust käsitlevaid seisukohti arvesse rahu saavutamisega seotud jõupingutustes;

50.   on seisukohal, et konflikti ohvrite jaoks on õigluse võidulepääs väga oluline ja et riiklikud kohtud võivad, kui kohtusüsteem on toimiv, iseseisev ja sõltumatu, sobida rahvusvahelistest sõjakuritegude tribunalidest paremini riiklike kohtuprotsesside läbiviimise ja kuritegude toimepanijate karistamise tagamiseks; teeb sellega seoses ettepaneku, et konfliktijärgsetes olukordades uuritaks võimalust viia läbi varasemate, konflikti ajal toime pandud inimõiguste rikkumiste kaardistamine;

51.   nõuab kohtusüsteemide tugevdamist kohtunike ja peaprokuröride koolitamise, kohtureformi käsitlevate konverentside, sõltumatute kohtunike ametissenimetamise süsteemide, kohtute töötajate nõuetekohase tasustamise, kohtute seadmetega varustamise, parema kohtute haldamise, arvepidamise, eelarve- ja personalijuhtimise ning kohtuasjade jälgimiseks kaasaegse tehnoloogia, sh arvutite, soetamise abil;

52.   nõuab õigusabi haavatavatele inimrühmadele, etnilistele vähemustele, maata talupoegadele ja teistele tõrjutud rühmadele, ning õigusalast koolitust, et parandada kohtusüsteemile juurdepääsu, mida pakuvad kogemustega valitsusvälised organisatsioonid;

53.   peab oluliseks lõpetada soopõhiste vägivallakuritegude karistamatus ning välistada võimaluse korral nende kuritegude suhtes amnestia kohaldamine, ning et kõigile seksuaalse vägivalla ohvritele, eeskätt naistele ja tütarlastele, tagataks võrdne õiguskaitse ja võrdne juurdepääs kohtusüsteemile; on arvamusel, võttes arvesse ebasoodsat olukorda, milles on naised ja lapsed paljudes ühiskondades õiguskaitsele juurdepääsul, et vajaduse korral tuleks kasutada erikorda;

54.   rõhutab, et seksuaalse vägivalla all kannatanud naistele tuleb tagada täielik juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ning sensibiliseerimisprogrammidele, mis toetavad neid naisi stigmadest vabanemisel;

55.   tervitab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1820 vastuvõtmist, eelkõige selle tunnistamist, et seksuaalvägivald kujutab endast ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule;

56.   rõhutab, kui oluline on võtta arvesse laste ja eriti tüdrukute erivajadusi konfliktijärgses olukorras, eelkõige seoses haridusega;

57.   kiidab heaks ELi ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu koostöö; rõhutab, et ELi toetus on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu mandaadi täideviimiseks oluline; on veendunud, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu süsteemi funktsioneerimise parandamiseks, selle ühtsemaks ja järjepidevamaks muutmiseks on vaja, et kõik riigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid nii kiiresti kui võimalik Rooma statuudi; nõuab ELi ja Aafrika Liidu liikmesriikidelt kõigi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu välja antud vahistamismääruste rakendamist viivitamata ja järjekindlalt kõigis konfliktolukordades;

58.   nõuab, et liikmesriigid jätkaksid muu hulgas rahvusvaheliselt asutatud kohtute töö toetamisega karistamatuse vastast võitlust, mis on tõhusaim vahend tulevaste inimõiguste rikkumiste vältimiseks;

59.   rõhutab, et püsiv rahu sõltub mitmel viisil kogukonna kaasatusest ja osalemisest rahuprotsessis – protsessis, mis saab olla legitiimne ja edukas vaid naiste võrdse kaasatuse kaudu nende tähtsa ühiskondliku funktsiooni tõttu ning nende otsustava rolli tõttu toiduainete tootmisel ja perekonna eest hoolitsemisel eriti arengumaades; arvestades, et 80% põgenikest on naised ja lapsed, nõuab, et toetataks eriti naisi ja tunnistataks nende rolli suurt tähtsust rahu ja stabiilsuse edendamisel, ning rõhutab, et rahuprotsessile on ülioluline rahvusvahelise üldsuse roll kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi algatusi ühendavate kodanikuühiskonna võrgustike toetamisel;

60.   nõuab ulatuslike vägivallapuhangute ennetamiseks alaliste rahukomisjonide loomist, kuhu kuuluvad kõikide vaidlevate osapoolte mõjukad liikmed;

61.   on veendunud, et asjaomaseid kodanikuühiskonna organisatsioone saab kasutada konfliktis olevate rühmituste vahelise dialoogi hõlbustajatena, kui samaaegselt pakkuda konfliktide mittevägivaldse lahendamise alast koolitust ja rahuharidust; toetab võimaluste loomist dialoogideks rahvusvaheliste konverentside, vaidluste osapoolte vaheliste ümarlauaarutelude, väikeste rühmade n-ö rohujuure tasandil kohtumiste ja vahendamisalase koolituse korraldamise kaudu valitsusvälistele organisatsioonidele ja kogukondade vanematele ning traditsiooniliste institutsioonide juhtidele;

62.   kutsub liikmesriike üles arendusprojektide teostamisel määrama endi hulgast esmalt juhtiva partneri, et ühtlustada aruandlusmehhanisme (isegi kui projekti rahalised vahendid tulevad teisest liikmesriigist), et saavutada doonoritevaheline koordineerimine ja sidusus, sh raamatupidamisstandardite kehtestamine avalikustamisnõuete täitmiseks seoses riikide parlamentide, kohalike asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

63.   peab vajalikuks soodustada naiste suuremat osalemist ja esindatust meedias ja kõigil avalikel foorumitel, kus nad saavad oma seisukohti väljendada;

64.   tuletab meelde, et sünni registreerimine on põhiline inim- ja kodanikuõigus; rõhutab, et sünni registreerimise tähtsus on ülisuur eelkõige relvakonflikti ajal ja konfliktijärgselt, sest see aitab kaitsta lapsi nende õiguste rikkumise eest, ning et registreerimist tuleb pidada arengupoliitika võtmeküsimuseks;

65.   rõhutab konfliktitundliku lähenemisviisi vajadust kogu arenguprogrammide kavandamise, rakendamise, jälgimise ja hindamise tsükli jooksul, et viia nende positiivne mõju konflikti dünaamikale maksimumini ja negatiivne mõju miinimumini; rõhutab, kui oluline on viia süstemaatiliselt läbi konfliktianalüüsi ja mõista konfliktide tõukejõude; on seisukohal, et võrdlusaluste kasutamine on kasulikuks töövahendiks arengukoostöö mõju hindamisel;

66.   nõuab, et konfliktipiirkonna naaberriigid koos rahvusvahelise üldsusega oleksid aktiivselt kaasatud konfliktijärgse arengu ja ülesehituse kavasse;

67.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles lähtuma konkreetse riigi probleeme lahendades piirkondlikust lähenemisviisist;

68.   kavatseb jätkata aktiivset osalemist töös, mille komisjon on korraldanud oma eespool nimetatud ELi meetmeid ebakindlates olukordades käsitleva teatise järelmeetmena; juhib nõukogu ja komisjoni tähelepanu asjaolule, et kõnealune liiga aeglane töö peaks nüüd kiiremas korras viima konkreetsete meetmete rakendamiseni kohapeal niisugustes olulistes valdkondades, nagu tervishoid ja haridus, ning kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti üksikasjalikult edasistest meetmetest seoses riigipõhiste juhtumiuuringute järeldustega ja eelkõige seoses sellega, mis puudutab kõnealuste tulemuste kasutamist järgnevate meetmete määratlemisel ja kavandamisel;

69.   peab vajalikuks, et kõik EÜ delegatsioonid kolmandates riikides kaasaksid piisavate volituste, oskuste ja vahenditega soolise võrdõiguslikkuse eest vastutava isiku;

70.   rõhutab ebakindlate riikide elanike tungivat vajadust oma olukorra ja riigi positiivse arengu järele ning kutsub seega nõukogu ja komisjoni mitte jätma tähelepanuta kohapeal võetavate meetmete läbipaistvust;

71.   toetab vägivaldsete konfliktide ennetamise ELi programmi ning julgeoleku- ja arengumeetmeid, mis on ette nähtud ELi 2009. aasta tegevuskavas, ning nõuab tungivalt, et komisjon seaks esikohale rahu saavutamisega seotud meetmete rakendamise;

72.   rõhutab, kui tähtis on tõsta erijuhendamise abil EÜ töötajate võimet rakendada konfliktitundlikku kavandamist, eelkõige töötades asjaomasele personalile välja lühikese ja spetsiaalselt neile mõeldud juhise konfliktitundlikkuse teemal, mis põhineb rahu ja konfliktide mõjuhindamissüsteemidel ja konfliktitundlikkust puudutaval vahendite paketil;

73.   on seisukohal, et selleks, et tegeleda tõhusalt konfliktijärgse üleminekuaja probleemiga, peavad sekkumised olema õigeaegsed, paindlikud ja ennustatavad;

74.   rõhutab, et kõikidel ELi missioonidel (sealhulgas vahendus- ja läbirääkimisrühmad, politsei ja rahutagamisjõud) peaksid olema soolise võrdõiguslikkuse nõunikud, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise koolitus ning vähemalt 40% naisi kõikidel tasanditel, sh kõrgematel tasanditel;

75.   kutsub komisjoni üles teostama uuringut soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ELi välismissioonidel;

76.   juhib tähelepanu vajadusele süvalaiendada soolist aspekti rahu-uuringutes, konfliktiennetamisel ja -lahendamisel, rahutagamisoperatsioonidel, konfliktijärgsel rehabiliteerimisel ja taastamistöödel, finantsinstrumentide puhul, riigi/piirkonna strateegiadokumentides ja välissekkumise kavandamisel;

77.   toetab ELi eriesindajate ametit kui ELi peamist vahendit, millega aidatakse vahendada poliitiliste lahenduste leidmist ja edendada püsivat poliitilist stabiilsust konfliktijärgsetes ühiskondades;

78.   ergutab ELi arendama parimaid tavasid sellistes küsimustes, mis eeldavad poliitiliste, sõjaliste, humanitaar- ja arenguringkondade vahelist ulatuslikku koostööd konfliktiennetamise, vahenduse, rahu tagamise, inimõiguste austamise, õigusriigi, humanitaarabi ja pikaajalise ülesehituse ning arengu valdkonnas;

79.   nõuab ELi tegevuskava väljatöötamist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 rakendamise kohta ning palub, et komisjon nõuaks tungivalt partnerriikidelt ja ELi liikmesriikidelt riiklike tegevuskavade väljatöötamist; soovitab vaadata läbi ELi inimõiguste kaitse ja EJKP missioonide alased suunised, et tagada täielik vastavus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega nr 1325 ja 1820;

80.   rõhutab, et komisjonil on kohustus toetada partnerriikide jõupingutusi demokraatliku siseriikliku aruandlussuutlikkuse (parlamentaarne kontroll ja auditialane suutlikkus) väljaarendamiseks, kui ühenduse abi antakse eelarvetoetuse kaudu; nõuab tungivalt, et komisjon täidaks oma kohustust jõulisemalt ja järjekindlamalt; rõhutab, et volitatud parlamentaarse kontrolli üksused ja auditeerimisasutused kujutavad endast peamist tegurit ELi eelarvetoetuse jätkusuutliku mõju saavutamisel; nõuab kodanikuühiskonna jälgimis- ja järelevalvemehhanismide arendamist, et võimaldada neil jälgida ELi eelarvetoetuse kasutamist ja mõju;

81.   kutsub investeerimispanku, sealhulgas Euroopa Investeerimispanka üles tagama, et nende laenud ja investeeringud konfliktijärgses olukorras olevatesse riikidesse, eriti ressursirikastesse riikidesse, oleksid kooskõlas inimõiguste ja keskkonnanõuetega ega suurendaks pingeid;

82.   kiidab hiljuti loodud ÜRO rahutagamiskomisjoni tööd; juhib tähelepanu vajadusele teha abiga seotud küsimustes koostööd rahvusvaheliste partneritega, eelkõige ÜROga; nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et ÜRO süsteem saaks nõuetekohaselt vahendeid ja vastutaks toetuse eest, mida see annab riigisisestele protsessidele, kaasates ÜRO rahutagamiskomisjoni ja teisi ÜRO organeid;

83.   rõhutab, et arenguabi on ebakindlates riikides väga tähtis rahutagamise ja konfliktiennetuse osa, kuid konfliktide vältimiseks mõeldud arenguabi ei tohi sisaldada mitte mingeid sõjalisi vahendeid ega koostisosi;

84.   soovitab jõustada tegevusjuhendi ÜRO töötajatele, kes teenivad konfliktijärgsetes piirkondades, ja nõuab rahuvalvajate või valitsusväliste organisatsioonide töötajate poolt toime pandud seksuaalse vägivalla suhtes nulltolerantsi;

85.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO rahutagamiskomisjonile, Aafrika Liidu komisjonile, Aafrika Liidu täitevnõukogule, üleaafrikalisele parlamendile ja AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(2) ELT L 247, 9.9.2006, lk 22.
(3) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
(4) ELT C 25, 30.1.2008, lk 1.
(5) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.
(6) (S/2004/616).
(7) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 460.
(8) ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 633.
(9) ELT C 254, 26.10.2007, lk 17.
(10) Rahvusvahelise arengu ministeeriumi arvutused, mis põhinevad Maailmapanga hinnangutel teoses Global Economic Prospects 2006: Economic implications of Remittances and Migration, Maailmapank, Washington 14.11.2005.
(11) Landmine Monitor Report 2007: Toward a Mine-Free World.
(12) Safer World, Oxfam, rahvusvahelise väikerelvade tegevusvõrgustiku (IANSA) aruanne, oktoober 2007 – Aafrika kadunud miljardid.
(13) Otsus kohtuasjas C-91/05, komisjon versus nõukogu.
(14) S113/08.


Zimbabwe
PDF 125kWORD 49k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon olukorra kohta Zimbabwes
P6_TA(2008)0640RC-B6-0628/2008

Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Zimbabwe kohta, millest viimane oli 10. juuli 2008. aasta resolutsioon olukorra kohta Zimbabwes(1);

-   võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta ühist seisukohta 2008/135/ÜVJP (millega pikendatakse Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid)(2), millega pikendati kuni 20. veebruarini 2009 nõukogu 19. veebruari 2004. aasta ühise seisukohaga 2004/161/ÜVJP(3) kehtestatud piirangumeetmeid Zimbabwe vastu; komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1226/2008 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, mis käsitleb teatavaid piiranguid Zimbabwe suhtes)(4), ning Euroopa Ülemkogu 11-12. detsembri 2008. aasta järeldusi Zimbabwe kohta, milles väljendatakse tõsist muret halveneva humanitaarolukorra pärast riigis;

-   võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 28. novembri 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Zimbabwes;

-   võttes arvesse Üleaafrikalise Parlamendi valimiste vaatlemise missiooni aruannet Zimbabwes 29. märtsil 2008 toimunud ühtlustatud valimiste kohta;

-   võttes arvesse Sharm-el-Sheikhis 30. juunist kuni 1. juulini 2008. aastal peetud Aafrika Liidu 11. tippkohtumisel vastu võetud resolutsiooni Zimbabwe kohta;

-   võttes arvesse 15. septembril 2008 Zimbabwe Aafrika Rahvusliku Liidu-Patriootliku Rinde (ZANU-PF) ja Demokraatlike Muutuste Liikumise (MDC) kahe rühmituse vahel sõlmitud kokkulepet Zimbabwe ees seisvate probleemide lahendamise kohta;

-   võttes arvesse Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) lepingut ja selle lisaprotokolle, sealhulgas SADC valimisprotokolli;

-   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et Zimbabwet ähvardab kolossaalne humanitaarkriis, mille tagajärjel võivad nälga jääda 5,1 miljonit inimest ehk ligi pool riigi elanikkonnast, arvestades, et elementaarsete veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste katkemise tagajärjel puhkenud koolera on Zimbabwes tapnud vähemalt 783 inimest ning nakatunud on üle 16 400 inimese, ning arvestades, et toidupuudus on tõsiselt nõrgestanud üle 300 000 inimest, keda epideemia tõsiselt ähvardab;

B.   arvestades, et Zimbabwe võimud on selgelt näidanud, et humanitaarkriisile ei suuda ja oma vastaste vägivaldsele mahasurumisele ei taha nad lõppu teha; arvestades, et on selge seos humanitaarkatastroofi ja valitsemiskriisi vahel, mille on põhjustanud Robert Mugabe suutmatus korraldada õiglaseid ja usaldusväärseid valimisi ning täita Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi Thabo Mbeki vahendustegevuse püüdlustele vaatamata 15. septembril 2008 sõlmitud poliitilist kokkulepet rahvusliku ühtsusvalitsuse moodustamise kohta kriisi lõpetamiseks;

C.   arvestades, et piirkonna inflatsioonimäära loetakse miljardites protsentides, mis on kõrgeim maailmas, ning arvestades, et 80% elanikkonnast peab toime tulema vähem kui ühe USA dollariga päevas ning tunneb puudust sellistest esmatarbekaupadest nagu toit ja vesi;

D.   arvestades, et rahvusvahelise humanitaarabiorganisatsiooni Piirideta Arstid andmetel võib koolerasse haigestuda vähemalt 1,4 miljonit inimest, kui haiguspuhangu põhjustega võideldes ei õnnestu seda lokaliseerida; arvestades, et haiguspuhang on levimas Lõuna-Aafrikasse ja Botswanasse;

E.   arvestades, et üheaegne poliitiline, sotsiaalne ja majanduskriis on eriti ränk naistele ja tütarlastele ning et kodus olevate haigete põetamise vajaduse tõttu on neil eriti suur oht koolerasse haigestuda;

F.   arvestades, et viimasel kümnendil on keskmine eluiga, mis nii naistel kui meestel oli varem 60 aastat, langenud meestel 37 ja naistel 34 aastale; arvestades, et Zimbabwes elab praegu 1,7 miljonit HIV-viiruse kandjat;

G.   arvestades, et poliitilise kriisi ja tervishoiukatastroofi varjus ägeneb Zimbabwes inimõiguste kriis, mille viimane areng oli enneolematult ulatuslik inimõiguslaste röövimine, nagu näiteks Jestina Mukoko kadumine, mis on osa tavapärasest inimõiguslaste tagakiusamise ja hirmutamise skeemist ning selle toimepanijaid kahtlustatakse tegutsemises Zimbabwe võimude korraldusel;

H.   arvestades, et UNICEFi hinnangul töötab praegu vaid 40% riigi õpetajatest ning koolis käib kõigest kolmandik õpilasi; arvestades, et nii nagu arstid ja õed, on ka õpetajad korrapäraselt streikinud ning rahumeelse meeleavalduse õiguse kasutamise eest on politsei neid jõhkralt represseerinud;

I.   arvestades, et Zimbabwesse ei lubatud siseneda "vanematekogu" delegatsioonil, mille liikmed on endine ÜRO peasekretär Kofi Annan, USA ekspresident Jimmy Carter ning naiste ja laste õiguste kaitsja Graça Machel;

J.   arvestades, et mitmed Aafrika liidrid, teiste hulgas peapiiskop Desmond Tutu, Botswana president Ian Khama ja Kenya peaminister Raila Odinga, on nõudnud Robert Mugabe tagasiastumist;

K.   arvestades, et 8. detsembril 2008, inimõiguste ülddeklaratsiooni 60. aastapäeval nõudis Prantsusmaa president Sarkozy ELi nimel Robert Mugabe tagasiastumist, öeldes, et ta "on võtnud Zimbabwe rahva pantvangi" ning et "Zimbabwe rahval on õigus vabadusele, väärikusele ja julgeolekule";

L.   arvestades, et Zimbabwes on peaaegu täidetud kriteeriumid 2005. aasta septembris ÜRO tippkohtumisel heaks kiidetud deklaratsiooni rakendamiseks, mille kohaselt eksisteerib rahvusvaheline kohustus kaitsta inimesi, kelle kallal pannakse toime inimsusevastseid kuritegusid,

1.   väljendab sügavat muret katastroofilise humanitaarolukorra pärast Zimbabwes, kooleraepideemia ja nälja ning Mugabe režiimi täieliku keeldumise pärast kriisile positiivselt reageerida; kutsub nõukogu ja komisjoni üles märkimisväärse ja pikaajalise humanitaarabi programmiga kinnitama oma otsustavust Zimbabwe rahvast abistada;

2.   märgib, et Euroopa Liit eraldas just abi andmiseks 10 miljonit eurot ning kutsub Zimbabwe võime üles kõrvaldama kõik humanitaarabiorganisatsioonidele kehtestatud piirangud ja tagama, et humanitaarabi saaks kätte toimetada kooskõlas humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega;

3.   toetab jõuliselt eespool nimetatud "vanematekogu" delegatsiooni pingutusi Zimbabwe humanitaarkriisi leevendamiseks; peab täiesti vastuvõetamatuks Mugabe režiimi keeldumist anda nimetatud delegatsiooni liikmetele sissesõiduviisasid, kuna nimetatud isikud tahtsid kasutada oma mõjujõudu, et suurendada koheselt ja pikemaajaliselt abi toimetamist riiki ning teha nii lõpp Zimbabwe rahva kohutavatele kannatustele;

4.   mõistab otsustavalt hukka Mugabe režiimi jätkuva vägivalla MDC liikmete ja toetajate vastu; on sügavalt nördinud inimõiguslaste hiljutiste järjestikuste röövimiste pärast ning nõuab Zimbabwe Rahuprojekti direktori Jestina Mukoko, juhtiva inimõiguslaste kaitsja Harrison Nkomo venna Zacharia Nkomo, Zimbabwe Rahuprojekti piirkondliku koordinaatori Broderick Takawira, Zimbabwe Rahuprojekti autojuhi Pascal Gonzo ning mitmete MDC liikmete ja kodanikuühiskonna aktivistide viivitamatut vabastamist ja nende röövijate vastutuselevõtmist;

5.   tervitab ELis viibimise keelu nimekirja hiljutist täiendamist, millega lisati sellesse Mugabe režiimi kaasosalised, ning nõuab, et sinna lisataks veelgi Mugabe toetajate nimesid, nagu näiteks endine ZANU PF juhtiv minister Florence Chitauro, kes nüüd ilmselt elab Londonis, keeldub Robert Mugabet hukka mõistmast ning reisib takistamatult Zimbabwe vahet;

6.   palub ÜRO Julgeolekunõukogul kaaluda individuaalsete karistuste (sissesõidukeeld, varade külmutamine) kehtestamist Robert Mugabe ja vägivallategudes või inimõiguste rikkumistes aktiivselt osalevate isikute suhtes; palub eriti Hiinal, Venemaal ja Lõuna-Aafrikal toetada ÜRO Julgeolekunõukogus jõulisi meetmeid Mugabe režiimi vastu ning näidata Aafrika riikide valitsustele, et nad ei soovi enam Mugabe režiimi mingil moel toetada;

7.   tervitab Kenya, Botswana ja Sambia valitsuste otsustavust võtta sõna Robert Mugabe vastu ning väljendab sügavat pettumust selle üle, et nii paljude teiste Aafrika riikide valitsused on ikka veel valmis tema režiimi kuritegusid ignoreerima;

8.   rõhutab Zimbabwe rahva meeleheitlikku vajadust poliitiliste muutuste järele ning mõistab hukka Robert Mugabe keeldumise täita 15. septembril 2008 tema poolt alla kirjutatud kokkulepet tähtsaimate ministeeriumide üleandmise kohta Morgan Tsvangirai parteile, või alustada poliitilisi reforme;

9.   väljendab tõsist muret selle üle, et Mugabe rõhuv, manipuleeriv ja enesekeskne režiim eirab jätkuvalt Zimbabwe rahva karjuvat vajadust kiirete, radikaalsete ja demokraatlike muutuste järele;

10.   nõuab tungivalt, et Aafrika riigid ja piirkondlikud institutsioonid, sealhulgas Lõuna-Aafrika Arenguühendus, ning eelkõige Aafrika Liit kui 15. septembri 2008. aasta kokkuleppe garant, samuti silmapaistvad aafriklased tagaksid Zimbabwe olukorrale ausa ja õiglase lahenduse, mille aluseks on 2008. aasta märtsis toimunud usaldusväärsed valimised, ning kontrolliksid tasakaalustatult kõigi poliitiliste kokkulepete täitmist;

11.   palub, et nõukogu julgustaks Aafrika Liitu koostama kavasid aktiivseks sekkumiseks Zimbabwe tsiviilelanikkonna kaitseks;

12.   palub nõukogul ilmutada valvsust tagajärgede suhtes, mida võib piirkonnale põhjustada ZANU-PFi tahtlik hoolimatus ja Zimbabwet destabiliseeriv halb valitsemine;

13.   väljendab sügavat muret Zimbabwe pagulaste olukorra pärast piirkonnas ning mõistab hukka naaberriikides Zimbabwe pagulaste kalla toime pandud vägivallateod; palub komisjonil toetada vastavaid naaberriike pagulastele rahalist ja materiaalset abi pakkuvate programmide rakendamisega;

14.   kutsub tungivalt kõiki asjaosalisi ja rahvusvahelist üldsust üles valmistuma toetama Zimbabwe majanduslikku ja sotsiaalset taastamist seejärel, kui on moodustatud valitsus, mis tõeliselt kajastab Zimbabwe rahva tahet kõigil tasanditel ning kui selgeid tõendeid tagasipöördumisest demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamise juurde;

15.   kutsub nõukogu ja liikmesriike aktiviseerima oma diplomaatilist tegevust Aafrikas, et tagada aktiivne toetus Zimbabwes toimuvatele muutustele;

16.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, G8-riikide valitsustele, Zimbabwe ja Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsustele ja parlamentidele, Briti Rahvaste Ühenduse peasekretärile, ÜRO peasekretärile, Aafrika Liidu komisjoni ja täidesaatva kogu esimeestele, Üleaafrikalisele Parlamendile ning Lõuna-Aafrika Arenguühenduse peasekretärile, valitsustele ja parlamentaarsele foorumile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0364.
(2) ELT L 43, 19.2.2008, lk 39.
(3) ELT L 50, 20.2.2004, lk 66.
(4) ELT L 331, 10.12.2008, lk 11.


Inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakud, kodanikuvabadus ja demokraatia Nicaraguas
PDF 200kWORD 39k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakute, kodanikuvabaduste ja demokraatia kohta Nicaraguas
P6_TA(2008)0641RC-B6-0629/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ÜRO 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;

–   võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

–   võttes arvesse 15. detsembri 2003. aastal ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica Vabariigi, El Salvadori Vabariigi, Guatemala Vabariigi, Hondurase Vabariigi, Nicaragua Vabariigi ja Panama Vabariigi vahel sõlmitud poliitilist dialoogi ja koostööd käsitlevat lepingut ning Euroopa Majandusühenduse ning Costa Rica Vabariigi, El Salvadori Vabariigi, Guatemala Vabariigi, Hondurase Vabariigi, Nicaragua Vabariigi ja Panama Vabariigi koostöö raamlepingut(1);

–   võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta;

–   võttes arvesse ELi ekspertrühma aruandeid 9. novembril 2008. aastal Nicaraguas toimunud kohalike valimiste kohta;

−   võttes arvesse volinik Ferrero-Waldneri avaldusi sündmuste kohta Nicaraguas pärast 9. novembril 2008. aastal toimunud kohalikke ja piirkondlikke valimisi;

   võttes arvesse kestvaid läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsiatsioonilepingu allkirjastamiseks;

   võttes arvesse ELi 27 liikmesriigi 22. oktoobri 2008. aasta pressiteadet inimõiguste kaitsjate ja organisatsioonide kohta;

   võttes arvesse arvestades ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste kuuendat vooru, mis toimub 26. ja 27. jaanuaril 2009. aastal Brüsselis;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades ELi ekspertrühma aruannetes tõstatatud võimalikku pettust 9. novembril 2008. aastal toimunud kohalike valimiste tulemuste osas, milles rõhutatakse Nicaragua ametivõimude soovimatust korraldada tõeliselt demokraatlikke valimisi; arvestades valimistega kaasnenud vägivalda, mis oli eelkõige suunatud meedia vastu, ning sellest tulenenud lõhestatust ja konflikte;

B.   arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ning mitmed Nicaragua valitsusvälised organisatsioonid on väljendanud muret valimiste läbipaistvuse pärast;

C.   arvestades, et kõrgeima valimisnõukogu 11. juuni 2008. aasta resolutsioonidega tühistati sandinistliku uuendusliikumise Sandinista Renewal Movement õiguslik staatus ning teatati, et konservatiivne erakond ei täitnud 2008. aasta novembri kohalikel valimistel osalemise eeltingimusi, mistõttu ei olnud kõnealusel kahel erakonnal võimalik valimistel osaleda;

D.   arvestades korduvaid rünnakuid ja tagakiusamist, mida on nüüdseks mitmete kuude vältel toime pandud inimõigusorganisatsioonide ja nende liikmete, samuti ajakirjanike ning meedia esindajate suhtes riigivõimudega seotud üksikisikute, poliitiliste jõudude ja organite poolt;

E.   arvestades Nicaragua koostöö aseministri esitatud ettepanekut nn ühise maksustamise mehhanismi kohta rahalise toetuse osas, mida saavad valitsusvälised organisatsioonid, ning uurimiste teostamist erinevate valitsusväliste organisatsioonide suhtes seoses juriidiliste nõuete eeldatava täitmata jätmisega, näiteks rahaliste vahendite triangulatsiooni süüdistuste korral 17 inimõigusorganisatsiooni vastu;

F.   arvestades kriminaaluurimisi seksuaal- ja soojätkamisõiguste kaitsjate suhtes, kaasa arvatud nende suhtes, kes toetasid vägistatud tüdrukut, kellele tehti tema elu päästmiseks abort ajal, mil terapeutiline abort ei olnud kriminaalkuritegu;

G.   arvestades, et demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamine ja tugevdamine, samuti inimõiguste ja põhiõiguste austamine peab olema ELi välispoliitika lahutamatu osa;

H.   arvestades, et EL ja tema partnerid kannavad kolmandate riikidega niisuguste lepingute sõlmimisel, mis sisaldavad inimõigusi käsitlevat klauslit, vastutust rahvusvahelistele inimõiguste standarditele vastavuse tagamise eest, ning arvestades, et niisugused klauslid on oma olemuselt vastastikused;

I.   arvestades niisuguse tõsise vaesuse tingimusi, millesse Nicaragua on langenud viimase kahe aastakümne jooksul,

1.   avaldab sügavalt kahetsust 9. novembri 2008. aastal kohalike valimiste toimumise viisi üle ning on veendunud, et nende tulemustel puudub igasugune demokraatlik legitiimsus;

2.   avaldab kahetsust asjaolu üle, et kahtlustatava pettuse õhkkond on mõnes haldusüksuses kutsunud esile meeleavaldusi ja kokkupõrkeid erinevate erakondade pooldajate vahel, mille tagajärjel on mitmed inimesed viga saanud ning mis on süvendanud juba valitsevat sügavat poliitilist kriisi;

3.   kutsub Nicaragua valitsust üles võtma koheseid meetmeid tekkinud olukorra rahustamiseks ning palub Nicaragua ametivõimudel austada inimõigusorganisatsioonide tööd;

4.   avaldab kahetsust arvukate rünnakute ja tagakiusamiste üle, mida on viimastel kuudel toime pandud inimõigusorganisatsioonide, nende liikmete, sõltumatute ajakirjanike ning komisjoni Nicaragua delegatsiooni esindajate suhtes riigivõimudega seotud üksikisikute, poliitiliste jõudude ja organite poolt;

5.   kutsub erakondi üles mõistma hukka nende pooldajate vägivallategusid;

6.   avaldab kahetsust asjaolu üle, et kaks erakonda ei saanud kohalikel valimistel osaleda, ning väljendab oma muret edusammude pärast, mis on seotud demokraatia tugevdamisega ja valitsemisega Nicaraguas, eelkõige seoses kaasamise ja aktiivse osalemise protsessidega;

7.   nõuab tungivalt, et Nicaragua valitsus ja riigivõimu organid kaitseksid sõnavabadust ja kohtusüsteemi sõltumatust ning tagaksid seega oma riigi demokraatlike põhialuste säilimise ning selle, et Nicaragua ratifitseeriks nii kiiresti kui võimalik Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi;

8.   tunneb heameelt ELi 27 liikmesriigi 22. oktoobri 2008. aasta pressiteate üle, milles mõistetakse hukka inimõiguste kaitsjate ja organisatsioonide vastu suunatud rünnakud;

9.   tuletab meelde, et assotsiatsioonilepingu läbirääkimistel Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika riikide vahel tuleb Nicaraguale meelde tuletada Euroopa Liidu poolt kaitstavate ja edendatavate õigusriigi põhimõtete, demokraatia ja inimõiguste austamist;

10.   kutsub ELi liikmesriike üles tagama Nicaraguas valitseva olukorra seadmise Nicaragua ametivõimudega korraldatavate nii kahepoolsete kui ka mitmepoolsete kohtumiste päevakorda;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 63, 12.3.1999, lk 39.


Inimõiguste kaitsjate ründamine Venemaal ja Anna Politovskaja mõrvaprotsess
PDF 119kWORD 48k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon inimõiguste kaitsjate ründamise kohta Venemaal ja Anna Politkovskaja mõrva kohtuprotsessi kohta
P6_TA(2008)0642RC-B6-0630/2008

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta ning eelkõige 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete kohta Venemaa ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva järel(1) ning 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta 26.–27. juunil 2008 Hantõ-Mansiiskis(2);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1997. aastal ja mida on pikendatud kuni uue lepingu jõustumiseni;

–   võttes arvesse jätkuvaid läbirääkimisi uue lepingu üle, mis annab uue tervikraamistiku ELi ja Venemaa vahelisteks suheteks, ning nende läbirääkimiste taasalustamist ELi ja Venemaa tippkohtumisel 14. novembril 2008. aastal Nice's;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu nimel tehtud eesistujariigi avaldust organisatsiooni "Memorial" Peterburi büroo läbiotsimise kohta 4. detsembril 2008. aastal;

–   võttes arvesse demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 2008. aasta aruannet inimõiguste kaitsjate kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et Venemaa on Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liige, kes on kohustunud täielikult austama inimõigusi ja kodanike õigusi;

B.   arvestades, et inimõiguste kaitsjate olukord ja raskused, millega on kokku puutunud inimõiguste eest võitlevad valitsusvälised organisatsioonid, valmistavad tõsist muret;

C.   arvestades, et Venemaa kodanikud on saatnud Strasbourgis asuvale Euroopa Inimõiguste Kohtule arvukalt kaebusi ning kohtu otsused kinnitavad mitmeid inimõiguste raskeid rikkumisi ja Venemaa ametivõimude omavoli;

D.   arvestades, et 28. oktoobril 2008. aastal tapeti oma Moskva korteris jõhkralt Venemaa jesuiidiordu juht Otto Messmer ja Ecuadori preester Victor Betanourt;

E.   arvestades, et Venemaa juhtivaid inimõiguste juriste Karinna Moskalenko, kes on Euroopa Inimõiguste Kohtus esindanud edukalt 30 Venemaa kodanikku, langes 2008. aasta oktoobri keskpaigas mürgitamiskatse ohvriks, kui Strasbourgis pandi tema autosse elavhõbedat;

F.   arvestades, et 31. augustil 2008 tapeti politsei valve all Inguššia sõltumatu veebisaidi omanik Magomed Evlojev;

G.   arvestades, et 2008. aasta juulist oktoobrini registreeriti arvukalt inimõiguste kaitsjate tapmise katseid, teiste seas on tapmiskatse ohvriks langenud Inguššia opositsioonijuht Ahmed Kotiev, Inguššia inimõiguste kaitsja Zurab Tsetšojev, inimõiguste aktivist Dmitri Krajuhhin Oreli linnast ning inimõiguste kaitsja Stanislav Dmitrievski Nižni Novgorodist;

H.   arvestades, et 4. detsembril 2008 tungisid maskides mehed Venemaa riigiprokuratuurist 20 aastat Nõukogude Liidu stalinistlikke repressioone uurinud uurimis- ja infokeskuse "Memorial" Peterburi büroosse ning viisid kaasa kõvakettad ja CDd, mis sisaldasid kogu andmebaasi tuhandete ohvrite kohta; arvestades, et konfiskeeritud dokumentide nimekirja ei ole; arvestades, et "Memoriali" juristidel ei lastud hoonesse siseneda;

I.   arvestades, et ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrvale järgnenud kriminaaluurimine ja kohtuprotsess tekitavad tõsist muret seoses läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtete austamisega; arvestades, et seda jõhkrat mõrva pole veel põhjalikult uuritud ja juhtumit pole rahuldavalt lahendatud;

J.   arvestades, et Venemaa ametivõimud pole endiselt valmis tegema koostööd Londonis radioaktiivse polooniumiga mürgitatud Aleksander Litvinenko mõrva uurimisel;

K.   arvestades, et 14. detsembril 2008 nurjas miilits jõhkralt Garri Kasparovi opositsioonirühma "Teine Venemaa" Moskvas korraldatud Kremli-vastase demonstratsiooni, võttes demonstrante kinni ja vedades neid veoautodesse; arvestades, et ligikaudu 100 demonstranti vahistati;

L.   arvestades, et 17 Venemaa inimõiguste rühmitist kutsusid 3. detsembril 2008 Viinis ELi üles mitte ainult suurendama kiiresti ELi ja Venemaa inimõigustealaste konsultatsioonide rolli, vaid käsitlema kõige raskemaid juhtumeid ka ELi ja Venemaa tippkohtumistel,

1.   mõistab jõuliselt hukka rünnakud Venemaa inimõiguste kaitsjate vastu, sh kodanike õigusi kaitsvate juristide vastu, ning kutsub Venemaa kõikide tasandite ametiasutusi üles kaitsma ja kindlustama nende füüsilist julgeolekut;

2.   juhib tähelepanu asjaolule, et inimõigused, õigusriigi põhimõtted ja demokraatia peavad jääma ELi ja Venemaa suhete edasisel arendamisel põhiküsimusteks; peab väga tähtsaks jätkuvat arvamuste vahetust Venemaaga inimõiguste teemal osana ELi ja Venemaa inimõigustealastest konsultatsioonidest ning nõuab nende kohtumiste vormi täiustamist, et osaleksid ka asjaomased ministrid, kohtunikud ja Venemaa kodanikuühiskonna esindajad;

3.   on seisukohal, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamine peaks olema praegu läbirääkimiste teemaks oleva uue raamlepingu väga oluline osa;

4.   kutsub Venemaa ametivõime üles täitma Euroopa Inimõiguste Kohtu kõiki otsuseid ning ratifitseerima viivitamata kohtu reformi protokolli; nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon ratifitseeriks samuti Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 14;

5.   mõistab hukka organisatsiooni "Memorial" Peterburi büroo läbiotsimise 4. detsembril 2008. aastal; palub Venemaa ametivõimudel ja Peterburi prokuratuuril tagastada uurimis- ja infokeskusele "Memorial" viivitamata 11 kõvaketast ja CDd, mis 4. detsembril 2008. aastal politseihaarangu käigus kaasa viidi ja mis sisaldavad hindamatuid andmeid enam kui 50 000 stalinismiajastu repressioonide ohvri kohta;

6.   juhib tähelepanu vägivalla suurenemisele, mis on Moskva inimõiguste büroo andmetel 2008. aastal kaasa toonud enam kui 100 inimese tapmise rassi, rahvuse, usutunnistuse või seksuaalse sättumuse tõttu, samuti sellele, et Venemaa ametivõimud pole selliseid vihakuritegusid asjakohaselt hukka mõistnud;

7.   võtab murelikult teadmiseks hiljutised katsed rehabiliteerida stalinistlikku režiimi ning rõhutab, et Venemaa saab luua tõelise demokraatliku kultuuri vaid siis, kui ta tunnistab oma traagilist minevikku;

8.   on mures inimõiguste juristi Karinna Moskalenko ja tema pere tapmiskatse pärast 2008. aasta oktoobris ning palub nii Prantsusmaa kui ka Venemaa ametiasutustel süüdlased ja nende motiivid välja selgitada;

9.   on veendunud, et inimõiguste juristide vastu, kes tegelevad inimõiguste rikkumise juhtumitega ja kes on seadnud oma tööga ohtu omaenda elu, tuleks üles näidata suurt lugupidamist ning neid peaks kaitsma riik ja toetama rahvusvaheline üldsus;

10.   on ülimalt mures äärmuslust käsitlevate hiljuti muudetud õigusaktide pärast, mis võivad mõjutada teabe vaba liikumist ning ajendada Venemaa ametivõime veelgi piirama inimõiguste kaitsjate sõnavabadust;

11.   märgib, et ajakirjandusvabaduse sümboliks saanud sõltumatu vene ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrvast on möödunud kaks aastat; juhib tähelepanu oma eespool nimetatud 25. oktoobri 2006. aasta resolutsioonile, avaldab austust selle aususe ja kohusetunde sümboliks saanud naise julgusele ja tööle ning on seisukohal, et tema elutöö nõuab jätkuvat toetust ja teadvustamist;

12.   väljendab pettumust, et kohtuprotsessile on lubatud vaid väike hulk ajakirjanikke ja teleajakirjanikke üldse mitte; palub kohtul täielikult austada vandekohtu otsust ning avada kohtuprotsess kõikidele ajakirjanikele ja meediale; eeldab, et kohus ei uuri mitte ainult seda, kes Anna Politkovskaja mõrva toime pani ja sellele kaasa aitas, vaid ka seda, kes mõrva tellis;

13.   väljendab heameelt asjaolu üle, et 2006. aastal asutati ODIHRi inimõiguste kaitsjate teabekeskus, mis jälgib inimõiguste kaitsjate olukorda kõikjal OSCEs; ergutab ELi institutsioone väljendama oma toetust inimõiguste kaitsjatele tegudes, luues inimõiguste kaitsjate teabekeskuse kõigis kolmes institutsioonis, et oma tegevust teiste rahvusvaheliste ja Euroopa institutsioonidega paremini koordineerida;

14.   väljendab muret seoses Venemaa relvajõudude kutsealuste jätkuva laiaulatusliku väärkohtlemisega ning palub Venemaa ametivõimudel seda uurida, süüdlased vastutusele võtta, sellised kombed relvajõududes välja juurida ning näidata üles soovi valitsevat olukorda muuta;

15.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, OSCE-le ja Euroopa Nõukogule.

(1) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 271.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0309.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika