Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2007. aasta aastaaruannet;

-   võttes arvesse Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) 2007. aasta aastaaruannet;

-   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 9, 266 ja 267 ning protokolli nr 11 EIP põhikirja kohta;

-   võttes arvesse 29. mail 1990 sõlmitud EBRD asutamislepingut;

-   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 230 ja 232 Euroopa Kohtu ülesannete kohta;

-   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 248 kontrollikoja ülesannete kohta;

-   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsust 2006/1016/EÜ, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks(1);

-   võttes arvesse Euroopa Kohtu 6. novembri 2008. aasta otsust nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ õigusliku aluse kohta(2);

-   võttes arvesse nõukogu 4. novembri 2008. aasta otsust 2008/847/EÜ, milles sätestatakse, et Kesk-Aasia riigid vastavad nõukogu otsusega 2006/1016/EÜ (millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks) kehtestatud tingimustele(3);

-   võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 1997. aasta otsust 97/135/EÜ, millega nähakse ette, et Euroopa Ühendus peab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali kahekordistamise otsuse tõttu märkima täiendavaid aktsiaid(4);

-   võttes arvesse EBRD teist kapitalivarude ülevaadet 2006. aastal, mis hõlmab aastad 2006–2010;

-   võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Ühenduste laenutegevuse kohta 2007. aastal (KOM(2008)0590;

-   võttes arvesse oma 22. aprill 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2006. aasta aastaaruande kohta(5);

-   võttes arvesse oma 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2005. aasta aastaaruande kohta(6);

-   võttes arvesse oma 16. jaanuari 2003. aasta resolutsiooni Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) tegevuse kohta(7);

-   võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assamblee 24. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kui keskse partneri kohta muutuste edendamisel üleminekuriikides;

-   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000(8) (Cotonou leping);

-   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: "Euroopa konsensus"(9);

-   võttes arvesse nõukogu 14. mai 2008. aasta järeldusi Lääne-Balkani investeerimiskeskkonna kohta: piirkonna olemasolevate rahastamisvahendite sidususe suurendamine, et toetada kasvu ja stabiilsust;

-   võttes arvesse komisjoni 21. mai 2008. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega muudetakse 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (KOM(2008)0308);

-   võttes arvesse Euroopa Kohtu 10. juuli 2003. aasta otsust Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimistegevuse volituste kohta seoses EIP-ga(10);

-   võttes arvesse kontrollikoja, EIP ja komisjoni vahel vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 248 lõikele 3 sõlmitud ja juulis 2007 pikendatud kolmepoolset kokkulepet kontrollikoja teostatava kontrolli laadi kohta;

-   võttes arvesse 15. detsembri 2006. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit komisjoni, EIP ja EBRD vahel koostöö kohta Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Venemaal ja Kesk-Aasias;

-   võttes arvesse 27. mail 2008 Euroopa Komisjoni ja EIP vahel alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumit Euroopa Liidu välislaenude poliitika tihedamaks kooskõlastamiseks;

-   võttes arvesse 16. septembril 2008 alla kirjutatud memorandumit EIP, komisjoni ja riikide pädevate asutuste vahel Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse ekspertkeskuses osalemise kohta;

-   võttes arvesse EIP tegevuskava aastateks 2008–2010, mille direktorite nõukogu 20. novembril 2007 heaks kiitis;

-   võttes arvesse EIP avalikke arutelusid oma keskkonna- ja sotsiaalseid põhimõtteid ning norme puudutava avalduse teemal 2008. aastal;

-   võttes arvesse EBRD keskkonna- ja sotsiaalpoliitikat, mille direktorite nõukogu 12. mail 2008 heaks kiitis;

-   võttes arvesse EBRD energeetikavaldkonna poliitikat, mille direktorite nõukogu 11. juulil 2006 heaks kiitis;

-   võttes arvesse EIP energiaülevaadet, mille direktorite nõukogu 31. jaanuaril 2006 heaks kiitis;

-   võttes arvesse EIP 5. juuni 2007. aasta märgukirja EIP tugevdatud panuse kohta ELi energiapoliitikasse, mille juhatajate nõukogu 2007. aasta juunis kinnitas;

-   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 11. ja 12. detsembri 2008. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi majandus- ja finantsküsimustes;

–   võttes arvesse EIP aruannet pealkirjaga "VKEde arutelu (2007/2008) – tulemusi ja järeldusi" 2008. aasta maikuus ning sellele järgnenud EIP-grupi poolse ELi VKEde toetamise kaasajastamist ja tugevdamist;

–   võttes arvesse EIP 18. märtsi 2008. aasta avaldust keskkonna- ja sotsiaalsete põhimõtete ning normide kohta;

-   võttes arvesse majandus- ja rahandusministrite nõukogu 7. oktoobri 2008. aasta ja 2. detsembri 2008. aasta kohtumise järeldusi EIP rolli kohta VKEde toetamisel;

-   võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2008. aasta teatist "Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik" (KOM(2008)0706);

-   võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist pealkirjaga "Euroopa majanduse taastamise kava" (KOM(2008)0800);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

-   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A6-0135/2009),

A.   arvestades, et EIP asutati 1957. aastal Rooma lepinguga, ja arvestades, et EIP liikmetest liikmesriikide märgitud kapital on 165 miljardit eurot;

B.   arvestades, et EIP on olnud alates 1963. aastast tegev väljaspool ühendust selle välispoliitikat toetades;

C.   arvestades, et EBRD asutati 1991. aastal, ja arvestades, et selle aktsionärideks on 61 ühendusse mittekuuluvat riiki, Euroopa Ühendus ja EIP, kelle märgitud kapital kokku on 20 miljardit eurot;

D.   arvestades, et EL-i liikmesriikidel, Euroopa Ühendusel ja EIP-l on kokku 63% EBRD aktsiatest;

E.   arvestades, et EIP põhikirjajärgne eesmärk on kapitalituru vahenditega ja omavahendeid kasutades kaasa aidata siseturu tasakaalustatud ja kindlale arengule ühenduse huvides;

F.   arvestades, et praeguses ebastabiilses finantsolukorras, kus ettevõtetel on tohutu likviidsuse ja krediidi puudus, peaks EIP täitma olulist rolli Euroopa ja liikmesriikide majanduse taastamise tegevuskavade puhul;

G.   arvestades, et EBRD põhikirjajärgne eesmärk on aidata kaasa majanduslikule arengule ja ülesehitusele ning soodustada üleminekut avatud turumajandusele ning edendada era- ja ettevõtlusalgatust Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kes on võtnud kohustuse järgida mitmeparteilise demokraatia, pluralismi ja turumajanduse põhimõtteid;

H.   arvestades, et tuleks rõhutada ja tugevdada EIP rolli rahvusvahelistele kapitaliturgudele kõrge krediidireitinguga (AAA) võlakirjade väljastajana;

I.   arvestades, et EBRD asutamislepingu artikli 11 kohaselt on EBRD kohustatud suunama vähemalt 60% oma investeeringutest erasektorisse;

J.   arvestades, et EBRD asutamisleping näeb ette, et panga nõukogu vaatab EBRD aktsiakapitali üle vähemalt iga viie aasta tagant, ning et järgmine ülevaatamine on kavandatud 2010. aastasse;

K.   arvestades, et 1. oktoobril 2008 loodi nn üheksast targast koosnev korralduskomitee EIP välislaenude andmise volituse vahehindamise teostamiseks ja kontrollimiseks vastavalt otsusele 2006/1016/EÜ;

L.   arvestades, et vastavalt otsusele 2006/1016/EÜ tuleb see vahehindamine teostada Euroopa Parlamendiga tihedalt konsulteerides;

M.   arvestades, et otsus 2006/1016/EÜ EIP välislaenude andmise volituste kohta näeb perioodil 2007–2013 ette 25,8 miljardi euro ulatuses laenude väljastamise järgmiselt: ühinemiseks valmistuvad riigid, sealhulgas Horvaatia ja Türgi – 8,7 miljardit eurot; Vahemere äärsed riigid – 8,7 miljardit eurot; Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa Föderatsioon – 3,7 miljardit eurot; Ladina-Ameerika – 2,8 miljardit eurot; Aasia – 1 miljard eurot; ning Lõuna-Aafrika Vabariik – 0,9 miljardit eurot;

N.   arvestades, et EIP andis 2007. aastal EL-i poliitiliste eesmärkide toetamiseks laene kokku 47,8 miljardit eurot, sellest 41,4 miljardit eurot Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) ning 6,4 miljardit eurot partner- ja ühinevates riikides;

O.   arvestades, et EIP laenuaktiivsus väljaspool EL-i oli 2007. aastal geograafiliste piirkondade lõikes järgmine: Aasia ja Ladina-Ameerika: 925 miljonit eurot; Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa: 230 miljonit eurot; Vahemere piirkonna partnerriigid: 1,438 miljardit eurot; ühinemiseks valmistuvad riigid: 2,87 miljardit eurot; AKV riigid: 756 miljonit eurot; ja Lõuna-Aafrika: 113 miljonit eurot;

P.   arvestades, et EBRD äritegevuse maht ulatus 2007. aastal 5,6 miljardi euroni, hõlmates 353 projekti 29 riigis Kesk-Euroopas ja Balti riikides(11), Kagu-Euroopas(12), läänepoolsetes SRÜ riikides ja Kaukaasias(13), Venemaal ning Kesk-Aasias(14);

Q.   arvestades, et EBRD investeeringud kasvasid Venemaal 2007. aastal 2,3 miljardi euroni (kogu investeerimisportfell ulatus Venemaal 5,7 miljardi euroni), mis hõlmas 83 projekti ja moodustas 42 protsenti EBRD aastakohustustest (võrreldes 38 protsendiga 2006. aastal);

R.   arvestades, et EBRD omakapitali investeeringud kasvasid 1 miljardilt eurolt 2006. aastal 1,7 miljardi euroni 2007. aastal ning omakapitali osakaal EBRD aastasest tehingute kogumahust suurenes 20 protsendilt 2006. aastal 30 protsendini 2007. aastal;

S.   arvestades, et EBRD nõukogu otsustas 28. oktoobril 2008 arvata Türgi EBRD investeeringute saajate hulka, ja arvestades, et EBRD näeb ette 450 miljoni euro investeerimise enne 2010. aasta lõppu;

T.   arvestades, et EIP on rahastanud projekte Türgis alates 1965. aastast ning on investeerinud ligikaudu 10 miljardit eurot kõigisse Türgi majanduse tähtsamatesse sektoritesse;

U.   arvestades, et Cotonou lepingu kohaselt rahastab EIP tegevust AKV riikides lisaks omavahenditele ka riskiga seotud investeerimisvahendiga, milleks eraldab rahalised vahendid Euroopa Arengufond;

V.   arvestades, et EIP rahastamisstrateegia peaks toetama demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamise ja tugevdamise üldist eesmärki ning nende rahvusvaheliste keskkonnalepingute järgimist, milles ühendus või tema liikmesriigid on osalised;

W.   arvestades, et komisjon, liikmesriigid, Euroopa naabruspoliitika partnerriigid, rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ja Euroopa piirkondlikud ning kahepoolsed finantsinstitutsioonid teevad praegu koostööd naabruskonna investeerimisvahendi raames infrastruktuuriprojektide täiendavaks rahastamiseks, peamiselt energia, transpordi ja keskkonna valdkonnas kogu Euroopa naabruspoliitika piirkonnas;

X.   arvestades, et EIP-grupp jätkab VKEde aktiivset toetamist laenudega, samuti riskikapitali ja laenutagatistega, millest kahte viimast toetatakse Euroopa Investeerimisfondi kaudu;

EIP eesmärgid ja tegevus

1.   väljendab rahulolu EIP 2007. aasta aastaaruande üle, eelkõige panga rahastamistegevuse üle Euroopa Liidu siseselt, milles on keskendutud kuuele poliitilisele prioriteedile (majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamine; Innovatsioon 2010 algatuse rakendamine; üleeuroopaliste transpordi- ja juurdepääsuvõrkude väljaarendamine; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine; keskkonnakaitse ja -areng; ning säästev, konkurentsivõimeline ja turvaline energeetika), ning samuti EIP välislaenude andmise volituste rakendamise üle kolmandates riikides;

2.   tervitab EIP eesmärki tegeleda Euroopa Liidu siseselt toimuva rahastamise raames muu hulgas kliimamuutuse probleemiga; tuletab sellega seoses meelde, et on vaja arendada keskkonnasõbralikke rahastamiskriteeriumeid kooskõlas Euroopa Liidu strateegiliste eesmärkidega kasvuhoonegaaside vähendamisel; nõuab tungivalt, et EIP keskenduks energeetikaga seotud laenude puhul energiatõhususele, taastuvenergiale ning nende valdkondade teadus- ja arendustegevusele; lisaks sellele palub EIP-l kehtestada ja avalikustada metoodika rahastatud projektide kliimamõju hindamiseks, mis oleks osa hindamiskriteeriumidest, mis võimaldavad EIP-l keelduda projektide rahastamisest nende negatiivse kliimamõju tõttu;

3.   märgib, et EIP on ainus EÜ asutamislepinguga loodud rahandusasutus ja et enamik selle tehinguid on koondunud liikmesriikide projektidesse, samas kui tal on etendada üha suurenev roll ka kolmandates riikides, nagu on ette nähtud otsuses 2006/1016/EÜ;

4.   märgib, et kolmandates riikides on EIP senini täitnud nõukogu seatud poliitilisi eesmärke; on veendunud, et EIP laenutegevus peab tema pädevuse valdkondades olema riikide vahel kooskõlas; lähenemisviisi lihtne ELi eri tasandi osapoolte ja vahendite vahel; paindlik nii, et Euroopa Liit suudaks arvesse võtta väga erinevaid asjaolusid eri riikides; kooskõlas aastatuhande eesmärkide saavutamisega; ning aruandekohustusele alluv nii avalikkuse kui ka Euroopa Parlamendi ees ELi poolsete rahaliste vahendite kasutamise ja tõhususe osas;

5.   kinnitab taas oma veendumust, et investeeringud ühistransporti on Euroopa majanduse taastamise kava oluline osa; kinnitab sellega seoses oma veendumust, et EIP roll Euroopa transpordi keskkonnasõbralikuks muutmises võib olla võtmetähtsusega; nõuab seepärast tungivalt, et EIP suurendaks oluliselt toetust raudteetranspordile, linnade ühistranspordile, integreeritud transpordile ja transpordijuhtimisele;

6.   on seisukohal, et EIP tegevus peaks kajastama ka ELi eesmärke ja kohustusi ÜRO raames (nt Kyoto protokoll); kutsub seepärast EIPd üles teavitama igal aastal Euroopa Parlamenti ELi ja ÜRO eesmärkide täitmisest arengumaades tehtavate tehingute puhul;

7.   märgib rahuloluga, et EIP on viimastel aastatel võtnud süsteemselt jätkumeetmeid seoses Euroopa Parlamendi soovitustega; soovitab need jätkumeetmed EIP aastaaruandes avalikustada;

8.   nõuab tungivalt, et EIP teostaks tõhusamat järelevalvet VKEde toetamiseks mõeldud üldiste laenude olemuse ja lõppsihtkoha üle ning muudaks need läbipaistvamaks;

9.  Seoses EIP üle teostatava järelevalvega:

10.  10 tervitab EIP energeetika-, transpordi- ja veesektori tegevuspoliitika kavade väljatöötamist ja avalikustamist 2007. aastal ning peab seda oluliseks sammuks EIP laenutehingute läbipaistvuse suurendamisel;

11.  11 väljendab heameelt EIP avalikustamispoliitika läbivaatamise üle, et võtta arvesse nn Århusi määruse asjaomaseid sätteid(15); väljendab heameelt EIP 2007. aasta tegevuse hindamise ülevaatliku aruande avaldamise üle ja ergutab EIPd jätkama oma tegevuse hindamise osakonna tegevuse arendamist;

12.   väljendab heameelt EIP keskkonna- ja sotsiaalseid põhimõtteid ning norme käsitleva avalduse läbivaatamise üle; on seisukohal, et EIP peaks eraldama piisavalt vahendeid muudetud avalduse rakendamiseks ja koostama aruande selle toimimisest;

13.   rõhutab, et EIP pettustevastaseks ja korruptsioonipoliitikaks peaks olema nulltaluvus, ning väljendab sellega seoses heameelt panga pettustevastase ja korruptsioonipoliitika, rahapesu- ning terrorismi rahastamise vastase võitluse poliitika läbivaatamise üle; on siiski mures, et need poliitikad tunduvad endiselt olevat suuresti passiivsed; kordab üleskutset EIP-le võtta kõnealuste poliitikate järgimisel meetmeid, mille eesmärk on:

14.   väljendab heameelt ajutise eetikakomitee (mis tegeleb peamiselt töösuhte lõppemise järgsete küsimustega) ja sõltumatu järelevalveametniku olemasolu üle; palub siiski teavet kõnealuse järelevalveametniku tegeliku staatuse ja töö kohta;

15.   õnnitleb EIPd, et ta kirjutas 2007. aasta oktoobris Washingtonis alla tekkivatel turgudel äriühingute üldjuhtimist käsitlevale põhimõttelisele avaldusele, märgib, et nimetatud avalduse allkirjastasid ka arenguabi rahastamise asutused, millega nad tõstsid äriühingu üldjuhtimise oma tekkivate turgudega seotud jätkusuutliku arengu tegevuskavas esiplaanile;

16.   väljendab rahulolu, et EIP halduskomitee kiitis heaks EIP kaebuste mehhanismi poliitika; kordab siiski oma üleskutset EIP-le vaadata läbi oma sisemine kaebuste mehhanism ja anda välja uued kaebuste esitamise korda käsitlevad suunised, mida laiendataks kogu EIP rahastatavale tegevusele;

17.   võtab teadmiseks välisauditis antud positiivse arvamuse ja auditikomisjoni järeldused aastaaruande kohta; kordab praeguse finants- ja majanduskriisi kontekstis oma nõuet EIP-le järgida krediidiasutustega samu usaldatavusnormatiive ja alluda tegelikule usaldusnormatiivide täitmise järelevalvele;

EBRD eesmärgid ja tegevus

18.   väljendab rahulolu EBRD 2007. aasta aastaaruande üle, eelkõige seoses asjaoluga, et EBRD rahastamistegevus keskendus varases või keskmises üleminekuetapis olevatele riikidele, ning väljendab heameelt edusammude üle säästva energiakasutuse algatuse projektide rahastamisel, kus eelistus tuleks anda ELi huvidele vastavatele energeetikaprojektidele;

19.   märgib, et EBRD tegutseb peamiselt kolmandates riikides, kuid et mõned tehingud on jätkuvalt olulised ka ELi liikmesriikides;

20.   märgib lisaks, et EBRD tegevuse rahvusvaheline ja piirkondlik taust on praegu väga erinev sellest, milline see oli 1991. aastal, ning et EBRD volitusi tuleb kohaldada selles uues keskkonnas, kuna EBRD reageerib turutingimustele ning tema tegevus nihkub rohkem lõunasse ja itta;

21.   tunnistab ühtlasi, et panga tegevuskeskkond on muutumas raskest ärikliimast tingituna järjest keerulisemaks, kuna kohalike lepingupartnerite kogemused järk-järgult kahanevad ning eetilisusega seotud mured sagenevad;

22.   on seisukohal, et EBRD peab tugevdama oma tehnilise abi ja nõustamise meetmeid, et edendada hea valitsemistava standardeid ning tagada projektide asjakohane kohalikul tasandil juhtimine ELi naaberriikides;

23.   tervitab EBRD poolt 2008. aastal soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise juurutamisel tehtud edusamme; nõuab, et mõlemad pangad tugevdaksid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist oma institutsioonilistes struktuurides ja välispoliitikas;

Koostöö EIP ja EBRD ning muude rahvusvaheliste, piirkondlike ja riikide finantsinstitutsioonide vahel

24.   märgib, et EIP ja EBRD rahastavad järjest sagedamini projekte samades geograafilistes piirkondades väljaspool Euroopa Liitu, nt Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Venemaal, Lääne-Balkanil ja lähitulevikus ka Türgis;

25.   juhib tähelepanu, et riikides, kus mõlemad pangad on tegevad, esineb EIP ja EBRD vahel praegu kolme eri liiki koostööd: Ida-Euroopa jaoks on vastastikuse mõistmise memorandum, mis annab EBRD-le juhtiva rolli ja näeb üldreeglina ette ühisinvesteeringuid; Lääne-Balkanil liigutakse konkureerimiselt või paralleeltegevuselt koostöövormidele, mis väljenduvad rahaliste vahendite ühendamises; ning koostöö korraldamisel Türgis lähtutakse hiljuti sõlmitud lepingust, mis tugineb eripädevuse ja ühiste pädevusvaldkondade kindlaks määramisele, mille puhul juhtiv pank otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi;

26.   märgib, et kahe panga eesmärgid, asjatundlikkus ja töömeetodid on erinevad ning ei saa lihtsalt tõmmata piiri avalikule ja erasektorile laenamise vahele; rõhutab, et järjest rohkem on ühiseid valdkondi, kus mõlemad pangad arendavad välja oskusi, nt VKEde rahastamine, energia ja kliimamuutused ning avaliku ja erasektori vahelise partnerluse projektid; rõhutab sellega seoses vajadust tugevdatud koostöö järele;

27.   on seisukohal, et riikides, kus mõlemad pangad on tegevad, ei peaks EIP ja EBRD tegevus olema konkureeriv, vaid pigem teineteist täiendav, tuginedes kummagi panga konkurentsieelistele ning vältides tegevuse dubleerimisest kliendile tulenevaid kulusid;

28.   soovitab seetõttu paremini struktureeritud koostöö saavutamiseks EIP ja EBRD vahel riikides, kus mõlemad pangad on tegevad:

29.   soovitab pikemas perspektiivis, et EIP liikmed kaaluksid EIP osaluse suurendamist EBRDs, näiteks seoses kapitali suurendamisega või, kui mõni EBRD aktsionär kaalub oma osaluse pangast väljaviimist, panga osaluse suurendamisega; on seisukohal, et see võib pikas perspektiivis toetada kahe panga poliitikasuundumuste ja spetsialiseerumise paremat sidusust nii funktsionaalsest kui ka geograafilisest vaatenurgast;

30.   on arvamusel, et Euroopa Liidu välisabivahendite ükskõik millist kattumist tuleks vältida; kutsub üles tihedamale koostööle Euroopa Liidu piirkondlike ja riiklike arenguasutustega, et tagada piisav rahastamine, vältimaks tegevuse kattumist ja dubleerimist ning tagada ühtne lähenemisviis ja ELi mõju parem nähtavus; toetab sellega seoses menetluste vastastikuse delegeerimise ja tunnustamise võimalust;

31.   tuletab meelde, kui tähtis on "Euroopa konsensuses" toodud kokkulepe, mille kohaselt tuleks tugevdada EIP ja muude finantsinstitutsioonide toetatavate programmide ning ühenduse toetatavate programmide vahelist sünergiat, et tagada maksimaalne mõju toetusi saavatele riikidele; rõhutab vajadust võtta seejuures eriti arvesse toetuste saajate huvisid;

32.   tunnistab, et EIP ja EBRD peavad tegema koostööd teiste rahvusvaheliste või piirkondlike finantsinstitutsioonidega, nagu Maailmapank, Aasia Arengupank ja Aafrika Arengupank, et avaldada suuremat mõju Euroopa Liidust kaugemal asuvates piirkondades ja vältida rahastamisel ebasoovitavaid kattumisi ja dubleerimisi; on siiski seisukohal, et EIP-l peaks olema ülekaalukas roll Euroopa Liidu keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja arengueesmärkide propageerimisel rahvusvaheliste arengupankade ja institutsioonide hulgas;

33.   märgib, et rahvusvahelistel arengupankadel ja institutsioonidel on arengumaailmale positiivne mõju; peab vajalikuks seda mõju täiendavalt analüüsida ja kaaluda täiendavaid meetmeid Euroopa Arengufondi eesmärkide ja tegevuse osas; arvab, et maaomandi rahastamine võiks keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkidega seotud tingimustel olla EIP volituste kohaselt abikõlblik investeerimiskulu, kuna see on sisetekkelise arengu võti, eelkõige Aafrika riikides;

Finantsturgude praegune ebastabiilsus ja selle mõju EIP-le ning EBRD-le

34.   rõhutab olulist rolli, mille Euroopa majanduse taastamise kava on omistanud EIP-le, eriti seoses VKEde rahastamise suurendamise, taastuvenergia ja keskkonnasäästliku transpordiga; tervitab otsust suurendada EIP antavate laenude kogumahtu 30% võrra (15 miljardit eurot) 2009. ja 2010. aastal ning otsust suurendada EIP märgitud kapitali 67 miljardi euro võrra 232 miljardi euroni kooskõlas Lissaboni strateegiaga; nõuab siiski tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid täiendavalt EIP kapitali tagamaks, et EIP laenu andmise võime vastab tööstussektorite ja ettevõtete keskpika perspektiivi rahastamisvajadustele, et vajadusel toetada rohelisi ja säästvaid töökohti; rõhutab, et nende täiendavate rahaliste vahendite kasutamisel peab olema pikaajaline mõju; on seisukohal, et vastutusvaldkondade laiendamine toob kaasa vajaduse nii täiendava personali ja rahaliste vahendite kui ka EIP tegevuse suurema läbipaistvuse ja aruandekohustuse järele;

35.   julgustab kommertspankade ja EIP-grupi vaheliste riskijagamise meetmete tugevdamist VKEdele toetuste andmisel; nõuab siiski valvsust seoses EIP laenude kasutamisega kommertspankade poolt ning nõuab sellega seoses kommertspankade ja EIP vahelist tegevusjuhendit; märgib ühtlasi ära, et EIP vahenduspankade nimekiri vajab ajakohastamist;

36.   on seisukohal, et EIP ja komisjon peaksid kiirendama projektide teostamist kriisis kõige enam kannatanud liikmesriikides ja valdkondades; peab sellega seoses oluliseks kasutada struktuuriabi jagamise kiirendamiseks selliste tehnilise abi programmide kompetentsi nagu Jaspers, Jeremie, Jessica ja Jasmine;

37.   märgib, et Euroopa Liit palus EIP-l vastuseks finantskriisile kiirendada avaliku ja erasektori partnerluse projektide toetamist; nõuab, et EIP ja EBRD teostaksid vaid tasuvaid ja reaalset kasu toovaid projekte; on sellega seoses seisukohal, et on vaja parandada teabe avalikustamist, kulutõhusust ning tasuvushindamise tavasid;

38.   kutsub liikmesriike üles kasutama täiel määral ära EIP programmide ja rahastamisvahendite pakutavat riskikapitali, üldisi laene ja mikrokrediidi võimalust;

39.   märgib, et EIP laenutegevus nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool on progresseeruvalt kasvanud ning see on praegu ELi tasandi laenutegevuse peamine vahend; märgib lisaks, et EIP poolt väljastatud võlakirjade järgi on nõudlus, sh Aasiast, olnud suur; kutsub seetõttu EIPd ja selle juhte võimalikult palju suurendama oma laenupotentsiaali, jätkates eelkõige eurovõlakirjade väljastamist ülemaailmsel turul, et toetada pikaajalisi eesmärke ning leevendada majanduslangust nii Euroopa Liidus kui ka selle naaberriikides avaliku sektori poliitikal põhineva pangana;

40.   kutsub komisjoni ja EIPd tungivalt üles ühiselt analüüsima, kuidas saaks reaalmajanduse laenukriisi ületada uute uuenduslike rahastamisvahenditega;

41.   tervitab EBRD otsust suurendada oma aastast äritegevuse mahtu 2009. aastal ca 20% võrra umbes 7 miljardi euroni, et leevendada praegust finants- ja majanduskriisi, ning märgib, et pool 2009. aasta ühe miljardi euro suurusest lisakulutusest on ette nähtud Kesk- ja Ida-Euroopale;

42.   rõhutab, et praegusel karmistunud laenutingimuste ajajärgul paistab mõlema panga roll selgelt silma nii Euroopa Liidus kui mujal; kutsub mõlemat panka üles säilitama oma kohustusi kolmandate riikide ees ka majandusele rasketel aegadel;

43.   teeb ettepaneku, et pärast finantskriisi mõjude hoolikat hindamist reaalmajandusele, võiks EIPd ärgitada suurendama toetust uutele liikmesriikidele; rõhutab lisaks erasektori kaasamise tähtsust nende riikide majanduse uuesti stabiliseerimisel; tervitab EBRD tõhustatud tegevust uutes liikmesriikides ja hiljutist rahvusvaheliste rahandusasutuste ühist tegevuskava pangandussüsteemide toetuseks ning Kesk- ja Ida-Euroopa reaalmajandusele laenuandmiseks, mille algatasid EBRD, EIP, Euroopa Investeerimisfond ja Maailmapanga grupp, et toetada pangandussüsteemi ja reaalmajandust Kesk- ja Ida-Euroopas; soovitab siiski vaadata läbi üleminekuriikide määratlus ja anda õigeaegselt hinnang EBRD tegevuse kokkutõmbamisele kogu Euroopa Liidu ulatuses;

44.   märgib rahuloluga, et finantsturgude ebastabiilsuse mõju EIP-le ja EBRD-le on suhteliselt piiratud, kuigi EBRD sai 2008. aastal aktsiaturgude langusest tingituna käesoleva aastakümne esimese kahjumi;

EIP välislaenude andmise volitusi käsitleva Euroopa Kohtu otsuse mõju

45.   väljendab rahulolu Euroopa Kohtu 6. novembri 2008. aasta otsuse üle nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ õigusliku aluse kohta;

46.   soovitab tulenevalt nimetatud kohtuotsusest sõlmida kiiresti Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline kokkulepe, eesmärgiga tagada ühelt poolt Euroopa Parlamendi õiguste täielik austamine ja teiselt poolt EIP välislaenude andmise järjepidevus; rõhutab seetõttu, et nimetatud kiire kokkulepe kujutab endast ajutist lahendust, mille kehtivusel on konkreetne lõppkuupäev – 2010. aasta vahearuanne;

47.   on seisukohal, et on oluline vastu võtta otsus, mis asendaks vastavalt Euroopa Kohtu otsusele otsust 2006/1016/EÜ, ja tunnistab, et praegu toimuv EIP välislaenude andmise ja koostöökokkulepete vahekokkuvõtte tegemine, mis tuleb lõpule viia 2010. aastal, peab võimaldama tõelist laiaulatuslikku arutelu Euroopa Liidu eesmärkide ja EIP käsutusse antavate ressursside üle, kus Euroopa Parlament peab kaasseadusandjana olema täieõiguslik osaleja; kutsub komisjoni üles võtma täielikult arvesse selles resolutsioonis esitatud soovitusi, koostades pärast vahekokkuvõtet uut otsuse ettepanekut EIP välislaenude andmise volituste kohta;

48.   soovitab, et korralduskomitee lõpetaks oma töö 2010. aasta algul ja palub komitee esimeest esitada peatselt pärast seda järelduste kohta aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule; jääb ootama korralduskomitee järeldusi ja palub komiteel arvestada käesolevas resolutsioonis ja Euroopa Parlamendi varasemates resolutsioonides antud soovitustega; palub, et korralduskomitee teavitaks regulaarselt Euroopa Parlamenti oma edusammudest;

o
o   o

49.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsiooni nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 414, 30.12.2006, lk 95. (2) Kohtuasi C-155/07: Euroopa Parlament vs. Euroopa Liidu Nõukogu (Euroopa Kohtu lahendites avaldamata). (3) ELT L 301, 12.11.2008, lk 13. (4) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 15. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0132. (6) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 544. (7) ELT C 38 E, 12.2.2004, lk 313. (8) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (9) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1. (10) Kohtuasi C-15/00: Euroopa Ühenduste Komisjon vs Euroopa Investeerimispank (EKL 2003, lk I-7281). (11) Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Slovaki Vabariik ja Sloveenia. (12) Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Rumeenia ja Serbia. (13) Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina. (14) Kasahstan, Kirgiisi Vabariik, Mongoolia, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan. (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).