Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (KOM(2008)0721 – C6-0510/2008 – 2008/0216(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0721);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0510/2008);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0253/2009),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Komisjoni ettepanek
Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
(4) Praegu on kontrollisätted jaotatud laiali suure hulga kattuvate ja keerukate õigustekstide vahel. Mõnda kontrollisüsteemi osa on liikmesriigid rakendanud puudulikult, mille tulemuseks onebapiisavad ja lahknevad meetmed ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise puhul, õõnestades seeläbi võrdsete võimaluste loomist kaluritele kogu ühenduses. Seetõttu tuleks kehtivat korda ja kõiki kohustusi selles konsolideerida, ratsionaliseerida ja lihtsustada, eriti topeltreguleerimiste ja halduskoormuse vähendamiste kaudu.
(4) Praegu on kontrollisätted jaotatud laiali suure hulga kattuvate ja keerukate õigustekstide vahel. Mõnda kontrollisüsteemi osa on liikmesriigid rakendanud puudulikult ja komisjon ei ole esitanud ettepanekuid kõigi määruse (EMÜ) nr 2847/93 jaoks vajalike rakendusmääruste kohta. Tulemuseks on ebapiisavad ja lahknevad meetmed ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise puhul, õõnestades seeläbi võrdsete võimaluste loomist kaluritele kogu ühenduses. Seetõttu tuleks kehtivat korda ja kõiki kohustusi selles konsolideerida, ratsionaliseerida ja lihtsustada, eriti topeltreguleerimiste ja halduskoormuse vähendamiste kaudu.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus)
(14 a)Ühine kalanduspoliitika hõlmab vee-elusressursside kaitset, majandamist ja kasutamist, nii et kõiki neid ressursse kasutavaid tegevusalasid koheldakse võrdselt, vaatamata sellele, kas antud tegevused on kaubanduslikud või mittekaubanduslikud. Oleks diskrimineeriv allutada kaubanduslik kalapüük rangele kontrollile ja piirangutele, jättes mittekaubandusliku kalapüügi enamjaolt vabaks.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
(19) Kontrollitegevus ja -meetodid peaksid põhinema riskijuhtimisel, kasutades süstemaatiliselt ja terviklikult ristkontrolli menetlusi.
(19) Kontrollitegevus ja -meetodid peaksid põhinema riskijuhtimisel ja liikmesriigid peaksid kasutama süstemaatiliselt ja terviklikult ristkontrolli menetlusi. Samuti on vajalik, et liikmesriigid vahetaksid asjakohast teavet.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
(24) Tuleks luua integreeritud merejärelevalve võrgustik järelevalve-, seire-, identifitseerimis- ja jälgimissüsteemide vahel, mis toimib mereturvalisuse ja meresõiduohutuse, merekeskkonna kaitse, kalanduskontrolli, piirikontrolli, õiguskorra tagamise ning kaubanduse hõlbustamise eesmärgil. Kõnealuse võrgustiku abil peaks olema pidevalt kättesaadav teave tegevuse kohta merenduse valdkonnas, et toetada varajast otsustusprotsessi. See võimaldaks omakorda järelevalvetegevusega seotud ametiasutustel pakkuda tõhusamat ja vähemkulukamat teenust. Sel eesmärgil tuleks edastada käesoleva määruse raames kogutud automaatsete identifitseerimissüsteemide, laevaseiresüsteemide, nagu on osutatud komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta, ja laevade tuvastamise süsteemide andmeid ning eespool nimetatud järelevalvetegevusega tegelevad muud ametiasutused peaksid neid kasutama.
(24) Tuleks luua integreeritud ja liikmesriikide erinevatele oludele kohandatud merejärelevalve võrgustik järelevalve-, seire-, identifitseerimis- ja jälgimissüsteemide vahel, mis toimib mereturvalisuse ja meresõiduohutuse, merekeskkonna kaitse, kalanduskontrolli, piirikontrolli, õiguskorra tagamise ning kaubanduse hõlbustamise eesmärgil. Kõnealuse võrgustiku abil peaks olema pidevalt kättesaadav teave tegevuse kohta merenduse valdkonnas, et toetada varajast otsustusprotsessi. See võimaldaks omakorda järelevalvetegevusega seotud ametiasutustel pakkuda tõhusamat ja vähemkulukamat teenust. Sel eesmärgil tuleks edastada käesoleva määruse raames kogutud automaatsete identifitseerimissüsteemide, laevaseiresüsteemide, nagu on osutatud komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta, ja laevade tuvastamise süsteemide andmeid ning eespool nimetatud järelevalvetegevusega tegelevad muud ametiasutused peaksid neid kasutama.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
(29) Komisjonile tuleks anda volitused sulgeda püügipiirkond, kui liikmesriigi kvoot või liikmesriigi lubatud kogupüük on ammendatud. Samuti peaks komisjon olema volitatud kvootidest maha arvama ja keelduma kvoodi ülekandmisest või kvoodi vahetamistest, et tagada ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamine liikmesriikide poolt.
(29) Komisjonile tuleks anda volitused sulgeda püügipiirkond, kui liikmesriigi kvoot või liikmesriigi lubatud kogupüük on ammendatud.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34
(34) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Kõik käesoleva määruse rakendamiseks komisjoni poolt võetud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
(34) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ja mida on muudetud nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsusega 2006/512/EÜ. Kõik käesoleva määruse rakendamiseks komisjoni poolt võetud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39
(39) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on vajalik ja asjakohane luua igakülgne ja ühtne kontrollisüsteem, et saavutada põhieesmärk tagada ühise kalanduspoliitika tõhus rakendamine. Vastavalt asutamislepingu artikli 5 kolmandale lõigule ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks.
(39) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on vajalik ja asjakohane luua igakülgne ja ühtne kontrollisüsteem, et saavutada põhieesmärk tagada ühise kalanduspoliitika tõhus rakendamine, võttes arvesse asjaolu, et väikesemahuline ja rannalähedane kalapüük erinevad selgelt tööstuslikust, elatus- ja harrastuskalapüügist ning et kontrollieeskirjade süsteem peaks kajastama neid erinevusi asjakohasel viisil. Vastavalt asutamislepingu artikli 5 kolmandale lõigule ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1
Käesoleva määrusega luuakse ühenduse süsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade kontrolliks, seireks, järelevalveks, inspektsiooniks ja rakendamiseks (edaspidi "ühenduse kontrollisüsteem").
Käesoleva määrusega luuakse ühenduse kontrollisüsteem, mille eesmärk on tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – punkt 1
1) "püügitegevus" –kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaleseadmine ja pardalehiivamine, püügi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine, kalade ja kalandustoodete üleandmine ja sumpadesse paigutamine;
1)"püügitegevus" –kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaleseadmine ja pardalehiivamine, püügi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, lossimine, pardal töötlemine, kalade ja kalandustoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine või nuumamine;
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – punkt 6 a (uus)
(6 a) "tõsine rikkumine" – nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõikes 1 loetletud tegevused;
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – punkt 7 a (uus)
(7 a) harrastuskalapüük – mittekutseline püügitegevus, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse harrastuslikul või sportlikul eesmärgil, muu hulgas harrastuslik õngitsemine, sportpüük, turniirid ja muud harrastuskalapüügi vormid;
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – punkt 8
8)"kalapüügiluba" – ühenduse kalalaevale lisaks kalalaevatunnistusele väljastatud kalapüügiluba, mis annab laevale õiguse tegeleda kalapüügiga ühenduse vetes üldiselt ja/või teatavatel tingimustel eriotstarbelise kalapüügiga kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas ja/või teatud kalaliikide suhtes;
8)"kalapüügiluba" – ühenduse kalalaevale lisaks kalalaevatunnistusele väljastatud kalapüügiluba, mis annab laevale õiguse tegeleda kalapüügiga ja/või teatavatel tingimustel eriotstarbelise kalapüügiga kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas ja/või teatud kalaliikide suhtes;
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – punkt 17
17)"töötlemine" – protsess, mille kaudu jõuti kala esitusviisini. Selle hulka kuuluvad puhastamine, fileerimine, jäätamine, pakkimine, konservimine, külmutamine, suitsutamine, soolamine, kuumtöötlus, marineerimine, kuivatamine või kala mõnel muul viisil turuks ette valmistamine;
17)"töötlemine" – protsess, mille kaudu jõuti kala esitusviisini. Selle hulka kuuluvad fileerimine, pakkimine, konservimine, külmutamine, suitsutamine, soolamine, kuumtöötlus, marineerimine, kuivatamine või kala mõnel muul viisil turuks ette valmistamine;
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
1. Liikmesriigid kontrollivad ühise kontrollipoliitika reguleerimisalas oma territooriumil ja jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes mis tahes füüsilise või juriidilise isiku läbiviidud tegevusi, eelkõige kalapüüki, ümberlaadimisi, kalade paigutamist sumpadesse või vesiviljelusrajatistesse, sealhulgas nuumaseadeldistesse, kalandustoodete lossimist, importi, transporti, turustamist ja ladustamist.
1. Liikmesriigid kontrollivad ühise kontrollipoliitika reguleerimisalas oma territooriumil ja jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes mis tahes füüsilise või juriidilise isiku läbiviidud tegevusi, eelkõige kalapüüki, vesiviljelusti, ümberlaadimisi, kalade paigutamist sumpadesse või vesiviljelusrajatistesse, sealhulgas nuumaseadeldistesse, kalandustoodete lossimist, importi, transporti, turustamist ja ladustamist.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4
4. Iga liikmesriik tagab, et kontroll, inspektsioon, seire, järelevalve ja rakendamine toimub mittediskrimineerival viisil seoses inspektsiooniks valitud sektorite, laevade või isikutega ja riskijuhtimise põhjal.
4. Iga liikmesriik tagab, et kontroll, inspektsioon, seire, järelevalve ja rakendamine toimub mittediskrimineerival viisil seoses sektorite, laevade või isikutega ja riskijuhtimise põhjal.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
3. Lipuliikmesriik peatab ajutiselt kalalaevatunnistuse laeval, mille suhtes rakendatakse ajutist peatamist, mille üle on otsustanud kõnealune liikmesriik, ja mille kalapüügiluba peatatud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 45 lõike 1 punktile d.
3. Lipuliikmesriik peatab ajutiselt kalalaevatunnistuse laeval, mille suhtes rakendatakse ajutist peatamist, mille üle on otsustanud kõnealune liikmesriik, ja mille kalapüügiluba peatatud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 45 punktile 4.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4
4. Lipuliikmesriik võtab jäädavalt ära kalalaevatunnistuse laevalt, mille suhtes rakendatakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikes 3 viidatud püügimahu korrigeerimise meedet või mille kalapüügiluba on ära võetud vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 45 lõike 1 punktile d.
4. Lipuliikmesriik võtab jäädavalt ära kalalaevatunnistuse laevalt, mille suhtes rakendatakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikes 3 viidatud püügimahu korrigeerimise meedet või mille kalapüügiluba on ära võetud vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 45 punktile 4.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – punkt f
f) põhjapüügivahenditega püügitegevust alal, mis ei kuulu piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastutusalasse;
f) põhjapüügivahenditega püügitegevust rahvusvahelistes vetes, mis ei kuulu piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastutusalasse; koostatakse käesoleva sättega reguleeritavate püügivahendite nimekiri;
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
2. Kalalaeval, mille kogupikkus ületab 10 meetrit, peab pardale olema paigaldatud täielikult toimiv seade, mis võimaldab laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata tema asukoha ning teda identifitseerida, edastades regulaarsete vahedega asukoha andmeid.Samuti peab see võimaldama lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusel kalalaeva kohta andmeid küsida.Üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega laevade suhtes kohaldatakse käesolevat lõiget alates 1. jaanuarist 2012.
2. Kalalaeval, mille kogupikkus ületab 10 meetrit, peab pardale olema paigaldatud täielikult toimiv seade, mis võimaldab laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata tema asukoha ning teda identifitseerida, edastades regulaarsete vahedega asukoha andmeid.Samuti peab see võimaldama lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusel kalalaeva kohta andmeid küsida.Üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega laevade suhtes kohaldatakse käesolevat lõiget alates 1. juulist 2013.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)
2 a.Finantsabi laevaseiresüsteemi seadmete paigaldamiseks vastab määruse (EÜ) nr 861/2006 kohastele rahastamise tingimustele. Kaasfinantseerimise määr ühenduse eelarvest on 80 %.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 6 – punkt a
a) tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel või
a) tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel ja
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
2. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda laevade tuvastamise süsteemi kasutamist teatava püügipiirkonna jaoks konkreetsel ajal.
2. Komisjon võib, pärast seda, kui ta on seda dokumentaalselt põhjendanud, esitades tõendeid kontrollimeetmete või teaduslike aruannete täitmata jätmise kohta, liikmesriigilt nõuda laevade tuvastamise süsteemi kasutamist teatava püügipiirkonna jaoks konkreetsel ajal.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3
3. Püügipäevikusse registreeritud koguste hinnangute ja pardal asuva püügi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine on 5 %.
3. Püügipäevikusse registreeritud koguste hinnangute ja pardal asuva püügi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine on 10 %.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)
1 a.Finantsabi elektrooniliste logiraamatute paigaldamiseks vastab määruse (EÜ) nr 861/2006 kohastele rahastamise tingimustele. Kaasfinantseerimise määr ühenduse eelarvest on 80 %.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2
2. Lõiget 1 kohaldatakse üle 15 meetri pikkuste ja kuni 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2011 ning üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. jaanuarist 2012. Üle 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad võib vabastada lõikes 1 sätestatust, kui nad:
2. Lõiget 1 kohaldatakse üle 15 meetri pikkuste ja kuni 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2011 ning üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2013. Üle 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad võib vabastada lõikes 1 sätestatust, kui nad:
a) tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel või
a) tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel ja
b) ei veeda merel kunagi rohkem kui 24 tundi alates väljumisajast kuni sadamasse jõudmiseni.
b) ei veeda merel kunagi rohkem kui 24 tundi alates väljumisajast kuni sadamasse jõudmiseni.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, teatavad ühenduse kalalaevade kaptenid või nende esindajad liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle sadamaid või lossimisrajatisi nad kasutada soovivad, vähemalt 4 tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused on andnud loa varasemaks sissesõiduks, järgmise teabe:
1. Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, teatavad ühenduse kalalaevade kaptenid või nende esindajad, kelle laeva pardal on liike, mille suhtes kehtivad püügi- või püügikoormuse piirangud, liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle sadamaid või lossimisrajatisi nad kasutada soovivad, vähemalt 4 tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused on andnud loa varasemaks sissesõiduks, järgmise teabe:
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – punkt d
d) püügireisi kuupäevad ning alad, kust saak püüti;
d) püügireisi kuupäevad ning alad, kust saak püüti. Püügipiirkonda puudutavad andmed on sama täpsusastmega nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 1;
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – punkt f
f) iga pardal oleva kalaliigi kogus, sealhulgas aruanne nullpüügi kohta;
f) iga pardal oleva kalaliigi kogus;
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4
4. Komisjon võib artiklis 111 osutatud korras teha ühenduse teatavat liiki kalalaevadele erandi lõikega 1 ettenähtud kohustusest teatavaks ajaks, mida saab pikendada või kehtestada uue teatamistähtaja, võttes muu hulgas arvesse kalandustoodete liiki ning kaugust püügipiirkondade, lossimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse laevad on kantud.
4. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul kehtestada teatavat liiki kalalaevadele lõikega 1 sätestatud kohustuse kohta uue teatamistähtaja, võttes muu hulgas arvesse kalandustoodete liiki ning kaugust püügipiirkondade, lossimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse laevad on kantud.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 a (uus)
4 a.Selle liikmesriigi pädevad asutused, kelle sadamat või lossimisrajatisi soovib kasutada kalalaeva kapten, kes on sellekohase taotluse teinud vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist, annavad vastava loa kahe tunni jooksul pärast taotluse kättesaamist.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 3
3. Ümberlaadimisdeklaratsioonil peab kalaliikide lõikes olema näidatud ümberlaaditud kalandustoodete kogus, iga püügi kuupäev ja koht, asjaomaste laevade nimed ning ümberlaadimise sadamad ja sihtkoht. Mõlema asjaomase laeva kaptenit peetakse vastutavaks selliste deklaratsioonide täpsuse eest.
3. Ümberlaadimisdeklaratsioonil peab kalaliikide lõikes olema näidatud ümberlaaditud kalandustoodete kogus, iga püügi kuupäev ja koht, asjaomaste laevade nimed ning ümberlaadimise sadamad ja sihtkoht. Mõlema asjaomase laeva kaptenit peetakse vastutavaks selliste deklaratsioonide täpsuse eest. Püügipiirkonda puudutavad andmed on sama täpsusastmega nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 1.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 4
4.Komisjon võib artiklis 111 osutatud korras teha ühenduse teatavat liiki kalalaevadele erandi lõikega 1 ettenähtud kohustusest teatavaks ajaks, mida saab pikendada või kehtestada uue teatamistähtaja, võttes muu hulgas arvesse kalandustoodete liiki, kaugust püügipiirkondade, lossimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse laevad on kantud.
välja jäetud
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 4
4.Lossimiseks loa andmisel määravad pädevad asutused lossimisele unikaalse lossimisnumbri ning teavitavad sellest laeva kaptenit. Kui lossimine katkestatakse, on lossimise taasalustamiseks nõutav luba.
välja jäetud
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2
2. Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, edastab üle 10meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaeva kapten või tema esindaja elektrooniliselt lipuliikmesriigi pädevatele asutustele kahe tunni jooksul pärast lossimise lõpuleviimist lossimisdeklaratsiooni andmed.
2. Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, edastab üle 10meetrisekogupikkusega ühenduse kalalaeva kapten või tema esindaja elektrooniliselt lipuliikmesriigi pädevatele asutustele kuue tunni jooksul pärast lossimise lõpuleviimist lossimisdeklaratsiooni andmed.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 4
4. Lõiget 2 kohaldatakse üle 15 meetri pikkuste ja kuni 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2011 ning üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. jaanuarist 2012. Üle 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad võib vabastada lõikes 2 sätestatust, kui nad:
4. Lõiget 2 kohaldatakse üle 15 meetri pikkuste ja kuni 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2011 ning üle 10 meetri pikkuste ja kuni 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes alates 1. juulist 2013. Üle 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevad võib vabastada lõikes 2 sätestatust, kui nad:
a) tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel või
a) tegutsevad üksnes lipuliikmesriigi territoriaalmeredel ja
b) ei veeda merel kunagi rohkem kui 24 tundi alates väljumisajast kuni sadamasse jõudmiseni.
b) ei veeda merel kunagi rohkem kui 24 tundi alates väljumisajast kuni sadamasse jõudmiseni.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 5
5. Lõikes 2 sätestatud nõudest vabastatud laevade puhul peab kapten või tema esindaja lossimisel registreerima ning edastama lossimisdeklaratsiooni võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui 24 tundi pärast lossimist pädevatele asutustele liikmesriigis, kus lossimine on aset leidnud.
5. Lõikes 2 sätestatud nõudest vabastatud laevade puhul peab kapten või tema esindaja lossimisel registreerima ning edastama lossimisdeklaratsiooni võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui 24 tundi pärast lossimist pädevatele asutustele liikmesriigis, kus lossimine on aset leidnud, ja kes seejärel edastavad deklaratsiooni viivitamata lipuliikmesriigile.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1
1. Iga liikmesriik registreerib kõik asjakohased andmed kalapüügivõimaluste kohta vastavalt käesolevas peatükis viidatule väljendatuna nii püügi kui püügikoormuse suhtes ning säilitab nende andmete originaale kolm aastat või kauem vastavalt riiklikele eeskirjadele.
1. Iga liikmesriik registreerib kõik asjakohased andmed kalapüügivõimaluste kohta vastavalt käesolevas peatükis viidatule väljendatuna nii püügi, vette tagasi lastud saagi kui püügikoormuse suhtes ning säilitab nende andmete originaale kolm aastat või kauem vastavalt riiklikele eeskirjadele. Elektroonilisel kujul registreeritud andmeid säilitatakse vähemalt kümme aastat.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 3
3. Kõiki ühenduse kalalaevade püütud kvoodile alluva kalavaru või kalavarude rühma püüke hinnatakse lipuliikmesriigile kõnealuse varu või varude rühma kohta kehtestatud kvoodi osana, olenemata lossimise kohast.
3. Kõiki ühenduse kalalaevade püütud kvoodile alluva kalavaru või kalavarude rühma püüke ja vette tagasi laskmist hinnatakse lipuliikmesriigile kõnealuse varu või varude rühma kohta kehtestatud kvoodi osana, olenemata lossimise kohast.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 3
3. Asjaomane liikmesriik avalikustab lõikes 2 osutatud otsuse ning sellest teatatakse viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele.See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria). Alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik avalikustas kõnealuse otsuse, peavad liikmesriigid tagama, et selle liikmesriigi lipu all sõitvad laevad ei jäta pardale, lossi, pane sumpadesse ega laadi ümber ühtegi asjaomast kala nende vetes ja nende territooriumil.
3. Asjaomane liikmesriik avalikustab lõikes 2 osutatud otsuse ning sellest teatatakse viivitamatult komisjonile, kes teavitab teisi liikmesriike. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria). Alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik avalikustas kõnealuse otsuse, kontrollivad liikmesriigid asjaomaste dokumentide alusel, et selle liikmesriigi lipu all sõitvad laevad ei jäta pardale, lossi, pane sumpadesse ega laadi ümber ühtegi nende vetest ja nende territooriumil pärast sulgemise kuupäeva püütud asjaomast kala.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 3
3. Kõnealuseid mahaarvamisi ja nendest tulenevaid jaotamisi tehakse eelkõige neid kalaliike ja püügipiirkondi arvesse võttes, mille kohta on kehtestatud kalapüügivõimalused. Neid võib teha piirangu kehtestamise aasta või sellele järgneva aasta või aastate jooksul.
3. Kõnealuseid mahaarvamisi ja nendest tulenevaid jaotamisi tehakse eelkõige neid kalaliike ja püügipiirkondi arvesse võttes, mille kohta on kehtestatud kalapüügivõimalused. Neid võib teha piirangu kehtestamise aasta või sellele järgneva aasta jooksul.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 a (uus)
Artikkel 28 a Kasutamata kvootide ülekandmine
1.Kui liikmesriigi kvoote ei kasutata täielikult või osaliselt ära aastal, milleks need eraldati, võivad neid samal aastal kasutada teised liikmesriigid. Komisjon teavitab kõigepealt asjaomaseid liikmesriike ja palub neil kinnitada, et nad ei kavatse kõnealuseid püügivõimalusi kasuta. Pärast sellise kinnituse saamist hindab komisjon kõiki kasutamata püügivõimalusi ja teavitab nendest liikmesriike, et võtta hiljem, tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega, vastu otsus nende ümberjagamise kohta.
2.Taotluste edastamine vastavalt käesolevale artiklile ei mõjuta mingil viisil püügivõimaluste jagamist ega nende vahetamist liikmesriikide vahel määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 kohaselt.
3.Käesoleva artikli kohaldamist ning eriti kvootide kasutamise tingimusi või nende ülekandmist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 111 osutatud korras.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33
Artikkel 33
Ümberlaadimised sadamas
Mitmeaastase kavaga hõlmatud püügipiirkondades püügitegevust teostavad ühenduse kalalaevad ei tohi oma püüki mõne teise laeva või sõiduki pardale ümber paigutada oma püüki eelnevalt lossimata selleks, et enampakkumiskeskuses või mõnes muus liikmesriikide volitatud asutuses seda kaaluda.
välja jäetud
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 4 a (uus)
4 a.Liikmesriigid võivad määrata sadama, mis ei vasta lõike 4 nõuetele, et vältida olukorda, kus laevad peavad sadamasse sõitmiseks läbima üle 50 miili.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2. Püügipiirkondades, kus on pardal lubatud hoida rohkem kui kahte liiki püügivahendeid, paigutatakse mittekasutatav püügivahend vastavalt järgmistele tingimustele ära nii, et seda ei saa hõlpsasti kasutada:
2. Püügipiirkondades, kus on pardal lubatud hoida rohkem kui ühte liiki püügivahendeid, paigutatakse mittekasutatav püügivahend vastavalt järgmistele tingimustele ära nii, et seda ei saa hõlpsasti kasutada:
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 1
1. Kalalaeva kapten registreerib kogu vette tagasi lastud saagi, mis ületab 15 kg eluskaalu ekvivalenti, ning edastab võimaluse korral elektrooniliselt kõnealuse teabe viivitamatult oma pädevatele asutustele.
1. Kalalaeva kapten registreerib kogu vette tagasi lastud saagi, mis ületab 15 kg eluskaalu ekvivalenti püügivahendi ühe kasutuskorra ja ühe püügireisi kohta, ning edastab võimaluse korral elektrooniliselt kõnealuse teabe viivitamatult oma pädevatele asutustele. Komisjon kaalub kava, et kasutada videojärelevalveseadmeid käesoleva määruse täitmise üle järelevalve teostamise tagamiseks. Harrastuskalapüügiga seoses lahti lastud kalu ei käsitata käesoleva direktiivi tähenduses vette tagasi laskmisena ega kalade suremusena.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42
Laevaseiresüsteemiga varustatud laevade puhul kontrollivad liikmesriigid süstemaatiliselt, et kalapüügi seirekeskusest saadud teave vastaks kalapüügipäevikusse registreeritud tegevustele, kasutades laevaseiresüsteemi andmeid ning võimaluse korral vaatlejatelt saadud andmeid. Sellised ristkontrollid registreeritakse elektroonilisel kujul ning säilitatakse kolmeks aastaks.
Laevaseiresüsteemiga varustatud laevade puhul kontrollivad liikmesriigid süstemaatiliselt, et kalapüügi seirekeskusest saadud teave vastaks kalapüügipäevikusse registreeritud tegevustele, kasutades laevaseiresüsteemi andmeid ning võimaluse korral vaatlejatelt saadud andmeid. Sellised ristkontrollid registreeritakse elektroonilisel kujul ning säilitatakse kümneks aastaks.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus IV peatükk– 4. jaotis
4. jaotis
Kogu 4. jaotis jäetakse välja.
Püügipiirkondade reaalajas sulgemine
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 1
1. Harrastuskalapüük ühenduse vetes asuval laeval mitmeaastase kavaga hõlmatud kalavaru puhul toimub kõnealusele laevale lipuliikmesriigi väljastatud loa alusel.
1. Harrastuskalapüüki ühenduse mereakvatooriumis asuvalt laevalt mitmeaastase taastamiskavaga hõlmatud kalavaru puhul võib hinnata liikmesriik, kelle vetes püük toimub. Selle alla ei loeta õnge ja spinninguga kalapüüki kaldalt.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 2
2. Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist võivad liikmesriigid hinnata nende vetes toimunud harrastuskalapüügi mõju, esitades teabe komisjonile. Asjaomane liikmesriik ja komisjon otsustavad kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee soovituste põhjal, milline harrastuskalapüük avaldab sellistele kalavarudele märgatavat mõju. Märgatavat mõju avaldava kalanduse kohta koostab asjaomane liikmesriik tihedas koostöös komisjoniga seiresüsteemi, mille abil on võimalik täpselt hinnata igast kalavarust harrastuskalapüügil püütud kogupüüki. Harrastuskalapüük on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 3
3. Harrastuskalapüügi kalaliikide, mis on hõlmatud mitmeaastase kavaga, püügid arvestatakse lipuliikmesriigi asjaomastest kvootidest maha. Asjaomased liikmesriigid kehtestavad kõnealuste kvootide osakaalu, mida kasutatakse üksnes harrastuskalapüügi eesmärgil.
3. Kui harrastuskalapüügil leitakse olevat märgatav mõju, arvestatakse püügid lipuliikmesriigi asjaomasest kvoodist maha. Liikmesriigid võivad kehtestada kõnealuse kvoodi osakaalu, mida kasutatakse üksnes harrastuskalapüügi eesmärgil.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 3
3. Kui konkreetse kalaliigi jaoks on kindlaksmääratud alammõõt, peavad müümise, ladustamise või transportimise eest vastutavad ettevõtjad suutma tõendada toodete geograafilist päritolu väljendatuna viitamisega alapiirkonnale ja rajoonile või alarajoonile või vajaduse korral statistilisele ruudule, kus ühenduse õigusaktide kohaselt kehtivad püügipiirangud.
3. Müümise, ladustamise või transportimise eest vastutavad ettevõtjad peavad suutma tõendada toodete geograafilist päritolu sama täpsusastmega nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 1.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 50 – lõige 2 – punkt d a (uus)
d a) püügipiirkonda puudutavad andmed sama täpsusastmega nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 1;
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 1
1. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud liikmesriigis lossitud kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud esitavad elektrooniliselt kahe tunni jooksul pärast esmamüüki müügiteatise pädevatele asutustele selles liikmesriigis, kelle territooriumil esmaturustamine toimub. Kui kõnealune liikmesriik ei ole kala lossinud laeva lipuriik, peab ta tagama, et müügiteatise koopia edastatakse asjaomase teabe saamisel lipuliikmesriigi pädevatele asutustele. Müügiteatise täpsuse eest vastutavad kõnealused ostjad, enampakkumiste korraldajad, asutused või isikud.
1. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud liikmesriigis lossitud kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud esitavad elektrooniliselt kuue tunni jooksul pärast esmamüüki müügiteatise pädevatele asutustele selles liikmesriigis, kelle territooriumil esmaturustamine toimub. Kui kõnealune liikmesriik ei ole kala lossinud laeva lipuriik, peab ta tagama, et müügiteatise koopia edastatakse asjaomase teabe saamisel viivitamata lipuliikmesriigi pädevatele asutustele. Müügiteatise täpsuse eest vastutavad kõnealused ostjad, enampakkumiste korraldajad, asutused või isikud.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55 – punkt e
e) iga kalaliigi asjaomane nimetus või FAO kolmetäheline kood ja geograafiline päritolu väljendatuna viitamisega alapiirkonnale ja rajoonile või alarajoonile või vajaduse korral statistilisele ruudule, kus ühenduse õigusaktide kohaselt kehtivad püügipiirangud;
e) iga kalaliigi asjaomane nimetus või FAO kolmetäheline kood ja geograafiline päritolu väljendatuna sama täpsusastmega nagu on sätestatud artikli 14 lõikes 1;
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55 – punkt e a (uus)
e a) iga liigi kogus eluskaalu kilogrammides;
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 6
6. Kõik vaatlejate käesolevas artiklis sätestatud tegevusest tulenevad kulud kannavad lipuliikmesriigid. Liikmesriigid võivad kõnealused kulud täielikult või osaliselt sisse nõuda nende lipu all sõitvate asjaomase kalandusega seotud laevade operaatoritelt.
6. Kõik vaatlejate käesolevas artiklis sätestatud tegevusest tulenevad kulud kannavad lipuliikmesriigid ja komisjon.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69
Liikmesriigid loovad ja hoiavad ajakohasena elektroonilise andmebaasi, kuhu nad laevad üles kõik oma ametnike koostatud inspekteerimis- ja järelevalvearuanded.
Liikmesriigid loovad ja hoiavad ajakohasena elektroonilise andmebaasi, kuhu nad laevad üles kõik oma ametnike koostatud inspekteerimis- ja järelevalvearuanded, kaasa arvatud vaatlusaruanded.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 78
Inspekteeriv liikmesriik võib rikkumise menetlemise ka lipuliikmesriigi või registreerimise liikmesriigi või sellele liikmesriigi, kelle kodanik rikkuja on, pädevatele asutustele üle anda, kui seda tehakse viimati nimetatud liikmesriigi nõusolekul ning tingimusel, et üleandmine saavutab tõenäolisemalt artikli 81 lõikes 2 osutatud tulemuse.
Inspekteeriv liikmesriik võib rikkumise menetlemise ka lipuliikmesriigi või selle liikmesriigi, kelle kodanik rikkuja on, pädevatele asutustele üle anda, kui seda tehakse viimati nimetatud liikmesriigi nõusolekul ning tingimusel, et üleandmine saavutab tõenäolisemalt artikli 81 lõikes 2 osutatud tulemuse.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 82 – lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et tõsise rikkumise sooritanud füüsilist isikut või tõsise rikkumise eest vastutavaks peetavat juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldussanktsioonidega vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 IX peatükis sätestatud sanktsioonide ja meetmete ulatusele.
1. Liikmesriigid tagavad, et tõsise rikkumise sooritanud füüsilist isikut või tõsise rikkumise eest vastutavaks peetavat juriidilist isikut karistatakse põhimõtteliselt tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldussanktsioonidega vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 IX peatükis sätestatud sanktsioonide ja meetmete ulatusele.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 82 – lõige 6 a (uus)
6 a.Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjad, kes on ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsise rikkumise eest vastutavaks tunnistatud, ei saa toetusi Euroopa Kalandusfondist, kalandusalastest partnerlepingutest ega muud laadi riigiabist. Käesolevas peatükis sätestatud karistustega kaasnevad muud karistused või meetmed, eriti ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kõnealuse finantseerimisperioodi jooksul saadud riigiabi või toetuste tagasimaksmine.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 84 – lõige 1
1. Liikmesriigid kasutavad karistuspunktide süsteemi, mille alusel saab kalapüügiloa omanik ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise tulemusena asjakohaseid karistuspunkte.
1. Liikmesriigid kasutavad karistuspunktide süsteemi, mille alusel saab kalapüügiloa omanik ühise kalanduspoliitika eeskirjade raske rikkumise tulemusena asjakohaseid karistuspunkte.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 84 – lõige 2
2. Kui füüsiline isik on sooritanud ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise või juriidilist isikut peetakse vastutavaks selle eest, määratakse kalapüügiloa omanikule rikkumise tulemusel vastav arv punkte. Kalapüügiloa omanikul on edasikaebamise õigus vastavalt riiklikule õigusele.
2. Kui füüsiline isik on sooritanud ühise kalanduspoliitika eeskirjade raske rikkumise või juriidilist isikut peetakse vastutavaks selle eest, määratakse kalapüügiloa omanikule raske rikkumise tulemusel vastav arv punkte. Kalapüügiloa omanikul on edasikaebamise õigus vastavalt riiklikule õigusele.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 84 – lõige 2 a (uus)
2 a.Niikaua kuni püügiloa omanikule on määratud karistuspunktid, arvatakse loa omanik ühenduse toetuste või riigi avaliku sektori abi saajate hulgast välja.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 84 – lõige 4
4.Tõsise rikkumise korral peab määratud karistuspunktide arv võrduma vähemalt pooltega lõikes 3 osutatud punktidest.
välja jäetud
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 84 – lõige 5
5. Kui peatatud kalapüügiloa omanik ei soorita kolme aasta jooksul eelmise rikkumise kuupäevast veel ühte rikkumist, kustutatakse kalapüügiloal kõik punktid.
5. Kui peatatud kalapüügiloa omanik ei soorita kolme aasta jooksul eelmise raske rikkumise kuupäevast veel ühte rasket rikkumist, kustutatakse kalapüügiloal kõik punktid.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 84 – lõige 7
7. Liikmesriigid kehtestavad ka karistuspunktide süsteemi, mille kohaselt saavad laeva kapten ja laeva juhtkonna liikmed ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise tulemusel asjakohaseid karistuspunkte.
7. Liikmesriigid kehtestavad ka karistuspunktide süsteemi, mille kohaselt saab laeva kapten ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise tulemusel asjakohaseid karistuspunkte.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 85 – lõige 1
1. Liikmesriigid registreerivad riiklikus andmebaasis kõik ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumised, mille sooritavad nende lipu all sõitvad laevad või nende kodanikud, sealhulgas kantud karistused ning määratud punktiarv. Samuti sisestavad liikmesriigid rikkumiste riiklikesse andmebaasidesse nende lipu all sõitvate laevade ning nende kodanike rikkumised, mida menetletakse mõnes muus liikmesriigis, pärast seda, kui jurisdiktsiooni omava liikmesriigi lõplik otsus on vastavalt artiklile 82 teatavaks tehtud.
1. Liikmesriigid registreerivad riiklikus andmebaasis kõik ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumised, mille sooritavad nende lipu all sõitvate laevade eest vastutavad isikud või nende kodanikud, sealhulgas kantud karistused ning määratud punktide arvu. Samuti sisestavad liikmesriigid rikkumiste riiklikesse andmebaasidesse nende lipu all sõitvate laevade ning nende kodanike rikkumised, mida menetletakse mõnes muus liikmesriigis, pärast seda, kui jurisdiktsiooni omava liikmesriigi lõplik otsus on vastavalt artiklile 82 teatavaks tehtud.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 85 – lõige 3
3. Kui liikmesriik taotleb mõnelt teiselt liikmesriigilt teavet seoses mõne rikkumise menetlemisega, peab kõnealune teine liikmesriik esitama asjaomase teabe kõnealuste kalalaevade ja isikute kohta.
3. Kui liikmesriik taotleb mõnelt teiselt liikmesriigilt teavet seoses mõne rikkumise menetlemisega, peab kõnealune teine liikmesriik esitama viivitamatult asjaomase teabe kõnealuste kalalaevade ja isikute kohta.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 85 – lõige 3 a (uus)
3 a.Teave kõnealuste kalalaevade ja isikute poolt toime pandud rikkumiste kohta, mille suhtes on tehtud süüdimõistev otsus, tehakse üldsusele kättesaadavaks artiklis 107 osutatud veebisaidi avaliku kättesaadava osa kaudu.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 91 – lõige 4
4. Asjaomaste liikmesriikide ametnikele tuleb anda võimalus olla inspektsiooni ajal kohal ning ühenduse ametnike taotlusel aitavad nad neil nende tööülesandeid täita.
4. Asjaomaste liikmesriikide ametnikud on inspektsiooni ajal alati kohal ning ühenduse ametnike taotlusel aitavad nad neil nende tööülesandeid täita.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 95 – lõige 1 – punkt a
a) käesoleva määruse sätteid ei ole otseselt asjaomase liikmesriigi tegevuse või tegevusetuse tõttu täidetud ning
välja jäetud
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 96 – lõige 1
1. Kui liikmesriik ei täida oma kohustusi mitmeaastase kava rakendamiseks ning kui komisjonil on põhjust arvata, et kõnealuste kohustuste mittetäitmine on iseäranis kahjulik asjaomasele kalavarule, võib komisjon ajutiselt sulgeda kõnealustest puudustest mõjutatud püügipiirkonnad.
1. Kui liikmesriik ei täida oma kohustusi mitmeaastase kava rakendamiseks ning kui komisjonil on tõendeid, et kõnealuste kohustuste mittetäitmine on iseäranis kahjulik asjaomasele kalavarule, võib komisjon ajutiselt sulgeda kõnealustest puudustest mõjutatud püügipiirkonnad.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 97 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale määratud kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi, püüginormi või püügiosa, teeb komisjon järgmisel aastal või järgnevatel aastatel mahaarvamised rohkem püüdnud liikmesriigi aastasest kvoodist, püüginormist või püügiosast, kohaldades koefitsienti vastavalt järgmisele tabelile.
1. Kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale määratud kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi, püüginormi või püügiosa, teeb komisjon järgmisel aastal mahaarvamised rohkem püüdnud liikmesriigi aastasest kvoodist, püüginormist või püügiosast, kohaldades koefitsienti vastavalt järgmisele tabelile.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 97 – lõige 1 – tabel
Komisjoni ettepanek
Ülepüügi ulatus võrreldes lubatud lossimistega
Koefitsient
Kuni 5 %
Ülepüük * 1,0
Üle 5 % kuni 10 %
Ülepüük * 1,1
Üle 10% kuni 20%
Ülepüük * 1,2
Üle 20% kuni 40%
Ülepüük * 1,4
Üle 40% kuni 50%
Ülepüük * 1,8
Igasugune edasine ülepüük, mis on suurem kui 50 %
Ülepüük * 2,0
Muudatusettepanek
Ülepüügi ulatus võrreldes lubatud lossimistega
Koefitsient
Esimesed 10 %
Mahaarvamine = Ülepüük x 1,00
Järgmised 10-20 % kokku
Mahaarvamine = Ülepüük x 1,10
Järgmised 20-40 % kokku
Mahaarvamine = Ülepüük x 1,20
Igasugune edasine ülepüük, mis on suurem kui 40 %
Mahaarvamine = Ülepüük x 1,40
Märkus: Protsendimäärad asendatakse määradega, mis on sätestatud nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) artikli 5 lõikes 2.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 97 – lõige 1 a (uus)
1 a.Kui liikmesriigile määratud kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi, püüginormi või püügiosa ei ületa 100 tonni, toimub kvoodi ületamisest tulenev vähendamine lineaarselt, mitte protsentuaalselt, välja arvatud mitmeaastase kavaga hõlmatud liigid, mille suhtes kohaldatakse lõiget 1.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 97 – lõige 2
2. Kui liikmesriik on eelneva kahe aasta jooksul korduvalt ületanud temale määratud kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi, püüginormi või püügiosa, kui kõnealune ülepüük on iseäranis kahjustav asjaomasele kalavarule või kui kalavaru on hõlmatud mitmeaastase kavaga, korrutatakse lõikes 1 osutatud koefitsient kahega.
2. Kui liikmesriik on eelneva kahe aasta jooksul korduvalt ületanud temale määratud kvoodi, püüginormi või püügiosa, mis on seotud sellise kalavaru või varude rühmaga, mis on iseäranis tundlik ülepüügi suhtes või mis on hõlmatud mitmeaastase kavaga, korrutatakse lõikes 1 osutatud koefitsient kahega.
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 97 – lõige 3
3.Kui liikmesriik teostab püüki kvoodile allutatud kalavarust, mille hulgas ei ole temale määratud kalavaru või varude rühmaga seotud kvooti, püüginormi või püügiosa, võib komisjon teha järgmisel aastal või järgnevatel aastatel mahaarvamised muudest kõnealuse liikmesriigi kasutatavatest kalavarude või varude rühmaga seotud kvootidest vastavalt lõikele 1.
välja jäetud
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 98
Artikkel 98
välja jäetud
Kvootidest mahaarvamine ühise kalanduspoliitika eesmärkide mittetäitmise tõttu
1.Kui on tõendeid, et liikmesriik ei täida ühise kalanduspoliitika kaitse-, kontrolli-, inspektsiooni- või rakenduseeskirju ning et see võib viia tõelise ohuni vee-elusressursside kaitsmise või ühenduse kontrolli- ja rakendussüsteemi tõhusa toimimise jaoks, võib komisjon teha mahaarvamised liikmesriigile määratud kalavaru või varude rühmaga seotud aastasest kvoodist, püüginormist või püügiosast.
2.Komisjon teavitab kirjalikult asjaomast liikmesriiki oma järeldustest ning määrab liikmesriigile mitte pikema kui 10-tööpäevase tähtaja tõendamaks, et kõnealuseid püügikohti saab säästvalt kasutada.
3.Lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse vaid juhul, kui liikmesriik ei vasta kõnealusele komisjoni nõudele lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul või kui vastust peetakse mitterahuldavaks või see osutab selgelt asjaolule, et vajalikke meetmeid ei ole võetud.
4.Käesoleva artikli kohaldamise ning eriti asjakohaste koguste määramise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 111 osutatud korras.
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 100
Artikkel 100
välja jäetud
Kvootide vahetamistest keeldumine
Komisjon võib välistada võimaluse vahetada kvoote vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikele 5:
a) kvootide korral, mille puhul oli ühel kahest vahetult eelnenud aastast rohkem kui 10 % ülepüük ühe asjaomase liikmesriigi kasutatavatest kvootidest, või
b) kui asjaomane liikmesriik ei võta asjakohaseid meetmeid, et tagada asjaomaste kalavarude püügivõimaluste nõuetekohane majandamine, eelkõige ei kasuta arvutipõhist kontrollisüsteemi, nagu on osutatud artiklis 102, või kasutab ebapiisavalt neid süsteeme, mis varustavad kõnealuselt kontrollisüsteemi andmetega.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 101 – lõige 1
1. Kui on tõendeid, sealhulgas komisjoni teostatud proovivõtmise tulemustel põhinevaid, et liikmesriigi või liikmesriikide püügitegevus ja/või võetud meetmed õõnestavad ühist kalanduspoliitikat või ohustavad mere ökosüsteemi ning see nõuab koheseid samme, võib komisjon mõne liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel teha otsuse erakorraliste meetmete suhtes, mis ei tohi kesta kauem kui aasta. Komisjon võib uue otsusega erakorralisi meetmeid pikendada kuni kuue kuu võrra.
1. Kui on tõendeid, sealhulgas komisjoni teostatud proovivõtmise tulemustel põhinevaid, et liikmesriigi või liikmesriikide püügitegevus ja/või võetud meetmed õõnestavad ühist kalanduspoliitikat või ohustavad mere ökosüsteemi ning see nõuab koheseid samme, võib komisjon mõne liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel teha otsuse erakorraliste meetmete suhtes, mis ei tohi kesta kauem kui kuus kuud. Komisjon võib uue otsusega erakorralisi meetmeid pikendada kuni kuue kuu võrra.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 101 – lõige 2 – punkt g
g) asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade jaoks teiste liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kalastamise keelamist;
g) asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade jaoks teiste liikmesriikide või kolmandate riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes või avamerel kalastamise keelamist;
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 101 – lõige 3
3. Liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud taotluse samal ajal komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele. Teised liikmesriigid võivad esitada oma kirjalikud märkused komisjonile viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Komisjon teeb otsuse 15 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.
3. Liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud taotluse samal ajal komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele. Teised liikmesriigid võivad esitada oma kirjalikud märkused komisjonile 15 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Komisjon teeb otsuse 15 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 101 – lõige 5
5. Asjaomased liikmesriigid võivad suunata komisjoni otsuse nõukogule läbivaatamiseks 10 tööpäeva jooksul alates kõnealuse teate kättesaamisest.
5. Asjaomased liikmesriigid võivad suunata komisjoni otsuse nõukogule läbivaatamiseks 15 tööpäeva jooksul alates kõnealuse teate kättesaamisest.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 104 – lõige 2
2. Füüsiliste isikute nimed tohib edastada komisjonile või teisele liikmesriigile ainult juhul, kui selline edastamine on käesolevas määruses otseselt ette nähtud või kui see on vajalik rikkumiste tõkestamiseks või menetlemiseks või ilmsete rikkumiste kontrollimiseks. Lõikes 1 osutatud andmeid tohib edastada ainult koos muude andmetega sellisel kujul, mis ei võimalda füüsilisi isikuid ei otseselt ega kaudselt kindlaks teha.
2. Isikuandmed tohib edastada komisjonile või teisele liikmesriigile ainult juhul, kui selline edastamine on käesolevas määruses otseselt ette nähtud või kui see on vajalik rikkumiste tõkestamiseks või menetlemiseks või ilmsete rikkumiste kontrollimiseks. Lõikes 1 osutatud andmeid tohib edastada ainult koos muude andmetega sellisel kujul, mis ei võimalda füüsilisi isikuid ei otseselt ega kaudselt kindlaks teha.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 105 – lõige 1
1. Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse raames kogutud ja saadud andmete konfidentsiaalne käsitlemine ning kõikide ameti- ja ärisaladuste eeskirjade austamine.
1. Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse raames kogutud ja saadud andmete konfidentsiaalne käsitlemine ning kõikide ameti- ja ärisaladuste eeskirjade austamine kooskõlas kõigi määruse (EÜ) nr 45/2001 ja direktiivi 95/46/EÜ kohaldatavate sätetega.
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 105 – lõige 4
4.Pädevate asutuste heaks töötavatele isikutele, kohtutele, muudele ametivõimudele ja komisjonile või selle määratud asutusele käesoleva määruse raames edastatud andmed, mille avaldamine kahjustaks:
välja jäetud
a) üksikisiku eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitset vastavalt ühenduse õigusaktidele seoses isikuandmete kaitsega;
b) füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit;
c) kohtumenetlusi ja juriidilist nõu või
d) inspektsioonide või uurimise ulatust,
on lubatud vaid juhul, kui see on vajalik, et lõpetada või keelata ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramine ning kõnealust teavet edastav ametiasutus nõustub selle avaldamisega.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 108 – lõige 3
3. Iga liimesriik tagab komisjonile ja selle määratud asutusele kaugjuurdepääsu oma veebisaidi turvalisele osale. Liikmesriik võimaldab komisjoni ametnikele juurdepääsu elektrooniliste sertifikaatide põhjal, mille komisjon või tema määratud asutus koostab.
3. Iga liikmesriik tagab komisjonile ja selle määratud asutusele kaugjuurdepääsu oma veebisaidi turvalisele osale. Liikmesriik võimaldab komisjoni ametnikele juurdepääsu elektrooniliste sertifikaatide põhjal, mille komisjon või tema määratud asutus koostab.
Kolmandatele riikidele esitatakse lõike 1 punktides b, d ja f osutatud teave ühenduse laevade kohta, mis taotlevad luba nende vetes kalastamiseks. Kõnealune teave esitatakse asjaomase kolmanda riigi taotlusel viivitamata, tingimusel, et kolmas riik tagab kirjalikult andmete konfidentsiaalsuse. Isikuandmete edastamist käesoleva sätte alusel loetakse vastavaks direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõike 1 punktile d.
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 112 Määrus (EÜ) nr 768/2005 Artikkel 17a – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Ilma et see piiraks asutamislepinguga komisjonile antud täidesaatvaid volitusi, abistab agentuur komisjoni, et hinnata ja kontrollida, kuidas liikmesriigid kohaldavad ühise kalanduspoliitika eeskirju. Agentuur võib teostada liikmesriikides ametiasutuste ja eraettevõtjate inspekteerimist. Sel eesmärgil võib ta kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusnormidega:
1. Ilma et see piiraks asutamislepinguga komisjonile antud täidesaatvaid volitusi, abistab agentuur komisjoni, et hinnata ja kontrollida, kuidas liikmesriigid kohaldavad ühise kalanduspoliitika eeskirju. Agentuur võib teostada, oma vahendeid kasutades, liikmesriikides ametiasutuste ja eraettevõtjate inspekteerimist. Sel eesmärgil võib ta kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusnormidega: