Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioon sotsiaalmajanduse kohta (2008/2250(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 3, 48, 125–130 ja 136;
− võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta(1) ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas(2);
− võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(3);
− võttes arvesse nõukogu 15. juuli 2008. aasta otsust 2008/618/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(4);
− võttes arvesse komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta teatist, millega esitati 2008. aasta ühisaruande ettepanek sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta (KOM(2008)0042), ning komisjoni teatise saatedokumenti ühisaruande ettepaneku kohta (SEK(2008)0091) ning ühist tööhõive aruannet 2007/2008, mis kiideti heaks 13.–14. märtsil 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kevadise kohtumise järel avaldatud eesistuja järeldustes;
− võttes arvesse oma 6. mai 1994. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta(5);
− võttes arvesse oma 18. septembri 1998. aasta resolutsiooni ühistute rolli kohta naiste tööhõive suurendamisel(6);
− võttes arvesse oma 17. juuni 2008. aasta seisukohta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta(7);
– võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö kohta(8);
–võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis(9);
− võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2004. aasta teatist ühistute edendamise kohta Euroopas (KOM(2004)0018);
− võttes arvesse komisjoni 4. juuni 1997. aasta teatist Euroopa vabatahtlike organisatsioonide ja sihtasutuste rolli edendamise kohta (KOM(1997)0241) ja Euroopa Parlamendi 2. juuli 1998. aasta resolutsiooni samal teemal(10);
− võttes arvesse komisjoni 7. aprilli 2000. aasta teatist "Tegutse kohalikult: Euroopa tööhõivestrateegia kohalik mõõde"(KOM(2000)0196);
− võttes arvesse komisjoni 6. novembri 2001. aasta teatist Euroopa tööhõivestrateegia kohaliku mõõtme tugevdamise kohta (KOM(2001)0629) ja Euroopa Parlamendi 4. juuli 2002. aasta resolutsiooni sellel teemal(11);
− võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi sotsiaalmajanduse kohta, eelkõige arvamust sotsiaalmajanduse ja ühisturu kohta(12), liituvate riikide majandusliku mitmekesisuse ning VKEde ja sotsiaalmajanduslike ettevõtete rolli kohta(13) ning VKE-de ja sotsiaalmajanduslike ettevõtete kohanemisvõime kohta majanduse dünaamikast tulenevate muudatustega(14);
– võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni vabatahtliku tegevuse osatähtsuse kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel(15);
− võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase sotsiaalse mudeli kohta(16);
− võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist "Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas" (KOM(2008)0412);
– võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist "Uuendatud pühendumine sotsiaalsele Euroopale: sotsiaalkaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse avatud kooskõlastusmeetodi tugevdamine" (KOM(2008)0418) ning esimest kahe aasta järel esitatavat aruannet üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta (SEK(2008)2179);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0015/2009),
A. arvestades, et Euroopa sotsiaalne mudel rajaneb eelkõige sotsiaalmajanduse raames pakutavatel kõrgetasemelistel teenustel, toodetel ja töökohtadel, kusjuures toeks on sotsiaalmajanduse edendajate ennetus- ja uuendustegevus;
B. arvestades, et sotsiaalmajandus põhineb sotsiaalsetel arusaamadel, mis on kooskõlas Euroopa sotsiaalse ja heaolumudeli põhimõtetega, ning arvestades, et sotsiaalmajandusel on oluline roll selle mudeli hoidmisel, sest selle abil reguleeritakse paljude üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kujundamist ja osutamist;
C. arvestades, et sotsiaalmajanduse mudelit tuleb edasi arendada, et saavutada majanduskasvu, tööhõivealase konkurentsivõime, koolituse ja isikuhooldusteenuste puhul püstitatud eesmärgid, mis läbivad kõiki Euroopa Liidu poliitikavaldkondi;
D. arvestades, et ühiskonna rikkus ja tasakaal tuleneb selle mitmekesisusest ning et sotsiaalmajandus soodustab aktiivselt mitmekesisust, parandades ja tugevdades Euroopa sotsiaalset mudelit, luues sellise ettevõtlusmudeli, mis võimaldab sotsiaalmajandusel aidata kaasa stabiilsele ja püsivale majanduskasvule;
E. arvestades, et sotsiaalmajanduse väärtused on väga suurel määral kooskõlas ELi tasandil kokku lepitud ühiste sotsiaalse kaasamise eesmärkidega, ning arvestades, et inimväärsed töö-, koolitus- ja tööturule naasmise tingimused peaksid olema sellega seotud; arvestades, et kinnitust on leidnud asjaolu, et sotsiaalmajandus aitab oluliselt parandada ebasoodsas olukorras olevate inimeste sotsiaalset seisundit (nagu on näidanud näiteks Nobeli auhinna laureaadi Muhamed Yunuse välja töötatud mikrolaenukooperatiivid, mis on suurendanud naiste mõju, lihtsustades finantsalast kaasatust) ning arvestades, et sotsiaalmajandus on suuteline evima sotsiaalseid uuendusi, julgustades inimesi, kel on raskusi oma sotsiaalprobleemidele lahenduse leidmisel, näiteks töö- ja eraelu ühitamise osas, soolise võrdõiguslikkuse ja pereelu kvaliteedi osas ning laste, eakate ja puuetega inimeste eest hoolitsemise osas;
F. arvestades, et sotsiaalmajandus moodustab 10 % kogu Euroopa Liidu ettevõtlusest, seda esindab 2 miljonit ettevõtjat, see hõlmab 6 % kõigist töökohtadest ning sellel on suur potentsiaal luua ja säilitada stabiilseid töökohti, eelkõige seetõttu, et asjaomaseid tegevusi ei ole nende laadi tõttu võimalik viia mõnda teise riiki;
G. arvestades, et sotsiaalmajanduse ettevõtjateks on tavaliselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes aitavad luua jätkusuutlikku majandusmudelit, mille puhul on inimesed olulisemad kui kapital; arvestades, et sellised ettevõtjad tegutsevad sageli siseturul ja peavad tagama, et nende tegevus vastaks asjaomastele õigusnormidele;
H. arvestades, et sotsiaalmajandus on arenenud ettevõtluse eri organisatsiooniliste ja/või juriidiliste vormide kaudu, nagu ühistud, vastastikused kindlustusseltsid, assotsiatsioonid, sotsiaalettevõtted ja -organisatsioonid, sihtasustused ja muud vormid, mida igas liikmesriigis olemas on; arvestades, et sotsiaalmajanduse tähenduses kasutatakse eri liikmesriikides mitmesuguseid mõisteid, nagu "solidaarne majandus" või "kolmas sektor"; arvestades, et ehkki neid mõisteid ei käsitata sotsiaalmajanduse osana kõigis liikmesriikides, on samasuguste tunnustega algatused levinud kogu Euroopa Liidus;
I. arvestades, mõne sotsiaalmajanduses levinud organisatsioonivormi põhikirja tuleks ELi tasandil tunnustada, võttes arvesse siseturu reegleid, et vähendada bürokraatlikke takistusi ühenduse rahastuse saamisel;
J. arvestades, et sotsiaalmajandus tõstab esiplaanile ettevõtlusmudeli, mida ei saa iseloomustada niivõrd suuruse ega tegevusvaldkonna kaudu, kuivõrd pigem ühiste väärtuste alusel, nimelt demokraatia esmatähtsuse, sotsiaalsete sidusrühmade osaluse, inimese ja sotsiaalsete eesmärkide pidamine tähtsamaks kasumi teenimisest; solidaarsuse ja vastutuse põhimõtete kaitse ja rakendamine; liikmete-kasutajate huvide ja üldise huvi ühendamine; liikmetepoolne demokraatlik kontroll; vabatahtliku ja piiramatu liitumise võimalus, sõltumatu juhtimine ja iseseisvus valitsusasutuste suhtes; kasumi kasutamine peamiselt säästva arengu eesmärkide saavutamiseks ja liikmete heaoluks kooskõlas üldise huviga;
K. arvestades, et sotsiaalmajanduse ja selle moodustavate ettevõtjate üha suurenevast tähtsusest hoolimata on see siiani vähetuntud sektor, mida sageli kritiseeritakse sobimatult valitud tehnilistest vaatepunktidest; ning arvestades, et institutsioonilise nähtavuse puudumine on sotsiaalmajanduse üks peamisi takistusi ELis ja mõnedes liikmesriikides, tulenedes osaliselt riiklike raamatupidamissüsteemide iseärasustest;
L. arvestades, et Euroopa Parlamendi sotsiaalmajanduse toetusrühm on teinud üksikasjalikku tööd,
Üldised tähelepanekud
1. rõhutab, et sotsiaalmajandusel, mis ühendab kasumlikkust ja solidaarsust, on Euroopa majanduses suur roll, kuna see võimaldab luua kvaliteetseid töökohti ning suurendada sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust, luua sotsiaalset kapitali, edendada kodanikuaktiivsust ja solidaarsust, samuti demokraatlike väärtustega majandusliiki, kus inimesed on esmatähtsad, lisaks edendada säästvat arengut ja sotsiaalset, keskkonnaalast ning tehnoloogilist uuendustegevust;
2. peab sotsiaalmajandust oluliseks, nii sümbolina kui ka selle toimimise seisukohast, tugevdamaks tööstus- ja majandusdemokraatiat;
3. märgib, et sotsiaalmajandus ei saa õitseda ega oma potentsiaali avaldada, kui ei looda selleks soodsaid poliitilisi, õiguslikke ja tegevustingimusi ning eeldusi, võttes arvesse sotsiaalmajanduse institutsioonide rikkalikku mitmekesisust ja nende eripära;
4. märgib, et sotsiaalmajanduse ettevõtjate suhtes ei tohiks kohaldada samasuguseid konkurentsieeskirju nagu teistele ettevõtjatele ning selleks, et olla valmis teistega võrdsetel tingimustel konkureerima, vajavad nad kindlat õigusraamistikku;
5. rõhutab, et majandussüsteem, milles sotsiaalmajanduse ettevõtetel on oluline roll, vähendaks spekuleerimisvõimalusi finantsturgudel, kus mõned eraettevõtted pole allutatud ei osanike ega regulatiivasutuste kontrollile;
Sotsiaalmajanduse mõiste
6. rõhutab, et EÜ asutamislepingus ning Euroopa ühistu põhikirja vastuvõtmisega tunnustatakse ettevõtlusvormide paljusust;
7. meenutab, et komisjon on mitmel puhul sotsiaalmajanduse mõistet tunnustanud;
8. kutsub komisjoni üles edendama sotsiaalmajandust uute poliitikavahenditega ning kaitsma sotsiaalmajanduse aluspõhimõtet "teistsugune lähenemisviis ettevõtlusele", mida käivitavaks jõuks ei ole eeskätt kasumlikkus, vaid saadav ühiskondlik tulu, nii et õigusliku raamistiku väljatöötamisel võetaks sotsiaalmajanduse eripära sobival viisil arvesse;
9. on seisukohal, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid oma õigusaktides ja poliitikas tunnustama sotsiaalmajandust ja selle sidusrühmi – ühistuid, vastastikuseid kindlustusseltse, ühinguid ja sihtasutusi; need meetmed peaksid hõlmama laenu- ja maksusoodustuste saamise hõlbustamist, mikrokrediidi arengut, Euroopa ühingu, Euroopa sihtasutuste ja Euroopa vastastikuse kindlustusseltsi vormi loomist ning kohandatud ELi rahastamist ja stiimuleid, et toetada paremini nii turumajanduses kui ka teistes sektorites tegutsevaid sotsiaalmajandusorganisatsioone, mis on loodud sotsiaalse kasu saamise eesmärgil;
Üle-euroopaline õiguslik vorm: Euroopa ühing, Euroopa sihtasutus ja Euroopa vastastikune kindlustusselts
10. märgib, et Euroopa ühingu, Euroopa vastastikuse kindlustusseltsi ja Euroopa sihtasutuse põhikirja kehtestamine on vajalik selleks, et tagada sotsiaalmajanduse ettevõtete võrdne kohtlemine siseturu õigusaktides; peab seda, et komisjon võttis tagasi ettepanekud võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ühingute põhikirja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa vastastikuste kindlustusseltside põhikirja kohta (KOM(1991)0273), oluliseks tagasiminekuks nende sotsiaalmajanduse organisatsioonivormide arendamisel ELis; palub komisjonil seetõttu oma töökava vastavalt uuesti läbi vaadata;
11. kutsub komisjoni üles jätkama tööd Euroopa sihtasutuse põhikirja kehtestamise võimalikkuse aruandega, mis pidi avaldatama 2008. aasta lõpuks, ning korraldama mõju-uuringu Euroopa ühingu ja Euroopa vastastikuse kindlustusseltsi põhikirja kohta;
12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja õigusraamistiku, millega tunnustada sotsiaalmajanduse elemente;
13. palub komisjonil tagada, et Euroopa äriühingu vorm sobiks igasuguse ettevõtluse jaoks;
14. kutsub komisjoni üles kehtestama selged reeglid, et mõista, millised õigussubjektid võivad seaduslikult sotsiaalmajanduse ettevõtetena tegutseda, ja kehtestama toimivaid õiguslikke tõkkeid sotsiaalmajandusliku ettevõtluse raames tegutsemisele nii, et üksnes sotsiaalmajanduses tegutsevad organisatsioonid saaksid kasu lõigata sotsiaalmajanduse ettevõtete või sotsiaalmajanduslikku ettevõtlust julgustava riikliku tegevuse jaoks ettenähtud vahenditest;
Statistilised uuringud
15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalmajanduse ettevõtete riikliku statistikaregistri loomist, koostama institutsioonilise sektori ja tegevusharu kaupa riiklikke satelliitkontosid ning võimaldama asjaomaste andmete lisamist Eurostati andmebaasi, muu hulgas ülikoolide pädevust kasutades;
16. märgib, et sotsiaalmajanduse mõõtmine täiendab mittetulundusorganisatsioonide mõõtmist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama rahvamajanduse arvestuses mittetulundusorganisatsioonide kajastamise ÜRO käsiraamatu levikut ja looma satelliitkontosid, mis aitavad parandada mittetulundussfääri ja sotsiaalmajanduse organisatsioonide nähtavust;
Tunnustamine tööturu osapoolena
17. toetab sotsiaalmajanduse esindajatele koha andmist ELi sektoritesiseses ja sektoritevahelises sotsiaaldialoogis ning soovitab, et nii komisjon kui liikmesriigid toetaksid jõuliselt sotsiaalmajanduses osalejate kaasamist ühiskondlikesse aruteludesse ja kodanikuühiskonna dialoogi;
Sotsiaalmajanduse roll Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel
18. märgib, et sotsiaalmajanduse ettevõtted aitavad tugevdada ettevõtlusvaimu, hõlbustavad ärimaailma demokraatlikku toimimist ja edendavad sotsiaalset vastutust;
19. rõhutab, et sotsiaalmajanduse tööandjad aitavad jõuliselt kaasa inimeste tööturule naasmisele, ning tervitab nende jõupingutusi luua ja hoida kvaliteetseid, häid ja kindlaid töökohti ning investeerida töötajatesse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja tugevdama sotsiaalmajanduse tänuväärset rolli tööandjana ja pidama silmas selle eriseisundit;
20. rõhutab, et sotsiaalmajandus leevendab tööturu kolme peamist tasakaalutuse tegurit: töötust, töökohtade ebakindlust ning töötute sotsiaalset ja tööturult tõrjumist; märgib lisaks, et sotsiaalmajandus parandab tööhõivet ja loob töökohti, mida tavaliselt ei delokaliseerita, ning see aitab saavutada Lissaboni strateegia eesmärke;
21. on seisukohal, et liikmesriigi toetust sotsiaalmajanduse ettevõtetele tuleks pidada tavaliseks investeeringuks solidaarsusvõrgustike loomisesse, mis tugevdab sotsiaalpoliitika väljatöötamisel kohalike kogukondade ja ametiasutuste rolli;
22. märgib, et sotsiaalprobleemid nõuavad järelemõtlemist, kuid praegu on rohkem vaja tegusid; on seisukohal, et enamikku sotsiaalprobleeme tuleks proovida lahendada kohalikul tasandil, et võtta arvesse tegelikke probleeme ja olusid; on seisukohal, et sellised meetmed nõuavad rangeid koordineerimisreegleid, vastasel juhul ei ole need tulemuslikud, mis tähendab, et vajalik on kõrgetasemeline koostöö ametiasutuste ja sotsiaalmajanduse ettevõtete vahel;
23. nendib, et tugevad sidemed kohalikul tasandil võimaldavad sotsiaalmajanduse ettevõtetel luua ühenduslülisid kodanike ja nende piirkondlike, riiklike ja Euroopa tasandi esindusorganite vahele ning aidata kaasa sotsiaalset ühtekuuluvust suurendavate valitsemisviiside juurdumisele Euroopa Liidus; hindab kõrgelt sotsiaalmajanduse ettevõtete ja organisatsioonide katseid koonduda Euroopa Liidu tasandil koordineerimistoimkondadesse;
24. märgib, et sotsiaalmajandusel on Lissaboni strateegia säästva arengu ja täieliku tööhõive eesmärgi saavutamisel suur roll, kuna peale ühiskonna majandusliku koe loomise ja hoidmise silub see mitmeid tööturu ebakõlasid, eelkõige naiste töötamise soodustamise abil, ning teeb võimalikuks kogukondlike kodulähedaste teenuste loomise ja osutamise (nagu sotsiaal-, tervise- ja hoolekandeteenused), aidates sel viisil hoogustada kohalikku arengut ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust;
25. on arvamusel, et Euroopa Liit peaks astuma samme sotsiaalmajanduse tegevuskava raamistiku loomiseks, sest sellega tugevdataks kohalikku ja Euroopa Liidu konkurentsivõimet ning innovatsioonisuutlikkust, kuivõrd sotsiaalmajandus suudab ülimalt tsüklilise arenguga majanduskeskkondades luua stabiilsust – kohalikul tasandil vastavalt vajadusele kasumit ümber jagada ja reinvesteerida, edendada ettevõtluskultuuri, sobitada majandustegevust kohalike vajadustega, toetada riskiga seotud tegevusvaldkondi (näiteks käsitöö) ja luua sotsiaalset kapitali;
26. kutsub pädevaid ametiasutusi ja sektoris tegutsevaid ettevõtjaid hindama ja väärtustama naiste rolli sotsiaalmajanduses nii kvantitatiivses plaanis, arvestades naiste töötuse kõrget taset nimetatud sektori kõigis valdkondades, sh assotsiatsioonides ja vabatahtlikus sektoris, kui ka kvalitatiivses plaanis, seoses töö korraldamise ja teenuste osutamise viisidega; avaldab muret seoses vertikaalse integratsiooni lahendamata probleemiga, kuna isegi sotsiaalmajanduses on naiste osalus otsustusprotsessis piiratud;
27. kutsub valitsust ning riigi ja kohalikke ametiasutusi ja sektoris tegutsevaid ettevõtjaid üles edendama ja toetama teenindussektoris võimalikku koostoimet sotsiaalmajanduses osalejate ja selle kasutajate vahel, laiendades osalemise, konsulteerimise ja ühisvastutuse ulatust;
28. kutsub komisjoni üles arvestama riigiabi poliitika läbivaatamisel sotsiaalmajandusliku tegelikkusega, arvestades, et kohalikul tasandil tegutsevatel väikeettevõtetel ja -organisatsioonidel on raskusi rahastamise leidmisel, eriti käesoleva majandus- ja finantskriisi ajal; kutsub komisjoni samuti üles mitte takistama riikide äriõiguse ja maksuõiguse normide kohaldamist sellistele organisatsioonidele nagu pangandussektoris toimivad ühistud ja jaekaubandusettevõtted, mis järgivad: vastastikkuse, ettevõttedemokraatia, põlvkondadevahelise rikkuse jaotamise, jagamatu ressurssi loomise ja solidaarsuse põhimõtteid ning töö- ja ärieetikat;
29. juhib tähelepanu asjaolule, et mõned sotsiaalmajanduse ettevõtted on üliväikesed, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel võib siseturul tegutsemiseks ning liikmesriikide ja ELi programmides osalemiseks jääda puudu vahenditest, ning teeb ettepaneku luua sihtotstarbeline toetus ja vahendid, mis võimaldaks neil Euroopa Liidu jätkusuutlikule majandusarengule paremini kaasa aidata, ning lihtsustaksid majandustegevuse kriisi korral ettevõtte andmist töötajate omandusse;
30. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja programme olemasolevatele ja potentsiaalsetele sotsiaalettevõtetele, pakkudes finantstuge, teavet, nõuandeid ja koolitust, ning lihtsustama asutamistoiminguid (sealhulgas vähendades algkapitali nõudeid), et aidata neil saada hakkama majanduses, mis muutub üha globaalsemaks ja mida praegu vaevab finantskriis;
31. rõhutab, et näiteks halduskoormuse kandmine, rahastamine, uue tehnoloogia kasutuselevõtt ja uue teabega tutvumine valmistab sotsiaalmajanduse ettevõtetele suuremaid raskusi kui suurtele ettevõtetele;
32. märgib sotsiaalmajanduse olulisust üldhuviteenuste vaatepunktist; juhib tähelepanu lisaväärtusele, mida pakuvad era- ja avaliku sektori integreeritud võrgustikud, aga ka väärkasutuse ohtudele, näiteks juhul, kui riigiasutused kasutavad tegevuskulude kärpimiseks allhanke raames vabatahtliku tööd;
33. innustab komisjoni jätkama üldhuviteenuste ja üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste suhtes dialoogi ja selgitustööd osalejatega ja liikmesriikide toetamist ning kasutama tunnuste kimbu meetodit;
Eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid
34. kutsub komisjoni üles tagama, et sotsiaalmajanduse tunnusjooni (eesmärke, väärtusi ja töömeetodeid) võetaks Euroopa poliitikavaldkondade kujundamisel arvesse, ning eelkõige, et sotsiaalmajandus kaasataks sotsiaal-, majandus- ja ettevõtluse arendamise valdkondade poliitikasse ja strateegiatesse, eriti seoses Euroopa väikeettevõtete õigusaktiga (Small Business Act) (KOM(2008)0394); palub teha olukordade puhul, mis sotsiaalmajandust mõjutavad, mõju-uuringu ning võtta sotsiaalmajanduse huve arvesse ja pidada neid esmatähtsaks; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon uuriks uuesti võimalusi luua talitustevaheline sotsiaalmajanduse üksus, mis ühendaks asjaomaseid peadirektoraate;
35. palub komisjonil tagada, et Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate vaatluskeskus võtaks oma uuringutes korrapäraselt vaatluse alla ka sotsiaalmajanduse ettevõtted ning annaks soovitusi meetmete kohta nende tegevuse ja arengu toetamiseks; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et võimaldada sotsiaalmajanduse ettevõtetel luua omavahel Euroopa e-kaubanduse tugivõrgustiku kaudu sidemeid ning soodustada selle raames sotsiaalse ettevõtluse edendamist;
36. kutsub liikmesriike üles toetama väikeseid ja keskmise suurusega sotsiaalmajanduse organisatsioone, et vähendada sõltuvust toetustest ja muuta neid jätkusuutlikumaks;
37. palub komisjonil kustuda sotsiaalmajanduses osalejaid üles ühinema alaliste dialoogiinstantsidega ja tegema küsimuste puhul, mis on sotsiaalmajandusega seotud, koostööd kõrgetasemeliste eksperdirühmadega; ning kutsub komisjoni osalema sotsiaalmajanduse esindusstruktuuride tugevdamisel regionaalsel, riiklikul ja ühenduse tasandil ning looma õigusraamistikku, et edendada tegusaid partnerlussuhteid kohalike ametiasutuste ja sotsiaalmajanduse ettevõtete vahel;
38. kutsub komisjoni üles edendama liikmesriikide ja ühenduse tasandil dialoogi riigiametite ja sotsiaalmajanduse esindajate vahel, et suurendada vastastikust mõistmist ja juurutada häid tavasid;
39. kutsub komisjoni üles toetama ELi mõttekoja loomist pangandussektori liitude ühistute ja muude sotsiaalmajanduse raames võimalike finantsettevõtluse vormide üle arutamiseks, et uurida, kuidas sellised sotsiaalmajanduse ettevõtted on seni ELis hakkama saanud – eelkõige praeguse ülemaailmse krediidi- ja finantskriisi käigus – ning kuidas vältida nende puhul samasugust riski tulevikus;
40. palub komisjonil kaaluda võimalust võtta sotsiaalmajanduse jaoks uuesti kasutusele eraldi eelarverida;
41. kutsub töötama välja programme, mille abil edendada uute sotsiaalsete ja majanduslike mudelite katsetamist, algatama teadusuuringute raamprogramme, lisama sotsiaalmajandusega seotud teemasid seitsmenda raamprogrammi projektikonkurssidesse, kaaluma võimalust võtta kasutusele ametlike statistiliste andmete "kordaja" ja looma vahendeid majanduskasvu kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks mõõtmiseks;
42. palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta ühenduse ja riikliku poliitika rakendamisel ja teaduse, uuendustegevuse, rahastamise, regionaalarengu ja arengukoostöö valdkonna ettevõtete edendamise üleeuroopalistes programmides arvesse sotsiaalmajanduse mõõdet, toetada sotsiaalmajandust käsitlevaid koolitusprogramme Euroopa, liikmesriigi ja kohaliku tasandi ametnike jaoks ning tagada sotsiaalmajanduse ettevõtetele võimalus osaleda arenguprogrammides ja -meetmetes ja luua välissuhteid;
43. nõuab tungivalt, et liikmesriigid näeksid ette kõrg- ja ülikoolihariduse ning tööalase koolituse raames koolitusprogrammid, mille eesmärk on anda edasi teadmisi sotsiaalmajandusest ja selle väärtustel põhinevatest ettevõtlusalgatustest;
44. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama sotsiaalmajanduse vallas oskusteabe ja kutseoskuste arengut, et suurendada sektori rolli tööturu lõimimisel;
45. kutsub komisjoni üles kavandama ELi õigusraamistikku, millega võimaldada territoriaalsete partnerlussuhete loomist ja hoidmist sotsiaalmajanduses osalejate ja kohalike ametiasutuste vahel, ning kehtestama kriteeriumeid sotsiaalmajanduse tunnustamiseks ja tugevdamiseks, edendades kohalikku säästvat arengut ja üldist huvi;
46. kutsub komisjoni üles võtma eesmärgiks tingimuste loomist sotsiaalmajanduse investeeringute lihtsustamiseks, eelkõige investeerimisfondide kaudu ning tagatud laenude ja toetuste andmise abil;
47. palub komisjonil anda uue hinnangu:
-
teatisele ühistute edendamise kohta Euroopas ja teatisele, mis käsitleb määrust (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu põhikirja kohta), nagu nendes on ette nähtud;
-
teatisele vabatahtlike organisatsioonide ja sihtasutuste rolli edendamise kohta Euroopas;
o o o
48. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja sotsiaalkaitsekomiteele.