Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida kohta, eelkõige 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gaza sektoris(1), 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lähis-Idas(2), 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni humanitaarolukorra kohta Gazas(3) ning 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gaza sektoris(4);

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 22. novembri 1967. aasta resolutsiooni 242 (S/RES/242(1967)), 22. oktoobri 1973. aasta resolutsiooni 338 (S/RES/338(1973)) ning 8. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni 1860 (S/RES/1860(2009));

–   võttes arvesse 12. augusti 1949. aasta tsiviilisikute sõjaaegse kaitse neljandat Genfi konventsiooni;

–   võttes arvesse hääletuse edasilükkamist küsimuste puhul, mis käsitlevad nõusolekut Iisraeli ulatuslikumale osalemisele EÜ programmides;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 30. detsembri 2008. aasta avaldust olukorra kohta Lähis-Idas;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et 27. detsembril 2008 alustas Iisrael Gazas sõjalist operatsiooni vastuseks Hamasi raketirünnakutele Lõuna-Iisraelis pärast seda, kui Hamas võttis Gaza sektori enda kontrolli alla ning pärast relvarahu nurjumist ja relvarahukokkuleppe uuendamisest keeldumist;

B.   arvestades, et viimaste aruannete kohaselt on Iisraeli sõjalise operatsiooni käigus hukkunud umbes tuhat Gaza elanikku, sealhulgas palju naisi ja lapsi, tuhanded on saanud viga ning operatsioon on toonud kaasa majade, koolide ja tsiviilinfrastruktuuri teiste oluliste osade hävimise jõu kasutamise tõttu Iisraeli armee poolt;

C.   arvestades, et piiriületuspunktid Gaza sektorisse sisenemiseks ja sealt väljumiseks on olnud 18 kuud suletud ning inimeste ja kaupade liikumisele kehtestatud embargo on mõjutanud elanike igapäevaelu ning halvanud veelgi majandustegevust Gaza sektoris ega ole võimaldanud Jordani Läänekalda olukorra olulist paranemist; arvestades, et embargo Gaza sektori suhtes on rahvusvahelise humanitaarõigusega vastuolus olev kollektiivne karistus;

D.   arvestades, et Gaza sektoris ja Jordani Läänekaldal elavate palestiinlaste elutingimuste parandamine koos rahuprotsessi taaskäivitamise ja toimivate Palestiina institutsioonide asutamisega Gazas on kõige olulisem aspekt püüdlustes, mille eesmärk on saavutada õiglane ja püsiv rahu iisraellaste ja palestiinlaste vahel;

E.   arvestades, et Euroopa Liidu poolt palestiinlastele antud märkimisväärne rahaline toetus on etendanud olulist rolli püüdlustes vältida humanitaarkatastroofi Gaza sektoris ja Jordani Läänekaldal; arvestades, et Euroopa Liit jätkab – muu hulgas ÜRO Palestiina Vabastus- ja Töödeagentuuri (UNRWA) kaudu – humanitaarabi andmist Gaza sektoris,

1.   tunneb heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu 8. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni 1860 vastuvõtmise üle ja peab kahetsusväärseks, et ei Iisrael ega Hamas ole siiani täitnud ÜRO nõuet lõpetada vaenutegevus; nõuab koheselt püsiva relvarahu sõlmimist, mis peaks hõlmama Hamasi raketirünnakute peatamist Iisraeli vastu ja Iisraeli sõjategevuse lõpetamist Gazas;

2.   nõustub, et Gazas on vaja viivitamatult kehtestada kord ja tagatised, nagu nõutakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1860, et hoida püsivat relvarahu, mis tähendab ühtlasi Iisraeli vägede väljaviimist, piiriületuspunktide püsivat taasavamist, blokaadi tühistamist ning relvade ja laskemoona salakaubaveo ärahoidmist;

3.   nõuab läbirääkimiste teel vaherahu sõlmimist, mille peaks kindlustama rahvusvahelise üldsuse poolt Lähis-Ida neliku ja Araabia Liiga koordineerimisel loodav mehhanism, mis võib sisaldada selge mandaadi alusel rahvusvaheliste jõudude kohalesaatmist, et taastada julgeolek ning tagada vaherahust kinnipidamine Iisraeli ja Gaza sektori elanike huvides, pöörates erilist tähelepanu Egiptuse ja Gaza sektori piiri kontrollimisele, mis kujutab endast olulist rolli Egiptusele; kutsub nõukogu üles suurendama survet jätkuva vägivalla peatamiseks; ergutab rahvusvahelise üldsuse, eelkõige Egiptuse ja Euroopa Liidu seni tehtud diplomaatilisi jõupingutusi;

4.   on šokeeritud Gaza tsiviilelanikkonna kannatustest; mõistab sügavalt hukka eelkõige asjaolu, et rünnakute käigus on tabatud tsiviil- ja ÜRO sihtmärke; avaldab kaastunnet tsiviilelanikkonnale, kes kannatab vägivalla all Gaza sektoris ja Lõuna-Israelis;

5.   nõuab äärmiselt tungivalt, et Iisraeli ametivõimud võimaldaksid Gaza sektorisse takistamatult toimetada humanitaarabi ning tagaksid abi pideva ja küllaldase liikumise humanitaarkoridoride kaudu; nõuab tungivalt, et Iisraeli ametivõimud võimaldaksid välisajakirjanikel sündmusi kohapeal jälgida;

6.   kutsub Iisraeli üles täitma rahvusvahelisest õigusest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid kohustusi; kutsub Hamasi üles lõpetama raketirünnakud ja võtma endale vastutuse, kohustudes osalema poliitilises protsessis, mille eesmärk on taastada Palestiina-sisene dialoog ning anda panus kestvasse läbirääkimisprotsessi;

7.   nõuab, et Euroopa Liit võtaks jõulisema ja ühtsema poliitilise positsiooni ning kutsub nõukogu üles kasutama võimalust teha koostööd Ameerika Ühendriikide uue administratsiooniga, et lõpetada konflikt kokkuleppega, mis põhineb kahe riigi lahendusel ning mille eesmärk on luua Lähis-Idas uus rahumeelne piirkondlik julgeolekustruktuur;

8.   rõhutab Palestiina ühiskonna kõikide rühmade vahelise lepitusprotsessi uuendamise suurt tähtsust, lähtudes 8. veebruari 2007. aasta Meka kokkuleppest, mis tähendab, et tunnistatakse varasemaid kokkuleppeid, sh Iisraeli õigust eksisteerida; rõhutab seoses sellega vajadust püsiva geograafilise ühenduse järele Gaza sektori ja Jordani Läänekalda vahel ning nende rahumeelse ja püsiva poliitilise taasühendamise järele;

9.   rõhutab, et ainult tõelised sammud rahu suunas ning Jordani Läänekalda ja Gaza olukorra oluline paraminemine kohapeal saab tugevdada Palestiina omavalitsuse legitiimsust;

10.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Lähis-Ida neliku eriesindajale Lähis-Idas, Palestiina omavalitsuse presidendile, Palestiina seadusandlikule kogule, Iisraeli valitsusele, Knessetile, Egiptuse valitsusele ja parlamendile ning Araabia Liiga peasekretärile.

(1) ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 324. (2) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 579. (3) ELT C 227 E, 4.9.2008, lk 138. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0064.