Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2007. aasta teatist "Euroopa algatus mikrokrediidi arendamiseks, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet" (KOM(2007)0708);

–   võttes arvesse oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta(1), eriti selle lõiget 35;

–   võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta(2);

–   võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2005. aasta teatist "Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava" (KOM(2005)0330);

–   võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2005. aasta teatist "Ühtekuuluvuspoliitika toetus majanduskasvule ja töökohtade loomisele: ühenduse strateegilised suunised, 2007–2013" (KOM(2005)0299);

–   võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2007. aasta teatist "Majanduskasvu ning tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia rakendamine liikmesriikides ja piirkondades ELi ühtekuuluvuspoliitika kaudu ajavahemikus 2007–2013" (KOM(2007)0798);

–   võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2007. aasta teatist "Ettepanek ühenduse Lissaboni programmi kohta aastateks 2008–2010" (KOM(2007)0804);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)(3);

–   võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist "Kõigepealt mõtle väikestele'–Euroopa väikeettevõtlusalgatus "Small Business Act" (KOM(2008)0394);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuesti sõnastamine)(4) ning komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega (KOM(2008)0602);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta(5);

–   võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes(6);

–   võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris(7);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused(8);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta(9);

–   võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta deklaratsiooni mikrokrediidi kohta(10);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, õiguskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0041/2009),

A.   arvestades, et komisjoni praeguse määratluse kohaselt on mikrokrediit kuni 25 000 euro suurune laen ja soovituses 2003/361/EÜ sätestatakse, et mikroettevõte on ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 2 000 000 eurot; arvestades, et need määratlused ei näi olevat asjakohased kõikide liikmesriikide turgude puhul ega võimalda teha selget vahet mikroettevõtetele antava mikrokrediidi ja mikrolaenude, pankade poolt laenukõlbmatuteks peetavatele laenuvõtjatele antava mikrokrediidi ja pangale vastuvõetavatele mikroettevõtetele antava mikrokrediidi vahel;

B.   arvestades, et asjakohaste rahastamisvormide raskes kättesaadavuses nähakse tihti väga olulist takistust ettevõtlusele ning Euroopa Liidus on märkimisväärne potentsiaalne nõudlus mikrokrediidi järele, mis ei ole praegu rahuldatud;

C.   arvestades, et komisjon ei ole täitnud Euroopa Parlamendi 11. juuli 2007. aasta resolutsioonis esitatud nõuet koostada väikerahastamise tegevuskava, koordineerida erinevaid poliitilisi meetmeid ning kasutada optimaalselt ära parimaid tavasid nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides;

D.   arvestades, et 2008. aastal kiitis Euroopa Parlament teist aastat järjest heaks assigneeringud katseprojekti "Mikrokrediidi jaoks soodsama keskkonna edendamine Euroopas" rahastamiseks, ning arvestades, et kuigi komisjoni eespool nimetatud 20. detsembri 2007. aasta teatises nendele assigneeringutele ei viidata, võidakse neid eraldada sihtotstarbeliselt niisuguse omakapitali moodustamiseks, mida võidakse käsitleda algkapitalina;

E.   arvestades, et mitu tunnust eristab mikrokrediiti tavalisest laenust, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavast laenust; arvestades, et tavapärast laenu taotlevaid äriühinguid teenindavad üldiselt eri tüüpi finantseerimisasutused, ning arvestades, kui oluline on lõppeesmärk kaasata kõik kodanikud ametlikku finantssüsteemi;

F.   arvestades, et mikrokrediidiga kaasnevad suuremad tegevuskulud, kuna laenusumma on väike, puuduvad (piisavad) tagatised ning käitlemiskulud on suured;

G.   arvestades, et mikrokrediidi andmises on uuenduslikke ja subjektiivseid elemente, nagu alternatiivsed või puuduvad tagatisnõuded ning tavapärasest erinev krediidivõime hindamine, ning sageli antakse mikrokrediiti mitte ainult kasumi saamiseks, vaid ka ühtekuuluvuse eesmärgil, püüdes integreerida ebasoodsas olukorras olevaid inimesi (uuesti) ühiskonda;

H.   arvestades, et mikrokrediit on määratluse järgi väike, kuid võimalus seda laenu üldisel juhul lühikese tähtaja tõttu "uuesti ringlusse lasta" (andes pärast laenu tagasimaksmist uut laenu) mitmekordistab mikrokrediidi mõju; arvestades, et silmas tuleks pidada selle saajate traditsioonilisse pangandussüsteemi taasintegreerimise eesmärki;

I.   arvestades, et mikrokrediiti võivad pakkuda või juurdepääsu rahastamisele võivad aidata luua eri teenusepakkujad, nagu mitteametlikud finantsteenuste pakkujad (lubatud eraisikute vahelised laenud), liikmetele kuuluvad organisatsioonid (näiteks krediidiühistud), valitsusvälised organisatsioonid, vastastikuse abistamise ühingud ja vastastikuse abistamise seltsid, kogukonna arendamise finantsasutused, garantiipangad ja -fondid ning hoiu-, ühistu- ja kommertspangad, ning arvestades, et koostöö nende erinevate teenusepakkujate vahel võiks olla kasulik;

J.   arvestades, et on vaja tunnustada niisuguste kogu Euroopa Liidus tegutsevate finantsteenuste pakkujate nagu krediidiühistud ainulaadset struktuuri, sest need on pangandusvälised finantseerimisasutused, mis koondavad liikmete hoiuseid mikrolaenude andmiseks, ning et ainuüksi kõnealuste ainulaadsete struktuuride tõttu ei tohiks neid välja jätta asjaomastest mikrokrediidi rahastamise programmidest;

K.   arvestades, et praegune finantskriis ja selle võimalikud tagajärjed majandusele tervikuna näitavad keerukate finantstoodete puudusi ja vajadust kaaluda võimalusi tõhususe suurendamiseks ning võimalike kanalite loomist rahastamise võimaldamiseks olukorras, kus äriühingute juurdepääs rahastamisele on likviidsuskriisi tõttu piiratud, eelkõige majanduslikult ja sotsiaalselt ebasoodsates piirkondades, samas rõhutades nende asutuste tähtsust, kes keskenduvad oma tegevuses kohalikule arengule ning kellel on tugevad kohalikud sidemed ja kes pakuvad universaalpanganduse teenuseid kõigile majandussubjektidele;

L.   arvestades, et ettevõtlust tuleks edendada;

M.   arvestades vajadust teha ülimaid jõupingutusi, et vähendada mikroettevõtete halduskoormust range miinimumini, ja komisjonil palutakse vastavalt tegutseda;

N.   arvestades, et intressi ülemmäär võib takistada laenuandjaid mikrokrediiti pakkumast, juhul kui nad ei saa piirangute tõttu katta laenuandmiskulusid;

O.   arvestades, et mikrokrediidi toetamine peaks olema muudetud Lissaboni strateegias olulisel kohal;

P.   arvestades, et üsna märkimisväärsel arvul juhtudel võivad neil, kes soovivad ELi ühtekuuluvuspoliitika raames juurdepääsu rahalistele vahenditele väikeste pereettevõtete loomiseks, tekkida raskused nõutava kaasrahastamise tagamisel;

Q.   arvestades, et mikrokrediiti käsitleva ELi algatusega tuleks keskenduda ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, nagu (pikaajaliselt) töötud, sotsiaalabi saajad, sisserändajad, rahvusvähemused (nt romid), varimajanduses tegutsevad või vaestes maapiirkondades elavad inimesed ning naised, kes tahavad asutada mikroettevõtet;

R.   arvestades, et kuigi vastavalt võimalustele tuleks kindlustada erasektori osalemine, on riiklik sekkumine mikrokrediidi pakkumisse vajalik;

S.   arvestades seda, et on olemas mitu mikrokrediiti toetavate elementidega ELi algatust ja neid ühtseks süsteemiks ühendav lihtsustatud ja sihipärasem lähenemine oleks kasulik;

T.   arvestades, et ettevõtlustoetus (nt koolitus, juhendamine ja suutlikkuse tõstmine) on mikroettevõtete asutajatele hädavajalik ning koolitus tuleks muuta mikrokrediidi võtjatele kohustuslikuks, ning arvestades, et tarbijate finantsalane harimine ja vastutustundeline laenuandmine peaksid moodustama kõikide väikerahastamisasutuste poliitika olulise osa;

U.   arvestades, et potentsiaalsetel mikrokrediidi saajatel peaks olema nõuetekohase õigusabi võimalus seoses laenulepingu sõlmimise, ettevõtte loomise, võlgade sissenõudmise, intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste omandamise ja kasutamisega, eriti kui asjaomane mikroettevõte kavatseb või kui tal on võimalik teha äri teistes Euroopa Liidu liikmesriikides;

V.   arvestades, et tulevaste laenuvõtjate krediidiinfo kättesaadavus lihtsustaks mikrokrediidi andmist;

W.   arvestades, et mikrokrediidi valdkonnas tuleks soodustada parimate tavade uurimist ja jagamist, näiteks mikrokrediidi andmise, tagamise ja riski vähendamisega seotud uuenduslike meetodite seisukohast, et näha, mis ulatuses ja missugustes sihtrühmades sellised lähenemisviisid ELi kontekstis toimivad;

X.   arvestades, et tuleks uurida vahendajate rolli kuritarvitamiste ärahoidmisel ning kaaluda alternatiivseid võimalusi usaldusväärsuse tagamiseks laenuvõtjate seas (näiteks vastastikuse toetamise rühmade kaudu);

Y.   arvestades, et tuleks luua ELi väikerahastamisega tegelevate pangandusväliste asutuste raamistik ning et komisjon peaks töötama välja niisuguse mehhanismi mikrokrediidi toetamiseks, mis jääb kõnealuste mikrokrediidi pakkujate osas erapooletuks;

Z.   arvestades, et isikuid, kellel puudub alalise elu- või asukoha aadress või isikut tõendavad dokumendid, ei tohiks jätta rahapesu- ja terrorismivastaste õigusaktide alusel ilma võimalusest saada mikrokrediiti;

AA.   arvestades, et EÜ konkurentsinorme tuleks kohandada eesmärgiga vähendada tõkkeid mikrokrediidi andmisel;

AB.   arvestades, et mikrokrediidi võtjaid tuleks toetada avalikke hankeid käsitlevate EÜ õigusnormidega,

1.   palub komisjonil vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 44, artikli 47 lõikele 2 või artiklile 95 esitada Euroopa Parlamendile õigusakti ettepaneku või ettepanekud lisas toodud üksikasjalikes soovitustes käsitletud küsimuste kohta;

2.   märgib, et nimetatud soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja kodanike põhiõigustega;

3.   on seisukohal, et taotletava ettepaneku või ettepanekute finantsmõju tuleb katta ELi eelarveassigneeringutest, kui see on asjakohane;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk. 392. (2) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36. (3) ELT L 310, 9.11.2006, lk 15. (4) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1. (5) ELT L 309, 25.11.2005, lk 15. (6) ELT L 379, 28.12.2006, lk 5. (7) ELT L 337, 21.12.2007, lk 35. (8) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1. (9) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0199.

RESOLUTSIOONI LISA: ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

1.  Soovitus 1 teadlikkuse tõstmise kohta mikrokrediidi osas

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

a)  Komisjon peaks võtma mikrokrediidi mõiste kasutusele asjakohases statistikas ja finantseerimisasutusi käsitlevates õigusaktides. Mikrokrediiti käsitlevas statistikas tuleks võtta arvesse liikmesriikide SKT-d inimese kohta ning eristada füüsilisest isikust ettevõtjaid või pereettevõtteid nendest ettevõtetest, mille töötajad on pärit väljastpoolt perekonda, et võimaldada esimestele positiivset erikohtlemist.

b)  Komisjon peaks kutsuma liikmesriike üles mikrokrediidi statistika esitamist standardima, sealhulgas koguma ja analüüsima andmeid, mis on liigendatud soo, vanuse ja etnilise päritolu põhjal.

c)  Komisjon peaks töötama välja kommunikatsioonistrateegia, et soodustada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist kui alternatiivi palga teenimisele, ent eelkõige kui töötusest pääsemise võimalust ebasoodsas olukorras olevatele sihtrühmadele.

d)  Komisjon peaks kutsuma liikmesriike üles rakendama maksusoodustusi erasektori osalemiseks mikrokrediidi pakkumises.

e)  Komisjon peaks kutsuma liikmesriike üles kitsendama intressi ülemmäära kohaldamist tarbijalaenudele; liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik kohaldada mehhanismi, mille abil on võimalik välistada erakordselt kõrged intressimäärad.

f)  Komisjon peaks viimast kõrge riskitasemega hüpoteeklaenudest tingitud kriisi silmas pidades analüüsima otseste mikrokrediidivormide eeliseid ja puudusi väärtpaberistatud laenudega võrreldes.

g)  Komisjon peaks liikmesriikidelt nõudma, et nad analüüsiksid konkreetselt mikrokrediidiga seotud pingutusi ja tulemusi ning esitaksid need riiklike reformikavade aastaaruannetes seoses muudetud Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevate koondsuunistega. Komisjon peaks oma iga-aastases arenguaruandes mikrokrediiti üksikasjalikult käsitlema.

2.  Soovitus 2 ELi-poolse rahastamise kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

a)  Komisjon peaks kaasrahastama järgmiseid projekte, kui sellise rahastamise sihtotstarve on mikrokrediidi kättesaadavuse soodustamine kõikidele isikutele ja ettevõtjatele, kellel puudub otsene juurdepääs krediidile ja kelle liikmesriigid on oma jurisdiktsiooni raames tavaliselt määratlenud ebasoodsas olukorras olevate sihtrühmadena (nagu näiteks romid, sisserändajad, vaestes maapiirkondades elavad inimesed, ebakindlate töösuhetega inimesed ning naised):

b)  Kattuvuse ärahoidmiseks peaks komisjon:

3.  Soovitus 3 väikerahastamisega tegelevate pangandus- ja mittepangandusasutuste ühtlustatud ELi raamistiku kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

4.  Soovitus 4 direktiivi 2005/60/EÜ kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

Komisjon peaks direktiivi 2005/60/EÜ läbi vaadates tagama, et nimetatud direktiivi sätted ei ole takistuseks, millega tõkestatakse juurdepääs mikrokrediidile isikutele, kelle puudub alaline elu- või asukoha aadress või isikut tõendavad dokumendid, võimaldades erilise erandi tegemist kliendikontrolli käsitlevates sätetes.

5.  Soovitus 5 EÜ konkurentsinormide kohta

Euroopa Parlament on seisukohal, et vastuvõetava õigusakti eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

a)  Komisjon peaks vähese tähtsusega abi käsitlevaid õigusnorme läbi vaadates sätestama:

b)  Komisjon peaks kindlaks määrama, et mikrokrediidi pakkujate osatähtsus ning vajaduse korral avalik abi, mida sellised asutused saavad, on kooskõlas ELi konkurentsinormidega.

c)  Komisjon peaks rakendama õigusnorme, millega võimaldatakse mikrokrediidi võtjate poolt pakutavate kaupade ja teenuste eelistamist avalikes hangetes.