Vastuvõetud tekstid - ELi ja Venemaa vaheline uus leping

Choisissez la langue de votre document :

Märksõnaregister

Eelnev

Järgnev

Terviktekst

Menetlus : 2008/2104(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A6-0140/2009
Esitatud tekstid : A6-0140/2009		Arutelud : PV 01/04/2009 - 12 CRE 01/04/2009 - 12		Hääletused : Selgitused hääletuse kohta Selgitused hääletuse kohta		Vastuvõetud tekstid : P6_TA(2009)0215

Vastuvõetud tekstid

212k

77k

Neljapäev, 2. aprill 2009 - Brüssel

ELi ja Venemaa vaheline uus leping

P6_TA(2009)0215

A6-0140/2009

Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta soovitus nõukogule Euroopa Liidu ja Venemaa uue lepingu kohta (2008/2104(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Janusz Onyszkiewiczi ALDE fraktsiooni nimel esitatud soovitus nõukogule Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kohta (B6-0373/2007);

– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingut(1), mis jõustus 1. detsembril 1997. aastal ning oleks lõppenud 2007. aastal, kui seda ei oleks automaatselt pikendatud;

– võttes arvesse nõukogu 26. mai 2008. aasta otsust alustada Venemaa Föderatsiooniga läbirääkimisi uue lepingu üle ning nimetatud läbirääkimiste jätkamist detsembris 2008;

– võttes arvesse 31. mail 2003. aastal toimunud Peterburi tippkohtumise järel tehtud ühisavalduses püstitatud ELi ja Venemaa eesmärki luua ühine majandusruum, ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, ühine välisjulgeolekualase koostöö ruum ning ühine teadustegevuse ja hariduse ruum, mis hõlmab ka kultuuriküsimusi ja seejärel vastuvõetavaid tegevuskavasid;

– võttes arvesse 25. mai 2006. aasta Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahelist Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni kodanikele viisade väljastamise lihtsustamise lepingut(2);

– võttes arvesse 17. detsembril 1991. aastal allkirjastatud Euroopa energiahartat ja sellele järgnevalt sõlmitud energiaharta lepingut, mis avati allakirjutamiseks 17. detsembril 1994. aastal ning jõustus aprillis 1998 ning mis on õiguslikult siduv kõigile lepingu osapooltele, kes on energiaharta lepingu ratifitseerinud, ja neile, kes nõustusid kohaldama energiaharta lepingut ajutiselt kuni selle ratifitseerimiseni artikli 45 lõike 2 kohaselt, ning ELi ja Venemaa vahelist energiaalast dialoogi, mida alustati 30. oktoobril 2000. aastal Pariisis toimunud ELi ja Venemaa kuuendal tippkohtumisel;

– võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1991. aasta piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsiooni ("Espoo konventsiooni") keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli;

– võttes arvesse oma 8. juuli 2008. aasta resolutsiooni Läänemerre kavandatud Venemaad ja Saksamaad ühendava gaasijuhtme keskkonnamõju kohta(3);

– võttes arvesse enneolematuid häireid Venemaa gaasitarnetes Euroopa Liitu jaanuaris 2009;

– võttes arvesse ELi ja Venemaa inimõigustealaseid konsultatsioone ja nende konkreetsete tulemuste puudumist;

– võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle protokolle;

– võttes arvesse jätkuvaid läbirääkimisi Venemaa Föderatsiooni ühinemise üle Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO);

– võttes arvesse Venemaa ja rahvusvahelistelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt tulnud paljusid usaldusväärseid teateid jätkuvatest inimõiguste tõsistest rikkumistest Venemaal, Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid seoses Tšetšeeniaga ja Tšetšeeniaga seonduvaid Euroopa Inimõiguste Kohtus menetletavaid kohtuasju;

– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa Föderatsiooni kohta, sealhulgas eelkõige 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjate ründamise kohta Venemaal ja Anna Politkovskaja mõrva kohtuprotsessi kohta(4), 13. märtsi 2008. aasta resolutsiooni Venemaa kohta(5), 10. mai 2007. aasta resolutsiooni 18. mail 2007 Samaras toimuva ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta(6), 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta 26.–27. juunil 2008 Hantõ-Mansiiskis(7), 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete kohta Venemaa ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva järel(8), 14. novembri 2007. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta(9) ning 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Helsingis 24. novembril 2006. aastal toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta(10);

– võttes arvesse oma 26. mai 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa suhete kohta(11);

– võttes arvesse oma 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni ELi majandus- ja kaubandussuhete kohta Venemaaga(12), milles märgitakse, et "inimõiguste olukord Venemaal peaks olema ELi ja Venemaa poliitilise töökava lahutamatu osa" ja et "laiapõhjaline majanduskoostöö Venemaa ja ELi vahel peab põhinema demokraatia kõrgetel standarditel ja vaba turumajanduse põhimõtetel";

– võttes arvesse oma 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gruusias(13);

– võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumise kohta(14);

– võttes arvesse oma 17. jaanuari 2008. aasta resolutsioone Musta mere regionaalpoliitilise lähenemisviisi kohta(15) ja ELi tulemuslikuma Lõuna-Kaukaasia poliitika kohta: lubadustest tegudeni(16);

– võttes arvesse ELi ja Venemaa vabadust, julgeolekut ja õigust käsitleva alalise partnerlusnõukogu 22. novembri 2007. aasta ühisavaldust;

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee ühisavaldust 2. detsembril 2007. aastal toimunud Venemaa riigiduuma valimiste kohta;

– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artikli 83 lõiget 5;

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon arvamusi (A6-0140/2009),

A. arvestades, et ELi suhted Venemaaga on pragmaatilise koostöö seisukohast otsustava tähtsusega; arvestades, et Venemaa on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige, G8 liige, ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner, euroala suuruselt neljas kaubanduspartner ning ELi keskse tähtsusega energiatarnija, arvestades, et ELil ei ole Venemaaga ainult ühised majandus- ja kaubandushuvid, vaid ka ühine eesmärk tegutseda rahvusvahelisel areenil ning vastutus globaalsete küsimuste ja Euroopa naabruskonnaga seotud küsimuste eest; arvestades, et ELi ja Venemaa tõhustatud koostöö ja heanaaberlikud suhted peaksid rajanema vastastikusel usaldusel ning ühistel demokraatlikel väärtustel, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamisel ning samuti koostööl rahvusvahelistes küsimustes, ning need on seega terve Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu seisukohast väga suure tähtsusega; arvestades, et ELi suhted Venemaaga peaksid rajanema vastastikusel lugupidamisel, kuid ühtlasi mõlema osapoole austusel nende naabruskonnas elavate rahvaste suveräänsete õiguste vastu;

B. arvestades, et EL rajaneb sellistel ühistel väärtustel nagu demokraatia ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine, ning arvestades, et nende väärtuste täielik tunnustamine peab olema üheks tähtsaimaks prioriteediks tõhustatud koostöö puhul mis tahes kolmanda riigiga;

C. arvestades, et ELi ja Venemaa vaheline koostöö on kasuks rahvusvahelisele stabiilsusele; arvestades, et lisaks sellele on Venemaal kohustus aidata kaasa finants- ja poliitilise stabiilsuse saavutamisele ning turvatunde loomisele Euroopas ja maailmas, eelkõige järgides ja säilitades vastutustundlikku ja rahumeelset lähenemisviisi ELi ja Venemaa ühisele naabruskonnale; arvestades, et EL juba teeb Venemaaga koostööd Afganistanis, Lähis-Idas ja Balkanil ning ÜROs ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis, arendades ühiseid seisukohti ja lähenemisviise muudes võtmeküsimustes, nagu tuumarelva levik, desarmeerimine ja relvastuskontroll, võitlus terrorismi, narkokaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu, kliimamuutus ning globaalne majandus- ja rahanduskriis;

D. arvestades, et USA uus administratsioon, eelkõige asepresident Joe Biden ja välisminister Hillary Clinton, on teinud Venemaa-suunalise poliitika kohta avaldusi, milles väljendub tahe teha uue ja avatud USA poliitika raames koostööd stabiilsema ja turvalisema maailma nimel;

E. arvestades, et Venemaa andis ebaproportsionaalse vastulöögi Lõuna-Osseetiasse sisenenud Gruusia sõjaväele ning ründas ka muid Gruusia alasid, kasutades soomukeid ja õhujõude, ning alustas provotseerimata sõjalist tegevust Abhaasias, sealhulgas ründas ja okupeeris Gruusia sadamaid ning seejärel tunnustas kahte eraldunud enklaavi, Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat, muutub küsitavaks Venemaa valmisolek ehitada Euroopas koos ELiga ühine julgeolekuala; arvestades, et Euroopa ja Venemaa partnerluse edasine arendamine peab hõlmama ulatuslikku dialoogi julgeoleku üle, mis põhineb mõlema partneri ühiste väärtuste järgimisel, rahvusvahelise õiguse ja territoriaalse terviklikkuse tunnustamisel ning Helsingi harta ning sellest tulenevate kohustuste järgimisel;

F. arvestades, et läbirääkimised uue lepingu üle, mille eesmärk on tõhustada koostööd ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahel, ei muuda mingil moel seaduspäraseks praegust olukorda Gruusias, samal ajal kui Venemaa on endiselt kohustatud täielikult rakendama 12. augustil ja 8. septembril 2008. aastal seoses Lõuna-Osseetias ja Abhaasias toimunud konfliktiga sõlmitud lepinguid, kuna nimetatud lepingute järgimine peaks olema vältimatu eeltingimus selleks, et viia edukalt lõpule kõnelused, mis hõlmaksid kõikide osaliste loobumist jõu kasutamisest naaberriikide vastu;

G. arvestades, et eriti pärast Gruusia sündmusi lahknevad osapoolte seisukohad Kosovo ja ühise naabruskonna küsimustes veelgi enam;

H. arvestades, et lepingu sõlmimine tulevaseks koostööks on jätkuvalt väga oluline kahe osapoole vahelise edasise arengu ja koostöö tõhustamise seisukohast; arvestades, et ELi Venemaa poliitika peab põhinema ühtsusel ja solidaarsusel, ning arvestades, et ELil peaks olema ühtne lähenemisviis ja ta peaks rääkima ühel häälel; arvestades, et ELi liikmesriigid peaksid õigeaegselt teavitama ja konsulteerima teiste liikmesriikidega, keda võiksid puudutada kahepoolsed kokkulepped või vaidlused Venemaaga;

I. arvestades, et kehtiva partnerlus- ja koostöölepingu asendamiseks koostatud uus kõikehõlmav leping peab olema kvaliteedilt parem ning kajastama koostöö kogu ulatust, uusi arenguid 21. sajandil ning kooskõla rahvusvaheliste suhete põhimõtetega ja austust demokraatlike normide ja inimõiguste vastu;

J. arvestades, et Euroopa tavarelvajõudude leping, millele 1990. aastal kirjutasid alla 16 NATO liiget ja 6 Varssavi pakti sõlminud riiki ning mida muudeti 1999. aastal, on kõige olulisem tavarelvastuse desarmeerimisleping ajaloos; arvestades, et Venemaa, Valgevene ja Ukraina ratifitseerisid kõnealuse lepingu, kuid NATO külmutas selle; arvestades, et Venemaa on lepingu nüüdseks peatanud;

K. arvestades, et hiljutised parlamendi- ja presidendivalimised Venemaal viidi läbi tingimustel, mis jäävad tunduvalt alla Euroopa standarditele seoses rahvusvaheliste valimiste vaatlejate juurdepääsuga, opositsioonierakondade võimalusega kandidaate esitada, meedia objektiivsuse ja sõltumatusega ning ametiasutuste erapooletusega, mis tähendab Venemaa olulist kõrvalekaldumist oma kohustustest Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmena;

L. arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu liige ning on seega võtnud endale kohustuse täita Euroopa Nõukogu eesmärke, mis hõlmavad eelkõige demokraatia edendamist ja inimõiguste austamist ning demokraatia ja stabiilsuse kindlustamist Euroopas; arvestades, et EL peaks tugevalt kaitsma põhimõtet, et õigusriigi põhimõtte ja kõnealuse organisatsiooni raames võetud kohustuste järgimine on ELi ja Venemaa partnerluse jaoks otsustava tähtsusega;

M. arvestades, et arvukad valitsusväliste organisatsioonide ja sõltumatute asjatundjate esitatud aruanded näitavad, et Venemaa valitsuse 2006. aastal vastuvõetud valitsusväliseid organisatsioone käsitleva seaduse ja muude võetud meetmetega, sh anti-ekstremismi käsitlevate õigusaktidega ning riigi kontrolli laiendamisega meedia olulistele valdkondadele, kahjustatakse tugevalt sõnavabadust ning takistatakse inimõiguste järgimist ja kodanikuühiskonna tegevust Venemaal;

N. arvestades, et poliitvangide jätkuv vangistamine ja inimõiguste kaitsjate kohtlemine on vastuolus Venemaa Föderatsiooni kohustusega tugevdada õigusriigi põhimõtet Venemaal ning lõpetada seaduslik nihilism;

O. arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ja mitmed sõltumatud inimõiguste organisatsioonid on tõstatanud tõsiseid küsimusi õigusemõistmise standardite kohta Venemaal, sealhulgas kohtuvõimu sõltumatuse puudumise kohta, süüdistatavatele õiglase kohtumõistmise mittevõimaldamise kohta poliitiliselt vastuoluliste juhtumite puhul, süüdistavaid kaitsvate advokaatide ründamise ja tagakiusamise ning poliitvangide taastekke kohta Venemaa karistussüsteemis;

P. arvestades, et Venemaa Föderatsioon on olnud vastu tõhusate meetmete võtmisele, et lõpetada jätkuvad rikkumised ja kuritegude eest karistamata jätmine, vaatamata asjaolule, et Euroopa Inimõiguste Kohus on üha sagedamini teinud kohtuotsuseid, tunnistades Venemaa vastutavaks inimõiguste tõsiste süstemaatiliste rikkumiste eest, sealhulgas kohtuvälised hukkamised, piinamine ning tahtevastane ja riigi varjatud kadumised;

Q. arvestades, et ELi ja Venemaa Föderatsiooni vaheliste majandus- ja kaubandussuhete aluspõhimõteteks peaksid olema vastastikune kasulikkus, jätkusuutlikkus, läbipaistvus, prognoositavus, usaldusväärsus, mittediskrimineerimine ja hea valitsemistava; arvestades, et uus leping peaks olema õiguslikult siduv ja selles tuleks kavandada selged vaidluste lahendamise mehhanismid;

R. arvestades, et hiljutine kriis gaasitarnetes Euroopa Liitu, mis jättis miljonid Bulgaaria, Slovakkia ja muude ELi riikide kodanikud talviselt madala temperatuuri juures kütteta ja sooja veeta, paneb tõsiselt muretsema Venemaa energiatarnete usaldusväärsuse üle;

S. arvestades, et energiavarustuse kindluse seisukohast on ELi ja Venemaa vahelistel suhetel suur potentsiaal positiivseks ja konstruktiivseks vastastikuseks sõltuvuseks, tingimusel et partnerlus põhineb mittediskrimineerimise põhimõttel ja ausal kohtlemisel ning võrdsetel turutingimustel, nagu on sätestatud Euroopa energiaharta lepingus; arvestades, et hiljutine gaasikriis kinnitas eeskirjade kogumi vastuvõtmise ja järgimise vajadust, mis põhineks vähemalt kehtival Euroopa energiaharta lepingul; arvestades, et turvaline energiaalane suhe ELi ja Venemaa vahel rajaneb mõlemalt poolt energiatransiidi läbipaistvusel transiidiriikides; arvestades, et Venemaa energiapoliitika on praktikas näidanud monopoolset ja sunniviisilist kuritarvitamist, seda eriti kolmandate riikide transiidiõiguste mittetunnustamise, tarnete katkestamise ja omandiõiguste rikkumisega;

T. arvestades, et 15.–16. juunil 2006. aastal Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu soovitas lõpule viia Euroopa energiaharta transiidiprotokolli üle toimuvad läbirääkimised, kindlustada energiaharta lepingu ratifitseerimine kõikide hartale allakirjutanute poolt ning kutsuda komisjoni üles eelkõige hiljutise gaasikriisi tõttu määrama kindlaks Venemaaga sõlmitava energialepingu elemendid, viies lõpule olemasoleva ning siduva partnerlus- ja koostöölepingu või juba partnerlus- ja koostöölepingule järgneva lepingu raames, arvestades, et Euroopa energiaharta leping on juba õiguslikult siduv kõigile ELi liikmesriikidele ning Venemaale kui allakirjutanud riigile artikli 45 kohaselt;

U. arvestades, et tihe koostöö energiapoliitika valdkonnas ning pikaajalise energiastrateegia määratlemine on nii ELi kui ka Venemaa majanduse tasakaalustatud arengu eeltingimused;

V. arvestades, et ELil ei ole sageli õnnestunud suhetes Venemaaga üksmeelele jõuda; arvestades, et nõukogus peaks olema kõrge esindaja vastutuse alla kuuluv toimiv mehhanism, mis võimaldaks liikmesriikidel üksteisega konsulteerida piisavalt varakult enne iga kahepoolset küsimust Venemaaga, millel võib olla tagajärgi teiste liikmesriikide ja ELi kui terviku jaoks;

W. arvestades, et jätkuv majanduskriis, mis mõjutab tugevalt nii Venemaad kui ka ELi, pakub võimaluse kahepoolsete suhete uueks alguseks, mis põhineksid paremal ja otsekohesemal vastastikusel mõistmisel, vältides varasemaid kahtlusi ja puudusi, ning loob aluse tõeliste jagatud ühisväärtuste määratlemiseks ja tugevdamiseks,

1. esitab nõukogule ja komisjonile järgmised soovitused ja palub neil võtta neid läbirääkimiste jätkamisel arvesse:

	a)	nõuda jätkuvalt ulatuslikku, laiahaardelist ja õiguslikult siduvat ühisel inimõiguste järgimise kohustusel põhinevat lepingut, mis hõlmaks osapooltevahelist koostööd täies ulatuses ning oleks samm edasi kehtivast partnerlus- ja koostöölepingust nii kohustuste ulatuse kui ka kaasatud valdkondade osas; nõuda, et leping hõlmaks jõustamismehhanisme lepingu oluliste osade jaoks;
	b)	rõhutada asjaolu, et Venemaa-poolne Gruusia sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ning Venemaa osa vaidlustes gaasitarnete üle 2009. aasta alguses on seadnud ELi ja Venemaa vahelised suhted ning uue lepingu alased läbirääkimised tõsiselt ohtu;
	c)	rõhutada, et ELi suhted Venemaaga peab rajanema rahvusvahelise õiguse ja kõigi siduvate kokkulepete ja lepingute austamisel, millest Venemaa ja ELi liikmesriigid kinni peavad, sealhulgas ÜRO harta, Euroopa inimõiguste konventsioon ja Euroopa energiaharta leping, ning ühtlasi Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ja Euroopa Nõukogu liikmetele kehtivate eeskirjade ning kohustuste tunnustamisel;
	d)	rõhutada asjaolu, et tihe partnerlus, tõhustatud koostöö ja heanaaberlikud suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ning USA administratsiooni uus Venemaa-suunaline poliitika võivad luua kindla aluse ja eeltingimused stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu jaoks Euroopas ja kogu maailmas; tervitada sellega seoses USA administratsiooni avaldusi, milles käsitletakse suurt potentsiaali koostööks Venemaaga;
	e)	luua kõrge esindaja vastutusel konsultatsioonimehhanism, mis võimaldaks liikmesriikidel piisava ajavaruga omavahel konsulteerida igas nende ja Venemaa vahelises kahepoolses – kas kokkuleppe või vaidluse – küsimuses, millel võib olla järelmõju teistele liikmesriikidele ja kogu ELile, võimaldades seega ELi võimalikult sidusamat seisukohavõttu, tagades, et igale liikmesriigile muret tekitavaid küsimusi võetakse täiel määral arvesse, ning välistades võimaluse, et mõni liikmesriik hilisemas etapis läbirääkimisi takistab;
	f)	nõuda parlamentaarse koostöökomisjoni rolli tugevdamist uue lepingu puhul, et tugevdada ELi ja Venemaa vahelise koostöö parlamentaarset mõõdet;
	g)	kinnitada kohustusi, mille osas nii EL liikmesriigid kui ka Venemaa on rahvusvahelisel tasandil kokku leppinud, seda eriti Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmetena, ning väljendada Venemaa valitsusele muret inimõiguste olukorra ja Venemaa kodanikuühiskonna aheneva ruumi pärast, nõudes Venemaa valitsuselt tungivalt sõna- ja ühinemisvabaduse toetamist kodanikuühiskonda reguleerivate õigusaktide kooskõlastamise teel Venemaa Euroopa ja rahvusvaheliste kohustustega, võtta kiiresti tõhusaid meetmeid inimõigusorganisatsioonide ning ELi liikmesriikide ja Venemaa vahelisi kultuurisidemeid edendavate sõltumatute heategevusorganisatsioonide soodsa töökliima edendamiseks ning lõpetada inimõiguste kaitsjate hirmutamine ja ahistamine, ja hoiduda karmidest haldusmeetmetest nende organisatsioonide vastu;
	h)	kutsuda Venemaa valitsust üles täielikult tunnustama meediavabadust ja tagama sõltumatule meediale poliitilised ja majanduslikud tingimused, mis võimaldaksid neil normaalselt toimida; nõuda tungivalt, et Venemaa valitsus teeks lõpu ajakirjanike vastu toimepandavale jätkuvale vägivallale ja tagakiusamisele;
	i)	tuletada meelde president Medvedevi avalikult võetud kohustust õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks Venemaal ning väljendada muret Venemaa kohtu- ja õigussüsteemi sõltumatuse pärast;
	j)	asuda seisukohale, et korrapärane kuue kuu järel toimuv ELi ja Venemaa vaheline inimõiguste alane konsultatsioon ei ole konsulteerimise algusest, 2005. aastast alates märgatavaid tulemusi saavutanud ja vajab revideerimist, et võimaldada põhjalikku ja tulemustele orienteeritud dialoogi inim- ja vähemuste õiguste küsimuse kohta nii Venemaal kui ka ELis ning ELi ja Venemaa koostöö kohta inimõiguste valdkonnas rahvusvahelisel tasandil;
	k)	nõuda seetõttu ELi ja Venemaa inimõiguste alase konsultatsiooni põhjalikku uuendamist, sh Venemaa ja ELi sõltumatutele valitsusvälistele organisatsioonidele ametliku rolli andmist, ametnike kaasamist kõigist asjaomastest Venemaa ministeeriumidest ning Venemaa valitsuse eraldiseisvate teatiste väljastamise peatamist;
	l)	paluda Venemaa Föderatsiooni ametiasutustel kindlustada riigi territooriumil elavate põlisrahvaste traditsioonilise elukorralduse, kultuuri ja keele püsimine ja jätkusuutlik areng;
	m)	nõuda Venemaa valitsuselt tungivalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täielikku täitmist, mis annab võimaluse edendada vastutust õiguste varasema kuritarvitamise eest ja tagada jätkuvate rikkumiste lõpetamine;
	n)	väljendada sügavat muret olukorra pärast Tšetšeenias, kus Kadõrovi režiim ei ole toonud rahu ja lepitust, vaid on tekitanud vastupidi hirmu ja rõhumist, mis on õõnestanud kodanikuühiskonda ja surunud maha igasuguse vaba ja demokraatliku hääle, ning nõuda tõelist poliitilist lahendust;
	o)	rõhutada, et Vene kaasmaalaste toetamise kava, mida toetavad Venemaa ametivõimud, ei tohiks kasutada poliitilise mõjuvõimu tugevdamise vahendina teatavates ELi liikmesriikides;
	p)	jätkata toetust Venemaa liitumisele WTOga ja toetada Venemaa majanduse edasist avanemist; pidada Venemaa-poolset WTO eeskirjade täielikku järgimist vajalikuks eeltingimuseks ja minimaalseks nõudeks ELi ja Venemaa vahelise vabakaubandustsooni loomiseks, mis on jätkuvalt pikaajaline eesmärk;
	q)	väljendades heameelt hiljutiste muutuste üle, nõuda lisaparanduste tegemist õigusloomes ja õigusaktide jõustamises seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitsmisega, et suurendada konkurentsivõimet ja muuta investeerimiskliima atraktiivseks, sarnastades reguleerimissüsteemid kõrgeimate rahvusvaheliste nõuete ja normidega; nõuda tungivalt, et Venemaa ametivõimud ühtlustaksid enne Venemaa tulevast WTO liikmesust oma intellektuaalomandi õigusi käsitleva tsiviilkoodeksi IV osa ning asjakohased menetluslikud rakendamiseeskirjad WTO eeskirjade ja rahvusvaheliste lepingutega, eriti intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga, ning tagaksid nende täieliku rakendamise, et võidelda tõhusalt võltsimiste ja piraatluse vastu;
	r)	nõuda, et Euroopa energiaharta leping kui juba kehtiv leping, mis on õiguslikult siduv Venemaale ja kõigile ELi liikmesriikidele, oleks energiaalaste suhete aluseks, ning et Euroopa energiaharta lepingu ja transiidiprotokolli põhimõtted oleksid lisatud uude lepingusse, korrates samal ajal Venemaale esitatud üleskutset järgida suuremal määral eeskirjadel põhinevat lähenemisviisi Euroopa energiaharta lepingule alla kirjutamise ja transiidiprotokolli ratifitseerimise kaudu, pidades silmas parlamendi arvamust, et osapooltel peaks olema vabadus rääkida läbi sõnastuse osas, mis läheb koostöö ulatuse ja valdkondade puhul Euroopa energiaharta lepingust kaugemale, kuid et nimetatud leping ei tohiks mitte mingil juhul olla vähem põhjalik kui see, millele on osapooled juba praeguse partnerlus- ja koostöölepingu raames alla kirjutanud;
	s)	viia uut lepingut käsitlevate läbirääkimiste raames lõpule läbirääkimised transiidiprotokolli üle ja kutsuda Venemaad üles sellele alla kirjutama, eesmärgiga kehtestada osapoolte vaheline energiatransiiti hõlmav õiguslik raamistik, mis tuleneb Euroopa energiaharta lepinguga juba kehtestatud raamistikust;
	t)	rõhutada kõigi energiaga seotud infrastruktuuriprojektide nõuetekohase keskkonnamõju hindamise vajadust eesmärgiga kindlustada, et järgitakse rahvusvahelisi keskkonnakaitsenõudeid; nõuda seoses sellega tungivalt, et Venemaa Föderatsioon ratifitseeriks Espoo konventsiooni ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli;
	u)	kutsuda tugevdama ELi ja Venemaa energiaalase dialoogi tõhusust ja kriisidele reageerimise võimet, et suurendada läbipaistvust, vastastikkust ja investeeringute turvalisust ning suurendada sellega energia varustuskindlust, ning õhutada läbipaistvatel eeskirjadel rajaneva süsteemi ja vaidluste lahendamise mehhanismide loomise vajadust energia valdkonnas;
	v)	juhtida tähelepanu vaidluste lahendamise mehhanismile, mis sisaldub energiaharta lepingus, millele Venemaa ja Ukraina on juba alla kirjutanud;
	w)	luua selge toimimisjuhend, mis reguleeriks ELi, Venemaa ja ühise naabruskonna riikide suhteid, ja mis hõlmaks kõigi Euroopa riikide iseseisvuse tunnustamist, vaidluste rahumeelse lahendamise kohustust ning kindlat kavatsust külmutatud konfliktide lahendamiseks;
	x)	uuendada olemasolevat poliitilist dialoogi, et ergutada keeruliste julgeolekualaste küsimuste arutamist, mis on sageli ELi ja Venemaa vaheliste erimeelsuste keskmes, kuid mis kahtlemata mõjutavad Euroopa ja globaalset julgeolekut, rõhutades mitmepoolse relvamüügi kontrolli ja vähendamise ning ühtlasi tuumarelva leviku tõkestamise korra vajadust;
	y)	kutsuda Venemaa valitsust koos ELi ja Kosovo kontaktrühma teiste liikmetega üles aitama positiivselt kaasa jätkusuutliku poliitilise lahenduse leidmisele Kosovo tuleviku jaoks ning Lääne-Balkani stabiilsuse jätkuvale edendamisele;
	z)	kutsuda Venemaa valitsust üles tõestama oma valmisolekut lahendada koos Gruusia ja ELiga konstruktiivselt ja rahumeelselt julgeoleku- ja stabiilsusprobleeme Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, nagu lepiti kokku 12. augustil 2008. aastal sõlmitud lepingus; kutsuda Venemaa valitsust üles kindlalt tagama, et Venemaa ei kasuta ühegi oma naaberriigi vastu jõudu;
	aa)	väljendada Venemaa valitsusele muret tema otsuse pärast tunnustada Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena, sõlmida sõjalise abi ja koostöö lepinguid nende Gruusia piirkondade de facto võimudega ning rajada sinna sõjaväebaase, kuna selliste meetmetega rikutakse Gruusia territoriaalset terviklikkust, mida nõutakse kõikides ÜRO asjakohastes resolutsioonides; kutsuda Venemaa valitsust veelkord üles oma otsust tühistama ning jääda seisukohale, et Venemaad ei saa pidada rahuprotsessi erapooletuks vahendajaks; nõuda tungivalt, et Venemaa valitsus tagaks ELi vaatlejatele täieliku juurdepääsu kõikidele konfliktist mõjutatud piirkondadele kooskõlas ELi järelevalvemissiooni volitustega;
	ab)	rõhutada, et Venemaa ja ELi vahelise viisavaba reisimise eesmärk tuleks saavutada kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 539/2001(17), milles märgitakse, et viisanõudest vabastamine peaks põhinema mitmesuguste kriteeriumide kaalutletud hindamisel, mis oleksid muu hulgas seotud ebaseadusliku rände, avaliku korra ja julgeolekuga ning ELi välissuhetega kolmandate riikidega, võttes samuti arvesse piirkondlikku ühtsust ja vastastikust mõju, pidades meeles, et ELi ja valges nimekirjas olevate kolmandate riikide vahelisi suhteid iseloomustab eriline poliitiline mõõde, eeldades nendelt kolmandatelt riikidelt demokraatlike väärtuste ja põhiõiguste asjakohase taseme saavutamist;
	ac)	rõhutada, et prioriteediks peaks olema viisade väljastamise lihtsustamine õpilastele, teadustöötajatele ja ettevõtjatele, eesmärgiga tugevdada inimestevahelisi kontakte; rõhutada samas, et mis tahes edasine viisarežiimi lihtsustamine Venemaaga peab vastuolude vältimiseks sõltuma samaväärsest viisarežiimi lihtsustamisest Euroopa naabruspoliitika riikidega;
	ad)	nõuda vastavalt ELi ja Venemaa Föderatsiooni kodanikele viisade väljastamise lihtsustamise lepingule Venemaa ametivõimudelt selget pühendumust bürokraatlike takistuste vähendamisele, mida kohaldatakse ühepoolselt kõikide reisijate suhtes, näiteks kutsenõue ja registreerimine saabumisel; pidada meeles, et viimastel aastatel Venemaa viisaeeskirjades tehtud muudatustel ning mitmekordsete äriviisade väljastamise lõpetamisel võivad olla negatiivsed tagajärjed ELi ja Venemaa vahelistele äri- ja kaubandussuhetele; pidada samuti meeles Euroopa Parlamendi seisukohta, et Venemaa passi omanikele lubatud lihtsustatud reisimine peaks kehtima vaid Venemaa elanike suhtes;
	ae)	tegeleda viivitamatult Kaliningradi transiidi- ja viisaprobleemiga, kehtestades terves Kaliningradi oblastis võimaluse korral kohaliku piiriliikluse süsteemi;
	af)	rõhutada, et ELi ja Venemaa suhe rajaneks vaba ja avatud turu põhimõtetel ning partnerite vaheliste investeeringute vastastikkusel, ning nõuda seetõttu, et Venemaa valitsus kindlustaks vastutasuks tihedate ja kasulike majandussuhete eest välisinvestorite omandiõigused ja vaataks läbi 2008. aasta strateegiliste sektorite seaduse, mis annab Venemaale laiaulatuslikud õigused välisinvestoreid diskrimineerida, vastupidi ELi siseturule, mis on Venemaa investoritele piiranguteta avatud; nõuda, et strateegilistesse sektoritesse tehtavaid investeeringuid käsitlevad õigusaktid oleksid kooskõlas Venemaa olemasolevate ja tulevaste WTO ja kehtiva partnerlus- ja koostöölepingu raames võetud kohustustega;
	ag)	kutsuda Vene ametivõime kestvate WTO ühinemisläbirääkimiste raames üles mitte seiskama teatavate juba läbiräägitud ja kokkulepitud kohustuste täitmist ning järgima täielikult ELi ja Venemaa vahelist lepingut WTOga ühinemise kohta, kaotades kõik diskrimineerivad maksud, eelkõige raudteel toimuva kaubaveo omad, ning kaotama töötlemata puidu eksporditollimaksud;
	ah)	kutsuda Venemaad üles järgima kohustust kaotada järk-järgult Siberist ülelendude tasu ning kirjutama alla Samara tippkohtumisel nimetatud küsimuses saavutatud kokkuleppele;
	ai)	arutleda Venemaa valitsusega tema plaanide üle koostada teatavate riikidega vabakaubanduslepingud, mis võivad mõjutada ühise majandusruumi loomist Venemaaga;
	aj)	lahendada koos Venemaa valitsusega mitmesugused laevandusega seotud küsimused, sealhulgas vaba pääs läbi Baltiiski väina, ELi laevade pääs Aasiasse viivale läbisõiduteele Põhja-Vene territooriumil ning võimalikud keskkonnaohud, mis tulenevad muu hulgas naftatankerite tihenenud liiklusest Läänemerel;
	ak)	lahendada koos Venemaa valitsusega probleemid seoses järjekordadega ELi ühispiiril, mis on jätkuvaks tõsiseks takistuseks ELi ja Venemaa kaubandus- ja majandussuhetele;
	al)	paluda Venemaa Föderatsioonil teha ELiga konstruktiivset koostööd eesmärgiga lahendada eraldunud alade, sealhulgas Transnistria staatuse küsimus ning aidata kaasa Moldova valitsuse sõltumatuse tugevdamisele, mis on vältimatuks tingimuseks Euroopa Liidu ühe keskse tähtsusega piiriala stabiilsuse jaoks; rõhutada, et edusammud selles küsimuses sõltuvad Moldovas paiknevate Vene vägede väljaviimisest, nagu Venemaa muu hulgas 1999. aasta Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Istanbuli tippkohtumisel teha lubas;
	am)	nõuda edasist laiahaardelist analüüsi (julgeolekuga seotud) mõjude kohta, mida Venemaa võimalik ühinemine 7. raamprogrammiga omab, tunnistades samas ELi ja Venemaa vahelise teadusalase koostöö tihendamise positiivseid aspekte;
	an)	töötada välja mitteametlikud suunised selle kohta, kuidas solidaarsuse ja vastastikuse usalduse põhimõtted võiksid olla ELi ja Venemaa suhete aluseks, eesmärgiga arendada paremini ühendatud ja terviklikumat poliitikat Venemaa suhtes;

2. kutsub nõukogu ja komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti ja selle väliskomisjoni korrapäraselt ja täielikult läbirääkimiste edusammudest ja meenutab neile, et partnerlus- ja koostööleping vajab Euroopa Parlamendi heakskiitu;

3. peab oluliseks vastastikuste juriidiliste kohustuste tugevdamist partnerlus- ja koostöölepingu peatse sõlmimise ja Venemaa liitumise abil WTOga;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamiseks komisjonile ja Venemaa Föderatsiooni riigiduumale, samuti Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja presidendile.

(1)	EÜT L 327, 28.11.1997, lk 1.
(2)	ELT L 129, 17.5.2007, lk 27.
(3)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0336.
(4)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0642.
(5)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0105.
(6)	ELT C 76 E, 27.3.2008, lk 95.
(7)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0309.
(8)	ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 271.
(9)	ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 329.
(10)	ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 474.
(11)	ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 235.
(12)	ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 95.
(13)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0396.
(14)	ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 206.
(15)	ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 64.
(16)	ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 53.
(17)	Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika