Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) viienda ministrite konverentsi kohta Cancúnis(1), 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast WTO üldnõukogu 1. augusti 2004. aasta otsust(2), 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni WTO Hongkongis toimuva kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta(3), 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute mõju kohta arengule(4), 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(5), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse(6), 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta(7), 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta(8), 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta(9) ning 5. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja (EÜ) nr 1100/2006(10);

–   võttes arvesse majanduspartnerluse vahelepingut ühelt poolt Komooride, Madagaskari, Mauritiuse, Seišellide, Zimbabwe ja Sambia ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse vahel;

–   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2006. aasta aprilli, 2006. aasta oktoobri, 2007. aasta mai, 2007. aasta oktoobri, 2007. aasta novembri ja 2008. aasta mai järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

–   võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

–   võttes arvesse WTO ministrite konverentsi neljanda istungjärgu ministrite deklaratsiooni, mis võeti vastu 14. novembril 2001. aastal Dohas;

–   võttes arvesse WTO ministrite konverentsi kuuenda istungjärgu ministrite deklaratsiooni, mis võeti vastu 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis;

–   võttes arvesse 10. oktoobril 2006. aastal WTO üldnõukogus vastu võetud kaubandusabi töökonna raportit ja soovitusi;

–   võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kõrvaldamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;

–   võttes arvesse 8. juulil 2005. aastal G8 poolt vastu võetud Gleneaglesi kommünikeed;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5 koostoimes artikli 103 lõikega 2,

A.   arvestades, et Euroopa Liidu kuni 31. detsembrini 2007 kehtinud kaubandussuhted AKV riikidega – mis andsid viimastele ühepoolselt eelisjuurdepääsu ELi turgudele – ei olnud WTO eeskirjadega kooskõlas;

B.   arvestades, et majanduspartnerluslepingud on WTO eeskirjadega kooskõlas olevad lepingud, mille eesmärk on piirkondliku integratsiooni toetamine ja AKV riikide majanduse järkjärgulise maailmakaubandussüsteemi integreerumise soodustamine, edendades nii nende jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning aidates kaasa AKV riikides vaesuse ja haiguste kaotamiseks tehtavatele üldistele jõupingutustele;

C.   arvestades, et praegune finants- ja majanduskriis tähendab, et õiglane ja arengusõbralik kaubanduspoliitika muutub arengumaadele tähtsamaks kui kunagi varem;

D.   arvestades, et endised kaubandussoodustussüsteemid ei suutnud kaasa aidata majandusliku olukorra olulisele parandamisele nendes riikides;

E.   arvestades, et majanduspartnerluse nn vahelepingud on kaubavahetust käsitlevad lepingud, mille eesmärk on vältida AKV riikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse katkemist;

F.   arvestades, et vahelepingud on täiesti sõltumatud, WTO eeskirjadega kooskõlas olevad rahvusvahelised lepingud ja neid võib pidada esimeseks sammuks täiemahuliste majanduspartnerluslepingute suunas;

G.   arvestades, et Euroopa Liit pakub AKV riikidele 100-protsendiliselt kvoodivaba ja tollimaksuvaba juurdepääsu ELi turgudele koos üleminekuperioodidega riisi (kuni 2010) ja suhkru (kuni 2015) jaoks;

H.   arvestades, et AKV maade ja Euroopa Liidu suutlikkuse tase erineb oluliselt;

I.   arvestades, et ELi ja AKV riikide vahel on piiratud konkurents, sest suur enamus ELi ekspordist hõlmab peamiselt kaupu, mida AKV riigid ei tooda, kuid vajavad kas otseseks tarbimiseks või sisendina kodumaises tööstuses;

J.   arvestades, et asjakohaselt kavandatud kaubanduse liberaliseerimine võib edendada turu mitmekesisust, majanduskasvu ja -arengut;

K.   arvestades, et mõned AKV maad on majanduspartnerluslepingute läbirääkimistel soovinud enamsoodustusrežiimi klauslit, millega kehtestataks kaupade impordile tavaline, mittediskrimineeriv tollimaks, eesmärgiga tagada, et kõiki eksportijaid koheldaks sama hästi kui enamsoodustusrežiimi alusel eksportijat;

L.   arvestades, et AKV riikidega on peetud läbirääkimisi uute täiustatud pärituolueeskirjade üle, mis võivad tuua AKV riikidele sobiva rakenduse korral ja nende vähenenud suutlikkuse taset arvestades olulist kasu;

M.   arvestades, et täiustatud kaubanduseeskirjadele peab lisanduma kaubandusega seotud abi tõhusam toetus;

N.   arvestades, et ELi kaubandusabi strateegia eesmärk on toetada arenguriikide suutlikkust kasutada ära uusi kaubandusvõimalusi;

O.   arvestades, et täiemahulistes majanduspartnerluslepingutes sätestatakse kindlasti tingimused AKV riikide ja teiste kaubanduspartnerite vahel tulevikus sõlmitavate lepingute kohaldamisala ja sisu ning selle piirkonna vaatepunktide kohta läbirääkimistes;

P.   arvestades, et AKV riikide Ida- ja Lõuna-Aafrika (ESA) rühm koosneb riikidest, mille suurus ja SKT erineb piirkonna lõikes märkimisväärselt;

Q.   arvestades, et ESA Ida- ja Lõuna-Aafrika rühm koosneb viiest erineva suuruse ja iseloomulike omadustega riigist, mille elanikkond kokku on 33,5 miljonit ning mille suurima riigi Madagaskari elanikkond on 250 korda suurem väikseima riigi Seišellide elanikkonnast;

R.   arvestades, et Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkond, mis jaguneb Ida-Aafrika Ühenduse rühmaks ning Ida- ja Lõuna-Aafrika rühmaks, võiks ühineda niipea, kui need rühmad seda soovivad,

1.   kinnitab veel kord oma seisukohta, et asjakohaselt kavandatuna ja koos tõhusa arengule suunatud poliitikaga aitavad majanduspartnerluslepingud elustada AKV–ELi kaubandussuhteid, edendada AKV riikide majanduslikku arengut ja mitmekesistumist ja piirkondlikku integratsiooni ning vähendada vaesust AKV riikides;

2.   rõhutab, et majanduspartnerluslepinguid saab pidada rahuldavaks, kui nende abil saavutatakse kolm eesmärki: anda AKV riikidele abi säästvaks arenguks, soodustada nende osalemist maailmakaubanduses ja tugevdada regionaliseerimisprotsessi;

3.   rõhutab, et lepingu üks peaeesmärke on arengueesmärkide, vaesuse vähendamise ja põhiliste inimõiguste austamise kaudu aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

4.   teadvustab, millist kasu on andnud majanduspartnerluse vahelepingute sõlmimine Euroopa Liidu ja asjaomaste riikide vahel eksportijatele, säilitades nende jaoks endise ekspordirežiimi Euroopa Liitu pärast Cotonou lepingu kohase enamsoodustusrežiimi lõppemist 31. detsembril 2007 ning seeläbi säilitades ja oluliselt laiendades Ida- ja Lõuna-Aafrika maade ELi eksportimise võimalusi, nii täieliku turule juurdepääsu kui ka täiustatud päritolueeskirjade abil;

5.   tunnistab liidu ja AKV riikide vahel WTO eeskirjadele vastavate lepingute sõlmimise olulisust, sest vastasel korral oleksid nendevahelised kaubandussuhted ja AKV riikide areng oluliselt häiritud;

6.   tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ühendus pakub Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide toodetele täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu Euroopa Liidu turule, et toetada Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse liberaliseerimist;

7.   rõhutab majanduspartnerluse vahelepingute sõlmimist kui vajalikku sammu jätkusuutliku majanduskasvu suunas selles piirkonnas ning nendes piirkondades üldiselt, ning toonitab, kui tähtis on läbirääkimisi jätkata, et saavutada täiemahuline kokkulepe suurenenud kaubavahetuse, investeeringute ja piirkondliku integratsiooni osas;

8.   palub komisjonil tagada, et Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonnal on võimalus soovi korral uuesti läbi rääkida vaidlusttekitavate sätete üle, mida ta soovib muuta või tühistada;

9.   tervitab üleminekuperioodide kehtestamist majanduspartnerluse vahelepingutes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), et võimaldada neil kohaneda lepinguga sätestatud muutustega, ning nõuab tungivalt, et asjaomaste riikide ametivõimud jätkaksid läbirääkimistes täiemahuliste majanduspartnerluslepingute üle VKEde huvide toetamist;

10.   juhib tähelepanu asjaolule, et ELi ning Ida- ja Lõuna-Aafrika maade majanduste vahel on tohutu lõhe, mida ei saa ainult vabakaubanduspoliitika abil kunagi kaotada;

11.   nõuab tungivalt, et AKV riigid soodustaksid liberaliseerimisprotsessi, ning ergutab selliste reformide laiendamist muudele valdkondadele peale kaubavahetuse, et suurendada ka teenuskaubanduse liberaliseerimist;

12.   nõuab, et liit annaks rohkem asjakohast abi nii AKV riikide ametiasutustele kui ka erasektorile, et edendada nende riikide majanduse üleminekut pärast majanduspartnerluse vahelepingute sõlmimist ning tagada meetmete võtmine haavatavate rühmade (eakad, puuetega inimesed, üksikemad) kaitseks majandusliku ülemineku perioodil;

13.   palub komisjonil ja liikmesriikidel selgitada vahendite tegelikku jaotust AKV piirkonnas seoses lubatud prioriteetsete kulutustega suurenenud kaubandusabi eelarvereal;

14.   nõuab kaubandusabi vahendite osa varajast kindlaksmääramist ja eraldamist;

15.   tuletab meelde, et 2007. aasta oktoobris võeti vastu ELi kaubandusabi strateegia, millega kohustuti 2010. aastaks suurendama ELi kaubandusega seotud ühise abi kogusummat kahe miljardi euroni aastas (üks miljard eurot ühenduse poolt ja üks miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab, et Lääne-Aafrika piirkond saaks sellest asjakohase ja õiglase osa;

16.   nõuab tungivalt, et asjaomased riigid annaksid selget ja läbipaistvat teavet majandusliku ja poliitilise olukorra ja arengu kohta nendes riikides, et parandada koostööd liiduga;

17.   nõuab tungivalt, et mis tahes täiemahulise majanduspartnerluslepingu üle läbirääkimiste pidajad võtaksid täielikult arvesse loodusvarade läbipaistvat haldamist ja tooksid välja parimad tavad, mis on vajalikud selleks, et AKV riigid saaksid sellistest varadest maksimaalset kasu, muu hulgas võimaliku rahapesu vastu võideldes;

18.   rõhutab piirkonnasisese kaubanduse tähtsust ja vajadust rohkemate piirkondlike kaubandussuhete järele, et tagada jätkusuutlik areng piirkonnas; tõstab esile koostöö ja ühilduvuse tähtsust eri piirkondlike üksuste vahel; nõuab, et mis tahes lepingud liidu ning Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonna riikide vahel ei oleks üksteisega vastuolus ega takistaks piirkondlikku integratsiooni kõnealuses laiemas piirkonnas;

19.   nõuab sobivaid ja läbipaistvaid järelevalvemehhanisme, millel on selge roll ja mõju, et jälgida majanduspartnerluslepingute mõju, suurendades ühtlasi AKV riikide peremehetunnet ja tagades laialdase konsulteerimise sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga; rõhutab, et Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonna riikidega sõlmitud majanduspartnerluse vahelepingu põhjalik läbivaatamine peab toimuma hiljemalt viis aastat pärast lepingu sõlmimise kuupäeva; hinnatakse lepingu sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas lepingu rakendamise maksumust ja tagajärgi, ning tehakse vajaduse korral lepingu sätete kohta muudatusettepanekud ja kohandatakse sätete rakendamist;

20.   peab oluliseks, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel loodaks asjakohane järelevalvesüsteem, mida koordineeriks vastav parlamendikomisjon, mis koosneb rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni liikmetest, et tagada piisav tasakaal rahvusvahelise kaubanduse komisjoni juhtrolli säilitamise ning kaubandus- ja arengupoliitika üldise järjepidevuse vahel; on arvamusel, et see parlamendikomisjon peaks töötama paindlikult ja kooskõlastama aktiivselt oma tegevust AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee tegevusega; on seisukohal, et järelevalve peaks algama pärast iga majanduspartnerluse vahelepingu sõlmimist;

21.   rõhutab eelkõige AKV riikide parlamentide ja valitsusväliste osalejate väga olulist rolli majanduspartnerluslepingute järelevalves ning palub komisjonil toetada nende kaasamist käimasolevasse läbirääkimiste protsessi, mis eeldab edasisteks läbirääkimisteks ELi ja AKV riikide vahel kaasaval lähenemisel põhinevat selget ajakava;

22.   nõuab, et kooskõlas abi tulemuslikkust käsitlevate Pariisi põhimõtetega peab abi muu hulgas lähtuma nõudlusest, ning palub AKV riikidel seega esitada, vajadusel asjakohase ELi abiga, üksikasjalikud, kuluarvestusega ettepanekud, kuidas ja mille jaoks vajavad nad majanduskoostöölepingutega seotud lisavahendeid, pidades eeskätt silmas reguleerivaid raamistikke, kaitsemeetmeid, kaubanduse hõlbustamist, toetust sanitaar- ja fütosanitaar- ning intellektuaalomandi standarditele vastamiseks, ja majanduskoostöölepingute järelevalvesüsteemi koosseisu;

23.   väljendab jätkuvat toetust terviklikule majanduspartnerluslepingule Euroopa Ühenduse ning Ida- ja Lõuna-Aafrika maade vahel, sealhulgas läbirääkimistele intellektuaalomandi õiguste valdkonnas, mis ei hõlma mitte ainult lääneriikide tehnoloogiat, vaid ka bioloogilist mitmekesisust ja traditsioonilist oskusteavet;

24.   kutsub komisjoni üles andma oma parimat, et uuesti alustada Doha arengukava läbirääkimisi ning tagada, et kaubanduse liberaliseerimise lepetega jätkatakse vaeste riikide arengu edendamist;

25.   on veendunud, et täiemahulised majanduspartnerluslepingud peaksid täiendama Doha arengukava läbirääkimistega seotud kokkulepet, mitte olema selle alternatiiviks;

26.   tunnistab kahepoolse kaubanduskaitse peatüki vajalikkust ja tähtsust; kutsub mõlemaid pooli üles hoiduma nende kaitsemeetmete tarbetust kuritarvitamisest; kutsub komisjoni üles aktsepteerima käimasolevate läbirääkimiste raames täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks vahepealses majanduspartnerluslepingus sisalduvate kaitsemeetmete läbivaatamist, et tagada nende asjakohane, läbipaistev ja kiire kasutamine juhul, kui nende kohaldamise kriteeriumid on täidetud;

27.   on seisukohal, et täiemahuline majanduspartnerlus peaks soodustama töödeldud kaupade eksporti lihtsamate ja täiustatud päritolueeskirjade abil, eeskätt sellistes olulistes sektorites nagu tekstiilitööstus ja põllumajandus;

28.   toetab kokkulepitud tollimaksuerandeid, mis puudutavad põllumajandustooteid ja mõningaid töödeldud põllumajandustooteid, sest need põhinevaid peamiselt vajadusel kaitsta varases arenguetapis olevat tööstust või tundlikke tooteid nendes riikides, ja tuletab meelde ELi poolt Doha arenguvoorus võetud kohustust kaotada järk-järgult põllumajandustoodete eksporditoetused;

29.   märgib, et liidu ning Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonna vahel peetavate vahelepingult lõplikule majanduspartnerluslepingule üleminekut käsitlevate läbirääkimiste ajakava kehtib eeldusel, et kokkulepe sõlmitakse 2009. aasta lõpuks; nõuab tungivalt, et komisjon ei avaldaks Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonnale liigset survet liberaliseerimisega nõustumiseks ning võtaks sellega seoses arvesse Ida- ja Lõuna-Aafrika parlamendi seisukohti;

30.   usub, et äri- ja avalike teenuste vahel tuleks vahet teha; rõhutab vajadust säilitada avalikud teenused, mis on seotud inimeste põhivajadustega või mängivad olulist rolli kultuurilise mitmekesisuse säilitamisel, ning arvata need läbirääkimiste teemade hulgast välja;

31.   märgib, et lõplikku majanduspartnerluslepingusse lisatakse arengukoostööd käsitlev peatükk, mis hõlmab kaubavahetust, pakkumisepoolset konkurentsi, ettevõtlusvahenduse infrastruktuuri, teenustega kauplemist, kaubandusega seotud küsimusi, institutsioonilise suutlikkuse tõstmist ja maksukohandusi; kutsub mõlemaid pooli pidama kinni oma kohustusest viia lõpule läbirääkimised konkurentsi ja riigihangete üle, võttes arvesse Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide suutlikkust;

32.   rõhutab, et iga täiemahuline majanduspartnerlusleping peab kooskõlas Cotonou lepingu artiklitega 11b, 96 ja 97 sisaldama ka sätteid hea valitsemistava, poliitiliste ametikohtade läbipaistvuse ja inimõiguste kohta;

33.   ergutab komisjoni täiemahulise piirkondliku majanduspartnerluslepingu sõlmimise alaste läbirääkimiste kontekstis käsitlema nn vaidlusküsimusi – näiteks kaubandusvaldkondade hõlmatus, enamsoodustusrežiimi klausel, ekspordimaksud, kaitsemeetmed ja päritolueeskirjad – sellisel viisil, mis oleks ELi ja tema kodanike huvides ning toetaks ELi ja AKV riikide jätkusuutlikku arengut;

34.   toonitab, kui tähtis on see, et täiemahuline majanduspartnerlusleping toetab piirkondadevahelisi suhteid AKV riikide ja Euroopa Ühenduse vaheliste kaubanduslepingute ühtlustamise kaudu;

35.   väljendab sügavat muret, et praegune inimõiguste- ja demokraatiaalane ning majanduslik olukord Zimbabwes kujutab endast suurt ohtu Zimbabwe kodanikele ja rasket koormat liidu ja Zimbabwe vahelisele praegusele ja tulevasele koostööle;

36.   tervitab tolliliidu arendamist Ida- ja Lõuna-Aafrika rühmas ja rahaliidu loomiseks tehtud pingutusi, arvestades eelkõige kasu, mida saavad ettevõtted Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonnas kehtivate eeskirjade ühtlustamisest, mis viib suurema turu tekkele, suurenenud kaubavahetusele ning annab rohkem võimalusi mastaabisäästu loomiseks;

37.   kutsub läbirääkivaid pooli üles lisama siduvaid kokkuleppeid riigihangete, investeeringute ja konkurentsi kohta, mis võiksid tõsta huvi ettevõtluse ja investeerimise vastu Ida- ja Lõuna-Aafrika riikides, sest nendest eeskirjadest saavad kasu nii tarbijad kui ka kohalikud valitsused, tingimusel et eeskirjad kehtivad kõigile ja aitavad seetõttu ettevõtjaid ja investeeringuid ligi tõmmata;

38.   nõuab kiiret ratifitseerimismenetlust, et partnerriigid saaksid majanduspartnerluse vahelepingutest kohe kasu;

39.   ergutab pooli läbirääkimisi lõpule viima, et viimistleda täiemahuline majanduspartnerlusleping Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ja Euroopa Ühenduse vahel, tingimusel et mõlemad pooled tunnistavad kindlalt sellise lepingu vastastikust kasu;

40.   rõhutab, et Euroopa Parlamenti tuleb läbirääkimiste ajal täiel määral kursis hoida ning sellesse protsessi kaasata; soovib, et see toimuks aktiivses mitteametlikus triloogis nõukogu ja komisjoniga; palub, et nõukogu konsulteeriks parlamendiga nii kiiresti kui võimalik;

41.   tunnistab Chagose saartelt pärit inimeste rasket olukorda, keda sunniti oma kodusaartelt lahkuma ja kes praegu elavad vaesuses Mauritiuse saarel ja Seišellidel, ning on seisukohal, et liit peaks püüdma leida Chagose saarte endiste elanike jaoks võimaluse oma õiguspärastele kodusaartele tagasi pöörduda;

42.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV-ELi ministrite nõukogule ning AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 393. (2) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 397. (3) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126. (4) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 121. (5) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155. (6) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 261. (7) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 244. (8) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 301. (9) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 361. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0252.