Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 14. novembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1946/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2007/2000, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud riikide ja territooriumite suhtes(1);

–   võttes arvesse nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend(2);

–   võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi, milles lubati kõikidele Lääne-Balkani riikidele ühinemist Euroopa Liiduga;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (FYROM) ELi kandidaatriigi staatus ning Euroopa Ülemkogu 15.–16. juuni 2006. aasta, 14.–15. detsembri 2006. aasta ja 19.–20. juuni 2008. aasta kohtumiste eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogul 3. oktoobril 2005. aastal vastu võetud otsust alustada ühinemisläbirääkimisi Horvaatiaga;

–   võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2008. aasta teatist Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaadete avardamise kohta (KOM(2008)0127);

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsiooni 1244;

–   võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Kosovo tuleviku ja ELi rolli kohta(3);

–   võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu nõukogu otsus erakorralise finantsabi andmise kohta Kosovole(4);

–   võttes arvesse oma 23. aprilli 2008. aasta resolutsiooni endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2007. aasta eduaruande kohta(5);

–   võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Horvaatiat käsitleva 2007. aasta eduaruande kohta(6);

–   võttes arvesse oma 15. märtsi 2007. aasta soovitust nõukogule Bosnia ja Hertsegoviina kohta(7);

–   võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta soovitust nõukogule Euroopa Liidu ja Serbia vaheliste suhete kohta(8);

–   võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel(9);

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2007. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel(10);

–   võttes arvesse komisjoni 31. jaanuari 2007. aasta teatist pealkirjaga "Tähtsamate üleeuroopaliste transporditelgede laiendamine naaberriikidesse: suunised transpordi kohta Euroopas ja naaberpiirkondades" (KOM(2007)0032);

–   võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2008. aasta teatist naaberriikidega peetavate transpordialase koostööga seotud selgitavate läbirääkimiste arengu kohta (KOM(2008)0125);

–   võttes arvesse 25. oktoobril 2005. aastal Ateenas allkirjastatud lepingut, millega asutati energiaühendus ELi ja Kagu-Euroopa riikide vahel;

–   võttes arvesse komisjoni 6. novembri 2007. aasta teatist laienemisstrateegia ja peamiste väljakutsete kohta aastateks 2007–2008 (KOM(2007)0663);

–   võttes arvesse oma 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni laienemist käsitleva komisjoni 2005. aasta strateegiadokumendi kohta(11) ning oma 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta laienemisstrateegia ja peamiste väljakutsete osas aastatel 2006–2007(12);

–   võttes arvesse kõiki varasemaid resolutsioone Lääne-Balkani riikide kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0489/2008),

A.   arvestades, et Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu sõnastas selgelt Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivi ja märkis, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess moodustab üldise raamistiku Euroopa suhetele Lääne-Balkani riikidega;

B.   arvestades, et Horvaatia peab praegu ELiga ühinemisläbirääkimisi ning endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik sai 2005. aastal kandidaatriigiks;

C.   arvestades, et ELi kaubanduskontsessioonid ja finantsabi on mänginud keskset rolli Lääne-Balkani riikide stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis;

D.   arvestades, et Horvaatia liigub kindlalt Euroopa Liidu täieliku liikmesuse suunas, võib viia läbirääkimised lõpule 2009. aastal, täidab jätkuvalt Kopenhaageni poliitilisi ja majanduslikke kriteeriume ning riigis on täielikult toimiv turumajandus, mis võiks olla hea eeskuju teistele piirkonna riikidele;

E.   arvestades, et Kosovo Assamblee võttis 17. veebruaril 2008. aastal vastu resolutsiooni Kosovo iseseisvaks kuulutamise kohta; arvestades, et nõukogu leppis 18. veebruaril 2008 kokku, et liikmesriigid teevad otsuse oma suhete kohta Kosovoga vastavalt siseriiklikele tavadele ja rahvusvahelisele õigusele; arvestades, et ELilt Kosovole antava abi kogusumma on hinnanguliselt 1 miljard eurot ajavahemikuks 2007–2010 ja sellest toetatakse Kosovo poliitilist ja majanduslikku arengut ning rahastatakse ELi osalust rahvusvahelises kohalolekus Kosovos;

F.   arvestades, et majanduslik jõukus ja täielik lõimumine siseturu ja maailma kaubandussüsteemiga on väga oluline kogu Lääne-Balkani piirkonna pikaajalise stabiilsuse ning jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse kasvu jaoks;

G.   arvestades, et Lääne-Balkani riikide turgude järkjärguline ettevaatlik avamine, sealhulgas riigiti erinev lähenemine, mis soodustab eelkõige piirkondliku turu kujunemist, peaks andma märkimisväärse panuse piirkonna poliitilisse ja majanduslikku stabiliseerimisprotsessi;

H.   arvestades, et suurem koostöö Lääne-Balkani piirkonnas pakub positiivseid kasvuvõimalusi ka Kagu-Euroopas asuvate ELi liikmesriikide majanduse jaoks ning toetab selle tugevamat lõimumist ühtse turuga;

I.   arvestades, et Kesk-Euroopa vabakaubandusleping (CEFTA) ühendas 32 Lõuna-Euroopa piirkonnas kehtivat kahepoolset vabakaubanduslepingut üheks kõikehaaravaks piirkondlikuks vabakaubanduslepinguks, mis aitab õiglaste, läbipaistvate ja prognoositavate reeglite ühtse võrgustiku abil kaasa piirkonna edasisele liberaliseerimisele;

J.   arvestades, et Lääne-Balkani riikide majanduskasv on riigiti väga erinev, ulatudes 2006. aastal endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 3 %st Montenegro 10,3 %ni; arvestades, et töötuse määr erineb riigiti oluliselt – 2007. aastal oli töötuse määr Kosovos koguni 40 %, Montenegros aga 11,9 %;

K.   arvestades, et Lääne-Balkani riikide majandus sõltub suurel määral väliskaubandusest, ning arvestades, et koguimport ja kogueksport moodustavad märkimisväärse osa nende riikide sisemajanduse koguproduktist; arvestades, et 61 % piirkonna kaubavoogudest on suunatud ELi, kuigi nad moodustavad vaid 2 % ELi väliskaubandusest;

L.   arvestades, et transpordi infrastruktuur ja hõlbustamine on majandusarengu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ning integratsiooni jaoks esmatähtis;

M.   arvestades, et jätkusuutliku majanduskasvu, töökohtade loomise ja ekspordi tagamiseks on vaja rohkem toetada Lääne-Balkani väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid;

N.   arvestades, et Lääne-Balkani riikide majanduses on oluline osa teenusesektoril, eelkõige turismil;

O.   arvestades, et väikeste turgude, nagu mõne Lääne-Balkani riigi turu jaoks, on suureks probleemiks kartellid, konkurentsi piirav tegevus ja turuvõimu kuritarvitamine, mis võib tugevalt mõjutada piirkonna majanduskasvu, tööpuuduse määra ja sotsiaalset arengut;

P.   arvestades, et Lääne-Balkani riikide majandused on väga heterogeensed ja oma eripäradega, nt Albaania, Horvaatia ja Montenegro erinevad teistest Lääne-Balkani riikidest selle poolest, et nende majanduses on turism ülioluline sektor;

Q.   arvestades, et kõik Lääne-Balkani riigid on sõlminud ELiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu,

Üldkaalutlused

1.   tervitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis saavutatud edu ja eriti hiljutist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute allkirjastamist Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbiaga; kutsub liikmesriike üles viima kõikide stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute ratifitseerimisprotsess lõpule nii pea kui võimalik; tervitab vahelepingute rakendamisel saavutatud edu ja kutsub Lääne-Balkani riike üles jätkama oma jõupingutusi selles valdkonnas; rõhutab, et tähtis on veelgi suurendada stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi mitmepoolset mõõdet, et täielikult taastada piirkondlik koostöö kõikides valdkondades;

2.   kinnitab Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivi, mis sõnastati selgelt Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogul; juhib siiski tähelepanu sellele, et Lääne-Balkani riikide ühinemine Euroopa Liiduga tulevikus on ranges sõltuvuses kõikide Euroopa Liidu sätestatud tingimuste ja nõuete, sh Kopenhaageni kriteeriumide täitmisest ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi edukast kulgemisest, mis tähendab piirkondlikku koostööd, heanaaberlikke suhteid ja igakülgset koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga;

3.   rõhutab, et tõenäoline võimalus saada ELi liikmeks võib mõjuda Lääne-Balkani riikidele katalüsaatorina, mis ergutab nende elanikkonda ja valitsusi eemalduma regressiivsest natsionalismist ja usurühmadevahelisest vägivallast ning liikuma täieliku integreerumise poole ülejäänud Euroopaga; lisaks sellele parandab see Lääne-Balkani hiljutiste sõdade ja viimaste aastakümnete poliitiliste vastuolude tõttu tekkinud suhteliselt kehva mainet Euroopa Liidus, mis omakorda ergutab ELi äriühinguid suurendama äritegevust selles piirkonnas;

4.   ergutab Euroopa Liitu järjepidevalt näitama oma seotust Lääne-Balkani riikidega, eriti praegusel poliitiliselt keerulisel ajal; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon mõistaksid, et "musta augu" loomine Kosovos ei ole ei Euroopa Liidu ega Lääne-Balkani riikide huvides; palub ELi institutsioonidel seetõttu aktiivselt osaleda, et vältida pingeid;

5.   on seisukohal, et üldise lähenemisviisi puhul Lääne-Balkanile on olulise tähtsusega võtta arvesse piirkonnas asuvate riikide erinevusi, mis puudutavad nende majandusliku arengu taset ning kinnipidamist ühenduse õigustikust ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadest; rõhutab seetõttu iga Lääne-Balkani riigi selgelt erinevat teed ELi liikmesuse poole, mis põhineb muu hulgas nii Kopenhaageni kriteeriumide kui ka Euroopa Liidu sätestatud tingimuste ja nõuete individuaalsel täitmisel;

6.   tervitab 2008. aasta jaanuaris jõustunud viisalihtsustus- ja tagasivõtulepinguid ning dialoogi tegevuskava üle Lääne-Balkani riikidele kehtiva viisarežiimi järgjärguliseks liberaliseerimiseks; on seisukohal, et kaubavoogude suurendamiseks ning tihedama majandus-, teadus-, tehnoloogilise ja kaubanduskoostöö tagamiseks on kindlasti vaja rajada hästitoimivad tollirežiimid või teha neid paremaks; tervitab komisjoni otsust anda programmi Erasmus Mundus raames rohkem stipendiume Lääne-Balkani riikide üliõpilastele;

WTO ja Kesk-Euroopa vabakaubandusleping

7.   palub komisjonil ja nõukogul rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid, et ergutada Lääne-Balkani riikide suuremat lõimumist maailma kaubandus- ja majandussüsteemiga, eelkõige piirkonna nende riikide WTOga ühinemise kaudu, kes ei ole veel WTO liikmed; märgib heakskiitvalt, et Albaania, Horvaatia ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on juba WTO liikmed; rõhutab, et kaubanduse liberaliseerimine peab toimuma käsikäes vaesuse ja töötuse vähendamise, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste edendamise ning keskkonnakaitsega;

8.   rõhutab, et piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted edendavad piirkonna majanduskasvu ning et Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingul on selles protsessis oluline roll; rõhutab, et Kesk-Euroopa vabakaubandusleping võib ELi ja Lääne-Balkani riikide majandus- ja kaubandussuhete tugevdamise abil samuti mängida olulist rolli piirkonna edasisel integreerimisel ELiga; on seetõttu seisukohal, et Kesk-Euroopa vabakaubandusleping annab olulise panuse Lääne-Balkani riikide ettevalmistamisse liitumiseks Euroopa Liiduga;

9.   kutsub Lääne-Balkani riikide valitsusi üles täiendavalt uurima võimalust kaubandust veelgi enam liberaliseerivate meetmete võtmiseks valdkondades, mis on siiani kõrvale jäänud, ja looma mehhanisme, mille abil süsteemselt võidelda rahvusvahelise intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste rikkumiste vastu; kutsub neid valitsusi samuti üles järgima ühenduse õigust ning astuma samme, et kaotada tavad ja meetmed, mis kujutavad endast mittetariifseid kaubandustõkkeid;

Euroopa abi ja Lääne-Balkani juhiroll reformiprotsessis

10.   toetab Lääne-Balkani riikide reformi- ja piirkondliku koostöö alaseid jõupingutusi ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu; rõhutab asjaolu, et vaid Lääne-Balkani riigid ise juhivad reformiprotsessi; nõuab tungivalt, et Lääne-Balkani riigid võtaksid endale kohustuse koostada piisav arv ambitsioonikaid projekte, et olla võimelised kasutama olemasolevaid Euroopa rahalisi vahendeid ilma liigse passiivsuseta ja Euroopa algatustest sõltumatult;

11.   rõhutab piirkondade rolli majandus- ja sotsiaalarengus ning sellega seoses ka ühinemiseelse abi rahastamisvahendi tähtsust abi andmisel Lääne-Balkani riikide demokratiseerimisele, majanduslike ja sotsiaalsete muutuste läbiviimisele ja Euroopa standarditega kohandamisele ning Euroopa Liidu struktuuridele lähendamisele;

12.   nõuab, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ühinemiseelse abi rahastamisvahendit täiendavate rahaliste vahenditega, mis on vajalikud tegelikele vajadustele suunatud projektide arendamiseks ning tõhusa, kohalikule ja piirkondlikule tasandile suunatud abi pakkumiseks; rõhutab, kui tähtsad on inimestevahelised projektid, mis sobivad eriti hästi selleks, et teavitada inimesi kohapeal Euroopa Liidu poolt antavast lisandväärusest;

13.   kiidab heaks selle, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendi üheks prioriteediks on institutsioonilise ja haldussuutlikkuse arendamise edendamine Lääne-Balkani riikides nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil; julgustab komisjoni tugevdama seda tegevusvaldkonda, et aidata kaasa valitsemise arengule ja valmistada need riigid ja piirkonnad ette struktuurifondide rahastamise saamiseks ning soodustada nende kohandamist ELi standarditega nende tulevase võimaliku ühinemise valguses; palub komisjonil tagada institutsioonide ülesehitamisel ulatuslik läbipaistvus ja võtta sobivaid meetmeid korruptsiooni vältimiseks;

14.   palub nõukogul ja komisjonil tagada piirkonnas asuvatele riikidele piisavalt kvalifitseeritud personali abil ning koostöös Lääne-Balkani majandusküsimustega tegelevate rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega majandus- ja haldusalane tehniline abi, et tugevdada kohalikke riiklikke struktuure, luua tõhusam ja mitmekesisem majanduslik baas ning suurendada kohalike toodete osakaalu välisturul ja eelkõige Euroopa Liidu turul;

15.   soovitab, et ELi liikmesriigid pakuksid Lääne-Balkani riikidele nn valitsustevahelisi programme, mille puhul antakse neile liikmesriikide pädevates talitustes spetsiifilist abi, koolitust ja juhendamist valdkondades, mida Lääne-Balkani võimuesindajad on selgelt soovinud; rõhutab, et need programmid võivad mängida olulist rolli ühenduse õigustiku kohaldamisel piirkonnas, andes samal ajal Lääne-Balkani riikidele võimaluse täpselt määratleda, millist liiki abi nad vajavad;

16.   palub komisjonil esitada aegsasti parlamendile heakskiitmiseks mis tahes uued ettepanekud, mille eesmärk on anda erakorralist eelarvetoetust Lääne-Balkani riikidele; rõhutab, et täiendava finantsabi andmine Lääne-Balkani riikidele (ja eriti Kosovole) tuleks siduda tingimusega koostada rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide toetusel ülevaatlik ja realistlik pikaajaline majanduse arengukava;

17.   on arvamusel, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused mängivad otsustavat rolli jätkusuutlikus majandusarengus ning kodanikuühiskonna tugevdamises, konkretiseerides riiklikke ja ühenduse prioriteete projektidega, mis loovad avaliku ja erasfääri partnerlust;

18.   rõhutab piiriülese ja riikidevahelise koostöö tähtsust ühisprojektide arendamisel ja kestvate sidemete loomisel nii Lääne-Balkani piirkondade vahel kui ka Lääne-Balkani piirkondade ja liikmesriikide piirkondade vahel; rõhutab samuti, et niisugusest koostööst saadav kasu ei ole ainuüksi majanduslik, vaid et sellel on ka poliitiline ja humanitaarne mõõde, mis võimaldab rahva ja valitsusasutuste lähendamist ning tagab pikas perspektiivis piirkonna stabiilsuse ja heaolu;

19.   õhutab liidu piirkondi tegema algatusi piiriüleste projektide elluviimiseks koostöös Lääne-Balkani piirkondadega, et rajada tihe ja pikaajaline piirkondlik koostöö, mis puudutab ka kogemuste ja heade tavade vahetamist Euroopa piirkondliku koostöö võrgustike raames; on arvamusel, et piirkondliku koostöönõukogu tugevdamine võimaldab edendada koostööd piirkonnas;

Majanduspoliitika, energia, transport ja keskkond

20.   nõuab tungivalt, et piirkonna riigid, kes teevad komisjoni ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega tihedat koostööd, säilitaksid ja suurendaksid usaldusväärse maksu- ja rahapoliitika abil oma saavutusi makromajandusliku stabiilsuse hoidmisel, mis on püsiva majanduskasvu eeldus; nõuab lisaks tungivalt, et riigid kiirendaksid läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtte edendamise ning avaliku sektori usaldusväärse juhtimise toetamise abil struktuurireforme, eelkõige maksupoliitika ning tolli ja halduse valdkonnas;

21.   rõhutab vajadust suurendada piirkonna erasektori arengu ja infrastruktuuri investeeringute toetamist, muu hulgas tõhustatud koostöö abil Euroopa Investeerimispangaga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga ning teiste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega;

22.   on seisukohal, et piirkonna majandusarengu seisukohast on hädavajalik luua soodne investeerimiskliima, ning palub komisjonil ja Lääne-Balkani riikidel kiirendada majandusreforme, arendades strateegilisi arenguplaane, et viia ellu kogu piirkonnale olulisi investeerimisprojekte;

23.   tunnustab Lääne-Balkani riikide valitsusi seniste edusammude eest majandusvaldkonnas ning makromajandusliku stabiilsuse hoidmise eest; tunneb heameelt maksupoliitika ja maksudistsipliini rakendamise üle valitsuste poolt, mis on suurendanud riigi eelarvetulusid;

24.   rõhutab, et oluline on järgida piirkonnas toimuvat energiaalast koostööd, eelkõige taastuvenergia allikate arendamise kaudu, luua avatud, usaldusväärseid ja konkurentsivõimelisi turge ning parandada energia infrastruktuuri piirkonnas laienemiseks vajalikke üldtingimusi, kaasa arvatud võrkudevaheliste ühenduste jõudluse suurendamine naabritest ELi liikmesriikide ja partnerriikide vahel; rõhutab energiaühenduse suurt rolli selle eesmärgi poole püüdlemisel;

25.   on seisukohal, et Rijeka sadama arendamine Horvaatias on Euroopa Liidule äärmiselt oluline projekt; on veendunud, et Euroopa Liidu huvides on seda projekti võimalikult kiiresti alustada;

26.   rõhutab, et keskkonnakaitse moodustab olulise osa Lääne-Balkani piirkonna jätkusuutlikust arengust; peab hädavajalikuks, et komisjon ja Lääne-Balkani riikide valitsused edendaksid usaldusväärset keskkonnapoliitikat ja strateegiaid kooskõlas ELi keskkonnaalaste õigusaktidega;

27.   peab oluliseks, et Lääne-Balkani riigid järgiksid Euroopa ühise merenduspoliitika põhimõtteid ja suuniseid, ning rõhutab vajadust kasutada Doonau jõge, mis on oluline transpordikoridor ja väärtuslike ressursside allikas, tõhusalt ja keskkonnasõbralikult kooskõlas ELi õigusaktidega; toetab sellega seoses piirkondlikke algatusi ja organisatsioone (ja eelkõige Doonau jõe kaitse rahvusvahelist komisjoni), mis tegelevad Doonau jõe keskkonnakaitse, siseveetranspordi mahu parema kasutamise ja õnnetuste ärahoidmisega;

28.   tuletab meelde, et vaja on suurendada põllumajanduskaubandust ka Horvaatiaga, et Horvaatia saaks liiduga ühinedes võimalikult kergesti ühise põllumajanduspoliitikaga kohaneda;

29.   tunnistab piirkonna spetsiifilist geograafilist ja strateegilist asukohta, mis muudab piirkonna kaubavahetuse loomulikuks transiidipunktiks Euroopa ja Aasia vahel, seda eelkõige esmaste energiatoodete (toornafta ja maagaas) puhul; tervitab suurte kohalike transpordiprojektide käivitamist, nagu nn kagutelg, mis hõlbustab Lääne-Balkani riikide reaalset ühendamist laiema energiavõrgustikuga, mis ühendab ELi Türgi ja Kaukaasia riikidega; palub komisjonil ja Lääne-Balkani riikidel teha kättesaadavaks piisavalt rahalisi vahendeid infrastruktuuri moderniseerimiseks, pöörates erilist tähelepanu logistikasektorile, ning viia läbi vajalikud reformid sektori konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks muutmiseks;

30.   rõhutab, et jaekaubanduses tuleb kaotada haldustõkked, mis takistavad konkurentsivõimelisemate toidukaupmeeste teket, sest toidukaubanduse ebaefektiivsus takistab Euroopa tootjate turulepääsu;

31.   rõhutab vajadust toetada kõikide Lääne-Balkani riikide poolt heakskiidetud Euroopa väikeettevõtete hartast lähtuvalt rohkem VKEde arengut; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama VKEdele juurdepääsu ELi struktuurifondidele ning VKEdega seotud projektide paremat rahastamist; palub komisjonil rajada institutsiooniline raamistik, et edendada koostööd ühenduse ning Lääne-Balkani riikide erasektori vahel, mis tagab ühenduse rahaliste vahendite asjakohase kasutamise;

32.   rõhutab vajadust laiendada hariduse ja teaduse valdkonnas koostööd Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide vahel, et luua tingimused piirkonna stabiilseks majandusarenguks ja -kasvuks, ergutades Lääne-Balkani riikide lõimumist ühise majandusruumi ning ühise teadus- ja haridusruumiga, samuti nende osalemist tööturul ELi eeskirjade ja nõuete kohaselt;

33.   arvestades, et rahvusvaheline finantskriis on jõudnud Euroopasse ning võib kaudselt mõjutada kaubandust ja välisinvesteeringuid Lääne-Balkani riikides, palub komisjoni jälgida sündmuste arengut ning vajaduse korral võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi sujuv jätkumine, mis on piirkonna stabiilsuse üks olulisi tegureid ja ka Euroopa Liidu enda otsestes huvides;

Finantsteenused, toll, võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga

34.   on arvamusel, et kõnealuse piirkonna riikide majandusarengu seisukohast on väga tähtis, et nad reformiksid oluliselt oma panga- ja kindlustussüsteemi, looksid tõhusa mikrokrediidisüsteemi ning parandaksid pangandustegevuse reguleerimist ja kontrolli, pannes nõnda aluse oma finantsturu järk-järgulisele avanemisele;

35.   nõuab, et piirkonna riigid, mis kannatavad avaliku sektori korruptsiooni all, võtaksid asjakohaseid meetmeid selle vastu võitlemiseks ning tagaksid oma tolliteenuste parema ja läbipaistvama toimimise vastavalt ELi ja Maailma Tolliorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele;

36.   rõhutab vajadust suurendada tollikontrollide arvu ja muuta need rangemaks, et võidelda salakaubaveo, võltsimise ja piraatkaubandusega; lisaks saamata tulule, mida need tegevused kaasa toovad, ohustavad need ka märkimisväärselt nii Euroopa Liidu kui ka Lääne-Balkani riikide elanike tervist;

37.   tervitab paranenud ärikliimat ning ettevõtete loomist raskendavate õiguslike ja halduslike takistuste vähendamisele suunatud meetmeid; väljendab siiski muret kartellide olemasolu ning turuvõimu kuritarvitamise pärast suurtöösturite poolt mõnes Lääne-Balkani riigis ja turgu valitsevate ettevõtjate poolt; nõuab tungivalt, et Lääne-Balkani riikide valitsused tugevdaksid oma võitlust korruptsiooniga ning töötaksid välja kohase konkurentsipoliitika, mis peab hõlmama ka riigiettevõtteid;

38.   kutsub Lääne-Balkani riike üles arendama sellist tööhõive- ja maksupoliitikat, mis võimaldaks lahendada tööpuuduse, suhteliselt kõrgete palkade ja laiaulatusliku varimajandusega seotud probleeme;

39.   rõhutab, et õiglane ja läbipaistev piirkondlik piiriülene konkurents avalike hangete pärast on tõeliselt integreeritud piirkondliku turu tähtis koostisosa; kutsub Lääne-Balkani riike üles hindama avaliku hanke potentsiaali jätkusuutliku majandusarengu stabiliseerimisel ning mitmekordistama oma jõupingutusi integreeritud ja paremini toimiva piirkondliku avalike hangete süsteemi loomiseks, milles kohaldatakse kodumaiste ja piirkondlike tarnijate suhtes mittediskrimineerimise põhimõtet;

o
o   o

40.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja asjaomaste riikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT L 312, 29.11.2005, lk 1. (2) ELT L 210, 31.7.2006, lk 82. (3) ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 207. (4) ELT C 308 E, 16.12.2006, lk 141. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0172. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0120. (7) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 224. (8) ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 626. (9) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 141. (10) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 467. (11) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 402. (12) ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 480.