Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artikleid 268 ja 280;

–   võttes arvesse Lissaboni lepingu jätkuvat ratifitseerimisprotsessi;

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1);

–   võttes arvesse oma 8. juuni 2005. aasta resolutsiooni laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007–2013)(2);

–   võttes arvesse komisjoni 3. novembri 2008. aasta töödokumenti "Muutuv Euroopa vajab eelarvereformi" (SEK(2008)2739);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 12. novembril 2008. aastal korraldatud konverentsi "Muutuv Euroopa vajab eelarvereformi" tulemusi;

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve projekti kohta (kõik jaod)(3) ja oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve projekti kohta (kõik jaod)(4);

–   võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta(5);

–   võttes arvesse oma 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga(6);

–   võttes arvesse oma 4. detsembri 2008. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades(7);

–   võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitleva neljanda aruande kohta(8);

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika "tervisekontrolli" kohta(9);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15.–16. detsembri 2005. aasta, 21.–22. juuni 2007. aasta ning 11.–12. detsembri 2008. aasta kohtumiste järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja vastust komisjoni teatisele "Reformides eelarvet ja muutes Euroopat" (SEK(2007)1188);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja väliskomisjoni, arengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6-0110/2009),

A.   arvestades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon sõlmisid 17. mail 2006 institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ("17. mail 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe") pärast pingelisi läbirääkimisi, mis põhinesid Euroopa Parlamendi 8. juuni 2005. aasta läbirääkimiste positsioonil – mis omakorda põhines vajaduste süvaanalüüsil, et määrata kindlaks poliitilised prioriteedid – ning 2005. aastal liikmesriikide vahel saavutatud kokkuleppel;

B.   arvestades, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe sätestab, et komisjon annab 2009. aasta lõpuks kokkuleppe toimimise kohta aru, ning kutsub komisjoni üles viima läbi kõiki ELi kulutusi (sh ühist põllumajanduspoliitikat) ja vahendeid (sh Ühendkuningriigi tagasimakset) hõlmavat täielikku ja laiaulatuslikku läbivaatamist ning esitama selle kohta 2008.−2009. aastal aruande;

C.   arvestades, et komisjon käivitas 2007. aasta septembris ulatusliku avaliku arutelu, mille raames laekus rohkem kui 300 arvamust, ning korraldas 12. novembril 2008. aastal konverentsi "Muutuv Euroopa vajab eelarvereformi", mis tähistas läbivaatamisprotsessi esimest sammu;

D.   arvestades, et komisjon kavatseb esitada hiljemalt 2009. aasta sügisel teatise, mis visandab järgmise finantsraamistiku põhisuundumusi, ning peaks esitama aruande 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise kohta (protsessi teine samm), kuid ettepanekud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta (kolmas samm) esitab järgmine komisjon 2010. aasta jooksul;

E.   arvestades, et Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsess ei ole veel lõppenud;

F.   arvestades, et Lissaboni lepingu finantssätetes on sätestatud, et mitmeaastane finantsraamistik on Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel õiguslikult siduv ning selle kestus on vähemalt viis aastat;

G.   arvestades, et Lissaboni lepingus on sätestatud Euroopa Liidu pädevuse laiendamine, mis võib kajastuda mitmes uues poliitikavaldkonnas, mille jaoks võib olla vaja sobivat õiguslikku alust ja rahastamist;

H.   arvestades, et institutsioonid peaksid tagama, et järgmise finantsraamistiku ajakava võimaldab nii palju kui võimalik demokraatlikku legitiimsust ning komisjoni ja Euroopa Parlamendi volituste ühitamist, kaaludes praeguse mitmeaastase finantsraamistiku võimalikku pikendamist ja kohandamist kuni 2015.–2016. aastani;

I.   arvestades, et uue komisjoni ametissenimetamine ja seoses sellega toimuvad avalikud arutelud peaksid andma äsjavalitud Euroopa Parlamendile võimaluse küsitleda ja hinnata uusi volinikke nende poliitiliste prioriteetide ja selleks vajaliku eelarve teemal;

J.   arvestades, et pooleliolevate õigusloomekavade vahehindamine 2010.–2011. aastal peaks andma olulise baasi pooleliolevate kavade ja tulevaste prioriteetide edaspidiseks hindamiseks ning seda tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta praeguse finantsraamistiku võimaliku pikendamisel ja kohandamisel kuni 2015.–2016. aasta lõpuni;

1.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament on jõuliselt kaasa aidanud 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku loomisele ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe valmimisele, võimaldades samal ajal ühenduse õigusloome järjepidevust suure hulga mitmeaastaste kavade käivitamise kaudu; arvab, et enamik parlamendi raporti soovitustest on endiselt asjakohased, sest need põhinevad alt-üles-lähenemisviisil, mis seob ülesanded ja lubadused vajalike eelarvevahenditega; on seoses sellega seisukohal, et mõned varasematel kogemustel põhinevad üldpõhimõtted ja suundumused tuleks anda edasi parlamendi järgmisele koosseisule;

Kolmeastmeline lähenemisviis

2.   väljendab heameelt, et komisjon haaras initsiatiivi ulatusliku avaliku arutelu korraldamisel, eesmärgiga leida uusi ideid ja tuvastada tärkavaid suundumusi; tuletab siiski meelde, et institutsiooniliste õiguste raames on Euroopa Parlamendil õigus otsida muid lahendusi ja ideid konsultatsioonide ja avalike arutelude põhjal, mis ta ise on kavandanud;

3.   on seisukohal, et viimase kahe aasta jooksul pärast praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2007-2013) ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe jõustumist on tehtud mõningaid edusamme Euroopa Parlamendi 17. mai 2006. aasta resolutsioonis institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta(10) esitatud kolme samba osas: ühitada poliitilisi prioriteete ja rahalisi vajadusi, ajakohastada eelarve struktuuri ja parandada ELi eelarve täitmise kvaliteeti; märgib siiski, et arenguruumi veel on, nt tookord kokkulepitud kinnitava avalduse ("déclaration d'assurance") täitmise, õigusnormide lihtsustamise ning ettenähtud, kuid väga alakasutatud vahendite kasutamise osas;

4.   tuletab meelde oma teadlikkust asjaolust, et lõplikus kokkuleppes jäi rida puudujääke lahendamata – näiteks piirkondlike ja riikide haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtmine; rõhutab, et esile kerkis vajadus ELi poliitiliste prioriteetide lisarahastamise järele – eelkõige puudutab see Galileod, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti ning toiduainete rahastamisvahendit – ning lahendus leiti 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe olemasolevate vahendite kasutamisega; märgib, et nõukogu ise ei ole suutnud ellu viia Euroopa Ülemkogu kokkulepet eraldada ELi eelarvest 5 000 000 000 eurot majanduse taastamise ja toetamise kava jaoks; usub, et praeguses mitmeaastases finantsraamistikus ja institutsioonidevahelises kokkuleppes on vaja täiendavaid kohandusi, mis põhinevad piisaval ja ambitsioonikal kokkuvõtete tegemisel;

5.   juhib tähelepanu asjaolule, et vahet tuleks teha praeguses mitmeaastases finantsraamistikus teatavate programmide läbivaatamisel, mis põhineb õigusaktide vahehindamisel, mis toimub aastatel 2010–2011, rubriikide 4 ja 1a ebapiisavast rahastamisest tingitud probleemidel, uutel väljakutsetel, nagu energeetika ja kliimamuutused, kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus, võitlus organiseeritud piiriülese kuritegevusega, ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), ning teistel poliitikavaldkondadel, mis on seotud Lissaboni lepinguga lisanduvate pädevuse liikidega, ning uue mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisel; rõhutab, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku pikendamine muudab ambitsioonika vahekokkuvõtte veelgi olulisemaks eelduseks;

6.   rõhutab, et praegune olukord ja Lissaboni lepingu ratifitseerimisega seonduv ebakindlus ühest küljest ning teisest küljest Euroopa Parlamendi ametiaja lõpp, Euroopa Parlamendi valimiste tulemused ja uue komisjoni moodustamine praeguses majandusolukorras ei võimalda võtta kindlaid positsioone eesmärgiga teha lähikuudel tõsiseid kokkuvõtteid; rõhutab siiski, et tõsiste kokkuvõtete tegemine peaks olema uue parlamendi ja komisjoni väga oluline prioriteet;

7.   on seetõttu seisukohal, et realistlik vahekokkuvõte peaks koosnema kolmest sammust:

Üldpõhimõtted

8.   tuletab meelde, et omavahendite ülemmäär on 1,31% ELi kogurahvatulust kulukohustustena ja 1,24% ELi kogurahvatulust maksetena; tuletab samuti meelde, et igal aastal jäävad finantsraamistiku kehtestatud ülemmääraga võrreldes olulised varud, eelkõige maksete puhul (2007. aastal 8 300 000 000 eurot, 2008. aastal 13 000 000 000 eurot, 2009. aastal 7 800 000 000 eurot); tuletab lisaks sellele meelde, et väga suur varu on ka mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära ja ELi omavahendite ülemmäära vahel(11) (2010. aastal 36 600 000 000 eurot, 2011. aastal 44 200 000 000 eurot, . aastal 45 000 000 000 eurot ja 2013. aastal 50 600 000 000 eurot)(12);

9.   kinnitab oma eespool nimetatud 29. märtsi 2007. aasta resolutsioonis väljendatud seisukohta, milles ta rõhutas, et "poliitiline seos tulude reformimise ja kulude läbivaatamise vahel on möödapääsmatu ja täiesti põhjendatud"; usub, et need kaks protsessi peaksid toimuma paralleelselt eesmärgiga teostada ELi rahastamise ja kulutuste süsteemi üldine ja terviklik reform hiljemalt 2016.–2017. aastal algava mitmeaastase finantsraamistiku ajaks, mis tähendab, et ettevalmistustööd, sh ratifitseerimine, on selleks ajaks tehtud; nõuab, et kaalutaks sellist süsteemi, mille puhul liikmesriikide eelised ja koormus oleksid üldiselt sobivamal tasemel;

10.   on seisukohal, et praegune majanduskriis ei tohi mõjutada ELi vahendite üldist mahtu, isegi kui liikmesriikide kogurahvatulu ei jätka pidevat tõusu; on seepärast veendunud, et ELi kulutused peaksid olema suunatud poliitikavaldkondadele, kus luuakse ühemõtteliselt Euroopa lisandväärtust, lähtudes täielikult subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja solidaarsuse põhimõtetest; tuletab meelde, et kriisi ajal mõõdetakse seda lisandväärtust eelkõige Euroopa rahvaste solidaarsuse keskse põhimõtte seisukohast;

11.   rõhutab, et tulevaste aastate prioriteediks peaks jääma usaldusväärne finantsjuhtimine ja parem liikmesriikide ja komisjoni poolne haldus ning poliitiliste prioriteetide ja rahaliste vajaduste ühitamine; rõhutab, et selle eesmärgi poole tuleks püüelda positiivsete ja negatiivsete prioriteetide eelneva selgitamise, mitte enesele kehtestatavate ülemmäärade abil, on seepärast veendunud, et mitmeaastane finantsraamistik peaks olema paindlikum; rõhutab, et ELi ees seisvad probleemid (toidu-, energeetika- ja finantssektori kriis) on oma raskusastmelt sellised, mida ajaloos on harva nähtud; on seisukohal, et tõeliselt euroopalik reaktsioon neile kriisidele nõuab rahvusvahelisi õiguslikke ja eelarvelisi meetmeid;

12.   usub, et kuna liidu poliitilised prioriteedid arenevad pidevalt üleilmastumise, demograafiliste muutuste, tehnoloogia arengu ning kindlate, mitmesuguste energiavarustuse allikate tagamise vajaduse ja kliimamuutuste tõttu, on ELi kulutuste ümberhindamine ja optimeerimine ELi tegevuse parima lisandväärtuse ja tulemuslikkuse saavutamiseks ülioluline;

13.   on veendunud, et ELi toimimiseks on vaja tingimata suurendada paindlikkust rubriikide sees ja nende vahel, mitte ainult selleks, et EL saaks vastu võtta uusi väljakutseid, vaid ka selleks, et hõlbustada otsustusprotsessi institutsioonides; ootab, et komisjon haaraks oma tulevastes ettepanekutes, mis põhinevad 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe deklaratsioonil nr 1, selles küsimuses initsiatiivi;

14.   tuletab meelde, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 21 on sätestatud, et finantsraamistikku võidakse "ettenägemata asjaoludel muuta komisjoni ettepaneku põhjal, pidades seejuures kinni omavahendite ülemmäärast"; kritiseerib taas kord sellisele muutmisele korduvalt vastu seisnud nõukogu ebaratsionaalset käitumist;

15.   kordab oma soovi näha ELi poliitika ja eelkõige ühtekuuluvuspoliitika rakendamises liikmesriikide ja komisjoni poolt konkreetseid ja kiireid edusamme; eeldab, et komisjoni ja nõukogu poolt liikmesriikide nimel 2008. aasta novembris võetud ühine kohustus lihtsustab menetlusi (eelkõige halduskontrollisüsteeme), et kiirendada makseid, ning avaldab positiivset mõju tulevastele eelarvetele; on valmis võtma poliitilisi ja haldusmeetmeid, kui olukord peaks jääma muutumatuks; arvab, et menetluste lihtsustamine peab olema prioriteet ka teistes valdkondades, nagu teadus- ja uuendustegevus ning VKEde poliitika;

16.   märgib, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ELi kulude tõhusale haldamisele; märgib lisaks, et eriti oluline on vahendite jaotamine objektiivsete kriteeriumide ning nende tulemuslikkuse pideva hindamise alusel; leiab, et seoses sellega tuleks edendada tugevat ja tõhusat avaliku ja erasektori partnerlust;

17.   peab kahetsusväärseks, et arutelu ELi eelarve rahastamise korra reformimise üle on edenenud visalt, sest majanduskriisi tõttu on reformivajadus senisest veel pakilisem; peab eriti kahetsusväärseks, et ei kasutatud võimalust luua kasvuhoonegaaside heitkoguste õiguste enampakkumise süsteemi, et alustada põhjalikku poliitilist arutelu ELi otsustega eraldatavate uute avalike vahendite jagamise üle; nõuab tungivalt selle arutelu alustamist praeguse finantsraamistiku järgmise vahekokkuvõtte raames;

18.   märgib, et liikmesriigid on oma eelarvetes suurt osa liidu eesmärke arvesse võtnud; rõhutab, et iga liikmesriik peaks nii kasutatud assigneeringud dokumenteerima ja avaldama, et oleks lihtsam mõõta iga liikmesriigi jõupingutusi ning hinnata summasid, mis tuleb eraldada ELi eelarvest valdkondades, kus liikmesriikide pingutusi on vaja ergutada või täiendada;

Konkreetsed tähelepanekud

19.   kavatseb leida sobiva rahastamise uutele või täiendavatele poliitikavaldkondadele, mis võivad kaasneda Lissaboni lepingu võimaliku jõustumisega (nt energia- ja kosmosepoliitika ja teadusuuringud rubriigis 1a, õiguskoostöö rubriigis 3a, noored, sport, teabe- ja kommunikatsioonipoliitika, rahvatervis rubriigis 3b, humanitaarabi ja Euroopa Liidu välisteenistus rubriigis 4);

20.   tuletab meelde, et rubriigid 1a, 3 ja 4 on juba praeguses mitmeaastases finantsraamistikus alarahastatud; rõhutab, et täiendavad poliitikavaldkonnad ei tohiks muuta praeguse mitmeaastase finantsraamistiku põhikategooriate vahelist tasakaalu ega seada ohtu praegusi prioriteete; rõhutab samuti, et kui mõned liikmesriigid nõuavad jätkuvalt "1% lähenemisviisi", ei ole uute prioriteetide rahastamiseks eelarvelisi võimalusi; mis on nõukogule tõenäoliselt vastuvõetamatu ja parlamendile absoluutselt vastuvõetamatu;

21.   on seisukohal, et lähiajal tehtavate kokkuvõtete tegemise käigus tuleks ELile anda vahendid tema poliitiliste ambitsioonide täitmiseks energiavarustuse kindluse ja kliimamuutuste vastu võitlemise valdkonnas, sõltumatult Lissaboni lepingu jõustumisest; on valmis uurima võimalust luua sel eesmärgil erifond; rõhutab, et see peab olema ka järgmise mitmeaastase finantsraamistiku põhiprioriteet, eelistatavalt kliimamuutuste vastase poliitika rahastamist käsitleva üldise kokkuleppe kaudu; kaalub pikas perspektiivis uue rubriigi loomist, mis hõlmaks kõiki eelarve seisukohast olulisi meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemise valdkonnas;

22.   rõhutab sellega seoses vajadust poliitika sidususe järele ning osutab vajadusele hinnata kliimamuutuste seisukohast kõiki olulisemaid programme, sh põllumajanduse, ühtekuuluvuse, transpordi- ja energiavõrkude ning arenguprogramme;

23.   kordab, et on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi komisjoni ettepanekute üle rahastada energeetika- ja võrguprojekte (lairibaühendus) ELi taastamiskava raames;

24.   rõhutab, et praegust majandussurutist ei tohiks kasutada viivitamise ettekäändena, vaid vastupidi, selles tuleks näha võimalust suurendada investeeringuid rohelistesse tehnoloogiatesse;

25.  25. rõhutab, et on vaja püüelda eesmärgi poole suurendada teadusuuringute ja uuendustegevuse kulutusi 2010. aastaks 3%ni ELi kogurahvatulust; rõhutab, et teadusuuringud, teadusuuringute infrastruktuur, tehnoloogia areng ja uuendustegevus on Lissaboni strateegias kesksel kohal ning võtmetähtsusega majanduskasvu, töökohtade loomise, säästva arengu ja ELi konkurentsivõime seisukohast;

26.   rõhutab hariduse, kultuuri ja noorteprogrammide potentsiaali tuua Euroopa kodanikele lähemale ning edendada kultuurilist mitmekesisust ja vastastikust mõistmist, samuti rolli, mida haridus mängib Lissaboni eesmärkide saavutamises ning oskuste sobitamises uute väljakutsete ja võimalustega, mida finants- ja majanduskriis ning kliimamuutus tekitavad;

27.   tuletab meelde, et rubriik 4 "EL kui ülemaailmne partner" on krooniliselt alarahastatud; palub komisjonil teha ettepanekud pikaajalise rahastamise kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, rahvusvahelisest kliimamuutuste lepingust tulenevate kohustuste jaoks sõltumatult arenguabist, konfliktide vältimiseks ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamiseks, usaldusväärse naabruspoliitika jaoks ning ÜVJP/EJKP jaoks (kui kehtib asjakohane täitmisele heakskiidu andmise menetlus), et vältida korduvaid ja lõputuid arutelusid nõukogus iga-aastase eelarvemenetluse käigus; rõhutab, et uusi vajadusi tuleks rahastada lisavahenditega;

28.   tuletab meelde liikmesriikide poolt 2005. aastal võetud kohustust, et ametlik arenguabi moodustaks 2015. aastaks 0,7% ELi kogurahvatulust; usub, et ELi eelarveline toetus võib motiveerida liikmesriike seda eesmärki täitma; kordab oma soovi integreerida Euroopa Arengufond üldeelarvesse, et suurendada läbipaistvust selle otsustusmenetlustega, mida parlament jälgib ja kontrollib;

29.   palub 2009. aastal valitud parlamendi koosseisul läbipaistvuse huvides viia praegu eelarveväliselt tegutsevad fondid eelarve struktuuri;

o
o   o

30.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 373. (3) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 454. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0622. (5) ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 214. (6) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 263. (7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0576. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0068. (9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0093. (10) ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 182. (11) 1,24% omavahendite ülemmäär vs mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäär EL-27 2009. aasta hinnangulise kogurahvatulu põhjal. (12) Nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsus 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42).