Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 13. detsembril 2007. aastal Lissabonis allkirjastatud Lissaboni lepingut, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut;

–   võttes arvesse oma 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Lissaboni lepingu kohta(1);

–   võttes arvesse erinevaid kodanikuühiskonda käsitlevaid resolutsioone, mille Euroopa Parlament on käesoleva ametiaja jooksul vastu võtnud;

–   võttes arvesse kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatega 3. juunil 2008. aastal toimunud põhiseaduskomisjoni seminari;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0475/2008),

A.   arvestades, et demokraatlik ja kodanikulähedane Euroopa Liit eeldab ELi institutsioonide ja liikmesriikide tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

B.   arvestades, et ELi institutsioonide ning riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste avatus dialoogiks ja koostööks kodanike ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega on põhiline eeldus nende kaasamiseks õigusloomesse ja valitsemisse kõikidel tasanditel;

C.   arvestades, et Lissaboni lepinguga suurendatakse ELi kodanike õigusi Euroopa Liidu suhtes, hõlbustades kodanike ja kodanikuühiskonda esindavate ühenduste osalemist "kodanike Euroopat" käsitlevas arutelus;

D.   arvestades, et kehtivate normidega, mida hõlmab ka Lissaboni leping, on loodud vajalik õiguslik raamistik kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi arendamiseks Euroopa tasandil; arvestades siiski, et neid norme ei rakendata alati nõuetekohaselt;

E.   arvestades, et kodanikuühiskonna arengutase on 27 liikmesriigis erinev ning et osalusdemokraatias ja õigusloomeprotsessis osalemise ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega dialoogi pidamise võimalusi kasutatakse erineval määral;

F.   arvestades, et mõiste "kodanikuühiskond" viitab arvukatele valitsusvälistele ja mittetulunduslikele, kodanike poolt vabatahtlikult asutatud organisatsioonidele, mis osalevad avalikus elus, väljendades oma liikmete või teiste isikute huve, ideid ja ideoloogiaid, mille aluseks on eetilised, kultuurilised, poliitilised, teaduslikud, usulised või heategevuslikud kaalutlused;

G.   arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide esindavuse määratlemise osas lähevad arvamused lahku, ning arvestades, et mõne organisatsiooni aktiivsus ja tõhusus oma seisukohtade edendamisel ei vasta alati tema esindavusele;

H.   arvestades, et erinevad ELi institutsioonid on kodanikuühiskonnaga peetavaks dialoogiks valinud erinevad lähtekohad,

1.   tunnustab Euroopa Liidu panust kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi edendamisse nii Euroopa tasandil kui ka liikmesriikides riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

2.   rõhutab, et Euroopa kodanikuühiskonnal on oluline osa Euroopa integratsiooniprotsessis, sest ta edastab ELi kodanike seisukohti ja nõudmisi Euroopa institutsioonidele; rõhutab kodanikuühiskonna poolt institutsioonide käsutusse antavate eriteadmiste tähtsust ning juhib tähelepanu kodanikuühiskonnaga peetavast dialoogist teavitamise ja teadlikkuse tõstmise olulisusele, eelkõige seoses ELi tegevuse ja eesmärkide edendamise, Euroopa koostöövõrgustike loomise ning Euroopa identiteedi ja kuuluvustunde tugevdamisega kodanikuühiskonnas;

3.   rõhutab, et ELi poliitiliste eesmärkide ja kavade elluviimine nõuab laiemat avalikku mõttevahetust, tõhusamat kodanikuühiskonna dialoogi ja suuremat poliitilist teadlikkust;

4.   rõhutab oma erilist pühendumist kodanikuühiskonnaga peetavale dialoogile ja juhib tähelepanu selle dialoogi tähtsale kohale Lissaboni lepingus, kus see on saanud kõiki ELi tegevusvaldkondi läbivaks põhimõtteks;

5.   tervitab esindus- ja osalusdemokraatia edendamist Lissaboni lepingus sätestatud kodanikualgatuse abil, mis võimaldab miljonil kodanikul erinevatest liikmesriikidest kutsuda komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut;

6.   kutsub ELi institutsioone ning liikmesriikide riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles kasutama maksimaalselt olemasolevat õigusraamistikku ja parimaid tavasid dialoogi edendamiseks kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega; on eelkõige seisukohal, et Euroopa Parlamendi infobürood igas liikmesriigis peaksid tegelema aktiivselt Euroopa Parlamendi ning vastava liikmesriigi kodanikuühiskonna esindajate vahel vähemalt kord aastas toimuvate foorumite edendamise, korraldamise ja juhtimisega, ning rõhutab nii asjaomasest liikmesriigist kui ka teistest liikmesriikidest pärit Euroopa Parlamendi liikmete korrapärase foorumitel osalemise tähtsust;

7.   kutsub ELi institutsioone üles kaasama kodanikuühiskonnaga peetavasse dialoogi kõiki kodanikuühiskonna esindajaid, kes on sellest huvitatud; peab sealjuures oluliseks kuulata ära noored eurooplased, kes kujundavad "homse Euroopa Liidu" ja võtavad selle eest vastutuse;

8.   kutsub ELi institutsioone üles tagama, et kõik ELi kodanikud – naised ja mehed, vanad ja noored, linna- ja maainimesed – võiksid aktiivselt ja võrdõiguslikena osaleda kodanikuühiskonna dialoogis, ilma et neid diskrimineeritaks, ning eelkõige hoolitsema selle eest, et keeleliste vähemuste esindajatel oleks võimalik kasutada sellistel foorumitel oma emakeelt; on seisukohal, et EL peaks sellega seoses kaasa aitama soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte elluviimisele ja olema eeskujuks selle põhimõtte edendamisel nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi;

9.   kutsub ELi institutsioone üles institutsioonidevahelise kokkuleppe raames võtma vastu siduvaid suuniseid kodanikuühiskonna esindajate nimetamise, konsultatsioonide korraldamise meetodite ja nende rahastamise kohta vastavalt üldpõhimõtetele ja miinimumnõuetele konsulteerimiseks huvitatud osapooltega(2); juhib tähelepanu asjaolule, et sel eesmärgil peaksid kõik ELi institutsioonid pidama ajakohastatud registreid kõigi asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide kohta, olenemata sellest, kas nad tegutsevad liikmesriikides ja/või on keskendunud ELi institutsioonidele;

10.   kutsub ELi institutsioone üles muutma kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi komisjoni kõikide peadirektoraatide, nõukogu kõikide töörühmade ja Euroopa Parlamendi kõikide komisjonide läbivaks ülesandeks, kasutades läbipaistvaid menetlusi ning hoides tasakaalus avaliku ja erasektori vahekorda;

11.   kutsub ELi institutsioone üles tegema tihedamat koostööd kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi edendamisel ja levitama ELi kodanike seas aktiivselt euroopalikku mõtteviisi, et tagada ühiskonnaga konsulteerides tõhusam suhtlemine, infovoog ja tegevuse kooskõlastamine; märgib, et sellega seoses oleksid väga soovitavad kodanikuühiskonna ja volinike vahelised korrapärased kohtumised liikmesriikides korraldatavatel foorumitel, sest see võimaldaks vähendada tajutavat lõhet ELi ja Euroopa kodanike vahel;

12.   kutsub nõukogu üles kergendama ja lihtsustama juurdepääsu oma tegevusele, kuivõrd see on kodanikuühiskonnaga peetava tõelise dialoogi põhiline eeldus;

13.   rõhutab Euroopa teabevahetuspoliitika arendamise olulisust, pidades silmas uute võimaluste ja vahendite pakkumist ELi kodanikega suhtlemiseks (kasutades internetti, e-tehnoloogiaid ja kaasaegset audiovisuaaltehnikat);

14.   nõuab, et jätkuvalt rakendataks läbiproovitud ja katsetatud ELi meetmeid, mille eesmärk on tõhustada kodanikuühiskonna kaasamist Euroopa integratsiooniprotsessi, näiteks Europe by Satellite, kodanike agoraa, temaatilised kodanikefoorumid (näiteks "Sinu Euroopa"), mõttevahetused internetis jm;

15.   rõhutab, et Euroopas korraldatavad professionaalsed arvamusküsitlused on olulised selleks, et välja selgitada ELi kodanike vajadused ja ootused liidu toimimise suhtes ning neid paremini mõista; nõuab tungivalt, et nii ELi institutsioonid kui ka kodanikuühiskond liikmesriikides arvestaksid nende ootustega oma koostöös ja aruteludes;

16.   kutsub liikmesriikide riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles toetama kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi, eriti nendes riikides ja piirkondades ning ka nendes valdkondades, kus seda ei ole veel täiel määral arendatud või piisavalt hästi rakendatud; nõuab samuti tungivalt, et nimetatud organid edendaksid aktiivselt kodanikuühiskonna piirkondlikku interaktiivsust liikmesriikide hulgas ja piiriüleseid algatusi; on seisukohal, et tuleks uurida ka liikmesriikide rühmade moodustamist kui vahendit ideede ja kogemuste vahetamise edendamiseks ELi piires;

17.   kutsub Euroopa ühiskonna esindajaid üles osalema aktiivselt kodanikuühiskonnaga peetavas dialoogis ning Euroopa programmide ja poliitika kujundamises, mis võimaldab mõjutada otsustusprotsessi;

18.   ergutab ELi kodanikke rohkem osalema Euroopa-alastes debattides ja aruteludes ning andma oma hääle eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel;

19.   juhib tähelepanu sellele, et dialoogi pidamiseks kodanikega kõikidel tasanditel – Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul – on vaja rahalisi vahendeid, ning kutsub dialoogis osalevaid sidusrühmi ja selle eest vastutavaid asutusi üles tagama selle piisava rahastamise;

20.   rõhutab, et lisaks dialoogile kodanikuühiskonnaga on vajalik ka liidu avatud, läbipaistev ja korrapärane dialoog kirikute ja usukogukondadega, nagu on sätestatud Lissaboni lepingus;

21.   soovitab ELi institutsioonidel teha ühiselt kättesaadavaks teabe kodanikuühiskonna organisatsioonide esindavuse ja tegevusvaldkondade kohta Euroopas, näiteks avaliku ja kasutajasõbraliku andmebaasi kaudu;

22.   kutsub komisjoni üles esitama uut ettepanekut Euroopa ühenduste kohta, et võimaldada Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidel tugineda ühisele õiguslikule alusele;

23.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0055. (2) Vt komisjoni 11. detsembri 2002. aasta teatist "Konsulteerimis- ja dialoogikultuuri edendamine: üldpõhimõtted ja miinimumnõuded komisjoni konsulteerimiseks huvitatud osapooltega" (KOM(2002)0704).