Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega (5329/1/2009 – C6-0088/2009 – 2006/0088(COD))

P6_TA(2009)0167 A6-0143/2009

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (5329/1/2009 – C6-0088/2009);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2006)0269) kohta;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 67;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0143/2009),

1.   kiidab ühise seisukoha heaks;

2.   märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;

3.   teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

4.   teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, 10.7.2008, P6_TA(2008)0358.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (KOM(2008)0910 – C6-0025/2009 – 2008/0268(COD))

P6_TA(2009)0168 A6-0109/2009

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0910);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 251 ja artikleid 179 ja 181a, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0025/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0109/2009),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. märtsil 2009. aastal, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2009/EÜ, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (otsus nr 633/2009/EÜ) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004, et parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja säästvust (KOM(2008)0388 – C6-0250/2008 – 2008/0127(COD))

P6_TA(2009)0169 A6-0002/2009

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0388);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0250/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0002/2009),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. märtsil 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2009, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004, et parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja jätkusuutlikkust

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr ...) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/23/EÜ (KOM(2008)0390 – C6-0251/2008 – 2008/0128(COD))

P6_TA(2009)0170 A6-0515/2008

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0390);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0251/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0515/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. märtsil 2009. aastal, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/23/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr ...) lõplikule kujule.)

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb uuendtoitu ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr XXX/XXXX (ühtne menetlus) (KOM(2007)0872 – C6-0027/2008 – 2008/0002(COD))

(Kaasotsustamismenetlus – esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0872);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0027/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6-0512/2008),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. märtsil 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2009, mis käsitleb uuendtoitu ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1331/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 258/97

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut ║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(2),

ning arvestades järgmist:

(1)  Ühenduse poliitika rakendamisel ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut arvesse võttes tuleks tagada inimeste tervise ja tarbijakaitse, samuti loomade heaolu ja keskkonnakaitse kõrge tase. Lisaks tuleks alati kohaldada ettevaatuspõhimõtet, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused(3).

(2)  Ühenduse poliitika elluviimisel tuleks tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, mida tuleks pidada tähtsamaks siseturu toimimisest.

(3)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 13 selgitab, et ühendus ja liikmesriigid pööravad poliitika kujundamisel ja rakendamisel täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele, kuna loomad on aistimisvõimelised olendid.

(4)  Ühenduse õigusaktide nõudeid tuleb kohaldada igasuguse ühenduses turuletoodava toidu, sealhulgas kolmandatest riikidest imporditava toidu suhtes.

(5)  Euroopa Parlament palus oma 3. septembri 2008. aasta resolutsioonis loomade toiduks kloonimise kohta(4) esitada komisjonil ettepanekud keelata toidu saamise eesmärgil (i) loomade kloonimine, (ii) kloonitud loomade või nende järeltulijate kasvatamine, (iii) kloonitud loomadest või nende järeltulijatest valmistatud liha- või piimatoodete turuleviimine ja (iv) kloonitud loomade, nende järeltulijate, kloonitud loomade või nende järeltulijate sperma ja embrüote ning kloonitud loomadest või nende järeltulijatest valmistatud liha- või piimatoodete import.

(6)  Komisjoni tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) võttis 28.–29. septembril 2005. aastal vastu arvamuse, milles järeldati, et riski hindamiseks vajalikes teadmistes on suured lüngad. Need hõlmavad teadmisi nanoosakeste omaduste kohta, nende tuvastamise ja mõõtmise kohta, doosi ja vastusreaktsiooni seose, inimorganismis ja keskkonnas käitumise ja säilivuse, ning kõigi nanoosakestega seonduvate toksikoloogia ja keskkonnatoksikoloogia aspektide kohta; lisaks juhib tähelepanu SCENIHRi arvamusele, milles jõutakse järeldusele, et "olemasolevad toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised meetodid ei tarvitse olla piisavad selleks, et tegeleda kõigi nanoosakestega seonduvate küsimustega";

(7)  Ühenduse eeskirjad uuendtoidu kohta kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta(5) ning komisjoni 20. septembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1852/2001, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt esitatava teabe avalikustamise ja kaitsmise üksikasjalikud eeskirjad(6). Selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 258/97 kehtetuks tunnistada ja asendada see käesoleva määrusega; Käesolev määrus peab hõlmama meetmeid, mida siiani reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1852/2001.

(8)  Et tagada järjepidevus määrusega (EÜ) nr 258/97, tuleb toidu uuenduslikuna käsitlemise kriteeriumina säilitada olulisel määral ühenduses inimtoiduna kasutamise puudumine enne määruse (EÜ) nr 258/97 kohaldamiskuupäeva, st 15. maid 1997. Ühenduses kasutamine tähendab liikmesriikides kasutamist, sõltumata nende Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast.

(9)  Kehtivat uuendtoidu määratlust tuleks muuta uudsuse kriteeriumide selgituse abil selgemaks ja ajakohastada, asendades olemasolevad kategooriad viitega üldisemale toidu määratlusele ║ määruses (EÜ) nr 178/2002 ║.

(10)  Käesoleva määruse tähenduses tuleks uudseks pidada toitu, mis on uue molekulaarstruktuuriga või mille algset molekulaarstruktuuri on tahtlikult muudetud, toitu, mis koosneb või on saadud mikroorganismidest, seentest või vetikatest, mikroorganismide uutest tüvedest, mille puhul puudub ohutu kasutamise kogemus, ning taimedes looduslikult esinevate ainete kontsentraatidest.

(11)  Samuti tuleks selgitada, et toitu tuleb käsitada uudsena, kui rakendatud on tootmistehnoloogiat, mida varem ei ole kasutatud. Eelkõige peaks käesolev määrus hõlmama uusi tõuaretuse ja toiduainetootmisprotsesside tehnoloogiaid, mis mõjutavad toitu ja seega võivad mõjutada ka toiduohutust. Uuendtoit peaks seega hõlmama toitu, mis on toodetud ebatraditsiooniliste aretustehnikate abil kasvatatud taimedest ja loomadest ning toitu, mida on muudetud uute tootmisprotsesside abil, mis võivad toitu mõjutada, nt nanotehnoloogia ja nanoteadus. Traditsiooniliste aretustehnikate abil saadud uutest taimesortidest või loomatõugudest saadud toitu ei peaks käsitlema uuendtoiduna.

(12)  Loomade kloonimine ei ole kooskõlas nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/58/EÜ (mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset)(7) lisa punktiga 20, milles sätestatakse, et sellist looduslikku või kunstlikku aretamist või aretusmeetodeid, mis põhjustavad või tõenäoliselt põhjustavad loomadele kannatusi või vigastusi, ei tohi kasutada. Kloonitud loomadest või nende järeltulijatest toodetud toitu ei tohi seetõttu ühenduse loetellu kanda.

(13)  Praegu olemasolevatest katsemeetoditest ei piisa nanomaterjalidega seotud ohtude hindamiseks. Kiiremas korras tuleks välja töötada nanomaterjalide katsemeetodid, kus ei kasutata loomi.

(14)  Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühm esitas oma 16. jaanuari 2008. aasta arvamuses (nr 23) loomade toiduks kloonimise eetiliste aspektide kohta, et ta leiab, et puuduvad veenvad argumendid kloonidest ja nende järeltulijatest toidu tootmise õigustamiseks. Euroopa Toiduohutusameti teaduskomitee järeldas oma 15. juuli 2008. aasta arvamuses loomade kloonimise kohta(8), et märgatava osa kloonide tervis ja heaolu olid kahjustatud, sageli tõsiselt ja surmavalt.

(15)  Toiduainete pakendid tohiksid sisaldada ainult neid nanomaterjale, mis on kantud heakskiidetud nanomaterjalide loetellu, millele lisatakse nende niisuguses pakendis sisalduvasse toitu või sisalduvale toidule ülekandumise piirmäär.

(16)  Kloonitud loomadest ja nende järeltulijatest valmistatud toit tuleks siiski käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta. Sellist toitu peaks reguleerima erimäärus, mis võetakse vastu kaasotsustamismenetluses, mitte ühtses loamenetluses. Komisjon peaks sellekohase õigusakti ettepaneku esitama enne käesoleva määruse rakendamise kuupäeva. Kuni kloonitud loomi käsitleva määruse jõustumiseni peaks kloonitud loomadest ja nende järeltulijatest toodetud toidu turuletoomise suhtes kehtima moratoorium.

(17)  Vastu tuleks ▌ võtta rakendusmeetmed, milles määratletakse täiendavad kriteeriumid, et lihtsustada hindamist, kas ainet on kasutatud ühenduses olulisel määral inimtoiduna enne 15. maid 1997. Kui toitu on enne nimetatud kuupäeva kasutatud ainult toidulisandina või toidulisandis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002  aasta direktiivi 2002/46/EÜ (toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)(9) tähenduses, võib seda pärast seda kuupäeva turustada samaks kasutuseks, ilma et seda käsitletaks uuendtoiduna. Siiski ei tuleks sellist kasutamist toidulisandina või toidulisandis võtta arvesse hindamisel, kas ainet on kasutatud ühenduses olulisel määral inimtoiduna enne 15. maid 1997. Seega tuleb asjaomase toidu muudeks kasutusviisideks, st peale toidulisandina kasutamise, taotleda luba kooskõlas käesoleva määrusega.

(18)  Uuendtoiduna ei käsitleta ühenduse turul olemasolevatest toidukomponentidest valmistatud uue koostisega toitu, eelkõige toitu, milles on muudetud nimetatud komponentide koostist või koguseid.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta)(10) sätteid tuleks kohaldada, kui toodet, võttes arvesse kõiki selle omadusi, võib käsitada nii ravimina kui muu ühenduse õigusaktidega reguleeritava tootena. Sellisel juhul võib liikmesriik, kui ta sätestab vastavalt direktiivile 2001/83/EÜ, et aine on ravim, piirata niisuguse toote turule toomist vastavalt ühenduse õigusele.

(20)  Määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt lubatud uuendtoit peaks säilitama oma uuendtoidu staatuse, luba tuleb küsida sellise toidu kõigiks uuteks kasutusviisideks.

(21)  Ainult toidutehnoloogilisel eesmärgil kasutatav toit ja geneetiliselt muundatud toit ei tohiks kuuluda käesoleva määruse reguleerimisalasse senikaua, kui niisugust toitu reguleeritakse ühenduse muude õigusaktide kohaselt lubade andmise ja ohutuse hindamisega. Seega tuleb määruse reguleerimisalast välja arvata toit, mida kasutatakse ainult toidu lisaainena, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1333/2008 (toidu lisaainete kohta)(11) reguleerimisalasse,║ maitse- ja lõhnaained, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1334/2008 (mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi)(12) reguleerimisalasse,║ ekstrahendid, mis kuuluvad nõukogu 13. juuni 1988. aasta direktiivi 88/344/EMÜ (toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) reguleerimisalasse,(13) ensüümid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1332/2008 (mis käsitleb toiduensüüme)(14) reguleerimisalasse║ ning geneetiliselt muundatud toit, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) reguleerimisalasse(15).

(22)  Vitamiinide ja mineraalainete kasutamist reguleeritakse konkreetsete valdkondlike toiduõigusaktidega. Seega tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvata vitamiinid ja mineraalained, mis kuuluvad nõukogu 3. mai 1989. aasta direktiivi 89/398/EMÜ (eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta),(16) ║ direktiivi 2002/46/EÜ ║ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) reguleerimisalasse(17).

(23)  Eritoiduks, toiduainete rikastamiseks ja toidulisanditeks ettenähtud uuendtoitu peale vitamiinide ja mineraalainete tuleb hinnata vastavuses igasuguse uuendtoidu suhtes kohaldatavate ohutuskriteeriumide ja nõuetega. Samal ajal peab nende suhtes jätkuvalt kohaldama direktiivis 89/398/EMÜ ning selle artikli 4 lõikes 1 ja I lisas viidatud direktiivides, direktiivis 2002/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 1925/2006 sätestatud eeskirju.

(24)  Komisjon peaks kehtestama lihtsa ja läbipaistva menetluse juhtudeks, mil komisjonil ei ole teavet inimtoiduna kasutamise kohta enne 15. maid 1997. Liikmesriigid peaksid olema sellesse menetlusse kaasatud. Menetlus tuleks vastu võtta hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(25)  Uuendtoitu võib ühenduses turustada ainult siis, kui see on ohutu ega eksita tarbijat. Uuendtoidu ohutushindamise aluseks peaks olema ettevaatuspõhimõte, nagu see on sätestatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 7. Lisaks ei tohi see erineda asendatavast toidust sellisel määral, et selle tarbimine võib põhjustada tarbijale toitainete vaegust.

(26)  Ohutushindamise ja lubade andmise suhtes tuleb kohaldada ühtlustatud tsentraliseeritud menetlust, mis oleks tõhus, kiire ja läbipaistev. Edasist ühtlustamist arvestades peaksid erinevad loa andmise menetlused, uuendtoidu ohutuse hindamine ja nende ühenduse loetelusse kandmine toimuma vastavalt menetlusele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus(18). Uuendtoidu lubade väljastamisel tuleks võtta arvesse ka muid kõnealuse küsimusega seotud asjakohaseid, sealhulgas eetilisi, tegureid.

(27)  Vältimaks loomkatseid, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel teha selgroogsete loomadega katseid ainult viimase abinõuna. Käesoleva määrusega tuleks tagada, et katsed selgroogsete loomadega viidaks miinimumini ja et välditaks topeltkatseid, ning tuleks edendada loomi mittekasutavate katsemeetodite ja arukate katsestrateegiate kasutamist. Olemasolevaid selgroogseid loomi hõlmavatest uuringutest saadud tulemusi tuleks uuendtoidu väljatöötamise protsessis jagada. Samuti tuleb kooskõlas nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiiviga 86/609/EMÜ (katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta)(19) selgroogseid loomi hõlmavad uuringud asendada, neid piirata või kasutada viimistletumaid uurimismeetodeid. Käesoleva määruse rakendamine peaks võimaluse korral põhinema sobivate alternatiivsete katsemeetodite kasutamisel. Hiljemalt seitse aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon vaatama läbi selgroogseid loomi hõlmavate uuringute tulemuste andmekaitsenõuded ning neid vajaduse korral muutma.

(28)  Samuti tuleb kehtestada uuendtoidu võimalike riskide hindamise kriteeriumid. Uuendtoidu ühtlustatud teadusliku hindamise tagamiseks peaks sellise hindamise läbi viima Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi "amet") koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(29)  Loamenetluses tuleks riskihindamise osana käsitleda eetilisi ja keskkonnaaspekte. Neid aspekte peaksid hindama vastavalt teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühm ning Euroopa Keskkonnaagentuur.

(30)  Menetluse lihtsustamiseks peaks taotlejatel olema võimalik esitada eri valdkondlike toiduõigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate toitude puhul üks taotlus. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1331/2008 vastavalt muuta.

(31)  Vajaduse korral ja toetudes ohutushinnangule tuleks kehtestada turustamisjärgse järelevalve nõuded uuendtoidu kasutamisele inimtoiduks.

(32)  Uuendtoidu kandmine ühenduse uuendtoidu loetellu ei tohi piirata võimalust hinnata toidule või sellega võrreldavale tootele lisatud või selle valmistamisel kasutatud aine kogutarbimise mõju vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 artiklile 8.

(33)  Teatud tingimustel, et toetada uurimis- ja arendustegevust ning seega ka innovatsiooni põllumajanduslikus toidutööstuses, tuleks kaitsta uuenduslike ideede algatajate investeeringuid käesoleva määruse kohast taotlust toetava info ja andmete kogumisel. Uuendtoidu ühenduse loetellu kandmise toetuseks esitatud uusi teaduslikke tõendeid ja konfidentsiaalseid andmeid ei tohiks piiratud ajavahemiku jooksul kasutada teiste taotlejate kasuks ilma esimese taotleja nõusolekuta. Ühe taotleja esitatud teaduslike andmete kaitse ei tohiks takistada teistel taotlejatel taotleda uuendtoidu ühenduse loetellu kandmist nende oma teaduslike andmete põhjal. Lisaks ei tohiks teaduslike andmete kaitse takistada läbipaistvust ja juurdepääsu teabele, mis on seotud uuendtoidu ohutuse hindamisel kasutatavate andmetega. Intellektuaalomandi õigusi tuleks sellegipoolest järgida.

(34)  Uuendtoidu suhtes kehtivad üldised märgistamist käsitlevad nõuded, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(20). Teatud juhtudel võib olla vajalik sätestada täiendava märgistamise kohustus, eriti seoses toidu kirjelduse, allika või kasutustingimustega. Seega võib uuendtoidu kandmiseks ühenduse loetellu nõuda eritingimuste või märgistamise kohustuse järgimist.

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta)(21) ühtlustatakse liikmesriikide toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitlevad sätted. Seega võib uuendtoitu käsitlevaid väiteid teha vaid kooskõlas nimetatud määrusega. Kui taotleja soovib, et uuendtoit kannaks tervisealast väidet, millele tuleb anda luba vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklile 17 või 18, ning kui uuendtoidu taotluses ja tervisealaste väidete loa taotluses taotletakse konfidentsiaalsete andmete kaitset, peaks taotleja nõudmisel andmekaitse periood mõlema taotluse puhul algama ühel ja samal ajal ning kulgema paralleelselt.

(36)  Kolmandatest riikidest pärit traditsioonilise toidu ohutushindamise ja –korralduse puhul tuleb arvesse võtta toidu varasemat ohutut kasutamist päritoluriigis. Ohutu kasutamise kogemused ei hõlma muuks otstarbeks kui toiduks kasutamist ning kasutamist, mis ei ole seotud tavapärase toiduvalikuga. Kui liikmesriigid ja/või amet ei ole esitanud ohutuse kohta teaduslikult põhjendatud vastuväiteid, näiteks teave tervist kahjustavate mõjude kohta, on pärast sellisest kavatsusest teavitamist ▌ lubatud tuua toit ühenduse turule, tingimusel et sellele puuduvad eetilised vastuväited.

(37)  Põhjendatud juhtudel tuleks konsulteerida komisjoni 16. detsembri 1997. aasta otsusega (SEK(97)2404) loodud teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmaga, et saada nõuandeid uute tehnoloogiate kasutamise ja uuendtoidu turuletoomisega seotud eetilistes küsimustes.

(38)  Määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt ühenduse turule toodud uuendtoit peab jääma turule. Määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt lubatud uuendtoit tuleb kanda käesoleva määrusega kehtestatud ühenduse uuendtoidu loetellu. Lisaks tuleb määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt esitatud taotlusi, mille kohta ei ole esmase ohutushindamise aruannet vastavalt kõnealuse määruse artikli 6 lõikele 3 veel komisjonile edastatud, ning mille kohta on enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva vajalik täiendav ohutushindamise aruanne vastavalt määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõikele 3 või 4, käsitleda käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva taotlusena. Kui ametil ja liikmesriikidel tuleks esitada oma seisukoht, arvestavad nad esmase ohutushindamise tulemust. Muid määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 4 alusel enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva esitatud taotlusi tuleks käsitleda määruse (EÜ) nr 258/97 sätete kohaselt.

(39)  Kuna liikmesriigid ei saa võetavate meetmete eesmärke täita ning seda saab paremini teha ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(40)  Liikmesriigid peavad kehtestama karistuste kohta eeskirjad, mida kohaldatakse kõnealuse määruse sätete rikkumise korral ning tagama kõnealuste sätete rakendamise kõigi vajalike meetmetega. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(41)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(22).

(42)  Eelkõige tuleb komisjonile anda volitused kehtestada kriteeriumid, et määrata kindlaks, kas ainet on kasutatud ühenduses olulisel määral inimtoiduna enne 15. maid 1997 või mitte. Kuna tegemist on üldmeetmetega, mille eesmärk on käesolevat määrust täiendada uute vähemoluliste sätetega, võetakse need vastu vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(43)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks)(23) on sätestatud üldised eeskirjad ametlike kontrollide korraldamiseks toidualaste õigusnormide täitmise kontrollimiseks. Seega peavad liikmesriigid käesoleva määruse järgimiseks läbi viima ametlikke kontrolle kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Sissejuhatavad sätted

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad uuendtoidu ühenduses turule toomiseks, et tagada inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna- ja tarbijate huvide kaitse kõrge tase, kindlustades samal ajal läbipaistvuse ja siseturu tõhusa toimimise ning toetades uuendustegevust põllumajanduslikus toidutööstuses.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse uuendtoidu ühenduses turule toomise suhtes.

2.  Kui ei ole sätestatud teisiti, siis ei kohaldata käesolevat määrust ▌:

3.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust toidu lisaainetele, toiduensüümidele, lõhna- ja maitseainetele ning teatavatele lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosadele, mille valmistamisel kasutatakse uut protsessi, mida ei ole kasutatud enne 15. maid 1997 ja mis põhjustab kõnealuse toidu koostise või struktuuri olulisi muutusi, näiteks nanotehnoloogiliselt toodetud materjalid.

4.  Vajaduse korral võib vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele kindlaks määrata, kas teatavat liiki toit või toidu koostisosa kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse. Kui uuendtoidul võib olla inimorganismile ravimiga võrreldav mõju, palub komisjon Euroopa Ravimiametil (EMEA) arvamust, kas see kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004(25) reguleerimisalasse.

Artikkel 3

Mõisted

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määrusega (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud mõisteid.

2.  Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

3.  Arvestades mitmesuguste institutsioonide poolt rahvusvahelisel tasandil avaldatud nanomaterjali eri määratlusi, samuti nanotehnoloogia valdkonna pidevat tehnilist ja teaduslikku arengut, kohandab komisjon lõike 2 punkti f tehnika ja teaduse arenguga ja rahvusvahelisel tasandil edaspidi kokku lepitavate määratlustega. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 4

Teabe kogumine uuendtoidu klassifitseerimise kohta ▌

1.  Komisjon kogub liikmesriikidelt ja/või toidukäitlejatelt või muudelt huvitatud isikutelt andmeid, et määrata kindlaks, kas toit kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse. Liikmesriigid, ettevõtjad ja muud huvitatud isikud edastavad komisjonile teavet selle kohta, millises ulatuses on toitu ühenduses inimtoiduna kasutatud enne 15. maid 1997.

2.   Komisjon avaldab kõnealuse teabe, kogutud teabe põhjal tehtud järeldused ja neid toetavad mittekonfidentsiaalsed andmed.

3.   Rakendusmeetmed selle kohta, kuidas toimida juhtudel, kui komisjonil ei ole teavet aine kasutamise kohta inimtoiduna enne 15. maid 1997, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele hiljemalt ...(27).

4.  Lõike 1 rakendusmeetmeid, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas seda täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõike 3 kohasele kontrolliga regulatiivmenetlusele.

II peatükk

Nõuded ja ühenduse uuendtoidu loetellu kandmine

Artikkel 5

Lubatud uuendtoite käsitlev ühenduse loetelu

Turule võib tuua ainult lubatud uuendtoite käsitlevasse ühenduse loetellu (║ "ühenduse loetelu") kantud uuendtoitu. Komisjon hoiab ja avaldab ühenduse loetelu komisjoni veebisaidi selleks ettenähtud üldsusele kättesaadaval lehel.

Artikkel 6

Nõuetele mittevastava uuendtoidu keelustamine

Kui uuendtoit ei vasta käesoleva määruse nõuetele,siis seda turule ei tooda.

Artikkel 7

Ühenduse loetellu kandmise tingimused

1.  Uuendtoidu võib kanda ühenduse loetellu vaid juhul, kui see vastab järgmistele tingimustele:

2.   Toitu, mille tootmisel on kasutatud protsessi, mis nõuab riski hindamise erimeetodeid (nt nanotehnoloogiliselt toodetud toit), ei tohi kanda ühenduse loetellu seni, kuni niisugused erimeetodid on kasutamiseks heaks kiidetud ning nende meetodite põhjal teostatud asjakohane ohutushinnang on näidanud, et asjaomase toidu kasutamine on ohutu.

3.  Uuendtoidu võib ühenduse loetellu kanda vaid juhul, kui on olemas pädeva asutuse arvamus, mis kinnitab selle toidu ohutust tervisele.

Kloonitud loomadest või nende järeltulijatest toodetud toitu ühenduse loetellu ei kanta.

4.   Kahtluse korral, näiteks kui teaduslik kindlus ei ole piisav või puuduvad teatud andmed, kohaldatakse ettevaatuspõhimõtet ning kõnealust toitu ei kanta ühenduse loetellu.

Artikkel 8

Ühenduse loetelu sisu

1.  Ühenduse loetelu ajakohastatakse vastavalt määruses (EÜ) nr 1331/2008 sätestatud menetlusele ja komisjon avaldab selle oma veebisaidi asjaomasel lehel.

2.  Uuendtoidu kandmine ühenduse loetellu hõlmab toidu kirjeldust kasutustingimusi:

3.   Turustamisjärgne järelevalve on nõutav igasuguse uuendtoidu osas. Igasugune uuendtoit, mis on turule lubatud, vaadatakse üle viie aasta tagant ning ka siis, kui ilmneb rohkem teaduslikke tõendeid. Järelevalve raames tuleks pöörata erilist tähelepanu suurimate tarbimiskogustega elanike kategooriatele.

4.   Artikli 2 lõikes 3 nimetatud juhtudel tuleb ühtne menetlus läbi viia sõltumatult niisuguse aine senisest kasutamisest või loast, mille tootmiseks on kasutatud tavapärast protsessi.

5.   Kui uuendtoit sisaldab ainet, mille liigtarbimisega võib kaasneda risk inimeste tervisele, tuleb selle heakskiitmisel kehtestada ülempiir teatud toitudes või toiduainete kategooriates.

6.  Kõik nanomaterjali kujul kasutatud koostisained peavad olema koostisainete loetelus selgelt märgitud. Koostisaine nimetusele peab sulgudes järgnema sõna "nano".

7.  Toodetel, mis on valmistatud geneetiliselt muundatud söödaga toidetud loomadest, peab olema märgistus "valmistatud geneetiliselt muundatud söödaga toidetud loomadest".

8.  Ühenduse loetelu ajakohastamine otsustatakse vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

║

9.  Enne artiklis 15 sätestatud ajavahemiku lõppu ajakohastatakse ühenduse loetelu, muutes käesoleva määruse vähemolulisi sätteid vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele sellisel moel, et juhul kui lubatud toit vastab endiselt käesolevas määruses sätestatud tingimustele, ei hõlma kanne enam käesoleva artikli lõike 2 punktis g osutatud teavet.

10.  Selleks, et ajakohastada ühenduse loetelu, kandes sellesse uuendtoidu, kui uuendtoit ei sisalda sellist toitu, mille suhtes kohaldatakse andmekaitset vastavalt artiklile 15 ning:

Artikkel 9

Uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade märgistamine

Kui uuendtoit sisaldab ainet, mille liigtarbimisega võib inimeste tervisele kaasneda märkimisväärne risk, tuleb tarbijat sellest teavitada selge, täpse ja kergesti loetava märgistusega toidu pakendil.

Artikkel 10

Kolmandate riikide traditsiooniline toit

1.  Toidukäitleja, kes kavatseb tuua ühenduse turule kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu, peab teatama sellest komisjonile, märkides ära toidu nime, koostise ja päritoluriigi.

Teatele peavad olema lisatud dokumenteeritud andmed toidu varasema ohutu kasutamise kohta mis tahes kolmandas riigis.

2.  Komisjon edastab teate koos lõikes 1 osutatud tõenditega toidu varasema ohutu kasutamise kohta viivitamatult liikmesriikidele ja ametile ning teeb selle oma veebisaidil avalikkusele kättesaadavaks.

3.  Nelja kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate edastamist komisjoni poolt vastavalt lõikele 2 võivad liikmesriigid ja amet teatada komisjonile, et neil on asjaomase traditsioonilise toidu turule toomise suhtes teaduslikult põhjendatud vastuväiteid.

Sellisel juhul toitu ühenduse turule ei tooda ja kohaldatakse artikleid 5 kuni 8. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teadet käsitatakse määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud taotlusena. Teise võimalusena võib taotleja otsustada teate tagasi võtta.

Komisjon teatab sellest asjaomasele toidukäitlejale liigse viivituseta ja põhjuseid esitades mitte hiljem kui viie kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud teatamise kuupäeva.

4.  Kui teaduslikult põhjendatud vastuväiteid ohutuse kohta ei esitata ja asjaomasele toidukäitlejale selle kohta lõike 3 kohaselt teavet ei edastata, võib traditsioonilise toidu tuua ühenduse turule viis kuud pärast lõikes 1 osutatud teatamiskuupäeva.

5.  Komisjon avaldab ║ kolmandate riikide selliste traditsiooniliste toitude loetelu, mida võib See lehekülg on seotud leheküljega, millel on esitatud artiklis 5 osutatud uuendtoidu ühenduse loetelu, ning on sellelt leheküljelt ligipääsetav.

6.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakendussätted, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, seda muu hulgas ║ täiendades, võetakse vastu enne ...(28) vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 11

Tehnilised juhised

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 9 lõike 1 punkti a sätete kohaldamist ning enne ...(29) teeb komisjon ▌ vajaduse korral, tihedas koostöös ameti, toidukäitlejate ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatega, kättesaadavaks tehnilised juhised ja vahendid, et aidata toidukäitlejaid, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid, käesoleva määruse alusel taotluste ettevalmistamisel ja esitamisel. Taotluse esitajad võivad tugineda komisjoni 29. juuli 1997. aasta soovitusele 97/618/EÜ(30) (mis käsitleb uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade turule toomise lubade taotlemiseks vajaliku teabe teaduslikke aspekte ja esitamist ning esmase ohutushindamise aruannete koostamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97), kuni see asendatakse uute, muudetud tehniliste juhistega, mis koostatakse vastavalt käesolevale artiklile.

Tehnilised juhised ja vahendid avaldatakse hiljemalt ...(31)* komisjoni veebisaidi selleks ettenähtud üldsusele kättesaadaval lehel.

Artikkel 12

Ameti arvamus

Eetiliste vastuväidete korral palutakse lisaks ohutuse hindamisele ka teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma (EGE) arvamust.

Artikkel 13

Käitlejate kohustused

1.  Komisjon kehtestab toiduohutuse põhjustel ja ameti arvamust arvestades ▌ turustamisjärgse järelevalve nõuded. Järelevalvet teostatakse viie aasta möödumisel uuendtoidu ühenduse loetelusse lisamise kuupäevast ning selle käigus võetakse arvesse nii toiduohutuse aspekte kui ka loomade tervise ja heaolu aspekte ning keskkonnamõju. Erilist tähelepanu tuleb pöörata suurimate tarbimiskogustega elanike kategooriatele.

Järelevalvenõuded kehtivad ka juba turul oleva uuendtoidu suhtes, kaasa arvatud see, mis on heaks kiidetud määruse (EÜ) nr 258/97 artiklis 5 kirjeldatud lihtsustatud menetluses ("teavitamine").

Liikmesriigid määravad pädevad asutused, mis on turustamisjärgse järelevalve eest vastutavad.

2.  Tootja ja toidukäitleja teavitavad komisjoni viivitamata:

Kõik toidukäitlejad teavitavad komisjoni ja selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus nad tegutsevad, mis tahes terviseprobleemidest, millest tarbijad või tarbijakaitse ühendused on neile teada andnud.

Liikmesriigi pädev asutus esitab komisjonile aruande kolme kuu jooksul pärast kontrolli läbiviimist. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt aasta jooksul pärast lõikes 1 nimetatud viieaastase perioodi lõppemist.

3.   Vältimaks loomkatseid, tehakse käesoleva määruse kohaldamisel selgroogsete loomadega katseid ainult viimase abinõuna. Edendatakse loomi mitte hõlmavaid katseid ja arukaid katsestrateegiaid.

Artikkel 14

Eetika ja uute tehnoloogiate Euroopa töörühm

Vajaduse korral võib komisjon omal algatusel või liikmesriigi taotlusel konsulteerida eetika ja uute tehnoloogiate Euroopa töörühmaga teadusega seonduvates eetikaküsimustes ja eetika seisukohast olulist tähtsust omavate uute tehnoloogiate osas.

Komisjon teeb eetika ja uute tehnoloogiate Euroopa töörühma kõnealuse arvamuse avalikkusele kättesaadavaks.

III peatükk

Üldsätted

Artikkel 15

Andmekaitse

1.  Taotleja palvel, mida toetab taotlusele lisatud asjakohane ja kontrollitav teave, ei tohi taotluse toetuseks esitatud uusi teaduslikke tõendeid ja intellektuaalomandiõigustega kaitstud teaduslikke andmeid viie aasta jooksul alates uuendtoidu ühenduse loetellu kandmise kuupäevast kasutada teise taotluse põhjendamiseks, välja arvatud juhul, kui hilisem taotleja on algse taotlejaga kokku leppinud, et neid andmeid ja teavet tohib kasutada, ja kui:

2.   Andmed, mis on saadud täielikult või osaliselt ELi ja/või avalike asutuste rahastatavatest uurimisprojektidest, samuti riskiuuringutest (näiteks sööda- või toitumisuuringutest) saadud või nende uuringutega seotud andmed tuleb avaldada koos taotlusega ja teised taotlejad võivad neid vabalt kasutada.

3.  Et vältida selgroogsetel loomadel tehtavate uuringute kordamist, tohib hilisem taotleja viidata selgroogseid loomi hõlmavatele uuringutele ja muudele uuringutele, mis võivad loomkatseid ära hoida. Andmete omaja võib küsida andmete kasutamise eest asjakohast hüvitist.

Artikkel 16

Ühtlustatud andmekaitse

Sõltumata uuendtoidule vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artiklitele 7 ja 14 antavast loast ning tervisealase väite loast vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklitele 17, 18 ja 25, peab – juhul kui soovitakse saada uuendtoidu luba ja tervisealase väite luba selle uuendtoidu kohta ning andmekaitse on kummagi määruse sätete kohaselt põhjendatud ja taotleja nõuab andmekaitse kohaldamist – nende lubade andmise ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev olema sama ning andmekaitseperiood kulgema paralleelselt.

Artikkel 17

Kontrollimeetmed

Käesoleva määruse täitmise tagamiseks tuleb viia läbi ametlikke kontrolle kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004.

Artikkel 18

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt 12 kuu jooksul ning teatavad viivitamatult ka kõikidest hilisematest asjassepuutuvatest muudatustest.

Artikkel 19

Liikmesriikide privileegid

1.  Kui uute andmete või olemasolevate andmete ümberhindamise tulemusena on liikmesriigil piisavalt põhjust arvata, et käesolevale määrusele vastava toidu või toidu koostisosa kasutamine ohustab inimeste tervist või keskkonda, võib kõnealune liikmesriik nimetatud toiduga või toidu koostisosaga kauplemist ja selle kasutamist oma territooriumil ajutiselt piirata või selle peatada. Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab oma otsust.

2.  Komisjon uurib tihedas koostöös Euroopa Toiduohutusametiga lõikes 1 viidatud põhjuseid niipea kui võimalik ning võtab vajalikud meetmed. Lõikes 1 nimetatud otsuse vastuvõtnud liikmesriik võib sellest kinni pidada kuni kõnealuste meetmete jõustumiseni.

Artikkel 20

Komitee

1.  Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee║.

2.  Kui osutatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 21

Läbivaatamine

1.  Hiljemalt ...(32) ja lähtudes omandatud kogemustest saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse ja eriti selle artiklite 10 ja 15 rakendamise kohta, vajadusel koos ettepanekutega.

2.  Hiljemalt ...(33) saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kloonimise teel saadud loomadest ja nende järeltulijatest toodetava toidu kõikide aspektide kohta ning esitab seejärel õigusakti ettepanekud, kui see on asjakohane.

Aruanne ja ettepanekud tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

IV peatükk

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

Alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 258/97.

Artikkel 23

Ühenduse loetelu koostamine

Hiljemalt ...(34)* koostab komisjon ühenduse loetelu, kandes sellesse niisuguse uuendtoidu, mis on lubatud määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt ja mis kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse vastavalt artiklitele 2 ja 3, vajadusel koos kõigi olemasolevate loa andmise tingimustega.

Artikkel 24

Üleminekumeetmed

║ Liikmesriigile määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 4 kohaselt esitatud taotlust uuendtoidu turule toomiseks, mille kohta ei ole veel enne ...(35) komisjonile edastatud esmase ohutushindamise aruannet vastavalt sama määruse artikli 6 lõikele 3, käsitletakse käesoleva määruse kohase taotlusena. Muid määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõike 4 ning artiklite 4 ja 5 alusel enne ...* esitatud taotlusi käsitletakse määruse (EÜ) nr 258/97 sätete kohaselt.

▌

Artikkel 25

Määruse (EÜ) nr 1331/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1331/2008 muudetakse järgmiselt:

1)   pealkiri asendatakse järgmisega:"

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus

2)   artikli 1 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:"

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse hindamise ja lubade andmise ühtne menetlus (edaspidi "ühtne menetlus") toiduainetes ja uuendtoidus kasutatud või kasutatavatele toidu lisaainetele, toiduensüümidele, lõhna- ja maitseainetele või lõhna- ja maitseainete lähteainetele (edaspidi "ained või tooted"), mis soodustab nende ainete vaba liikumist ühenduses ning inimeste tervise ning tarbijate huvide kaitse kõrget taset.

3)   artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2.  Ühtse menetlusega määratakse kindlaks kord, mille alusel ajakohastatakse selliste ainete ja toodete loetelusid, mille turuletoomine ühenduses on lubatud vastavalt määrustele (EÜ) nr 1333/2008, (EÜ) nr 1332/2008, (EÜ) nr 1334/2008 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EÜ) nr .../2009, mis käsitleb uuendtoitu (edaspidi "valdkondlikud toidualased õigusaktid").

4)   artikli 1 lõikes 3, artikli 2 lõigetes 1 ja 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 12 lõikes 1 ja artiklis 13 asendatakse sõna "aine" või "ained" sõnadega "aine või toode" või "ained või tooted";

5)   artikli 2 pealkiri asendatakse järgmisega:"

Ühenduse poolt heakskiidetud ainete või toodete loetelu

6)   artiklile 4 lisatakse järgmine lõige:"

3.  Aine või tootega seotud üksiktaotluse võib esitada, et ajakohastada eri valdkondlike toidualaste õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvaid ühenduse loetelusid, kui taotlus on kooskõlas iga valdkondliku toidualase õigusakti nõuetega.

7)   artikli 6 lõike 1 algusse lisatakse järgmine lause:"

Teaduslikult põhjendatud ohutusprobleemide korral määratakse kindlaks ja nõutakse taotlejalt lisateavet riski hindamise kohta.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub ║ kahekümnendal päeval ║ pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates ...(36).

Artiklit 23 kohaldatakse siiski alates ...(37)*.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 224, 30.8.2008, lk 81. (2) Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta seisukoht. (3) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0400. (5) EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1. ║ (6) EÜT L 253, 21.9.2001, lk 17. (7) EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23. (8) Euroopa Toiduohutusameti väljaanne (2008) 767, lk 32. (9) EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51. (10) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67. (11) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16. (12) ELT L 354, 31.12.2008, lk 34. (13) EÜT L 157, 24.6.1988, lk 28. ║ (14) ELT L 354, 31.12.2008, lk 7 (15) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. ║ (16) EÜT L 186, 30.6.1989, lk 27. ║ (17) ELT L 404, 30.12.2006, lk 26. (18) ELT L 354, 31.12.2008, lk 1. (19) EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1. (20) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. ║ (21) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9. ║ (22) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║ (23) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. ║ (24) * Kuus kuud pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva. (25) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1. (26) * Kuus kuud pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva. (27) * Kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (28) * Kuus kuud pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva. (29) * Kuus kuud pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva. (30) EÜT L 253, 16.9.1997, lk 1. (31) ** Kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva (32) * Kolm aastat ja kuus kuud pärast käesoleva määruse avaldamist. (33) * Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (34) ** Kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. (35) * Kuus kuud pärast käesoleva määruse avaldamist. (36) * Kuus kuud pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva. (37) ** Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus osoonikihti kahandavate ainete kohta (uuestisõnastamine) (KOM(2008)0505 – C6-0297/2008 – 2008/0165(COD))

P6_TA(2009)0172 A6-0045/2009

(Kaasotsustamismenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0505);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 133 ning artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0297/2008);

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1);

–   võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 80 a lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 17. detsembri 2008. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 80a, 51 ja 35;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust(A6-0045/2009),

A.   arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.   kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. märtsil 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (uuestisõnastamine)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 1005/2009) lõplikule kujule.)

(1) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsioon tegevuspõhise eelarvestamise ja tegevuspõhise juhtimise meetodi kui juhtimisvahendi kohta eelarvevahendite eraldamiseks (2008/2053(INI))

P6_TA(2009)0173 A6-0104/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0104/2009),

A.   arvestades, et ELi institutsioonid kiitsid tegevuspõhise juhtimise, tegevuspõhise eelarvestamise ning strateegilise planeerimise ja programmitöö tsükli heaks haldusreformi käsitleva 2000. aasta valge raamatu (nn Kinnocki reformid) järgselt osana uuest kampaaniast, mille eesmärk on muuta komisjoni ja laiemalt ELi programmide haldamine rohkem tulemuslikkusele suunatuks;

B.   arvestades, et kõnealused mõisted võeti tegelikult kasutusele Prodi komisjoni tegevuse ajal ja need sisaldusid selle viieaastastes strateegilistes eesmärkides aastateks 2000–2005 , mis hõlmasid nii iga-aastast strateegilise planeerimise ja programmitöö tsüklit kui ka vastavat tegevuspõhise juhtimise ja tegevuspõhise eelarvestamise tsüklit vahendite osas;

C.   arvestades, et selle kõige lõppeesmärk oli kahtlemata tagada, et maksumaksjatelt kogutavaid piiratud ressursse kasutatakse võimalikult tõhusalt kokkulepitud poliitiliste prioriteetide saavutamiseks tänu poliitikavaldkondade ja vahendite eraldamise protsessi paremale seostamisele, mis tähendas seda, et ELi institutsioonid peaksid kehtestama korra selle saavutamiseks tõhusalt ja bürokraatiavabalt;

D.   arvestades ühtlasi, et reformi eesmärk oli tõhusam haldus ja rakendamine, suurem tegutsemisvabadus ning isikliku aruandekohustuse ja vastutuse selgem määratlemine;

E.   arvestades, et eelarvepädev institutsioon pööras loomulikult suurimat tähelepanu nappide ressursside parimale kasutamisele ja arvab nüüd, et on tulnud aeg senist arengut hinnata ja anda uus tõuge edasisteks täiustusteks, et kindlustada ELi institutsioonid kõrget kvaliteeti tagavate tulemuslikkusele suunatud süsteemidega;

F.   arvestades, et juba on toimunud olulised positiivsed muutused üldises käsitluses ja hoiakus nende küsimuste suhtes, kuid olemasolevate vahendite haldamisel on veel palju arenguruumi,

Üldseisukohad

1.   on seisukohal, et tegevuspõhise juhtimise ja tegevuspõhise eelarvestamise rakendamine on olnud edukas ja põhjustanud komisjonis olulise töökultuuri muutuse, aidates samas kaasa isikliku vastutuse ja aruandekohustuse selgitamisele ning teinud haldamise tõhusamaks, tulemustele suunatuks ja läbipaistvaks;

2.  2 juhib tähelepanu endiselt reaalsele komisjoni bürokratiseerumise ohule kiiresti lisanduvate koormavate normide ja kohmakate menetluste tõttu; nõuab seetõttu menetluste ja halduse edasiarendamist komisjoni kõigil tasanditel;

3.   on seisukohal, et komisjoni viie aasta strateegilised eesmärgid, mis lõppkokkuvõttes moodustavad tema üldise programmitöö poliitilise aluse, ja nende iga-aastane ülevõtmine iga-aastasesse poliitilisse strateegiasse peaks olema palju paremini seostatud mitmeaastaste finantsraamistikega, et tõhustada nende ajastust ja vastuvõtmist ühe sidusa strateegiana koos vastavate vahenditega, ning arvab seetõttu, et mitmeaastane finantsraamistik ise peaks olema viie aasta pikkune;

4.   on arvamusel, et ELi programme jälgitakse praegu ulatuslikult kontrolli ja õiguspärasuse seisukohalt, aga kahjuks ei pöörata samavõrra tähelepanu kokkulepitud ajavahemikus saavutatud tegelikele tulemustele; on seisukohal, et saavutatud tulemustele tuleks pöörata palju rohkem tähelepanu komisjoni kogu aastase tegevuse hindamisel, sealhulgas eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus;

Vastutus

5.   rõhutab, et tulemuste saavutamiseks ELi poliitikas ja eelarveassigneeringute parima tulemuslikkuse saavutamiseks on oluline vastutuse selge määratlemine ja jagamine; rõhutab, et poliitiline vastutus on komisjoni volinikel; rõhutab ühtlasi, et Euroopa Parlamendi ees on nad ka täielikult vastutavad usaldusväärse ja tõhusa juhtimise rakendamise eest asjaomastes valdkondades ja komisjonis tervikuna; rõhutab, et institutsioonidevahelised head suhted vastastikuse usalduse ja avatuse vaimus on edu saavutamiseks üliolulised;

6.   peab äärmiselt oluliseks, et rakendamise eest vastutajana on komisjonil piisavalt vahendeid ja tegutsemisruumi, kuid ta peaks esitama väga selged aruanded saavutatud eesmärkide ning eraldatud rahaliste vahendite ja inimressursside kasutamise kohta; peab eelarvepädeva institutsioonina vähemtähtsaks seda, kuidas need eesmärgid täpselt saavutati ning milline oli komisjoni sisemine töökorraldus; pooldab seetõttu selles osas suuremat vabadust; kutsub komisjoni üles analüüsima praegust tegevuspõhise eelarvestamise ning strateegilise planeerimise ja programmitöö tsüklit, et see oleks selles osas järjepidev, ning esitama kõik asjakohased muudatusettepanekud;

7.   on seisukohal, et komisjon peaks kehtestama selged kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad poliitiliste ja haldusalaste eesmärkide täitmise mõõtmiseks ning tegema need ajalises plaanis võrreldavaks;

8.   tuletab meelde, et juhtimis- ja haldusalane vastutus, mis on sõnastatud asjakohastes personalieeskirjade sätetes ja mis on osa finantsmääruses sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest, lasub ka komisjoni peadirektoraatide peadirektoritel (volitatud eelarvevahendite käsutajatel) programmide ja poliitikate tõhusa, tulemusliku ja loomulikult ka õiguslikult nõuetekohase rakendamise osas;

9.   on seisukohal, et enamikus valdkondades võivad vajakajäämised selges vastutusahelas, milles ei ole liiga palju tasandeid ja mis ei ole ka liiga bürokraatlik, siiski olla konkreetsetes küsimustes komisjoni omavastutuse puudumise põhjuseks, mistõttu Euroopa Parlament sooviks siinkohal näha selgeid suuniseid, mis on seotud programmide ja eelarve täitmise ning tegevuspõhise juhtimise ja tegevuspõhise eelarvestamise mõjuga käesolevale küsimusele;

10.   tervitab sellega seoses edasist tegevust konkreetsete isikute vastutuse kindlaksmääramiseks ja organisatsioonisisese vastutustunde tugevdamiseks; arvab sellega seoses ühtlasi, et tegevuspõhise juhtimise ja tegevuspõhise eelarvestamise tõhus kasutamine ja integreerimine pigem "edu võtme" kui halduskoormusena võib olla väga olulise tähtsusega; kutsub komisjoni üles seda protsessi jätkama ning esitama asjakohaseid ettepanekuid selle edendamiseks;

Tagasiside

11.   on seisukohal, et iga-aastastes tegevusaruannetes sisalduv tulemuste ja eraldatud vahendite kasutamise tegelik esitlemine ja kokkuvõte on endiselt maha jäänud, võrreldes ajaga, mis ettevalmistavates etappides kulutatakse eesmärkide ja taotletavate vahendite esitamisega seotud haldusülesannete täitmisele, s.t iga-aastase poliitilise strateegia, iga-aastaste juhtimiskavade ja tegevusavalduste koostamisele; leiab sellega seoses, et edasine areng on vajalik, selleks et komisjoni ühised talitused võtaksid selle protsessi eest omavastutuse positiivses mõttes;

12.   rõhutab, et Euroopa Parlamendil on tõepoolest vaja saada paremaid ja kasutajasõbralikke tulemusi kajastavaid aruandeid, et ta saaks täita oma eelarve-, õigusloome- ja auditeerimisalaseid ülesandeid; on seisukohal, et Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuleks iga-aastase eelarvemenetluse käigus edastada asjakohase iga-aastase tegevusaruande ja selle koondaruande lühem versioon, mis sisaldab tulemusi ja kulusid;

13.   peab tõsiseks puuduseks, et iga-aastane poliitiline strateegia ja esialgse eelarveprojekti koostamiseks kasutatav paralleelne eelarvealane teave on siiani sisaldanud uusi prioriteete ilma nn negatiivseid prioriteete kindlaks määramata, mistõttu prioriteete üha lisandub kogu tsükli vältel, ilma et tehtaks ühtegi poliitilist otsust küsimuste suhtes, mille mahtu on maksumaksjalt kogutavate ressursside piiratuse tõttu vaja vähendada, et teha ruumi kõige olulisematele prioriteetidele; rõhutab, et see on selgelt vastuolus reformi kesksete põhimõtetega; märgib murelikult, et mitmeaastasele finantsraamistikule seatud ranged piirangud jätavad väga vähe manööverdamisruumi;

14.   võtab teadmiseks ettepanekud iga-aastaste juhtimiskavade ja esialgse eelarveprojektiga avaldatavate tegevusavalduste sidususe parandamiseks, et vähendada halduskoormust strateegilise planeerimise ja programmitöö protsessis, säilitades samas eesmärkide ja mõõdetavate "väljundite" vahelise seose; arvab, et iga-aastast juhtimiskava tuleb reformida, ja palub komisjonil kiiresti tegutseda;

15.   ei ole seetõttu ikka veel veendunud, et strateegilise planeerimise ja programmitöö ning tegevuspõhise juhtimise protsessis võetakse piisavalt arvesse varasemaid kogemusi ja tulemusi ning seda, kuidas nende põhjal süsteemi järgnevatel aastatel arendada; märgib, et see seondub ka küsimusega, kuidas võetakse arvesse komisjoni teostatud arvukaid uuringuid ja hindamisi ning kuidas need mõjutavad – nagu nad õigustatult peaksid – vahendite eraldamist; teeb seetõttu ettepaneku nõuda hindamiseesmärkide seadmisel senisest selgemat seost programmide läbivaatamise ja eelarveprotsessiga; teeb ühtlasi ettepaneku lisada iga-aastasesse tegevusaruandesse saadud kogemusi kajastav peatükk;

16.   on seisukohal, et strateegilise planeerimise ja programmitöö ning tegevuspõhise juhtimise tsüklisse tuleks lisada ka vaadeldavas poliitikavaldkonnas tulemuste saavutamisega seotud riskide analüüs;

17.   peab praktilise ettepanekuna ELi programmide tulemuslikkuse parandamiseks vajalikuks uue eelarve koostamisel käimasolevate haldus-ja eelarvetsüklite arvestamist; tehnilises mõttes tähendab see seda, et praeguse (2010. aasta eelarve) menetluse käigus peavad iga-aastased tegevusaruanded ja nende 2008. aasta koondaruanne (milles näidatakse, kas eesmärgid täideti või mitte) olema õigeaegselt kättesaadavad ja neid tuleks ulatuslikumalt kasutada kõigi komisjoni poolt 2009. aasta jooksul tehtud ettepanekute raames; rõhutab, et varasemate prioriteetide ja eesmärkide saavutamisel peaksid olema "süstemaatilised tagajärjed"; kritiseerib asjaolu, et aastast aastasse pööratakse liialt vähe tähelepanu sellele, mida nende küsimuste osas on ära tehtud ja kuidas see peaks kajastuma järgmistel aastatel;

18.   väljendab heameelt koos esialgse eelarveprojektiga ressursside taotlemise põhjendamiseks esitatavate tegevusavalduste mõningase paranemise üle; taunib siiski asjaolu, et teabe kvaliteet ei ole alati piisav näiteks assigneeringute suurendamise põhjendamiseks, ja kahetseb ka seda, et eelarvepädevad institutsioonid ei ole seni pidanud vajalikuks premeerida heade tulemustega üksusi ja mitte suurendada või koguni vähendada assigneeringuid üksustes, mille tulemused on ebapiisavad;

Komisjonisisesed küsimused

19.   on seisukohal, et pikaajalisi eesmärke ja kavasid, nt mitmeaastast finantsraamistikku ja viie aasta strateegilisi eesmärke, samuti iga-aastast poliitilist strateegiat tuleb ka paremini põhjendada ja seostada konkreetsete peadirektoraatide ja talituste tööga, kuna see on oluline tegur, mille abil motiveerida töötajaid ja panna neid tundma end kogu organisatsiooni peamiste eesmärkide osana ja nende saavutamisele kaasa aitajana; seetõttu palub komisjonil seostada oma iga-aastastes juhtimiskavades ja iga-aastastes tegevusaruannetes sisalduvad positiivsed ja negatiivsed prioriteedid senisest selgemini komisjoni kui terviku mitmeaastaste ja strateegiliste eesmärkidega;

20.   on ühtlasi seisukohal, et üldjoontes ei püüta kahjuks reaalselt hinnata nende strateegiliste eesmärkide osas saavutatut; usub, et näiteks strateegiliste eesmärkide saavutamise kohta võiks teha vahekokkuvõtte ja iga peadirektoraat võiks selles protsessis osaleda, tuues välja, milliseid meetmeid on võetud, milliseid vahendeid on kasutatud ja kuidas see on aidanud üldeesmärke täita; rõhutab, et selle eesmärgi praktikas saavutamiseks tuleks tulemuslikkuse mõõtmise aluseks olevad eesmärgid ja näitajad selles strateegilises raamistikus võimalikult ulatuslikult kindlaks määrata;

21.   rõhutab, et selline osalemine on lõppkokkuvõttes väga oluline ka ressursside vastutustundliku haldamise seisukohalt rakendustasanditel ja ühtlasi oluline tegur, et näiteks motiveerida üksusi otsima tõhusaid töömeetodeid ja leidma võimalusi kokkuhoiuks, tegema koostööd teiste osakondadega jne;

22.   arvab, et tegevuspõhist eelarvestamist ja tegevuspõhist juhtimist tuleb arendada nii, et oleks võimalik parandada komisjoni vastutuse tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud ülesannete vahel jagunemise läbipaistvust ja selle selgitamist, ning eelkõige anda selgeid suuniseid haldustoe ja tegevuse kooskõlastamisega (sealhulgas tegevuspõhise eelarvestamise ja tegevuspõhise juhtimise tsükli enesega) tegelevate töötajate arvu ja kasutatavate vahendite suuruse ja sellega seonduvate kulude kohta, et seeläbi aidata leida õiget tasakaalu tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud lähenemisviisi vahel;

Kokkuvõtteks

23.   palub komisjonil parandada ja muuta sujuvamaks strateegilise planeerimise ja programmitöö ning tegevuspõhise juhtimise tsükli integreerimist ja täiustamist, et poliitika ja meetmete rakendamise tegelikke tulemusi oleks rahaliste ja inimressursside eraldamisel võimalik nõuetekohaselt arvesse võtta; rõhutab, et see peaks viima ka võimalike nn negatiivsete prioriteetide väljaselgitamiseni;

24.   arvab, et tuleks pöörata enam tähelepanu iga-aastase poliitilise strateegia muutmisele tegevuseks, mille käigus võetakse süstemaatiliselt arvesse varasemate aastate tulemusi, mis aitab ka vähendada komisjoni halduskoormust;

25.   rõhutab, et strateegilise planeerimise ja programmitöö ning tegevuspõhise juhtimise seisukohalt oluliste dokumentide, näiteks komisjoni iga-aastaste tegevus- ja kokkuvõtlike aruannete sisu ja esitust tuleks samuti lihtsustada ja parandada, et need vastaksid paremini eelarvepädevate institutsioonide ja eelarve täitmisele heakskiitu andvate asutuste vajadustele;

26.   rõhutab, et see ei tohiks suurendada haldusalast töökoormust; palub seetõttu komisjonil põhjalikult analüüsida strateegilise planeerimise ja programmitöö ning tegevuspõhise juhtimise tsükli halduskulusid, et eelkõige kavandamist ja eelarvestamist puudutavate toimingute juures välja selgitada võimalusi haldustöö lihtsustamiseks ja hoolikalt kontrollida inimressursside eraldamise asjakohasust;

27.   palub komisjonil oma järgmises sõeluuringu aruandes teavitada Euroopa Parlamenti selliste analüüside tulemustest, samuti enne 2010. aasta eelarve esimest lugemist teda teavitada käesolevas resolutsioonis esitatud nõudmiste osas võetud meetmetest ja edusammudest;

28.   usub, et suuremat rõhku tuleks panna kvaliteedikriteeriumide kehtestamisele ja neid tuleks tulemuslikkust käsitleva teabe puhul järgida;

29.   palub ühtlasi hoida komisjonil Euroopa Parlamenti kursis meetmetega, mida on võetud organisatsiooni tõhususe ja tulemuslikkuse hindamiseks ja parandamiseks, eelkõige haldustoe ja kooskõlastamise ülesannete komisjonisisesel jaotamisel tsentraliseeritud ja tegevustasandite vahel;

30.   rõhutab, et iga-aastaste tegevusaruannete, iga-aastase poliitilise strateegia ja komisjoni esialgse eelarveprojekti vahel peaks olema senisest selgem seos ning programmitöö ja eelarvestamise kooskõlastamist tuleks edendada mitmeaastases perspektiivis, mitmeaastase finantsraamistiku, komisjoni strateegiakava ja iga-aastase poliitilise strateegia parema seostamise teel;

31.   on seisukohal, et need parandused muudaksid tegevuspõhise eelarvestamise ja tegevuspõhise juhtimise tõhusaks vahendiks tulemuspõhise eelarve koostamisel ning komisjonisisese vastutustundlikkust ja aruandekohustust soosiva töökultuuri tugevdamisel;

32.   usub, et Euroopa Parlament peaks selgitama, kuidas ta kasutab strateegilise planeerimise ja programmitöö ning tegevuspõhise juhtimise dokumentides sisalduvat tulemuslikkust kajastavat teavet komisjoniga peetava dialoogi tugevdamiseks;

o
o   o

33.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsioon 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõtte kohta (2008/2055(INI))

P6_TA(2009)0174 A6-0110/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artikleid 268 ja 280;

–   võttes arvesse Lissaboni lepingu jätkuvat ratifitseerimisprotsessi;

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1);

–   võttes arvesse oma 8. juuni 2005. aasta resolutsiooni laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007–2013)(2);

–   võttes arvesse komisjoni 3. novembri 2008. aasta töödokumenti "Muutuv Euroopa vajab eelarvereformi" (SEK(2008)2739);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 12. novembril 2008. aastal korraldatud konverentsi "Muutuv Euroopa vajab eelarvereformi" tulemusi;

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve projekti kohta (kõik jaod)(3) ja oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve projekti kohta (kõik jaod)(4);

–   võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta(5);

–   võttes arvesse oma 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga(6);

–   võttes arvesse oma 4. detsembri 2008. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades(7);

–   võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitleva neljanda aruande kohta(8);

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika "tervisekontrolli" kohta(9);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15.–16. detsembri 2005. aasta, 21.–22. juuni 2007. aasta ning 11.–12. detsembri 2008. aasta kohtumiste järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja vastust komisjoni teatisele "Reformides eelarvet ja muutes Euroopat" (SEK(2007)1188);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja väliskomisjoni, arengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6-0110/2009),

A.   arvestades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon sõlmisid 17. mail 2006 institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta ("17. mail 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe") pärast pingelisi läbirääkimisi, mis põhinesid Euroopa Parlamendi 8. juuni 2005. aasta läbirääkimiste positsioonil – mis omakorda põhines vajaduste süvaanalüüsil, et määrata kindlaks poliitilised prioriteedid – ning 2005. aastal liikmesriikide vahel saavutatud kokkuleppel;

B.   arvestades, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe sätestab, et komisjon annab 2009. aasta lõpuks kokkuleppe toimimise kohta aru, ning kutsub komisjoni üles viima läbi kõiki ELi kulutusi (sh ühist põllumajanduspoliitikat) ja vahendeid (sh Ühendkuningriigi tagasimakset) hõlmavat täielikku ja laiaulatuslikku läbivaatamist ning esitama selle kohta 2008.−2009. aastal aruande;

C.   arvestades, et komisjon käivitas 2007. aasta septembris ulatusliku avaliku arutelu, mille raames laekus rohkem kui 300 arvamust, ning korraldas 12. novembril 2008. aastal konverentsi "Muutuv Euroopa vajab eelarvereformi", mis tähistas läbivaatamisprotsessi esimest sammu;

D.   arvestades, et komisjon kavatseb esitada hiljemalt 2009. aasta sügisel teatise, mis visandab järgmise finantsraamistiku põhisuundumusi, ning peaks esitama aruande 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise kohta (protsessi teine samm), kuid ettepanekud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta (kolmas samm) esitab järgmine komisjon 2010. aasta jooksul;

E.   arvestades, et Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsess ei ole veel lõppenud;

F.   arvestades, et Lissaboni lepingu finantssätetes on sätestatud, et mitmeaastane finantsraamistik on Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel õiguslikult siduv ning selle kestus on vähemalt viis aastat;

G.   arvestades, et Lissaboni lepingus on sätestatud Euroopa Liidu pädevuse laiendamine, mis võib kajastuda mitmes uues poliitikavaldkonnas, mille jaoks võib olla vaja sobivat õiguslikku alust ja rahastamist;

H.   arvestades, et institutsioonid peaksid tagama, et järgmise finantsraamistiku ajakava võimaldab nii palju kui võimalik demokraatlikku legitiimsust ning komisjoni ja Euroopa Parlamendi volituste ühitamist, kaaludes praeguse mitmeaastase finantsraamistiku võimalikku pikendamist ja kohandamist kuni 2015.–2016. aastani;

I.   arvestades, et uue komisjoni ametissenimetamine ja seoses sellega toimuvad avalikud arutelud peaksid andma äsjavalitud Euroopa Parlamendile võimaluse küsitleda ja hinnata uusi volinikke nende poliitiliste prioriteetide ja selleks vajaliku eelarve teemal;

J.   arvestades, et pooleliolevate õigusloomekavade vahehindamine 2010.–2011. aastal peaks andma olulise baasi pooleliolevate kavade ja tulevaste prioriteetide edaspidiseks hindamiseks ning seda tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta praeguse finantsraamistiku võimaliku pikendamisel ja kohandamisel kuni 2015.–2016. aasta lõpuni;

1.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament on jõuliselt kaasa aidanud 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku loomisele ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe valmimisele, võimaldades samal ajal ühenduse õigusloome järjepidevust suure hulga mitmeaastaste kavade käivitamise kaudu; arvab, et enamik parlamendi raporti soovitustest on endiselt asjakohased, sest need põhinevad alt-üles-lähenemisviisil, mis seob ülesanded ja lubadused vajalike eelarvevahenditega; on seoses sellega seisukohal, et mõned varasematel kogemustel põhinevad üldpõhimõtted ja suundumused tuleks anda edasi parlamendi järgmisele koosseisule;

Kolmeastmeline lähenemisviis

2.   väljendab heameelt, et komisjon haaras initsiatiivi ulatusliku avaliku arutelu korraldamisel, eesmärgiga leida uusi ideid ja tuvastada tärkavaid suundumusi; tuletab siiski meelde, et institutsiooniliste õiguste raames on Euroopa Parlamendil õigus otsida muid lahendusi ja ideid konsultatsioonide ja avalike arutelude põhjal, mis ta ise on kavandanud;

3.   on seisukohal, et viimase kahe aasta jooksul pärast praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2007-2013) ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe jõustumist on tehtud mõningaid edusamme Euroopa Parlamendi 17. mai 2006. aasta resolutsioonis institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta(10) esitatud kolme samba osas: ühitada poliitilisi prioriteete ja rahalisi vajadusi, ajakohastada eelarve struktuuri ja parandada ELi eelarve täitmise kvaliteeti; märgib siiski, et arenguruumi veel on, nt tookord kokkulepitud kinnitava avalduse ("déclaration d'assurance") täitmise, õigusnormide lihtsustamise ning ettenähtud, kuid väga alakasutatud vahendite kasutamise osas;

4.   tuletab meelde oma teadlikkust asjaolust, et lõplikus kokkuleppes jäi rida puudujääke lahendamata – näiteks piirkondlike ja riikide haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtmine; rõhutab, et esile kerkis vajadus ELi poliitiliste prioriteetide lisarahastamise järele – eelkõige puudutab see Galileod, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti ning toiduainete rahastamisvahendit – ning lahendus leiti 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe olemasolevate vahendite kasutamisega; märgib, et nõukogu ise ei ole suutnud ellu viia Euroopa Ülemkogu kokkulepet eraldada ELi eelarvest 5 000 000 000 eurot majanduse taastamise ja toetamise kava jaoks; usub, et praeguses mitmeaastases finantsraamistikus ja institutsioonidevahelises kokkuleppes on vaja täiendavaid kohandusi, mis põhinevad piisaval ja ambitsioonikal kokkuvõtete tegemisel;

5.   juhib tähelepanu asjaolule, et vahet tuleks teha praeguses mitmeaastases finantsraamistikus teatavate programmide läbivaatamisel, mis põhineb õigusaktide vahehindamisel, mis toimub aastatel 2010–2011, rubriikide 4 ja 1a ebapiisavast rahastamisest tingitud probleemidel, uutel väljakutsetel, nagu energeetika ja kliimamuutused, kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus, võitlus organiseeritud piiriülese kuritegevusega, ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), ning teistel poliitikavaldkondadel, mis on seotud Lissaboni lepinguga lisanduvate pädevuse liikidega, ning uue mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisel; rõhutab, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku pikendamine muudab ambitsioonika vahekokkuvõtte veelgi olulisemaks eelduseks;

6.   rõhutab, et praegune olukord ja Lissaboni lepingu ratifitseerimisega seonduv ebakindlus ühest küljest ning teisest küljest Euroopa Parlamendi ametiaja lõpp, Euroopa Parlamendi valimiste tulemused ja uue komisjoni moodustamine praeguses majandusolukorras ei võimalda võtta kindlaid positsioone eesmärgiga teha lähikuudel tõsiseid kokkuvõtteid; rõhutab siiski, et tõsiste kokkuvõtete tegemine peaks olema uue parlamendi ja komisjoni väga oluline prioriteet;

7.   on seetõttu seisukohal, et realistlik vahekokkuvõte peaks koosnema kolmest sammust:

Üldpõhimõtted

8.   tuletab meelde, et omavahendite ülemmäär on 1,31% ELi kogurahvatulust kulukohustustena ja 1,24% ELi kogurahvatulust maksetena; tuletab samuti meelde, et igal aastal jäävad finantsraamistiku kehtestatud ülemmääraga võrreldes olulised varud, eelkõige maksete puhul (2007. aastal 8 300 000 000 eurot, 2008. aastal 13 000 000 000 eurot, 2009. aastal 7 800 000 000 eurot); tuletab lisaks sellele meelde, et väga suur varu on ka mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära ja ELi omavahendite ülemmäära vahel(11) (2010. aastal 36 600 000 000 eurot, 2011. aastal 44 200 000 000 eurot, . aastal 45 000 000 000 eurot ja 2013. aastal 50 600 000 000 eurot)(12);

9.   kinnitab oma eespool nimetatud 29. märtsi 2007. aasta resolutsioonis väljendatud seisukohta, milles ta rõhutas, et "poliitiline seos tulude reformimise ja kulude läbivaatamise vahel on möödapääsmatu ja täiesti põhjendatud"; usub, et need kaks protsessi peaksid toimuma paralleelselt eesmärgiga teostada ELi rahastamise ja kulutuste süsteemi üldine ja terviklik reform hiljemalt 2016.–2017. aastal algava mitmeaastase finantsraamistiku ajaks, mis tähendab, et ettevalmistustööd, sh ratifitseerimine, on selleks ajaks tehtud; nõuab, et kaalutaks sellist süsteemi, mille puhul liikmesriikide eelised ja koormus oleksid üldiselt sobivamal tasemel;

10.   on seisukohal, et praegune majanduskriis ei tohi mõjutada ELi vahendite üldist mahtu, isegi kui liikmesriikide kogurahvatulu ei jätka pidevat tõusu; on seepärast veendunud, et ELi kulutused peaksid olema suunatud poliitikavaldkondadele, kus luuakse ühemõtteliselt Euroopa lisandväärtust, lähtudes täielikult subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja solidaarsuse põhimõtetest; tuletab meelde, et kriisi ajal mõõdetakse seda lisandväärtust eelkõige Euroopa rahvaste solidaarsuse keskse põhimõtte seisukohast;

11.   rõhutab, et tulevaste aastate prioriteediks peaks jääma usaldusväärne finantsjuhtimine ja parem liikmesriikide ja komisjoni poolne haldus ning poliitiliste prioriteetide ja rahaliste vajaduste ühitamine; rõhutab, et selle eesmärgi poole tuleks püüelda positiivsete ja negatiivsete prioriteetide eelneva selgitamise, mitte enesele kehtestatavate ülemmäärade abil, on seepärast veendunud, et mitmeaastane finantsraamistik peaks olema paindlikum; rõhutab, et ELi ees seisvad probleemid (toidu-, energeetika- ja finantssektori kriis) on oma raskusastmelt sellised, mida ajaloos on harva nähtud; on seisukohal, et tõeliselt euroopalik reaktsioon neile kriisidele nõuab rahvusvahelisi õiguslikke ja eelarvelisi meetmeid;

12.   usub, et kuna liidu poliitilised prioriteedid arenevad pidevalt üleilmastumise, demograafiliste muutuste, tehnoloogia arengu ning kindlate, mitmesuguste energiavarustuse allikate tagamise vajaduse ja kliimamuutuste tõttu, on ELi kulutuste ümberhindamine ja optimeerimine ELi tegevuse parima lisandväärtuse ja tulemuslikkuse saavutamiseks ülioluline;

13.   on veendunud, et ELi toimimiseks on vaja tingimata suurendada paindlikkust rubriikide sees ja nende vahel, mitte ainult selleks, et EL saaks vastu võtta uusi väljakutseid, vaid ka selleks, et hõlbustada otsustusprotsessi institutsioonides; ootab, et komisjon haaraks oma tulevastes ettepanekutes, mis põhinevad 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe deklaratsioonil nr 1, selles küsimuses initsiatiivi;

14.   tuletab meelde, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 21 on sätestatud, et finantsraamistikku võidakse "ettenägemata asjaoludel muuta komisjoni ettepaneku põhjal, pidades seejuures kinni omavahendite ülemmäärast"; kritiseerib taas kord sellisele muutmisele korduvalt vastu seisnud nõukogu ebaratsionaalset käitumist;

15.   kordab oma soovi näha ELi poliitika ja eelkõige ühtekuuluvuspoliitika rakendamises liikmesriikide ja komisjoni poolt konkreetseid ja kiireid edusamme; eeldab, et komisjoni ja nõukogu poolt liikmesriikide nimel 2008. aasta novembris võetud ühine kohustus lihtsustab menetlusi (eelkõige halduskontrollisüsteeme), et kiirendada makseid, ning avaldab positiivset mõju tulevastele eelarvetele; on valmis võtma poliitilisi ja haldusmeetmeid, kui olukord peaks jääma muutumatuks; arvab, et menetluste lihtsustamine peab olema prioriteet ka teistes valdkondades, nagu teadus- ja uuendustegevus ning VKEde poliitika;

16.   märgib, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ELi kulude tõhusale haldamisele; märgib lisaks, et eriti oluline on vahendite jaotamine objektiivsete kriteeriumide ning nende tulemuslikkuse pideva hindamise alusel; leiab, et seoses sellega tuleks edendada tugevat ja tõhusat avaliku ja erasektori partnerlust;

17.   peab kahetsusväärseks, et arutelu ELi eelarve rahastamise korra reformimise üle on edenenud visalt, sest majanduskriisi tõttu on reformivajadus senisest veel pakilisem; peab eriti kahetsusväärseks, et ei kasutatud võimalust luua kasvuhoonegaaside heitkoguste õiguste enampakkumise süsteemi, et alustada põhjalikku poliitilist arutelu ELi otsustega eraldatavate uute avalike vahendite jagamise üle; nõuab tungivalt selle arutelu alustamist praeguse finantsraamistiku järgmise vahekokkuvõtte raames;

18.   märgib, et liikmesriigid on oma eelarvetes suurt osa liidu eesmärke arvesse võtnud; rõhutab, et iga liikmesriik peaks nii kasutatud assigneeringud dokumenteerima ja avaldama, et oleks lihtsam mõõta iga liikmesriigi jõupingutusi ning hinnata summasid, mis tuleb eraldada ELi eelarvest valdkondades, kus liikmesriikide pingutusi on vaja ergutada või täiendada;

Konkreetsed tähelepanekud

19.   kavatseb leida sobiva rahastamise uutele või täiendavatele poliitikavaldkondadele, mis võivad kaasneda Lissaboni lepingu võimaliku jõustumisega (nt energia- ja kosmosepoliitika ja teadusuuringud rubriigis 1a, õiguskoostöö rubriigis 3a, noored, sport, teabe- ja kommunikatsioonipoliitika, rahvatervis rubriigis 3b, humanitaarabi ja Euroopa Liidu välisteenistus rubriigis 4);

20.   tuletab meelde, et rubriigid 1a, 3 ja 4 on juba praeguses mitmeaastases finantsraamistikus alarahastatud; rõhutab, et täiendavad poliitikavaldkonnad ei tohiks muuta praeguse mitmeaastase finantsraamistiku põhikategooriate vahelist tasakaalu ega seada ohtu praegusi prioriteete; rõhutab samuti, et kui mõned liikmesriigid nõuavad jätkuvalt "1% lähenemisviisi", ei ole uute prioriteetide rahastamiseks eelarvelisi võimalusi; mis on nõukogule tõenäoliselt vastuvõetamatu ja parlamendile absoluutselt vastuvõetamatu;

21.   on seisukohal, et lähiajal tehtavate kokkuvõtete tegemise käigus tuleks ELile anda vahendid tema poliitiliste ambitsioonide täitmiseks energiavarustuse kindluse ja kliimamuutuste vastu võitlemise valdkonnas, sõltumatult Lissaboni lepingu jõustumisest; on valmis uurima võimalust luua sel eesmärgil erifond; rõhutab, et see peab olema ka järgmise mitmeaastase finantsraamistiku põhiprioriteet, eelistatavalt kliimamuutuste vastase poliitika rahastamist käsitleva üldise kokkuleppe kaudu; kaalub pikas perspektiivis uue rubriigi loomist, mis hõlmaks kõiki eelarve seisukohast olulisi meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemise valdkonnas;

22.   rõhutab sellega seoses vajadust poliitika sidususe järele ning osutab vajadusele hinnata kliimamuutuste seisukohast kõiki olulisemaid programme, sh põllumajanduse, ühtekuuluvuse, transpordi- ja energiavõrkude ning arenguprogramme;

23.   kordab, et on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi komisjoni ettepanekute üle rahastada energeetika- ja võrguprojekte (lairibaühendus) ELi taastamiskava raames;

24.   rõhutab, et praegust majandussurutist ei tohiks kasutada viivitamise ettekäändena, vaid vastupidi, selles tuleks näha võimalust suurendada investeeringuid rohelistesse tehnoloogiatesse;

25.  25. rõhutab, et on vaja püüelda eesmärgi poole suurendada teadusuuringute ja uuendustegevuse kulutusi 2010. aastaks 3%ni ELi kogurahvatulust; rõhutab, et teadusuuringud, teadusuuringute infrastruktuur, tehnoloogia areng ja uuendustegevus on Lissaboni strateegias kesksel kohal ning võtmetähtsusega majanduskasvu, töökohtade loomise, säästva arengu ja ELi konkurentsivõime seisukohast;

26.   rõhutab hariduse, kultuuri ja noorteprogrammide potentsiaali tuua Euroopa kodanikele lähemale ning edendada kultuurilist mitmekesisust ja vastastikust mõistmist, samuti rolli, mida haridus mängib Lissaboni eesmärkide saavutamises ning oskuste sobitamises uute väljakutsete ja võimalustega, mida finants- ja majanduskriis ning kliimamuutus tekitavad;

27.   tuletab meelde, et rubriik 4 "EL kui ülemaailmne partner" on krooniliselt alarahastatud; palub komisjonil teha ettepanekud pikaajalise rahastamise kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, rahvusvahelisest kliimamuutuste lepingust tulenevate kohustuste jaoks sõltumatult arenguabist, konfliktide vältimiseks ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamiseks, usaldusväärse naabruspoliitika jaoks ning ÜVJP/EJKP jaoks (kui kehtib asjakohane täitmisele heakskiidu andmise menetlus), et vältida korduvaid ja lõputuid arutelusid nõukogus iga-aastase eelarvemenetluse käigus; rõhutab, et uusi vajadusi tuleks rahastada lisavahenditega;

28.   tuletab meelde liikmesriikide poolt 2005. aastal võetud kohustust, et ametlik arenguabi moodustaks 2015. aastaks 0,7% ELi kogurahvatulust; usub, et ELi eelarveline toetus võib motiveerida liikmesriike seda eesmärki täitma; kordab oma soovi integreerida Euroopa Arengufond üldeelarvesse, et suurendada läbipaistvust selle otsustusmenetlustega, mida parlament jälgib ja kontrollib;

29.   palub 2009. aastal valitud parlamendi koosseisul läbipaistvuse huvides viia praegu eelarveväliselt tegutsevad fondid eelarve struktuuri;

o
o   o

30.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 373. (3) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 454. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0622. (5) ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 214. (6) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 263. (7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0576. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0068. (9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0093. (10) ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 182. (11) 1,24% omavahendite ülemmäär vs mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäär EL-27 2009. aasta hinnangulise kogurahvatulu põhjal. (12) Nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsus 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42).

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsioon majanduspartnerluslepingu kohta ühelt poolt Cariforumi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel

P6_TA(2009)0175 B6-0141/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) viienda ministrite konverentsi kohta Cancúnis(1), 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogu 1. augusti 2004. aasta otsuse järel(2), 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta(3), 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute mõju kohta arengule(4), 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(5), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse(6), 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta(7), 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta(8), 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta(9), 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta(10) ning 5. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja (EÜ) nr 1100/2006(11);

–   võttes arvesse oma 26. septembri 2002. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovituse kohta komisjonile, mis käsitleb majanduspartnerluslepingute läbirääkimisi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) ja piirkondadega(12);

–   võttes arvesse oma 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute mõju kohta arengule(13);

–   võttes arvesse majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Cariforumi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel;

–   võttes arvesse ühisdeklaratsiooni majanduspartnerluslepingu allakirjutamise kohta;

–   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2006. aasta aprillis, 2006. aasta oktoobris, 2007. aasta mais, 2007. aasta oktoobris, 2007. aasta novembris ning 2008. aasta mais tehtud järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

–   võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

–   võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsi neljandal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–   võttes arvesse 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis WTO ministrite konverentsi kuuendal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–   võttes arvesse 10. oktoobril 2006. aastal WTO peanõukogus vastu võetud kaubandusabi töökonna raportit ja soovitusi;

–   võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kaotamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;

–   võttes arvesse 8. juulil 2005. aastal G8 poolt vastu võetud Gleneaglesi kommünikeed;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5 koostoimes artikli 103 lõikega 2,

A.   arvestades, et alates 1. jaanuarist 2008 ei ole varasemad ELi ja AKV riikide vahelised kaubandussuhted, mis andsid neile riikidele mittevastastikusel alusel soodustatud juurdepääsu ELi turgudele, enam kooskõlas WTO eeskirjadega;

B.   arvestades, et majanduspartnerluslepingud on WTO eeskirjadega kooskõlas olevad lepingud, mille eesmärk on toetada piirkondlikku integratsiooni ja soodustada AKV riikide majanduse järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse, et edendada seeläbi nende riikide jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning anda panus AKV riikides vaesuse kaotamiseks tehtavatesse üldistesse jõupingutustesse;

C.   arvestades, et majanduspartnerluslepinguid tuleks kasutada pikaajaliste suhete ülesehitamiseks, mille puhul kaubandus toetab arengut;

D.   arvestades, et kaubanduspoliitika muutub praegusest finants- ja majanduskriisist tulenevalt arenguriikide jaoks tähtsamaks kui kunagi varem;

E.   arvestades, et lepingutes sisalduvate komplekssete ja laiaulatuslike kohustuste riiklik ja piirkondlik mõju võib kujuneda väga märkimisväärseks;

F.   arvestades, et majanduspartnerlusleping seab paratamatult tingimused Cariforumi ja muude kaubanduspartnerite vaheliste tulevaste lepingute ulatusele ja sisule ning selle piirkonna seisukohtadele läbirääkimistel;

G.   arvestades, et igal Cariforumi riigil on erinev, teatava riikidevahelise kattuvuse tasemega liberaliseerimise ajakava, mis aja jooksul ühtlustub, kujunedes piirkondlikuks ajakavaks; arvestades, et Kariibi Ühenduse (Caricom) eesmärk on rajada aastaks 2015 ühtne turg;

H.   arvestades, et majanduspartnerluslepingu kaubanduseeskirjade lõplik mõju võib olla palju suurem kui tollimaksude kaotamine;

I.   arvestades, et täiustatud kaubanduseeskirjadega peab kaasnema kaubandusega seotud abi suurem toetamine;

J.   arvestades, et ELi kaubandusabi strateegia eesmärk on toetada arenguriikide suutlikkust kasutada ära uusi kaubandusvõimalusi;

K.   arvestades, et vastavalt lepingu artikli 139 lõike 2 viimasele lausele "Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see vähendaks lepinguosaliste ja allakirjutanud Cariforumi riikide võimalusi soodustada ravimite kättesaadavust.";

L.   arvestades, et majanduspartnerlusleping sisaldab arengukoostöö deklaratsiooni, kuid ei sisalda õiguslikult siduvaid rahastamiskohustusi,

1.   rõhutab, et kõnealuseid lepinguid saab pidada rahuldavaks, kui nendega saavutatakse järgmised eesmärgid: anda AKV riikidele abi säästlikuks arenguks, toetada kõnealuste riikide osalemist maailmakaubanduses, tugevdada regionaliseerimise protsessi, taaselavdada kaubavahetust Euroopa Liidu ja AKV riikide vahel ning edendada AKV riikide majanduse mitmekesistamist;

2.   tuletab meelde, et mitte üksnes majanduspartnerluslepingu struktuur ja sisu, vaid ka selle rakendamise viis ja vaim peavad toetama Cariforumi riikide arengueesmärke, -poliitikat ja -prioriteete;

3.   juhib tähelepanu asjaolule, et majanduspartnerlusleping peaks aitama saavutada aastatuhande arengueesmärke;

4.   kutsub komisjoni üles selgitama oma seisukohta seoses ELi eesmärgiga tõkestada olemasolevaid maksuparadiise; tuletab sellega seoses meelde, et OECD loeb 8 riiki 14st CARIFORUMi lepingu sõlminud riigist maksuparadiisiks, ning et CARIFORUMi riikide majanduspartnerlusleping näeb ette kõikidele elanikele arvelduskontode liberaliseerimise (artikkel 122), investoritele finantskontode liberaliseerimise (artikkel 123) ning peaaegu piiramatu piiriülese finantsteenuste alase tegevuse, sealhulgas "usaldusteenused" ja tuletisinstrumentide "vabavahendusturunduse" (artikkel 103, B-6);

5.   rõhutab, et EÜ-Cariforumi majanduspartnerluslepingu peamine eesmärk on aidata arengueesmärkide, vaesuse vähendamise ja põhiliste inimõiguste järgimisega kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

6.   kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva selleks, et alustada taas läbirääkimisi Doha arengukava üle ja tagada, et kaubanduse liberaliseerimise lepingutega edendataks jätkuvalt arengut vaestes riikides;

7.   on veendunud, et kõikehõlmavad majanduspartnerluslepingud peaksid täiendama Doha arengukava lepingut ja mitte olema AKV riikidele alternatiiviks;

8.   rõhutab piirkonnasisese kaubanduse tähtsust ja vajadust tihedamate piirkondlike kaubandussuhete järele, et tagada jätkusuutlik areng piirkonnas; tõstab esile koostöö ja ühilduvuse tähtsust eri piirkondlike üksuste vahel;

9.   väljendab muret asjaolu pärast, et vaatamata komisjonile antud majanduspartnerluslepingu läbirääkimiste pidamise volitustele, mille nõukogu kiitis 17. juunil 2002 heaks ja mille kohaselt võetakse läbirääkimiste käigus arvesse ühenduse äärepoolseimate piirkondade erihuve, mistõttu majanduspartnerluslepinguga võiks eelkõige näha ette erimeetmed kõnesolevate piirkondade toodete toetamiseks, et lühemas perspektiivis lülitada need vastavalt WTO sätetele piirkondadevahelisse kaubandusse, ei ole piirkondlike nõukogude poolt komisjonile edastatud teabe kohaselt äärepoolseimate piirkondade huve paljudel juhtudel piisavalt arvesse võetud ning seepärast on lühemas perspektiivis äärepoolseimate alade kaasamine piirkondadevahelisse kaubandusse jäänud tähelepanuta;

10.   ergutab veelgi langetama arenguriikide ja piirkondlike rühmituste vahelisi tollimakse, mis praegu moodustavad 15 kuni 25 % kaubavahetuse väärtusest, et veelgi edendada lõuna–lõuna suunalise kaubanduse, majanduskasvu ja piirkondliku integratsiooni edendamist;

11.   tuletab meelde, et tõeline piirkondlik turg on majanduspartnerluslepingu eduka rakendamise äärmiselt oluline alus ning et piirkondlik integratsioon ja koostöö on Cariforumi riikide sotsiaalse ja majandusliku arengu seisukohast väga olulised;

12.   rõhutab, et lepingu rakendamisel tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu Cariforumi integratsiooniprotsessidele, sealhulgas Chaguaramase muudetud lepingus ettenähtud Caricomi ühtse turu ja majandusruumi (CSME) eesmärkidele;

13.   tõdeb, et Cariforumi riigid, kes on Kariibi Ühenduse (Caricomi) liikmed, on võtnud kohustusi valdkondades, mida ei ole veel CSME alusel lahendatud või täielikult rakendatud, sh finantsteenused, muud teenused, investeerimine, konkurents, riigihanked, e-kaubandus, intellektuaalomand, kaupade vaba liikumine ja keskkonnaküsimused; nõuab, et nimetatud valdkondi käsitlevate sätete rakendamisel võetaks nõuetekohaselt arvesse CSMEd vastavaltEÜ-Cariforumi riikide majanduspartnerluslepingu artikli 4 lõikele 3;

14.   nõuab tungivalt, et asjaomased riigid annaksid selget ja läbipaistvat teavet majandusliku ja poliitilise olukorra ning arengu kohta nendes riikides, et parandada koostööd Euroopa Ühendusega;

15.   palub komisjonil selgitada vahendite tegelikku jaotust kogu AKV piirkonnas seoses lubatud prioriteetsete kulutustega suurenenud kaubandusabi eelarvereal;

16.   nõuab, et vastavalt abi tulemuslikkust käsitlevatele Pariisi põhimõtetele peab abi lähtuma muu hulgas nõudlusest ja palub AKV riikidel seetõttu teatada, milliseid majanduspartnerluslepinguga seotud rahalisi lisavahendeid nad vajavad, eelkõige seoses reguleerivate raamistike, kaitsemeetmete, kaubanduse hõlbustamise, rahvusvaheliste sanitaar- ja fütosanitaar- ning intellektuaalomandi standarditele vastamise toetamise ja majanduspartnerluslepingu järelevalvesüsteemi koosseisuga;

17.   tuletab meelde, et 2007. aasta oktoobris võeti vastu ELi kaubandusabi strateegia, millega kohustuti 2010. aastaks suurendama ELi kaubandusega seotud ühise abi kogusummat kahe miljardi euroni aastas (üks miljard eurot ühenduse poolt ja üks miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab kindlalt, et Cariforumi riigid saaksid sellest asjakohase ja õiglase osa;

18.   palub komisjonil selgitada, kuidas rahalisi vahendeid kogu piirkonnas jagatakse, ning kutsub ELi liikmesriike kavandama lisaks 2008.–2013. aasta eelarvekohustustele täiendavat rahastamist;

19.   kutsub üles varakult kindlaks määrama ja eraldama õiglast osa kaubandusabi ressurssidest; rõhutab, et komisjon ja ELi liikmesriigid peaksid tagama, et kõnealused vahendid moodustavad täiendavad ressursid ega ole üksnes Euroopa Arengufondi (EAF) rahade ümberpaigutused, et need vastavad CARIFORUMi prioriteetidele ning et nende väljamaksmine toimub võimalikult suures ulatuses Regionaalarengu Fondi kaudu ja on õigeaegne, prognoositav ning kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste arengukavade täideviimise ajakavadega; soovitab komisjonil ja CARIFORUMi riikidel kasutada neid vahendeid tõhusalt, et aidata kompenseerida tollitulude võimalikku kadumist ning vastata konkurentsivõime ja arengu edendamise vajadustele;

20.   palub komisjonil selgitada, millised vahendid täiendavad kümnenda Euroopa Arengufondi rahastamist; palub komisjonil tagada, et kõik arengukoostööd käsitlevad sätted, sh nende rahastamine, võetaks kasutusele viivitamatult, asjakohaselt ja tulemuslikult;

21.   märgib, et Bahama, Antigua ja Barbadose jaoks on põhiküsimus kaubanduse liberaliseerimisest tulenev tollitulude kaotus; tõdeb, et teiste Cariforumi riikide puhul on märkimisväärne osa ELi ekspordist kas juba niigi kaubandustõketest vaba või toimub suurem liberaliseerimine 10–15 aasta pärast alates rakendamise ajakavast;

22.   rõhutab, et tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu algatust tuleks vajaduse korral täiendada päritolureeglite põhjaliku muutmisega, et suurendada märkimisväärselt kaupade eksporti; tervitab seoses sellega komisjoni hiljutisi avaldusi selle kohta, et päritolureegleid võiks ajakohastada artikli 10 kohaselt, kooskõlas kumuleerumispõhimõttega;

23.   kutsub komisjoni üles esitama parlamendile korrapäraselt aruandeid patendikoostöölepingust tulenevate patenditaotluste ja kohtuvaidluste arvu kohta; kutsub komisjoni üles esitama korrapäraselt aruandeid lepingujärgsete tehnosiirdekohustuste rakendamise kohta; nõuab tungivalt, et komisjon ei püüaks ühtlustada intellektuaalomandi õiguste standardeid rohkem, kui on CARIFORUMi riikide arengutaset arvestades asjakohane; rõhutab CARIFORUMi riikide abistamise tähtsust konkurentsivastase käitumise seirel farmaatsiasektoris;

24.   nõuab tungivalt, et mis tahes täiemahulise majanduspartnerluslepingu üle läbirääkimiste pidajad võtaksid täielikult arvesse loodusvarade läbipaistvat haldamist ja tooksid välja parimad tavad, mis on vajalikud selleks, et AKV riigid saaksid sellistest varadest maksimaalset kasu;

25.   nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitlevaid sätteid ei kasutataks selleks, et tõkestada geneeriliste ravimite tarnijate poolset seaduslikku konkurentsi ja/või takistada riiklikke tellijaid geneeriliste ravimite varumisel;

26.   tunnistab, et kahepoolseid kaitsemeetmeid sisaldav kaubanduskaitse peatükk on vajalik; kutsub mõlemaid pooli üles vältima kõnealuste kaitsemeetmete tarbetut kasutamist;

27.   tunnustab asjaolu, et kõikehõlmavasse majanduspartnerluslepingusse lisatakse arengukoostööd käsitlev peatükk, mis hõlmab kaubavahetust, pakkumisepoolset konkurentsi, ettevõtlust edendavat infrastruktuuri, teenustega kauplemist, kaubandusega seotud küsimusi, institutsioonide suutlikkuse tõstmist ja maksukohandusi; kutsub mõlemaid pooli üles pidama kinni kokkulepitud kohustusest viia lõpule läbirääkimised konkurentsi ja riigihangete üle alles siis, kui on loodud piisav suutlikkus;

28.   rõhutab, et majanduspartnerluslepingus tuleks võtta arvesse mõlema lepinguosalise väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate erihuve;

29.   kutsub Euroopa Liitu üles kohaldama enamsoodustusrežiimi põhimõtet kõikide AKV riikide allpiirkondlike rühmade suhtes;

30.   kiidab heaks Cariforumi riikide ja muude allpiirkondlike rühmade poolt enamsoodustusrežiimi valikulise kohaldamise Euroopa Liidu suhtes;

31.   leiab, et võttes arvesse majanduspartnerluslepingu artikli 5 eri- ja diferentseeritud kohtlemist käsitlevaid sätteid ning pidades silmas vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamist, peaksid sobivad majanduspartnerluslepingu arengunäitajad teenima kolme peamist eesmärki: toetada majanduspartnerluslepingust tulenevate kohustuste täitmist Cariforumi riikides või lubada nende suhtes erandeid, jälgida majanduspartnerluslepingu rakendamise mõju säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele ning kontrollida EÜ kohustuste täitmist, eeskätt lubatud rahalise ja tehnilise abi eraldamist ja tegelikku osutamist;

32.   rõhutab vajadust arengunäitajate järele, et mõõta majanduspartnerluslepingu rakendamisest oodatavaid majanduslikke ja sotsiaalseid tulemusi (nagu vaesuse vähendamine, paremad elustandardid ja majanduse avamine);

33.   märgib, et põllumajandustoetustele ning finants- ja tehnilisele abile tehtavates avaliku sektori kulutustes esineb suuri erinevusi;

34.   märgib, et see seab AKV riikide põllumajandustootjad nii sise- kui välisturul ebasoodsasse olukorda, sest nende tooted on võrreldes ELi ja USA subsideeritud põllumajandustoodetega tegelikkuses kallimad;

35.   toetab seetõttu kokkulepitud tollimaksuerandeid, mis puudutavad põllumajandustooteid ja mõnesid töödeldud põllumajandustooteid, tingimusel et need tulenevad peamiselt vajadusest kaitsta varases arenguetapis olevaid tööstusharusid või tundlikke tooteid nendes riikides;

36.   nõuab asjakohaseid ja läbipaistvaid selge rolli ja mõjuga järelevalvemehhanisme, et jälgida majanduspartnerluslepingute mõju koos AKV riikide suurenenud omavastutuse ja laialdase sidusrühmadega konsulteerimisega;

37.   palub komisjonil toetada sõltumatu järelevalvemehhanismi loomist Cariforumi riikides, mille käsutuses oleksid kõik vajalikud ressursid, et viia läbi analüüs, mis on vajalik, et teha kindlaks, millisel määral täidab majanduspartnerlusleping oma eesmärke;

38.   peab oluliseks, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel loodaks asjakohane järelevalvesüsteem, mida koordineerib asjakohane parlamendikomisjon ja millesse kaasatakse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni liikmed, et tagada piisav tasakaal rahvusvahelise kaubanduse komisjoni juhtrolli säilitamise ning kaubandus- ja arengupoliitika üldise järjepidevuse vahel; on arvamusel, et see parlamendikomisjon peaks töötama paindlikult ja kooskõlastama aktiivselt oma tegevust AKV–ELi parlamentaarse ühisassambleega;

39.   rõhutab Cariforumi riikide parlamentide ja valitsusväliste osalejate üliolulist rolli majanduspartnerluslepingu järelevalves ja haldamisel; märgib, et nende tõhus osalemine nõuab selget ja igakülgset tegevuskava ELi ja Cariforumi riikide vahel;

40.   palub Euroopa Ülemkogul konsulteerida enne Cariforumi riikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu ratifitseerimist Kariibi mere piirkonnas asuvate Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade (Martinique, Guadeloupe ja Prantsuse Guajaana) piirkondlike nõukogudega;

41.   tervitab eespool nimetatud ühisdeklaratsiooni vastuvõtmist ning asjaolu, et lepingu kohustuslik laiaulatuslik läbivaatamine viiakse läbi hiljemalt viie aasta möödumisel allakirjutamise kuupäevast ning seejärel iga viie aasta järel, et teha kindlaks lepingu mõju, sealhulgas selle rakendamise maksumus ja tagajärjed; juhib tähelepanu asjaolule, et lepingu osapooled kohustusid vastavalt vajadusele muutma lepingu sätteid ja kohandama nende kohaldamist; nõuab, et majanduspartnerluslepingu läbivaatamise korral oleksid Euroopa Parlament ja Cariforumi riikide parlamendid sellesse kaasatud;

42.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV-ELi ministrite nõukogule ning AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 393. (2) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 397. (3) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126. (4) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 121. (5) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155. (6) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 261. (7) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 244. (8) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 301. (9) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 591. (10) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 361. (11) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0252. (12) ELT C 273 E, 14.11.2003, lk 305. (13) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0051.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsioon vahepealse majanduspartnerluslepingu kohta ühelt poolt Côte d'Ivoire'i ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel

P6_TA(2009)0176 B6-0148/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

–   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping);

–   võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kõrvaldamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;

–   võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsi neljandal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–   võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) viienda ministrite konverentsi kohta Cancúnis(1);

–   võttes arvesse oma 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogu 1. augusti 2004. aasta otsuse järel(2);

–   võttes arvesse 8. juulil 2005. aastal G8 poolt vastu võetud Gleneaglesi kommünikeed;

–   võttes arvesse oma 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta(3);

–   võttes arvesse 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis WTO ministrite konverentsi kuuendal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute (EPA) mõju kohta arengule(4);

–   võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(5);

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse(6);

–   võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta(7);

–   võttes arvesse 10. oktoobril 2006. aastal WTO peanõukogus vastu võetud kaubandusabi töökonna aruannet ja soovitusi;

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta(8) ja 12. detsembri 2007. aasta(9) resolutsioone majanduspartnerluslepingute kohta;

–   võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2006. aasta aprillis, 2006. aasta oktoobris, 2007. aasta mais, 2007. aasta oktoobris, 2007. aasta novembris ning 2008. aasta mais ja juunis tehtud järeldusi;

–   võttes arvesse oma 5. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja (EÜ) nr 1100/2006(10);

–   võttes arvesse vahepealset majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Côte d'Ivoire'i ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5 koostoimes artikli 103 lõikega 2,

A.   arvestades, et kuni 31. detsembrini 2007 kehtinud varasemad Euroopa Liidu ja AKV riikide vahelised kaubandussuhted – millega anti neile riikidele mittevastastikusel alusel soodustatud juurdepääs ELi turgudele – olid erand WTO üldeeskirjadest;

B.   arvestades, et WTO tingimustele vastavate majanduspartnerluslepingute eesmärk on toetada piirkondlikku integratsiooni ja edendada AKV riikide majanduse järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse, ühtlasi edendada nende riikide säästvat sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning aidata kaasa üldistele jõupingutustele AKV riikides vaesuse kaotamiseks ja heaolu loomiseks;

C.   arvestades, et vahepealsed majanduspartnerluslepingud on oma olemuselt WTO tingimustele vastavad kaubavahetuse lepingud, mis sisaldavad olulisi kohustusi ja mille eesmärk on vältida häireid AKV riikide kaubanduses Euroopa Liiduga, tuleks neid lepinguid pidada ajutiseks lahenduseks, kuni läbirääkimised kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks Lääne-Aafrika piirkonnaga kestavad;

D.   arvestades, et vahepealses majanduspartnerluslepingus sisalduvate kaubanduseeskirjadega peaks kaasnema suurem toetus kaubandusega seotud abile, nagu haldussuutlikkuse suurendamisele ja hea valitsemistava edendamise meetmetele;

E.   arvestades, et Transparency Internationali 2008. aasta korruptsiooni tajumise indeksi alusel on Côte d'Ivoire 163 riigi arvestuses 151. kohal;

F.   arvestades, et ELi kaubandusabi strateegia eesmärk on toetada arengumaade suutlikkust kasutada ära uusi kaubandusvõimalusi;

G.   arvestades, et mõned AKV riigid on majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste raames taotlenud enamsoodustusrežiimi klauslit, millega kaupade impordile kehtestatakse normaalne mittediskrimineeriv toll eesmärgiga tagada, et kõiki eksportijaid koheldakse sama hästi kui kaubanduspartnerit, kelle suhtes kohaldatakse enamsoodustusrežiimi;

H.   arvestades, et konkurents ELi ja AKV riikide majanduste vahel on vähene, sest valdav enamus ELi ekspordist koosneb kaupadest, mida AKV riigid ei tooda, kuid vajavad kas otseseks tarbimiseks või sisendina kodumaises tööstuses; arvestades, et see ei ole nii põllumajandustoodetega kauplemisel, kus ELi eksporditoetused on AKV tootjatele põllumajandus-, loomakasvatus- ja piimasektoris tõsiseks takistuseks, lõhkudes ja sageli hävitades nii kohalikud kui piirkondlikud turud, ning seetõttu peaks EL kaotama viivitamatult ja järkjärgult igasugused eksporditoetused;

I.   arvestades, et Euroopa Ühenduse ja AKV riigid on pidanud läbirääkimisi uute, täiustatud ja paindlikumate päritolureeglite üle, mis võiksid nõuetekohase rakendamise korral ja AKV riikide piiratud suutlikkuse asjakohase arvestamise korral anda neile märkimisväärsed eelised,

1.   rõhutab, et majanduspartnerluslepinguid on rahuldavad, kui nendega saavutatakse kolm eesmärki: anda AKV riikidele toetust jätkusuutlikuks arenguks, soodustada nende osalemist maailmakaubanduses ja tugevdada regionaliseerimisprotsessi;

2.   rõhutab. et selle lepingu põhieesmärk on kaubavahetuse ja arengu, vaesuse vähendamise ja põhiliste inimõiguste kaudu kaasa aidata aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

3.   tuletab meelde, et kuigi vahepealne leping vastab WTO tingimustele ning seda võib pidada protsessi esimeseks etapiks, ei pruugi see automaatselt viia täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseni;

4.   soovitab täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimise üle käimasolevatel läbirääkimistel paindlikku ja pragmaatilist lähenemisviisi; kutsub sellega seoses komisjoni üles võtma eelkõige arvesse Côte d'Ivoire'i nõudmisi, mis käsitlevad lepingu arenguaspekte; väljendab sellega seoses heameelt üldasjade ja välissuhete nõukogu 2008. aasta mai järelduste üle;

5.   palub komisjonil kaaluda Côte d'Ivoire'i mis tahes taotlusi uuesti läbi rääkida vaidlusaluseid küsimusi puudutavad sätted, mida see riik soovib muuta või tühistada;

6.   kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult lepinguga seotud majandusarenguid; toetab seepärast komisjoni kavatsust vaadata täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste käigus üle kõik lepingu aspektid; rõhutab, et täiemahuline majanduspartnerlusleping peaks sisaldama läbivaatamisklauslit ja mõju hindamise läbiviimise nõuet, kusjuures mõju hindamine tuleks läbi viia kolm kuni viis aastat pärast lepingu allkirjastamist, et määrata kindlaks lepingu sotsiaalmajanduslik mõju, sealhulgas selle rakendamise maksumus ja tagajärjed; nõuab lepingu muutmise korral Euroopa Parlamendi kaasamist;

7.   tuletab meelde, et majanduspartnerluslepingud peaksid vastama WTO eeskirjadele, mis ei nõua ega keela liberaliseerimiskohustusi või regulatiivseid kohustusi teenuste, intellektuaalomandi õiguste kaitse ega nn Singapuri küsimuste valdkonnas;

8.   nõuab teenuseid käsitleva reguleeriva raamistiku loomist ajutiselt majanduspartnerluslepingult täiemahulisele lepingule ülemineku ajal; kutsub üles võimaluse korral tagama üldhuviteenuseid, sealhulgas olulisi avalikke teenuseid sätestavate eeskirjade olemasolu; kinnitab sellega seoses taas neid seisukohti, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 4. septembri 2008. aasta resolutsioonis teenuskaubanduse kohta(11);

9.   on seisukohal, et täiemahuline majanduspartnerlusleping peaks sisaldama peatükki poliitilise dialoogi ja inimõiguste kaitse kohta;

10.   väljendab lootust, et Côte d'Ivoire saab võimalikult kiiresti vastutustundliku ja demokraatlikult valitud valitsuse; seetõttu tervitab kõiki sõltumatu valimiskomisjoni tehtud ettevalmistusi, kuid nõuab sellelt komisjonilt tungivalt uue ja realistliku valimiste ajakava avalikustamist esimesel võimalusel; on veendunud, et ELi ja Cote d'Ivoire'i vahelise täiemahulise majanduspartnerluslepingu toetamisel peaks Euroopa Parlament arvesse võtma seda, kas valimised on toimunud ja kas võimul on demokraatlikult valitud valitsus; palub, et Euroopa Parlamendiga konsulteeritaks võimalikult ruttu;

11.   avaldab lepingule allakirjutanutele tunnustust tollireformide soodustamise eest Lääne-Aafrika piirkonnas, pidades eriti silmas Côte d'Ivoire'i positsiooni, mis tal on Lääne-Aafrika piirkonna kõige arenenuma ja jõukama majandusena ning kaubandus- ja majandusarengu eestvedajana;

12.   tunneb heameelt tolliliidu arendamise üle Lääne-Aafrika piirkonna riikide vahel, eelkõige kasu üle, mida Côte d'Ivoire saaks Lääne-Aafrika piirkonna sünkroniseerimisest, mis looks suurema turu ning suurendaks kaubavahetust ja võimalusi saavutada mastaabisäästu;

13.   tuletab meelde, et piirkonnasisene kaubandus moodustab vaid väikese osa Côte d'Ivoire'i kaubandusest, ning rõhutab vajadust luua rohkem piirkondlikke kaubandussidemeid, et tagada selles piirkonnas püsiv majanduskasv; kutsub seepärast komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) poliitikat;

14.   rõhutab, et võimalik Lääne-Aafrika riikidega tulevikus sõlmitav piirkondlik majanduspartnerlusleping ei tohi mitte mingil juhul ohustada kõnealuste riikide ühtekuuluvust ega nõrgendada piirkondlikku integratsiooni;

15.   on seisukohal, et täiemahuline majanduspartnerlusleping peaks soodustama töödeldud kaupade eksporti lihtsamate ja täiustatud päritolureeglite abil, eeskätt sellistes olulistes sektorites nagu tekstiilitööstus, kalandus ja põllumajandus;

16.   kutsub Euroopa Liitu üles andma Côte d'Ivoire'ile, sealhulgas riigi erasektorile ja kodanikuühiskonnale, suuremat asjakohast tehnilist ja haldusabi, et hõlbustada Côte d'Ivoire'i majanduse kohanemist pärast vahepealse majanduspartnerluslepingu allkirjastamist;

17.   tuletab meelde, et 2007. aasta oktoobris võeti vastu ELi kaubandusabi strateegia, millega kohustuti suurendama 2010. aastaks kaubandusega seotud ELi kollektiivset abi 2 miljardi euroni aastas (1 miljard eurot ühenduse poolt ja 1 miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab, et Côte d'Ivoire saaks sellest asjakohase ja õiglase osa; nõuab kaubandusabi vahendite varakult määratlemist ja eraldamist; rõhutab, et kõnealused vahendid peaksid olema lisavahendid ja mitte tulenema üksnes Euroopa Arengufondi (EAF) vahendite ümberjagamisest, need peaksid vastama Côte d'Ivoire'i prioriteetidele ning nende väljamaksmine peaks olema õigeaegne, prognoositav ning kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste ja arengukavade täitmise ajakavadega; on vastu majanduspartnerluslepingu ratifitseerimisega seotud mis tahes tingimuste seadmisele Euroopa abi andmise osas ning kutsub komisjoni üles tagama, et juurdepääs 10. EAFi rahalistele vahenditele ei oleks seotud läbirääkimiste tulemuste ja tempoga;

18.   rõhutab loodusvarade läbipaistva haldamise tähtsust, kuna loodusvarad on arengu jaoks määrava tähtsusega; nõuab lõpliku majanduspartnerluslepingu läbirääkijatelt, et nad annaksid sellise mehhanismi kohta täiel määral aru ning soovitaksid häid tavasid, et Côte d'Ivoire sellistest varadest maksimaalset kasu saaks; kinnitab sellega seoses veel kord oma seisukohti, mis on esitatud 13. märtsi 2007. aasta resolutsioonis ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta - uus partnerlus(12) ja palub komisjonil tagada, et ELis asuvad rahvusvahelised ettevõtted, millel on tootmisrajatised Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides, peaksid kinni ILO põhistandarditest, sotsiaalsetest ja keskkonnaalastest paktidest ning rahvusvahelistest lepingutest, et saavutada kogu maailmas tasakaal majanduskasvu ning kõrgemate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite vahel;

19.   kutsub Côte d'Ivoire'i ametivõime üles vahepealse majanduspartnerlusslepingu allkirjastamist silmas pidades toetama ja kaitsma väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid); väljendab heameelt selle üle, et vahepealse majanduspartnerluslepinguga antakse VKEdele 15 aastat aega muutustega kohanemiseks;

20.   on veendunud, et piirkonna inimressursside arendamine on ajakohastatud kaubandussüsteemist tuleneva kasu kindlustamiseks ülioluline, ning soovitab ergutavate abinõude väljatöötamist, mis aitaksid hoida ja leida haritud ja kvalifitseeritud töötajaid Côte d'Ivoire'i tööturu jaoks;

21.   väljendab oma jätkuvat toetust täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimisele Euroopa Ühenduse ja Côte d'Ivoire'i vahel; on seisukohal, et läbirääkimisi tuleb pidada järgmiste võtmeküsimuste üle:

22.   peab kahetsusväärseks, et paljud tooted, sealhulgas tsement, bensiin ja autod, mille madalamad impordikulud võivad kohalikele ettevõtjatele ja uutele tööstusharudele väärtusahelas üles liikumisel väga olulised olla, on liberaliseerimisest välja jäetud;

23.   nõuab, et täiemahuline majanduspartnerlusleping sisaldaks sätteid hea valitsemistava, läbipaistvuse ja inimõiguste austamise põhinormide kohta;

24.   on veendunud, et täiemahulise majanduspartnerluslepingu kasu laieneb täies ulatuses Côte d'Ivoire'i kodanikele, kui kõnealuses riigis on vastutustundlik ja demokraatlikult valitud valitsus; väljendab lootust, et aja jooksul saab Côte d'Ivoire endale sellise valitsuse;

25.   peab oluliseks, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel loodaks asjakohane järelevalvesüsteem, mida koordineeriks asjakohane parlamendikomisjon, mis koosneb rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni liikmetest, et tagada kohane tasakaal rahvusvahelise kaubanduse komisjoni juhtrolli säilitamise ning kaubandus- ja arengupoliitika üldise järjepidevuse vahel; arvab, et kõnealune parlamendikomisjon peaks töötama paindlikult ja kooskõlastama aktiivselt oma tegevust AKV-ELi parlamentaarse ühisassambleega; on seisukohal, et järelevalve peaks algama pärast iga vahepealse majanduspartnerluslepingu vastuvõtmist;

26.   palub nõukogul ja komisjonil üleminekuläbirääkimiste vältel õigeaegselt teavitada Euroopa Parlamenti;

27.   kutsub komisjoni üles pakkuma toimivaid alternatiive, millega tagatakse turulepääs nendele riikidele, kes ei soovi end siduda täiemahulise majanduspartnerluslepinguga;

28.   rõhutab eelkõige AKV riikide parlamentide ja valitsusväliste osaliste väga olulist rolli majanduspartnerluslepingute järelevalves ja haldamisel ning palub, et komisjon toetaks nende jõudude kaasamist käimasolevatesse läbirääkimistesse; rõhutab, et see nõuab AKV riikide ja ELi vahelist selget tegevuskava, mis põhineks kaasaval lähenemisel;

29.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV–ELi ministrite nõukogule ja AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 393. (2) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 397. (3) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126. (4) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 121. (5) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155. (6) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 261. (7) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 244. (8) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 301. (9) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 361. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0252. (11) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0407. (12) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 45.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsioon vahepealse majanduspartnerluslepingu kohta ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel

P6_TA(2009)0177 B6-0142/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) viienda ministrite konverentsi kohta Cancúnis(1), 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta WTO peanõukogu 1. augusti 2004. aasta otsuse järel(2), 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Hongkongis toimuva WTO kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta(3), 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute mõju kohta arengule(4), 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(5), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse(6), 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta(7), 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta(8), 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta(9) ning oma 5. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja (EÜ) nr 1100/2006(10);

–   võttes arvesse vahepealset majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide vahel;

–   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2006. aasta aprillis, 2006. aasta oktoobris, 2007. aasta mais, 2007. aasta oktoobris, 2007. aasta novembris, 2008. aasta mais ja 2008. aasta novembris tehtud järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

–   võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

–   võttes arvesse 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis WTO ministrite konverentsi kuuendal istungjärgul vastu võetud deklaratsiooni;

–   võttes arvesse 10. oktoobril 2006. aastal WTO üldnõukogus vastu võetud kaubandusabi töökonna raportit ja soovitusi;

–   võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kaotamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;

–   võttes arvesse 8. juulil 2005. aastal G8 poolt vastu võetud Gleneaglesi kommünikeed;

–   võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsi neljandal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5 koostoimes artikli 103 lõikega 2,

A.   arvestades, et Euroopa Liidu kuni 31. detsembrini 2007 kehtinud kaubandussuhted AKV riikidega – mis andsid viimastele ühepoolselt eelisjuurdepääsu ELi turgudele – ei vastanud WTO üldeeskirjadele;

B.   arvestades, et majanduspartnerluslepingud on WTO eeskirjadega kooskõlas olevad lepingud, mille eesmärk on toetada piirkondlikku integratsiooni ja soodustada AKV riikide majanduse järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse, et edendada seeläbi nende riikide jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning anda oma panus AKV riikides vaesuse kaotamiseks tehtavatesse üldistesse jõupingutustesse;

C.   arvestades, et WTO eeskirjad ei nõua, et majanduspartnerluslepingu sõlminud riigid liberaliseeriks teenuste, investeeringute, riigihangete, intellektuaalomandi õiguste, konkurentsi, kaubanduse hõlbustamise, andmekaitse, kapitali liikumise või maksuhalduse valdkondi, ning arvestades, et neid küsimusi käsitlevad läbirääkimised peaksid toimuma ainult mõlema osapoole soovil; arvestades, et majanduspartnerluslepingutes väljakuulutatud eesmärgid – arengu soodustamine ja vaesuse vähendamine – tuleb saavutada progressiivse ja asjakohaselt väljatöötatud kaubanduse liberaliseerimisega, mis põhineb arenguga seotud võrdlusalustel, mis võivad mängida rolli turu mitmekesisuse, majanduskasvu ja -arengu edendamisel;

D.   arvestades, et üldasjade ja välissuhete nõukogu 26.-27. mai 2008. aasta järeldustes rõhutati paindliku lähenemise vajadust samas asjakohast edasiminekut tagades ning kutsuti komisjoni üles kasutama kõiki WTO nõuetele vastavaid paindlikkuse ja asümmeetria vahendeid, et võtta arvesse AKV riikide ja piirkondade erinevaid vajadusi ning arengutaset;

E.   arvestades, et endised kaubandussoodustussüsteemid ei suutnud kaasa aidata majandusliku olukorra olulisele parandamisele nendes riikides;

F.   arvestades, et vahepealsed majanduspartnerluslepingud on kaubavahetuslepingud, mille eesmärk on ära hoida katkestusi AKV riikide kaubanduses Euroopa Liiduga, ning et see pidi olema ajutine lahendus seni, kuni kestavad läbirääkimised täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks Lääne-Aafrika piirkonnaga;

G.   arvestades, et majanduspartnerluslepingu kaubanduseeskirjade üldine mõju võib olla palju suurem kui tollimaksude kaotamine;

H.   arvestades, et Cotonou lepingu artikli 37 lõike 6 kohaselt on AKV riikidel õigus uurida majanduspartnerluslepingute alternatiive;

I.   arvestades, et vahepealsed majanduspartnerluslepingud on vaheaste täiemahuliste majanduspartnerluslepingute suunas;

J.   arvestades, et EL pakub AKV riikidele 100-protsendiliselt kvoodivaba ja tollimaksuvaba juurdepääsu ELi turgudele koos üleminekuperioodidega riisi (kuni 2010) ja suhkru (kuni 2015) puhul;

K.   arvestades, et erinevate AKV riikide ja AKV riikide ning Euroopa Liidu suutlikkuse tase erineb oluliselt;

L.   arvestades, et ELi ja AKV riikide majanduste vaheline konkurents on piiratud, kuna enamik ELi ekspordist sisaldab kaupu, mida AKV riigid ei tooda, kuid vajavad otsesetarbimiseks või omamaise tööstuse sisendiks,

M.   arvestades, et praegune finants- ja majanduskriis tähendab, et kaubanduspoliitika on arengumaailma jaoks olulisem kui kunagi varem, et nad saaksid täielikult ära kasutada rahvusvahelise kaubanduse võimalused;

N.   arvestades, et majanduspartnerluslepingutes on sätestatud enamsoodustusrežiimi klausel, millega kehtestataks kaupade impordile tavaline, mittediskrimineeriv tollimaks, eesmärgiga tagada, et kõiki eksportijaid koheldaks samadel alustel kui enamsoodustusrežiimi alusel eksportijat;

O.   arvestades, et Euroopa Ühenduse ja AKV riikide vahel on kokku lepitud uued täiustatud päritolueeskirjad, mis võiksid nõuetekohase rakendamise ja nende vähendatud suutlikkuse taseme asjakohase arvestamise korral anda AKV riikidele märkimisväärsed eelised;

P.   arvestades, et ELi kaubandusabi strateegia eesmärk on toetada arenguriikide suutlikkust kasutada ära uusi kaubandusvõimalusi;

Q.   arvestades, et täiemahulistes majanduspartnerluslepingutes sätestatakse kindlasti tingimused AKV riikide ja teiste kaubanduspartnerite vahel tulevikus sõlmitavate lepingute kohaldamisala ja sisu ning selle piirkonna vaatepunktide kohta läbirääkimistes;

R.   arvestades, et ELi ja Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) vaheline kaubandusbilanss on piirkondadevahelise kaubanduse mõttes samaväärne;

S.   arvestades, et Ghana kuulub ECOWASi, mille moodustavad 15 riiki; arvestades, et piirkonnas asuvad riigid erinevad oluliselt nii pindala kui SKP suuruse poolest;

T.   arvestades, et 12 riiki ECOWASi 15st liikmesriigist määratletakse vähimarenenud riikidena;

U.   arvestades, et Ghana, Côte d'Ivoire ja Nigeeria ei ole määratletud vähimarenenud riikidena; arvestades, et kuna enamik ECOWASi liikmesriikidest on määratletud vähimarenenud riikidena, võib selle ühenduse piirkondlike rühmituste valitsemissektorite vahendite ja suutlikkuse ebavõrdsus tekitada probleeme,

1.   kinnitab veel kord oma seisukohta, et asjakohaselt väljatöötatuna aitavad majanduspartnerluslepingud taaselustada AKV-ELi kaubandussuhteid, edendada AKV riikide majanduslikku mitmekesistumist ja piirkondlikku integratsiooni ning vähendada vaesust AKV riikides;

2.   tunnistab kasu, mida vahepealse majanduspartnerluslepingu sõlmimine ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt AKV riikide vahel on toonud eksportijatele, suurendades võimalusi Euroopa Liitu eksportimiseks pärast Cotonou lepingus sätestatud tariifsete soodustuste kehtivuse lõppemist 31. detsembril 2007. aastal ning seeläbi säilitades ja oluliselt laiendades Ghana ekspordivõimalusi ELi nii täieliku turulepääsu kui ka päritolueeskirjade parandamise abil;

3.   tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ühendus pakub AKV riikidele täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu Euroopa Liidule enamiku toodete puhul, et toetada AKV riikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse liberaliseerimist;

4.   rõhutab, et majanduspartnerlusleping Ghanaga ei tohi mingil juhul ohustada ECOWASi ühtekuuluvust ega nõrgendada piirkondlikku integratsiooni;

5.   tuletab meelde, et kuigi vahepealne leping vastab WTO tingimustele ning seda võib pidada protsessi esimeseks etapiks, ei pruugi sellele automaatselt järgneda täiemahuline majanduspartnerlusleping;

6.   juhib tähelepanu, et WTO eeskirjad ei nõua ega keela lepinguid teenuste ega nn Singapuri küsimuste valdkonnas;

7.   märgib üleminekuperioodide kehtestamist vahepealsetes majanduspartnerluslepingutes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks, et võimaldada neil kohaneda lepinguga sätestatud muutustega, ning nõuab tungivalt, et asjaomaste riikide ametivõimud jätkaksid täiemahuliste majanduspartnerluslepingute üle peetavate läbirääkimiste käigus VKEde huvide toetamist;

8.   nõuab tungivalt, et AKV riigid soodustaksid liberaliseerimisprotsessi, ning ergutab selliste reformide laiendamist muudele valdkondadele peale kaubavahetuse, et suurendada ka teenuskaubanduse liberaliseerimist;

9.   nõuab komisjonilt tungivalt, et ta ei avaldaks Ghanale asjatut survet võtta avalike teenuste valdkonnas liberaliseerimiskohustusi ja kiita heaks nn Singapuri küsimused;

10.   nõuab, et Euroopa Liit tagaks nii AKV riikide ametivõimudele kui ka erasektorile suurema asjakohase abi, et hõlbustada majanduse üleminekut pärast vahepealse majanduspartnerluslepingu allkirjastamist;

11.   palub komisjonil ja liikmesriikidel selgitada vahendite tegelikku jaotust AKV piirkonnas seoses lubatud prioriteetsete kulutustega suurenenud kaubandusabi eelarvereal;

12.   tuletab meelde, et 2007. aasta oktoobris võeti vastu ELi kaubandusabi strateegia, millega kohustuti suurendama 2010. aastaks ELi kaubandusega seotud kollektiivset abi 2 miljardi euroni aastas (1 miljard eurot ühenduse poolt ja 1 miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab, et Lääne-Aafrika piirkond saaks sellest asjakohase ja õiglase osa;

13.   nõuab kaubandusabi vahendite osa varajast kindlaksmääramist ja eraldamist; rõhutab, et need vahendid peaksid olema täiendavad ja mitte üksnes kujutama endast Euroopa arengufondi vahendite ümberjagamist, et need vastaksid Ghana prioriteetidele ja et nende väljamaksed oleksid õigeaegsed, prognoositavad ning kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste arengukavade täitmise ajakavaga; on vastu majanduspartnerluslepingutega seotud mis tahes tingimuste seadmisele Euroopa abi andmise osas ning kutsub komisjoni üles tagama, et juurdepääs 10. EAFi rahalistele vahenditele ei oleks seotud läbirääkimiste tulemuste ja tempoga;

14.   nõuab tungivalt, et asjaomased riigid annaksid selget ja läbipaistvat teavet majandusliku ja poliitilise olukorra ning arengu kohta nendes riikides, et parandada koostööd Euroopa Liiduga;

15.   rõhutab loodusvarade läbipaistva haldamise tähtsust, kuna need on arengu võtmeks; nõuab täiemahulise majanduspartnerluslepingu läbirääkijatelt, et sellisest mehhanismist tuleb täielikult aru anda ning välja tuua parimad tavad, et Ghana saaks loodusvarade kasutamisest maksimaalset kasu; kinnitab veel kord sellega seoses oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta: uus partnerlus(11) ning palub komisjonil tagada, et ELis paiknevate riigiüleste ettevõtete AKV riikides asuvad tootmisrajatised peaksid kinni põhilistest ILO standarditest, sotsiaalsetest ja keskkonnaalastest paktidest ning rahvusvahelistest lepingutest, et saavutada ülemaailmne tasakaal majanduskasvu ning kõrgemate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite vahel;

16.   rõhutab piirkonnasisese kaubanduse tähtsust ja vajadust rohkemate piirkondlike kaubandussuhete järele, et tagada jätkusuutlik areng piirkonnas; toonitab koostöö ja ühilduvuse tähtsust eri piirkondlike üksuste vahel;

17.   ergutab veelgi langetama arenguriikide ja piirkondlike rühmituste vahelisi tollimakse, mis praegu moodustavad 15 kuni 25 % kaubavahetuse väärtusest, et jätkata arenguriikide vahelise kaubanduse, lõuna–lõuna suunalise kaubanduse, majanduskasvu ja piirkondliku integratsiooni edendamist;

18.   tervitab tolliliidu arendamist Lääne-Aafrika piirkonna riikide vahel ja püüdlusi rahaliidu loomise suunas, eelkõige arvestades seda, et äriühingud saaks kasu Lääne-Aafrika piirkonna sünkroniseerimisest, mis tooks kaasa suurema turu, kasvava kaubanduse ning paremad võimalused mastaabisäästu loomiseks;

19.   nõuab asjakohaseid ja läbipaistvaid järelevalvemehhanisme, millel oleks selge roll ning mõju, et jälgida suurenenud AKV riikide omavastutuse ja laiaulatusliku sidusrühmadega konsulteerimise abil majanduspartnerluslepingute mõju; rõhutab, et vahepealse majanduspartnerluslepingu põhjalik läbivaatamine toimub hiljemalt viis aastat pärast lepingu sõlmimise kuupäeva, ja et selles hinnatakse lepingu sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas lepingu rakendamise maksumust ja tagajärgi, ning tehakse lepingu sätete kohta muudatusettepanekud ja kohandatakse sätete rakendamist;

20.   nõuab, et vastavalt abi tulemuslikkust käsitlevatele Pariisi põhimõtetele peab abi lähtuma muu hulgas nõudlusest ja palub AKV riikidel seetõttu täpsustada, millistel eesmärkidel vajavad nad majanduspartnerluslepingutega seotud lisavahendeid, pidades eeskätt silmas reguleerivaid raamistikke, kaitsemeetmeid, kaubanduse hõlbustamist, toetust sanitaar- ja fütosanitaar- ning intellektuaalomandi standarditele vastamiseks ja majanduspartnerluslepingute järelevalvesüsteemi koosseisu;

21.   kutsub komisjoni üles andma oma parimat, et taasalustada läbirääkimisi Doha arengukava üle ning tagada, et kaubanduse liberaliseerimise lepetega jätkatakse vaeste riikide arengu edendamist;

22.   on veendunud, et täiemahulised majanduspartnerluslepingud peaksid täiendama Doha arengukava lepingut ja mitte olema AKV riikidele selle alternatiiviks;

23.   tunnistab, et kahepoolseid kaitsemeetmeid sisaldav kaubanduskaitse peatükk on vajalik; kutsub mõlemaid pooli üles vältima kõnealuste kaitsemeetmete tarbetut kasutamist; kutsub komisjoni üles aktsepteerima kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimise jätkuvate läbirääkimiste raames vahepealses majanduspartnerluslepingus sisalduvate kaitsemeetmete läbivaatamist, et tagada nende asjakohane, läbipaistev ja kiire kasutamine juhul, kui nende kohaldamise kriteeriumid on täidetud;

24.   märgib, et põllumajandustoetustele ning abile tehtavates avaliku sektori kulutustes esineb suuri erinevusi; kui EL kulutab põllumajandustoetustele aastas 55 miljardit eurot ja USA 55 miljardit USA dollarit, siis ei ole Ghana oma põllumajandustootjatele alates 1980. aastatest mingeid toetusi maksnud;

25.   on veendunud, et kuigi Ghana põllumajandustoodetel on sooduspääs ELi turule, ei saa majanduspartnerlusleping tuua kaasa Ghana põllumajandusliku tootmise arengut, kui tootmisvõimsust ei suurendata ja tootmist ei moderniseerita tehniliste ja finantsinvesteeringute abil;

26.   märgib, et see seab AKV riikide põllumajandustootjad nende konkurentsivõime vähendamise tõttu nii sise- kui ka välisturul ebasoodsasse olukorda, sest nende tooted on võrreldes ELi ja USA subsideeritud põllumajandustoodetega tegelikkuses kallimad;

27.   toetab seetõttu kokkulepitud tollimaksuerandeid, mis puudutavad põllumajandustooteid ja mõnesid töödeldud põllumajandustooteid, tingimusel et need põhinevad peamiselt vajadusel kaitsta varases arenguetapis olevaid tööstusi või tundlikke tooteid nendes riikides;

28.   märgib, et Ghana on saanud tollimaksuerandid kana- ja muu liha, tomatite, sibulate, suhkru, tubaka ning õlle jaoks;

29.   rõhutab, et täiemahuline majanduspartnerlusleping peaks lihtsamate ja täiustatud päritolueeskirjadega soodustama töödeldud toodete eksporti, eriti sellistes võtmesektorites nagu põllumajandus;

30.   tunnustab seda, et vahepealses majanduspartnerluslepingus juba sisaldub arengukoostööd käsitlev peatükk (2. jaotis), mis hõlmab arengukoostööd, maksukohandusi, pakkumispoole konkurentsivõimet ja ettevõtluse edendamise infrastruktuuri, mida tuleb täielikult rakendada; rõhutab, et täiemahuliste piirkondlike lepingute raames tuleb viivitamatult kokku leppida teenuseid, investeerimist ja kaubanduseeskirju käsitlevates peatükkides; kutsub mõlemaid pooli üles pidama kinni oma kohustusest lõpetada läbirääkimised konkurentsi ja riigihangete üle alles siis, kui on loodud piisav suutlikkus;

31.   rõhutab, et igas täiemahulises majanduspartnerluslepingus peavad olema ka sätted hea valitsemistava, poliitiliste ametikohtade läbipaistvuse ja inimõiguste kohta;

32.   juhib tähelepanu, et majanduspartnerluslepingud peaks aitama kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

33.   kutsub läbirääkivaid pooli üles lisama siduvaid kokkuleppeid investeeringute, konkurentsi ja riigihangete kohta, mis võiksid tõsta huvi ettevõtluse ja investeeringute vastu Ghanas, ning rõhutab, et nende eeskirjade üldise kohaldamise korral oleks neist kasu nii tarbijatele kui ka kohalikele omavalitsustele;

34.   märgib, kui oluline on ECOWASi piirkonnast pärinevate valitsusväliste organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmade panus ning majanduspartnerluslepingute mõju analüüs, mis aitab luua majanduspartnerluslepingute järelevalveks vajaliku tõelise partnerluse;

35.   nõuab kiiret ratifitseerimismenetlust, et partnerriigid saaksid vahepealsest majanduspartnerluslepingust kohest kasu;

36.   soovitab täiemahulise majanduspartnerluslepingu üle käimasolevatel läbirääkimistel paindlikku, spetsiaalset ja pragmaatilist lähenemisviisi; kutsub sellega seoses komisjoni üles võtma eelkõige arvesse Ghana taotlusi, mis käsitlevad lepingu arenguaspekte; väljendab sellega seoses heameelt üldasjade ja välissuhete nõukogu 2008. aasta mai järelduste üle;

37.   ergutab läbirääkimiste pooli lõpetama läbirääkimised kava kohaselt 2009. aasta jooksul; ergutab pooli võtma kõiki meetmeid selleks, et oleks võimalik vormistada täiemahuline majanduspartnerlusleping AKV riikide ja Euroopa Liidu vahel lõplikult enne 2009. aasta lõppu, nagu on kavandatud;

38.   rõhutab, et täiemahulises majanduspartnerluslepingus tuleks sätestada läbivaatamisklausel ja üldise mõju hindamine, mis tuleks läbi viia kolm kuni viis aastat pärast lepingu sõlmimist; nõuab, et Euroopa Parlament ja Ghana parlament oleks kaasatud lepingu igasse läbivaatamisse;

39.   rõhutab eelkõige AKV riikide parlamentide ja valitsusväliste osalejate väga olulist rolli majanduspartnerluslepingute järelevalves ja haldamisel ning nõuab komisjonilt nende kaasamise tagamist käimasolevasse läbirääkimiste protsessi; on seisukohal, et selleks peavad EL ja AKV riigid kokku leppima selge päevakorra ning see peab põhinema laia kandepinnaga lähenemisel;

40.   peab oluliseks, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel loodaks asjakohane järelevalvesüsteem, mida koordineeriks asjakohane parlamendikomisjon, mis koosneb rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni liikmetest, et tagada kohane tasakaal rahvusvahelise kaubanduse komisjoni juhtrolli säilitamise ning kaubandus- ja arengupoliitika üldise järjepidevuse vahel; on arvamusel, et see parlamendikomisjon peaks töötama paindlikult ja kooskõlastama aktiivselt oma tegevust AKV–ELi parlamentaarse ühisassambleega; on seisukohal, et järelevalve peaks algama pärast iga vahepealse majanduspartnerluslepingu vastuvõtmist;

41.   rõhutab, et Euroopa Parlamenti tuleb läbirääkimiste vältel täies ulatuses teavitada ja ta läbirääkimisprotsessi kaasata;

42.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV-ELi ministrite nõukogule ning AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 393. (2) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 397. (3) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126. (4) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 121. (5) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155. (6) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 261. (7) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 244. (8) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 301. (9) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 361. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0252. (11) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 45.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsioon Vaikse ookeani piirkonna riikide ja Euroopa Ühenduse vahelise majanduspartnerluse vahelepingu kohta

P6_TA(2009)0178 B6-0143/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) viienda ministrite konverentsi kohta Cancúnis(1), 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogu 1. augusti 2004. aasta otsuse järel(2), 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni WTO Hongkongis toimuva kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta(3), 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute mõju kohta arengule(4), 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(5), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse(6), 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta(7), 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta(8), 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta(9) ning oma 5. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja (EÜ) nr 1100/2006(10);

–   võttes arvesse Vaikse ookeani piirkonna riikide ja Euroopa Ühenduse vahelist majanduspartnerluse vahelepingut;

–   võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel sõlmitud koostöölepingut, mis allkirjastati 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Cotonou leping);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2006. aasta aprillis, 2006. aasta oktoobris, 2007. aasta mais, 2007. aasta oktoobris, 2007. aasta novembris ning 2008. aasta mais tehtud järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

–   võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

–   võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsi neljandal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–   võttes arvesse 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis WTO ministrite konverentsi kuuendal istungjärgul vastu võetud deklaratsiooni;

–   võttes arvesse 10. oktoobril 2006. aastal WTO peanõukogus vastu võetud kaubandusabi töökonna raportit ja soovitusi;

–   võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kõrvaldamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;

–   võttes arvesse 8. juulil 2005. aastal G8 poolt vastu võetud Gleneaglesi kommünikeed;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5 koostoimes artikli 103 lõikega 2,

A.   arvestades, et alates 1. jaanuarist 2008 ei ole Euroopa Liidu varasemad kaubandussuhted AKV riikidega, mis võimaldasid neile riikidele mittevastastikusel alusel soodustatud juurdepääsu ELi turgudele, enam kooskõlas WTO eeskirjadega;

B.   arvestades, et majanduspartnerluslepingud on lepingud, mis on WTO eeskirjadega kooskõlas ja mille eesmärk on toetada piirkondlikku integratsiooni ning soodustada AKV riikide majanduse järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse, et edendada seeläbi nende riikide jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning anda panus AKV riikides vaesuse kaotamiseks tehtavatesse üldistesse jõupingutustesse;

C.   arvestades, et majanduspartnerluslepinguid tuleks kasutada pikaajaliste suhete loomiseks, mille puhul kaubandus toetab arengut;

D.   arvestades, et majanduspartnerluse vahelepingud on kaubavahetust käsitlevad lepingud, mille eesmärk on vältida AKV riikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse katkemist;

E.   arvestades, et kaubanduspoliitika muutub praegusest finants- ja majanduskriisist tulenevalt arenguriikide jaoks tähtsamaks kui kunagi varem;

F.   arvestades, et majanduspartnerluse vaheleping keskendub kaubavahetusele ja kooskõla saavutamisele WTO eeskirjadega;

G.   arvestades, et WTO eeskirjades ei nõuta majanduspartnerluslepingu sõlminud riikidelt, et nad täidaksid teenuste valdkonnas liberaliseerimiskohustusi, samuti ei keelata neil seda teha;

H.   arvestades, et lepingutes sisalduvate kohustuste riiklik ja piirkondlik mõju võib kujuneda väga oluliseks;

I.   arvestades, et praegu on AKV Vaikse ookeani piirkonna 14+1 (Ida-Timor) riigist majanduspartnerluse vahelepingu parafeerinud üksnes Paapua Uus-Guinea ja Fidži Saarte Vabariik;

J.   arvestades, et majanduspartnerluse vaheleping mõjutab tõenäoliselt Paapua Uus-Guinea ja Fidži Saarte Vabariigi ning teiste kaubanduspartnerite vaheliste tulevaste lepingute reguleerimisala ja sisu ning piirkonna seisukohti läbirääkimistel;

K.   arvestades, et Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheline konkurents on piiratud, kuna suur osa ELi ekspordist koosneb peamiselt kaupadest, mida Vaikse ookeani piirkonna riigid ei tooda, kuid vajavad sageli otseseks tarbimiseks või riigi tööstuse sisendina;

L.   arvestades praegust poliitilist olukorda, kus Fidžit juhib sõjaväeline valitsus, peaksid kõik terviklikud majanduspartnerluslepingud sõltuma kokkulepitud demokraatlike valimiste korraldamise tegevuskavast, mille suhtes on kokku leppinud kõik olulisemad poliitilised rühmitused Fidžis;

M.   arvestades nõukogu nõudmist, et viivitamatult ja täielikult taastataks demokraatia ning tagastataks võimalikult kiiresti võim tsiviilvalitsusele;

N.   arvestades, et AKV riikide Vaikse ookeani piirkonna riikide rühm koosneb 14 laialt hajutatud saareriigist ja Ida-Timorist, kus elab kokku vähem kui 8 miljonit inimest; arvestades, et rohkem kui mis tahes muus piirkonnas erinevad Vaikse ookeani piirkonna riigid üksteisest suurel määral suuruse ja iseloomulikke omaduste poolest, kusjuures suurim riik Paapua Uus-Guinea on kolm tuhat korda suurem kõige väiksemast riigist Niuest;

O.   arvestades, et tulevikus on ekspordi kasvuks suurim potentsiaal kalandusel ning kalandusega seotud tegevusel ja tootmisharudel;

P.   arvestades, et uute kaubanduseeskirjadega peab kaasnema kaubandusabi suurem toetamine;

Q.   arvestades, et ELi kaubandusabi strateegia eesmärk on toetada arenguriikide suutlikkust kasutada ära uusi kaubandusvõimalusi;

R.   arvestades, et Euroopa Liit ja AKV riigid on pidanud läbirääkimisi uute, täiustatud ja paindlikumate päritolureeglite üle, mis võiksid nõuetekohase rakendamise korral ja AKV riikide piiratud suutlikkuse asjakohase arvestamise korral anda neile märkimisväärseid eeliseid;

S.   arvestades, et ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel käimasolevate läbirääkimiste, mille eesmärk on sõlmida vahepealse majanduspartnerluslepingu asemel terviklik majanduspartnerlusleping, kava kohaselt lähtutakse sellest, et leping sõlmitakse 2009. aasta lõpuks,

1.   rõhutab, et kõnealuseid lepinguid saab pidada rahuldavaks, kui need täidavad kolm eesmärki: toetada AKV riikide säästvat arengut, soodustada nende osalemist maailmakaubanduses ja tugevdada piirkondadeks jaotamise protsessi;

2.   rõhutab, et selle lepingu põhieesmärk on aidata arengueesmärkide, vaesuse vähendamise ja inimeste põhiõiguste austamise kaudu kaasa aastatuhande arengueesmärkide täitmisele ja saavutada järgmised eesmärgid: osutada AKV riikidele abi säästvaks arenguks, toetada kõnealuste riikide osalemist maailmakaubanduses, tugevdada piirkondadesse jaotamise protsessi, taaselavdada kaubavahetust Euroopa Liidu ja AKV riikide vahel ning edendada AKV riikide majanduse mitmekesistamist;

3.   rõhutab, et Euroopa Liit peab toetama Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduste avamise võimalike negatiivsete tagajärgede eest kaitsmist, et kaubandussoodustustest oleks võimalik tõelist kasu saada ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut;

4.   on arvamusel, et majanduspartnerlusleping peab toetama ja mõjutama positiivselt kaubanduse mahtu, majanduskasvu, piirkondlikku integratsiooni ja vaesuse vähendamist;

5.   ergutab läbirääkimiste pooli lõpetama läbirääkimised kava kohaselt 2009. aasta jooksul; ergutab pooli võtma kõiki meetmeid, et sõlmida terviklik majanduspartnerlusleping AKV riikide ja Euroopa Liidu vahel veel enne 2009. aasta lõppu, nagu on kavandatud;

6.   tunnistab Euroopa Liidu ja AKV riikide vaheliste WTO nõuetele vastavate lepingute sõlmimise olulisust ja kasulikkust, sest niisuguste lepingute puudumisel kaubandussuhted ja nende areng katkeks; seda tõendab asjaolu, et eksportijad on endiselt saanud kasu Euroopa Liitu suunatud kaubanduse mahu kasvust pärast Cotonou lepingu kohase enamsoodustusrežiimi kehtivuse lõppemist 31. detsembril 2007;

7.   tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liit pakub AKV riikidele täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu Euroopa Liidu turule enamiku toodete puhul, et toetada AKV riikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse liberaliseerimist;

8.   rõhutab, et majanduspartnerluse vahelepingu sõlmimine on vajalik samm jätkusuutliku majanduskasvu suunas selles piirkonnas tervikuna, ning toonitab, kui tähtis on läbirääkimisi jätkata tervikliku lepingu sõlmimiseks, et toetada kaubavahetuse ja investeeringute mahu suurendamist ning piirkondlikku integratsiooni;

9.   võtab teadmiseks üleminekuperioodide kehtestamise majanduspartnerluse vahelepingutes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEde), et neil oleks võimalik lepingus sätestatud muutustega kohaneda; nõuab tungivalt, et Vaikse ookeani piirkonna riikide ametivõimud jätkaksid terviklike majanduspartnerluslepingute üle peetavate läbirääkimiste käigus VKEde huvide toetamist;

10.   nõuab tungivalt, et komisjon ei avaldaks Vaikse ookeani piirkonna riikidele survet võtta endale teenuste valdkonnas liberaliseerimiskohustusi ja kiita heaks nn Singapuri küsimusi;

11.   nõuab tungivalt, et AKV riigid toetaksid liberaliseerimisprotsessi, laiendaksid asjakohaseid reforme muudele valdkondadele peale kaubavahetuse ja soodustaksid teenuskaubanduse liberaliseerimist;

12.   nõuab tugeva reguleeriva raamistiku kehtestamist teenuseid käsitlevate läbirääkimiste korral, et tagada universaalteenuste osutamine ning oluliste avalike teenuste väljajätmine läbirääkimiste raamistikust;

13.   nõuab, et Euroopa Liit osutaks nii AKV riikide ametivõimudele kui ka erasektorile rohkem ja asjakohasemat abi, et hõlbustada nende riikide majanduste ümberkujundamist pärast vahepealse majanduspartnerluslepingu allkirjastamist;

14.   nõuab tungivalt, et asjaomased riigid annaksid selget ja läbipaistvat teavet majandusliku ja poliitilise olukorra ning arengu kohta nendes riikides, et parandada koostööd komisjoniga;

15.   nõuab tungivalt, et tervikliku majanduspartnerluslepingu läbirääkimistel osalejad võtaksid täiel määral arvesse loodusvarade läbipaistvat haldamist ja visandaksid selleks vajalikud parimad tavad, et asjassepuutuvad riigid saaksid nendest varadest maksimaalset kasu;

16.   rõhutab piirkonnasisese kaubanduse tähtsust ja vajadust tugevamate piirkondlike kaubandussuhete järele, et tagada piirkonna jätkusuutlik areng; tõstab esile koostöö ja ühilduvuse tähtsust eri piirkondlike üksuste vahel;

17.   ergutab arengumaade ja piirkondlike rühmade vaheliste tollimaksude, mis praegu moodustavad 15 kuni 25 % kaubanduslikust väärtusest, edasist langetamist, et jätkata lõuna–lõuna-suunalise kaubanduse, majanduskasvu ja piirkondliku integratsiooni edendamist;

18.   kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva, et taasalustada läbirääkimisi Doha arengukava üle ja tagada, et kaubanduse liberaliseerimise lepingute kaudu toetataks jätkuvalt vaeste riikide arengut;

19.   on arvamusel, et kõikehõlmavad majanduspartnerluslepingud peaksid täiendama Doha arengukava lepingut ja ei peaks endast kujutama alternatiivi AKV riikide jaoks;

20.   tunnistab, et kahepoolseid kaitsemeetmeid sisaldav kaubanduskaitse peatükk on vajalik; kutsub mõlemaid pooli üles vältima kõnealuste kaitsemeetmete tarbetut kasutamist; kutsub komisjoni üles aktsepteerima kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimise jätkuvate läbirääkimiste raames vahepealses majanduspartnerluslepingus sisalduvate kaitsemeetmete läbivaatamist, et tagada nende asjakohane, läbipaistev ja kiire kasutamine juhul, kui nende kohaldamise kriteeriumid on täidetud;

21.   toetab kokkulepitud tollimaksuerandeid, mis puudutavad põllumajandustooteid ja mõningaid töödeldud põllumajandustooteid, tingimusel et need põhinevad peamiselt vajadusel kaitsta varases arenguetapis olevat tööstust või tundlikke tooteid nendes riikides;

22.   nõuab kiiret ratifitseerimismenetlust, et partnerriigid saaksid majanduspartnerluse vahelepingust tulenevaid eeliseid asjatu viivituseta kasutada;

23.   tuletab meelde, et kuigi vahelepingut võib pidada protsessi esimeseks sammuks, on see õiguslikus mõttes täielikult sõltumatu rahvusvaheline leping, millega ei pruugi automaatselt kaasneda terviklik majanduspartnerlusleping või tervikliku majanduspartnerluslepingu allkirjastamine majanduspartnerluse vahelepingu kõikide algsete allkirjastajate poolt;

24.   palub komisjonil võimaldada käimasolevatel läbirääkimistel maksimaalsel määral paindlikkust, nagu on osutatud nõukogu 2008. aasta mai ja 2008. aasta novembri selleteemalistes järeldustes;

25.   palub komisjonil võtta arvesse Vaikse ookeani piirkonna riikide esitatud taotlusi arutada täiemahulise majanduspartnerluslepingu läbirääkimistel uuesti vahepealses majanduspartnerluslepingus sisalduvaid teatud vaidlusttekitavaid küsimusi, mida need riigid soovivad muuta või tagasi võtta;

26.   juhib tähelepanu asjaolule, et Paapua Uus-Guinea ja Fidži Saarte Vabariik on seni ainukesed Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmed, kes on kõnealuse lepinguga liitunud, samas kui Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma teised liikmed on otsustanud sellele mitte alla kirjutada, kuna nende ja Euroopa Liidu vahelise kaubavahetuse maht on väiksem;

27.   tuletab meelde, et tõeline piirkondlik turg on majanduspartnerluslepingu eduka rakendamise äärmiselt oluline eeldus ning piirkondlik integratsioon ja koostöö on Vaikse ookeani piirkonna riikide sotsiaalse ja majandusliku arengu seisukohalt väga olulised;

28.   rõhutab, et tuleb tagada, et majanduspartnerluse vaheleping ei vähendaks Vaikse ookeani piirkonnas majanduslikku integratsiooni puudutavaid poliitilisi huvisid ega avalikkuse heakskiitu;

29.   rõhutab, et majanduspartnerluse vahelepingu rakendamisel ning tervikliku majanduspartnerluslepingu läbirääkimistel tuleb pöörata piisavat tähelepanu Vaikse ookeani piirkonna integratsiooniprotsessidele;

30.   soovitab tervikliku majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks järgida käimasolevatel läbirääkimistel paindlikku, asümmeetrilist ja pragmaatilist lähenemisviisi; kutsub sellega seoses komisjoni üles võtma eelkõige arvesse Vaikse ookeani piirkonna riikide soove, mis käsitlevad lepingu edasise arengu aspekte; väljendab sellega seoses heameelt üldasjade ja välissuhete nõukogu 2008. aasta mai järelduste üle;

31.   juhib tähelepanu asjaolule, et leping võib mõjutada ka suhteid Vaikse ookeani piirkonna ning selle lähimate ja suurimate kaubanduspartnerite, Austraalia ja Uus-Meremaa, vahel ning tuleb tagada, et praeguse lepingu sätted ei oleks takistuseks tulevastele kaubanduslepingute sõlmimisele nende riikidega;

32.   peab õigeks, et terviklikku majanduspartnerluslepingusse lisatakse arengukoostööd käsitlev peatükk, mis hõlmab kaubavahetust, pakkumispoolset konkurentsi, ettevõtluse edendamise infrastruktuuri, teenustega kauplemist, kaubandusega seotud küsimusi, institutsioonilise suutlikkuse tõstmist ja maksukohandusi; kutsub mõlemaid pooli üles pidama kinni kokkulepitud kohustusest lõpetada läbirääkimised konkurentsi ja riigihangete üle alles siis, kui selleks vajalik suutlikkus on saavutanud piisava taseme;

33.   tuletab meelde, et Vaikse ookeani piirkonna riikide arengueesmärke, -poliitikat ja -prioriteete ei tule mitte üksnes majanduspartnerluslepingu struktuuri ja sisu abil toetada, vaid ka selle kaudu, mil viisil ja missuguses vaimus lepingut rakendatakse;

34.   juhib tähelepanu sellele, et majanduspartnerlusleping peaks aitama saavutada aastatuhande arengueesmärke;

35.   peab õigeks, et Euroopa Liit järgib valikuliselt enamsoodustusrežiimi põhimõtet kõikide AKV riikide piirkondlike alarühmade puhul;

36.   tuletab meelde, et 2007. aasta oktoobris võeti vastu ELi kaubandusabi strateegia, millega kohustuti suurendama 2010. aastaks ELi kaubandusega seotud kollektiivset abi 2 miljardi euroni aastas (1 miljard eurot ühenduse poolt ja 1 miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab tungivalt, et Vaikse ookeani piirkond saaks sellest asjakohase ja õiglase osa;

37.   nõuab kaubandusabi vahendite osa varajast kindlaksmääramist ja eraldamist; rõhutab, et kõnealused rahalised vahendid peaksid olema lisavahendid ja mitte üksnes Euroopa Arengufondi ümberpaigutatud vahendid, need peaksid vastama Paapua Uus-Guinea ja Fidži Saarte Vabariigi prioriteetidele ning nende väljamaksmine peaks olema õigeaegne, ennustatav ning kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste arengukavade täitmise ajakavadega; tuletab meelde, et Ida-Aafrika Ühenduse riikide arengueesmärke, -poliitikat ja -prioriteete ei tule mitte üksnes majanduspartnerluslepingu struktuuri ja sisu abil toetada, vaid ka selle kaudu, mil viisil ja missuguses vaimus lepingut rakendatakse;

38.   kutsub 2007. aasta septembris nõukogu poolt vastu võetud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS-leping) ja ravimite kättesaadavust käsitlevaid kohustusi silmas pidades komisjoni üles mitte pidama tervikliku majanduspartnerluslepingu raames läbirääkimisi ravimitega seotud ning rahvatervist ja ravimite kättesaadavust mõjutavate TRIPS-pluss sätete üle, hoiduma patendikoostöölepingu ja patendiõiguse lepingu täitmise või nendes sätestatud kohustuste tunnustamise nõudmisest, hoiduma terviklikku majanduspartnerluslepingusse direktiivi 2004/48/EÜ(11) tingimuste lisamisest ning mitte laiendama lepingut uutele valdkondadele nagu mitteoriginaalandmebaasi kaitse;

39.   toetab jätkuvalt tervikliku majanduspartnerluslepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel, sealhulgas ühe olulise teemana intellektuaalomandi õiguste alaseid läbirääkimisi, mis ei hõlma üksnes lääne tehnoloogilisi tooteid, vaid ka bioloogilist mitmekesisust ja traditsiooniliste teadmiste kaitset;

40.   nõuab selge rolli ja mõjuga sobivate ja läbipaistvate seiremehhanismide väljatöötamist, et jälgida majanduspartnerluslepingute mõju koos AKV riikide suurenenud omavastutuse ja laialdase sidusrühmadega konsulteerimisega;

41.   peab oluliseks, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel loodaks asjakohane järelevalvesüsteem, mida koordineeriks asjakohane parlamendikomisjon, mille töösse on kaasatud rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni liikmed, et tagada piisav tasakaal rahvusvahelise kaubanduse komisjoni jätkuva juhtrolli ning kaubandus- ja arengupoliitika üldise järjepidevuse vahel; see parlamendikomisjon peab töötama paindlikult ja kooskõlastama aktiivselt oma tegevust AKV ja ELi parlamentaarse ühisassambleega; on seisukohal, et järelevalve peaks algama pärast iga majanduspartnerluse vahelepingu vastuvõtmist;

42.   rõhutab eelkõige AKV riikide parlamentide ja valitsusväliste osalejate otsustavat rolli ja osalemist majanduspartnerluslepingute järelevalves ja haldamisel ning palub, et komisjon toetaks nende kaasamist käimasolevasse läbirääkimiste protsessi; selleks peavad AKV riigid ja EL leppima kokku konkreetse tegevuskava suhtes ning selle aluseks peab olema laiaulatuslik osalemisel põhinev lähenemine;

43.   rõhutab, et terviklik majanduspartnerlusleping peaks sisaldama läbivaatamisklauslit ja üldise mõju hindamise läbiviimise nõuet, kusjuures mõju hindamine tuleks läbi viia kolm kuni viis aastat pärast lepingu allkirjastamist, et määrata kindlaks lepingu sotsiaalmajanduslik mõju, sh selle rakendamise kulud ja tagajärjed; nõuab, et Euroopa Parlament ja Vaikse ookeani piirkonna riikide parlamendid kaasataks iga lepingu läbivaatamisse;

44.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV ja ELi ministrite nõukogule ning AKV ja ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 393. (2) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 397. (3) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126. (4) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 121. (5) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155. (6) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 261. (7) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 244. (8) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 301. (9) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 361. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0252. (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45).

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADCi majanduspartnerluslepinguga liitunud riikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepingu kohta

P6_TA(2009)0179 B6-0144/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni neljanda ministrite konverentsi kohta Cancúnis(1);

–   võttes arvesse oma 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogu 1. augusti 2004. aasta otsuse järel(2);

–   võttes arvesse oma 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta(3);

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute (EPA) mõju kohta arengule(4);

–   võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(5);

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse(6);

–   võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta(7);

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta(8);

–   võttes arvesse oma 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta(9);

–   võttes arvesse oma 5. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja (EÜ) nr 1100/2006(10);

–   võttes arvesse vahepealset majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) majanduspartnerluslepinguga liitunud riikide vahel;

–   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2006. aasta aprillis, 2006. aasta oktoobris, 2007. aasta mais, 2007. aasta oktoobris, 2007. aasta novembris ning 2008. aasta mais tehtud järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

–   võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

–   võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsi neljandal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5 koostoimes artikli 103 lõikega 2,

A.   arvestades, et alates 1. jaanuarist 2008 ei ole Euroopa Liidu varasemad kaubandussuhted AKV riikidega – tänu millele oli neil riikidel mittevastastikusel alusel soodustatud juurdepääs ELi turgudele – enam kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega;

B.   arvestades, et majanduspartnerluslepingud on WTO eeskirjadega kooskõlas olevad lepingud, mille eesmärk on toetada piirkondlikku integratsiooni ja soodustada AKV riikide majanduse järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse, et edendada seeläbi nende jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning anda panus AKV riikides vaesuse kaotamiseks tehtavatesse üldistesse jõupingutustesse;

C.   arvestades, et kaubanduspoliitika muutub praegusest finants- ja majanduskriisist tulenevalt arenguriikide jaoks tähtsamaks kui kunagi varem;

D.   arvestades, et eelmised kaubandussoodustussüsteemid ei suutnud märkimisväärselt parandada nende riikide majanduslikku olukorda;

E.   arvestades, et majanduspartnerluse vahelepingud on lepingud kaupadega kauplemise kohta, mille eesmärk on ennetada AKV riikide kaubanduse katkemist Euroopa Ühendusega; arvestades, et need lepingud sisaldavad mitmeid vaieldavaid sätteid;

F.   arvestades, et Euroopa Liit pakub AKV riikidele 100-protsendiliselt kvoodi- ja tollimaksuvaba pääsu ELi turgudele koos üleminekuperioodidega riisi (kuni 2010) ja suhkru (kuni 2015) jaoks;

G.   arvestades, et asjakohaselt kavandatud kaubanduse liberaliseerimine võib edendada turu mitmekesisust, majanduskasvu ja -arengut;

H.   arvestades, et majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste käigus on mõned AKV riigid, eesmärgiga, et tagataks kõigi eksportijate kohtlemine võrdselt eelistatuima kaubanduspartneriga, taotlenud enamsoodustusrežiimi klauslit, millega kehtestatakse kaupade impordile tavalised mittediskrimineerivad tariifid;

I.   arvestades, et ELi ja AKV riikide majanduste vaheline konkurents on piiratud, kuna enamik ELi ekspordist sisaldab kaupu, mida AKV riigid ei tooda, kuid vajavad otseseks tarbimiseks või omamaise tööstuse sisendiks, arvestades, et see ei ole nii põllumajandustoodetega kauplemisega, mille puhul ELi eksporditoetused kujutavad endast AKV põllumajandus-, loomakasvatus- ja piimasektori tootjatele tõsist takistust ning häirivad nii kohaliku kui ka piirkondliku turu toimimist ja sageli hävitavad selle, ning et seetõttu peaks EL viivitamata igasugused eksporditoetused järkjärgult kaotama;

J.   arvestades, et Euroopa Ühendus ja SADCi riikide vahel on lõpule viidud läbirääkimised uute täiustatud päritolueeskirjade üle, eelkõige tekstiilitoodete, rõivaste, kalanduse ja teatud põllumajandustoodete osas, ning et need eeskirjad võiksid nõuetekohase rakendamise ja SADCi riikide vähese suutlikkuse taseme asjakohase arvestamise korral anda neile riikidele märkimisväärsed eelised, ning arvestades, et tuleks rõhutada, et kui majanduspartnerluslepingute eesmärgiks on hoogustada piirkondlikku kumulatsiooni ja edendada investeeringuid, siis on vaja lihtsamaid ja täiustatud päritolureegleid, et AKV riikide ettevõtjad saaksid arendada töödeldud toodete eksporti ja ära kasutada majanduspartnerluslepingute raames avanevate uute turuvõimaluste eeliseid,

1.   kinnitab taas oma seisukohta, et majanduspartnerluslepingutes tuleks lähtuda AKV riikide vajadustest ning need tuleks koostada nii, et nad elustaksid AKV-ELi kaubandussuhteid, edendaksid AKV riikide arengut ja majanduse mitmekesistamist, kuid ka piirkondlikku integratsiooni, vaesuse vähendamist, põhiliste inimõiguste austamist ning seega üldiselt aastatuhande arengueesmärkide saavutamist;

2.   rõhutab, et tagamaks kaitset SADCi piirkonna riikide majandustele nende avamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude eest, tuleb Euroopa Liidul neid toetada, et pakkuda kaubandussoodustuste kaudu tõelisi eeliseid ja tagada majanduslik ning sotsiaalne areng;

3.   tunnistab kasu, mida vahepealse majanduspartnerluslepingu algatamine on toonud eksportijatele, säilitades nende jaoks endise ekspordirežiimi Euroopa Liitu pärast Cotonou lepingus sätestatud tariifsete soodustuste kehtivuse lõppemist 31. detsembril 2007. aastal, ning seeläbi vältides kahju, mis AKV riikide eksportijatel oleks võinud tekkida, kui nad oleksid pidanud hakkama tegutsema vähem soodsa kaubandusrežiimi alusel;

4.   tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ühendus pakub AKV riikide toodetele täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu Euroopa Liidu turule, et toetada AKV riikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse liberaliseerimist;

5.   tervitab üldasjade ja välissuhete nõukogu 2008. aasta mai, juuni ja novembri järeldusi, milles rõhutatakse vajadust toetada olemasolevaid piirkondlikke integratsiooniprotsesse ja edendada arengut, ning nõuab, et komisjon austaks läbirääkimiste ajal seda mandaati; sellega seoses rõhutab vajadust vältida Lõuna-Aafrika tolliliidu (SACU) lagunemist;

6.   rõhutab vahepealse majanduspartnerluslepingu sõlmimist kui vajalikku sammu jätkusuutliku kasvu suunas piirkondades ja nendes piirkondades tervikuna, ning toonitab, kui tähtis on jätkata läbirääkimisi, et saavutada kõikehõlmav kokkulepe, mis soodustab kaubavahetuse suurenemist, investeeringuid ja piirkondlikku integratsiooni;

7.   nõuab, et Euroopa Liit tagaks nii AKV riikide ametivõimudele kui ka erasektorile suurema asjakohase abi, et hõlbustada majanduse üleminekut pärast vahepealse majanduspartnerluslepingu allkirjastamist;

8.   on seisukohal, et kehtiv vahepealne leping ei jäta eraldi ruumi ega osuta tähelepanu toiduga varustamise sõltumatusele ega õigusele toidule ja ei eelista põllumajanduse ja kaubanduspoliitika instrumente, mis võimaldavad turu reguleerimist ja jätkusuutlike peretalude kaitsmist; rõhutab, et need teemad tuleb asetada läbirääkimistel kesksele kohale, tagamaks, et kaubanduspoliitika ja kõik ELi poliitikavaldkonnad oleksid kooskõlas toiduainetega varustamise sõltumatuse põhimõttega ja õigusega toidule;

9.   palub komisjonil ja liikmesriikidel selgitada vahendite tegelikku jaotust AKV piirkonnas seoses lubatud prioriteetsete kulutustega suurenenud kaubandusabi eelarvereal; tuletab meelde 2007. aasta oktoobris heaks kiidetud ELi kaubandusabi strateegiat, millega võeti kohustus suurendada ELi kaubandusega seotud abi kogusummat aastaks 2010 kahe miljardi euroni aastas (üks miljard eurot ühenduselt ja üks miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab, et SADCi piirkond saaks sellest asjakohase ja võrdväärse osa;

10.   nõuab kaubandusabi vahendite osa varajast kindlaksmääramist ja eraldamist; rõhutab, et need vahendid peaksid olema täiendavad ja mitte üksnes kujutama endast Euroopa arengufondi vahendite ümberjagamist, et need peaksid vastama SADCi riikide prioriteetidele ja et nende väljamaksed peaksid olema õigeaegsed, prognoositavad ning kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste arengukavade täitmise ajakavaga; on vastu majanduspartnerluslepingutega seotud mis tahes tingimuste seadmisele Euroopa abi andmise osas ning kutsub komisjoni üles tagama, et juurdepääs 10. EAFi rahalistele vahenditele ei oleks seotud läbirääkimiste tulemuste ja tempoga;

11.   nõuab tungivalt, et mis tahes täiemahulise majanduspartnerluslepingu üle läbirääkijad võtaksid täielikult arvesse loodusvarade läbipaistvat haldamist ja näeksid ette parimad tavad, et asjaomased riigid saaksid sellistest varadest maksimaalset kasu;

12.   palub komisjonil tagada, et ELis paiknevate riigiüleste ettevõtete AKV riikides asuvad tootmisrajatised peaksid kinni põhilistest ILO standarditest, sotsiaalsetest ja keskkonnaalastest paktidest ning rahvusvahelistest lepingutest, et saavutada ülemaailmne tasakaal majanduskasvu ning kõrgemate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite vahel;

13.   rõhutab piirkonnasisese kaubanduse tähtsust ja vajadust tihedamate piirkondlike kaubandussuhete järele, et tagada jätkusuutlik areng piirkonnas; toonitab koostöö ja ühilduvuse tähtsust eri piirkondlike üksuste vahel; palub komisjonil mitte kahjustada piirkondlikku mõõdet;

14.   peab oluliseks, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel loodaks asjakohane järelevalvesüsteem, mida koordineeriks asjakohane parlamendikomisjon, mis koosneb rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni liikmetest, et tagada kohane tasakaal rahvusvahelise kaubanduse komisjoni juhtrolli säilitamise ning kaubandus- ja arengupoliitika üldise järjepidevuse vahel; see parlamendikomisjon töötab paindlikult ja teeb aktiivset koostööd AKV-ELi parlamentaarse ühisassambleega; on seisukohal, et järelevalve peaks algama pärast iga vahepealse majanduspartnerluslepingu vastuvõtmist;

15.   kutsub komisjoni üles andma oma parimat, et taasalustada läbirääkimisi Doha arengukava üle ning tagada, et kaubanduse liberaliseerimise lepetega jätkatakse vaeste riikide arengu edendamist;

16.   on veendunud, et täiemahulised majanduspartnerluslepingud peaksid täiendama Doha arengukava läbirääkimistega seotud kokkulepet ja neid ei tohiks pidada selle alternatiiviks;

17.   tunnistab kahepoolse kaubanduskaitse peatüki vajadust ja tähtsust; kutsub mõlemaid pooli üles hoiduma nende kaitsemeetmete kuritarvitamisest; kutsub komisjoni üles, et ta aktsepteeriks vajadust vaadata kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimise jätkuvate läbirääkimiste raames läbi vahepealses majanduspartnerluslepingus sisalduvad kaitsemeetmed, et tagada nende asjakohane, läbipaistev ja kiire kasutamine juhul, kui nende kohaldamise kriteeriumid on täidetud;

18.   toetab kokkulepitud tollimaksuerandeid, mis puudutavad põllumajandustooteid ja mõningaid töödeldud põllumajandustooteid, tingimusel et need põhinevaid peamiselt vajadusel kaitsta varases arenguetapis olevat tööstust või tundlikke tooteid nendes riikides;

19.   nõuab, et komisjon ilmutaks paindlikkust, kui ta tegeleb Angola, Namiibia ja Lõuna-Aafrika peamiste mureküsimustega, nagu näiteks enamsoodustusrežiimi klausel, samuti ekspordimaksud ja tärkava tööstuse kaitse;

20.   julgustab läbirääkimiste osapooli käimasolevatel kõnelustel mõlemaid pooli rahuldava piirkondliku majanduspartnerluslepingu saavutamiseks kasutama paindlikku, asümmeetrilist ja pragmaatilist lähenemisviisi, seadmata ebarealistlikke tähtaegu ja võimaldades SADCi riikidel uuesti läbi arutada kõik sätted vaidlusaluste küsimuste kohta, mida nad soovivad muuta või tühistada;

21.   märgib heakskiitvalt, et 2009. aasta märtsis Namiibias Swakopmundis peetud tehnilistel läbirääkimistel saavutati edu, ning on rahul, et komisjon tunnustab vajadust tegeleda vaidlusaluste küsimustega enne vahepealse majanduspartnerluslepingu allkirjastamist; nõuab, et lahendamata küsimused, nagu enamsoodustusrežiimi klausel, osapoolte õiguslik määratlus ja juurdepääs põllumajandustoodete turule lahendataks nii, et kõikidel SADCi majanduspartnerluslepingu liikmetel oleks võimalik vahepealsele majanduspartnerluslepingule alla kirjutada;

22.   tunnustab seda, et EL-SADCi riikide vahepealsesse majanduspartnerluslepingusse on lisatud arengukoostööd käsitlev peatükk, mis hõlmab koostööd kaubavahetuse, pakkumispoolse konkurentsivõime, ettevõtluse edendamise infrastruktuuri, teenuskaubanduse, kaubandusalaste küsimuste, institutsioonilise suutlikkuse tõstmise ja maksukohanduste alal; kutsub mõlemaid pooli üles pidama kinni oma kokkulepitud kohustusest viia lõpule läbirääkimised konkurentsi ja riigihangete üle alles siis, kui on loodud piisav suutlikkus; kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd SADCi riikidega, et täita selles arengukoostöö peatükis sätestatud eesmärgid;

23.   rõhutab, et iga täiemahuline majanduspartnerlusleping peab vastavalt Cotonou lepingu artiklitele 11b, 96 ja 97 sisaldama ka sätteid üldiselt tunnustatud hea valitsemistava määratluse, poliitiliste ametikohtade läbipaistvuse ning inimõiguste kohta, kuid ka erisätteid kõige haavatavamate rühmade, nagu kohalike põllumajandusettevõtjate ja naiste kohta;

24.   märgib, et ELi ja SADCi riikide vahel peetavatel läbirääkimistel, mille eesmärk on sõlmida vahepealse majanduspartnerluslepingu asemel lõplik majanduspartnerlusleping, lähtutakse ajakava osas sellest, et leping sõlmitakse 2009. aasta lõpuks; palub tungivalt komisjonil mitte avaldada SADCi riikidele alusetut survet liberaliseerimiskohustuste ja teenustega seotud õigusloomekohustuste ning nn Singapuri teemadega seotud kohustuste võtmiseks;

25.   nõuab jõulise reguleeriva raamistiku kehtestamist teenuseid käsitlevate läbirääkimiste korral, et tagada üldhuviteenuste osutamine;

26.   toetab mõlema poole jõupingutusi, mille eesmärk on tagada Lõuna-Aafrika aktiivne osalemine kogu läbirääkimiste protsessis; tunnistab, et Lõuna-Aafrika kaasamine on võtmetähtsusega majandusliku ühtsuse ja piirkondliku integratsiooni edendamisel ning kaubandus- ja investeerimissuhete edasiarendamisel piirkonna ja Euroopa Liidu vahel; kutsub komisjoni üles säilitama ja arendama seda sidet läbirääkimistel täiemahulise ja kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu üle;

27.   võtab teadmiseks SADCi piirkonna kavatsuse osaleda uue vabakaubanduspiirkonna loomisel Ida-Aafrika Ühenduse ning Ida- ja Lõuna-Aafrika ühisturuga (COMESA); kutsub komisjoni üles jälgima arenguid, et tagada kokkusobivus täiemahulise majanduspartnerluslepinguga;

28.   tunneb heameelt selle üle, et EL-SADCi vahepealsesse majanduspartnerlusepingusse on lisatud läbivaatamisklausel, milles kinnitatakse, et lepingu laiaulatuslik läbivaatamine, mis hõlmab kaubanduskohustuste rakendamise maksumuse ja tagajärgede analüüsi, viiakse läbi hiljemalt viie aasta möödumisel allakirjutamisest ning seejärel iga viie aasta järel; vajaduse korral muudetakse lepingu sätteid ja nende kohaldamist, võttes arvesse ja järgides WTO nõudeid ja korda;

29.   ergutab läbirääkimiste osapooli viima läbirääkimised täiemahulise majanduspartnerluslepingu üle lõpule 2009. aasta jooksul, nagu kavandatud;

30.   nõuab kindlalt Euroopa Parlamendi täielikku teavitamist ja kaasamist üleminekulisse läbirääkimisprotsessi; soovib, et see toimuks aktiivses mitteametlikus triloogis nõukogu ja komisjoniga; nõuab, et nõukogu edastaks küsimuse parlamendile nii kiiresti kui võimalik;

31.   rõhutab eelkõige AKV riikide parlamentide ja valitsusväliste osalejate väga olulist rolli majanduspartnerluslepingute järelevalves ja haldamisel ning nõuab komisjonilt nende kaasamise tagamist käimasolevasse läbirääkimiste protsessi; selleks peavad AKV riigid ja EL kokku leppima selge päevakorra ning see peab põhinema osaleval lähenemisel;

32.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV–ELi ministrite nõukogule ja AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 393. (2) ELT C 92 E, 20. 4.2006, lk 397. (3) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126. (4) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 121. (5) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155. (6) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 261. (7) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 244. (8) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 301. (9) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 361. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0252.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsioon vahelepingu kohta, millega kehtestatakse raamistik ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks

P6_TA(2009)0180 B6-0145/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) viienda ministrite konverentsi kohta Cancúnis(1), 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast WTO üldnõukogu 1. augusti 2004. aasta otsust(2), 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni WTO Hongkongis toimuva kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta(3), 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute mõju kohta arengule(4), 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(5), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse(6), 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta(7), 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta(8), 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta(9) ning 5. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja (EÜ) nr 1100/2006(10);

–   võttes arvesse majanduspartnerluse vahelepingut ühelt poolt Komooride, Madagaskari, Mauritiuse, Seišellide, Zimbabwe ja Sambia ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse vahel;

–   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2006. aasta aprilli, 2006. aasta oktoobri, 2007. aasta mai, 2007. aasta oktoobri, 2007. aasta novembri ja 2008. aasta mai järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

–   võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

–   võttes arvesse WTO ministrite konverentsi neljanda istungjärgu ministrite deklaratsiooni, mis võeti vastu 14. novembril 2001. aastal Dohas;

–   võttes arvesse WTO ministrite konverentsi kuuenda istungjärgu ministrite deklaratsiooni, mis võeti vastu 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis;

–   võttes arvesse 10. oktoobril 2006. aastal WTO üldnõukogus vastu võetud kaubandusabi töökonna raportit ja soovitusi;

–   võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kõrvaldamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;

–   võttes arvesse 8. juulil 2005. aastal G8 poolt vastu võetud Gleneaglesi kommünikeed;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5 koostoimes artikli 103 lõikega 2,

A.   arvestades, et Euroopa Liidu kuni 31. detsembrini 2007 kehtinud kaubandussuhted AKV riikidega – mis andsid viimastele ühepoolselt eelisjuurdepääsu ELi turgudele – ei olnud WTO eeskirjadega kooskõlas;

B.   arvestades, et majanduspartnerluslepingud on WTO eeskirjadega kooskõlas olevad lepingud, mille eesmärk on piirkondliku integratsiooni toetamine ja AKV riikide majanduse järkjärgulise maailmakaubandussüsteemi integreerumise soodustamine, edendades nii nende jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning aidates kaasa AKV riikides vaesuse ja haiguste kaotamiseks tehtavatele üldistele jõupingutustele;

C.   arvestades, et praegune finants- ja majanduskriis tähendab, et õiglane ja arengusõbralik kaubanduspoliitika muutub arengumaadele tähtsamaks kui kunagi varem;

D.   arvestades, et endised kaubandussoodustussüsteemid ei suutnud kaasa aidata majandusliku olukorra olulisele parandamisele nendes riikides;

E.   arvestades, et majanduspartnerluse nn vahelepingud on kaubavahetust käsitlevad lepingud, mille eesmärk on vältida AKV riikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse katkemist;

F.   arvestades, et vahelepingud on täiesti sõltumatud, WTO eeskirjadega kooskõlas olevad rahvusvahelised lepingud ja neid võib pidada esimeseks sammuks täiemahuliste majanduspartnerluslepingute suunas;

G.   arvestades, et Euroopa Liit pakub AKV riikidele 100-protsendiliselt kvoodivaba ja tollimaksuvaba juurdepääsu ELi turgudele koos üleminekuperioodidega riisi (kuni 2010) ja suhkru (kuni 2015) jaoks;

H.   arvestades, et AKV maade ja Euroopa Liidu suutlikkuse tase erineb oluliselt;

I.   arvestades, et ELi ja AKV riikide vahel on piiratud konkurents, sest suur enamus ELi ekspordist hõlmab peamiselt kaupu, mida AKV riigid ei tooda, kuid vajavad kas otseseks tarbimiseks või sisendina kodumaises tööstuses;

J.   arvestades, et asjakohaselt kavandatud kaubanduse liberaliseerimine võib edendada turu mitmekesisust, majanduskasvu ja -arengut;

K.   arvestades, et mõned AKV maad on majanduspartnerluslepingute läbirääkimistel soovinud enamsoodustusrežiimi klauslit, millega kehtestataks kaupade impordile tavaline, mittediskrimineeriv tollimaks, eesmärgiga tagada, et kõiki eksportijaid koheldaks sama hästi kui enamsoodustusrežiimi alusel eksportijat;

L.   arvestades, et AKV riikidega on peetud läbirääkimisi uute täiustatud pärituolueeskirjade üle, mis võivad tuua AKV riikidele sobiva rakenduse korral ja nende vähenenud suutlikkuse taset arvestades olulist kasu;

M.   arvestades, et täiustatud kaubanduseeskirjadele peab lisanduma kaubandusega seotud abi tõhusam toetus;

N.   arvestades, et ELi kaubandusabi strateegia eesmärk on toetada arenguriikide suutlikkust kasutada ära uusi kaubandusvõimalusi;

O.   arvestades, et täiemahulistes majanduspartnerluslepingutes sätestatakse kindlasti tingimused AKV riikide ja teiste kaubanduspartnerite vahel tulevikus sõlmitavate lepingute kohaldamisala ja sisu ning selle piirkonna vaatepunktide kohta läbirääkimistes;

P.   arvestades, et AKV riikide Ida- ja Lõuna-Aafrika (ESA) rühm koosneb riikidest, mille suurus ja SKT erineb piirkonna lõikes märkimisväärselt;

Q.   arvestades, et ESA Ida- ja Lõuna-Aafrika rühm koosneb viiest erineva suuruse ja iseloomulike omadustega riigist, mille elanikkond kokku on 33,5 miljonit ning mille suurima riigi Madagaskari elanikkond on 250 korda suurem väikseima riigi Seišellide elanikkonnast;

R.   arvestades, et Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkond, mis jaguneb Ida-Aafrika Ühenduse rühmaks ning Ida- ja Lõuna-Aafrika rühmaks, võiks ühineda niipea, kui need rühmad seda soovivad,

1.   kinnitab veel kord oma seisukohta, et asjakohaselt kavandatuna ja koos tõhusa arengule suunatud poliitikaga aitavad majanduspartnerluslepingud elustada AKV–ELi kaubandussuhteid, edendada AKV riikide majanduslikku arengut ja mitmekesistumist ja piirkondlikku integratsiooni ning vähendada vaesust AKV riikides;

2.   rõhutab, et majanduspartnerluslepinguid saab pidada rahuldavaks, kui nende abil saavutatakse kolm eesmärki: anda AKV riikidele abi säästvaks arenguks, soodustada nende osalemist maailmakaubanduses ja tugevdada regionaliseerimisprotsessi;

3.   rõhutab, et lepingu üks peaeesmärke on arengueesmärkide, vaesuse vähendamise ja põhiliste inimõiguste austamise kaudu aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

4.   teadvustab, millist kasu on andnud majanduspartnerluse vahelepingute sõlmimine Euroopa Liidu ja asjaomaste riikide vahel eksportijatele, säilitades nende jaoks endise ekspordirežiimi Euroopa Liitu pärast Cotonou lepingu kohase enamsoodustusrežiimi lõppemist 31. detsembril 2007 ning seeläbi säilitades ja oluliselt laiendades Ida- ja Lõuna-Aafrika maade ELi eksportimise võimalusi, nii täieliku turule juurdepääsu kui ka täiustatud päritolueeskirjade abil;

5.   tunnistab liidu ja AKV riikide vahel WTO eeskirjadele vastavate lepingute sõlmimise olulisust, sest vastasel korral oleksid nendevahelised kaubandussuhted ja AKV riikide areng oluliselt häiritud;

6.   tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ühendus pakub Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide toodetele täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu Euroopa Liidu turule, et toetada Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse liberaliseerimist;

7.   rõhutab majanduspartnerluse vahelepingute sõlmimist kui vajalikku sammu jätkusuutliku majanduskasvu suunas selles piirkonnas ning nendes piirkondades üldiselt, ning toonitab, kui tähtis on läbirääkimisi jätkata, et saavutada täiemahuline kokkulepe suurenenud kaubavahetuse, investeeringute ja piirkondliku integratsiooni osas;

8.   palub komisjonil tagada, et Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonnal on võimalus soovi korral uuesti läbi rääkida vaidlusttekitavate sätete üle, mida ta soovib muuta või tühistada;

9.   tervitab üleminekuperioodide kehtestamist majanduspartnerluse vahelepingutes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), et võimaldada neil kohaneda lepinguga sätestatud muutustega, ning nõuab tungivalt, et asjaomaste riikide ametivõimud jätkaksid läbirääkimistes täiemahuliste majanduspartnerluslepingute üle VKEde huvide toetamist;

10.   juhib tähelepanu asjaolule, et ELi ning Ida- ja Lõuna-Aafrika maade majanduste vahel on tohutu lõhe, mida ei saa ainult vabakaubanduspoliitika abil kunagi kaotada;

11.   nõuab tungivalt, et AKV riigid soodustaksid liberaliseerimisprotsessi, ning ergutab selliste reformide laiendamist muudele valdkondadele peale kaubavahetuse, et suurendada ka teenuskaubanduse liberaliseerimist;

12.   nõuab, et liit annaks rohkem asjakohast abi nii AKV riikide ametiasutustele kui ka erasektorile, et edendada nende riikide majanduse üleminekut pärast majanduspartnerluse vahelepingute sõlmimist ning tagada meetmete võtmine haavatavate rühmade (eakad, puuetega inimesed, üksikemad) kaitseks majandusliku ülemineku perioodil;

13.   palub komisjonil ja liikmesriikidel selgitada vahendite tegelikku jaotust AKV piirkonnas seoses lubatud prioriteetsete kulutustega suurenenud kaubandusabi eelarvereal;

14.   nõuab kaubandusabi vahendite osa varajast kindlaksmääramist ja eraldamist;

15.   tuletab meelde, et 2007. aasta oktoobris võeti vastu ELi kaubandusabi strateegia, millega kohustuti 2010. aastaks suurendama ELi kaubandusega seotud ühise abi kogusummat kahe miljardi euroni aastas (üks miljard eurot ühenduse poolt ja üks miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab, et Lääne-Aafrika piirkond saaks sellest asjakohase ja õiglase osa;

16.   nõuab tungivalt, et asjaomased riigid annaksid selget ja läbipaistvat teavet majandusliku ja poliitilise olukorra ja arengu kohta nendes riikides, et parandada koostööd liiduga;

17.   nõuab tungivalt, et mis tahes täiemahulise majanduspartnerluslepingu üle läbirääkimiste pidajad võtaksid täielikult arvesse loodusvarade läbipaistvat haldamist ja tooksid välja parimad tavad, mis on vajalikud selleks, et AKV riigid saaksid sellistest varadest maksimaalset kasu, muu hulgas võimaliku rahapesu vastu võideldes;

18.   rõhutab piirkonnasisese kaubanduse tähtsust ja vajadust rohkemate piirkondlike kaubandussuhete järele, et tagada jätkusuutlik areng piirkonnas; tõstab esile koostöö ja ühilduvuse tähtsust eri piirkondlike üksuste vahel; nõuab, et mis tahes lepingud liidu ning Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonna riikide vahel ei oleks üksteisega vastuolus ega takistaks piirkondlikku integratsiooni kõnealuses laiemas piirkonnas;

19.   nõuab sobivaid ja läbipaistvaid järelevalvemehhanisme, millel on selge roll ja mõju, et jälgida majanduspartnerluslepingute mõju, suurendades ühtlasi AKV riikide peremehetunnet ja tagades laialdase konsulteerimise sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga; rõhutab, et Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonna riikidega sõlmitud majanduspartnerluse vahelepingu põhjalik läbivaatamine peab toimuma hiljemalt viis aastat pärast lepingu sõlmimise kuupäeva; hinnatakse lepingu sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas lepingu rakendamise maksumust ja tagajärgi, ning tehakse vajaduse korral lepingu sätete kohta muudatusettepanekud ja kohandatakse sätete rakendamist;

20.   peab oluliseks, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel loodaks asjakohane järelevalvesüsteem, mida koordineeriks vastav parlamendikomisjon, mis koosneb rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni liikmetest, et tagada piisav tasakaal rahvusvahelise kaubanduse komisjoni juhtrolli säilitamise ning kaubandus- ja arengupoliitika üldise järjepidevuse vahel; on arvamusel, et see parlamendikomisjon peaks töötama paindlikult ja kooskõlastama aktiivselt oma tegevust AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee tegevusega; on seisukohal, et järelevalve peaks algama pärast iga majanduspartnerluse vahelepingu sõlmimist;

21.   rõhutab eelkõige AKV riikide parlamentide ja valitsusväliste osalejate väga olulist rolli majanduspartnerluslepingute järelevalves ning palub komisjonil toetada nende kaasamist käimasolevasse läbirääkimiste protsessi, mis eeldab edasisteks läbirääkimisteks ELi ja AKV riikide vahel kaasaval lähenemisel põhinevat selget ajakava;

22.   nõuab, et kooskõlas abi tulemuslikkust käsitlevate Pariisi põhimõtetega peab abi muu hulgas lähtuma nõudlusest, ning palub AKV riikidel seega esitada, vajadusel asjakohase ELi abiga, üksikasjalikud, kuluarvestusega ettepanekud, kuidas ja mille jaoks vajavad nad majanduskoostöölepingutega seotud lisavahendeid, pidades eeskätt silmas reguleerivaid raamistikke, kaitsemeetmeid, kaubanduse hõlbustamist, toetust sanitaar- ja fütosanitaar- ning intellektuaalomandi standarditele vastamiseks, ja majanduskoostöölepingute järelevalvesüsteemi koosseisu;

23.   väljendab jätkuvat toetust terviklikule majanduspartnerluslepingule Euroopa Ühenduse ning Ida- ja Lõuna-Aafrika maade vahel, sealhulgas läbirääkimistele intellektuaalomandi õiguste valdkonnas, mis ei hõlma mitte ainult lääneriikide tehnoloogiat, vaid ka bioloogilist mitmekesisust ja traditsioonilist oskusteavet;

24.   kutsub komisjoni üles andma oma parimat, et uuesti alustada Doha arengukava läbirääkimisi ning tagada, et kaubanduse liberaliseerimise lepetega jätkatakse vaeste riikide arengu edendamist;

25.   on veendunud, et täiemahulised majanduspartnerluslepingud peaksid täiendama Doha arengukava läbirääkimistega seotud kokkulepet, mitte olema selle alternatiiviks;

26.   tunnistab kahepoolse kaubanduskaitse peatüki vajalikkust ja tähtsust; kutsub mõlemaid pooli üles hoiduma nende kaitsemeetmete tarbetust kuritarvitamisest; kutsub komisjoni üles aktsepteerima käimasolevate läbirääkimiste raames täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks vahepealses majanduspartnerluslepingus sisalduvate kaitsemeetmete läbivaatamist, et tagada nende asjakohane, läbipaistev ja kiire kasutamine juhul, kui nende kohaldamise kriteeriumid on täidetud;

27.   on seisukohal, et täiemahuline majanduspartnerlus peaks soodustama töödeldud kaupade eksporti lihtsamate ja täiustatud päritolueeskirjade abil, eeskätt sellistes olulistes sektorites nagu tekstiilitööstus ja põllumajandus;

28.   toetab kokkulepitud tollimaksuerandeid, mis puudutavad põllumajandustooteid ja mõningaid töödeldud põllumajandustooteid, sest need põhinevaid peamiselt vajadusel kaitsta varases arenguetapis olevat tööstust või tundlikke tooteid nendes riikides, ja tuletab meelde ELi poolt Doha arenguvoorus võetud kohustust kaotada järk-järgult põllumajandustoodete eksporditoetused;

29.   märgib, et liidu ning Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonna vahel peetavate vahelepingult lõplikule majanduspartnerluslepingule üleminekut käsitlevate läbirääkimiste ajakava kehtib eeldusel, et kokkulepe sõlmitakse 2009. aasta lõpuks; nõuab tungivalt, et komisjon ei avaldaks Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonnale liigset survet liberaliseerimisega nõustumiseks ning võtaks sellega seoses arvesse Ida- ja Lõuna-Aafrika parlamendi seisukohti;

30.   usub, et äri- ja avalike teenuste vahel tuleks vahet teha; rõhutab vajadust säilitada avalikud teenused, mis on seotud inimeste põhivajadustega või mängivad olulist rolli kultuurilise mitmekesisuse säilitamisel, ning arvata need läbirääkimiste teemade hulgast välja;

31.   märgib, et lõplikku majanduspartnerluslepingusse lisatakse arengukoostööd käsitlev peatükk, mis hõlmab kaubavahetust, pakkumisepoolset konkurentsi, ettevõtlusvahenduse infrastruktuuri, teenustega kauplemist, kaubandusega seotud küsimusi, institutsioonilise suutlikkuse tõstmist ja maksukohandusi; kutsub mõlemaid pooli pidama kinni oma kohustusest viia lõpule läbirääkimised konkurentsi ja riigihangete üle, võttes arvesse Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide suutlikkust;

32.   rõhutab, et iga täiemahuline majanduspartnerlusleping peab kooskõlas Cotonou lepingu artiklitega 11b, 96 ja 97 sisaldama ka sätteid hea valitsemistava, poliitiliste ametikohtade läbipaistvuse ja inimõiguste kohta;

33.   ergutab komisjoni täiemahulise piirkondliku majanduspartnerluslepingu sõlmimise alaste läbirääkimiste kontekstis käsitlema nn vaidlusküsimusi – näiteks kaubandusvaldkondade hõlmatus, enamsoodustusrežiimi klausel, ekspordimaksud, kaitsemeetmed ja päritolueeskirjad – sellisel viisil, mis oleks ELi ja tema kodanike huvides ning toetaks ELi ja AKV riikide jätkusuutlikku arengut;

34.   toonitab, kui tähtis on see, et täiemahuline majanduspartnerlusleping toetab piirkondadevahelisi suhteid AKV riikide ja Euroopa Ühenduse vaheliste kaubanduslepingute ühtlustamise kaudu;

35.   väljendab sügavat muret, et praegune inimõiguste- ja demokraatiaalane ning majanduslik olukord Zimbabwes kujutab endast suurt ohtu Zimbabwe kodanikele ja rasket koormat liidu ja Zimbabwe vahelisele praegusele ja tulevasele koostööle;

36.   tervitab tolliliidu arendamist Ida- ja Lõuna-Aafrika rühmas ja rahaliidu loomiseks tehtud pingutusi, arvestades eelkõige kasu, mida saavad ettevõtted Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonnas kehtivate eeskirjade ühtlustamisest, mis viib suurema turu tekkele, suurenenud kaubavahetusele ning annab rohkem võimalusi mastaabisäästu loomiseks;

37.   kutsub läbirääkivaid pooli üles lisama siduvaid kokkuleppeid riigihangete, investeeringute ja konkurentsi kohta, mis võiksid tõsta huvi ettevõtluse ja investeerimise vastu Ida- ja Lõuna-Aafrika riikides, sest nendest eeskirjadest saavad kasu nii tarbijad kui ka kohalikud valitsused, tingimusel et eeskirjad kehtivad kõigile ja aitavad seetõttu ettevõtjaid ja investeeringuid ligi tõmmata;

38.   nõuab kiiret ratifitseerimismenetlust, et partnerriigid saaksid majanduspartnerluse vahelepingutest kohe kasu;

39.   ergutab pooli läbirääkimisi lõpule viima, et viimistleda täiemahuline majanduspartnerlusleping Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ja Euroopa Ühenduse vahel, tingimusel et mõlemad pooled tunnistavad kindlalt sellise lepingu vastastikust kasu;

40.   rõhutab, et Euroopa Parlamenti tuleb läbirääkimiste ajal täiel määral kursis hoida ning sellesse protsessi kaasata; soovib, et see toimuks aktiivses mitteametlikus triloogis nõukogu ja komisjoniga; palub, et nõukogu konsulteeriks parlamendiga nii kiiresti kui võimalik;

41.   tunnistab Chagose saartelt pärit inimeste rasket olukorda, keda sunniti oma kodusaartelt lahkuma ja kes praegu elavad vaesuses Mauritiuse saarel ja Seišellidel, ning on seisukohal, et liit peaks püüdma leida Chagose saarte endiste elanike jaoks võimaluse oma õiguspärastele kodusaartele tagasi pöörduda;

42.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV-ELi ministrite nõukogule ning AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 393. (2) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 397. (3) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126. (4) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 121. (5) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155. (6) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 261. (7) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 244. (8) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 301. (9) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 361. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0252.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsioon raamlepingu kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks

P6_TA(2009)0181 B6-0146/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) viienda ministrite konverentsi kohta Cancúnis(1), 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogu 1. augusti 2004. aasta otsuse järel(2), 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta(3), 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute mõju kohta arengule(4), 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(5), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse(6), 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta(7), 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta(8) , 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta(9), 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta(10) ning oma 5. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja (EÜ) nr 1100/2006(11);

–   võttes arvesse majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide vahel;

–   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2006. aasta aprillis, 2006. aasta oktoobris, 2007. aasta mais, 2007. aasta oktoobris, 2007. aasta novembris ning 2008. aasta mais tehtud järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

–   võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

–   võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsi neljandal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–   võttes arvesse 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis WTO ministrite konverentsi kuuendal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–   võttes arvesse 10. oktoobril 2006. aastal WTO peanõukogus vastu võetud kaubandusabi töökonna aruannet ja soovitusi;

–   võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kaotamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;

–   võttes arvesse 8. juulil 2005. aastal G8 poolt vastu võetud Gleneaglesi kommünikeed;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5 koostoimes artikli 103 lõikega 2,

A.   arvestades, et majanduspartnerluslepingud peaksid olema WTO nõuetega kooskõlas olevad lepingud, mille eesmärk on toetada piirkondlikku integratsiooni ja edendada AKV riikide majanduse järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse, soodustades seeläbi nende jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning aidates kaasa üldistele jõupingutustele vaesuse kaotamiseks AKV riikides;

B.   arvestades, et WTO eeskirjadega ei nõuta majanduspartnerluslepinguga liitunud riikidelt liberaliseerimise kohustuste võtmist teenuste valdkonnas;

C.   arvestades, et majanduspartnerluslepinguid tuleks kasutada pikaajaliste suhete loomiseks, nii et kaubandus toetab arengut;

D.   arvestades, et praegune finants- ja majanduskriis tähendab seda, et suhted õiglase kaubanduse poliitika alusel on arengumaailma jaoks olulisemad kui kunagi varem;

E.   arvestades, et majanduspartnerluse vahelepingus keskendutakse kaubavahetusele ja kooskõlale WTO nõuetega;

F.   arvestades, et vahepealne majanduspartnerlusleping avaldab põhjalikku mõju Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ning nende Ida- ja Lõuna-Aafrikas asuvate kaubanduspartnerite majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu tulevastele suundadele ning nende valdkondadega seotud poliitikale;

G.   arvestades, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid asutasid 2005. aastal tolliliidu ja töötavad selle nimel, et luua ühisturg aastaks 2010, rahaliit aastaks ning Ida-Aafrika riikide poliitiline föderatsioon;

H.   arvestades, et vahepealne majanduspartnerlusleping võib tõenäoliselt avaldada mõju Ida-Aafrika Ühenduse riikide ja teiste kaubanduspartnerite vahel tulevikus sõlmitavate lepingute kohaldamisalale ja sisule ning selle piirkonna positsioonile läbirääkimistel;

I.   arvestades, et konkurents Euroopa Liidu ja AKV riikide vahel on vähene, sest valdav enamus ELi ekspordist koosneb kaupadest, mida AKV riigid ei tooda, kuid vajavad sageli kas otseseks tarbimiseks või sisendina kodumaises tööstuses; arvestades, et see ei ole nii põllumajandustoodetega kauplemisel, kus ELi eksporditoetused on AKV tootjatele põllumajandus-, loomakasvatus- ja piimasektoris tõsiseks takistuseks, lõhkudes ja sageli hävitades nii kohalikud kui piirkondlikud turud, ning seetõttu peaks EL kaotama viivitamatult ja järkjärgult igasugused eksporditoetused;

J.   arvestades, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid on andnud märku, et nad soovivad pidada uusi läbirääkimisi mitme majanduspartnerluse vahelepingus sisalduva küsimuse üle;

K.   arvestades, et mitte ühegi liberaliseerimiskavaga ei nõuta nendelt riikidelt ühegi positiivse tollitariifi kaotamist enne 2015. aastat; arvestades, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikidel on 24 aastat aega v majanduspartnerluse vahelepingus ette nähtud liberaliseerimisprotsessi lõpule viimiseks;

L.   arvestades, et kaubanduskohustustega peab kaasnema kaubandusega seotud abi suurendamine;

M.   arvestades, et ELi kaubandusabi strateegia eesmärk on toetada arengumaade suutlikkust kasutada ära uusi kaubandusvõimalusi ning kompenseerida neile kohandamiskulud ja kaubanduse liberaliseerimise võimalik negatiivne mõju;

N.   arvestades, et võimaliku täiemahulise majanduspartnerluslepinguga ei tohiks mingil viisil kahjustada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide suutlikkust edendada ravimite kättesaadavust,

1.   on seisukohal, et vahepealne majanduspartnerlusleping peab aitama kaasa kaubavahetuse taaselavdamisele AKV riikide ja Euroopa Liidu vahel, majanduskasvu suurendamisele, piirkondlikule integratsioonile, majanduse mitmekesistamisele ning vaesuse vähendamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele; nõuab seetõttu tungivalt selle paindlikku rakendamist, võttes täiel määral arvesse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide piiratud suutlikkust;

2.   rõhutab, et kõnealuseid lepinguid saab pidada rahuldavaks, kui nende abil saavutatakse kolm eesmärki: anda AKV riikidele toetust jätkusuutlikuks arenguks, soodustada nende osalemist maailmakaubanduses ja tugevdada regionaliseerimisprotsessi; rõhutab, et Euroopa Liit peab andma tuge kaitseks Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide majanduse avamise negatiivsete tagajärgede vastu, et oleks võimalik saada tõelist kasu kaubandussoodustustest ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut;

3.   kinnitab veel kord oma seisukohta, et asjakohaselt kavandatuna annavad majanduspartnerluslepingud võimaluse AKV-ELi kaubandussuhete taaselavdamiseks, AKV riikide majanduse mitmekesistamise ja piirkondliku integratsiooni edendamiseks ning vaesuse vähendamiseks AKV riikides;

4.   ergutab läbirääkimiste osapooli lõpetama läbirääkimised kavandatult 2009. aasta jooksul; ergutab pooli võtma kõiki meetmeid, et vormistada kõikehõlmav majanduspartnerlusleping AKV riikide ja Euroopa Liidu vahel lõplikult enne 2009. aasta lõppu, nagu on kavandatud;

5.   tunnistab kasu, mida majanduspartnerlusle vaheepingu alla kirjutamine on toonud eksportijatele, kuna see avardab Euroopa Liitu eksportimise võimalusi pärast Cotonou lepingu kohase enamsoodustusrežiimi lõppemist 31. detsembril 2007. aastal, hoides seeläbi ära võimaliku kahju AKV riikide eksportijatele, mis oleks tulenenud sellest, kui nad oleksid pidanud toimima vähem soodsa kaubandusrežiimi alusel;

6.   väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liit pakub AKV riikidele enamiku toodete osas täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu Euroopa Liidu turule;

7.   rõhutab, et vahepealne majanduspartnerlusleping on kaubavahetusleping, mille eesmärk on säilitada ja oluliselt laiendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ekspordivõimalusi Euroopa Liidus nii täieliku turule juurdepääsu kui ka päritoluriiki käsitlevate täiustatud eeskirjade kaudu;

8.   rõhutab, et majanduspartnerluse vahelepingu sõlmimine on vajalik samm jätkusuutliku majanduskasvu suunas selles piirkonnas tervikuna, ning toonitab, kui tähtis on läbirääkimisi jätkata, et saavutada laiahaardeline kokkulepe ulatuslikuma kaubavahetuse, investeeringute ja piirkondliku integratsiooni soodustamiseks;

9.   tuletab meelde, et majanduspartnerluslepingud peaksid vastama WTO eeskirjadele, mis ei nõua ega keela liberaliseerimiskohustusi või regulatiivseid kohustusi teenuste, intellektuaalomandi õiguste kaitse ega nn Singapuri küsimuste valdkonnas;

10.   nõuab teenuste reguleeriva raamistiku kehtestamist vahepealsest täiemahulisele majanduspartnerluslepingule ülemineku perioodil; nõuab meetmete võtmist, et tagada võimaluse korral universaalteenuste, sealhulgas oluliste avalike teenuste sätete kohaldamine; kinnitab veel kord sellega seoses seisukohti, mida ta esitas oma 4. septembri 2008. aasta resolutsioonis teenuskaubanduse kohta(12);

11.   tuletab meelde, et majanduspartnerluse vahelepingu eduka rakendamise väga oluline alus on tõeline piirkondlik turg ning piirkondlik integratsioon ja koostöö on Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide sotsiaalse ja majandusliku arengu seisukohalt väga tähtsad;

12.   nõuab, et ükski Euroopa Liidu ning Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonna riikide vahel sõlmitud leping ei tohi olla teistega vastuolus ega takistada piirkondlikku integratsiooni kõnealuses laiemas piirkonnas;

13.   tunnustab majanduspartnerluse vahelepingutes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks üleminekuperioodide kehtestamist, et võimaldada neil kohaneda lepinguga sätestatud muutustega, ning nõuab tungivalt, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide ametiasutused jätkaksid täiemahuliste majanduspartnerluslepingute üle peetavate läbirääkimiste käigus VKEde huvide toetamist;

14.   nõuab, et Euroopa Liit tagaks nii AKV riikide ametiasutustele kui erasektorile suurema ja asjakohase abi, et hõlbustada nende riikide majanduse üleminekut pärast majanduspartnerluse vahelepingule alla kirjastamist;

15.   toetab seetõttu kokkulepitud tollimaksuerandeid, mis puudutavad põllumajandustooteid ja mõnesid töödeldud põllumajandustooteid, tingimusel et need tulenevad peamiselt vajadusest kaitsta varases arenguetapis olevaid tööstusi või tundlikke tooteid nendes riikides;

16.   palub komisjonil selgitada rahaliste vahendite tegelikku jaotust kogu AKV piirkonnas seoses lubatud prioriteetsete kulutustega kaubandusabi suurenenud eelarvereal;

17.   nõuab tungivalt, et asjaomased riigid annaksid selget ja läbipaistvat teavet majandusliku ja poliitilise olukorra ning arengu kohta nendes riikides, et parandada koostööd komisjoniga;

18.   tunnustab asjaolu, et kõikehõlmavasse majanduspartnerluslepingusse lisatakse arengukoostööd käsitlev peatükk, mis hõlmab kaubavahetust, pakkumisepoolset konkurentsivõimet, äritegevust edendavat infrastruktuuri, teenustega kauplemist, kaubandusega seotud küsimusi, institutsioonilise suutlikkuse tõstmist ja maksukohandusi; kutsub mõlemaid pooli üles pidama kinni kokkulepitud kohustusest viia lõpule läbirääkimised konkurentsi ja riigihangete üle alles siis, kui on loodud piisav suutlikkus;

19.   tuletab meelde, et mitte ainult majanduspartnerluslepingu struktuur ja sisu, vaid ka selle rakendamise viis ja vaim peavad toetama Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide arenguga seotud eesmärke, poliitikat ja prioriteete;

20.   tuletab meelde, et 2007. aasta oktoobris võeti vastu ELi kaubandusabi strateegia, millega kohustuti suurendama 2010. aastaks kaubandusega seotud ELi kollektiivset abi 2 miljardi euroni aastas (1 miljard eurot ühenduse poolt ja 1 miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab kindlalt, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid saaksid sellest asjakohase ja õiglase osa;

21.   nõuab, et kaubandusabi vahendid määrataks kindlaks ja eraldataks varakult; rõhutab, et kõnealused vahendid peaksid moodustama täiendavad ressursid ja need ei tohiks olla üksnes EAFi rahade ümberpaigutused, kõnealused vahendid peaksid vastama Ida-Aafrika Ühenduse prioriteetidele ja nende väljamaksmine peaks olema õigeaegne, prognoositav ning kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste arengukavade täitmise ajakavadega; on vastu majanduspartnerluslepingutega seotud mis tahes tingimuste seadmisele Euroopa abi andmise osas ning kutsub komisjoni üles tagama, et juurdepääs 10. EAFi rahalistele vahenditele ei oleks seotud läbirääkimiste tulemuste ja tempoga;

22.   kutsub komisjoni üles selgitama, kuidas rahalisi vahendeid kogu piirkonnas jagatakse, ning kutsub liikmesriike kavandama täiendavat rahastamist pärast ajavahemiku 2008–2013 eelarvekohustuste täitmist;

23.   kutsub komisjoni üles – pidades silmas 2007. aasta septembris nõukogu võetud kohustusi seoses intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektidega (TRIPS-leping) ja ravimite kättesaadavusega – mitte pidama täiemahulise majanduspartnerluslepingu raames läbirääkimisi farmaatsiaga seotud TRIPS+ sätete üle, mis mõjutavad rahvatervist ja ravimite kättesaadavust, hoiduma patendikoostöölepingu ja patendiõiguse lepingu kohustuste järgimise või heakskiitmise nõudmisest, hoiduma täiemahulisse majanduspartnerluslepingusse direktiivi 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) tingimuste inkorporeerimisest ning mitte lisama sinna niisugust korda nagu mitteoriginaalandmebaasi kaitse;

24.   nõuab tungivalt, et mis tahes täiemahulise majanduspartnerluslepingu üle läbirääkimiste pidajad võtaksid täielikult arvesse loodusvarade läbipaistvat haldamist ja tooksid välja parimad tavad, mis on vajalikud selleks, et AKV riigid saaksid sellistest varadest maksimaalset kasu;

25.   rõhutab, et iga kõikehõlmav majanduspartnerlusleping peab sisaldama ka sätteid hea valitsemistava, poliitiliste ametikohtade läbipaistvuse ja inimõiguste kohta;

26.   rõhutab piirkonnasisese kaubanduse tähtsust ja vajadust tihedamate piirkondlike kaubandussuhete järele, et tagada jätkusuutlik areng piirkonnas; toonitab koostöö ja ühilduvuse tähtsust eri piirkondlike üksuste vahel;

27.   ergutab arengumaade ja piirkondlike rühmituste vaheliste tollimaksude – mis praegu moodustavad 15 kuni 25 % kaubavahetuse rahalisest mahust – edasist langetamist, et jätkata lõuna–lõuna-suunalise kaubanduse, majanduskasvu ja piirkondliku integratsiooni edendamist;

28.   kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva selleks, et alustada taas läbirääkimisi Doha arengukava üle ja tagada, et kaubanduse liberaliseerimise lepingutega edendatakse jätkuvalt arengut vaestes riikides;

29.   on veendunud, et kõikehõlmavad majanduspartnerluslepingud peaksid täiendama Doha arengukava lepingut ja mitte olema AKV riikidele alternatiiviks;

30.   arvestab, et kahepoolseid kaitsemeetmeid sisaldav kaubanduskaitse peatükk on vajalik; kutsub mõlemaid pooli üles vältima kõnealuste kaitsemeetmete tarbetut kasutamist; kutsub komisjoni üles aktsepteerima kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimise eesmärgil jätkuvate läbirääkimiste raames vahepealses majanduspartnerluslepingus sisalduvate kaitsemeetmete läbivaatamist, et tagada nende asjakohane, läbipaistev ja kiire kasutamine juhul, kui nende kohaldamise kriteeriumid on täidetud;

31.   nõuab kiiret ratifitseerimismenetlust, et partnerriigid saaksid majanduspartnerlusle vahepingutest kasu asjatu viivituseta;

32.   tuletab meelde, et kuigi majanduspartnerluse vahelepingut võib pidada protsessi esimeseks etapiks, on see õiguslikus mõttes täiesti iseseisev rahvusvaheline leping, mis ei pruugi viia täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseni;

33.   rõhutab, et Euroopa Parlamendi võimalik nõusolek majanduspartnerluse vahelepinguga ei määra ära parlamendi seisukohta võimaliku täiemahulise majanduspartnerluslepingu suhtes, kuna sõlmimise menetlus on seotud kahe erineva rahvusvahelise lepinguga;

34.   tuletab meelde, et Ida-Aafrika Ühendus on ainuke piirkond, mille kõik liikmed on liitunud majanduspartnerluse vahelepinguga ja pakkunud välja ühesugused liberaliseerimise ajakavad; juhib tähelepanu, et kõnealuseid ajakavasid tuleb regulaarselt hinnata ja läbi vaadata, kui need osutuvad rakendamise seisukohalt liiga koormavaks;

35.   juhib tähelepanu sellele, et vahepealne majanduspartnerlusleping mõjutab arvatavasti suhteid asjaomase piirkonna ja selle lähimate kaubanduspartnerite vahel, ja tuleb tagada, et praeguse lepingu sätted aitavad lihtsustada tulevaste kaubanduslepingute sõlmimist;

36.   kutsub komisjoni üles kaaluma Ida-Aafrika Ühenduse esitatud taotlusi pidada täiemahulise majanduspartnerluslepingu kõnelustel uuesti läbirääkimisi vahepealses majanduspartnerluslepingus sisalduvate teatud vaidlusttekitavate küsimuste üle, mida ühendus soovib muuta või tagasi võtta;

37.   nõuab tungivalt, et AKV riigid edendaksid liberaliseerimisprotsessi, ning ergutab selliste reformide laiendamist muudele valdkondadele kui kaubavahetus, et suurendada ka teenuskaubanduse liberaliseerimist;

38.   juhib tähelepanu, et majanduspartnerlusleping peaks aitama kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

39.   märgib, et mõned AKV riigid on taotlenud majanduspartnerluslepingu läbirääkimiste raames enamsoodustusrežiimi klauslit, millega kaupade impordile kehtestatakse normaalne mittediskrimineeriv toll eesmärgiga tagada see, et kõiki eksportijaid koheldakse sama hästi kui kaubanduspartnerit, kelle suhtes kohaldatakse enamsoodustusrežiimi;

40.   tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liit ja AKV riigid on pidanud läbirääkimisi uute, täiustatud ja paindlikumate päritolureeglite üle, mis võiksid nõuetekohase rakendamise ja AKV riikide piiratud suutlikkuse asjakohase arvestamise korral anda neile riikidele märkimisväärsed eelised;

41.   rõhutab, et kaevandustoodete ja puidu eksport ei tohi kahjustada õrna ökosüsteemi, millel on kogu Aafrika mandri jaoks otsustav tähtsus, ning et majanduspartnerluslepingutes tuleb ette näha mehhanismid Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide osutatud keskkonnateenuste hüvitamiseks;

42.   peab oluliseks, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel loodaks asjakohane järelevalvesüsteem, mida koordineeriks asjakohane parlamendikomisjon, mis koosneb rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni liikmetest, et tagada kohane tasakaal rahvusvahelise kaubanduse komisjoni juhtrolli säilitamise ning kaubandus- ja arengupoliitika üldise järjepidevuse vahel; see parlamendikomisjon peaks töötama paindlikult ja kooskõlastama aktiivselt oma tegevust AKV-ELi parlamentaarse ühisassambleega; on seisukohal, et järelevalve peaks algama pärast iga majanduspartnerluse vahelepingu sõlmimist;

43.   rõhutab eelkõige AKV riikide parlamentide ja valitsusväliste osalejate väga olulist rolli majanduspartnerluslepingute järelevalves ja haldamisel ning palub, et komisjon tagaks nende kaasamise jätkuvasse läbirääkimiste protsessi; selleks peavad AKV riigid ja EL leppima kokku selge päevakorra ning see peab põhinema laia kandepinnaga lähenemisel;

44.   nõuab asjakohaseid ja läbipaistvaid selge rolli ja mõjuga järelevalvemehhanisme, et jälgida majanduspartnerluslepingute mõju koos AKV riikide suurenenud omavastutuse ja laialdase sidusrühmadega konsulteerimisega;

45.   väljendab heameelt selle üle, et majanduspartnerluse vahepingusse on lisatud läbivaatamisklausel, milles kinnitatakse, et lepingu igakülgne läbivaatamine, mis hõlmab kaubanduskohustuste rakendamise maksumuse ja tagajärgede analüüsi, toimub hiljemalt viie aasta möödumisel pärast lepingule alla kirjutamist ning seejärel iga viie aasta järel; vajaduse korral tuleb muuta lepingu sätteid ja nende kohaldamist, võttes arvesse ja järgides WTO nõudeid ja menetlusi;

46.   kutsub komisjoni üles konsulteerima parlamendiga enne otsuse vastuvõtmist rahvusvaheliste lepingute ajutise kohaldamise kohta – nagu seda tehakse majanduspartnerluslepingute puhul –, kui nõusolekumenetlus osutub vajalikuks, arvestades võimalusega, et parlament võib edaspidi rahvusvahelise lepingu tagasi lükata, mille tulemusena tuleb lõpetada selle ajutine kohaldamine;

47.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV–ELi ministrite nõukogule ja AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 393. (2) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 397. (3) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126. (4) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 121. (5) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155. (6) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 261. (7) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 244. (8) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 301. (9) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 591. (10) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 361. (11) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0252. (12) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0407.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsioon vahepealse majanduspartnerluslepingu kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahel

P6_TA(2009)0182 B6-0147/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) viienda ministrite konverentsi kohta Cancúnis(1), 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast WTO üldnõukogu 1. augusti 2004. aasta otsust(2), 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni WTO Hongkongis toimuva kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta(3), 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute mõju kohta arengule(4), 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(5), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse(6), 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta(7), 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta(8), 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta(9) ning oma 5. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja (EÜ) nr 1100/2006(10);

–   võttes arvesse vahepealset majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahel;

–   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Cotonou leping);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2006. aasta aprilli, 2006. aasta oktoobri, 2007. aasta mai, 2007. aasta oktoobri, 2007. aasta novembri ja 2008. aasta mai järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

–   võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

–   võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsi neljandal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni ja 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis WTO ministrite konverentsi kuuendal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–   võttes arvesse ühist kaubandusabi strateegiat, mille Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu 15. oktoobril 2007;

–   võttes arvesse 10. oktoobril 2006. aastal WTO üldnõukogus vastu võetud kaubandusabi töökonna raportit ja soovitusi;

–   võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kõrvaldamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;

–   võttes arvesse ühenduse kohustusi ametliku arenguabi valdkonnas, mis on välja toodud 22. märtsil 2002. aastal ÜRO poolt rahvusvahelisel arengu rahastamise konverentsil vastu võetud Monterrey konsensuses, 8. juulil 2005. aastal G8 poolt vastu võetud Gleneaglesi kommünikees, 27. mail 2008. aastal Addis Abebas vastu võetud nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustes majanduspartnerluslepingute kohta ning 2. detsembril 2008. aastal ÜRO poolt rahvusvahelisel arengu rahastamise konverentsil Monterrey konsensuse rakendamise läbivaatamiseks vastu võetud arengu rahastamise Doha deklaratsioonis;

–   võttes arvesse Accra tegevuskava, mille võtsid 4. septembril 2008 vastu kolmandal kõrgetasemelisel abi tõhusust käsitleval foorumil osalenud riigid;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5 koostoimes artikli 103 lõikega 2,

A.   arvestades, et olukorras, kus ei olnud võimalik sõlmida piirkondlikku lepingut kõigi Kesk-Aafrika riikidega enne 2007. aasta lõppu, parafeerisid Euroopa Ühendus ja Kamerun 17. detsembril 2007. aastal vahepealse majanduspartnerluslepingu; arvestades, et nimetatud leping allkirjastati Yaoundés 15. jaanuaril 2009;

B.   arvestades, et kõnealuse lepingu, nagu kõigi majanduspartnerluslepingute peamised eesmärgid peavad olema säästev majanduslik ja sotsiaalne areng ja vaesuse kaotamine ning piirkondliku integratsiooni toetamine ja AKV riikide suurema osalemise edendamine maailmamajanduses;

C.   arvestades, et komisjon jätkab samal ajal läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks kõigi Kesk-Aafrika riikidega;

D.   arvestades, et arvesse tuleks võtta kaheksa Kesk-Aafrika riigi majandusliku ja sotsiaalse profiili erinevusi ja seda, et kuus neist on sisemaariigid ja viis on vähimarenenud maad, millel on algatuse "Kõik peale relvade" kohaselt vaba juurdepääs Euroopa turule;

E.   arvestades, et nende riikide avamisega Euroopa ekspordile peab kaasnema arenguabi ja oluline tehniline abi;

F.   arvestades, et nii komisjon kui ka liikmesriigid võtsid 2007. aasta oktoobris kohustuse eraldada igal aastal kaubandusabi algatuse raames täiendavalt 1 000 000 000 (üks miljard) eurot arengumaade kaubandussuutlikkuse suurendamiseks olenemata sellest, kas nad on majanduspartnerluslepingud sõlminud või mitte, ja arvestades, et Kesk-Aafrika piirkonnale tuleks eraldada õiglane ja võrdne osa sellest summast;

G.   arvestades, et ELi riigid ja Kamerun pakuvad üksteisele siiani üksnes piiratud määral konkurentsi, kuna suurem osa ELi ekspordist koosneb kaupadest, mida Kamerun ei tooda, kuid vajab kas otsetarbimiseks või omamaise tööstuse sisendiks; arvestades, et see ei ole nii põllumajandustoodetega kauplemisega, mille puhul ELi eksporditoetused kujutavad endast AKV tootjatele tõsist takistust põllumajanduses, loomakasvatuses ja piimasektoris ning hävitavad sageli nii kohaliku kui ka piirkondliku turu, ning et seetõttu peaks EL viivitamata alustama igasuguste eksporditoetuste kaotamist; arvestades, et vahepealse majanduspartnerluslepingu järgne ELi ekspordi suurenemine Kameruni ei tohiks takistada kohalikku tootmist ja tärkavat tööstust, sest majanduspartnerluslepingud peaksid aitama kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele,

1.   rõhutab, et kõnealuseid lepinguid ei saa pidada rahuldavaks, kui nendega ei saavutata järgmisi eesmärke: anda AKV riikidele abi säästvaks arenguks; soodustada nende osalemist maailmakaubanduses; tugevdada piirkondadeks jaotamise protsessi; taaselustada Euroopa Liidu ja AKV riikide vahelist kaubavahetust; edendada AKV riikide majanduslikku mitmekesistumist;

2.   rõhutab eriti nende lepingute ellukutsumise esialgseid põhjusi, milleks on areng, vaesuse vähendamine ja aastatuhande arengueesmärkide täitmisele kaasaaitamine;

3.   on veendunud, et nende eesmärkide täitmiseks tuleb AKV riike sihipäraselt kaitsta majanduse avamise teatavate majanduspartnerluslepingute rakendamisest tulenevate võimalike negatiivsete mõjude eest, andes toetust, mis võimaldab neil saada tõelist kasu kaubandussoodustustest, ning edendades nende riikide majanduslikku ja sotsiaalset arengut; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma suuremat ja asjakohast abi, et hõlbustada majanduslikku üleminekut pärast vahepealsete majanduspartnerluslepingute parafeerimist;

4.   ergutab läbirääkimiste pooli lõpetama läbirääkimised kava kohaselt 2009. aasta jooksul; ergutab pooli võtma kõikvõimalikke meetmeid selleks, et oleks võimalik vormistada kõikehõlmav majanduspartnerlusleping AKV riikide ja Euroopa Liidu vahel lõplikult enne 2009. aasta lõppu, nagu on kavandatud;

5.   tunnistab, et WTO eeskirjade kohaselt oleks leping pidanud olema sõlmitud 31. detsembriks 2007; märgib siiski, et komisjon ärgitas sõlmima täiemahulisi majanduspartnerluslepinguid enne nimetatud tähtaega, kuigi lepingu piirdumine üksnes kaupadega oleks võimaldanud täita Euroopa Ühenduse kohustusi WTO ees;

6.   on seisukohal, et nõue liberaliseerida 80 % kaubandusest on GATTi XXIV artikli tõlgendus, mis ei arvesta piisavalt asjaolu, et EL peab läbirääkimisi maailma vaeseimate riikidega, kes on erineval arengutasemel ja kellel on erinevad tundlikud sektorid;

7.   tunnistab kasu, mida vahepealse majanduspartnerluslepingu allakirjutamine on toonud eksportijatele, kuna see avardab Euroopa Liitu eksportimise võimalusi pärast Cotonou lepingu kohase enamsoodustusrežiimi lõppemist 31. detsembril 2007. aastal, hoides seeläbi ära võimaliku kahju AKV riikide eksportijatele, mis oleks tulenenud sellest, kui nad oleksid pidanud hakkama tegutsema vähem soodsa kaubandusrežiimi alusel;

8.   tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liit pakub AKV riikidele täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu Euroopa Liidu turule enamiku toodete puhul, et toetada AKV riikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse liberaliseerimist;

9.   juhib tähelepanu asjaolule, et lepingu kinnitamisel tuleks teha suuri jõupingutusi Kameruni majanduse taseme tõstmiseks ja EL peaks andma olulist abi ja tehnilist abi;

10.   on veendunud, et kuigi Kameruni põllumajandustoodetel on sooduspääs Euroopa turule, ei saa majanduspartnerlusleping põhjustada Kameruni põllumajandusliku tootmise arengut, kui tootmisvõimsust ei suurendata ja tootmist ei moderniseerita tehniliste ja finantsinvesteeringute abil;

11.   märgib, et suur erinevus põllumajandustoetustele tehtavate avaliku sektori kulutuste vahel ELis ja AKV riikides seab AKV riikide põllumajandustootjad nende konkurentsivõime vähendamise tõttu nii sise- kui ka välisturul ebasoodsasse olukorda, sest nende tooted on tegelikkuses kallimad;

12.   toetab seetõttu kokkulepitud tollimaksuerandeid, mis puudutavad põllumajandustooteid ja mõnesid töödeldud põllumajandustooteid, tingimusel et need põhinevad peamiselt vajadusel kaitsta varases arenguetapis olevaid tööstusi või tundlikke tooteid nendes riikides;

13.   on seisukohal, et Kameruni ja kogu piirkonna toiduainetega kindlustatuse tagamiseks tuleb kehtestada kohaliku põllumajanduse pikaajalise toetamise poliitika, kaasa arvatud kaubanduspoliitika vahendid, mis võimaldavad reguleerida turgu ja kaitsta jätkusuutlikku perepõhist põllumajandust; on seisukohal, et riigi sekkumise võimalust ei tohiks selles valdkonnas piirata; rõhutab, et need teemad tuleb asetada läbirääkimistel kesksele kohale, et tagada kaubanduspoliitika ja kõigi ELi poliitikavaldkondade sidusus seoses toiduainetega varustamise sõltumatuse ja õigusega toidule;

14.   nõuab tungivalt, et mis tahes kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu üle läbirääkijad selgitaksid täielikult loodusvarade läbipaistvat haldamist ja visandaksid selleks vajalikud parimad tavad, et asjaomased riigid saaksid nendest varadest maksimaalset kasu;

15.   kutsub komisjoni üles selgitama suurendatud kaubandusabi eelarves sätestatud esmatähtsate kulukohustuste seisukohast rahaliste vahendite tegelikku jaotumist kogu AKV piirkonnas;

16.   nõuab, et kaubandusabi vahendid määrataks kindlaks ja eraldataks varakult; rõhutab, et kõnealused vahendid peaksid olema täiendavad ressursid ning ei tohiks olla üksnes Euroopa Arengufondi rahade ümberpaigutused, kõnealused vahendid peaksid vastama Kesk-Aafrika piirkonna prioriteetidele ja nende väljamaksmine peaks olema õigeaegne, prognoositav ning kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste arengukavade täitmise ajakavadega; on vastu majanduspartnerluslepingute allkirjastamisega seotud mis tahes tingimuste seadmisele ELi abi andmise osas ning kutsub komisjoni üles tagama, et juurdepääs 10. EAFi rahalistele vahenditele ei oleks seotud läbirääkimiste tulemuste ja tempoga;

17.   on arvamusel, et Euroopa rahaliste kohustuste ja väljamaksete ajakavast tuleb kinni pidada, nagu selles on kokku lepitud piirkondlikus ja riiklikes näidisprogrammides, sest need rahalised vahendid on olulised AKV riikide teel liberaliseerimise suunas;

18.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud EAFi kaasamist ELi eelarvesse; kritiseerib EAFi kasutamist majanduspartnerluslepingute piirkondlike fondide peamise rahastamisallikana, kui oli oodata täiendavat rahastamist; juhib tähelepanu asjaolule, et Kameruni riikliku näidisprogrammi ja piirkondliku näidisprogrammi alusel eraldatud summad ei ole piisavad Kameruni majanduse taseme tõstmiseks, mis peaks kaasnema majanduspartnerluslepingu sõlmimisega;

19.   rõhutab, et ELi rahalised vahendid peavad aitama nii tõsta AKV riikide majanduse taset kui ka kompenseerida tollitulu kaotust; palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti majanduspartnerluslepingute finantsmõju netosumma arvutamise meetodid;

20.   nõuab, et vastavalt Pariisi deklaratsioonis sätestatud abi tulemuslikkust käsitlevatele põhimõtetele peab abi lähtuma muu hulgas nõudlusest ja palub AKV riikidel seetõttu anda teada, milliseid majanduspartnerluslepingutega seotud lisavahendeid nad vajavad, pidades eeskätt silmas reguleerivaid raamistikke, kaitsemeetmeid, kaubanduse hõlbustamist, toetust sanitaar- ja fütosanitaar- ning intellektuaalomandi standarditele vastamiseks ja majanduskoostöölepingute järelevalvesüsteemi koosseisu;

21.  21 nõuab tungivalt, et asjaomased riigid annaksid selget ja läbipaistvat teavet majandusliku ja poliitilise olukorra ning arengu kohta nendes riikides, et parandada koostööd komisjoniga;

22.   rõhutab piirkonnasisese kaubanduse tähtsust ja vajadust rohkemate piirkondlike kaubandussuhete järele, et tagada jätkusuutlik areng piirkonnas; toonitab koostöö ja ühilduvuse tähtsust eri piirkondlike üksuste vahel;

23.   ergutab arengumaade ja piirkondlike rühmituste vaheliste tollimaksude – mis praegu moodustavad kaubanduslikust väärtusest 15 kuni 25 % – edasist langetamist, et jätkata lõuna–lõuna-suunalise kaubanduse, majanduskasvu ja piirkondliku integratsiooni edendamist;

24.   rõhutab, et tulevane majanduspartnerlusleping Kesk-Aafrikaga ei tohi mingil juhul ohustada nende riikide ühtekuuluvust ega nõrgendada piirkondlikku integratsiooni;

25.   kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva selleks, et alustada taas läbirääkimisi Doha arengukava üle ja tagada, et kaubanduse liberaliseerimise lepingutega edendataks jätkuvalt arengut vaestes riikides;

26.   on veendunud, et kõikehõlmavad majanduspartnerluslepingud peaksid täiendama Doha arengukava lepingut ja mitte olema AKV riikidele alternatiiviks;

27.   on seisukohal, et ebakindluse tõttu, mis on seotud Doha vooru tulemuste ja banaanivaidluse lahendamisega WTOs, tuleb Euroopa Liidul pöörata sellele valdkonnale erilist tähelepanu ning võtta esmatähtsaid meetmeid banaanisektori tuleviku tagamiseks Kamerunis ja Kesk-Aafrika piirkonnas;

28.   tunneb heameelt lepingus ettenähtud kaitsemeetmete üle, aga rõhutab, et nende kasutuselevõtuks pakutavad vahendid on keerulised, mis võib nende meetmete elluviimise võimalusi vähendada; kutsub mõlemaid pooli üles hoiduma nende kaitsemeetmete tarbetust kuritarvitamisest; kutsub komisjoni üles aktsepteerima kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimise jätkuvate läbirääkimiste raames vahepealses majanduspartnerluslepingus sisalduvate kaitsemeetmete läbivaatamist, et tagada nende asjakohane, läbipaistev ja kiire kasutamine juhul, kui nende kohaldamise kriteeriumid on täidetud;

29.   rõhutab, et pärast majanduspartnerluslepingu sõlmimist ja edaspidi peaksid riikide parlamendid, Euroopa Parlament ja kodanikuühiskond hindama lepingu üldist mõju; nõuab võimalust vaadata vajaduse korral läbi liberaliseerimise ajakava;

30.   nõuab suurema lisandväärtusega töödeldud toodete tootmise ja ekspordi toetamist, eelkõige muutes lihtsamaks ja paindlikumaks päritolureegleid, mis peavad võtma arvesse nii AKV riikide ja ELi kui ka AKV riikide omavahelisi tööstuse arengu erinevusi;

31.   märgib üleminekuperioodide kehtestamist vahepealsetes majanduspartnerluslepingutes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks, et võimaldada neil kohaneda lepinguga sätestatud muutustega, ning nõuab tungivalt, et asjaomaste riikide ametivõimud jätkaksid kõikehõlmavate majanduspartnerluslepingute üle peetavate läbirääkimiste käigus VKEde huvide toetamist;

32.   nõuab, et Euroopa Liit tagaks nii AKV riikide ametiasutustele kui erasektorile suurema asjakohase abi, et hõlbustada nende riikide majanduslikku üleminekut pärast vahepealsele majanduspartnerluslepingule alla kirjutamist;

33.   rõhutab, et piirkondlik majanduspartnerlusleping ei tohiks olla lihtsalt Kameruniga sõlmitud vahepealse majanduspartnerluslepingu ülevõetud versioon; tuletab meelde, et Kamerun ei esinda piirkonna kaheksa riigi eripärasid ning et nende riikide prioriteedid ja vajadused liberaliseerimise ajakava, üleminekuperioodide ja tundlike toodete loetelude osas on erinevad; nõuab, et piirkondlik majanduspartnerlusleping oleks nende erisuste arvestamiseks piisavalt paindlik;

34.   on seisukohal, et Kesk-Aafrika piirkonna praegune pakkumine liberaliseerida 71% kaubandusest 20 aasta jooksul 5-aastase ettevalmistusperioodiga ei vasta WTO nõuetele, mis näevad ette 80% liberaliseerimise 15 aasta jooksul;

35.   soovitab paindlikku, asümmeetrilist ja pragmaatilist lähenemisviisi käimasolevatel läbirääkimistel täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimise üle; kutsub sellega seoses komisjoni üles võtma eelkõige arvesse Kesk-Aafrika piirkonna taotlusi, mis käsitlevad lepingu arenguaspekte; väljendab sellega seoses heameelt üldasjade ja välissuhete nõukogu 2008. aasta mai järelduste üle;

36.   kutsub komisjoni üles reageerima tingimusteta ja paindlikult AKV riikide nõudmistele vaadata läbi vahepealses majanduspartnerluslepingus sisalduvad vaidlusalused küsimused, sealhulgas mõiste "kogu kaubavahetus", enamsoodustusrežiimi klausel, kohustus kaotada ekspordimaksud, kavatsetud meetmete rakendamiskeeld ning kahepoolsed ja erikaitsemeetmed;

37.   nõuab, et juhul kui vähimarenenud riikide hulka mittekuuluvad Kesk-Aafrika riigid ei soovi majanduspartnerluslepingut sõlmida, kaaluks komisjon kõiki alternatiivseid võimalusi, et pakkuda neile riikidele uut kaubandusraamistikku, mis vastab WTO eeskirjadele;

38.   tuletab meelde, et majanduspartnerluslepingud peavad vastama WTO eeskirjadele, mis ei nõua ega keela liberaliseerimiskohustusi teenuste ega nn Singapuri küsimuste valdkonnas;

39.   palub komisjonil mitte lisada majanduspartnerluslepingutesse intellektuaalomandit käsitlevaid sätteid, mis võiksid piirata põhiravimite kättesaadavust; kutsub Euroopa Liitu üles kasutama majanduspartnerluslepingute raamistikku, et aidata AKV riikidel rakendada paindlikkust, mis on ette nähtud Doha deklaratsioonis intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) ja tervisekaitse kohta;

40.   rõhutab, et majanduspartnerluslepingud peavad sisaldama täiendatud peatükke arengu kohta, et täita aastatuhande arengueesmärgid ning edendada ja tugevdada peamisi sotsiaalseid ja inimõigusi;

41.   rõhutab, et iga kõikehõlmav majanduspartnerlusleping peab sisaldama ka sätteid hea valitsemistava, poliitiliste ametikohtade läbipaistvuse ja inimõiguste kohta;

42.   rõhutab, et parlamenti tuleks korrapäraselt teavitada ja kaasata aktiivselt majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste protsessi; juhib sellega seoses tähelepanu parlamendi rollile järelevalvaja ja hoiatajana ning parlamendiliikmete soovile käivitada põhjalikum dialoog Euroopa institutsioonide ning AKV riikide esindajate ja kodanikuühiskonna vahel;

43.   soovitab, et teatavat paindlikkust säilitades tuleks Euroopa Parlamendi ajakavas enne nõusoleku andmist võtta arvesse AKV riikide parlamentide arvamusi majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste tulemuste kohta;

44.   nõuab asjakohaseid ja läbipaistvaid järelevalvemehhanisme, millel oleks selge roll ning mõju, et jälgida suurenenud AKV riikide omavastutuse ja laiaulatusliku sidusrühmadega konsulteerimise abil majanduspartnerluslepingute mõju;

45.   rõhutab eelkõige AKV riikide parlamentide ja valitsusväliste osalejate väga olulist rolli majanduspartnerluslepingute järelevalves ja haldamisel ning nõuab komisjonilt nende kaasamise tagamist käimasolevasse läbirääkimiste protsessi; on seisukohal, et see eeldab edasisteks läbirääkimisteks AKV riikide ja Euroopa Liidu vahel kokku lepitavat ja kaasaval lähenemisel põhinevat selget ajakava;

46.   peab oluliseks, et majanduspartnerluslepingute rakendamisega loodaks asjakohane järelevalvesüsteem, mida koordineeriks asjakohane parlamendikomisjon, mille töösse kaasataks rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni liikmed, et tagada kohane tasakaal rahvusvahelise kaubanduse komisjoni juhtrolli säilitamise ning kaubandus- ja arengupoliitika üldise järjepidevuse vahel; on seisukohal, et kõnealune parlamendikomisjon peaks töötama paindlikult ja kooskõlastama aktiivselt oma tegevust AKV-ELi parlamentaarse ühisassambleega; on seisukohal, et järelevalve peaks algama pärast iga vahepealse majanduspartnerluslepingu vastuvõtmist;

47.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV–ELi ministrite nõukogule ja AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

(1) ELT C 77 E, 26.03.2004, lk 393. (2) ELT C 92 E, 20.04.2006, lk 397. (3) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126. (4) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 121. (5) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155. (6) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 261. (7) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 244. (8) ELT C 102 E, 24.04.2008, lk 301. (9) ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 361. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0252.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Cariforumi riikide ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (5211/2009 – KOM(2008)0156 – C6-0054/2009 – 2008/0061(AVC))

P6_TA(2009)0183 A6-0117/2009

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse majanduspartnerlusleping ühelt poolt Cariforumi riikide ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (KOM(2008)0156);

–   võttes arvesse majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Cariforumi riikide ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (5211/2009);

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 57 lõikele 2, artikli 133 lõigetele 1 ja 5 ning artiklile 181 koostoimes artikli 300 lõike 3 teise lõiguga (C6-0054/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A6-0117/2009),

1.   annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Cariforumi riikide valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse vahepealne majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Côte d'Ivoire'i vahel (5535/2009 – KOM(2008)0439 – C6-0064/2009 – 2008/0136(AVC))

P6_TA(2009)0184 A6-0144/2009

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2008)0439);

–   võttes arvesse majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Côte d'Ivoire'i ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (5535/2009);

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 133 ja 181 koostoimes artikli 300 lõike 3 teise lõiguga (C6–0064/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A6-0144/2009),

1.   annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Côte d'Ivoire'i valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2007. aasta aastaaruannete kohta (2008/2155(INI))

P6_TA(2009)0185 A6-0135/2009

Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2007. aasta aastaaruannet;

-   võttes arvesse Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) 2007. aasta aastaaruannet;

-   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 9, 266 ja 267 ning protokolli nr 11 EIP põhikirja kohta;

-   võttes arvesse 29. mail 1990 sõlmitud EBRD asutamislepingut;

-   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 230 ja 232 Euroopa Kohtu ülesannete kohta;

-   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 248 kontrollikoja ülesannete kohta;

-   võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsust 2006/1016/EÜ, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks(1);

-   võttes arvesse Euroopa Kohtu 6. novembri 2008. aasta otsust nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ õigusliku aluse kohta(2);

-   võttes arvesse nõukogu 4. novembri 2008. aasta otsust 2008/847/EÜ, milles sätestatakse, et Kesk-Aasia riigid vastavad nõukogu otsusega 2006/1016/EÜ (millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks) kehtestatud tingimustele(3);

-   võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 1997. aasta otsust 97/135/EÜ, millega nähakse ette, et Euroopa Ühendus peab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali kahekordistamise otsuse tõttu märkima täiendavaid aktsiaid(4);

-   võttes arvesse EBRD teist kapitalivarude ülevaadet 2006. aastal, mis hõlmab aastad 2006–2010;

-   võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Ühenduste laenutegevuse kohta 2007. aastal (KOM(2008)0590;

-   võttes arvesse oma 22. aprill 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2006. aasta aastaaruande kohta(5);

-   võttes arvesse oma 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2005. aasta aastaaruande kohta(6);

-   võttes arvesse oma 16. jaanuari 2003. aasta resolutsiooni Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) tegevuse kohta(7);

-   võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assamblee 24. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kui keskse partneri kohta muutuste edendamisel üleminekuriikides;

-   võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000(8) (Cotonou leping);

-   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: "Euroopa konsensus"(9);

-   võttes arvesse nõukogu 14. mai 2008. aasta järeldusi Lääne-Balkani investeerimiskeskkonna kohta: piirkonna olemasolevate rahastamisvahendite sidususe suurendamine, et toetada kasvu ja stabiilsust;

-   võttes arvesse komisjoni 21. mai 2008. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega muudetakse 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (KOM(2008)0308);

-   võttes arvesse Euroopa Kohtu 10. juuli 2003. aasta otsust Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimistegevuse volituste kohta seoses EIP-ga(10);

-   võttes arvesse kontrollikoja, EIP ja komisjoni vahel vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 248 lõikele 3 sõlmitud ja juulis 2007 pikendatud kolmepoolset kokkulepet kontrollikoja teostatava kontrolli laadi kohta;

-   võttes arvesse 15. detsembri 2006. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit komisjoni, EIP ja EBRD vahel koostöö kohta Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Venemaal ja Kesk-Aasias;

-   võttes arvesse 27. mail 2008 Euroopa Komisjoni ja EIP vahel alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumit Euroopa Liidu välislaenude poliitika tihedamaks kooskõlastamiseks;

-   võttes arvesse 16. septembril 2008 alla kirjutatud memorandumit EIP, komisjoni ja riikide pädevate asutuste vahel Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse ekspertkeskuses osalemise kohta;

-   võttes arvesse EIP tegevuskava aastateks 2008–2010, mille direktorite nõukogu 20. novembril 2007 heaks kiitis;

-   võttes arvesse EIP avalikke arutelusid oma keskkonna- ja sotsiaalseid põhimõtteid ning norme puudutava avalduse teemal 2008. aastal;

-   võttes arvesse EBRD keskkonna- ja sotsiaalpoliitikat, mille direktorite nõukogu 12. mail 2008 heaks kiitis;

-   võttes arvesse EBRD energeetikavaldkonna poliitikat, mille direktorite nõukogu 11. juulil 2006 heaks kiitis;

-   võttes arvesse EIP energiaülevaadet, mille direktorite nõukogu 31. jaanuaril 2006 heaks kiitis;

-   võttes arvesse EIP 5. juuni 2007. aasta märgukirja EIP tugevdatud panuse kohta ELi energiapoliitikasse, mille juhatajate nõukogu 2007. aasta juunis kinnitas;

-   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 11. ja 12. detsembri 2008. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi majandus- ja finantsküsimustes;

–   võttes arvesse EIP aruannet pealkirjaga "VKEde arutelu (2007/2008) – tulemusi ja järeldusi" 2008. aasta maikuus ning sellele järgnenud EIP-grupi poolse ELi VKEde toetamise kaasajastamist ja tugevdamist;

–   võttes arvesse EIP 18. märtsi 2008. aasta avaldust keskkonna- ja sotsiaalsete põhimõtete ning normide kohta;

-   võttes arvesse majandus- ja rahandusministrite nõukogu 7. oktoobri 2008. aasta ja 2. detsembri 2008. aasta kohtumise järeldusi EIP rolli kohta VKEde toetamisel;

-   võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2008. aasta teatist "Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik" (KOM(2008)0706);

-   võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist pealkirjaga "Euroopa majanduse taastamise kava" (KOM(2008)0800);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

-   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A6-0135/2009),

A.   arvestades, et EIP asutati 1957. aastal Rooma lepinguga, ja arvestades, et EIP liikmetest liikmesriikide märgitud kapital on 165 miljardit eurot;

B.   arvestades, et EIP on olnud alates 1963. aastast tegev väljaspool ühendust selle välispoliitikat toetades;

C.   arvestades, et EBRD asutati 1991. aastal, ja arvestades, et selle aktsionärideks on 61 ühendusse mittekuuluvat riiki, Euroopa Ühendus ja EIP, kelle märgitud kapital kokku on 20 miljardit eurot;

D.   arvestades, et EL-i liikmesriikidel, Euroopa Ühendusel ja EIP-l on kokku 63% EBRD aktsiatest;

E.   arvestades, et EIP põhikirjajärgne eesmärk on kapitalituru vahenditega ja omavahendeid kasutades kaasa aidata siseturu tasakaalustatud ja kindlale arengule ühenduse huvides;

F.   arvestades, et praeguses ebastabiilses finantsolukorras, kus ettevõtetel on tohutu likviidsuse ja krediidi puudus, peaks EIP täitma olulist rolli Euroopa ja liikmesriikide majanduse taastamise tegevuskavade puhul;

G.   arvestades, et EBRD põhikirjajärgne eesmärk on aidata kaasa majanduslikule arengule ja ülesehitusele ning soodustada üleminekut avatud turumajandusele ning edendada era- ja ettevõtlusalgatust Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kes on võtnud kohustuse järgida mitmeparteilise demokraatia, pluralismi ja turumajanduse põhimõtteid;

H.   arvestades, et tuleks rõhutada ja tugevdada EIP rolli rahvusvahelistele kapitaliturgudele kõrge krediidireitinguga (AAA) võlakirjade väljastajana;

I.   arvestades, et EBRD asutamislepingu artikli 11 kohaselt on EBRD kohustatud suunama vähemalt 60% oma investeeringutest erasektorisse;

J.   arvestades, et EBRD asutamisleping näeb ette, et panga nõukogu vaatab EBRD aktsiakapitali üle vähemalt iga viie aasta tagant, ning et järgmine ülevaatamine on kavandatud 2010. aastasse;

K.   arvestades, et 1. oktoobril 2008 loodi nn üheksast targast koosnev korralduskomitee EIP välislaenude andmise volituse vahehindamise teostamiseks ja kontrollimiseks vastavalt otsusele 2006/1016/EÜ;

L.   arvestades, et vastavalt otsusele 2006/1016/EÜ tuleb see vahehindamine teostada Euroopa Parlamendiga tihedalt konsulteerides;

M.   arvestades, et otsus 2006/1016/EÜ EIP välislaenude andmise volituste kohta näeb perioodil 2007–2013 ette 25,8 miljardi euro ulatuses laenude väljastamise järgmiselt: ühinemiseks valmistuvad riigid, sealhulgas Horvaatia ja Türgi – 8,7 miljardit eurot; Vahemere äärsed riigid – 8,7 miljardit eurot; Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa Föderatsioon – 3,7 miljardit eurot; Ladina-Ameerika – 2,8 miljardit eurot; Aasia – 1 miljard eurot; ning Lõuna-Aafrika Vabariik – 0,9 miljardit eurot;

N.   arvestades, et EIP andis 2007. aastal EL-i poliitiliste eesmärkide toetamiseks laene kokku 47,8 miljardit eurot, sellest 41,4 miljardit eurot Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) ning 6,4 miljardit eurot partner- ja ühinevates riikides;

O.   arvestades, et EIP laenuaktiivsus väljaspool EL-i oli 2007. aastal geograafiliste piirkondade lõikes järgmine: Aasia ja Ladina-Ameerika: 925 miljonit eurot; Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa: 230 miljonit eurot; Vahemere piirkonna partnerriigid: 1,438 miljardit eurot; ühinemiseks valmistuvad riigid: 2,87 miljardit eurot; AKV riigid: 756 miljonit eurot; ja Lõuna-Aafrika: 113 miljonit eurot;

P.   arvestades, et EBRD äritegevuse maht ulatus 2007. aastal 5,6 miljardi euroni, hõlmates 353 projekti 29 riigis Kesk-Euroopas ja Balti riikides(11), Kagu-Euroopas(12), läänepoolsetes SRÜ riikides ja Kaukaasias(13), Venemaal ning Kesk-Aasias(14);

Q.   arvestades, et EBRD investeeringud kasvasid Venemaal 2007. aastal 2,3 miljardi euroni (kogu investeerimisportfell ulatus Venemaal 5,7 miljardi euroni), mis hõlmas 83 projekti ja moodustas 42 protsenti EBRD aastakohustustest (võrreldes 38 protsendiga 2006. aastal);

R.   arvestades, et EBRD omakapitali investeeringud kasvasid 1 miljardilt eurolt 2006. aastal 1,7 miljardi euroni 2007. aastal ning omakapitali osakaal EBRD aastasest tehingute kogumahust suurenes 20 protsendilt 2006. aastal 30 protsendini 2007. aastal;

S.   arvestades, et EBRD nõukogu otsustas 28. oktoobril 2008 arvata Türgi EBRD investeeringute saajate hulka, ja arvestades, et EBRD näeb ette 450 miljoni euro investeerimise enne 2010. aasta lõppu;

T.   arvestades, et EIP on rahastanud projekte Türgis alates 1965. aastast ning on investeerinud ligikaudu 10 miljardit eurot kõigisse Türgi majanduse tähtsamatesse sektoritesse;

U.   arvestades, et Cotonou lepingu kohaselt rahastab EIP tegevust AKV riikides lisaks omavahenditele ka riskiga seotud investeerimisvahendiga, milleks eraldab rahalised vahendid Euroopa Arengufond;

V.   arvestades, et EIP rahastamisstrateegia peaks toetama demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamise ja tugevdamise üldist eesmärki ning nende rahvusvaheliste keskkonnalepingute järgimist, milles ühendus või tema liikmesriigid on osalised;

W.   arvestades, et komisjon, liikmesriigid, Euroopa naabruspoliitika partnerriigid, rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ja Euroopa piirkondlikud ning kahepoolsed finantsinstitutsioonid teevad praegu koostööd naabruskonna investeerimisvahendi raames infrastruktuuriprojektide täiendavaks rahastamiseks, peamiselt energia, transpordi ja keskkonna valdkonnas kogu Euroopa naabruspoliitika piirkonnas;

X.   arvestades, et EIP-grupp jätkab VKEde aktiivset toetamist laenudega, samuti riskikapitali ja laenutagatistega, millest kahte viimast toetatakse Euroopa Investeerimisfondi kaudu;

EIP eesmärgid ja tegevus

1.   väljendab rahulolu EIP 2007. aasta aastaaruande üle, eelkõige panga rahastamistegevuse üle Euroopa Liidu siseselt, milles on keskendutud kuuele poliitilisele prioriteedile (majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamine; Innovatsioon 2010 algatuse rakendamine; üleeuroopaliste transpordi- ja juurdepääsuvõrkude väljaarendamine; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine; keskkonnakaitse ja -areng; ning säästev, konkurentsivõimeline ja turvaline energeetika), ning samuti EIP välislaenude andmise volituste rakendamise üle kolmandates riikides;

2.   tervitab EIP eesmärki tegeleda Euroopa Liidu siseselt toimuva rahastamise raames muu hulgas kliimamuutuse probleemiga; tuletab sellega seoses meelde, et on vaja arendada keskkonnasõbralikke rahastamiskriteeriumeid kooskõlas Euroopa Liidu strateegiliste eesmärkidega kasvuhoonegaaside vähendamisel; nõuab tungivalt, et EIP keskenduks energeetikaga seotud laenude puhul energiatõhususele, taastuvenergiale ning nende valdkondade teadus- ja arendustegevusele; lisaks sellele palub EIP-l kehtestada ja avalikustada metoodika rahastatud projektide kliimamõju hindamiseks, mis oleks osa hindamiskriteeriumidest, mis võimaldavad EIP-l keelduda projektide rahastamisest nende negatiivse kliimamõju tõttu;

3.   märgib, et EIP on ainus EÜ asutamislepinguga loodud rahandusasutus ja et enamik selle tehinguid on koondunud liikmesriikide projektidesse, samas kui tal on etendada üha suurenev roll ka kolmandates riikides, nagu on ette nähtud otsuses 2006/1016/EÜ;

4.   märgib, et kolmandates riikides on EIP senini täitnud nõukogu seatud poliitilisi eesmärke; on veendunud, et EIP laenutegevus peab tema pädevuse valdkondades olema riikide vahel kooskõlas; lähenemisviisi lihtne ELi eri tasandi osapoolte ja vahendite vahel; paindlik nii, et Euroopa Liit suudaks arvesse võtta väga erinevaid asjaolusid eri riikides; kooskõlas aastatuhande eesmärkide saavutamisega; ning aruandekohustusele alluv nii avalikkuse kui ka Euroopa Parlamendi ees ELi poolsete rahaliste vahendite kasutamise ja tõhususe osas;

5.   kinnitab taas oma veendumust, et investeeringud ühistransporti on Euroopa majanduse taastamise kava oluline osa; kinnitab sellega seoses oma veendumust, et EIP roll Euroopa transpordi keskkonnasõbralikuks muutmises võib olla võtmetähtsusega; nõuab seepärast tungivalt, et EIP suurendaks oluliselt toetust raudteetranspordile, linnade ühistranspordile, integreeritud transpordile ja transpordijuhtimisele;

6.   on seisukohal, et EIP tegevus peaks kajastama ka ELi eesmärke ja kohustusi ÜRO raames (nt Kyoto protokoll); kutsub seepärast EIPd üles teavitama igal aastal Euroopa Parlamenti ELi ja ÜRO eesmärkide täitmisest arengumaades tehtavate tehingute puhul;

7.   märgib rahuloluga, et EIP on viimastel aastatel võtnud süsteemselt jätkumeetmeid seoses Euroopa Parlamendi soovitustega; soovitab need jätkumeetmed EIP aastaaruandes avalikustada;

8.   nõuab tungivalt, et EIP teostaks tõhusamat järelevalvet VKEde toetamiseks mõeldud üldiste laenude olemuse ja lõppsihtkoha üle ning muudaks need läbipaistvamaks;

9.  Seoses EIP üle teostatava järelevalvega:

10.  10 tervitab EIP energeetika-, transpordi- ja veesektori tegevuspoliitika kavade väljatöötamist ja avalikustamist 2007. aastal ning peab seda oluliseks sammuks EIP laenutehingute läbipaistvuse suurendamisel;

11.  11 väljendab heameelt EIP avalikustamispoliitika läbivaatamise üle, et võtta arvesse nn Århusi määruse asjaomaseid sätteid(15); väljendab heameelt EIP 2007. aasta tegevuse hindamise ülevaatliku aruande avaldamise üle ja ergutab EIPd jätkama oma tegevuse hindamise osakonna tegevuse arendamist;

12.   väljendab heameelt EIP keskkonna- ja sotsiaalseid põhimõtteid ning norme käsitleva avalduse läbivaatamise üle; on seisukohal, et EIP peaks eraldama piisavalt vahendeid muudetud avalduse rakendamiseks ja koostama aruande selle toimimisest;

13.   rõhutab, et EIP pettustevastaseks ja korruptsioonipoliitikaks peaks olema nulltaluvus, ning väljendab sellega seoses heameelt panga pettustevastase ja korruptsioonipoliitika, rahapesu- ning terrorismi rahastamise vastase võitluse poliitika läbivaatamise üle; on siiski mures, et need poliitikad tunduvad endiselt olevat suuresti passiivsed; kordab üleskutset EIP-le võtta kõnealuste poliitikate järgimisel meetmeid, mille eesmärk on:

14.   väljendab heameelt ajutise eetikakomitee (mis tegeleb peamiselt töösuhte lõppemise järgsete küsimustega) ja sõltumatu järelevalveametniku olemasolu üle; palub siiski teavet kõnealuse järelevalveametniku tegeliku staatuse ja töö kohta;

15.   õnnitleb EIPd, et ta kirjutas 2007. aasta oktoobris Washingtonis alla tekkivatel turgudel äriühingute üldjuhtimist käsitlevale põhimõttelisele avaldusele, märgib, et nimetatud avalduse allkirjastasid ka arenguabi rahastamise asutused, millega nad tõstsid äriühingu üldjuhtimise oma tekkivate turgudega seotud jätkusuutliku arengu tegevuskavas esiplaanile;

16.   väljendab rahulolu, et EIP halduskomitee kiitis heaks EIP kaebuste mehhanismi poliitika; kordab siiski oma üleskutset EIP-le vaadata läbi oma sisemine kaebuste mehhanism ja anda välja uued kaebuste esitamise korda käsitlevad suunised, mida laiendataks kogu EIP rahastatavale tegevusele;

17.   võtab teadmiseks välisauditis antud positiivse arvamuse ja auditikomisjoni järeldused aastaaruande kohta; kordab praeguse finants- ja majanduskriisi kontekstis oma nõuet EIP-le järgida krediidiasutustega samu usaldatavusnormatiive ja alluda tegelikule usaldusnormatiivide täitmise järelevalvele;

EBRD eesmärgid ja tegevus

18.   väljendab rahulolu EBRD 2007. aasta aastaaruande üle, eelkõige seoses asjaoluga, et EBRD rahastamistegevus keskendus varases või keskmises üleminekuetapis olevatele riikidele, ning väljendab heameelt edusammude üle säästva energiakasutuse algatuse projektide rahastamisel, kus eelistus tuleks anda ELi huvidele vastavatele energeetikaprojektidele;

19.   märgib, et EBRD tegutseb peamiselt kolmandates riikides, kuid et mõned tehingud on jätkuvalt olulised ka ELi liikmesriikides;

20.   märgib lisaks, et EBRD tegevuse rahvusvaheline ja piirkondlik taust on praegu väga erinev sellest, milline see oli 1991. aastal, ning et EBRD volitusi tuleb kohaldada selles uues keskkonnas, kuna EBRD reageerib turutingimustele ning tema tegevus nihkub rohkem lõunasse ja itta;

21.   tunnistab ühtlasi, et panga tegevuskeskkond on muutumas raskest ärikliimast tingituna järjest keerulisemaks, kuna kohalike lepingupartnerite kogemused järk-järgult kahanevad ning eetilisusega seotud mured sagenevad;

22.   on seisukohal, et EBRD peab tugevdama oma tehnilise abi ja nõustamise meetmeid, et edendada hea valitsemistava standardeid ning tagada projektide asjakohane kohalikul tasandil juhtimine ELi naaberriikides;

23.   tervitab EBRD poolt 2008. aastal soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise juurutamisel tehtud edusamme; nõuab, et mõlemad pangad tugevdaksid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist oma institutsioonilistes struktuurides ja välispoliitikas;

Koostöö EIP ja EBRD ning muude rahvusvaheliste, piirkondlike ja riikide finantsinstitutsioonide vahel

24.   märgib, et EIP ja EBRD rahastavad järjest sagedamini projekte samades geograafilistes piirkondades väljaspool Euroopa Liitu, nt Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Venemaal, Lääne-Balkanil ja lähitulevikus ka Türgis;

25.   juhib tähelepanu, et riikides, kus mõlemad pangad on tegevad, esineb EIP ja EBRD vahel praegu kolme eri liiki koostööd: Ida-Euroopa jaoks on vastastikuse mõistmise memorandum, mis annab EBRD-le juhtiva rolli ja näeb üldreeglina ette ühisinvesteeringuid; Lääne-Balkanil liigutakse konkureerimiselt või paralleeltegevuselt koostöövormidele, mis väljenduvad rahaliste vahendite ühendamises; ning koostöö korraldamisel Türgis lähtutakse hiljuti sõlmitud lepingust, mis tugineb eripädevuse ja ühiste pädevusvaldkondade kindlaks määramisele, mille puhul juhtiv pank otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi;

26.   märgib, et kahe panga eesmärgid, asjatundlikkus ja töömeetodid on erinevad ning ei saa lihtsalt tõmmata piiri avalikule ja erasektorile laenamise vahele; rõhutab, et järjest rohkem on ühiseid valdkondi, kus mõlemad pangad arendavad välja oskusi, nt VKEde rahastamine, energia ja kliimamuutused ning avaliku ja erasektori vahelise partnerluse projektid; rõhutab sellega seoses vajadust tugevdatud koostöö järele;

27.   on seisukohal, et riikides, kus mõlemad pangad on tegevad, ei peaks EIP ja EBRD tegevus olema konkureeriv, vaid pigem teineteist täiendav, tuginedes kummagi panga konkurentsieelistele ning vältides tegevuse dubleerimisest kliendile tulenevaid kulusid;

28.   soovitab seetõttu paremini struktureeritud koostöö saavutamiseks EIP ja EBRD vahel riikides, kus mõlemad pangad on tegevad:

29.   soovitab pikemas perspektiivis, et EIP liikmed kaaluksid EIP osaluse suurendamist EBRDs, näiteks seoses kapitali suurendamisega või, kui mõni EBRD aktsionär kaalub oma osaluse pangast väljaviimist, panga osaluse suurendamisega; on seisukohal, et see võib pikas perspektiivis toetada kahe panga poliitikasuundumuste ja spetsialiseerumise paremat sidusust nii funktsionaalsest kui ka geograafilisest vaatenurgast;

30.   on arvamusel, et Euroopa Liidu välisabivahendite ükskõik millist kattumist tuleks vältida; kutsub üles tihedamale koostööle Euroopa Liidu piirkondlike ja riiklike arenguasutustega, et tagada piisav rahastamine, vältimaks tegevuse kattumist ja dubleerimist ning tagada ühtne lähenemisviis ja ELi mõju parem nähtavus; toetab sellega seoses menetluste vastastikuse delegeerimise ja tunnustamise võimalust;

31.   tuletab meelde, kui tähtis on "Euroopa konsensuses" toodud kokkulepe, mille kohaselt tuleks tugevdada EIP ja muude finantsinstitutsioonide toetatavate programmide ning ühenduse toetatavate programmide vahelist sünergiat, et tagada maksimaalne mõju toetusi saavatele riikidele; rõhutab vajadust võtta seejuures eriti arvesse toetuste saajate huvisid;

32.   tunnistab, et EIP ja EBRD peavad tegema koostööd teiste rahvusvaheliste või piirkondlike finantsinstitutsioonidega, nagu Maailmapank, Aasia Arengupank ja Aafrika Arengupank, et avaldada suuremat mõju Euroopa Liidust kaugemal asuvates piirkondades ja vältida rahastamisel ebasoovitavaid kattumisi ja dubleerimisi; on siiski seisukohal, et EIP-l peaks olema ülekaalukas roll Euroopa Liidu keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja arengueesmärkide propageerimisel rahvusvaheliste arengupankade ja institutsioonide hulgas;

33.   märgib, et rahvusvahelistel arengupankadel ja institutsioonidel on arengumaailmale positiivne mõju; peab vajalikuks seda mõju täiendavalt analüüsida ja kaaluda täiendavaid meetmeid Euroopa Arengufondi eesmärkide ja tegevuse osas; arvab, et maaomandi rahastamine võiks keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkidega seotud tingimustel olla EIP volituste kohaselt abikõlblik investeerimiskulu, kuna see on sisetekkelise arengu võti, eelkõige Aafrika riikides;

Finantsturgude praegune ebastabiilsus ja selle mõju EIP-le ning EBRD-le

34.   rõhutab olulist rolli, mille Euroopa majanduse taastamise kava on omistanud EIP-le, eriti seoses VKEde rahastamise suurendamise, taastuvenergia ja keskkonnasäästliku transpordiga; tervitab otsust suurendada EIP antavate laenude kogumahtu 30% võrra (15 miljardit eurot) 2009. ja 2010. aastal ning otsust suurendada EIP märgitud kapitali 67 miljardi euro võrra 232 miljardi euroni kooskõlas Lissaboni strateegiaga; nõuab siiski tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid täiendavalt EIP kapitali tagamaks, et EIP laenu andmise võime vastab tööstussektorite ja ettevõtete keskpika perspektiivi rahastamisvajadustele, et vajadusel toetada rohelisi ja säästvaid töökohti; rõhutab, et nende täiendavate rahaliste vahendite kasutamisel peab olema pikaajaline mõju; on seisukohal, et vastutusvaldkondade laiendamine toob kaasa vajaduse nii täiendava personali ja rahaliste vahendite kui ka EIP tegevuse suurema läbipaistvuse ja aruandekohustuse järele;

35.   julgustab kommertspankade ja EIP-grupi vaheliste riskijagamise meetmete tugevdamist VKEdele toetuste andmisel; nõuab siiski valvsust seoses EIP laenude kasutamisega kommertspankade poolt ning nõuab sellega seoses kommertspankade ja EIP vahelist tegevusjuhendit; märgib ühtlasi ära, et EIP vahenduspankade nimekiri vajab ajakohastamist;

36.   on seisukohal, et EIP ja komisjon peaksid kiirendama projektide teostamist kriisis kõige enam kannatanud liikmesriikides ja valdkondades; peab sellega seoses oluliseks kasutada struktuuriabi jagamise kiirendamiseks selliste tehnilise abi programmide kompetentsi nagu Jaspers, Jeremie, Jessica ja Jasmine;

37.   märgib, et Euroopa Liit palus EIP-l vastuseks finantskriisile kiirendada avaliku ja erasektori partnerluse projektide toetamist; nõuab, et EIP ja EBRD teostaksid vaid tasuvaid ja reaalset kasu toovaid projekte; on sellega seoses seisukohal, et on vaja parandada teabe avalikustamist, kulutõhusust ning tasuvushindamise tavasid;

38.   kutsub liikmesriike üles kasutama täiel määral ära EIP programmide ja rahastamisvahendite pakutavat riskikapitali, üldisi laene ja mikrokrediidi võimalust;

39.   märgib, et EIP laenutegevus nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool on progresseeruvalt kasvanud ning see on praegu ELi tasandi laenutegevuse peamine vahend; märgib lisaks, et EIP poolt väljastatud võlakirjade järgi on nõudlus, sh Aasiast, olnud suur; kutsub seetõttu EIPd ja selle juhte võimalikult palju suurendama oma laenupotentsiaali, jätkates eelkõige eurovõlakirjade väljastamist ülemaailmsel turul, et toetada pikaajalisi eesmärke ning leevendada majanduslangust nii Euroopa Liidus kui ka selle naaberriikides avaliku sektori poliitikal põhineva pangana;

40.   kutsub komisjoni ja EIPd tungivalt üles ühiselt analüüsima, kuidas saaks reaalmajanduse laenukriisi ületada uute uuenduslike rahastamisvahenditega;

41.   tervitab EBRD otsust suurendada oma aastast äritegevuse mahtu 2009. aastal ca 20% võrra umbes 7 miljardi euroni, et leevendada praegust finants- ja majanduskriisi, ning märgib, et pool 2009. aasta ühe miljardi euro suurusest lisakulutusest on ette nähtud Kesk- ja Ida-Euroopale;

42.   rõhutab, et praegusel karmistunud laenutingimuste ajajärgul paistab mõlema panga roll selgelt silma nii Euroopa Liidus kui mujal; kutsub mõlemat panka üles säilitama oma kohustusi kolmandate riikide ees ka majandusele rasketel aegadel;

43.   teeb ettepaneku, et pärast finantskriisi mõjude hoolikat hindamist reaalmajandusele, võiks EIPd ärgitada suurendama toetust uutele liikmesriikidele; rõhutab lisaks erasektori kaasamise tähtsust nende riikide majanduse uuesti stabiliseerimisel; tervitab EBRD tõhustatud tegevust uutes liikmesriikides ja hiljutist rahvusvaheliste rahandusasutuste ühist tegevuskava pangandussüsteemide toetuseks ning Kesk- ja Ida-Euroopa reaalmajandusele laenuandmiseks, mille algatasid EBRD, EIP, Euroopa Investeerimisfond ja Maailmapanga grupp, et toetada pangandussüsteemi ja reaalmajandust Kesk- ja Ida-Euroopas; soovitab siiski vaadata läbi üleminekuriikide määratlus ja anda õigeaegselt hinnang EBRD tegevuse kokkutõmbamisele kogu Euroopa Liidu ulatuses;

44.   märgib rahuloluga, et finantsturgude ebastabiilsuse mõju EIP-le ja EBRD-le on suhteliselt piiratud, kuigi EBRD sai 2008. aastal aktsiaturgude langusest tingituna käesoleva aastakümne esimese kahjumi;

EIP välislaenude andmise volitusi käsitleva Euroopa Kohtu otsuse mõju

45.   väljendab rahulolu Euroopa Kohtu 6. novembri 2008. aasta otsuse üle nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ õigusliku aluse kohta;

46.   soovitab tulenevalt nimetatud kohtuotsusest sõlmida kiiresti Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline kokkulepe, eesmärgiga tagada ühelt poolt Euroopa Parlamendi õiguste täielik austamine ja teiselt poolt EIP välislaenude andmise järjepidevus; rõhutab seetõttu, et nimetatud kiire kokkulepe kujutab endast ajutist lahendust, mille kehtivusel on konkreetne lõppkuupäev – 2010. aasta vahearuanne;

47.   on seisukohal, et on oluline vastu võtta otsus, mis asendaks vastavalt Euroopa Kohtu otsusele otsust 2006/1016/EÜ, ja tunnistab, et praegu toimuv EIP välislaenude andmise ja koostöökokkulepete vahekokkuvõtte tegemine, mis tuleb lõpule viia 2010. aastal, peab võimaldama tõelist laiaulatuslikku arutelu Euroopa Liidu eesmärkide ja EIP käsutusse antavate ressursside üle, kus Euroopa Parlament peab kaasseadusandjana olema täieõiguslik osaleja; kutsub komisjoni üles võtma täielikult arvesse selles resolutsioonis esitatud soovitusi, koostades pärast vahekokkuvõtet uut otsuse ettepanekut EIP välislaenude andmise volituste kohta;

48.   soovitab, et korralduskomitee lõpetaks oma töö 2010. aasta algul ja palub komitee esimeest esitada peatselt pärast seda järelduste kohta aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule; jääb ootama korralduskomitee järeldusi ja palub komiteel arvestada käesolevas resolutsioonis ja Euroopa Parlamendi varasemates resolutsioonides antud soovitustega; palub, et korralduskomitee teavitaks regulaarselt Euroopa Parlamenti oma edusammudest;

o
o   o

49.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsiooni nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 414, 30.12.2006, lk 95. (2) Kohtuasi C-155/07: Euroopa Parlament vs. Euroopa Liidu Nõukogu (Euroopa Kohtu lahendites avaldamata). (3) ELT L 301, 12.11.2008, lk 13. (4) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 15. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0132. (6) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 544. (7) ELT C 38 E, 12.2.2004, lk 313. (8) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (9) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1. (10) Kohtuasi C-15/00: Euroopa Ühenduste Komisjon vs Euroopa Investeerimispank (EKL 2003, lk I-7281). (11) Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Slovaki Vabariik ja Sloveenia. (12) Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Rumeenia ja Serbia. (13) Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina. (14) Kasahstan, Kirgiisi Vabariik, Mongoolia, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan. (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsioon autotööstuse tuleviku kohta

P6_TA(2009)0186 RC-B6-0152/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 23.–24. märtsil 2000. aastal Lissabonis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse president Barroso 2. veebruari 2005. aasta teatist "Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel. Lissaboni strateegia uus algus" (KOM(2005)0024);

–   võttes arvesse CARS 21 kõrgetasemelise töörühma 12. detsembri 2005. aasta lõpparuannet ning CARS 21 vahekokkuvõtte kõrgetasemelise konverentsi 29. oktoobri 2008. aasta järeldusi;

–   võttes arvesse oma 15. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni "CARS 21: konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik"(1);

–   võttes arvesse 15.–16. oktoobril 2008. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2008. aasta teatist "Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik" (KOM(2008)0706);

–   võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist "Euroopa majanduse taastamise kava" (KOM(2008)0800);

–   võttes arvesse oma 17. detsembril 2008. aastal esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames) vastuvõtmise kohta(2);

–   võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 4. veebruari 2009. aasta avaldusi finantskriisi mõju kohta autotööstusele;

–   võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 5. ja 6. märtsi 2009. aasta järeldusi autotööstuse kohta;

–   võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2009. aasta teatist "Reageerimine kriisile Euroopa autotööstuses" (KOM(2009)0104);

–   võttes arvesse 16. jaanuaril 2009. aastal Brüsselis komisjoni aseesimehe Günter Verheugeni osavõtul toimunud Euroopa tööstusministrite autotööstuse olukorra teemalise koosoleku järeldusi;

–   võttes arvesse 29. jaanuaril 2009. aastal avaldatud Euroopa autotootjate liidu statistikat 2008. aastal müüdud autode kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et Euroopa seisab silmitsi erakordselt sügava finants- ja majanduskriisiga ning kõrge töötuse määraga, sest kõikides asjaomastes tööstussektorites kaob tuhandeid töökohti;

B.   arvestades, et Euroopa finantsturg ja eriti laenuandmine praegu nõuetekohaselt ei toimi;

C.   arvestades, et Euroopa autotööstusele ja selle tarneahelale mõjub praegune kriis eriti raskelt ning et see on Euroopa keskne majandussektor, mis annab panuse kogu majanduse tööhõivesse, uuendustegevusse ja konkurentsivõimesse;

D.   arvestades, et Euroopa Liiidu autotööstusel on struktuuriline ülevõimsus, ning arvestades, et 2009. aastal oodatakse, et sõidukite nõudlus langeb veelgi oluliselt ja sellele järgneb toodangu langus, mis paratamatult põhjustab survet Euroopa Liidu tööhõive ja investeeringute tasemele;

E.   arvestades, et Euroopa autotööstus on suurim uurimis- ja arendustegevusse investeerija Euroopa Liidu erasektoris ning Euroopa sõidu- ja veoautotootjad peavad turu ja reguleerijate nõudeid arvestades säilitama kõrge investeeringute taseme, eriti vähesaastavatele sõidukitele üleminekut silmas pidades;

F.   arvestades, et 2008. aasta detsembris vastu võetud taastuvate energialiikide ja kliimamuutuse õigusloomepaketil on tulevikus oluline roll nn roheliste investeeringute ergutamisel, mille eesmärgiks on energia kokkuhoid autotööstuses;

G.   arvestades, et Euroopa autotööstus annab otseselt ja kaudselt tööd 12 miljonile töötajale ehk 6 protsendile Euroopa Liidu töötavast elanikkonnast, ning et nüüd on miljonid neist töökohtadest ohus, sh paljud kõrget kvalifikatsiooni nõudvad töökohad, mida ei tohiks kaotada;

H.   arvestades, et autotööstuses on oluline töökohtade loomise potentsiaal keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate kaudu;

I.   arvestades, et Euroopa autotööstusel on keskne tähtsus ELi majandusele selle kordistava mõju tõttu teistele sektoritele ja valdkondadele ning eelkõige sadade tuhandete väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) püsimisele;

J.   arvestades, et mõned liikmesriigid on hakanud võtma riiklikke meetmeid autotööstuse toetamiseks;

K.   arvestades, et esmane kohustus kriisiga tegeleda lasub tööstusel;

L.   arvestades, et Doha vooru raames ja seoses Lõuna-Koreaga sõlmitava vabakaubanduslepinguga peab komisjon praegu läbirääkimisi kaubanduse edasiseks liberaliseerimiseks,

1.   tunnistab, et praegune finants- ja majanduskriis on seadnud autotööstuse tugeva surve alla, mis avaldub eriti mootorsõidukite nõudluse järsus languses, samuti üleliigsetes tootmisvõimsustes, raskustes laenude saamisel ning juba kriisile eelnenud struktuuriprobleemides;

2.   rõhutab, et kriis on Euroopa tasandil; juhib tähelepanu sellele, kui olulised on liikmesriikide sidusad ja kooskõlastatud algatused seoses Euroopa autotööstusega, ning nõuab tõelist Euroopa tegevusraamistikku, milles nähakse ette konkreetsed sammud vajalike otsustavate meetmete võtmiseks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

3.   märgib kasvava murega, et mõned liikmesriikide tasandil võetud lühiajalised meetmed võivad pikaajalist konkurentsivõimet kahjustades moonutada konkurentsi ühtsel turul, ning palub seetõttu liikmesriikidel tagada edasiste meetmete sidusus, tõhusus ja kooskõlastatus;

4.   tervitab sellega seoses Euroopa majanduse taastamise kava osana loodud riigiabi hindamise ajutist raamistikku;

5.   kiidab heaks komisjoni püüded anda tõhus poliitiline vastus General Motors Europe'i ja selle tarnijate raskustele, kooskõlastades asjaomaste liikmesriikide jõupingutusi, kaasa arvatud 13. märtsi 2009. aasta ministrite kohtumise korraldamine ning õiglase lahenduse otsimine intellektuaalomandi õiguste probleemile;

6.   palub nõukogul ja komisjonil kiirendada, lihtsustada ja suurendada finantsabi andmist autotööstusele, eriti Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaudu, ning madala intressiga laenudele riiklike garantiide andmisega; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon nõuaksid laenu taotlemise haldusmenetluse lihtsustamist; arvab, et eriti laenude kaudu antav finantsabi peaks aitama ergutada uute autode nõudlust, mis soodustaks majanduskasvu ning parandaks keskkonda ja liiklusohutust;

7.   nõuab, et EIP pööraks piisavalt tähelepanu autotööstussektoriga seotud VKEdele, et säilitada nende juurdepääs krediidile, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid sellega seoses EIP laenude andmise võimet, et see vastaks autotööstuse keskpika perspektiivi finantsvajadustele;

8.   nõuab, et kõik finants- ja fiskaalmeetmed, sh autolammutuskavad, peavad toetama ning kiirendama sektori vajalikku tehnoloogilist ümberkorraldamist, eelkõige mootorite energiatõhususe ja heitgaaside vähendamise valdkonnas, täielikus kooskõlas hiljuti vastuvõetud õigusaktidega;

9.   kinnitab veel kord, et nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi poliitika peaks aitama toime tulla restruktureerimise ja varasema olukorra taastamisega, mis väga konkurentsitiheda ärikeskkonna tõttu ootab ees autotööstust ja selle tarneahelat, ning seetõttu palub tööstusel arendada välja sidus äristrateegia ning teha kohandusi sotsiaalse vastutustundega ja tihedas koostöös ametiühingutega;

10.   rõhutab vajadust kaasata ametiühingud täielikult käimasolevatesse aruteludesse ning palub komisjonil toetada tõelist Euroopa sotsiaalset dialoogi selle tööstuse jaoks, eriti praeguse kriisi tingimustes;

11.   palub komisjonil tagada olemasolevate Euroopa Liidu fondide (nagu Ühtekuuluvusfond, struktuurifondid, sotsiaalfond ja Globaliseerumisega Kohanemise Fond) parim kasutamine töökohtade toetuseks, rakendades tasakaalustatult kõiki "Lissaboni prioriteete", ning hõlbustada, parandada ja kiirendada juurdepääsu fondidele; on seisukohal, et nimetatud fondidest tuleks anda panus töötajate varajase koolituse ja ümberõppe kavade toetuseks juba siis, kui kohaldatakse tööaja piiramist;

12.   kinnitab veel kord, et jätkusuutliku konkurentsivõimelise raamistiku saavutamiseks vajab autotööstus pidevalt investeerimist uurimis- ja arendustegevuse programmidesse, mis annavad kvaliteedi, ohutuse ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse seisukohalt parimaid võimalikke lahendusi, ning sellega seoses palub komisjonil hõlbustada, parandada ja kiirendada juurdepääsu ELi uurimis-, arendus- ja uuendustegevuse toetamise vahenditele, näiteks uurimistegevuse ja tehnoloogia arenduse seitsmendale raamprogrammile;

13.   palub komisjonil koostada suunised ja soovitused autopargi uuendamist kooskõlastatult toetavate meetmete jaoks, nagu autolammutuskavad ja muud turustiimulid, mis kiirelt ja positiivselt mõjutavad tarbijate nõudlust uute autode järele ning aitavad sõidukite liisinguturgu taaselavdada; palub, et komisjon jälgiks liikmesriikides juba rakendatud vastavaid meetmeid, et vältida siseturu moonutusi;

14.   kinnitab vajadust süvendada kolmandate riikide ja ELi peamiste kaubanduspartneritega dialoogi ja käimasolevaid arutelusid autotööstuse tuleviku üle ning palub seetõttu komisjonil teraselt jälgida arenguid kolmandates riikides, eriti Ameerika Ühendriikides ja Aasias, et tagada rahvusvahelisel tasandil võrdsed konkurentsitingimused, hoidudes ülemaailmsel autoturul protektsionismist ja diskrimineerivatest meetmetest;

15.   palub komisjonil tagada enne Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimist tasakaalustatud ja õiglase kokkuleppe;

16.   tervitab CARS 21 protsessi, millega käivitatakse pikaajaline Euroopa tasandi tööstuspoliitika; kutsub komisjoni üles seda pikaajalist strateegiakava pidevalt rakendama, jälgima ja läbi vaatama, et tagada tulevikus Euroopa autotööstuse konkurentsivõime ja jätkusuutlik tööhõive;

17.   palub, et komisjon täiel määral kohaldaks parema õigusliku reguleerimise põhimõtteid ning seetõttu põhjalikult hindaks uute ühenduse õigusaktide mõju mootorsõidukitele vastavalt CARS 21 soovitustele, mis tagaks autotööstusele õigusliku kindluse ja prognoositavuse;

18.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 1. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0614.