Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni neljanda ministrite konverentsi kohta Cancúnis(1);

–   võttes arvesse oma 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogu 1. augusti 2004. aasta otsuse järel(2);

–   võttes arvesse oma 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta(3);

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute (EPA) mõju kohta arengule(4);

–   võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(5);

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse(6);

–   võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta(7);

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta(8);

–   võttes arvesse oma 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta(9);

–   võttes arvesse oma 5. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja (EÜ) nr 1100/2006(10);

–   võttes arvesse vahepealset majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) majanduspartnerluslepinguga liitunud riikide vahel;

–   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2006. aasta aprillis, 2006. aasta oktoobris, 2007. aasta mais, 2007. aasta oktoobris, 2007. aasta novembris ning 2008. aasta mais tehtud järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

–   võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

–   võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsi neljandal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5 koostoimes artikli 103 lõikega 2,

A.   arvestades, et alates 1. jaanuarist 2008 ei ole Euroopa Liidu varasemad kaubandussuhted AKV riikidega – tänu millele oli neil riikidel mittevastastikusel alusel soodustatud juurdepääs ELi turgudele – enam kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega;

B.   arvestades, et majanduspartnerluslepingud on WTO eeskirjadega kooskõlas olevad lepingud, mille eesmärk on toetada piirkondlikku integratsiooni ja soodustada AKV riikide majanduse järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse, et edendada seeläbi nende jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning anda panus AKV riikides vaesuse kaotamiseks tehtavatesse üldistesse jõupingutustesse;

C.   arvestades, et kaubanduspoliitika muutub praegusest finants- ja majanduskriisist tulenevalt arenguriikide jaoks tähtsamaks kui kunagi varem;

D.   arvestades, et eelmised kaubandussoodustussüsteemid ei suutnud märkimisväärselt parandada nende riikide majanduslikku olukorda;

E.   arvestades, et majanduspartnerluse vahelepingud on lepingud kaupadega kauplemise kohta, mille eesmärk on ennetada AKV riikide kaubanduse katkemist Euroopa Ühendusega; arvestades, et need lepingud sisaldavad mitmeid vaieldavaid sätteid;

F.   arvestades, et Euroopa Liit pakub AKV riikidele 100-protsendiliselt kvoodi- ja tollimaksuvaba pääsu ELi turgudele koos üleminekuperioodidega riisi (kuni 2010) ja suhkru (kuni 2015) jaoks;

G.   arvestades, et asjakohaselt kavandatud kaubanduse liberaliseerimine võib edendada turu mitmekesisust, majanduskasvu ja -arengut;

H.   arvestades, et majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste käigus on mõned AKV riigid, eesmärgiga, et tagataks kõigi eksportijate kohtlemine võrdselt eelistatuima kaubanduspartneriga, taotlenud enamsoodustusrežiimi klauslit, millega kehtestatakse kaupade impordile tavalised mittediskrimineerivad tariifid;

I.   arvestades, et ELi ja AKV riikide majanduste vaheline konkurents on piiratud, kuna enamik ELi ekspordist sisaldab kaupu, mida AKV riigid ei tooda, kuid vajavad otseseks tarbimiseks või omamaise tööstuse sisendiks, arvestades, et see ei ole nii põllumajandustoodetega kauplemisega, mille puhul ELi eksporditoetused kujutavad endast AKV põllumajandus-, loomakasvatus- ja piimasektori tootjatele tõsist takistust ning häirivad nii kohaliku kui ka piirkondliku turu toimimist ja sageli hävitavad selle, ning et seetõttu peaks EL viivitamata igasugused eksporditoetused järkjärgult kaotama;

J.   arvestades, et Euroopa Ühendus ja SADCi riikide vahel on lõpule viidud läbirääkimised uute täiustatud päritolueeskirjade üle, eelkõige tekstiilitoodete, rõivaste, kalanduse ja teatud põllumajandustoodete osas, ning et need eeskirjad võiksid nõuetekohase rakendamise ja SADCi riikide vähese suutlikkuse taseme asjakohase arvestamise korral anda neile riikidele märkimisväärsed eelised, ning arvestades, et tuleks rõhutada, et kui majanduspartnerluslepingute eesmärgiks on hoogustada piirkondlikku kumulatsiooni ja edendada investeeringuid, siis on vaja lihtsamaid ja täiustatud päritolureegleid, et AKV riikide ettevõtjad saaksid arendada töödeldud toodete eksporti ja ära kasutada majanduspartnerluslepingute raames avanevate uute turuvõimaluste eeliseid,

1.   kinnitab taas oma seisukohta, et majanduspartnerluslepingutes tuleks lähtuda AKV riikide vajadustest ning need tuleks koostada nii, et nad elustaksid AKV-ELi kaubandussuhteid, edendaksid AKV riikide arengut ja majanduse mitmekesistamist, kuid ka piirkondlikku integratsiooni, vaesuse vähendamist, põhiliste inimõiguste austamist ning seega üldiselt aastatuhande arengueesmärkide saavutamist;

2.   rõhutab, et tagamaks kaitset SADCi piirkonna riikide majandustele nende avamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude eest, tuleb Euroopa Liidul neid toetada, et pakkuda kaubandussoodustuste kaudu tõelisi eeliseid ja tagada majanduslik ning sotsiaalne areng;

3.   tunnistab kasu, mida vahepealse majanduspartnerluslepingu algatamine on toonud eksportijatele, säilitades nende jaoks endise ekspordirežiimi Euroopa Liitu pärast Cotonou lepingus sätestatud tariifsete soodustuste kehtivuse lõppemist 31. detsembril 2007. aastal, ning seeläbi vältides kahju, mis AKV riikide eksportijatel oleks võinud tekkida, kui nad oleksid pidanud hakkama tegutsema vähem soodsa kaubandusrežiimi alusel;

4.   tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ühendus pakub AKV riikide toodetele täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu Euroopa Liidu turule, et toetada AKV riikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse liberaliseerimist;

5.   tervitab üldasjade ja välissuhete nõukogu 2008. aasta mai, juuni ja novembri järeldusi, milles rõhutatakse vajadust toetada olemasolevaid piirkondlikke integratsiooniprotsesse ja edendada arengut, ning nõuab, et komisjon austaks läbirääkimiste ajal seda mandaati; sellega seoses rõhutab vajadust vältida Lõuna-Aafrika tolliliidu (SACU) lagunemist;

6.   rõhutab vahepealse majanduspartnerluslepingu sõlmimist kui vajalikku sammu jätkusuutliku kasvu suunas piirkondades ja nendes piirkondades tervikuna, ning toonitab, kui tähtis on jätkata läbirääkimisi, et saavutada kõikehõlmav kokkulepe, mis soodustab kaubavahetuse suurenemist, investeeringuid ja piirkondlikku integratsiooni;

7.   nõuab, et Euroopa Liit tagaks nii AKV riikide ametivõimudele kui ka erasektorile suurema asjakohase abi, et hõlbustada majanduse üleminekut pärast vahepealse majanduspartnerluslepingu allkirjastamist;

8.   on seisukohal, et kehtiv vahepealne leping ei jäta eraldi ruumi ega osuta tähelepanu toiduga varustamise sõltumatusele ega õigusele toidule ja ei eelista põllumajanduse ja kaubanduspoliitika instrumente, mis võimaldavad turu reguleerimist ja jätkusuutlike peretalude kaitsmist; rõhutab, et need teemad tuleb asetada läbirääkimistel kesksele kohale, tagamaks, et kaubanduspoliitika ja kõik ELi poliitikavaldkonnad oleksid kooskõlas toiduainetega varustamise sõltumatuse põhimõttega ja õigusega toidule;

9.   palub komisjonil ja liikmesriikidel selgitada vahendite tegelikku jaotust AKV piirkonnas seoses lubatud prioriteetsete kulutustega suurenenud kaubandusabi eelarvereal; tuletab meelde 2007. aasta oktoobris heaks kiidetud ELi kaubandusabi strateegiat, millega võeti kohustus suurendada ELi kaubandusega seotud abi kogusummat aastaks 2010 kahe miljardi euroni aastas (üks miljard eurot ühenduselt ja üks miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab, et SADCi piirkond saaks sellest asjakohase ja võrdväärse osa;

10.   nõuab kaubandusabi vahendite osa varajast kindlaksmääramist ja eraldamist; rõhutab, et need vahendid peaksid olema täiendavad ja mitte üksnes kujutama endast Euroopa arengufondi vahendite ümberjagamist, et need peaksid vastama SADCi riikide prioriteetidele ja et nende väljamaksed peaksid olema õigeaegsed, prognoositavad ning kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste arengukavade täitmise ajakavaga; on vastu majanduspartnerluslepingutega seotud mis tahes tingimuste seadmisele Euroopa abi andmise osas ning kutsub komisjoni üles tagama, et juurdepääs 10. EAFi rahalistele vahenditele ei oleks seotud läbirääkimiste tulemuste ja tempoga;

11.   nõuab tungivalt, et mis tahes täiemahulise majanduspartnerluslepingu üle läbirääkijad võtaksid täielikult arvesse loodusvarade läbipaistvat haldamist ja näeksid ette parimad tavad, et asjaomased riigid saaksid sellistest varadest maksimaalset kasu;

12.   palub komisjonil tagada, et ELis paiknevate riigiüleste ettevõtete AKV riikides asuvad tootmisrajatised peaksid kinni põhilistest ILO standarditest, sotsiaalsetest ja keskkonnaalastest paktidest ning rahvusvahelistest lepingutest, et saavutada ülemaailmne tasakaal majanduskasvu ning kõrgemate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite vahel;

13.   rõhutab piirkonnasisese kaubanduse tähtsust ja vajadust tihedamate piirkondlike kaubandussuhete järele, et tagada jätkusuutlik areng piirkonnas; toonitab koostöö ja ühilduvuse tähtsust eri piirkondlike üksuste vahel; palub komisjonil mitte kahjustada piirkondlikku mõõdet;

14.   peab oluliseks, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel loodaks asjakohane järelevalvesüsteem, mida koordineeriks asjakohane parlamendikomisjon, mis koosneb rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni liikmetest, et tagada kohane tasakaal rahvusvahelise kaubanduse komisjoni juhtrolli säilitamise ning kaubandus- ja arengupoliitika üldise järjepidevuse vahel; see parlamendikomisjon töötab paindlikult ja teeb aktiivset koostööd AKV-ELi parlamentaarse ühisassambleega; on seisukohal, et järelevalve peaks algama pärast iga vahepealse majanduspartnerluslepingu vastuvõtmist;

15.   kutsub komisjoni üles andma oma parimat, et taasalustada läbirääkimisi Doha arengukava üle ning tagada, et kaubanduse liberaliseerimise lepetega jätkatakse vaeste riikide arengu edendamist;

16.   on veendunud, et täiemahulised majanduspartnerluslepingud peaksid täiendama Doha arengukava läbirääkimistega seotud kokkulepet ja neid ei tohiks pidada selle alternatiiviks;

17.   tunnistab kahepoolse kaubanduskaitse peatüki vajadust ja tähtsust; kutsub mõlemaid pooli üles hoiduma nende kaitsemeetmete kuritarvitamisest; kutsub komisjoni üles, et ta aktsepteeriks vajadust vaadata kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimise jätkuvate läbirääkimiste raames läbi vahepealses majanduspartnerluslepingus sisalduvad kaitsemeetmed, et tagada nende asjakohane, läbipaistev ja kiire kasutamine juhul, kui nende kohaldamise kriteeriumid on täidetud;

18.   toetab kokkulepitud tollimaksuerandeid, mis puudutavad põllumajandustooteid ja mõningaid töödeldud põllumajandustooteid, tingimusel et need põhinevaid peamiselt vajadusel kaitsta varases arenguetapis olevat tööstust või tundlikke tooteid nendes riikides;

19.   nõuab, et komisjon ilmutaks paindlikkust, kui ta tegeleb Angola, Namiibia ja Lõuna-Aafrika peamiste mureküsimustega, nagu näiteks enamsoodustusrežiimi klausel, samuti ekspordimaksud ja tärkava tööstuse kaitse;

20.   julgustab läbirääkimiste osapooli käimasolevatel kõnelustel mõlemaid pooli rahuldava piirkondliku majanduspartnerluslepingu saavutamiseks kasutama paindlikku, asümmeetrilist ja pragmaatilist lähenemisviisi, seadmata ebarealistlikke tähtaegu ja võimaldades SADCi riikidel uuesti läbi arutada kõik sätted vaidlusaluste küsimuste kohta, mida nad soovivad muuta või tühistada;

21.   märgib heakskiitvalt, et 2009. aasta märtsis Namiibias Swakopmundis peetud tehnilistel läbirääkimistel saavutati edu, ning on rahul, et komisjon tunnustab vajadust tegeleda vaidlusaluste küsimustega enne vahepealse majanduspartnerluslepingu allkirjastamist; nõuab, et lahendamata küsimused, nagu enamsoodustusrežiimi klausel, osapoolte õiguslik määratlus ja juurdepääs põllumajandustoodete turule lahendataks nii, et kõikidel SADCi majanduspartnerluslepingu liikmetel oleks võimalik vahepealsele majanduspartnerluslepingule alla kirjutada;

22.   tunnustab seda, et EL-SADCi riikide vahepealsesse majanduspartnerluslepingusse on lisatud arengukoostööd käsitlev peatükk, mis hõlmab koostööd kaubavahetuse, pakkumispoolse konkurentsivõime, ettevõtluse edendamise infrastruktuuri, teenuskaubanduse, kaubandusalaste küsimuste, institutsioonilise suutlikkuse tõstmise ja maksukohanduste alal; kutsub mõlemaid pooli üles pidama kinni oma kokkulepitud kohustusest viia lõpule läbirääkimised konkurentsi ja riigihangete üle alles siis, kui on loodud piisav suutlikkus; kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd SADCi riikidega, et täita selles arengukoostöö peatükis sätestatud eesmärgid;

23.   rõhutab, et iga täiemahuline majanduspartnerlusleping peab vastavalt Cotonou lepingu artiklitele 11b, 96 ja 97 sisaldama ka sätteid üldiselt tunnustatud hea valitsemistava määratluse, poliitiliste ametikohtade läbipaistvuse ning inimõiguste kohta, kuid ka erisätteid kõige haavatavamate rühmade, nagu kohalike põllumajandusettevõtjate ja naiste kohta;

24.   märgib, et ELi ja SADCi riikide vahel peetavatel läbirääkimistel, mille eesmärk on sõlmida vahepealse majanduspartnerluslepingu asemel lõplik majanduspartnerlusleping, lähtutakse ajakava osas sellest, et leping sõlmitakse 2009. aasta lõpuks; palub tungivalt komisjonil mitte avaldada SADCi riikidele alusetut survet liberaliseerimiskohustuste ja teenustega seotud õigusloomekohustuste ning nn Singapuri teemadega seotud kohustuste võtmiseks;

25.   nõuab jõulise reguleeriva raamistiku kehtestamist teenuseid käsitlevate läbirääkimiste korral, et tagada üldhuviteenuste osutamine;

26.   toetab mõlema poole jõupingutusi, mille eesmärk on tagada Lõuna-Aafrika aktiivne osalemine kogu läbirääkimiste protsessis; tunnistab, et Lõuna-Aafrika kaasamine on võtmetähtsusega majandusliku ühtsuse ja piirkondliku integratsiooni edendamisel ning kaubandus- ja investeerimissuhete edasiarendamisel piirkonna ja Euroopa Liidu vahel; kutsub komisjoni üles säilitama ja arendama seda sidet läbirääkimistel täiemahulise ja kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu üle;

27.   võtab teadmiseks SADCi piirkonna kavatsuse osaleda uue vabakaubanduspiirkonna loomisel Ida-Aafrika Ühenduse ning Ida- ja Lõuna-Aafrika ühisturuga (COMESA); kutsub komisjoni üles jälgima arenguid, et tagada kokkusobivus täiemahulise majanduspartnerluslepinguga;

28.   tunneb heameelt selle üle, et EL-SADCi vahepealsesse majanduspartnerlusepingusse on lisatud läbivaatamisklausel, milles kinnitatakse, et lepingu laiaulatuslik läbivaatamine, mis hõlmab kaubanduskohustuste rakendamise maksumuse ja tagajärgede analüüsi, viiakse läbi hiljemalt viie aasta möödumisel allakirjutamisest ning seejärel iga viie aasta järel; vajaduse korral muudetakse lepingu sätteid ja nende kohaldamist, võttes arvesse ja järgides WTO nõudeid ja korda;

29.   ergutab läbirääkimiste osapooli viima läbirääkimised täiemahulise majanduspartnerluslepingu üle lõpule 2009. aasta jooksul, nagu kavandatud;

30.   nõuab kindlalt Euroopa Parlamendi täielikku teavitamist ja kaasamist üleminekulisse läbirääkimisprotsessi; soovib, et see toimuks aktiivses mitteametlikus triloogis nõukogu ja komisjoniga; nõuab, et nõukogu edastaks küsimuse parlamendile nii kiiresti kui võimalik;

31.   rõhutab eelkõige AKV riikide parlamentide ja valitsusväliste osalejate väga olulist rolli majanduspartnerluslepingute järelevalves ja haldamisel ning nõuab komisjonilt nende kaasamise tagamist käimasolevasse läbirääkimiste protsessi; selleks peavad AKV riigid ja EL kokku leppima selge päevakorra ning see peab põhinema osaleval lähenemisel;

32.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV–ELi ministrite nõukogule ja AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 393. (2) ELT C 92 E, 20. 4.2006, lk 397. (3) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126. (4) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 121. (5) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155. (6) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 261. (7) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 244. (8) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 301. (9) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 361. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0252.