Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 149 ja 151;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsust nr 1350/2008/EÜ Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (2009) kohta(2);

–   võttes arvesse nõukogu 24. ja 25. mai 2007. aasta järeldusi kultuuri- ja loomesektorite panuse kohta Lissaboni eesmärkide saavutamisse ning 21. ja 22. mai 2008. aasta järeldusi;

–   võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühist eduaruannet töökava "Haridus ja koolitus 2010" rakendamise kohta – "Elukestva õppimise panus teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks"(3);

–   võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni kunstnike sotsiaalse staatuse kohta(4);

–   võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas(5);

–   võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni kultuuritööstuse kohta Euroopas(6);

–   võttes arvesse UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 20. oktoobri 2005. aasta konventsiooni soovitusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0093/2009),

A.   arvestades, et lähtudes oma juhtlausest "Ühinenud mitmekesisuses", peaks Euroopa Liit tunnustama oma ühist ajalugu, ning et ta saab seda teha toetudes Euroopa kunstiajaloole, arvestades selle universaalset olemust;

B.   arvestades, et koolid peaksid uuesti muutuma peamiseks kultuurile juurdepääsu demokratiseerimise kohaks;

C.   arvestades, et kunsti- ja kultuuriõpetus, mille alla kujutava kunsti õpetus kuulub, on liikmesriikide haridussüsteemi põhiline komponent;

D.   arvestades, et kunsti- ja kultuuriõpetus on laste ja noorte hariduse oluline osa, kuna see aitab kaasa vaba tahte, tundlikkuse ja võõrale avatuse arendamisele; arvestades, et see on võrdsete võimaluste võtmetegur ning kultuurile juurdepääsu tõelise demokratiseerimise eeltingimus;

E.   arvestades, et kultuurile juurdepääsu demokratiseerimiseks on vaja edendada kunstialast teadlikkust kõigil tasanditel ja igas vanuses inimeste hulgas, tunnustada rühmade ja amatööride loometegevust ning toetada juurdepääsu kunstiõpetusele;

F.   arvestades, et kahjuks tunnevad liikmesriigid majanduslike vajaduste tõttu liialt tihti kiusatust kärpida kunstile antud kohta üldises hariduspoliitikas;

G.   arvestades, et kunstiõpetus on kunstide valdkonnas kutseõppe alus ja et see soodustab loovust, samuti füüsilist ja intellektuaalset arengut selles valdkonnas ning aitab kaasa tihedamate ja viljakamate suhete tekkele hariduse, kultuuri ja kunsti vahel;

H.   arvestades, et kunsti- ja disainiharidust andvad koolid ja keskused aitavad kujundada filosoofiaid, luua uusi kunstistiile ja -voole ning avada teistsuguseid kultuurimaailmu, tugevdades sellega Euroopa Liidu kuvandit maailmas;

I.   arvestades, et erialase edu saavutamiseks kunsti- ja loometegevuse sektoris on koolitus väga oluline;

J.   arvestades, et kunstiõpe, milles keskendutakse lisaks ande arendamisele ka kraadiõppe ja elukutse arendamisele, nõuab õpilaskonnalt tugevat kultuurilist aluspõhja, mida saab anda üksnes multidistsiplinaarne ja süsteemne haridus; ning arvestades, et selline haridus annab suuremaid võimalusi valdkondlikule tööturule sisenemiseks, kuivõrd see pakub üldisi kultuuriteadmisi, uurimismeetodeid, ettevõtlusalaseid võimeid ning äriteadmisi, ning ühtlasi kutseoskusi erinevates tänapäeva kunstiga seotud tegevusvaldkondades;

K.   arvestades, et majanduslik ja tööhõivealane potentsiaal, mis loome-, kultuuri- ja kunstiettevõtetel ja -tööstusel Euroopa Liidus on, mõjutab tugevalt kunstisektori arengut;

L.   arvestades, et tehnoloogiline revolutsioon on põhjustanud riigisisese ja riikidevahelise konkurentsi kasvu, ja et selle tagajärjel on intellektuaalsel võimekusel ja loovusel Lissaboni strateegia raames esmatähtis roll;

M.   arvestades, et meie ühiskonnas aset leidvad kiired ja pidevad muutused nõuavad inimestelt suuremat tööalast kohanemisvõimet, paindlikkust, loovust, uuenduslikkust ja teabevahetust, ning et nimetatud omadusi tuleb arendada liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide kaudu, samuti kooskõlas eelnimetatud kava "Haridus ja koolitus 2010" eesmärkidega;

N.   arvestades, et tuleks silmas pidada asjaolu, et erinevates liikmesriikides on kunstiõpetuse mudelite osas suuri erinevusi;

O.   arvestades vajadust võtta arvesse, et globaliseerumise ja kodanike suurema liikuvuse ning Euroopa Liidu järjestikuste laienemiste tulemusena on kultuuri- ja selle mitmekesisuse alane haridus oluline tegur identiteedi säilitamisel ning kultuuride- ja religioonidevahelise mõistmise edendamisel, ning et Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta raames kultuuri teadvustamise ja edendamise eesmärk peab jätkuma ka pärast 2008. aastat,

1.   on seisukohal, et kunstiõpetus peaks kultuurile juurdepääsu demokratiseerimise edendamiseks olema õppekava kohustuslik osa kõikides õppeastmetes;

2.   rõhutab igas eas loovuse edendamiseks ja arendamiseks mõeldud püsikursuste tähtsust elukestva õppe osana nii koolide õppekavas kui ka kutseõppes ja elukestva õppe kavades;

3.   tuletab meelde, et üks kunsti- ja kultuuriõpetuse eesmärke on anda panus kodanikuõpetusse ning et üks selle rolle on parandada meie mõtlemisvõimekust ja aidata kaasa isiksuse arengule intellektuaalses, emotsionaalses ja füüsilises plaanis;

4.   tunnistab Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (2009) raames kunsti rolli, mis annab olulise panuse innovatsioonile ühiskonnas ja majanduses;

5.   juhib nõukogu ja liikmesriikide tähelepanu Euroopa kultuuri ja selle mitmekesisuse rollile integreeriva tegurina ning kunsti- ja kultuuriõpetuse tähtsusele Euroopa tasandil, kaasa arvatud traditsiooniliste kultuuriväärtuste kaitsmine eri piirkondades;

6.   märgib, et järjest enam kunstiõppureid on huvitatud õpingutest mõnes muus liikmesriigis kui nende endi oma, ning julgustab liikmesriike seetõttu kooskõlastama oma kunstiõppepoliitikat Euroopa Liidu tasandil, vahetama parimaid tavasid ja suurendama selles sektoris nii õppurite kui õpetajate liikuvust;

7.   teeb ettepaneku parandada professionaalide liikuvust kunstisektoris, pöörates suuremat tähelepanu kvalifikatsioonide tunnustamise teemale; seda tuleks teha, innustades koolitusasutusi ja tööandjaid looma sidemed Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, nii et pädevust ja kvalifikatsiooni kõnealuses sektoris saaks võrrelda Euroopa tasandil;

8.   nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon looks koostöös liikmesriikidega liikuvuse raamistiku eurooplastele, kes tegelevad kunsti- ja loometööga, pöörates erilist tähelepanu noorkunstnike ja kunstiõppurite liikuvusele;

9.   tunnistades, et see on liikmesriikide valdkond, on seisukohal, et kunstihariduspoliitikat peaks kooskõlastama Euroopa Liidu tasandil, eriti selles, mis puudutab:

10.   kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles:

11.   nõuab kindlalt, et kunstiajaloo õpetamine peab hõlmama ka kohtumisi kunstnikega ja kultuuriobjektide külastamist, mille eesmärk on äratada õpilastes huvi ja innustada neid mõtlema;

12.   rõhutab veelkord uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning interneti pakutavate võimaluste kui nüüdisaegse ja ajakohase õppe kanalite kasutamise tähtsust kunstivaldkonna kaasamisel koolide õppekavadesse;

13.   rõhutab sellega seoses niisuguste ettevõtmiste nagu Euroopa digitaalse raamatukogu Europeana olulist panust;

14.   soovitab asutada ühiselt kunsti- ja kultuuriõpetuse Euroopa portaali ning kaasata kunstiõpetus liikmesriikide õppekavadesse, et tagada eriti rahvusvaheliselt hinnatud Euroopa kultuurimudeli areng ja levik;

15.   palub nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel jälgida, kuidas edeneb kunstiõpetuse kaasamine koolide õppekavadesse; teeb eelkõige komisjonile ettepaneku edendada vajalikke uuringuid, et oleks olemas usaldusväärne teave kunstiõpetuse mõjust õpilaste haridustasemele ja pädevusele Euroopa Liidus;

16.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 394 30.12.2006, lk 10. (2) EÜT L 348, 24.12.2008, lk 115. (3) ELT C 86, 5.4.2008, lk 1. (4) ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 223. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0124. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0123.