Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Afganistani kohta ja eelkõige oma 8. juuli 2008. aasta resolutsiooni(1);

-   võttes arvesse Bonni 2001. aasta, Tokyo 2002. aasta ja Berliini 2004. aasta konverentsi, mille käigus ÜRO, Euroopa Liit ja rahvusvaheline üldsus võtsid kohustuse anda Afganistanile abi kogusummas üle 8 000 000 000 euro, ning võttes arvesse Londoni 2006. aasta konverentsi, mille käigus allkirjastati Afganistani kokkulepe;

-   võttes arvesse riiklikku arengustrateegiat, mille Afganistani valitsus kinnitas 2008. aastal ja mille abil püütakse muu hulgas vähendada riigis vaesust;

-   võttes arvesse Pariisi 12. juuni 2008. aasta konverentsi, mille käigus lubasid doonorriigid anda Afganistanile abi enam kui 21 000 000 000 USA dollarit;

-   võttes arvesse kohustusi, mille EL eespool nimetatud Pariisi konverentsil seoses Afganistanile antava abi tõhususega võttis, ning 2007. aastal vastu võetud ELi tegevusjuhendit vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas;

-   võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni koos tähelepanekutega, mis on otsuse Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon(2), lahutamatu osa, ja eelkõige selle lõikeid 181–200 (välistegevus, humanitaarabi ja areng);

-   võttes arvesse komisjoni poolt Euroopa Parlamendi heakskiidul perioodiks 2003–2006 vastu võetud riigi strateegiadokumenti, milles pööratakse peatähelepanu stabiilsuse saavutamisele ja vaesuse vähendamisele;

-   võttes arvesse komisjoni poolt Euroopa Parlamendi heakskiidul perioodiks 2007–2013 vastu võetud riigi strateegiadokumenti ja mitmeaastast näidisprogrammi perioodiks 2007–2010, millest viimases nähakse Afganistani Islamivabariigile eelarveaastateks 2007–2010 ette toetussumma 610 000 000 eurot;

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi delegatsiooni lähetust Afganistani 26. aprillist 1. maini 2008, et tutvuda ühenduse ja rahvusvahelise abi rakendamise olukorraga, ning asjaomast aruannet;

-   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(3), eriti selle artiklit 53;

-   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 285–287, milles käsitletakse kontrollikoda, ning nimetatud lepingu artikleid 310–325, milles käsitletakse rahandussätteid, mis jõustuvad pärast seda, kui ratifitseeritakse Lissaboni leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut;

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta(4);

–   võttes arvesse aastatuhande arengueesmärke ja sihte, mis on seatud ÜRO poolt 8. septembril 2000. aastal vastu võetud aastatuhande deklaratsioonis, mille on allkirjastanud 189 riiki;

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend(5);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja väliskomisjoni, arengukomisjoni ning eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0488/2008),

A.   arvestades, et Afganistan on juba mitu aastakümmet olnud peaaegu pidevas konflikti- ja sõjaseisukorras ning peale uimastikaubanduse ja igal valitsus- ja haldusasutuste tasandil õilmitseva korruptsiooni halvab keskvalitsuse tegevust struktuurinõrkus, vähene võimekus, oskusteabe nappus ja krooniline rahapuudus, kuna riigieelarve sissetulekud katavad vaevalt 30% kogukuludest;

B.   arvestades, et Afganistani raske olukord nõuab valitsemisviisi kiiret parandamist tugevama riigiaparaadi loomise näol nii, et see oleks võimeline tagama elanikkonna julgeoleku, õigusriigi põhimõtetest kinnipidamise ja looma vajalikud tingimused riigi jätkusuutlikuks arenguks;

C.   arvestades, et praeguses maailma majanduskasvu pidurdumise keskkonnas on eriti oluline tagada ELi arengukoostöö rahastamise tõhus kontroll;

D.   arvestades, et arengukoostöö rahastamisvahendit käsitleva määruse artikli 25 lõike 1 punktis b määratletakse tingimused partnerriikidele eelarvetoetuste andmiseks;

E.   arvestades, et vastutus, läbipaistvus ja tulemuspõhine juhtimine on mitme rahvusvahelise konventsiooni, sealhulgas abi tõhusust käsitleva Pariisi deklaratsiooni (edaspidi "Pariisi deklaratsioon") kohaselt peamised arengukoostööd suunavad põhimõtted;

F.   arvestades, et Afganistanis tuleb 90% avaliku sektori rahast rahvusvahelisest abist, mis näitab nii vajaduse kui abist sõltuvuse kõrget taset riigis,

Euroopa Liidu abi jagamine

1.   rõhutab, et Euroopa Liit on üks peamisi Afganistanile arenguabi ja humanitaarabi andjaid; tuletab meelde, et komisjon, millel on alates 2002. aastast Kabulis esindus, andis ajavahemikus 2002 kuni 2007 abi kogusummas 1 400 000 000 eurot, millest 174 000 000 eurot moodustas humanitaarabi, ning sellest ligikaudu 1 150 000 000 eurot on juba välja makstud, mis teeb väljamaksete määraks 81,5%;

2.   märgib, et ELi abi koosneb otsesest ja kaudsest abist ning et aastatel 2002–2007 rakendati otseabi, mis moodustab 70% (970 000 000 eurot) kogu ühenduse abist, otse komisjoni talituste poolt Afganistani riigiga sõlmitud rahastamislepingute, teenuseosutajatega, tarnijate ja töövõtjatega sõlmitud lepingute ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa ja kohalikku päritolu valitsusväliste organisatsioonidega sõlmitud toetuslepingute alusel, samal ajal kui kaudset abi hallati peamiselt ÜRO (13 % vahenditest) ja Maailmapanga (17% vahenditest) vahendusel;

Abi eelisvaldkonnad

3.   meenutab, et Afganistani käsitlevas komisjoni strateegiadokumendis perioodiks 2003–2006, millega sooviti luua vajalikud tingimused säästva arengu võimaldamiseks ja vaesuse vähendamiseks, keskenduti järgmistele prioriteetidele: haldusasutuste reform (212 000 000 eurot), võitlus uimastikaubanduse vastu (95 000 000 eurot), elanikkonna kindlustatus toiduainetega (203 000 000 eurot), infrastruktuur (90 000 000 eurot), tervishoid (50 000 000 eurot), sõjapõgenikud (38 000 000 eurot) ja demineerimine (47 200 000 eurot); perioodiks 2007–2013 seati Afganistani käsitlevas komisjoni strateegiadokumendis kaks pikaajalist esmatähtsat eesmärki: säästev areng ja võitlus vaesuse vastu;

4.   märgib, et perioodiks 2007–2013 seatud kahe esmatähtsa pikaajalise eesmärgi täitmiseks keskendutakse abi andmisel järgmistele valdkondadele: valitsemistavade uuendamine, maapiirkondade areng ja tervishoid, samuti suunatakse abi sellistesse sekkumisvaldkondadesse nagu sotsiaalkaitse, regionaalkoostöö ja demineerimine;

5.   tuletab meelde, et soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi tunnustatakse oluliste küsimustena nii Afganistani valitsuse riiklikus arengustrateegias kui ka riigi strateegiadokumendis (2007–2013), millega sätestatakse, et soolisest mõõtmest saab kavandamise lahutamatu osa kõigis kolmes keskses valdkonnas;

6.   palub selleks, et suurendada eraldisi ELi kaugema perspektiivi kahe prioriteetse eesmärgi (säästev areng ja vaesuse vastu võitlemine) saavutamiseks Afganistanis, komisjonil 2010.-2013. mitmeaastase näidisprogrammi koostamise käigus ümber korraldada ühenduse vahendite jaotus kolme keskse valdkonna ja kolme mittekeskse valdkonna vahel, samuti infrastruktuuri ja alternatiivsete elatusvahendite arendamiseks, mis aitavad kaasa vaesuse vähendamisele ja võimaldavad üleminekut oopiumipõhiselt majanduselt alternatiivsele majandus- ja sotsiaalsüsteemile; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon suurendaks eraldisi tervishoiule, haridusele ja infrastruktuurile; tuletab samuti meelde ELi kohustusi seoses aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega;

Euroopa Liidu vahendite kasutuse kokkuvõte

7.   märgib, et Afganistanis viibinud Euroopa Parlamendi delegatsiooni kohtumistel täheldati kahte peamist valupunkti rahvusvahelise abi jagamisel: riigi vähene võime abi vastu võtta majanduslikus ja halduslikus plaanis ning puudulik koordineerimine abiandjate ja Afganistani valitsusasutuste vahel;

8.   märgib, et koordineerimise puudulikkus on seotud valitsusstruktuuride nõrkuse ja valitsusepoolse strateegia puudumisega; tõdeb, et Afganistani valitsusasutusi ja poliitikud ei tohiks vabastada vastutusest riigi jaoks oluliste küsimuste lahendamisel, seda nii seoses puuduvate strateegiliste suuniste kui ka neile eraldatud suure rahalise toetuse haldamisega; märgib lisaks sellele, et abiandjate rohkus ja nende soov endid nähtavamaks muuta viivad sageli isoleeritud riiklike strateegiate loomiseni või mõnel juhul lausa töö dubleerimiseni erinevate riikide ministeeriumite vahel; on seisukohal, et koordineerimise puudulikkus soodustab korruptsiooni ja takistab riigi ülesehitamist;

9.   tuletab meelde, et Afganistani kokkulepe, mis sõlmiti Afganistani Islamivabariigi ja rahvusvahelise üldsuse vahel Londoni konverentsil 2006. aastal, on vastastikku siduv raamistik Afganistani ülesehitusel ja riigi loomisel;

10.   väljendab muret seoses abivahendite haldamise halva kvaliteediga Afganistani keskvalitsuses ja seoses abi juhtimise läbipaistmatusega; peab ülimalt tähtsaks, et mitmeaastases näidisprogrammis aastateks 2010–2013 võetaks nõuetekohaselt arvesse korruptsioonivastase võitluse konkreetseid tulemusi ja kohandataks ELi abi vastavalt sellele;

11.   on seisukohal, et Afganistani valitsus peaks pidama esmatähtsaks õigusriigi põhimõtte järgimist ning võitlust korruptsiooni ja uimastikaubanduse vastu; on seisukohal, et ilma asjakohaste valitsemisviiside rakendamiseta ei ole Afganistanis stabiilsed edusammud võimalikud;

12.   märgib siiski, et struktuurinõrkustest hoolimata on rahvusvahelise üldsuse ja Afganistani valitsuse tahe võimaldanud parandada elanikkonna elatustaset;

13.   meenutab, et Euroopa Parlamendi delegatsioon pidas komisjoni poolt ELi abi andmisel tehtud valikuid asjakohaseks;

14.   on seisukohal, et tervishoiu, hariduse ja infrastruktuuri (eelkõige teedeinfrastruktuuri) valdkonnas on pärast Talibani režiimi võimult langemist saavutatud paljulubavaid tulemusi, väikelaste suremus on märkimisväärselt vähenenud (22%lt 2001. aastal 12,9%ni 2006. aastal), üha suuremal arvul Afganistani elanikel on otsene juurdepääs esmastele tervishoiuteenustele (65% 2006. aastal, kuivõrd 2001. aastal oli see võimalus vaid 9% elanikkonnast) ning on ilmnenud esimesi märke edusammudest hariduse ja soolise võrdõiguslikkuse algatuste vallas;

15.   tuletab meelde eriti karmi diskrimineerimist, mille all Afganistani naised kannatasid Talibani režiimi ajal ja sellest tulenevalt mõistab hukka mis tahes õigusliku, kultuurilise või usulise tegevuse, millega diskrimineeritakse naisi, jättes nad kõrvale avalikust ja poliitilisest elust ning eraldades nad igapäevaelus; nõuab komisjonilt sellise tegevusega võitlemist kõikides sellele riigile suunatud arengumeetmetes;

16.   rõhutab laste tööjõu kasutamise kõigi vormide, lastega kaubitsemise ja lastevastase vägivallaga võitlemise ning alaealiste sotsiaalse kaitse parandamise olulisust Afganistanis; nõuab lapsi koolis käima ergutavaid programme, mis hõlmavad õppemaksude tasumist ja koolitoiduprogramme;

17.   märgib ära komisjoni jõupingutused muuta tegevus Afganistani partnerite juures võimalikult tulemuslikuks, kuid avaldab kahetsust selle üle, et liikmesriigid peaaegu ei toeta tema püüdlusi uute projektide kavandamisel;

18.   on pärast erinevaid abiandjaid hõlmavate sihtfondide kaudu antava ühenduse välisabi haldamise vallas Euroopa Liidu poolt allkirjastatud lepingute alusel antava ühenduse otsese ja kaudse abi kontrolli süsteeme reguleerivate juriidiliste sätetega tutvumist seisukohal, et komisjonil on kasutada piisavalt õigusvahendeid ELi finantshuvide kaitsmiseks Afganistanis, ootab, et komisjon koostaks nimekirja kohapeal täheldatud rikkumiste peamistest tüüpidest;

19.   märgib, et nimetatud sätete alusel võib kontrollikoda asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide juures samuti kontrolli teostada;

20.   tuletab meelde, et nii ÜRO asutustel kui ka Maailmapangal on keerukas valitsemissüsteem, mis on võrreldav komisjoni omaga, ning selle raames tegutsevad finantsjuhtimise, siseauditi, kontrolli, välisauditi, turujärelevalve ning pettuste ja rikkumiste vastase võitlusega tegelevad asjaomased üksused;

21.   tervitab koostöö hiljutist paranemist ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ning ELi institutsioonide vahel arengukoostöö rahastamise järelevalve osas; nõuab koostöö parandamise protsessi edasist täiustamist lähitulevikus;

22.   rõhutab tugevama järelevalve vajadust ELi arengukoostöö rakendamise üle; nõuab, et ÜRO ja teised ELi rahalisi vahendeid haldavad rahvusvahelised organisatsioonid teeksid igakülgset koostööd Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ning ÜRO ühiskontrolli üksusega;

23.   toetab komisjoni pingutusi Afganistani abistamisel ning tervitab komisjoni pikaajalisi kohustusi nimetatud riigi osas; on endiselt seisukohal, et komisjon peaks tegema tihedamat koostööd ÜRO ja Maailmapangaga, sealhulgas komisjoni, kontrollikoja, Euroopa Pettustevastase Ameti ja asjaomaste ÜRO asutuste vahelise koostöö kaudu, tagamaks seda, et komisjoni panust mitut rahastajat hõlmavatesse sihtfondidesse hallataks läbipaistvalt; nõuab tungivalt, et komisjon hoiaks parlamenti vajalikult määral kursis;

24.   rõhutab vajadust parandada UNAMA (ÜRO abimissioon Afganistanis) juhtimisel doonorriikide koordineerimist Afganistanis ja on veendunud, et komisjon peaks tugevdama abistamise koordineerimist liikmesriikide vahel, et tõsta Euroopa Liidu toetuse tõhusust ja nähtavust;

Soovitused
Rahvusvahelise abi nähtavus ja koordineerimine

25.   on seisukohal, et rahvusvahelise abi vallas tuleb teha suuremaid jõupingutusi, et toetada Afganistani riikliku arengustrateegia rakendamist, parandada järk-järgult koordineerimist ning võtta kasutusele tõhusamaid meetodeid afgaanide endi püstitatud arenguprioriteetide elluviimisel; rõhutab, et korruptsioonivastase võitluse vallas ja arenguprojektide elluviimisel tuleb Kabuli valitsusasutustele anda suurem roll, parandades riigi rahanduse juhtimist ja pöörates tähelepanu audiitorite koolitamisele, eelkõige ministeeriumide ja kohalikul tasandil;

26.   nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks murettekitavate puudustega Afganistanile antava ELi finantsabi koordineerimises mitte ainult liikmesriikide ja komisjoni vahel, vaid ka liikmesriikide vahel; kutsub komisjoni üles koostama abiandjaid ja Afganistani ametivõime kaasavat strateegiat, mille eesmärgiks on kooskõlastatuse ja teabevahetuse parandamine nende vahel;

27.   rõhutab, et abiandmise kooskõlastamine Afganistanis, eelkõige menetluste ühtlustamine riigi süsteemide alusel, on väga oluline; nõuab, et neid ja teisi abi tõhususe meetmeid, mis on sätestatud Pariisi deklaratsioonis, tuleb Afganistanis täielikult rakendada;

28.   tuletab meelde, et abi tõhusus on ELi arengupoliitika peamine põhimõte; sellega seoses rõhutab komisjoni abi tulemuslikkuse tegevuskava tähtsust ja võtab teadmiseks nõukogu (üldasjad ja välissuhted) 26. mai 2008. aasta istungi järeldused ELi abi tulemuslikkuse kohta Afganistanis;

29.   märgib ära kavatsuse kanda komisjoni esmatasandi tervishoiuteenuste vahendid üle Afganistani tervishoiuministeeriumile, rõhutab, et igasuguse suurenenud rahastamisega, mida juhitakse läbi Afganistani valitsuse, peavad kaasnema suutlikkuse suurendamine ja selged tulemuste kriteeriumid, sealhulgas konkreetne tugi omavalitsustasandi demokraatlikule valitsemistavale;

30.   peab küsitavaks rahaliste vahendite suunamist läbi Afganistani valitsuse põhieelarve (eelarvetoetused) mitut rahastajat hõlmavate sihtfondide kaudu, mille puhul osa rahastamisest tuleb ühenduse eelarvest, samal ajal kui ollakse seisukohal, et Afganistan ei täida veel ELi tingimusi otseseks osalemiseks eelarvetoetuse programmis; on seisukohal, et nende tingimuste täitmise korral peaks eelarvetoetusi andma sektoripõhiselt;

31.   juhib tähelepanu arengukoostöö rahastamisvahendit käsitleva määruse artikli 25 lõike 1 punktis b sisalduvale nõudele, et eelarvetoetuse programmidega peab kaasnema partnerriikide jõupingutuste toetamine parlamentaarse kontrolli ja auditialase suutlikkuse väljatöötamisel ning läbipaistvuse ja avalikkuse teabele juurdepääsu suurendamisel; juhib tähelepanu, et tööd selles valdkonnas tuleks ka siis teostada, kui nn eelarvetoetusi annavad teised rahastajad või mitut rahastajat hõlmavad sihtfondid, ja rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel võib sellise eelarvetoetuse järelevalves olla oluline roll;

32.   rõhutab, kui oluline on hinnata ühenduse koostööd Afganistanis, nagu nõutakse arengukoostöö rahastamisvahendit käsitleva määruse artiklis 33, ning et hinnangud põhineksid usaldusväärsel võrdlusalusel, käsitleksid abiandmise kooskõlastamist ning hõlmaksid sisendite ja tulemusahelaga (väljund, tulemus, mõju) seotud aspekte; nõuab, et hindamiste tulemusi kasutataks pärastiste koostöömeetmete väljatöötamisel;

33.   peab ülioluliseks, võttes arvesse ühenduse abi osakaalu kogu rahvusvahelisest abist, ELi tegevuse nähtavamaks muutmist nii kohapeal kui ka ELi kodanike silmis ning ELi rolli suurendamist dialoogi, juhendamise ja otsuste langetamise alase nõustamise juures nii Afganistani valitsuse kui ka riikliku ja piirkondliku tasandi haldusasutuste ja rahvusvahelise abiandjaskonna suhtes; ootab, et komisjon alustaks üldist arutelu, mille käigus käsitletakse otseabi haldamist Afganistani valitsusasutuste poolt tulevikus;

34.   nõuab, et Afganistani valitsus tagaks, et hiljuti vastuvõetud Afganistani naiste riiklikku tegevuskava rahastataks piisavalt ja rakendataks koostöös kodanikuühiskonna ja naisorganisatsioonidega; nõuab, et komisjon tagaks ka seda, et tema soolise võrdõiguslikkuse meetmed oleksid läbipaistvad ning kooskõlastatud muude niisuguste meetmetega, mida võtavad muud rahastajad Afganistanis; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama aruande, milles selgitatakse, mil määral on soolist võrdõiguslikkust siiani Euroopa Liidu poolt eraldatava üldise rahalise abi planeerimisel arvesse võetud;

Esmatähtsad abivaldkonnad

35.   julgustab komisjoni hoogustama koostöös liikmesriikidega tegevust peamiste valuküsimuste lahendamiseks valdkondades, mis mõjutavad igapäevaelu, tervishoidu, julgeolekut ning avalike teenuste ja alghariduse kättesaadavust;

36.   usub, et komisjoni riigi strateegiadokumendis (2007–2013) visandatud prioriteedid on kooskõlas Afganistani ühiskonna vajadustega; rõhutab vajadust koondada tähelepanu kriminaalkohtusüsteemi, sealhulgas politsei, vahistamistavade ja kohtu reformimisele, tagades inimõiguste, eelkõige naiste ja laste õiguste austamise, ja võitlusele vaesuse vastu, hõlmates maapiirkondade arengu ja oopiumitootmisega seotud esmatähtsate probleemide lahendamise; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle tegeleda valitsemistavaga ning nõuab uut hoogu üleminekuaja õigusemõistmisele, võttes aluseks Afganistani valitsuse rahu, õiguse ja leppimise tegevuskava;

37.   rõhutab vajadust suurendada Afganistanile antavat arenguabi ja muuta see tõhusamaks; kinnitab veel kord, et abi toel peaks suurenema piirkonna suutlikkus ning seda tuleks õiglaselt jagada üle kogu riigi kooskõlas analüüsitud sotsiaal-majanduslike vajadustega; võtab teadmiseks samal eesmärgil tehtud soovitused Pariisi konverentsil ja Afganistanis abi koordineeriva agentuuri raporti; kutsub eelarvekontrollikomisjoni üles andma hinnangut selle kohta, kas ELi politseimissioonile Afganistanis suunatud vahendeid on kasutatud korrektselt ja tõhusalt;

38.   juhib tähelepanu kahele konkreetsele probleemile, mis tuleb kiiremas korras lahendada: põllumajanduse arendamine, et hoida ära võimalikku humanitaarkriisi, mis võib niigi ebakindlat julgeolekuolukorda veelgi halvendada, ja sellise poliitika ja programmide arendamine, mis käsitleksid uimastisõltuvusest põhjustatud ränki sotsiaalseid probleeme ja tervisehäireid, keskendudes eelkõige naistele ja nende perekondadele;

Euroopa Liidu vahendite kontroll

39.   ootab, et komisjon tugevdaks Euroopa Liidu finantsabi haldamise tõhususe kontrolli, eelkõige komisjoni panuse suhtes mitut rahastajat hõlmavatesse sihtfondidesse;

40.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile igal aastal aruande, milles sisaldub hinnang abi tulemuslikkuse ja mõju kohta, piisav kinnitus rahastatud ja kaasrahastatud tegevuste seaduslikkuse ja korrektsuse kohta toetuse liigiti ning teave kontrollitud kulutuste määra kohta toetuse liigiti ning täheldatud rikkumiste tüüpide ja võetud meetmete kohta;

41.   juhib tähelepanu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 ja nõuab, et igasugune teave pettuse või raskete rikkumiste kohta tuleb saata otsekohe OLAFile;

42.   innustab komisjoni ja OLAFit võtma meetmeid Maailmapanga pettuse- ja korruptsioonivastase võitluse osakonnaga tööalaste sidemete tihendamiseks, eelkõige mitut rahastajat hõlmavate sihtfondide kaudu abi andmise valdkonnas, ning nõuab erilise tähelepanu pööramist ühiste uurimiste teostamisele, võimaluse korral koostöös ÜRO asutustega;

43.   väljendab sügavat muret Afganistanis arengukoostööga hõivatud töötajaid ähvardava ohu pärast, mida ilmekalt näitab nelja arenguabitöötaja surm augustis 2008; on seisukohal, et tsiviilelanikest arenguabitöötajate turvalisust ohustab piiri hägustumine tsiviilisikutest arenguabitöötajate ja sõjaväelaste vahel sõjaväeliste piirkondlike ülesehitusrühmade tõttu, kes teostavad provintsides arengutöid; nõuab seetõttu uuesti selge vahe tegemist sõjaväelaste ja tsiviilpersonali vahel;

44.   on seisukohal, et julgeolekuolukorra halvenemine põhjustab suuri raskusi komisjoni Kabuli esinduse töötajatele ja suurendab komisjoni toetatavate projektide elluviimise kulusid; kutsub komisjoni üles suurendama esinduse töötajaskonda, tagades piisava arvu ja piisava ettevalmistusega töötajate olemasolu, et Afganistanis valitsevaid olusid arvesse võttes oleks võimalik teostada kõiki vajalikke järelevalve-, kontrolli- ja auditeerimistoiminguid;

45.   nõuab piisavalt vahendeid komisjoni projektide julgeolekukuludeks, et tagada nii abitöötajate kaitse kui ka see, et põhjendatud julgeoleku juhtimiseks ei kasutataks projekti eesmärkidele ja teostusele suunatud summasid;

46.   avaldab erilist tunnustust tööle, mida on teinud komisjoni Kabuli esinduse töötajad, ning nõuab sealsete turvameetmete olulist tugevdamist ja inimeste töötingimuste parandamist;

Abi Afganistani haldussuutlikkuse arendamiseks

47.   tervitab Afganistani ametiasutuste pingutusi parandada oma juhtimis- ja rahastamismehhanisme, mis viiks Afganistani omavastutuseni, kuid arvab, et nimetatud protsessi jätkusuutlikuks muutmiseks on vaja rohkem pingutada; rõhutab, et Afganistani institutsioonid peavad jätkama võitlust korruptsiooniga ning kehtestama elanikkonna sotsiaalse olukorra ja elutingimuste, hariduse ja tervise parandamiseks tõhusa poliitika, ning eritähelepanu tuleks pöörata viisidele, kuidas hõlmata tõrjutud elanikkonnarühmi ja naisi otsuste tegemisse;

48.   peab vajalikuks tõhustada tegevusi ja programme, mille eesmärgiks on Afganistani valitsus- ja haldusasutuste valitsemistavade ja tulemuslikkuse parandamine ning võitlus igasuguste korruptsioonivormide vastu; võtab teadmiseks jõupingutused, mida EL on teinud Afganistani ametnike korrumpeerumise vältimiseks, eraldades osa antavast abist nende koolitamisele ja tasustamisele, ning kutsub komisjoni üles jätkama ametnike ja politseitöötajate koolitusprogrammide edendamist;

49.   nõuab Afganistanis selliste koolituste korraldamist, nagu OLAF ja koostöötalitus EuropeAid on korraldanud Aafrika riikide ametnike jaoks, käsitledes riiklike vahendite kaitset ja kasutamise parandamist ning koostööd riiklike ja rahvusvaheliste asutuste vahel;

50.   kutsub rahvusvahelist üldsust üles nõudma Afganistani valitsuselt suurema läbipaistvuse tagamist eelarvevahendite eraldamisel provintsidele, asulatele ja kohalikele valitsusasutustele ning kindlustama nimetatud asutustuste suuremat kaasamist riikliku arengupoliitika rakendamisse; palub Afganistani valitsusel Afganistani parlamenti rahvusvahelise abi kasutamisest asjakohasel viisil teavitada;

51.   nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja Afganistani valitsus tagaksid, et nende programmid ja tegevus, eelkõige provintsi tasandil, oleksid täielikult kooskõlas Afganistani riikliku arengustrateegiaga ning vastavuses kohustustega, mille kõik osalejad võtsid Pariisi konverentsil;

52.   tunnustab piirkondlike ülesehitusrühmade ja Afganistani julgeolekujõudude tähtsust, kuid sellest hoolimata tunnistab probleeme abi tõhususe osas seoses arengu toetamisega Afganistanis tsiviil-sõjaliste institutsioonide kaudu ning nõuab Afganistani valitsusväliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, Afganistani valitsuse ja rahvusvaheliste asutuste maksimaalset osalemist;

53.   peab kahetsusväärseks, et valitsusväliste osalejate ja Afganistani valitsuse vahelised suhted ei ole alati head, ning nõuab kõigi vahendite rakendamist suhete parandamiseks; juhib ühtlasi tähelepanu vajadusele määratleda täpselt mittetulunduslike valitsusväliste osalejate mõiste riiklikul tasandil pärast valitsusväliste osalejate endiga konsulteerimist;

54.   julgustab tegema algatusi Euroopa Parlamendi parlamentidevaheliste delegatsioonide ja Afganistani parlamendi kahe koja (Wolesi Jirga ja Meshrano Jirga) vaheliste suhete tihendamiseks, et soodustada heade valitsemistavade juurdumist parlamendi tasandil;

55.   tuletab meelde parlamendi algatust toetada 2008. aasta eelarve raames demokraatia ülesehitamist koos kolmandate riikide parlamentidega ja otsustab asjaomaseid ressursse kasutada sellisel viisil, et tõstetakse Afganistani parlamendi suutlikkust tegeleda õigusloomega, teostada järelevalvet täitevvõimu üle ja esindada täielikult Afganistani rahvast;

56.   rõhutab vajadust tõsta esikohale poliitiliste erakondade arengu, rahvusassambleesse kuuluvate teemapõhiste komisjonide, kodanikuühiskonna ja meedia toetamise; on seisukohal, et rahvusvahelisel kogukonnal on kohustus rahastada valimiseelarvet, kas täielikult või osaliselt, ja pakkuda abi, et rakendada Afganistani valimisseaduse kõiki sätteid, sealhulgas neid, mis on seotud kandidaatide tausta kontrollimisega;

57.   kutsub komisjoni ja Afganistani valitsust, pidades silmas eelseisvaid 2009. ja 2010. aastal Afganistanis toimuvaid presidendi- ja parlamendivalimisi, üles jätkama sellele vastavalt niisuguste meetmete soodustamist ning piisavat rahastamist, mis edendavad naiste poliitilist emantsipatsiooni, eelkõige piirkondlikul tasandil, arvestades, et viimastel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel ei olnud piisavalt naiskandidaate kohalike omavalitsuste volikogudes naistele ettenähtud 124 koha täitmiseks;

58.   märgib, et komisjon peab suurendama uimastikaubanduse vastu võitlemiseks eraldatavaid vahendeid, ning soovitab rahvusvahelistel abiandjatel teha jõupingutusi selleks, et asenduskultuuride kasvatamine annaks tootjatele piisavalt sissetulekut, et tagada lõplik loobumine unimaguna kasvatamisest;

59.   tuletab meelde oma 25. oktoobri 2007. aasta soovitust nõukogule meditsiiniliseks otstarbeks kasutatava oopiumi tootmise kohta Afganistanis(6), vastuseisu integreeritud arenguprogrammide raames fumigatsiooni kasutamisele mooni hävitamiseks Afganistanis ja abipakkumist teadusliku katseprojekti "Moonid ravimiks" võimaluste ja teostatavuse arutamisel;

o
o   o

60.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Afganistani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0337. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0133. (3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (4) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1. (5) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41. (6) ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 651.