Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioon valge raamatu "EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamise kohta" teemal (2008/2154(INI))

P6_TA(2009)0187 A6-0123/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2008. aasta valget raamatut "EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamise kohta" (KOM(2008)0165);

–   võttes arvesse oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni rohelise raamatu kohta, mis käsitleb EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamist(1);

–   võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2007. aasta teatist "EÜ tarbijapoliitika strateegia 2007–2013. Tarbijate mõjukuse suurendamine, heaolu edendamine ja tõhus kaitse" (KOM(2007)0099);

–   võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta(2), komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis(3), ja nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)(4);

–   võttes arvesse komisjoni teatist, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul(5) ning komisjoni 30. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 622/2008 seoses kokkuleppemenetluste teostamisega kartellide puhul(6);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A6-0123/2009),

A.   arvestades, et konkurentsipoliitika tõstab Euroopa Liidu majanduse suutlikkust ja aitab olulisel määral kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele;

B.   arvestades, et Euroopa Ühenduste Kohus on otsustanud, et üksikisikud ja äriühingud võivad EÜ asutamislepingu artikli 81 täieliku toime tagamiseks esitada EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagi;

C.   arvestades, et kahju hüvitamise hagi on vaid üks osa tõhusast eraõigusel põhinevast konkurentsinõuete rakendamise süsteemist, ja arvestades, et vaidluste kohtuväline lahendamine on sobivatel asjaoludel tõhus alternatiiv ühishagide esitamisele, pakub õiglast ja kiiret kohtuvälist kokkulepet ning selle kasutamist tuleks propageerida;

D.   arvestades, et valges raamatus käsitletud teemad puudutavad kõiki kannatanute kategooriaid, kõiki EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 rikkumiste liike ja kõiki majandusharusid;

E.   arvestades, et iga ettepanek ühishagide kasutamiseks ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumiste korral peaks täiendama ja mitte asendama mõnes liikmesriigis juba olemasolevaid alternatiivseid kaitsevorme (näiteks esindushagid ja nn katsejuhtumid);

F.   arvestades, et kahju hüvitamise hagi eesmärk peab olema kannatanule tekitatud kahju täielik hüvitamine, ja arvestades, et järgida tuleb lepinguvälise vastutuse põhimõtteid, mis keelavad alusetu rikastumise ja mitmekordse hüvitamise ning väldivad karistusliku iseloomuga kahjutasusid;

G.   arvestades, et konkurentsiõiguse rakendamine komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste poolt kuulub avaliku õiguse valdkonda, ning arvestades, et eraisikud on liikmesriikide kohtutele esitanud suhteliselt vähe hagisid, kuigi mitmed liikmesriigid on võtnud või kavatsevad võtta meetmeid, et lihtsustada eraisikutele EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagi esitamist;

H.   arvestades, et eraisikute esitatavad kahju hüvitamise hagid peaksid täiendama ja toetama ametiasutuste tegevust konkurentsiõiguse täitmise tagamisel, kuid mitte seda asendama, ning arvestades, et konkurentsiasutuste isikkoosseisu ja rahastamist peab suurendama, et konkurentsieeskirjade rikkumisi tõhusamalt käsitleda;

I.   arvestades, et olenemata vaidluse lahendamise viisist on oluline panna paika menetluskord ja kaitsemeetmed, et tagada kõigi poolte õiglane kohtlemine ning samal ajal ka kindlustada, et süsteemi ei kasutata ära, nagu seda on juhtunud teistes õigussüsteemides ja eelkõige Ameerika Ühendriikides;

J.   arvestades, et komisjon peab iga ettepaneku puhul, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, järgima subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet,

1.   väljendab heameelt valge raamatu üle ja rõhutab, et EÜ konkurentsieeskirjades ja eelkõige nende tulemuslikuks rakendamiseks nõutakse, et EÜ konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kannatanul peab olema võimalus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist;

2.   märgib, et komisjon ei ole seniajani selgitanud, milline on tema kavandatavate meetmete õiguslik alus, mistõttu tuleb jätkuvalt kaaluda, milline on õiguslik alus komisjoni kavandatavaks sekkumiseks lepinguväliseid kahjusid käsitlevasse liikmesriigi kohtumenetlusse ja protsessiõigusesse;

3.   on seisukohal, et mitmed takistused kannatanutele kahju tõhusaks hüvitamiseks EÜ konkurentsiõiguse rikkumiste korral, näiteks laus- ja hajakahjud, informatsiooni asümmeetria ning muud kahju hüvitamise hagi esitamisel ilmnevad probleemid, ei avaldu mitte ainult EÜ konkurentsiõiguse asjade menetlemisel, vaid ka sellistes valdkondades nagu tootevastutus ja muud tarbijakaitse asjad;

4.   tuletab meelde, et jaetarbijad, aga ka väikeettevõtted, eelkõige need, kes on saanud hajutatud ja suhteliselt väikest kahju, pigem ei algata üksiku kahjujuhtumi puhul menetlust, sest sellega kaasneb rahakulu, ajakulu, ebakindlus, risk ja lisatöö; rõhutab sellega seoses, et ühishagide esitamine, mis võimaldab EÜ konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kannatanud inimeste üksikute kahjunõuete koondamist ja parandab kannatanute jaoks kohtusse pöördumise võimalusi, on oluline hoiatusvahend; tervitab sellega seoses komisjoni ettepanekuid kehtestada mehhanismid ühishagide esitamise lihtsustamiseks, vältides samal ajal ülemääraseid kohtuvaidlusi;

5.   juhib tähelepanu, et 2008. aasta lõpus avaldas komisjoni tervishoiu- ja tarbijakaitse peadirektoraat kahe uuringu tulemused, milles vaadeldi ühishagide mehhanisme liikmesriikides ning võimalikke siseturul ilmnevaid tõkkeid, mis tulenevad liikmesriikide õigusaktide erinevusest; juhib samuti tähelepanu sellele, et komisjon avaldas rohelise raamatu ühenduse võimalike meetmete kohta tarbijakaitseõiguse valdkonnas ja on andnud teada teise poliitikadokumendi avaldamisest 2009. aastal; rõhutab, et ühenduse tasandil võetavad meetmed ei tohi põhjustada liikmesriikide protsessiõiguse meelevaldset ja mittevajalikku killustamist ning et seetõttu tuleks hoolikalt kaaluda, kas ja kui suures ulatuses tuleks valida asjade kohtuvälise lahendamise ja kahju hüvitamise hagide käsitlemise hõlbustamiseks horisontaalne või integreeritud lähenemisviis; palub seetõttu, et komisjon uuriks võimalikke õiguslikke aluseid ja seda, kuidas jätkata horisontaalselt või integreeritult, kuigi mitte tingimata ühe horisontaalse vahendiga, ning hoiduks samal ajal pakkumast mis tahes ühishagi mehhanisme EÜ konkurentsiõiguse rikkumiste tõttu kahju kannatanud isikutele, kui Euroopa Parlament ei saa osaleda selliste mehhanismide vastuvõtmisel kaasotsustamismenetluse kaudu;

6.   märgib, et EÜ konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagisid tuleks võimaluse korral käsitleda kooskõlas teiste lepinguväliste nõuetega, on arvamusel, et horisontaalne või integreeritud lähenemisviis võiks hõlmata menetlusnorme, mis on ühesugused eri õigusvaldkondades esitatavate ühishagide jaoks, ning rõhutab, et selline lähenemisviis ei tohi pidurdada ega takistada EÜ konkurentsiõiguse täielikuks rakendamiseks vajalike ettepanekute ja meetmete väljatöötamist; märgib lisaks, et konkurentsiõiguse eraõiguslikke hüvitisi on uuritud rohkem ja et konkurentisasuste võrgustik, k.a Euroopa konkurentsivõrgustik, on hästi arenenud, ning et vähemalt mõne küsimuse osas õigustab see kiiret edasiliikumist, võttes arvesse, et mõningaid kavandatavaid meetmeid võiks laiendada valdkondadesse väljaspool konkurentsiõigust; on seisukohal, et selliste valdkondlike õigusnormide osas võiks juba teha ettepanekuid, eriti mis puutub teatavatesse keerukustesse ja raskustesse, mida konkurentsiõiguse rikkumiste ohvrid on kogenud;

7.   märgib, et kostjad soovivad saavutada lõplikku lahendust, et vähendada ebakindlust ja ülemäärast majanduslikku mõju, mis võib avaldada mõju töötajatele, tarnijatele, alltöövõtjatele ja teistele süütutele osapooltele; nõuab massnõuete puhul sellisele kohtuvälise kokkuleppe menetlusele hinnangu andmist ja selle võimalikku kasutuselevõtmist, mille saaksid algatada kas pooled enne kohtusse pöördumist või mida saaks nõuda hagi menetlev kohus, et lahendada vaidlus kohtuväliselt, kuigi kohus kinnitaks kohtuvälise kokkuleppe, mis oleks seejärel õiguslikult siduv kõigi kannatanute jaoks, kes selle menetlusega on ühinenud; rõhutab, et selline menetlus ei tohi põhjustada menetluse põhjendamatut pikenemist ega soodustada kahjunõuete ebaõiglast lahendamist; nõuab, et komisjon otsiks võimalusi suurema õiguskindluse saavutamiseks, sh hinnates, kas ka võimalikud hilisemad nõuete esitajad peaksid tavaolukorras rahulduma kohtuvälise kokkuleppe tulemusega;

8.   on seisukohal, et nii otsesel kui ka kaudsel ostjal peab eraldi nõude või jätkunõude esitamiseks olema võimalus kasutada individuaalse hagi, esindushagi või ühishagi vormi, mida võib esitada ka "näidiskohtuasja" vormis, kuid selleks, et vältida ühe ja sama isiku poolt sama hagialuse puhul mitme menetluse algatamist, peaks ühe hagiliigi kasuks otsustamine välistama isiku samaaegse või hilisema osalemise mõnes teises hagimenetluses samas asjas; on seisukohal, et kui eri isikud algatavad samas asjas eraldi hagimenetluse, tuleb püüda need asjad ühendada või järjestikku menetleda;

9.   on seisukohal, et vältimaks kohtuvaidluste kuritarvitamist, peaksid liikmesriigid esindushagi esitamise pädevuse andma riiklikele institutsioonidele, nagu ombudsman, või pädevatele organisatsioonidele, nagu tarbijate ühingud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/27/EÜ (tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta)(7) artiklile 3, ja et ad hoc volitus tuleb kõne alla eelkõige nende kutseühingute puhul, kes tegelevad äriühingute kahju hüvitamise hagide esitamisega;

10.   nõuab, et ühishagis lubataks osaleda vaid selgelt piiritletud isikute ringil ja selle ringi isikute tuvastamine osalemisvõimalusega (opt-in) ühishagi puhul ja tuvastamine eelnevalt määratud või selleks puhuks volitatud pädeva isiku esitatud esindushagide puhul peab toimuma kindla tähtaja jooksul ilma tarbetu viivituseta, austades samal ajal kehtivaid õigusakte, mis sätestavad hilisema tähtaja; rõhutab, et hüvitada tuleks vaid tegelikult kannatatud kahju; nõuab, et eduka hagi korral tuleb välja mõistetud kahjuhüvitis välja maksta tuvastatud isikute ringile või nende esindajale ja et pädevale isikule tohib hüvitada vaid hagiga kaasnevad kulutused ning ta ei tohi otseselt ega kaudselt olla kahjuhüvitise saaja;

11.   rõhutab, et eduka üksikhagi puhul ei ole välistatud sellele järgnev EÜ konkurentsieeskirjade rikkumise ametlik (avalik-õiguslik) uurimine; kordab samuti, et julgustamaks ettevõtjaid heastama kannatanutele oma ebaseaduslik käitumine nii kiiresti ja tõhusalt kui võimalik, palutakse konkurentsiasutustel makstud või makstavat kahjuhüvitist ettevõtjale trahvi määramisel arvestada, märgib, et see ei tohiks siiski mõjutada kannatanu õigust tekitatud kahju täielikule hüvitamisele ega vajadust säilitada trahvide hoiatav mõju, ning ei tohiks ettevõtjate jaoks tähendada pikaajalist teadmatust kahjuhüvitise lõplikkuse kohta; kutsub komisjoni ja nõukogu üles lisama need trahvimise põhimõtted selgesõnaliselt määrusesse (EÜ) nr 1/2003 ning parandama ja täpsustama neid veelgi, et saavutada kooskõla õiguse üldpõhimõtetega;

12.   märgib, et kõigepealt peab ühishagi kasulikkuse kohta olema prima facie hinnang, ning rõhutab, et ühishagi esitajaid ei tohi üksikhagi esitajaga võrreldes seada paremasse või halvemasse olukorda; nõuab, et kollektiivsete õiguskaitsevahendite rakendamisel peab kehtima põhimõte, et see osapool, kes esitab hagi, peab oma nõuet tõendama, välja arvatud kui liikmesriigi õigus näeb ette tõendamiskohustuse kergendamise või lihtsustab kostja valduses olevale teabele ja tõenditele juurdepääsu;

13.   nõuab, et pärast ametlikku uurimist peab komisjon konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele võimaldama juurdepääsu teabele, mis on vajalik kahju hüvitamise hagi esitamiseks, ja rõhutab, et EÜ asutamislepingu artikkel 255 ja määrus (EÜ) nr 1049/2001 näevad ette dokumentidele juurdepääsu õiguse institutsioonides, kes võivad keelduda juurdepääsust üksnes selles määruses, eriti selle artiklis 4, sätestatud põhjustel; on seetõttu seisukohal, et komisjon peab määrust (EÜ) nr 1049/2001 vastavalt tõlgendama või tegema ettepaneku selle muutmise kohta; rõhutab, et kui asutused annavad juurdepääsu dokumentidele, tuleb pöörata erilist tähelepanu kostja või kolmandate isikute ärisaladuse hoidmisele, ja märgib, et leebema kohtlemise taotluste käsitlemise kohta on vaja juhiseid;

14.   on seisukohal, et konkreetse riigi kohtule ei tohiks teise liikmesriigi konkurentsiasutuse otsus olla siduva iseloomuga, ilma et see piiraks eeskirju, mis näevad ette siduva iseloomu otsuste puhul, mille vastuvõtja on Euroopa konkurentsivõrgustiku liige, kes kohaldab asutamislepingu artikleid 81 ja 82 seoses samade asjaoludega; märgib, et koolitus ja vahetusprogrammid peaksid viima otsuste lähendamiseni, nii et liikmesriikide konkurentsiasutuste otsuste vastastikune tunnustamine muutuks normiks;

15.   rõhutab, et kahju hüvitamise nõude eelduseks peab olema alati süüline tegu ja seega peab konkurentsieeskirjade rikkumine olema toimunud vähemalt hooletuse tõttu, välja arvatud juhul, kui siseriiklikus õiguses eeldatakse EÜ konkurentsiõiguse rikkumise korral süü olemasolu, kui isik ei tõenda vastupidist, tagades nii konkurentsiõiguse ühtse ja järjepideva rakendamise;

16.   väljendab rahulolu, et hüvitamine keskendub tekitatud kahju ja saamata jäänud tulu, sealhulgas ülemääraste tasude ja intresside hüvitamisele, ning nõuab, et selline kahju mõiste sätestataks kollektiivsete õiguskaitsevahendite tarbeks ühenduse tasandil;

17.   väljendab rahulolu komisjoni töö üle kahjuhüvitise arvutamise soovituslike suunistega, mis võiks sisaldada juhiseid selle kohta, millist teavet on vaja kahjuhüvitise arvutamiseks ning suuniste kasutamise üle vaidluste kohtuvälise lahendamise raames, kui see on võimalik;

18.   märgib, et ELi tasandil on kasulik töötada edasisuunamise kohta välja ühine lähenemisviis ja pooldab edasisuunamise lubamist kaitseargumendina, samuti et põhimõtteliselt peab vastuväidet tõendama kostja ning et kohtud võivad järgida korduvalt kohaldatud riigisiseseid õigusnorme põhjusliku seose ja usaldusväärsuse küsimustes, saavutamaks õiglust üksikjuhtumi käsitlemisel; soovitab teha ettepanekud suuniste osas, mil määral peaks kaudne ostja ja eelkõige viimane kaudne ostja saama tugineda vaidlustatavale eeldusele, et ebaseaduslik ülemäärane ostuhind suunati temale edasi täies ulatuses;

19.   pooldab seda, et konkurentsieeskirjade pideva või korduva rikkumise aegumise tähtaeg algab rikkumise lõppemise päevast või päevast, millal kannatanu sai või pidi rikkumisest teadlikuks saama, olenevalt sellest, kumb on hilisem; rõhutab, et aegumist käsitlevad normid aitavad suurendada ka õiguskindlust ja seepärast peab juhul, kui ei suudeta algatada haldus- või kriminaalasja või hagimenetlust, kehtima aegumistähtaeg pikkusega viis aastat; pooldab lisaks seda, et üksikhagide puhul määratakse aegumistähtaeg konkreetse liikmesriigi õigusnormidest lähtudes, ja nõuab, et sama kehtiks jätkunõuetele; märgib, et ei tohi mõjutada liikmesriikide õigusakte, mis reguleerivad aegumise peatamist või katkemist;

20.   pooldab seda, et liikmesriigid näevad kohtukulude jaotamise viisi ette ise; leiab, et see on liikmesriikide otsustada, kas on vaja tagada, et kahjunõude esitajate ja kostjate erinevad rahalised võimalused kohtumenetluses ei takistaks hästi põhjendatud kahju hüvitamise hagi esitamist, ning märgib, et samuti peab kohtusse pöördumise õigus olema tasakaalustatud tugevate meetmetega, mis välistavad kuritarvitused mh frivoolsete, tüütute või väljapressivate hagide näol;

21.   juhib tähelepanu, et nn leebema kohtlemise programm soodustab olulisel määral kartellide paljastamist, tehes kahju hüvitamise hagide esitamise õieti võimalikuks, ja nõuab, et töötataks välja kriteeriumid leebema kohtlemise programmi köitvuse säilitamiseks; rõhutab, et leebema kohtlemise programmi kohaldamise olulisusest hoolimata on koostööd teinud tunnistajate täielik solidaarvastutuse alt väljajätmine süsteemiga vastuolus ning tuleb EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju kannatanud arvukate isikute huve riivavana kategooriliselt tagasi lükata;

22.   palub komisjonil ennekõike mitte kahjustada vaid pigem hõlbustada kannatajate õigust esitada kahju hüvitamise hagisid, vältida kartellide ja konkurentsiga seotud kohtumenetlustest loobumist ja viima kõik olulised menetlused korralikult lõpule koos selge otsusega;

23.   nõuab, et Euroopa Parlament tuleb kaasotsustamismenetluses kaasata kõikidesse ühishagisid käsitleva õigusloome algatustesse;

24.   nõuab, et igale õigusakti ettepanekule eelneks sõltumatu kulude ja tulude analüüs;

25.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ühenduse tasandi sotsiaalpartneritele.

(1) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 653. (2) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. (3) ELT L 123, 27.4.2004, lk 18. (4) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1. (5) ELT C 298, 8.12.2006, lk 17. (6) ELT L 171, 1.7.2008, lk 3. (7) EÜT L 166, 11.6.1998, lk 51.

Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta ja määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), seoses toiduabi jaotamisega ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele (KOM(2008)0563 – C6-0353/2008 – 2008/0183(CNS))

P6_TA(2009)0188 A6-0091/2009

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0563);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0353/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A6-0091/2009),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 1 (1)  Nõukogu 10. detsembri 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 3730/87 (millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete määratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad), mis on seejärel kehtetuks tunnistatud ja lisatud nõukogu määrusse (EÜ) nr 1234/2007, on juba rohkem kui kahe aastakümne vältel sätestatud usaldusväärne alus ühenduses enim puudustkannatavate isikute toiduainetega varustamiseks. (1)  Nõukogu 10. detsembri 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 3730/87 (millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete määratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad), mis on seejärel kehtetuks tunnistatud ja lisatud nõukogu määrusse (EÜ) nr 1234/2007, on juba rohkem kui kahe aastakümne vältel sätestatud usaldusväärne alus ühenduses enim puudustkannatavate isikute toiduainetega varustamiseks ning see on kaasa aidanud ELi piirkondade ühtekuuluvusele, vähendades majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust eri arengutasemega piirkondade vahel. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 2 (2)  Asutamislepingu artikli 33 lõikes 1 määratletud ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid hõlmavad turgude tasakaalustamist ja mõistliku hinnaga toodangu tarbijani jõudmise tagamist. Aastate jooksul abikava kohaselt rakendatud toiduabi jaotamine on aidanud saavutada mõlemat eesmärki ning on enim puudustkannatavate isikute toiduainetega varustuse ebakindlust vähendades tõestanud, et on oluline vahend, mille abil aidatakse tagada toiduainetega varustatus Euroopa Liidus, samal ajal sekkumisvarusid vähendades. (2)  Asutamislepingu artikli 33 lõikes 1 määratletud ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid hõlmavad turgude tasakaalustamist ja mõistliku hinnaga toodangu tarbijani jõudmise tagamist. Aastate jooksul abikava kohaselt rakendatud toiduabi jaotamine on aidanud saavutada mõlemat eesmärki ning on enim puudustkannatavate isikute toiduainetega varustuse ebakindlust vähendades tõestanud, et on oluline vahend, mille abil aidatakse tagada toiduainetega varustatus Euroopa Liidus, samal ajal sekkumisvarusid vähendades. Puudustkannatavatele inimestele toiduabi jaotamise uue ühenduse kavaga tuleks ka edaspidi tagada, et järgitaks ühise põllumajanduspoliitika eesmärke ja et see kava peab aitama saavutada ühtekuuluvuspoliitika eesmärke nii, et kõikidele piirkondadele oleks tagatud tasakaalustatud, harmooniline ja jätkusuutlik areng. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 5 (5)  Praegune toiduabi jaotamise kava põhineb ühenduse sekkumisvarudest pärit toodete jaotamisel ja ajutiselt ka turult toiduainete ostmisel. Ühise põllumajanduspoliitika järjestikused reformid ja tootjahindade soodus areng on viinud nii sekkumisvarude kui ka toiduainete valiku järkjärgulisele vähendamisele. Järelikult peaks turult ostmised muutuma lisaks sekkumisvarudele abikava toiduainetega varustamise pidevaks allikaks juhul, kui sekkumisvarud ei ole kättesaadavad. (5)  Praegune toiduabi jaotamise kava põhineb ühenduse sekkumisvarudest pärit toodete jaotamisel ja ajutiselt ka turult toiduainete ostmisel. Kasvavad pinged põllumajandustoorme maailmaturul ning tootmissuuniste ja ladustamise järk-järguline kaotamine, mida on rakendatudühise põllumajanduspoliitika järjestikuste reformide käigus, on aga vähendanud liidu isevarustatust toiduainetega, seda nii saadaolevate toodete kvantiteedi kui ka valiku osas, samuti liidu võimet reageerida enim puudustkannatavate isikute vajadustele ning mis tahes toidukriisile või rahvusvahelisele spekulatsioonile. EL ei saa aga kord juba käivitatud programmi lõpetada päevapealt. Järelikult peaks turult ostmised muutuma lisaks sekkumisvarudele abikava toiduainetega varustamise pidevaks allikaks juhul, kui sekkumisvarud ei ole kättesaadavad. Turult tuleks oste teha konkurentsipõhimõtet järgides, kuid ühtlasi ühenduse toodete ostmist stimuleerides. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6 (6)  Ühenduse abikava ei saa olla ainuke lahendus toiduabi suurenevale vajadusele ühenduses. Riiklike haldusasutuste rakendatud riiklikud tegevuskavad ja kodanikuühiskonna mobiliseerimine on enim puudustkannatavate isikute toiduga varustatuse tagamisel samavõrd olulised. Tugeva ühtekuuluvusaspektiga ühenduse abikava võiks siiski olla mudel, kuidas enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotada, selle abil võiks aidata luua koostoimet ning püüda innustada riiklikke ja eraalgatusi, et tagada abivajajate toiduga kindlustatus. Võttes lisaks sellele arvesse vähendatud kättesaadavate sekkumisvarude geograafilist hajutatust liikmesriikides, võib see kaasa aidata nende varude parimale kasutamisele. Ühenduse abikava ei peaks seepärast ühtegi sellist riiklikku tegevuskava piirama. (6)  Ühenduse abikava ei saa olla ainuke lahendus toiduabi suurenevale vajadusele ühenduses. Riiklike haldusasutuste rakendatud riiklikud tegevuskavad ja kodanikuühiskonna mobiliseerimine on enim puudustkannatavate isikute toiduga varustatuse tagamisel samavõrd olulised. Tugeva ühtekuuluvusaspektiga ühenduse abikava võiks siiski olla mudel, kuidas enim puudustkannatavatele isikutele, eeskätt vähemarenenud piirkondades, toiduabi jaotada, selle abil võiks aidata luua koostoimet ning püüda innustada riiklikke ja eraalgatusi, et tagada abivajajate toiduga kindlustatus. Võttes lisaks sellele arvesse vähendatud kättesaadavate sekkumisvarude geograafilist hajutatust liikmesriikides, võib see kaasa aidata nende varude parimale kasutamisele. Ühenduse abikava ei peaks seepärast ühtegi sellist riiklikku tegevuskava piirama. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 7 (7)  Ühenduse abikava ühtekuuluvusaspektist täielikuks kasusaamiseks, selleks loodud koostoimete tugevdamiseks ja otstarbekaks kavandamiseks peaksid liikmesriigid sätestama toiduabi jaotamise programmi kaasrahastamise. Tuleks kehtestada ühenduse kaasrahastamise ülemmäärad ning lisada ühenduse rahaline panus nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõikes 1 sätestatud Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfondi tagatisrahastust (EAGF) rahastatavate abikõlblike meetmete loetelusse. Läbivaadatud abikava kohaldamise esimesel aastal tuleks kohaldada kõrgemaid kaasrahastamise määrasid, et tagada rahaliste vahendite pidev tõhus kasutamine ja kaasrahastamise järkjärguline kasutuselevõtmine, võimaldada sujuv üleminek ning vältida varude võimaliku puudumise tõttu abikava lõpetamist. välja jäetud Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 9 (9)  Kogemused on näidanud, et kõnealuse abikava haldamist tuleks teatavates punktides täiustada eelkõige selleks, et mitmeaastaste kavadega võimaldada pikemaajalisi perspektiive liikmesriikidele ja määratud organisatsioonidele. Seepärast peaks komisjon kehtestama abikava rakendamiseks kolmeaastased kavad, mis põhinevad komisjonile edastatud liikmesriikide taotlustel ja muul komisjoni poolt asjakohasena käsitataval teabel. Liikmesriigid peaksid iga kolmeaastase kava vältel esitama oma toidukaupade jaotamise abitaotlused riiklike toiduabi jaotamise programmide alusel, osutades oma eesmärkidele ja prioriteetidele enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamisel. Komisjon peaks olemasolevate rahaliste vahendite jaotamiseks määratlema objektiivse metoodika. (9)  Kogemused on näidanud, et kõnealuse abikava haldamist tuleks teatavates punktides täiustada eelkõige selleks, et mitmeaastaste kavadega võimaldada pikemaajalisi perspektiive liikmesriikidele ja määratud organisatsioonidele. Seepärast peaks komisjon kehtestama abikava rakendamiseks kolmeaastased kavad, mis põhinevad komisjonile edastatud liikmesriikide taotlustel ja muul komisjoni poolt asjakohasena käsitataval teabel. Liikmesriigid peaksid iga kolmeaastase kava vältel esitama oma toidukaupade jaotamise abitaotlused riiklike toiduabi programmide alusel, osutades oma eesmärkidele ja prioriteetidele enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamisel. Komisjon peaks olemasolevate rahaliste vahendite jaotamiseks määratlema objektiivse metoodika. Erandolukorras, kui puudustkannatavate isikute arv on suurem, kui oli prognoositud, võivad liikmesriigid paluda komisjonil kavad läbi vaadata. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 1 Määrus (EÜ) nr 1234/2007 Artikkel 27 – lõige 1 1.  Sekkumisvarudest pärit tooted tehakse kättesaadavaks või toidukaubad ostetakse turult selleks, et neid saaks liikmesriikide määratud organisatsioonide kaudu jaotada ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele. 1.  Sekkumisvarudest pärit tooted tehakse kättesaadavaks või ühenduse päritolu toidukaubad ostetakse turult, eelistades kohapeal toodetud värskeid toiduaineid, nii et neid saaks liikmesriikide määratud organisatsioonide kaudu jaotada ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele. Toidukaupu ostetakse turult üksnes juhul, kui toiduabi jaotamise kava jaoks sobivad sekkumisvarud ei ole kättesaadavad. Ühenduse päritolu toidukaupu ostetakse turult üksnes juhul, kui toiduabi jaotamise kava jaoks sobivad sekkumisvarud ei ole kättesaadavad. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1234/2007 Artikkel 27 – lõige 2 2.  Abikavas osaleda soovivad liikmesriigid edastavad komisjonile riiklikud toiduabi jaotamise programmid, mis hõlmavad taotlusi kolmeaastase perioodi vältel jaotatavate toidukaupade koguste kohta ning muud asjakohast teavet. 2.  Abikavas osaleda soovivad liikmesriigid edastavad komisjonile riiklikud toiduabi programmid, mis hõlmavad üksikasjalikke andmeid nende põhinäitajate ja -eesmärkide ning asjaomaste organisatsioonide kohta, taotlusi kolmeaastase perioodi vältel jaotatavate toidukaupade koguste kohta ning muud asjakohast teavet. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1234/2007 Artikkel 27 – lõige 3 – teine lõik Kolmeaastases kavas sätestatakse ühenduse eraldised iga aasta kohta liikmesriikide lõikes ja liikmesriikide iga-aastase rahalise panuse miinimum, mille komisjon määrab kindlaks vastavalt metoodikale, mis sätestatakse vastavalt artikli 43 punktile g vastu võetud rakenduseeskirjades. Programmi teise ja kolmanda aasta eraldised on soovituslikud. Abikavas osalevad liikmesriigid kinnitavad igal aastal lõikes 2 osutatud taotlused. Kõnealuste kinnitamiste järgselt teeb komisjon igal järgneval aastal otsuse lõpliku toetussumma kohta eelarves olemasolevate assigneeringute piires. Kolmeaastases kavas sätestatakse ühenduse eraldised iga aasta kohta liikmesriikide lõikes, mille komisjon määrab kindlaks vastavalt metoodikale, mis sätestatakse vastavalt artikli 43 punktile g vastu võetud rakenduseeskirjades. Programmi teise ja kolmanda aasta eraldised on soovituslikud. Abikavas osalevad liikmesriigid kinnitavad igal aastal lõikes 2 osutatud taotlused. Kõnealuste kinnitamiste järgselt teeb komisjon igal järgneval aastal otsuse lõpliku toetussumma kohta eelarves olemasolevate assigneeringute piires. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1234/2007 Artikkel 27 – lõige 4 – kolmas a lõik (uus) Need organisatsioonid panevad toiduainete jaotamise kohas välja infotahvli ning liikuvates jaotusüksustes isekleepuva plakati, millega juhitakse tähelepanu sellele, et need organisatsioonid on ühenduse toiduabi programmi vastuvõtjad. See teadanne on vahend, millega abi vastuvõtjaid teavitatakse sellest, et nad saavad abi ühenduselt. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1234/2007 Artikkel 27 – lõige 5 – punkt b b) teavitavad komisjoni õigeaegselt toiduabi jaotamise programmi mõjutavatest arengusuundumustest. b) teavitavad komisjoni toiduabi jaotamise programmi mõjutavatest arengusuundumustest. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1234/2007 Artikkel 27 – lõige 6 – esimene lõik – punkt b b) turult ostetud toidukaupade kulud. b) turult ostetud toidukaupade kulud konkurentsipõhimõtet järgivate menetluste raames. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1234/2007 Artikkel 27 – lõige 6 – teine lõik – punkt b b) toidukaupade veokulud ja otseselt abikava rakendamisega seotud määratud organisatsioonide halduskulud. b) toidukaupade veo- ja ladustamiskulud ja otseselt abikava rakendamisega seotud määratud organisatsioonide halduskulud. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1234/2007 Artikkel 27 – lõige 6 a (uus) 6 a.  Kõikidele veo-, ladustamis- ja halduskuludele (sealhulgas sidekulud) kehtestavad liikmesriigid, vajaduse korral kohalikke iseärasusi arvestades, ülempiiri, milleks on teatud protsendimäär ostetud või vahetatud toodete hinnast. Liikmesriigid jagavad finantsraamistiku vahendid nende kolme kululiigi vahel. Selles raamistikus kasutamata jäänud vahendid võib määrata toiduainete ostmiseks. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1234/2007 Artikkel 27 – lõige 7 – esimene lõik 7.  Ühendus kaasrahastab abikava abikõlblikke kulusid. 7.  Ühendus rahastab abikava abikõlblikke kulusid. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1234/2007 Artikkel 27 – lõige 7 – teine lõik – sissejuhatav osa Ühenduse kaasrahastamise määr ei ületa: välja jäetud Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1234/2007 Artikkel 27 – lõige 7 – teine lõik – punkt a a) 75 % abikõlblikest kuludest 1. jaanuaril 2010 algava kolmeaasta kava puhul või 85 % ajavahemikul 2007–2013 komisjoni otsuse 2006/596/EÜ I lisas loetletud Ühtekuuluvusfondist rahastamiseks abikõlblike liikmesriikide puhul; välja jäetud Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 1234/2007 Artikkel 27 – lõige 7 – teine lõik – punkt b b) 50 % abikõlblikest kuludest järgmiste kolmeaasta kavade puhul või 75 % konkreetsel aastal otsuse 2006/596/EÜ I lisas või järgmistes otsustes loetletud Ühtekuuluvusfondist rahastamiseks abikõlblike liikmesriikide puhul. välja jäetud Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 1234/2007 Artikkel 184 – punkt 9 "9) Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks aruande artikliga 27 ettenähtud ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamise kava kohaldamise kohta ning lisab sellele kõik asjakohased ettepanekud." "9) Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2011 aruande artikliga 27 ettenähtud ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamise kava kohaldamise kohta ning lisab sellele ettepaneku võtta vastu otsus abikava jätkumise kohta pärast käesolevat rahastamisperioodi ja kõik muud vajalikud asjakohased ettepanekud."

Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioon ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu kohta (2008/2135(INI))

P6_TA(2009)0189 A6-0131/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 7. septembri 2005. aasta India ja ELi strateegilise partnerluse ühist tegevuskava, eriti kaubanduse ja investeeringute arendamist käsitlevat jaotist, ning selle muudetud versiooni;

–   võttes arvesse 29. novembril 2003. aastal toimunud neljandal ELi-India ettevõtlusalasel tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldust ja eriti ELi-India ühisalgatust kaubanduse ja investeeringute edendamiseks;

–   võttes arvesse 18.–20. septembrini 2005 Hyderabadis toimunud India-ELi ümarlaua 9. kohtumise tulemusi;

–   võttes arvesse ELi-India kõrgetasemelise kaubandustöörühma 13. oktoobril 2006. aastal Helsingis toimunud ELi-India seitsmendale tippkohtumisele esitatud aruannet;

–   võttes arvesse 29. septembril 2008. aastal Marseille's toimunud ELi-India üheksandal tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldust;

–   võttes arvesse 30. septembril 2008. aastal Pariisis toimunud üheksandal ELi-India ettevõtlusalasel tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldust;

–   võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 29. novembril 2005. aastal vastu võetud otsust intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) ja rahvatervise kohta;

–   võttes arvesse oma 1. detsembri 2005. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse tervishoiuprobleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist(1);

–   võttes arvesse 29. novembril 2006. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit kahepoolse koostöö kohta patentide, disainilahenduste ja kaubamärkide peakontrolöri ning Euroopa Patendiameti vahel;

–   võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset põhimõtete deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika kohta;

–   võttes arvesse komisjoni 22. märtsi 2006. aasta teatist pealkirjaga "Majanduskasvu- ja tööhõivepartnerluse rakendamine, muutes Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse eeskujuks" (KOM(2006)0136);

–   võttes arvesse OECD tööhõivestatistikat 2008/2007;

–   võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2008. aasta teatist "Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses" (KOM(2008)0055);

–   võttes arvesse 2004. aasta India ja Ameerika Ühendriikide (USA) vahelist lepingut "Järgmine samm strateegilise partnerluse suunas" ja president George W. Bushi riigivisiidil Indiasse 2. märtsil 2006. aastal arutatud tuumaenergia tsiviilotstarbel kasutamise kokkulepet;

–   võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(2);

–   võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas vastu võetud WTO ministrite konverentsi neljanda istungjärgu ministrite deklaratsiooni, eriti selle lõiget 44 eri- ja diferentseeritud kohtlemise kohta;

–   võttes arvesse 6. aprillil 2006. aastal New Delhis toimunud ELi ja India vahelist energiaalast tippkohtumist;

–   võttes arvesse 20. juunil 2007. aastal toimunud ELi-India energiakomisjoni kolmandat kohtumist;

–   võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja India suhete kohta: strateegiline partnerlus(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni tellitud uuringut inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta ELi rahvusvahelistes lepingutes(4);

–   võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2006. aasta teatist "Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse" (KOM(2006)0567);

–   võttes arvesse 19. mail 2008. aastal avaldatud komisjoni raportit 2007.aastal ELi välispiiril tolliasutuste konfiskeeritud võltsitud kaupade kohta;

–   võttes arvesse Sussexi piirkondliku integratsiooni analüüsi keskuse läbiviidud ELi ja India vahelise võimaliku vabakaubanduslepingu kvalitatiivset analüüsi;

–   võttes arvesse 15. märtsi 2007. aasta majandusanalüüsi ELi ja India vahelise võimaliku vabakaubanduslepingu majandusliku mõju kohta, mille olid tellinud Centre d'études prospectives et d'informations internationales (CEPII) ja Centre d'initiatives et de recherches européennes en Méditerrannée (CIREM);

–   võttes arvesse ECORYSi läbiviidud Euroopa Liidu ja India Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu üldanalüüsi aruannet ning kaubanduse säästvuse mõju hinnangu vahearuande projekti;

–   võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga(5);

–   võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta(6);

–   võttes arvesse oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes(7);

–   võttes arvesse oma 1. veebruari 2007. aasta resolutsiooni puutumatute inimõiguste olukorra kohta Indias(8);

–   võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni globaalse Euroopa kohta – konkurentsivõime välisaspektid(9);

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2008. aasta resolutsiooni teenuskaubanduse kohta(10);

–   võttes arvesse oma 10. juuli 2008. aasta resolutsiooni väidetavate massihaudade kohta India poolt administreeritavas Kashmiris(11);

–   võttes arvesse oma 24. septembri 2008. aasta resolutsiooni ELi ja India tippkohtumise (29. september 2008, Marseille) ettevalmistamise kohta(12);

–   võttes arvesse India riiklikku strateegiadokumenti (2007–2013);

–   võttes arvesse 2008. aasta novembris toimunud Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmetest koosnenud delegatsiooni visiiti New Delhisse;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi (A6-0131/2009),

A.   arvestades, et Euroopa Liit peaks jätkuvalt tähtsustama WTO raames loodud eeskirjapõhist mitmepoolset kaubandussüsteemi, mis pakub asjakohaste eeskirjade kehtestamise ja nendele vastavuse tagamisega parimaid väljavaateid ausaks ja õiglaseks rahvusvaheliseks kaubanduseks;

B.   arvestades, et eduka ja tasakaalustatud Doha arengukava sõlmimine on ülitähtis nii Euroopa Liidu kui ka India jaoks ning arvestades, et sellise kokkuleppe sõlmimine ei välista kahepoolsete WTO+ lepingute sõlmimist, mis võivad mitmepoolseid eeskirju täiendada;

C.   arvestades, et poliitilised suhted Indiaga põhinevad 2004. aasta strateegilisel partnerlusel, 2005. aasta septembris toimunud ELi-India tippkohtumisel vastu võetud ning 9. ELi-India tippkohtumisel Marseille's läbi vaadatud 2005. aasta ühisel tegevuskaval ja 1994. aasta koostöölepingul; arvestades, et vabakaubanduslepingus tuleks rajada ja edasi arendada koostööd, mis on juba ette nähtud koostöölepingu artiklis 24;

D.   arvestades, et Euroopa Liit on India jaoks suurim välismaiste otseinvesteeringute allikas, olles 2007. aastal Indiasse investeerinud 10,9 miljardit eurot; arvestades, et 2007. aastal moodustasid ELi investeeringud 65 % kõikidest Indiasse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest; arvestades, et India otseinvesteeringud ELi suurenesid 0,5 miljardilt eurolt 2006. aastal 9,5 miljardile eurole 2007. aastal;

E.   arvestades, et India oli 2000. aastal Euroopa Liidu kaubanduspartnerite seas 17. kohal ja tõusis 2007. aastaks üheksandaks; arvestades, et ajavahemikus 2000–2006 kasvas ELi kaubavahetus Indiaga umbes 80 % võrra;

F.   arvestades, et India kaubandus- ja õiguskeskkond on endiselt üsna piiranguterohke; arvestades, et 2008. aastal asetas Maailmapank India n-ö ärisõbralikkuse poolest (178 riigi seas) 122. kohale;

G.   arvestades, et vastavalt ÜRO arenguprogrammi 2007-2008. aasta inimarengu aruandele on India inimarengu indeksi põhjal 128. kohal (177 riigi seas), et 35 % India elanikkonnast kulutab päevas inimese kohta alla ühe dollari ja 80 % vähem kui kaks dollarit; arvestades, et arengumaade vaesusindeksi kohaselt on India 108 arengumaa hulgas, mille kohta see indeks on arvutatud, 62. kohal; arvestades, et Indias on laste töö kasutamise määr üks kõrgemaid;

H.   arvestades, et India osariikide vahel valitseva majandusliku ebavõrdsuse ning sellest tuleneva jõukuse ja rahvatulu ebaühtlase jaotumise tõttu tuleb rakendada tugevaid täiendavaid majanduspoliitilisi meetmeid, sealhulgas maksude ühtlustamine ning vaesematele osariikidele suunatavad jõupingutused, tõstmaks nende võimekust rahaliste vahendite kasutamisel;

I.   arvestades, et India saab üldisest soodustuste süsteemist (GSP) kõige enam kasu; arvestades, et sooduskorra alusel Indiast Euroopa Liitu toimuva impordi maht kasvas 2007. aastal 11,3 miljardi euroni, võrreldes 9,7 miljardi euroga 2006. aastal;

J.   arvestades, et mõlemad osapooled kinnitavad oma kindlat valmidust alandada tariife ning jätkata asutamisõiguse ja teenuskaubanduse liberaliseerimist;

K.   arvestades, et turulepääsuga peavad kaasnema läbipaistvad ja asjakohased eeskirjad ning standardid, et tagada turu liberaliseerimise kasulikkus;

L.   arvestades, et turulepääsu takistavad mittetariifsed kaubandustõkked, nagu töötervishoiu- ja tööohutusnõuded, ning tehnilised tõkked, koguselised piirangud, vastavuse hindamise menetlused, kaubanduse kaitsemehhanismid, tolliprotseduurid, riigimaksud ning rahvusvaheliste normide ja standardite vastu võtmata jätmine;

M.   arvestades, et veelgi enam tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta intellektuaalomandi õiguse tunnustamise, sobiva ja tõhusa kaitse, rakendamise ja jõustamise elemente, sealhulgas patente, kauba- ja teenindusmärke, autoriõigust ja sellega seotud õigusi, geograafilisi näitajaid (kaasa arvatud päritolumärk), tööstusdisaini ja integraallülituste topograafiat;

N.   arvestades, et India on üks peamisi kohti, kust pärinevad liikmesriikide tolliasutuste konfiskeeritud võltsitud ravimid (30 % konfiskeeritud ravimite kogumahust); arvestades, et nõuetele mittevastavad ja võltsitud ravimid soodustavad ravimiresistentsust ning suurendavad haigestumust ja suremust;

O.   arvestades, et koostöölepingu artikli 1 lõikega 1 nähakse ette inimõiguste ja demokraatia põhimõtete austamine; arvestades, et see on lepingu põhiline element;

P.   arvestades, et 2008. aasta ülemaailmse näljaindeksi kohaselt on India 88 arengu- ja üleminekuriigi seas 66. kohal; arvestades, et India näljaindeksi kohaselt ei kuulu ükski India osariik "madalasse" või "mõõdukasse" kategooriasse; kaheteistkümnes osariigis on olukord "murettekitav"; ning neljas osariigis – Punjabis, Keralas, Haryanas ja Assamis – on olukord "tõsine";

Q.   arvestades, et vabakaubandusleping peaks hõlmama sotsiaal- ja keskkonnastandardite ning säästva arenguga seotud kohustusi ning sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite tulemuslikku rakendamist, mis on vajalik eeltingimus, et soodustada inimväärse töö edendamist ILO peamiste tööalaste standardite tulemusliku siseriikliku rakendamise kaudu;

R.   arvestades, et India ei ole allkirjastanud tuumarelva leviku tõkestamise lepingut; arvestades, et tuumatarneriikide grupp tühistas embargo India tuumakaubandusele ning USA Kongress kiitis heaks USA ja India vahelise tuumakoostöö kokkuleppe;

S.   arvestades, et ELi-India üheksandal tippkohtumisel Marseille's sõlmiti horisontaalne lennundusleping ning India oli ELi ja ELi mittekuuluvate riikide vahelist reisijate liikumist arvestades 11. kohal; arvestades, et EL ja India kiitsid heaks muudetud ühise tegevuskava, laiendades 2005. aasta strateegilist partnerlust uutesse valdkondadesse, ning arvestades, et Indiasse rajati Euroopa ettevõtlus- ja tehnoloogiakeskus,

Üldised küsimused

1.   usub, et vabakaubandusleping peaks olema tasakaalustatud ning WTO eeskirjadele ja kohustustele vastav; on arvamusel, et edukas Doha arengukava jääb Euroopa Liidu kaubandusalaseks prioriteediks ning et läbirääkimised Indiaga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks oleksid seega täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele;

2.   tuletab meelde, et ELi-India strateegiline partnerlus põhineb ühistel põhimõtetel ja ühistel väärtustel, nagu neid kajastatakse EÜ-India 1994. aasta koostöölepingus ja 2005. aasta ühises tegevuskavas; usub, et uus konkurentsist lähtuv vabakaubandusleping peaks täiendama 1994. aasta koostöölepingut ning peaks olema sellega õiguslikult ja institutsionaalselt seotud;

3.   tervitab ELi ja India 9. tippkohtumise tulemusi ning muudetud ühist tegevuskava; soovitab läbirääkimiste osapooltel jätkata konsultatsioone peamiste sidusrühmadega; tuletab meelde Euroopa Liidu ja India lubadust kiirendada vabakaubanduslepingu üle peetavaid läbirääkimisi ning teha olulisi ja tõhusaid edusamme ambitsioonika, tasakaalustatud ja laiapõhjalise kaubandus- ja investeeringute lepingu sõlmimiseks; tunneb pettumust läbirääkimiste aeglase kulgemise pärast; nõuab, et pooled sõlmiksid ulatusliku, ambitsioonika ja tasakaalustatud vabakaubanduslepingu 2010. aasta lõpuks;

4.   julgustab India föderaalvalitsust ja osariikide valitsusi oma poliitikat ja tegevust vastastikku kooskõlastama, et saavutada võimalikult suurt kasu;

5.   juhib ELi ja India majanduse vastastikusest täiendavusest lähtudes tähelepanu võimalusele suurendada edaspidi ELi ja India vahelist kaubandust ja investeeringuid ning vabakaubanduslepingust tulenevatele ärivõimalustele; peab ELi-India vabakaubanduslepingut kasulikuks mõlemale osapoolele, kuid soovitab läbi viia olemasolevate sektoripõhiste probleemide hindamise; lisaks rõhutab, et vabakaubandusleping peaks tagama selle, et suurenevast kahepoolsest kaubavahetusest saaksid kasu võimalikult paljud inimesed ning et see aitaks Indial täita aastatuhande arengueesmärke, muu hulgas takistada keskkonna seisundi halvenemist;

6.   julgustab osapooli pöörama tähelepanu ka vabakaubanduslepingu võimalikele puudujääkidele ning sellele, kuidas turgude kiire avamine võib mõjuda ebasoodsalt inimarengule ja soolisele võrdõiguslikkusele;

7.   palub komisjonil lisada vabakaubanduslepingusse olulise osana ambitsioonika jätkusuutlikku arengut käsitleva peatüki, mille puhul tuleks kohaldada standardset vaidluste lahendamise mehhanismi;

Kaubavahetus

8.   avaldab rahulolu paljude vabakaubanduse simulatsioonide tulemuste üle, mis näitavad, et vabakaubandusleping aitaks suurendada nii ELi kui ka India eksporti ja importi tervikuna; rõhutab, et praeguse keskmise kasvumäära juures ületab kahepoolse kaubanduse maht 2010. aastaks eeldatavalt 70,7 miljardit eurot ja 2015. aastaks 160,6 miljardit eurot;

9.   võtab teadmiseks, et India keskmiselt kohaldatavaid tariife on alandatud teiste Aasia riikidega võrreldava tasemeni; India keskmine kohaldatav tariif on nüüd 14,5 %, samal ajal kui ELi keskmine on 4,1 %;

10.   peab oluliseks, et vabakaubanduslepinguga kinnitataks tehniliste kaubandustõkete lepingu ja sanitaar- ning fütosanitaarlepingu sätteid; palub komisjonil seoses sellega tegeleda lahendamata küsimustega, nagu näiteks loomade heaolu;

11.   märgib, et India on mures ühtlustatud mikrobioloogiaalaste standardite puudumise pärast ELis, REACHi mõjude pärast, puuvilja ELi eksportimiseks vajalike kulukate sertifikaatide pärast ja kulukate vastavushindamise menetluste pärast EÜ vastavusmärgi saamiseks ning rõhutab, et need küsimused tuleb vabakaubanduslepinguga lahendada; kutsub mõlemaid osapooli üles tagama reguleerimise ja mittetariifsete tõkete haldamist sellisel viisil, et see ei takista üldist kaubavahetust; kutsub nii ELi kui ka Indiat üles tegema mitmesugustes töörühmades tihedamat koostööd tehniliste määruste ja standardite raamistiku läbipaistvamaks muutmiseks; kutsub veel komisjoni üles andma tehnilist abi India tootjatele, et toetada neid nende jõupingutustes ELi standardite täitmiseks, eriti tootmise tervishoiu-, sotsiaal- ja keskkonnaalase mõõtme puhul, nii et sellest võidaksid mõlemad osapooled;

12.   tunnistab, et India standardite süsteem on alles välja kujunemas; palub India standardibürool ja ravimistandardite kontrolli keskasutusel tõsta oma standardeid, et viia need kooskõlla rahvusvaheliste normidega, ning suurendada standardite kujundamise läbipaistvust testimis- ja sertifitseerimismenetluste täiustamise abil; tunneb muret sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning -normide rakendamise ja kontrollimise pärast; kutsub komisjoni üles andma asjakohast abi, et tugevdada India reguleerivate asutuste võimekust ja kvalifitseeritud inimressursse;

13.   rõhutab, et vabakaubandusleping peaks sisaldama siduvat riikidevahelist vaidluste lahendamise mehhanismi, sätteid mittetariifseid tõkkeid käsitlevate tülide vahendamise, dumpinguvastaste abinõude ja tasakaalustava tollimaksu meetmete kohta ning üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XX ja XXI artiklil põhinevat üldise erandi klauslit;

Teenustekaubandus ning ettevõtete asutamine

14.   tunnistab, et teenused on India majanduse kõige kiiremini kasvav sektor; märgib, et India on aktiivselt huvitatud üldise teenuskaubanduse kokkuleppe (GATS) 1. ja 4. tarneviisi liberaliseerimisest; märgib, et Euroopa Liit sooviks lõpule viia turulepääsu liberaliseerimise ja võrdse kohtlemise 3. tarneviisi enamiku teenuste puhul;

15.   juhib tähelepanu asjaolule, et teenuste liberaliseerimine ei tohi kuidagi piirata teenuste, sealhulgas avalike teenuste reguleerimise õigust;

16.   märgib, et India kaubandus-tööstuskodade föderatsiooni andmetel ületab kahepoolne teenuskaubanduse maht 2015. aastaks ehk teenuste vabakaubanduslepingu jõustamise ajaks eeldatavalt 246,8 miljardit eurot;

17.   märgib, et ELi ja India vaheline teenuskaubandus on suhteliselt tasakaalustamata; EL ekspordib Indiasse 1,5 % oma teenustest, samal ajal kui India eksport ELi moodustab 9,2% India teenuste koguekspordist;

18.   julgustab Indiat välja töötama asjakohaseid andmekaitsealaseid õigusakte, millega India saaks piisava kaitsetasemega riigi staatuse, millega muutuks võimalikuks ja lubatavaks isikuandmete edastamine EList vastavalt ELis kehtivatele õigusaktidele;

19.   märgib, et India on suuruselt viies telekommunikatsiooniteenuste turg maailmas ning telekommunikatsiooniturg on viimase viie aasta jooksul kasvanud umbes 25 % aastas; tervitab telekommunikatsiooni valdkonnas välismaalaste omandile seatud piirangute lõdvendamist, kuid avaldab kahetsust selle üle, et sisepoliitilised piirangud püsivad; nõuab seetõttu teenuseosutajate litsentsimise piirangute lõdvendamist ning määramatuse kaotamist tariifide ja režiimide vastastikuse sidumise poliitikas, ning rõhutab vajadust asendada sektorit valitsevad vanad õigusaktid uute, tulevikku suunatud õigusaktidega, mis ühendaksid endas küberruumi seadused ja uue litsentsimise; on seisukohal, et telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia sektor on India majanduse peamised edasiviijad ning India tuleb muuta telekommunikatsioonitootmise teljeks, lihtsustades telekommunikatsioonikesksete erimajandusvööndite loomist; rõhutab tootmissektoris peituvaid tohutuid võimalusi;

20.   kutsub satelliitsidesektori puhul Indiat üles alustama Euroopa Liidu ettevõtetega dialoogi ja avama neile oma turu, selleks et:

21.   tervitab India lubadust lubada välismaistel õigusbüroodel Indias tegutseda, kuna kõnealune avanemine toob olulist kasu nii India majandusele ja õigusvaldkonna esindajatele kui ka Euroopa rahvusvahelise õiguse kogemustega advokaadibüroodele ning nende klientidele; palub komisjonil koos India asutustega uurida vabakaubanduslepingu abil õigusteenuste liberaliseerimise võimalust ja ulatust;

22.   märgib, et vabakaubanduslepingu täielikku eesmärki ei saa saavutada ilma 4. tarneviisi panustamata; rõhutab, et kutsekvalifikatsioonide riiklik ja kogu ELi hõlmav akrediteerimine ning lepingud, mis käsitlevad nii ELis kui ka Indias erialateenuste vastastikust tunnustamist ja litsentseerimisnõudeid, on väga kasulikud ning seda valdkonda saaks hõlpsasti vabakaubanduslepinguga reguleerida; sellele vaatamata nõuab eraldi käsitletavate liikmesriikide osas põhjalikku analüüsi;

23.   ergutab Indiat oma pangandus- ja kindlustussektorit järkjärgult liberaliseerima;

24.   julgustab Indiat tagama, et arutusele tulev läbivaadatud postiseaduse eelnõu ei piiraks ekspressteenuste osutajate praegusi turulepääsu võimalusi ning palub komisjonil taotleda Indialt täielikku panustamist nii ekspressteenustesse kui ka ekspressvedudega tegelevate transpordiettevõtete omakäitlusesse lennujaamades, selleks et kaitsta turulepääsu võimalusi ka tulevikus;

25.   taotleb Indialt avatumat lähenemist korduvat riiki sisenemist võimaldavate ja vähemalt aastase kehtivusega viisade andmisel liikmesriikide kodanikele, äritegelastele ja poliitikutele;

Investeeringud

26.   kutsub komisjoni üles lisama vabakaubanduslepingusse investeeringute peatüki, millega nähtaks ette ühe ühtse teabepunktiga süsteemi loomine investoritele;

27.   tervitab Euroopa ettevõtlus- ja tehnoloogiakeskuse loomist New Delhis eesmärgiga võimendada ettevõtetevahelist ja tehnoloogiaalast koostööd India ja liikmesriikide vahel;

28.   tuletab meelde, et investeeringutest kasu saamiseks peavad nendega kaasnema hästi koostatud eeskirjad ja määrused; kinnitab veel kord sellega seoses oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse – uue partnerluse kohta(13); seetõttu kutsub komisjoni üles toetama riikidevaheliste ettevõtete suhtes vabakaubanduslepingus kohaldatavaid eeskirju, et tagada, et investorid austaksid ILO põhistandardeid, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid pakte ning rahvusvahelisi lepinguid, et saavutada tasakaal majanduskasvu ning kõrgemate sotsiaal- ja keskkonnastandardite vahel;

29.   tuletab meelde, et kui vabakaubanduslepingu investeerimisalaste peatükkidega kaasnevad sageli kohustused liberaliseerida kapitali liikumine ning loobuda kapitali kontrollimehhanismidest, tuleb kõnealustesse punktidesse suhtuda äärmise ettevaatusega, arvestades eriti arengumaade puhul, kapitali kontrollimise tähtsust finantskriisi mõjude leevendamisel; nõuab tungivalt, et EL edendaks rahvusvahelistel foorumitel Indias tegutsevate välismaiste ettevõtjate hulgas ettevõtjate suuremat vastutust, ning nõuab samas tungivalt, et India valitsusega saavutataks kokkulepe Indias asuvate kodu- ja välismaiste ettevõtete töötajate õiguste tulemusliku järelevalvesüsteemi loomiseks;

30.   palub komisjonil lisada vabakaubanduslepingusse investeeringute peatükk, mis on lepingu oluline osa ning võimaldab teineteise turgudele investeerimise protsessi muuta palju sujuvamaks tänu investeerimistehingute edendamisele ja kaitsmisele koos samaaegse hetkevõimaluste uurimisega; teeb ettepaneku, et kõnealuse investeerimislepinguga võiks sätestada mõlema poole investoritele ühest allikast teabe jagamise korra, mis võimaldaks neil saada teavet investeerimiseeskirjade ja -tavade erinevuste ning kõigi õiguslike küsimuste kohta;

Riigihanked

31.   kahetseb, et India ei ole nõus lisama vabakaubanduslepingusse riigihankeid; kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi tõhusa ja läbipaistva hangete süsteemi üle; kutsub Indiat üles kohaldama riigihankelepingute sõlmimisel läbipaistvaid ja ausaid menetlusi ning võimaldama Euroopa ettevõtetele juurdepääsu riigihankesüsteemidele;

Kaubavahetus ja konkurents

32.   ergutab rakendama India uut konkurentsiseadust; usub, et Euroopa Liit peaks vabakaubanduslepingusse lisama asutamislepingu artiklite 81 ja 82 sisu, et kindlustada konkurentsipoliitika kohustuste järgimine;

Intellektuaalomandi õigused, tööstus- ja kaubanduspoliitika

33.   tervitab India kindlat pühendumist tugevale intellektuaalomandi õiguste korrale ning TRIPSi soodustussätete kasutamisele, et täita oma kohustusi rahvatervise valdkonnas, eelkõige seoses ravimite kättesaadavusega; ergutab seda rangelt rakendama ja jõustama; kutsub komisjoni ja asjaomaseid India asutusi üles oma tegevust koordineerima, et tulemuslikult asuda võitlusse võltsimise ning eriti võltsitud ravimite vastu;

34.   kutsub Euroopa Liitu ja Indiat üles tagama, et sel ajal, kui India arendab oma suutlikkust minna geneeriliste ravimite tootmiselt üle uuringutepõhisele tootmisele, ei takistaks vabakaubanduslepingust tulenevad kohustused põhiravimite kättesaadavust;

35.   kutsub Euroopa Liitu ja Indiat üles ühiselt rahastama ja toetama meetmeid ja algatusi, näiteks auhinnafonde, patentide ühiskasutust ja muid alternatiivseid mehhanisme, et kindlustada ravimite kättesaadavust ning sellealast uuendustegevust, eriti tähelepanuta jäetud haiguste puhul;

Kaubandus ja säästev areng

36.   tunnistab, et oluline arengut käsitlev peatükk on iga vabakaubanduslepingu tähtis osa, mille suhtes kohaldatakse standardset vaidluste lahendamise mehhanismi;

37.   palub Euroopa Liidul ja Indial tagada, et kaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid ei soodustataks ei keskkonnanõuete ega põhiliste töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusnormide ja standardite alandamise hinnaga, võimaldades samas selliste standardite järgimise piisavat kontrolli;

38.   palub ILO põhikonventsioonide ratifitseerimist ja tõhusat kohaldamist;

39.   on mures laste töö kasutamise pärast Indias, mis väga sageli toimub ohtlikes ja ebatervislikes tingimustes; palub komisjonil seda teemat arutada vabakaubanduslepingu üle peetavatel läbirääkimistel ning palub India valitsusel maksimaalselt pingutada selle nähtuse põhjuste kõrvaldamiseks, et laste tööjõu kasutamisele lõpp teha;

40.   tunnustab uue laste tööjõu kasutamise seaduse vastuvõtmist 2006. aastal, millega keelatakse alla 14 aasta vanustel lastel töötada koduabilisena või toiduainete müüjana, ning kutsub ELi jätkuvalt julgustama Indiat ratifitseerima ILO konventsiooni nr 182 lapsele sobimatu töö kohta, konventsiooni nr 138, mis käsitleb vanuse alammäära töölevõtmisel ja konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse kaitse kohta, mis tähendaks positiivset sammu laste tööjõu kasutamise kaotamise kui lõppeesmärgi suunas;

41.   rõhutab, et Euroopa Liit peaks avaldama India valitsusele survet, et see asuks võitlema miljoneid, peamiselt nn puutumatute (dalitid) ja adivaside (India põlisrahvaste ja -hõimude liikmed) hulka kuuluvaid India elanikke puudutava sunniviisilise töö vastu; täheldab, et arvatakse, et seda probleemi ei käsitleta piisaval määral haldusalase ja poliitilise tahte puudumise tõttu;

42.   nõuab tungivalt, et EL lisaks Indiaga sõlmitavasse vabakaubanduslepingusse sätte, mis tagaks, et erimajanduspiirkondade eeliseid kasutavatele ELi ettevõtetele ei saa teha erandeid töötajate põhiõiguste või muude õiguste järgimisel, mis põhinevad India poolt ratifitseeritud ILO konventsioonidel;

43.   rõhutab, et inimõiguste ja demokraatia klausel on jätkuvalt vabakaubanduslepingu keskne element; on mures religioossete vähemuste ja inimõiguste kaitsjate jätkuva tagakiusamise pärast Indias ning praeguse inimõiguste ja julgeoleku olukorra pärast India poolt administreeritavas Kashmiris;

44.   kutsub nõukogu, komisjoni ja Indiat üles tagama, et vabakaubandusleping ei kahjustaks ebasoodsas olukorras olevaid elanikkonnarühmi, näiteks puutumatuid ja adivasisid, ning et vabakaubanduslepingust tuleneda võivad hüved jõuaksid kõigi ühiskonnaliikmeteni;

45.   tervitab Euroopa Liidu ja India pühendumist tsiviilotstarbeliste tuumauuringute alal tehtavale koostööle; märgib, et India ei ole tuumarelva leviku tõkestamise lepingule alla kirjutanud ning et tuumatarneriikide grupp andis Indiale õiguse sellest loobuda; kutsub Indiat üles tuumarelva leviku tõkestamise lepingule alla kirjutama;

Euroopa Parlamendi roll

46.   ootab, et nõukogu ja komisjon esitaksid vabakaubanduslepingu EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teise lõigu kohaselt Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks;

47.   palub nõukogult ja komisjonilt kinnitust India valmiduse kohta läbirääkimisteks Euroopa Liiduga vabakaubanduslepingu üle, kui pärast eelolevaid üldvalimisi astub ametisse India uus valitsus;

Muud kaalutlused

48.   võtab teadmiseks inflatsiooni kiire kasvu Indias; tunnistab, et India kui Euroopa Liidu üha olulisema kaubanduspartneri konkurentsivõime säilitamise huvides on vaja märkimisväärseid investeeringuid infrastruktuuri ja elektritootmise võimsuse olulist kasvu; tervitab valitsuse kava kulutada järgmise viie aasta jooksul selles valdkonnas rohkem kui 500 miljardit USA dollarit ning kutsub era- ja avalik-õiguslikke asutusi üles selle hiigelprojekti raames täiel määral koostööd tegema;

49.   tunneb heameelt asjaolu üle, et India peaminister avas Baramulla ja Qazigundi vahelise uue Srinagari raudteeliini, mis annab kohalikele inimestele tuhandeid uusi töökohti; on veendunud, et sellised majandusalgatused suurendavad Kashmiri elanike väljavaateid jõukamaks ja rahulikumaks tulevikuks;

50.   tunneb heameelt India edu üle, kellest on saanud nii arenguabi andev kui ka saav riik;

51.   väärtustab edusamme teadus- ja arendustegevuse alases koostöös, mis muu hulgas toimub ELi rahastatava raamprogrammi kaudu; tunneb heameelt programmi Erasmus Mundus kaudu Euroopa ülikoolides õppivate India üliõpilaste suure hulga üle;

52.   juhib tähelepanu asjaolule, et kui Euroopa Liidu ja India majanduskoostöö aluseks on ELi üldiste väärtuste süsteem, võib see koostöömudel saada eeskujuks koostööle teiste Aasia riikidega;

53.   tervitab ELi ja India 2007.–2009. aasta kultuurikoostöö erimeetmete käivitamist, eriti hariduse, üliõpilasvahetuse, koolituse ja kultuuridevahelise dialoogi valdkonnas;

54.   väljendab muret üleilmse hinnatõusu ja selle mõju pärast kõige vaesematele rahvastikurühmadele, sealhulgas Indias, mis ohustab stabiilset majanduskasvu ja suurendab üldist ebavõrdsust; kutsub Euroopa Liitu ja Indiat üles kooskõlastama omavahel ulatuslikku strateegiat selle probleemi integreeritud käsitlemiseks;

55.   tunneb heameelt, et India on saavutanud märkimisväärset edu üldise alghariduse suunal, teeb edusamme vaesuse likvideerimisel ja puhta joogivee kättesaadavuse laiendamisel; märgib samas, et India ei ole teinud vajalikke edusamme enamiku tervishoiualaste aastatuhande arengueesmärkide osas, nagu laste suremuse vähendamine, emade tervis, laste alatoitluse ja malaaria ning tuberkuloosi ja HIV/AIDSi piiramine; on mures selle pärast, et puutumatud ja adivasid kogevad kõige vähem edusamme aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ning neid diskrimineeritakse jätkuvalt elamispinna, hariduse, tööhõive ja arstiabi ning muude teenuste kättesaadavuse osas;

56.   märgib, et jätkuvale majanduskasvule vaatamata püsib endiselt suur ebavõrdsus ning üle 800 miljoni inimese peab toime tulema vähem kui kahe USA dollariga päevas; on eriti mures kõige halvemas olukorras olevate elanikkonnakihtide, eriti naiste, laste, tõrjutud rühmade ja diskrimineerimise ohvrite, näiteks puutumatute ja adivaside ning maaelanikkonna olukorra pärast; rõhutab vajadust tagada, et vabakaubandusleping ei piiraks India valitsuse pädevust vaesuse ja ebavõrdsuse probleemidega tegelemisel; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema India valitsusega koostööd nimetatud elanikkonnarühmade olukorra parandamiseks ning edasise koostöö osas revideerima oma panust soolise ja kastilise diskrimineerimise lõpetamiseks, toetudes oma eelpool nimetatud resolutsioonile puutumatute inimõiguste olukorra kohta Indias;

57.   rõhutab, et keskkonna järjest suurem hävitamine Indias on üha kasvav probleem, millel on kujuteldamatud majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed, eeskätt suure hulga vaesuses elavate indialaste jaoks ning seetõttu rõhutab eriti ELi ja India sellealase jätkuva koostöö vajalikkust;

58.   peab muljetavaldavaks majanduskasvu mõju India mõnede piirkondade arengule ja kutsub komisjoni üles toetama uuringuid, sellise mõju peamisi avaldumisvorme ning seda põhjustavaid riiklikke ja piirkondlikke meetmeid, et hõlbustada teadmiste ja parimate tavade vahetust piirkondade vahel;

59.   tervitab India valmidust suurendada tervishoiu osakaalu avaliku sektori kulutustes ning toetab seda suundumust, eesmärgiga tagada, eriti maapiirkondades, tulemuslike tervishoiuteenuste küllaldane kättesaadavus;

60.   on seisukohal, et Euroopa Liit peab pöörama erilist tähelepanu India väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) sektorile, ja soovitab seetõttu kõigis ELi ja India vahelise arengukoostöö programmides tugevdada VKEsid selliste meetmetega, mis aitavad rahastada kodanike algatatud kohalikke turupõhiseid projekte;

61.   tervitab mikrokrediidi levikut kogu Indias, mis on leidnud tunnustust tulemusliku rohujuure tasandilt juhitava arengu põhjustajana;

o
o   o

62.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja India valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 79. (2) . ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155. (3) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 589. (4) DGExP/B/PolDep/Study/2005/06. (5) ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 400. (6) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 591. (7) ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 107. (8) ELT C 250 E, 25.10.2007, lk 87. (9) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 128. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0407. (11) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0366. (12) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0455. (13) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 45.

Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioon alltöövõtjate sotsiaalse vastutuse kohta tootmisahelas (2008/2249(INI))

P6_TA(2009)0190 A6-0065/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõiget 1;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 39, 49, 50 ja 137;

–   võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses(2);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele (KOM(2007)0249);

–   võttes arvesse oma 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni töötajate lähetamist käsitleva direktiivi 96/71/EÜ kohaldamise kohta(3) ja 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega(4);

–   võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele;

–   võttes arvesse ILO kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta;

–   võttes arvesse oma 15. novembri 2005. aasta resolutsiooni globaliseerumise sotsiaalse mõõtme kohta(5);

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja uue partnerluse kohta(6);

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(7);

–   võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni deklareerimata töö vastase võitluse tõhustamise kohta(8);

–   võttes arvesse oma 11. juuli 2007. aasta resolutsiooni tööõiguse ajakohastamise kohta 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel(9);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. oktoobri 2004. aasta otsust kohtuasjas C-60/03 Wolff & Müller(10);

–   võttes arvesse uuringut "Vastutus Euroopa ehitussektori alltöövõtuprotsessides", mille korraldas Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0065/2009),

A.   arvestades, et alltöövõttu võib pidada majandustegevuse lahutamatuks osaks;

B.   arvestades, et viimase 25 aasta enneolematult aktiivne majandustegevus on oluliselt kaasa aidanud tööhõive määra tõstmisele enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides ja arvestades, et sellest on olnud kasu nii väikestele kui suurtele ettevõtjatele ja see on ergutanud ettevõtlust;

C.   arvestades, et globaliseerumine ja selle tagajärjel suurenev konkurents toovad kaasa muutusi ettevõtjate töökorralduses, kaasa arvatud mittestrateegiliste tegevuste väljasttellimine, võrgustike loomine ja laienev alltöövõtu kasutamine;

D.   arvestades, et selle tulemusel raskendavad emaettevõtjate ja tütarettevõtjate ning peatöövõtjate ja nende alltöövõtjate keerulised seosed erinevate struktuuride, tegevuse ja poliitika, samuti tootmisahela erinevate osaliste vastutuse selget eristamist;

E.   arvestades, et neil muudatustel on olnud ulatuslik mõju töösuhetele ja mõnikord on raske selgelt määratleda, millised õigusaktid on tootmisahela erinevate osalejate suhete puhul kohaldatavad, ning arvestades, et selle tagajärjena ei reguleerita tööjõu tasustamist ja jaotamist enam tööstuse reguleerivas raamistikus;

F.   arvestades, et tänapäeval võtab tootmisprotsess paljudes tööstusharudes pikendatud ja laiendatud katkendliku tootmisahela vormi, mis moodustab (horisontaalse ja vertikaalse) logistilise ahela ning majandusliku ja tootva iseloomuga väärtusahela, mille puhul delegeeritakse üksikud valdkonnad või tööülesanded sageli väikeettevõtjatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, ning võttes arvesse, et selle tulemusena asenduvad otsesed tööjõukulud ettevõtte raamatupidamises arvetel või käsunduslepingutel põhinevate alltöövõtu, teenuste osutamise või tarnimisega seotud kuludega;

G.   arvestades, et alltöövõtjad konkureerivad sageli omavahel ja arvestades, et seetõttu satuvad nii pakkumiskutse esitaja kui alltöövõtja töötajad oma töötingimuste osas surve alla;

H.   arvestades, et Euroopa Parlament on varem rõhutanud nn valede füüsilisest isikust ettevõtjate probleemi ja arvestades, et see probleem kerkib esile ka seoses alltöövõtjatega;

I.   arvestades, et alltöövõtu ja allhangete andmine õiguslikult iseseisvatele äriühingutele ei too kaasa sõltumatust ning tootmisahela madalamal tasemel asuvad äriühingud, välja arvatud kõrgtehnoloogiale või muule väga spetsiifilise valdkonnale spetsialiseerinud alltöövõtjad, ei ole sageli olukorras, mis võimaldaks neil tegutseda peatöövõtjatega võrdsetel alustel;

J.   arvestades, et kuigi alltöövõtul on palju positiivseid aspekte ja see on võimaldanud tootmismahtu suurendada, põhjustab see ühtlasi töötajate vahel mõningast majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust ja võib põhjustada töötingimuste pidevat halvendamist, mis annab põhjust muretsemiseks;

K.   arvestades, et alltöövõttu võivad kasutada ka näiteks puhtalt vahendajad, inimjõul põhinevad ettevõtted või ajutise töö agentuurid, mis mõnikord tegutsevad nn riiulifirmadena, ja sageli antakse neile ainult üks tööleping või töötajad palgatakse ainult sellel konkreetsel eesmärgil; arvestades, et selle poolest paistab eriti silma ehitus kui kiiresti muutuv valdkond ja teised sektorid, kus töösuhted on pahatihti ebakindlad;

L.   arvestades, et piiriüleses kontekstis süvenevad selle ebakindla seisundiga seotud probleemid näiteks juhul, kui töötajad lähetatakse tööle kolmandasse liikmesriiki;

M.   arvestades, et ehitusvaldkonna töösuhted on ümber kujundatud ja samal ajal on vähenenud peatöövõtja otsene sotsiaalne vastutus, kuna tööjõud on alltöövõtjate ja tööhõiveagentuuride kasutamise teel hajutatud, mis muudab odava, sageli oskusteta tööjõuga varustamise madalama taseme alltöövõtu lahutamatuks osaks;

N.   arvestades, et mõningate sektorite, eelkõige ehitusvaldkonna tihti keerukates alltöövõtuahelates esineb kuritarvitusi eriti sageli,

O.   arvestades, et tuleb tagada, et põhimõte maksta ühes kohas ühesuguse töö eest ühesugust tasu kehtiks kõikide töötajate puhul, sõltumata nende staatusest ning töölepingu liigist, ja et seda põhimõtet täidetaks,

1.   kutsub riigiasutusi ja kõiki sidusrühmi andma oma parimat, et suurendada töötajate teadlikkust oma õigustest erinevate õigusaktide raames (nt tööõigus, kollektiivlepingud, toimimisjuhendid), mis reguleerivad nende töösuhet ja töötingimusi ettevõttes, mille heaks nad töötavad, samuti lepingulisi suhteid alltöövõtuahelates;

2.   kutsub komisjoni suurendama ettevõtjate teadlikkust headest tavadest, olemasolevatest suunistest ja standarditest ning sotsiaalse vastutuse tavadest, vaatamata sellele, kas tegu on pea- või alltöövõtjatega;

3.   kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks ettepaneku inimväärse töö tagamise suuniste kohta alltöövõtjate töötajate jaoks ja eelkõige peamiste tööalaste standardite täitmise, sotsiaalsete õiguste, töötajate koolitamise ning võrdse kohtlemise kohta;

4.   rõhutab, kui oluline on, et tootmisahelas asuvad alltöövõtjaid kasutaksid nii tootmise kui töö kvaliteedi suurendamiseks uusi tehnoloogiaid;

5.   kutsub liikmesriikide ametivõime vastu võtma või edasi arendama õigussätteid, mis välistavad ettevõtjate osalemise riigihangetes, kui nad on rikkunud tööõigust, kollektiivlepinguid või toimimisjuhendeid;

6.   tervitab rahvusvaheliste ettevõtete ja rahvusvaheliste ametiühinguliitudega kooskõlastatud riigiülese õigusliku raamistiku kasutuselevõtmist, mille eesmärgiks on kaitsta tööstandardeid rahvusvahelistes ettevõtetes ning nende alltöövõtjate ja tütarettevõtjate juures erinevates riikides ja mis määratleb sõltuva töötaja seisundi ning annab sotsiaalse kaitse, vaatamata sellele, missugused on konkreetsed töölevõtutingimused;

7.   võtab teadmiseks kohtuasjas Wolff & Müller langetatud otsuse, kus Euroopa Kohus leidis, et Saksamaa riiklik vastutuse kord ei ole ühenduse õigusega vastuolus, vaid selle eesmärgiks on välismaale tööle lähetatud töötajate kaitsmine;

8.   võtab teadmiseks komisjoni rohelise raamatu "Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel"(KOM(2006)0708) üle toimunud avaliku arutelu tulemused; toetab sellega seoses komisjoni kavatsust astuda vajalikke samme, et selgitada tootmisahelaga seotud osaliste õigusi ja kohustusi, et vältida olukorda, kus töötajatelt võetakse võimalus oma õigusi tõhusalt kasutada;

9.   tervitab asjaolu, et kaheksa liikmesriiki (Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland ja Hispaania) on püüdnud alltöövõtjatest tööandjatega seotud probleeme lahendada riikliku vastutuse korra sisseseadmise teel; ergutab teisigi liikmesriike kaaluma samasuguse korra kehtestamist; rõhutab siiski asjaolu, et nende reeglite rakendamine piiriülestes alltöövõtuprotsessides on eriti raske, kui liikmesriikides kehtivad erinevad süsteemid;

10.   rõhutab, et Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi uuringus mainitakse piiratud vastutusulatust, nagu piirdumine ainult ühe tootmisahela elemendiga eeskirjade ebaefektiivsuse ühe põhjusena;

11.   rõhutab eelkõige väikeettevõtjatega seotud probleeme; kutsub poliitikakujundajad üles töötama välja asjakohased vahendid väikeettevõtjate seas teadlikkuse suurendamiseks;

12.   tuletab kõigile sidusrühmadele meelde, et oma 26. oktoobri 2006. aasta resolutsioonis töötajate lähetamise kohta palus parlament komisjonil reguleerida üld- või peatöövõtjatena tegutsevate ettevõtete solidaarvastutust, et tegelda piiriüleste töötajate alltöövõtu ja allhangetega seotud rikkumistega ning luua kõigile ettevõtetele läbipaistev ja konkurentsivõimeline siseturg;

13.   kordab oma üleskutset, et komisjon kehtestaks ühenduse õigusakti, millega võetaks ühenduse tasandil kasutusele solidaarvastutuse mõiste, austades samal ajal liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

14.   kutsub komisjoni üles algatama ahelvastutust käsitleva ühenduse õigusakti lisandväärtuse ja teostatavuse mõju hindamist, et suurendada sellega alltöövõtuprotsessi läbipaistvust ning tagada ühenduse ja liikmesriikide õigusaktide parem jõustamine; rõhutab, et selline uuring peaks olema valdkonnaülene;

15.   on veendunud, et ahelvastutust käsitlevast ühenduse õigusaktist oleks kasu nii töötajatel kui liikmesriikide ametiasutustel, tööandjatel ja eriti VKEdel nende võitluses varimajanduse vastu, sest selged ning läbipaistvad ühenduse tasandi eeskirjad aitaksid kahtlased ettevõtjad turult välja tõrjuda, parandades seega siseturu toimimist;

16.   märgib, et kõik meetmed, millega selgitatakse töötajatele nende õigusi ja toetatakse neid nende õiguste teostamisel, annavad olulise panuse ettevõtjate sotsiaalse vastutuse edendamisse; kutsub liikmesriike üles põhimõtte korras tagama, et töötajaid teavitatakse nende õigustest, peab eriti tööturu osapooli selle eest vastutavaks;

17.   palub komisjonil suurendada jõupingutusi laiema ja parema koostöö ning kooskõlastamise edendamiseks riiklike haldusasutuste, inspektsioonide, riiklike õiguskaitseasutuste, sotsiaalkindlustusametite ning maksuametite vahel; kutsub ühtlasi liikmesriike kehtestama rangemaid kontrollimenetlusi ning soodustama tihedamaid sidemeid riiklike tööinspektsioonide vahel, võimaldades nende suuremat koostööd ja kooskõlastamist; kutsub komisjoni üles töötama välja kvaliteedistandardid tööinspektsioonide jaoks ja teostama teostatavusuuringut tööinspektsioonide ühenduse võrgustiku loomise võimaliku korra kohta;

18.   rõhutab, et tuleb toetada ettevõtetele suunatud stiimuleid teha mõistlikult ja heauskselt kõikvõimalikke jõupingutusi tööõiguse rikkumiste kõrvaldamiseks alltöövõtjate poolt, nagu sertifitseerimissüsteemid ja toimimisjuhendid, sealhulgas teavitades ametiasutusi ning lõpetades lepingu õigusvastaselt tegutseva alltöövõtjaga, et vältida solidaarvastutusele võtmist rikkumise eest;

19.   kutsub tööstuse mõlemaid osapooli üles võtma endale juhtrolli ühelt poolt koostööl põhineva alltöövõtu edendamiseks ühekordsete ülesannete puhul ja teiselt poolt alltöövõtu laienemise piiramiseks, ning tervitab raamlepingute väljatöötamist, mis määratlevad sotsiaalse vastutuse ja töövõtja vastutuse tootmisahelas täiendusena vajalikule määrusele;

20.   hoiatab vastuolude, kattumise ja dubleerimise eest toimimisjuhendites ja tööõiguses, ametiasutuste poolt heakskiidetud toimimisjuhendites, standardites ning suunistes ja kehtivates kollektiivlepingutes; seetõttu rõhutab, et ettevõtjad peavad eelkõige kinni pidama riigiüleste organisatsioonide (OECD, ILO) või riigi või valdkonna tasandil koostatud toimimisjuhenditest, standarditest ja suunistest;

21.   tuletab kõigile sidusrühmadele, eelkõige tööandjatele meelde nende kohustusi seoses töötajate teavitamise, nendega konsulteerimise ning nende osalusega, eriti ühenduse ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustusi;

22.   teeb ettepaneku, et tootmisahelas asuvate alltöövõtjate töötajate pere- ja tööelu ühildamise võimalus tagataks riikliku tasandi õigusaktidega ning et ema- ja vanemapuhkuse direktiive rakendataks tõhusalt;

23.   palub komisjonil tagada direktiivi 96/71/EÜ tulemuslik täitmine, sealhulgas vajaduse korral rikkumismenetluste rakendamine; lisaks palub nii komisjonil kui liikmesriikidel võtta vastu meetmed, mille eesmärgiks on muuta teave lähetatud töötajatele kättesaadavamaks, tugevdada liikmesriikide omavahelist kooskõlastamist ja halduskoostööd, kaasa arvatud liikmesriikide kontaktasutuste rolli täpsustamine, ning lahendada piiriülesed jõustamisprobleemid, mis takistavad direktiivi 96/71/EÜ tõhusat kohaldamist;

24.   rõhutab, et on võimalik võtta tulemuslikumaid meetmeid alltöövõtu võimalike negatiivsete sotsiaalsete tagajärgedega võitlemiseks tõhustades sotsiaalset dialoogi tööandjate liitude ja ametiühingute vahel;

25.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64. (2) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29. (3) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 452. (4) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 411. (5) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 65. (6) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 45. (7) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0466. (9) ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 401. (10) Kohtuasi C-60/03: Wolff & Müller, EKL 2004, lk I-9553.

Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioon toiduainete hindade kohta Euroopas (2008/2175(INI))

P6_TA(2009)0191 A6-0094/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 33;

–   võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2008. aasta teatist "Toiduainete hinnad Euroopas" (KOM (2008)0821);

–   võttes arvesse oma 20. oktoobri 2007. aasta uurimust pealkirjaga "Tootjahindade ja tarbijate makstud hindade erinevus";

–   võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2006. aasta uurimust pealkirjaga "Euroopa toiduainetetööstuse konkurentsivõime. Majanduslik ja õiguslik hinnang";

–   võttes arvesse komisjoni 20. mai 2008. aasta teatist "Toimetulek toiduainete kerkivate hindade probleemiga – ELi tegevussuunad" (KOM(2008)0321);

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta deklaratsiooni Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta(1);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. aprilli 2005. aasta arvamust pealkirjaga "Suured jaemüügiketid: suundumused ning nende mõju talunikele ja tarbijatele"(2);

–   võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 1997. aasta rohelist raamatut pealkirjaga "Vertikaalpiirangud EÜ konkurentsipoliitikas"(KOM(1996)0721);

–   võttes arvesse oma 25. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni sööda ja toiduainete hinnatõusu kohta(3);

–   võttes arvesse praegu toimuvat ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamist;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0094/2009),

A.   arvestades, et Euroopa Liitu ja kogu maailma tabas hiljuti toiduainete hindade tugev kõikumine, millega osaliselt kaasnes toiduainete hindade järsk tõus, millel on kahene mõju põllumajandussektorile, sest mõned saavad hinnatõusust kasu, samas kui teiste – peamiselt karjakasvatuse ja toiduainete töötlemise poolelt – kulud tunduvalt suurenevad;

B.   arvestades, et väetiste ja taimekaitsevahendite hindade tõusu tagajärjel on toimunud ka põllumajanduslike tootmiskulude järsk tõus; arvestades, et ehkki tootjahinnad on praegusel ajal järsult langenud, ei vähene tootmiskulud samas ulatuses ega samas tempos;

C.   arvestades, et põllumajandustoodete hindade alanemine ilma tootmiskulude vähenemiseta muudab põllumajandustootjate rahalise olukorra äärmiselt ebakindlaks, ning paljud neist loobuvad tootmisest, sest see ei tasu ennast ära;

D.   arvestades, et mitmetes liikmesriikides on ilmnenud, et suurtootjad on määranud samadele toodetele väga erinevad hinnad;

E.   arvestades, et kogu Euroopa Liidus on täheldatud olulisi erinevusi tarbija- ja tootjahindade vahel, mida teatud juhtudel ei saa seletada toodete töötlemise, turustamise ja müügiga seotud kuludega;

F.   arvestades, et hindade ja nende kujunemise analüüsimisel on vaja arvesse võtta kogu tarneahelat; arvestades, et toiduainete sektor on killustunud ja tarneahel väga keeruline, hõlmates arvukalt vahendajaid;

G.   arvestades, et teatud suured töötlejad on viimaste aastate jooksul suurendanud oma turuosa;

H.   arvestades, et viimastel aastatel on täheldatud nii toiduainete tarneahela konkurentsiskeemi olulist muutumist kui ka toiduainete tootjate ning hulgi- ja jaemüüjate koondumisastme suurenemist;

I.   arvestades, et kogu EList saadud tõendite põhjal on alust arvata, et suured selvehallid kasutavad oma ostuvõimet, et suruda tarnijatele peale vastuvõetamatult madalaid hindu ning ebaõiglasi tingimusi; arvestades, et kogu ELis muutuvad suured jaemüüjad järjest kiiremini nn väravavalvuriteks, sest nad kontrollivad põllumajandustootjate ja teiste tarnijate juurdepääsu tarbijatele;

J.   arvestades, et tarbijahinnad ELis on keskmiselt viis korda kõrgemad kui põllumajandustootjatele makstavad hinnad; arvestades, et viiskümmend aastat tagasi said Euroopa põllumajandustootjad endale umbes pool jaehinnast, kuid praeguseks on see osa järsult langenud palju madalamale tasemele, kusjuures toiduainete töötlemise aste on oluliselt tõusnud;

K.   arvestades, et kuigi ühise põllumajanduspoliitika aastaid kestnud rahastamine on panustanud tarbijahindade alandamisse, on märkimisväärne, et hinnad, mida tarbija maksab, on siiski endiselt kõrged ega ole langenud, ehkki hinnad põllumajandussektoris on alanenud;

L.   arvestades, et ELi omavarustatuse kõrge tase on strateegilise tähtsusega; arvestades, et selles kontekstis tuleb püüda saavutada ELi esmatootjate tugev positsioon, sest nemad tagavad meie varustamise toiduainetega;

M.   arvestades, et põllumajandustootjate ning ülejäänud tarneahela läbirääkimispositsioonide ebasümmeetria avaldab põllumajandussektoris tootjamarginaalidele tugevat survet,

1.   on seisukohal, et vastavalt EÜ asutamislepingule on ELi avalikes huvides säilitada tootja- ja tarbijahindade sobiv tase ning tagada õiglane konkurents, eriti selliste strateegiliste kaupade osas nagu põllumajandustooted ja toiduained;

2.   usub, et konkurentsi tingimustes on võimalik pakkuda tarbijatele toiduaineid konkurentsivõimelise hinnaga, samuti tagada põllumajandustootjatele püsiv sissetulek hindade kaudu, mis katavad tootmiskulud, ja mõistlik tasu oma töö eest ning samuti kvaliteetsete toiduainetega varustamise kindlus;

3.   on seisukohal, et hindade ülekandemehhanismi ning tootja- ja tarbijahindade erinevust mõjutab lai tegurite spekter; mainib nende tegurite seas muu hulgas tarneahelas osalejate, näiteks töötleva tööstuse, hulgi- ja jaemüüjate turukäitumist, muude kui põllumajanduslike kulude osa (näiteks energia ja tööjõud), õiguslikke ja reguleerivaid raamistikke, toodete riknevat olemust, toodete töötlemis-, turustamis- ja käitlemisastet ning tarbijate ostueelistusi;

4.   on seisukohal, et hindade ülekandemehhanismi ning tarbija- ja tootjahindu kõige rohkem mõjutavatest teguritest on kõige otsustavama tähtsusega kasvav koondumine toiduainete kogu tarneahela ulatuses, toiduainete töötlemise aste ja muude väliste kulutegurite hindade tõus ning põllumajandusliku kaubaga spekuleerimine; kinnitab seetõttu, et turukorraldusmeetmed on olulised ning praeguses olukorras vajalikumad kui kunagi varem;

5.   nõustub komisjoni seisukohaga, et nõudluse ja pakkumisega seotud arengud ning puudused toiduainete tarneahela toimimises on tugevalt mõjutanud toiduainete hindade tõusu; rõhutab sealjuures, et ka spekulatsioonid finantsturgudel on hinnakujundusmehhanismi moonutuste tekkimisele oluliselt kaasa aidanud;

6.   kutsub komisjoni üles võimalikult kiiresti korraldama uuringut kasumimarginaali jaotumise kohta tootmis- ja turustusahelas, mis Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni varasema, eelarvemenetluse käigus tehtud ettepaneku alusel nähti ette 2009. aasta eelarves; peab uuringut esimeseks sammuks kõnealuse ahela läbipaistvuse edendamiseks;

7.   avaldab kahetsust järkjärgulise loobumise üle ELi sekkumismeetmetest põllumajandusturul, sest see mõjutab oluliselt hindade tugevat kõikumist; on arvamusel, et tootjatele püsivama sissetuleku ja tarbijatele taskukohasemate hindade tagamiseks on vajalik võtta kasutusele uued turukorraldusmeetmed;

8.   on arvamusel, et ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmete raames on vajalik tagada stabiilsus põllumajandussektoris ja põllumajanduslike toiduainete turul ning säilitada mõistlike hindadega ELi jätkusuutlik põllumajanduslik tootmine, et vältida lõpphindade ning tootmistegurite äkilisi muutusi;

9.   on arvamusel, et kuigi ELi ja USA tootlikkuse võrdlemine on komisjoni poolt täiesti kohane, ei saa see olla absoluutne alus ELi toiduainetetööstuse (eelkõige põllumajandusliku tootmise ja töötlemise) ideaalse tootlikkuse mõõdupuuks; rõhutab, et ELi ja USA põllumajandustootmine ja toiduainetetööstus erinevad oluliselt nii hõlmatud kaupade ja valdkondade kui ka olemasolevate tingimuste ning kehtivate eeskirjade poolest;

10.   on arvamusel, et esmase põllumajandussektori konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse tugevdamist tuleb soodustada, sest see annab esmatootjatele rohkem võimalusi oma majandustegevuse mitmekesistamiseks ja vähendab sõltuvust tootmis- ja turustusahela muudest lülidest;

11.   on arvamusel, et põllumajandustoodete pakkumise koondumine tootjate organisatsioonidesse, ühistutesse või samalaadsetesse ühendustesse võimaldaks uuesti määratleda nende osakaalu toiduahelas, tugevdades põllumajandustootjate läbirääkimispositsioone, andes nende toodetele suuremat lisandväärtust ning võimaldades turustuskanaleid tarbijatele lähemale viia;

Toiduaineteturu ebatäiuslikkus

12.   juhib tähelepanu asjaolule, et suur turuvõim on eriti kasumlik põllumajandustoodete ja toiduainete sektoris, arvestades ühest küljest põllumajandusliku pakkumise puuduvat hinnapaindlikkust ja teisest küljest tarbijanõudlust;

13.   väljendab muret seoses mõningate kaubandustavadega, nt kaupade müümine alla omahinna, mille eesmärk on suurendada selvehallide külastuste arvu; toetab alla omahinna müümise keelamist ja toetab liikmesriike, kes on sellised meetmed juba kehtestanud; soovib, et EL tõrjuks aktiivsemalt selliseid agressiivseid hinnameetmeid ja samuti muid konkurentsivastaseid tavasid nagu toodete seostamine või muu turgu valitseva seisundi kuritarvitamine;

14.   on arvamusel, et kuludest madalamaid hindu, mis iseenesest pole ühelegi ettevõtjale kasulikud, suudavad lühikese aja jooksul säilitada vaid suured (mitmekesise tootevalikuga) ettevõtjad ja ainult selleks, et sundida konkurente turult lahkuma; arvab, et pikaajaliselt ei tule sellised tavad kasuks ei tarbijatele ega turule;

15.   väljendab muret ka muude juhtude pärast, kus kaubandusettevõtjad kasutavad oma turuvõimu, nt liiga pikad maksetähtajad, tootenimekirjamaks, tasu kauba hea paigutuskoha eest, ähvardused toodangu nimekirjast kustutamise kohta, tagasiulatuvad allahindlused juba müüdud kaupadele, jaemüüja reklaamikulude põhjendamatu hüvitamine ning ainuõigusliku varustamise nõue;

16.   rõhutab, et mõnedes liikmesriikides on ostu- ja müügiturg sageli võrdselt koondunud, mis suurendab veelgi turgu moonutavat mõju;

17.   rõhutab, et seoses ühise põllumajanduspoliitika reformi ja eelkõige toetuse lahutamisega toodangust mõjutavad põllumajandustootjate tootmisotsuseid rohkem turusignaalid, mida ei tohi moonutada liigne koondumine jaemüügisektoris; usub, et toiduainete impordi kasv ELis vähendab tõenäoliselt põllumajandustootjale makstavat hinda;

18.   juhib tähelepanu asjaolule, et jaemüüjad võivad ära kasutada selliseid märgistusi nagu "õiglane kaubandus", et suurendada oma kasumimarginaali; kutsub seetõttu üles töötama välja kogu ELi hõlmavat õiglase kaubanduse toetus- ja arengustrateegiat, et piirata nimetatud äritavasid ja kontrollida selliste märgistuste kasutamist;

19.   möönab, et turu koondumise mõju tulemusena toiduainete tarneahela eri tasanditel võivad toiduainete hinnad langeda lühikese aja jooksul, kuid keskpika ja pika aja jooksul tuleks tähelepanu pöörata sellele, kuidas vältida vaba konkurentsi kahjustamist, väiketootjate turult lahkumist ja tarbijate valikuvõimaluse piiramist;

20.   juhib tähelepanu asjaolule, et paljud toiduainetesektori väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) on eriti ohustatud, kui nad sõltuvad suures osas ühest suurest ettevõtjast; märgib, et toiduainete tarneahela suurettevõtjad kasutavad sageli nn kõige madalama hinna võistlust paljude tarnijate vahel ja äritegevuse jätkamiseks on väikesed äriühingud sunnitud kärpima kulusid ja marginaale, mis tähendab põllumajandustootjale madalama hinna maksmist, väiksemaid turulepääsu võimalusi ja turustuskanaleid VKEde jaoks ning töötajate arvu vähendamist ja halvema kvaliteediga tooteid tarbijatele;

21.   on mures toiduainetega spekuleerimise suurenemise pärast finantsturgudel; palub komisjonil alustada selle küsimuse uurimist; ootab põllumajandusliku toiduainetetööstuse konkurentsivõimega tegeleva kõrgetasemelise töörühma järeldusi ja julgustab seda rühma tegema ettepanekuid tõhusate meetmete kohta turu tasakaalustamiseks;

22.   suhtub reservatsioonidega komisjoni järeldustesse, mille kohaselt spekuleerimine finantsturgudel pole hindade kujunemist oluliselt mõjutanud; on seisukohal, et komisjon peaks astuma samme põhilise põllumajandustoorme futuurituru järelevalve tugevdamiseks;

23.   on arvamusel, et komisjon piirdub praegu kättesaadavate andmete ühekülgse esitamisega, sest ei võta arvesse spekulatiivsete investeeringute võimalikku mõju futuuriturule, sealhulgas:

24.   rõhutab, et vastupidiselt komisjoni hinnangule on veelgi tungivam vajadus kaaluda uute eeskirjade kehtestamist futuuriturgude jaoks, sest on saadud andmeid selle kohta, et spekuleerimine häirib juba põhitoiduainete hindade kujunemist ning seetõttu ka sellest sõltuvate turgude toimimist ja tootmisettevõtjate tegevust;

25.   on seisukohal, et komisjon on viimase viie aasta jooksul järelevalvet kartellide üle tugevdanud nii paremate konkurentsialaste õigusaktide algatamise kui ka kehtivate õigusaktide rakendamise abil; on seisukohal, et sellistel meetmetel nagu leebem kohtlemine, vaidluste lahendamise menetlus ja kohtulikus uurimises kasutatav infotehnoloogia on olnud oluline osa; on siiski seisukohal, et selliste meetmete sisu ja nende rakendamist liikmesriikide poolt võiks veel parandada;

26.   juhib konkurentsivoliniku tähelepanu eespool nimetatud Euroopa Parlamendi deklaratsioonile Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta; väljendab pettumust selle üle, et komisjon pole deklaratsioonis esitatud ettepanekuid arvesse võtnud; nõuab sellega seoses turukoondumise ja kartellide moodustamise uurimist jaemüügiturul ning sanktsioonide kehtestamist ebaseadusliku tegevuse eest;

27.   palub komisjonil esitada oma aastaaruannetes analüüsid tootja- ja tarbijahindade erinevuse, liikmesriikide vaheliste hinnaerinevuste ja eri põllumajandustoodete hinnaerinevuste kohta;

28.   märgib, et suurettevõtlus tekitab selgeid ja üldtuntud majanduslikke hüvesid (mitmekülgsuse- ja mastaabisääst), mis tagavad kulude ja sellega seoses hindade alanemise; rõhutab siiski, et toiduainete tarneahela parendamiseks võetud meetmed peaksid soodustama ka tõhusate süsteemide (nt tootmisrühmad, võrgustikud ja tootmisharudevahelised organisatsioonid) loomist, et võimaldada põllumajandussektoril neist eelistest kasu saada, eesmärgiga aidata järgmiste tasandite ettevõtjatel nende kasumimarginaali survele vastu seista;

29.   väljendab sügavat muret selle üle, et komisjon jätab oma eespool nimetatud teatises toiduainete hindade kohta Euroopas, mis annab ülevaate peamistest konkurentsi kahjustavatest tavadest toiduainete tarneahelas, nimetamata turgu valitseva seisundi kuritarvitamise, mida täheldatakse nii jaemüügi- kui teatud määral ka hulgimüügiturul; on arvamusel, et konkurentsivastane käitumine, mida suure turuosaga ettevõtjad praegu harrastavad, nagu ainuõiguslepingute sõlmimine või toodete kohustuslik seostamine, kujutab endast suurt tagasilööki õiglasele konkurentsile toiduainete tarneahelas;

Euroopa Liidu roll
Turu kõikumistele reageerimine

30.   toetab komisjoni otsust luua tõhus ELi turujärelevalvesüsteem, mis oleks suuteline registreerima hinnasuundumusi ja tootmissisendite kulusid kogu tarneahelas; on veendunud, et selline süsteem peaks tagama läbipaistvuse ja võimaldama samalaadsete toodete piiriülest võrdlemist; on seisukohal, et see süsteem tuleb luua tihedas koostöös Eurostati ja riiklike statistikaametitega ning see peaks tegema koostööd Euroopa tarbijakeskuste võrgustikuga; tuletab meelde põhimõtet, et lisakulud ja -koormus tuleb hoida mõistlikes piirides;

31.   kutsub komisjoni üles looma ühenduse õiguslikku raamistikku, mis hõlmaks muude meetmete hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/35/EÜ (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul)(4) põhjalikku läbivaatamist ja soodustaks tasakaalustatud suhete saavutamist eri osalejate vahel toidu tarneahelas, takistaks kuritarvitamist ja edendaks kasumimarginaalide õiglasemat jaotamist;

32.   kutsub siseriiklikke ja ELi tasandi konkurentsiameteid üles uurima ja hindama tarbijahindu kogu Euroopa Liidus, et tagada konkurentsieeskirjade täitmine ning määrata väärtuste ahelat kujundavate eri osalejate vastutus; rõhutab, et hindade lühiajaline alanemine tuleks kiiresti üle kanda tarbijale, samas kui hindade tõusu peaks kiiremini üle kandma tootjatele;

33.   märgib, et kulustruktuuri suuremat läbipaistvust võib saavutada kogu ELi hõlmava andmebaasi loomisega, mis oleks kodanikele kergesti ligipääsetav ja kus oleksid toodete ja tootmissisendite võrdlushinnad, samuti teave energia, töötasu, rendi, maksude ning lõivude kulude kohta kogu ELis; palub komisjonil kavandada selline elektrooniline süsteem, mis põhineks olemasolevatel riiklikel mudelitel, näiteks Prantsusmaa hinnajälgimissüsteemil "observatoires des prix"; on lisaks seisukohal, et samuti on vajalik luua koostöös ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga põllumajandustoodete, tootmissisendite ja toiduainete hindade rahvusvaheline jälgimiskeskus, et neid andmeid paremini jälgida rahvusvahelisel tasandil;

34.   kutsub tootmis- ja turustusahelas osalejaid üles ühiselt välja töötama häid tavasid või tulemustabeleid, et edendada hinnakujunduse läbipaistvust põllumajandustoodete puhul;

35.   kutsub liikmesriikide asutusi ja komisjoni üles üksikasjalikult uurima ja analüüsima põllumajandustootja hinna ja lõpliku tarbijahinna vahelist hindade ülekannet ja marginaale, samuti analüüsima selvehallide olukorda ja arvu ning käivet, lisaks sellele logistika ja energiatarbimise erikulu; kutsub liikmesriikide asutusi ja komisoni üles uurima, kas turgu valitseva seisundi kindlaksmääramise kriteeriumid on ikka veel asjakohased, võttes arvesse jaemüügiturul toimunud arenguid; nõuab komisjoni toiduainete tarneahelaga tegeleva töörühma taasloomist, mis teeks koostööd riiklike konkurentsiametitega;

36.   märgib, et oma- ja müügihinna erinevuse üks põhjusi on tasakaalu puudumine toidu tarneahelas ja et ELil puuduvad sellele vaatamata piisavad meetmed tootjaorganisatsioonide, nagu ühistute ja teiste ühenduste toetamiseks, et edendada pakkumiste koondumist; palub komisjonil töötada välja meetmed nende organisatsioonide tugevdamiseks nii ühise põllumajanduspoliitika kui ka teiste ELi poliitikavaldkondade raames, mis aitaksid turukorraldust edasi arendada ja tugevdada tootjate läbirääkimispositsioone toidu tarneahela muude osalejate suhtes;

37.   teeb ettepaneku, et riiklikud konkurentsiametid, kellel on ühenduse õigusaktide kohaselt oluline roll toiduainete tarneahela kõigi tasandite konkurentsi järelevalves, tugevdaksid oma koostööd tootmiskulude ja turustamise järelevalve alal ning seda koordineeriks komisjon avatud koordineerimismeetodi abil, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine;

38.   peab otstarbekaks vahetada rohkem teavet Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu ning võimalusel kooskõlastada liikmesriikide meetmed, mis on ette nähtud ELis tegutsevate konkurentsieeskirju rikkuvate ettevõtjate käitumise uurimiseks, võttes arvesse, et jaemüügiturgu mõjutavad eelkõige riikide õiguslikud, majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised tegurid;

39.   nõuab riiklike tegevuskavade toetamist Lissaboni strateegia raames, mille eesmärk on vähendada ja kõrvaldada põhjendamatud regulatiivsed sekkumised jaemüügiturul, mis piiravad tarbija kulul konkurentsi ning toiduainete tarneahela sujuvat toimimist;

40.   on arvamusel, et selleks, et asjaomased konkurentsiametid saaksid rohkem teavet konkurentsieeskirjade rikkumisest toiduainete tarneahelas, tuleks leebe kohtlemise mudelit rakendada nii riiklikul kui ELi tasandil;

41.   märgib, et ELi tasandil on ühenduse konkurentsieeskirjade kõrval ka teised õigusaktid, mis reguleerivad jaemüüjate tegevust, sealhulgas ühenduse siseturu eeskirjad ja samuti tarbijakaitset käsitlevad õigusaktid; rõhutab, et kõik need meetmed peavad olema üksteisega kooskõlas ja neid tuleb koordineerida ELi tasandil, et saavutada tarbijahindu silmas pidades võimalikult head tulemused;

42.   rõhutab asjaolu, et praegusele toiduainete kriisile tuleks reageerida ka rahvusvahelisel tasandil; nõuab rahvusvahelise võrgustiku loomist ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni raames, et tagada piisav toiduainete varu kogu maailmas;

43.   palub komisjonil saavutada Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel kokkulepe, mis jätaks põllumajandussektorile piisavalt tegevusruumi, et suuta konkureerida kolmandate riikidega; on seisukohal, et muud kui kaubandust käsitlevate küsimuste kaasamine on seejuures ülioluline, et säilitada ELi tootmisnõudeid ning tagada nende täitmine;

44.   nõuab, et teatud põhitoiduainete puhul nähtaks ELi tasandil – samalaadselt naftatoodetega – ette strateegiliste varude loomine ja säilitamine;

45.   nõuab rahaturgudel täheldatava põllumajandusliku toorme ja sellel põhinevate finantsinstrumentidega spekuleerimise vastu võitlemise mehhanismide kasutusele võtmist; toetab komisjoni kavatsust uurida, milliste meetmete kaudu oleks võimalik vähendada hinnakõikumisi põllumajandustoorme turgudel;

46.   nõuab meetmeid väikeste põllumajandustootjate vahelise koostöö toetamiseks, et nad oleksid võimelised konkureerima suurtootjate, töötlejate ja jaemüüjatega; on seisukohal, et liikmesriigid ja EL peavad tagama kaubanduse eri vormide säilimise ja vältima toiduaineteturu täielikku liberaliseerimist, mis viiks edasisele koondumisele; palub komisjonil alustada rohelise raamatu koostamist tootjaorganisatsioonide tugevdamise, kogu ahelat käsitleva tõhusa lähenemisviisi ning suurte jaemüüjate turuvõimu teemal;

47.   palub komisjonil toiduainete impordi puhul rangemalt jälgida eelkõige ELi hügieeni- ja keskkonnanõuete täitmist, et importkaubad ei seaks ELi tarbijaid suuremasse ohtu;

48.   peab vajalikuks soodustada põllumajanduslike pakkumiste tugevat koondumist eri juriidiliste ühinguvormide toetamise kaudu, selleks et kohandada turuvõimu jaotumist toiduainete tarneahelas, anda põllumajandustootjate toodetele rohkem lisandväärtust ning tugevdada nende läbirääkimispositsioone muude turuosaliste suhtes;

49.   nõuab Euroopa toiduainetootjate konsultatsiooniteenistuse taastamist, mis nõustab põllumajandustootjaid ja tootjate organisatsioone toodete turustamise, jaemüügituru ja konkreetsete toodete tootmise võimaluste küsimustes;

50.   nõuab tarbijatele ja põllumajandustootjatele vihjetelefoniliini avamist, kuhu nad saavad teatada väärkasutamise juhtudest ja kust saaks teavet võrreldavate toodete ja hindade kohta kogu ELis; on seisukohal, et see liin tuleks avada ja see peaks toimima riiklikes Euroopa tarbijakaitsekeskustes;

51.   tunneb heameelt tarbijaturu tulemustabeli kasutusele võtmise üle, sest selle abil saab siseturgu paremini jälgida ja anda tarbijatele rohkem teavet;

52.   tunneb muret mõju pärast, mida vahendajad avaldavad lõplikule tarbijahinnale; palub komisjonil käivitada tarneahela analüüs, et paremini mõista iga ahelas osaleja rolli hinnakujunduses;

Tootja ja tarbija lähendamine

53.   nõuab selliste poliitikate kasutuselevõttu, mis toetavad laiemaid ja otsesemaid kontakte tootjate ja tarbijate vahel, näiteks hiljuti vastu võetud Euroopa koolipuuvilja programmi, sest nii saab anda tootjatele olulisema rolli turul, pakkudes samal ajal tarbijatele paremat ja laiemat tootevalikut; selliseks meetmeks oleks ka tootjatele võimaluse loomine oma tooteid otse turustada ning selle toetamine;

54.   nõuab, et komisjon võtaks meetmeid tootjaorganisatsioonide (nt ühistute) ühinemise ja koostöö lihtsustamiseks ilma liigse halduskoormuse ja muude piiranguteta, eesmärgiga suurendada tootjaorganisatsioone, et nad saaksid kohaneda tarnetingimustega, mida nõuab üleilmastunud turg;

55.   on seisukohal, et süsteemis usalduse loomiseks on tarbijatele antava teabe laiem ulatus ja parem kvaliteet väga suure tähtsusega ja tuleks püüda tarbijaid igal viisil harida ja õigesti teavitada ning pakkuda neile erapooletut teavet;

56.   nõuab tarbijatele esitatava teabe puhul eraldi rõhutamist, kui tähtsaks peavad ELi tootjad ühenduse keskkonnakaitse, toiduohutuse ja loomade heaoluga seotud nõuete täitmist;

57.   rõhutab, et tarbijakaitsepoliitika ei hõlma üksnes hindu, vaid ka toiduainete mitmekesisust ja kvaliteedi tagamist; teeb seetõttu ettepaneku, et komisjon kontrolliks, mis tingimustel täheldatakse toiduainete tarneahelas ja eelkõige jaemüügiturul toodete mitmekesisuse ja kvaliteedi langust;

58.   märgib, et kohalikud jaemüügiettevõtted pakuvad lisandväärtust, mis aitab oluliselt kaasa tootjate ning tarbijate vahelise lõhe kaotamisele ning parandab ka elukvaliteeti maapiirkondades töökohtade loomise ja olemasolevate sotsiaalsete sidemete tugevdamise abil;

59.   on seisukohal, et uute tehnoloogiate ja interneti kasutamist tuleks laialdaselt edendada; rõhutab, et uusi tehnoloogiaid saab kasutada täpsema teabe andmiseks eri tooteliikide tootmise koha, hinna ja omaduste kohta; sellega saab paremini rahuldada nišitoodete nõudlust ja pakkuda tarbijatele laiemat valikut; soosib ELi maaelu arengu, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse jaoks ettenähtud rahastamisvahendite kasutamist selleks, et hõlbustada tootjate juurdepääsu turule kaasaegse tehnoloogia ja interneti abil;

60.   nõuab meetmete kehtestamist, mis annaksid uut hoogu mõistele "kohalikud toiduained", eriti seoses kõnealuste toodete müügiedenduse ja tarbijale esitatava teabega nende toodete eriomaduste kohta ning nendega seotud tervishoiualase ja majandusliku kasuga, samuti toetust traditsioonilistele turgudele ning traditsioonilistele kaubandusvormidele, kus tootjad kohtuvad tarbijatega vahetult;

61.   nõuab, et Euroopa Liidus ja liikmesriikides toetataks rohkem mahepõllundust; nõuab ka ambitsioonikat poliitikat finantssoodustuste kehtestamiseks, mis edendaksid sedalaadi põllumajanduslikku tootmist ning võimaldaksid tarbijatele juurdepääsu kvaliteetsetele taskukohaste hindadega toodetele;

62.   nõuab tungivalt tootjatevahelise koostöö tugevdamist kas traditsiooniliselt tootjaorganisatsioonide raames või võttes kasutusele uusi koostöö vorme põllumajandustootjate turundustegevuses;

63.   nõuab, et põllumajandustoodete eristamist edendataks rohkem turunduskontseptsioonina, mis jätab ruumi erinevatele hindadele sõltuvalt kvaliteedist;

64.   on mures asjaolu pärast, et toiduainete tootjate tugev läbirääkimispositsioon jaemüüjate suhtes, mis tuleneb tugevast kaubamärgist või eritoodete pakkumisest, omandab eespool nimetatud komisjoni teatises toiduainete hindade kohta Euroopas liiga negatiivse tähenduse, võrreldes palju kaalukamate teguritega nagu konkurentsi puudumine või oligopolide/monopolide tegevus; on arvamusel, et tugeva kaubamärgi või eritoote loomine kujutavad endast lubatud tegevust, ja et lubamatu on üksnes sellest tuleneva seisundi kuritarvitamine;

65.   nõuab ELi poliitikate tugevdamist ja tõhustamist toodete päritolu- ja geograafiliste tähiste ning muude sertifikaatide kaitsmiseks, sest need toovad esile põllumajandustoodete erinevused; tunneb sellega seoses heameelt arutelu üle, mis algas 15. oktoobril 2008, kui avaldati roheline raamat põllumajandustoodete kvaliteedi kohta: tootestandardid, tootmisnõuded ja kvaliteedikavad (KOM(2008)0641);

66.   on seisukohal, et kehtivatel mudelitel põhineva ELi põllumajandustoodete erimärgistuse loomise võimalust tuleks põhjalikumalt uurida; on arvamusel, et see märgistus tagaks ELi tootmisnõuete täitmise, nagu näiteks turuosaliste õiglase kohtlemise kogu tootmis- ja turustusahela kestel; on lisaks arvamusel, et selline märgistus õhutaks tarbijaid rohkem ELi tooteid tarbima ja sel viisil ELi tootjaid toetama;

67.   nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks kulusid, mida tootjad kannavad seoses ühenduse nõuete täitmisega, ja nõuete erinevust liikmesriikides, võttes arvesse, et need on rangemad kui importtoodete suhtes kohaldatavad nõuded;

o
o   o

68.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0054. (2) ELT C 255, 14.10.2005, lk 44. (3) ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 621. (4) EÜT L 200, 8.8.2000, lk 35.

Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioon Hispaania ulatusliku linnaehituse mõju kohta Euroopa kodanike õigustele, keskkonnale ja ELi õiguse kohaldamisele (saadud petitsioonide põhjal) (2008/2248(INI))

P6_TA(2009)0192 A6-0082/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse käesoleva resolutsiooni sisuga seotud petitsioone, eelkõige petitsiooni 0609/03;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklis 194 sätestatud petitsiooniõigust;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 192 lõiget 1;

–   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0082/2009),

A.   arvestades, et petitsioonimenetlus tagab Euroopa kodanikele ja elanikele vahendi kaebuste kohtuväliseks lahendamiseks, kui kaebuses sisalduvad probleemid tulenevad Euroopa Liidu tegevusvaldkonnast;

B.   arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatakse, et "liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele";

C.   arvestades, et ELi lepingu artikli 6 lõike 2 kohaselt võtab liit endale kohustuse austada põhiõigusi nii, nagu need on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga;

D.   arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinenud riikide kõik kodanikud või elanikud, kes leiavad, et nende inimõigusi on rikutud, peavad pöörduma Strasbourgi Euroopa Inimõiguste Kohtusse, ning arvestades, et enne nõude esitamist sellesse kohtusse peavad olema ammendatud kõik siseriiklikud õiguskaitse võimalused, nagu on nähtud ette Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 35;

E.   arvestades, et ELi lepingu artiklis 7 on sätestatud kord artikli 6 lõikes 1 nimetatud põhimõtete rikkumiste käsitlemiseks ja lahenduste leidmiseks;

F.   arvestades, et ELi lepingu artikli 7 kohaselt antakse parlamendile samuti õigus teha nõukogule põhjendatud ettepanek otsustada, kas esineb ilmne oht, et mõni liikmesriik rikub oluliselt väärtusi, millel liit rajaneb;

G.   arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 7 kohaselt on tagatud era- ja perekonnaelu kaitse, kaasa arvatud kodanike kodu kaitse, ning arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 kohaselt tagatakse needsamad õigused ja selgitatakse, et "võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks"; arvestades, et parlament, nõukogu ja komisjon on võtnud kohustuse austada hartat kõigis oma tegevustes;

H.   arvestades, et õigust eraomandile tunnustatakse Euroopa kodanike põhiõigusena vastavalt põhiõiguste harta artiklile 17, milles sätestatakse, et "igaühel on õigus omada, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides";

I.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artiklis 18 sätestatakse, et "igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui käesoleva lepinguga ja selle rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti";

J.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 295 kohaselt ei mõjuta asutamisleping "mingil viisil omandi õiguslikku režiimi liikmesriikides"; ning arvestades, et Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt tunnustatakse kõnealuse sättega üksnes liikmesriikide õigust määrata kindlaks omandi õiguslikku režiimi reguleerivad eeskirjad; ning arvestades, et Euroopa Kohtu kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et alati tuleb kohaldada liikmesriikide asjaomast pädevust seoses ühenduse õiguse aluspõhimõtetega, nagu kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine (vt 22. juuni 1976. aasta otsust kohtuasjas C-119/75: Terrapin v. Terranova, EKL 1976, lk 1039);

K.   arvestades siiski, et Euroopa Kohus on järjekindlalt sedastanud, et kuigi omandiõigus on osa ühenduse õiguse üldpõhimõtetest, ei ole see absoluutne õigus ja seda tuleb vaadelda kooskõlas selle ülesandega ühiskonnas, ning arvestades seega, et selle teostamist võidakse piirata, tingimusel et need piirangud vastavad tõepoolest ühenduse poolt taotletava üldise huvi eesmärkidele ega kujuta selle eesmärki arvestades ülemäärast ja lubamatut sekkumist, mis kahjustaks sel viisil tagatud õiguste olemust (10. detsembri 2002. aasta kohtuasi C-491/01: British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco, EKL 2002, lk I–11453);

L.   arvestades, et sellest kohtupraktikast hoolimata on Euroopa Kohus järjekindlalt sedastanud, et kui riiklik säte jääb ühenduse õiguse kohaldamisalast välja, puudub ühenduse kohtul pädevus hinnata selle sätte kooskõla põhiõigustega, millest kinnipidamise kindlustab Euroopa Kohus (vt näiteks 6. oktoobri 2005. aasta määrus kohtuasjas C-328/04: Vajnai, EKL 2005, lk I-8577, punktid 12 ja 13);

M.   arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese lisaprotokolli artikli 1 esimeses lõigus sätestatakse, et "igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus oma omandit segamatult kasutada" ja et "kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides"; arvestades, et selle artikli teises lõigus sätestatakse, et "eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks"; ning arvestades, et kõnealuse protokolli ratifitseerimisel väljendas Hispaania artikli 1 suhtes reservatsiooni Hispaania põhiseaduse paragrahvi 33 silmas pidades, milles sätestatakse järgmist: "Tunnustatakse õigust eraomandile ja pärandile. 2. Nende õiguste sotsiaalne funktsioon määrab kindlaks nende sisu, kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 3. Kelleltki ei tohi võtta tema omandit või õigusi, välja arvatud põhjusel, mida tunnustatakse üldistes või ühiskonna huvides oleva põhjusena, ja seda tehakse ainult seaduses sätestatud õiglase hüvitise eest.";

N.   arvestades, et parlament on seisukohal, et kohustus loovutada õiguspäraselt omandatud eraomand nõuetekohase menetluse ja õiglase hüvitiseta ning kohustus tasuda meelevaldseid tasusid omaalgatusliku ja sageli ebavajaliku infrastruktuuri arendamise eest on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat (vt näiteks Aka v. Türgi(1)) silmas pidades üksikisiku põhiõiguste rikkumine;

O.   arvestades, et Hispaania ametiasutused andsid 2008. aastal välja juhised 1988. aasta rannikuseaduse rakendamise kohta, mis oli tähelepanuta jäetud palju aastaid, mille vältel tehti suurt keskkonnakahju Hispaania rannikualadele; arvestades, et isegi praegustes juhistes ei ole ette nähtud selgeid rakendusmeetmeid, mida asjaomased kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused peaksid järgima, ning arvestades, et paljud uued saadud petitsioonid annavad tunnistust juhiste tagasiulatuvast sisust ning sellest, kuidas meelevaldselt hävitatakse või lammutatakse isikute õigusjärgselt soetatud omandit, rikutakse nende õigusi sellele omandile ja kahjustatakse nende võimet nimetatud õigusi pärandamise teel edasi anda;

P.   arvestades, et piiride tegeliku kulgemise tõttu on asjaomastele isikutele jäänud mulje nende meelevaldsest kindlaksmääramisest välismaiste omanike kahjuks, näiteks Formentera saare puhul;

Q.   arvestades, et rannikuseadus mõjutab ebaproportsionaalselt üksikomanikke, kelle õigused peaksid olema täielikult tagatud, ning samal ajal ei mõjuta piisavalt tegelikke rannikut hävitavaid õiguserikkujaid, kes vastutavad paljudel juhtudel rannikualade üleasustamise eest, sealhulgas puhkekeskused, ja kes pidid olema teadlikud, et nad tegutsevad eranditult kõnealuse seaduse sätete vastaselt;

R.   arvestades, et praeguse parlamendi ametiaja jooksul on petitsioonikomisjon suurt arvu esitatud petitsioone käsitledes viinud läbi üksikasjalikke uurimisi, on kolmel korral teatanud ELi kodanike seaduslike õiguste rikkumise ulatusest seoses seaduslikult soetatud omandiga Hispaanias ning on samuti põhjalikult selgitanud oma muret seoses säästva arengu kahjustamise, keskkonnakaitse, vee kvaliteedi ja veevarustusega, linnaehitust käsitlevate riigihankelepingute menetlusega ning asjaoluga, et paljud Hispaania kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused(2) ei kontrolli piisavalt linnaehitusega seotud menetlusi, mille suhtes on praegu algatatud kohtumenetlusi nii Hispaanias kui ka Euroopa Ühenduste Kohtus;

S.   arvestades, et on mitmeid näiteid juhtudest, kus keskkonnale ning ühtlasi majandusele ja ühiskonnale väga ränkade tagajärgedega mittesäästva arengumudeli käivitamise eest on vastutavad kõik valitsusasutused – keskasutused, autonoomsed ja kohalikud omavalitsused;

T.   arvestades, et Euroopa Parlament on saanud eraisikutelt ja erinevatelt Euroopa kodanikke esindavatelt ühendustelt palju petitsioone, milles esitatakse nõudeid linnaehituse eri aspektide kohta ning arvestades, et paljud petitsioonides linnade laiendamise suhtes tõstatatud probleemid ei kujuta endast ühenduse õiguse rikkumist (vt teatised liikmesriikidele) ning need tuleks lahendada asjaomase liikmesriigi õiguskaitsevahendite teel;

U.   arvestades, et on üha enam tõendeid, et Hispaania õigusasutused on hakanud käsitlema probleeme, mis on tingitud ulatuslikust linnaehitusest paljudes kohtades rannikualal, eelkõige uurides teatavaid korrumpeerunud kohalikke ametnikke, kes on oma tegevusega soodustanud linnade enneolematut ja reguleerimatut arendamist, mis kahjustab nii ELi kodanike õigusi kui ka tekitab korvamatut kahju bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonna terviklikkusele paljudes piirkondades Hispaanias, ning esitades neile süüdistusi; arvestades, et Euroopa Parlament on täheldanud, et vastuseks sellistele süüdistustele jätkub menetlemine siiski ennekuulmatult aeglaselt ning et paljusid kõnealustel juhtudel määratud karistusi ei ole võimalik rakendada nii, et see tagaks selliste rikkumiste ohvrite rahulolu, ning arvestades, et seetõttu on paljudele asjaomastele mittehispaanlastest ELi kodanikele jäänud mulje Hispaania õigusasutuste tegevusetusest ja/või erapoolikusest; arvestades, et on siiski märkimisväärne, et kui riiklikud õiguskaitsevahendid on ammendatud, on ka võimalus kaevata edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse;

V.   arvestades, et kõnealune ulatuslik tegevus, mida toetavad vastutustundetud kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused puudulike ja mõnikord põhjendamatute õigusaktide kaudu, mis on sageli vastuolus mitmesuguste Euroopa õigusnormide eesmärkidega, on kahjustanud märkimisväärselt Hispaania mainet ning selle laiemaid majanduslikke ja poliitilisi huve Euroopas, nagu on seda teinud ka Hispaania autonoomsetes piirkondades kehtivate linnaehitust ja keskkonnakaitset käsitlevate õigusaktide puudulik kohaldamine linnaplaneerimise teatavates toimingutes, samuti nendega seotud oluliste korruptsioonijuhtude ilmnemine;

W.   arvestades, et piirkondlikud ombudsmanid tegutsevad sageli väga rasketes oludes ELi kodanike huvides seoses linnaehitust käsitlevate rikkumistega, ehkki piirkondlikud omavalitsused on mõnikord mõnes autonoomses piirkonnas võinud nende jõupingutused tähelepanuta jätta;

X.   arvestades, et Hispaania põhiseaduse artiklis 33 osutatakse üksikisikute õigusele omandile, ning arvestades, et seda artiklit tõlgendatakse erinevalt, seda eelkõige seoses omandi tagamisega sotsiaalseks kasutamiseks vastandatuna üksikisiku õigusele seaduslikult omandatud kodule ja eluasemele; arvestades, et Valencia piirkonnas ei ole tehtud ühtegi kohtuotsust maaseaduse kohaldamise kohta;

Y.   arvestades, et Hispaania põhiseaduse artiklis 47 sätestatakse, et kõigil hispaanlastel on õigus väärikale ja sobivale eluasemele, ning kohustatakse ametiasutusi edendama selle õiguse teostamiseks vajalikke tingimusi ja kehtestama asjakohaseid õigusnorme, mis reguleerivad maakasutust üldsuse huvides spekulatsioonide takistamiseks;

Z.   arvestades, et Hispaania valitsus on kohustatud kohaldama EÜ asutamislepingut ning kaitsma Euroopa õigust ja tagama selle täieliku kohaldamise oma territooriumil, olenemata Hispaania Kuningriigi põhiseaduse alusel asutatud poliitiliste ametite riigisisesest ülesehitusest;

AA.   arvestades, et komisjon on EÜ asutamislepingu artikli 226 kohaselt antud volituste alusel tegutsedes algatanud Hispaania vastu menetluse Euroopa Kohtus kohtuasjas, mis hõlmab Hispaanias ilmnenud ulatuslikku linnaehitust käsitlevaid rikkumisi, mis puudutavad otseselt riigihankeid käsitleva direktiivi kohaldamist Valencia ametiasutuste poolt(3);

AB.   arvestades, et komisjon on algatanud petitsioonikomisjoni taotlusel uurimise rohkem kui 250 linnehitusprojekti suhtes, mille kohta pädevad veemajandusametid ja jõgede vesikondade ametid esitasid negatiivse arvamuse ning mis võivad seetõttu seada projektid vastuollu vee raamdirektiiviga(4), eelkõige Andaluusias, Castilla-la-Manchas, Murcias ja Valencias;

AC.   arvestades, et paljud nendest linnaehitusprojektidest on eraldatud konsolideeritud linnapiirkondadest ja nõuavad suuri kulutusi sellistesse põhiteenustesse nagu elektri-, vee- ja teeinfrastruktuur, arvestades, et kõnealustesse projektidesse investeerimine sisaldab sageli ELi rahastamise elementi;

AD.   arvestades, et paljude dokumenteeritud, linnaehitust käsitlevate probleemide puhul Hispaanias ei ole komisjonil õnnestunud tegutseda piisavalt jõuliselt, ja seda mitte üksnes keskkonnaõiguse alusel ettevaatusprintsiibi jõustamisel, vaid ka tõlgendades pealiskaudselt kohalike ja piirkondlike pädevate ametiasutuste siduvat, õiguslikku mõju omavat tegevust, nagu integreeritud linnaarengukavade esialgne heakskiit kohaliku omavalitsuse poolt;

AE.   arvestades, et keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi(5), mille artiklis 3 käsitletakse üksikasjalikult turismi ja linnaehitust, eesmärk on tagada keskkonnakaitse kõrge tase ning aidata integreerida keskkondlikud kaalutlused kavade ja programmide väljatöötamisse ja vastuvõtmisse eesmärgiga edendada säästvat arengut; ning arvestades, et vee raamdirektiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel takistada veevarude olukorra halvenemist ning edendada magevee ressursside säästlikku kasutamist;

AF.   arvestades, et petitsioonikomisjoni järjestikuste teabekogumiskülastuste käigus ilmnes, et mõned kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused (mitte ainult rannikualadel) on nähtavasti nimetatud eesmärke sageli valesti mõistnud, esitades ulatuslikke linnaehitusprogramme või nõustudes nendega; arvestades, et enamik petitsioonidega vaidlustatud linnaehituskavasid käsitlevad maapiirkonna maa-alade sihtotstarbe muutmist linnaehituseks mõeldud maa-aladeks, mis on majanduslikult äärmiselt kasulik nii ehitusettevõtjatele kui ka arendajatele; ning arvestades, et paljudel juhtudel on keskkonnakaitsealune maa-ala või maa-ala, mis peaks tundlikust bioloogilisest mitmekesisusest tingituna olema kaitse all, asjaomasest nimekirjast välja arvatud või on selle sihtotstarvet muudetud või ei ole seda asjaomasesse nimekirja kunagi kantud, et võimaldada seda kasutada just nimelt linnaehituseks;

AG.   arvestades, et sellised kaalutlused koos moodustavad rikkumise, mille all kannatavad tuhanded ELi kodanikud, kes kinnisvaraarendajate kavade tõttu ei ole kaotanud mitte ainult oma seaduslikult soetatud omandi, vaid on olnud sunnitud maksma meelevaldseid tasusid soovimatute, sageli ebavajalike ja lubamatute infrastruktuuriprojektide eest, mis puudutavad otseselt nende varalisi õigusi ning mis lõpptulemusena kujutavad endast rahalist ja emotsionaalset katastroofi paljudele perekondadele;

AH.   arvestades, et tuhanded Euroopa kodanikud on koostöös kohalike juristide, linnaplaneerijate ja arhitektidega mitmesugustel asjaoludel ostnud heauskselt kinnisvara Hispaanias ning avastanud alles hiljem, et neist on saanud kohalike hoolimatute ametiasutuste poolt toime pandud linnaehitusega seotud rikkumise ohvrid ning et selle tagajärjel ähvardatakse nende kinnisvara lammutada, sest on selgunud, et nende elamu on ehitatud ebaseaduslikult, on seega väärtusetu ning seda ei saa müüa;

AI.   arvestades, et kinnisvaraagendid liikmesriikides, näiteks Ühendkuningriigis, ja teised kinnisvaraturuga seotud teenuseosutajad Hispaanias jätkavad kinnistute turustamist uusarendustes isegi siis, kui nad on tingimata teadlikud, et on selge võimalus, et konkreetne projekt jääb lõpetamata või ehitamata;

AJ.   arvestades, et looduslikke Vahemere saari ja Hispaania rannikuala on viimase kümnendi jooksul tõsiselt kahjustatud, sest piirkond on täis tsement- ja betoonehitisi, mis ei avalda mõju mitte ainult rannikuala tundlikule keskkonnale – millest suur osa on elupaikade (6)/Natura 2000 ja linnudirektiivi(7) kohaselt nimeliselt kaitse all, näiteks asumid Cabo de Gatas (Almeria) ja Murcias –, vaid ka paljude piirkondade sotsiaalsele ja kultuuritegevusele, mis kujutab endast traagilist ja pöördumatut kahju nii nende kultuurilisele identiteedile ja kultuuripärandile kui ka keskkonna terviklikkusele, ja seda kõike peamiselt seetõttu, et puuduvad territoriaalüksuste planeerimine või piirkondliku planeerimise suunised, mis kehtestaksid linnade kasvule ja arengule mõistlikud piirid, mis on kindlaks määratud selgete keskkonnasäästvuse kriteeriumide põhjal, ja teatavate kohalike ning piirkondlike ametiasutuste ja ehitussektori liikmete ahnuse ja spekulatiivse tegevuse tõttu, kellel sealjuures on õnnestunud saada nimetatud tegevusest märkimisväärset kasu, millest suur osa on riigist välja viidud(8);

AK.   arvestades, et sellel kasvumudelil on negatiivsed tagajärjed ka turismisektorile, sest tegemist on kvaliteetse turismi jaoks laastava mudeliga, kuna hävitatakse kohalikud väärtused ja soodustatakse üleasustamise laienemist;

AL.   arvestades, et tegemist on kultuuriväärtusi rüüstava mudeliga, mis hävitab Hispaania kultuurilise mitmekesisuse identiteedi põhiväärtused ja eripära, hävitades arheoloogilised leiukohad, kultuuriväärtuslikud ehitised ja paigad, samuti neid ümbritseva looduse ja maastiku;

AM.   arvestades, et ehitussektor, mis sai märkimisväärset kasu kiire majanduskasvu aastatel, on muutunud praeguse finantsturgude kokkuvarisemise peamiseks ohvriks, põhjustades seda osaliselt ise spekulatiivsete tehingutega eluasemesektoris, ning arvestades, et see ei mõjuta mitte ainult ettevõtjaid, keda ootab pankrot, vaid ka kümneid tuhandeid ehitussektoritöötajaid, keda ootab nüüd töötus mittesäästva linnaehituspoliitika tagajärjel, mida järgiti ja mille ohvriks nad nüüd on langenud,

1.   kutsub Hispaania valitsust ja asjaomaste piirkondade omavalitsusi üles vaatama massilise linnaehituse tõttu põhjalikult läbi kõik õigusaktid, mis käsitlevad eraomandi omanike õigusi, ja neid muutma, et lõpetada nii EÜ asutamislepingus, põhiõiguste hartas, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning ELi asjaomastes direktiivides kui ka teistes konventsioonides, mille osaline EL on, sätestatud õiguste ja kohustuste rikkumine;

2.   palub Hispaania ametiasutustel tunnistada kehtetuks kõik õigusaktid, mis soodustavad spekulatsiooni, mis on seotud kinnisvaraarendajatega;

3.   on seisukohal, et pädevad piirkondlikud ametiasutused peaksid seiskama ja läbi vaatama kõik uued linnaehituskavad, milles ei järgita rangeid keskkonna säästmise ja sotsiaalse vastutuse kriteeriume ja mille raames ei tagata seaduslikult soetatud vara omandiõiguse austamist, ning peatama ja tühistama kõik kehtivad arendused, milles ei järgita või ei kohaldata ELi õiguses sätestatud kriteeriume, iseäranis neid, mis käsitlevad linnaehitusalaste riigihankelepingute sõlmimist ja vastavust vee ja keskkonnaga seotud sätetele;

4.   nõuab, et Hispaania ametiasutused tagaksid, et ühegi haldusakti, mis kohustab kodanikku õiguspäraselt soetatud eraomandit loovutama, õiguslikuks aluseks ei ole seadus, mis on vastu võetud pärast kõnealuse omandi ehitamise kuupäeva, kuna see oleks selgelt haldusaktide tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtte – mis on ühenduse õiguse üldpõhimõte – rikkumine (vt Euroopa Kohtu 29. jaanuari 1985. aasta otsust 234/83 kohtuasjas: Gesamthochschule Duisburg, EKL 1985, lk 327) ja kahjustaks tagatisi, mis lubaksid kodanikele õiguskindlust, usaldusväärsust ja õiguspärast ootust olla ELi õiguse kohaselt kaitstud;

5.   palub Hispaania ametiasutustel arendada läbipaistvuse tava, mille eesmärk on teavitada kodanikke maa planeerimisest ja edendada tõhusaid kodanike teavitamise ja osalemise mehhanisme;

6.   nõuab tungivalt, et Hispaania valitsus viiks läbi avaliku arutelu, milles osaleksid kõik haldusasutused ja mis eeldaks Hispaania linnaarenduse ranget uurimist töörühma asutamise teel ja mis võimaldaks võtta õigusloomega seotud meetmeid spekulatsiooni ja mittesäästva arendamise vastu;

7.   nõuab tungivalt, et pädevad riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused looksid toimivad kohtu- ja haldusmehhanismid, kaasa arvatud piirkondlikud ombudsmanid, kellele antakse õigus tagada meetodid hõlbustamaks juurdepääsu õiguskaitsele ja hüvitamisele linnaehitusega seotud rikkumiste ohvritele, kes on kannatanud kehtivate õigusaktide sätete kohaldamise tagajärjel;

8.   palub pädevatel ehitus- ja linnaarendussektoris osalevatel finantsinstitutsioonidel ja äriühingutel teha poliitiliste instantsidega koostööd lahenduste otsimisel probleemidele, mis tulenevad ulatuslikust linnaehitusest, mis on mõjutanud paljusid ELi kodanikke, kes on otsustanud kasutada EÜ asutamislepingu sätteid ja seista artiklis 44 sätestatud asutamisõiguse eest liikmesriigis, mis ei ole nende päritoluriik;

9.   nõuab tungivalt, et pädevad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused tagaksid kahjukannatajatest ELi kodanike, kelle elamu ei ole puuduliku planeerimise ja kooskõlastamatuse tõttu institutsioonide ja ehitusettevõtjate vahel valmis ehitatud, algatatud paljude kohtuasjade õiglase lahendamise;

10.   juhib tähelepanu sellele, et kui kahju kannatanud pooled ei saa õigust Hispaania kohtutes, peavad nad edasi kaebama Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuna ühe põhiõiguse – omandiõiguse – väidetavad rikkumised ei kuulu Euroopa Kohtu pädevusse;

11.   kutsub ELi institutsioone üles andma nõu ja abi nõuetekohase lühikese, kuid siiski mõistliku aja jooksul, kui Hispaania ametiasutused seda paluvad, et tagada neile vahendid, mille abil tulla tõhusalt toime massilise linnaehituse hävitusliku mõjuga kodanike elule;

12.   kutsub komisjoni üles tagama samal ajal ühenduse õiguse ja käesoleva resolutsiooniga hõlmatud direktiivides sätestatud eesmärkide range kohaldamine, et tagataks nende täitmine;

13.   väljendab sügavat muret ja kohkumust selle üle, et Hispaania õiguskaitse- ja kohtuorganid on takerdunud raskustesse tegelemisel massilise linnaehituse mõjuga inimeste elule, nagu selgub tuhandetest parlamendile ja kõnealuse teema eest vastutavale komisjonile saadetud teadetest;

14.   peab ärevust tekitavaks seda, et petitsioonide esitajate hulgas näib valitsevat üldine usalduse puudumine Hispaania kohtusüsteemi kui tõhusa hüvitus- ja õiguskaitsevahendi suhtes;

15.   väljendab muret selle pärast, et rahapesu käsitlevaid direktiive(9) ei ole nõuetekohaselt üle võetud, millega seoses on praegu algatatud asutamislepingu rikkumise menetlused, ning mis on piiranud finantskapitali, sealhulgas teatavatesse ulatuslikesse linnaehitusprojektidesse tehtud investeeringute, ebaseadusliku ringluse läbipaistvust ja kohtulikku uurimist;

16.   on arvamusel, et inimestel, kes on ostnud Hispaanias heauskselt omandi ning avastavad hiljem, et tehing on tunnistatud ebaseaduslikuks, peab olema õigus õiglasele hüvitisele Hispaania kohtute kaudu;

17.   on seisukohal, et kui eraisikuid, kes on ostnud Hispaanias omandi, teades asjaomase tehingu võimalikust ebaseaduslikkusest, võib kohustada kandma oma võetud riskist tulenevaid kulusid, siis peab sama kehtima veelgi enam kõnealuses valdkonnas töötavate isikute kohta; on seetõttu arvamusel, et arendajatel, kes on sõlminud lepinguid, mille õigusvastasusest nad oleksid pidanud teadlikud olema, ei tohiks olla õigust hüvitisele kavade eest, mis on hüljatud seetõttu, et need ei vastanud siseriiklikele ja Euroopa õigusaktidele, ka ei tohiks neil olla automaatset sissenõudeõigust omavalitsusele juba tehtud maksete suhtes, kui need maksed tehti sõlmitud lepingu tõenäolisest ebaseaduslikkusest teadlik olles;

18.   on siiski veendunud, et selguse, täpsuse ja kindluse puudumine eraomandi õiguste kohta kehtivates õigusaktides ning keskkonnaõiguse ebapiisav ja ebajärjepidev kohaldamine on paljude linnaehitusprobleemide põhjus ning see kombineerituna teatava pealiskaudsusega kohtumenetluses ei ole muutnud probleemi mitte üksnes keerulisemaks, vaid on toonud kaasa ka endeemilise korruptsiooni, mille ohvrid on taas peamiselt ELi kodanikud, kuid mis on toonud suurt kahju ka Hispaania riigile;

19.   toetab Valencia piirkondliku ombudsmani (Síndica de Greuges) – linnakodanike põhiõiguste kaitsmises tunnustatud maineka institutsiooni – järeldusi, milles ta väidab, et omanike õigusi võidi kahjustada kas sellega, et arendaja hindas nende omandi väärtust alla tegeliku väärtuse, või sellega, et omanikud pidid maksma arendaja poolt ühepoolselt kehtestatud ja vahel ülemääraseid arendustasusid;

20.   on seisukohal, et tuleb tagada teabe kättesaadavus ja kodanike osalemine linnaehitusprotsessis algusest peale, ja et keskkonnaalast teavet tuleks anda kodanikele selgelt, lihtsalt ja arusaadavalt;

21.   on samuti seisukohal, et ei linnaarendust käsitlevates kehtivates õigusaktides ega pädevate ametiasutuste poolt ei ole määratletud "üldiste huvide" mõistet, ometi on seda mõistet kasutatud keskkonda mittesäästvate projektide heakskiitmiseks ning teatud juhtudel on ignoreeritud negatiivseid keskkonnamõju hinnanguid ja asjaomaste hüdrograafia liitude aruandeid;

22.   tunnustab ja toetab Hispaania ametiasutuste jõupingutusi kaitsta rannikukeskkonda ja võimaluse korral taastada see nii, et see võimaldab bioloogilist mitmekesisust ja põliste taime- ja loomaliikide taastumist; kutsub neid konkreetselt sellega seoses üles vaatama kiiremas korras läbi rannikuseaduse ja seda vajaduse korral muutma, et kaitsta õigusjärgsete majaomanike ja rannikualadel selliste väikeste kruntide omanike õigusi, mis ei kahjusta rannikukeskkonda; rõhutab, et sellist kaitset ei tohiks anda arendustele, mis on mõeldud spekulatiivseks tegevuseks ja milles ei järgita kohaldatavaid ELi keskkonnadirektiive; vaatab kõnealuse küsimuse kohta esitatud petitsioonid läbi Hispaania pädevatelt ametiasutustelt saadud vastuste seisukohast;

23.   väljendab muret seoses linnaplaneerimise olukorraga Marbella omavalitsuses Andaluusias, kus kümned tuhanded ebaseaduslikult ehitatud elamud, mis on tõenäoliselt vastuolus ELi keskkonnakaitsealaste, üldsuse osalemise, veemajandus- ja riigihankealaste õigusaktidega, muudetakse seaduslikuks lähiajal uue linna üldplaneeringuga, mille tulemusel puudub elamute ostjatel, kinnisvaraomanikel ja kodanikel üldiselt õiguskindlus ja kaitse;

24.   avaldab kiitust nii piirkondlikele ombudsmanidele (síndics de greuges) ja nende töötajatele kui ka usinamatele prokuröridele (fiscales), kes on teinud märkimisväärsel hulgal tööd, et kannatanud institutsioonid taastaksid kõnealustes küsimustes nõuetekohased menetlused, ning toetab täielikult nende tegevust;

25.   avaldab samuti kiitust petitsioonide esitajatele, nende ühendustele ja kohaliku kogukonna ühendustele, mis hõlmavad kümneid tuhandeid nii Hispaania kui ka mujalt pärit kodanikke, kes on juhtinud Euroopa Parlamendi tähelepanu kõnealusele küsimusele ja kellest on olnud suur abi nende naabrite ja kõigi teiste põhiõiguste tagamisel, keda see keeruline probleem puudutab;

26.   tuletab meelde, et keskkonnamõju hindamise direktiivi(10) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga(11) kehtestatakse kohustus konsulteerida asjaomase üldsusega kavade ettevalmistamise ja koostamise etapis, mitte siis, kui kavad on kohaliku ametiasutusega de facto kokku lepitud, nagu on sageli juhtunud Euroopa Parlamendile petitsioonikomisjonile esitatud juhtumite korral; tuletab samas kontekstis meelde, et kehtivate kavade mis tahes olulise muudatuse korral tuleb järgida sama korda ning kavad peavad olema ajakohased, mitte statistiliselt ebatäpsed või aegunud;

27.   tuletab samuti meelde, et määruse (EÜ) nr 1083/2006(12) artikli 91 kohaselt on komisjonil õigus struktuurifondi makse edasi lükata ja artikli 92 kohaselt peatada makse asjaomasele liikmesriigile või piirkonnale ning määrata korrektsioonid seoses rahastatavate projektidega, mis ei vasta täielikult asjaomaste ELi õigusaktide kohaldamist reguleerivatele eeskirjadele;

28.   tuletab samuti meelde, et Euroopa Parlament võib eelarvepädeva institutsioonina otsustada ühtekuuluvuspoliitika jaoks määratud vahendite reservi panemise seni, kuni probleem on lahendatud, kui ta on seisukohal, et see on vajalik liikmesriigi veenmiseks lõpetada raske rikkumine seoses eeskirjade ja põhimõtetega, mida ta on kohustatud asutamislepingu kohaselt või Euroopa Liidu õiguse kohaldamise tulemusel järgima;

29.   kinnitab varasemate resolutsioonide järeldusi, seades kahtluse alla ehitusettevõtjate määramise meetodid ning sageli linnaplaneerijatele ja kinnisvaraarendajatele teatavate kohalike omavalituste antud liigsed volitused, mis kahjustavad nii kogukonda kui ka kodanikke, kelle kodu on kõnealuses piirkonnas;

30.   palub veel kord kohalikelt ametiasutustelt tungivalt, et nad konsulteeriksid kodanikega ja kaasaksid nad linnaarendusprojektidesse, et edendada õiglast, läbipaistvat ja säästvat linnaarengut, kui see on vajalik, kohaliku kogukonna huvides ning mitte üksnes kinnisvaraarendajate ja maaklerite huvides või teiste mõjukate äriringkondade huvides;

31.   palub linnaarenduse valdkonnas pädevatel ametiasutustel laiendada arendusalast konsulteerimist omanike kaasamisega nii, et omanikele saadetakse nende omandi kvalifitseerimise alaste muudatuste korral iga kord kättesaamiskinnitusega kirjalik teade, ning teha linnaelanikele ettepaneku kohtuda majandamiskavade või sihtotstarbe ümberkvalifitseerimise kavade apellatsioonimenetluste korral vahetult ja isiklikult;

32.   mõistab otsustavalt hukka ebaseadusliku tegevuse, millega teatavad kinnisvaraarendajad kahjustavad varjatult ELi kodanike seaduslikku omandiõigust, mõjutades maa kinnistamist ja katastriandmeid, ning kutsub kohalikke ametiasutusi üles looma nõuetekohased õiguslikud vahendid kõnealuse tegevuse peatamiseks;

33.   kinnitab veel kord, et kui omandi kaotuse eest makstakse hüvitist, tuleb seda teha piisaval määral ning vastavalt seadusele ning Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikale;

34.   tuletab meelde, et ebaausaid kaubandustavasid käsitlev direktiiv(13) kohustab kõiki liikmesriike sätestama asjakohased õiguslikud hüvitised ja õiguskaitsevahendid tarbijate jaoks, kes on selliste tavade ohvrid, ning tagama, et sellise tegevuse suhtes on ette nähtud piisavad karistused;

35.   kutsub veel kord komisjoni üles algatama teises liikmesriigis kinnisvara ostvatele ELi kodanikele suunatud teavitamiskampaania;

36.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule, Hispaania Kuningriigi valitsusele ja parlamendile ning autonoomsete piirkondade valitsustele ja parlamentidele, Hispaania riiklikule ombudsmanile ja piirkondlikele ombudsmanidele ning petitsioonide esitajatele.

(1) 23. septembri 1998. aasta kohtuotsus; vt ka Euroopa Parlamendi 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni petitsioonikomisjoni poolt Andaluusia, Valencia ja Madridi piirkonnas korraldatud uurimismissiooni tulemuste kohta (ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 340). (2) Vt eespool nimetatud 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni ja Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Valencia maaseaduse või Ley reguladora de la actividad urbanística (LRAU – arendustegevuse seadus) väidetava sobimatu kohaldamise ja selle mõju kohta Euroopa kodanikele (petitsioonid 609/2003, 732/2003, 985/2002, 1112/2002, 107/2004 ja teised) (ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 225). (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114). (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30). (6) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7). (7) Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1). (8) Vt Hispaania Panga ning organisatsioonide Greenpeace ja Transparency International viimaseid aruandeid. (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15); komisjoni 1. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/70/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega riikliku taustaga isik ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta (ELT L 214, 4.8.2006, lk 29). (10) Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30). (12) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25). (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioon Atlandi-üleste suhete olukorra kohta pärast valimisi Ameerika Ühendriikides (2008/2199(INI))

P6_TA(2009)0193 A6-0114/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Atlandi-üleste suhete kohta, eelkõige 1. juuni 2006. aasta resolutsioone ELi ja USA suhete parandamise kohta Atlandi-ülese partnerluslepingu raames(1) ning ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta(2), 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete kohta(3) ning kõige uuemat, 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni ELi ja USA tippkohtumise kohta(4);

–   võttes arvesse 1990. aasta Atlandi-ülest deklaratsiooni ELi ja USA suhete kohta ning 1995. aasta uut Atlandi-ülest tegevuskava;

–   võttes arvesse 10. juunil 2008. aastal Brdos toimunud ELi ja USA tippkohtumist;

–   võttes arvesse ELi üldasjade nõukogu 8. jaanuari 2009. aasta mitteametliku kohtumise järeldused Atlandi-ülese koostöö prioriteetsete valdkondade kohta Tšehhi eesistumisajal (majandus- ja rahanduskoostöö, energiavarustuse kindlus, ÜRO kliimamuutuse konverentsi ettevalmistamine ja tugevdatud dialoog Lähis-Ida, Afganistani ning Iraani teemal);

–   võttes arvesse 2008. aasta mais Ljubljanas toimunud Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi (TLD) 64. kohtumise ja 2008. aasta detsembris Miamis toimunud 65. kohtumise ühisdeklaratsiooni;

–   võttes arvesse 11. ja 12. detsembril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse Põhja-Atlandi Nõukogu 3. aprillil 2008. aastal Bukarestis toimunud tippkohtumise deklaratsiooni;

–   võttes arvesse oma resolutsioone ELi lähenemise kohta teiste seas Lähis-Ida, Afganistani, Iraani ja Iraagi küsimustele ning resolutsioone ÜRO ja aastatuhande arengueesmärkide ning energiavarustuse kindluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi (A6-0114/2009),

A.   arvestades, et uue USA presidendi ametisseastumine tähistab uue ajastu algust Ameerika Ühendriikide ajaloos ning et maailmal on selles suhtes suured ootused ja see võib anda Atlandi-ülesele partnerlusele uut hoogu;

B.   arvestades, et Euroopa Liidul on maailma tasandil üha olulisem roll, ning arvestades, et kui jõustub Lissaboni leping oma välispoliitiliste vahenditega, saab EL esineda rahvusvahelisel areenil tugevama ja ühtsemana;

C.   arvestades, et uuringute kohaselt toetab enamik eurooplasi ideed, et EL peaks võtma maailma tasandil juhtivama positsiooni; arvestades, et enamiku eurooplaste ja ameeriklaste arvates peaksid EL ja USA tegelema rahvusvaheliste ohtudega partneritena;

D.   arvestades, et paljud eurooplased ootavad uuelt USA administratsioonilt koostöövalmidust rahvusvahelistes küsimustes ning ELi ja USA suhete tugevdamist, seades nende aluseks vastastikuse lugupidamise ning partneri piirangute ja prioriteetide vastastikuse mõistmise;

E.   arvestades, et Atlandi-ülene partnerlus peab jääma liidu välistegevuse nurgakiviks;

F.   arvestades, et Atlandi-ülese partnerluse aluseks on sellised ühised põhiväärtused nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik ja rahvusvahelised institutsioonid, ning ühised eesmärgid nagu avatud ja integreeritud majandused ning säästev areng; arvestades, et viimaste aastate mõningatele erimeelsustele vaatamata on see alus endiselt tugev;

G.   arvestades, et ELil ja USAl on keskne roll maailma poliitikas ja majanduses ning et nad vastutavad ühiselt rahu, inimõiguste austamise ja stabiilsuse edendamise ning selliste erinevate globaalsete ohtude ja väljakutsetega tegelemise eest nagu sügav finantskriis, vaesuse kaotamine ja teiste aastatuhande arengueesmärkide täitmine, kliimamuutus, energiavarustuse kindlus, terrorism ja tuumarelva levik;

H.   arvestades, et üha enam globaliseeruvas, keerulises ja muutuvas maailmas on mõlema partneri, nii ELi kui ka USA huvides kujundada rahvusvahelist keskkonda koos ning astuda kooskõlastatult vastu ühistele ohtudele ja väljakutsetele, võttes aluseks rahvusvahelise õiguse ja mitmepoolsed institutsioonid, eelkõige ÜRO süsteemi, ning kutsuda teisi partnereid selle jõupingutusega ühinema;

I.   arvestades, et rahvusvahelise korra eest vastutamisse tuleb kaasata ka esilekerkivad riigid, sest nagu toonane presidendikandidaat Barack Obama 2008. aasta juulis Berliinis ütles, ei saa globaalprobleeme lahendada ükski rahvas eraldi, ükskõik kui suur või võimas ta on;

J.   arvestades, et pidades silmas ELi ja USA suhte olulisust ja nende vastutust rahvusvahelise korra eest ning mõlema partneri juures ja kogu maailmas toimuvaid muutusi, peab nende partnerlus põhinema tugeval ja kaasajastatud alusel, nagu näiteks uus partnerlusleping;

K.   arvestades, et Atlandi-ülene partnerlus ja NATO on kollektiivse julgeoleku seisukohalt hädavajalikud;

L.   arvestades, et Atlandi-ülese majandusnõukogu (Transatlantic Economic Council –TEC) tegevus peab jätkuma tõelise, integreeritud Atlandi-ülese turu loomise suunas; arvestades, et rahvusvaheliste majandusinstitutsioonide otsustavaks reformimiseks praeguses kriisiolukorras on vaja ühist juhtimist;

M.   arvestades, et ELi ja USA sisemajanduse koguprodukt moodustab enam kui poole kogu maailma SKP-st; arvestades, et partnerite kahepoolsete kaubandus- ja investeeringusuhete maht on maailma suurim ning et komisjoni andmete kohaselt sõltub ligikaudu 14 miljonit töökohta ELis ja USAs Atlandi-ülestest äri- ja investeeringusidemetest,

Kahepoolsed institutsioonilised küsimused

1.   õnnitleb Barack Obamat Ameerika Ühendriikide presidendiks valimise puhul; tuletab meelde Atlandi-ülese partnerluse rõhutamist 2008. aasta juulis Berliinis peetud kõnes, kus ta ütles, et Ameerikal pole paremat partnerit kui Euroopa, ja lisas, et praegu on aeg ühte hoida, et astuda vastu 21. sajandi väljakutsetele; kordab oma kutset president Obamale esineda oma esimese ametliku Euroopa-visiidi ajal Euroopa Parlamendi täiskogul;

2.   kutsub nõukogu, ELi liikmesriike ja komisjoni tugevdama uuele USA administratsioonile suunatud ELi poliitika ühtsust ja kooskõlastatust;

3.   usub kindlalt, et ELi ja USA suhted kujutavad endast ELi kõige olulisemat strateegilist partnerlust; arvab, et rahvusvahelise kogukonna jaoks omab põhjapanevat tähtsust ELi ja USA kooskõlastatud tegelemine globaalprobleemidega, mille juures järgitakse rahvusvahelist õigust ja tugevdatakse mitmepoolsust; nõuab tungivalt, et nõukogu eesistujariik Tšehhi Vabariik ja komisjon töötaksid koos uue USA administratsiooniga välja ühise lühi- ja pikaajaliste eesmärkide tegevuskava nii kahepoolsete küsimuste kui ka ülemaailmsete ja piirkondlike probleemide ja konfliktide osas;

4.   tervitab soojalt 5. aprillil 2009 Prahas toimuvat president Obama ja 27 ELi riigipea ja valitsusjuhi tippkohtumist, ning loodab, et kohtumine annab tugeva impulsi Atlandi-üleste suhete tugevdamiseks ja ühise tegevuskava vastuvõtmiseks;

5.   rõhutab, et praegust indu tuleks kasutada ka Atlandi-üleste suhete raamistiku parandamiseks ja uuendamiseks; rõhutab vajadust asendada praegune, 1995. aastast pärinev uus Atlandi-ülene tegevuskava (NTA) uue Atlandi-ülese partnerluslepinguga, mis looks suhetele kindlama ja ajakohasema aluse;

6.   peab asjakohaseks alustada uue lepingu läbirääkimisi Lissaboni lepingu jõustumisel, et need saaks lõpule viia enne . aastat;

7.   on veendunud, et uus leping peaks hõlmama Atlandi-ülest majandusnõukogu kui organit, mis vastutab majandusintegratsiooni ja eeskirju käsitleva koostöö edendamise eest; peab kiiduväärseks, et Atlandi-ülest majandusnõukogu nõustab hulk sidusrühmi, sealhulgas äriringkondade esindajad, ja palub, et võrreldav roll antaks ka ametiühinguliikumise esindajatele mõlemal pool Atlandi ookeani;

8.   soovitab korraldada ELi ja USA tippkohtumisi kaks korda aastas, et anda partnerlusele strateegilist suunitlust ja hoogu, ning soovitab, et tippkohtumistel piisavalt kontrollitaks varem määratud eesmärkide täitmist;

9.   on seisukohal, et uue lepinguga tuleks luua organ välis- ja julgeolekupoliitika süstemaatiliseks ja kõrgetasemeliseks arutamiseks ja kooskõlastamiseks; soovitab, et seda organit juhiks ELi poolt kõrge esindaja/komisjoni asepresident ja USA poolt riigisekretär, ning et kohtumised toimuksid vähemalt iga kolme kuu järel, mitteametlikke kontakte piiramata; teeb ettepaneku, et selle organi nimi võiks olla Atlandi-ülene poliitikanõukogu (Transatlantic Political Council – TPC);

10.   kinnitab veel kord, et uue lepinguga tuleks praegune Atlandi-ülene õigusloojate dialoog ümber kujundada Atlandi-üleseks assambleeks, mis toimiks parlamentaarse dialoogi foorumina, määratleda lepingu eesmärgid ja lepingu täitmise ühiskontroll ning Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi töö kooskõlastamine ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas mõlema poole komisjonide ja raportööride tihe koostöö; on seisukohal, et nimetatud assamblee täiskogu istungid peaksid toimuma kaks korda aastas ja neil peaks osalema võrdne arv liikmeid Euroopa Parlamendist ja USA Kongressi mõlemast kojast; on seisukohal, et assamblee võiks moodustada töörühmi täiskogu istungite ettevalmistamiseks; kordab taas, et assamblee raames tuleks luua vastastikune õigusloomealane eelhoiatussüsteem; arvab, et korraldav komitee peaks vastutama koostöö tugevdamise eest Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi õigusloomega tegelevate komisjonide ja raportööride koostöö tugevdamise eest, millise koostöö sisuks on õigusaktid, mis seonduvad Atlandi-ülese turu edasise integreerimise ja eelkõige Atlandi-ülese majandusnõukogu tööga;

11.   on seisukohal, et Atlandi-ülene majandusnõukogu ja Atlandi-ülene poliitikanõukogu peaksid hoidma assambleed oma tegevusega kursis ning assambleel peaks olema õigus korraldada kuulamisi nimetatud nõukogude esindajate osavõtul ja esitada ettepanekuid mõlemale nõukogule ning ELi ja USA tippkohtumistele; nõuab, et lisaks parlamendiliikmete rolli tugevdamisele Atlandi-üleses majandusnõukogus tuleks assamblee mõlemad kaasjuhatajad kutsuda osalema mõlema nõukogu ning ELi ja USA tippkohtumiste avaistungitel;

12.   palub USA Kongressil koostöös Euroopa Parlamendiga kaaluda võimalust seada Brüsselis sisse Kongressi kontaktbüroo;

13.   palub Euroopa Parlamendi peasekretäril jätkata kiireloomulise küsimusena juhatuse 11. detsembri 2006. aasta otsuse rakendamist, mis käsitleb ühe ametniku lähetamist kontaktametnikuna Washingtoni;

14.   rõhutab ühise töötajate vahetuse programmi eeliseid ning palub parlamendi peasekretäril koos USA Esindajatekoja ja Senati ametnikega uurida võimalust koostada töötajate vahetust käsitlev ühismemorandum sarnaselt memorandumiga, mille osas lepiti kokku Euroopa Parlamendi ja ÜRO sekretariaadi vahel;

15.   rõhutab, et Atlandi-ülest partnerlust peab toetama mõlema poole kodanikuühiskonna sügav mõistmine ja sidemete tugevdamine nende vahel; rõhutab vajadust suurendada mõlema poole üliõpilaste, teadlaste ja muude kodanikuühiskonna liikmete vahetust, et tagada praeguste ja tulevaste põlvkondade vastastikune mõistmine ja selle partnerluse jätkuv toetamine; on arvamusel, et seda algatust tuleks toetada ELi 2010. aasta eelarvest ja USA asjaomaste institutsioonide eelarvetest, et tagada selle tulemuslik areng;

16.   tunneb siirast heameelt Ameerika päritolu organisatsioonide suureneva kohalolu üle Brüsselis ning eelkõige nende pühendumuse üle Euroopa Liidule, selle institutsioonidele ja tugevdatud ELi ja USA partnerlusele; rõhutab, et Euroopa organisatsioonid peavad vastuseks samamoodi pühenduma Washingtonis tegutsemisele, et tõsta ELi ja Euroopa seisukohtade profiili Atlandi-ülestes ja ülemaailmsetes küsimustes USA poliitikute kogukonnas; on teadlik asjaolust, et Euroopa institutsioonidel puuduvad sageli vahendid, mis vastaksid nende Ameerika partnerite käsutuses olevatele vahenditele; soovitab seepärast rahastada ja esmatähtsaks lugeda selliseid Euroopa organisatsioonide korraldatavaid projekte, mille eesmärk on suurendada Ameerika Ühendriikides teadlikkust Euroopa küsimustest ja väljavaadetest ning nende mõistmist;

17.   kutsub ELi ja USAd üles tugevdama koostööd kultuurivaldkonnas ning jätkama kultuurivahetusest tulenevate vastastikuste eeliste toetamist ja edendamist;

18.   rõhutab tihedama koostöö tähtsust kosmoseprogrammides, eelkõige ESA (Euroopa Kosmoseagentuur) ja NASA vahel;

Globaalprobleemid

19.   nõuab tungivalt, et mõlemad partnerid praktiseeriksid tulemuslikku mitmepoolsust ning kaasaksid kiirelt arenevaid riike, lähtudes ühisest vastutusest rahvusvahelise korra eest, rahvusvahelise õiguse järgimisest ja ühistest probleemidest; nõuab ELilt ja USAlt suuremaid jõupingutusi ÜRO reformikava elluviimisel, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu ja teiste ülemaailmsesse süsteemi kuuluvate mitmepoolsete foorumite reformimisel;

20.   kutsub mõlemat partnerit üles edendama oma poliitika põhielemendina inimõiguste austamist maailmas; rõhutab vajadust ennetava ja kriisidiplomaatia ning pandeemiatele ja erakorralistele humanitaarolukordadele kooskõlastatud ja tõhusal viisil reageerimise põhjaliku kooskõlastamise järele; kutsub uut USA administratsiooni üles Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ratifitseerima ja sellega ühinema; kordab oma üleskutset kaotada surmanuhtlus;

21.   kutsub mõlemat partnerit üles aitama otsustavalt kaasa aastatuhande arengueesmärkide täitmisele, eelkõige Aafrikas, laskmata majanduskriisil seda ohtu seada, ning uurima võimalusi kooskõlastatud tegevuseks kõnealustes valdkondades; kutsub mõlemat partnerit üles täitma võetud kohustust kulutada arengukoostööle 0,7 % oma SKP-st;

22.   kutsub mõlemat partnerit üles juhtima ühiselt 15. novembril 2008. aastal Washingtoni konverentsil algatatud mitmepoolseid jõupingutusi praeguse finants- ja majanduskriisi lahendamiseks ning rahvusvahelise finantssüsteemi, Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi reformimiseks, kaasates kiirelt arenevaid riike, vältides samas protektsionismi ja toetades WTO Doha vooru edukat lõpuleviimist;

23.   tervitab uue USA presidendi tõsist valmisolekut tegeleda kliimamuutuse küsimusega; nõuab tungivalt, et EL ja USA võtaksid endale juhtrolli ja jõuaksid 2009. aastal peetaval Kopenhaageni konverentsil . aasta järgset perioodi hõlmava ambitsioonika kokkuleppeni, kaasates kõik peamised kasvuhoonegaaside heitmeid põhjustavad riigid ning kohustades neid võtma siduvaid eesmärke keskpikas ja pikas perspektiivis;

24.   nõuab tihedamat koostööd ELi ja USA vahel energia valdkonnas; nõuab tungivalt, et nad peaksid esmatähtsaks oma tootjariike puudutava poliitika tõhusat kooskõlastamist ning tarnete, varude ja transpordi mitmekesistamist; toetab tihedamat teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd energia ja energiatõhususe valdkonnas;

25.   juhib tähelepanu riikliku luureteabenõukogu (NIC) aruandele "Globaalsed arengutendentsid 2025: muutunud maailm" ning, arvestades poliitikaküsimuste pikaajalise strateegilise läbimõtlemise vajadust ELi institutsioonides, nõuab tungivalt, et eesistujariigid Tšehhi Vabariik (2009. aasta jaanuarist kuni juunini) ja Rootsi (2009. aasta juulist kuni detsembrini) püüaksid luua NICi analüüsisüsteemiga sarnase süsteemi pikaajaliste arengutendentside määratlemiseks ELi seisukohalt, ning teeksid seejuures tihedat koostööd Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudiga; on veendunud, et see samm lihtsustaks dialoogi peamiste strateegiliste küsimuste üle, millega Atlandi-ülese partnerluse raames tuleb pikema aja jooksul kokku puutuda;

Piirkondlikud küsimused

26.   rõhutab Lähis-Ida konflikti õiglase ja rahumeelse lahendamise tähtsust ja tervitab asjaolu, et see on uue USA administratsiooni üks esmaseid prioriteete; palub USA administratsioonil kooskõlastada oma tegevust põhjalikult ELiga ning osaleda suures nelikus; tunneb heameelt asjaolu üle, et varakult määrati ametisse Ameerika Ühendriikide eriesindaja Lähis-Idas endise senaatori George Mitchelli isikus; rõhutab, et mõlemad partnerid peaksid püüdma tõhustada teedekaardil ja Annapolise konverentsi saavutustel põhinevaid läbirääkimisi, mille eesmärk seisneb lahenduses, mis näeb ette kahe riigi rajamist; nõuab tungivalt, et mõlemad partnerid teeksid tihedat koostööd, et aidata muuta praegune habras relvarahu Gazas tugevaks ja püsivaks, kaasaksid piirkondlikke osapooli ning annaksid oma panuse ÜRO Julgeolekunõukogu 8. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni 1860 (S/RES/1860(2009)) selliste eesmärkide saavutamisse nagu viivitamatu humanitaarabi andmine Gaza elanikkonnale, relvade ja laskemoona salakaubaveo ärahoidmise tagamine ning Gaza blokaadi lõpetamine; kutsub Atlandi-üleseid partnereid toetama pingutusi palestiinlaste omavahel lepitamiseks ning peab oluliseks nii Jordani läänekalda kui ka Gaza sektori palestiinlaste elutingimuste parandamist ja Gaza sektori uuesti ülesehitamist;

27.   nõuab tungivalt, et EL ja Ameerika Ühendriigid teeksid koostööd niisuguste strateegiate uuendamisel, millega püütakse edendada jõupingutusi inimõiguste austamise ja demokraatia tugevdamiseks Lähis-idas, ning et nad teeksid seda oma majandusliku mõjuvõimu ja pehme jõu alusel kõnealuses piirkonnas;

28.   rõhutab, et Afganistanis on kaalul Atlandi-ülese kogukonna väärtused, julgeolek ja usaldusväärsus; nõuab tungivalt, et EL, USA, ÜRO ja NATO töötaksid välja uue ühise strateegilise kontseptsiooni, mis põhjalikult ühendab rahvusvahelise sekkumise erinevad aspektid, et suurendada kõigis piirkondades julgeolekut, tugevdada Afganistani valitsus- ja kohalikke institutsioone ning tihedas koostöös naaberriikidega toetada riigi ülesehitamist ja heaolu; on seisukohal, et lõppeesmärk peab olema julgeoleku ja stabiilsuse tagamise järkjärguline üleandmine Afganistani ametivõimudele; tuletab meelde ÜRO Julgeolekunõukogu 22. septembri 2008. aasta resolutsiooni 1833 (S/RES/1833(2008)), milles soovitatakse kõigil Afganistani erakondadel ja rühmitustel konstruktiivselt osaleda poliitilises dialoogis ja hoiduda vägivallast;

29.   kutsub ELi ja USAd üles töötama välja ühisstrateegiat Pakistani suhtes, mille eesmärk on tugevdada riigi demokraatlikke institutsioone, õigusriigi põhimõtteid ja suutlikkust võidelda terrorismi vastu, ergutades samas Pakistani osalema piirkonna stabiilsuse tagamisel, sealhulgas julgeoleku kindlustamisel Afganistani piiril, ning saavutama valitsuse täielikku kontrolli Pakistani piiriprovintside ja hõimupiirkondade üle; tervitab Richard Holbrooke'i määramist ainsaks eriesindajaks Pakistani ja Afganistani piirkonnas;

30.   rõhutab, et Iraani tuumaprogramm ohustab tuumarelva leviku tõkestamise süsteemi ning piirkonna ja maailma stabiilsust; tervitab president Obama avaldust kavatsuse kohta kaaluda küsimust otsekontaktidest Iraani poolega ning toetab mõlema partneri ühist eesmärki leida lahendus Iraaniga läbirääkimise teel, järgides dialoogi ja sanktsioonide kahetist strateegiat, mida kooskõlastatakse teiste ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga; on seisukohal, et ühe partneri mis tahes algatust Iraani suhtes tuleb partnerite vahel usalduse ja läbipaistvuse vaimus põhjalikult kooskõlastada; kutsub Atlandi-üleseid partnereid üles määratlema võimalikult kiiresti ühist lähenemisviisi Iraani suhtes, ootamata, et seda tuleks käsitleda kiireloomulise küsimusena;

31.   tunneb heameelt asjaolu üle, et on ratifitseeritud USA ja Iraagi vaheline leping USA relvajõudude kohaloleku kohta Iraagis; rõhutab ELi valmisolekut jätkata abi osutamist Iraagi ülesehitamisel, keskendudes eelkõige õigusriigi põhimõtetele, inimõiguste austamisele ja riiklike institutsioonide tugevdamisele ning Iraagi majandusliku arengu ja Iraagi maailmamajandusse taasintegreerimise toetamisele; kutsub partnereid üles jätkama kooskõlastatult koostööd Iraagi valitsuse ja ÜROga, et tugevdada stabiilsust, edendada rahvuslikku leppimist ning aidata tagada Iraagi ühtsust ja sõltumatust;

32.   nõuab tungivalt, et mõlemad pooled kooskõlastaksid põhjalikult oma Venemaa-poliitikat; olles teadlik Venemaa kui naaberriigi olulisusest, tema ja ELi vastastikusest sõltuvusest ning tema tähtsusest piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil, rõhutab, kuivõrd tähtis on seada Venemaaga sisse konstruktiivne koostöö seoses mõlemale poolele muret tegevate probleemide, ohtude ja võimalustega, mille hulka kuuluvad julgeolekuküsimused, desarmeerimine ja tuumarelva leviku tõkestamine koos demokraatia põhimõtete, inimõigustealaste nõuete ja rahvusvahelise õiguse austamisega; sellega seoses rõhutab Atlandi-üleste partnerite ja Venemaa vahelise vastastikuse usalduse ning NATO-Venemaa nõukogu raames tehtava koostöö intensiivistamise tähtsust; kutsub mõlemat Atlandi-ülest partnerit tihedalt kooskõlastama oma seisukohti Euroopa julgeolekukorralduse igasuguse reformimise osas, järgides OSCE põhimõtteid ja säilitades NATO ühtsuse; on seisukohal, et selles korralduses toimuvaid arenguid, mis hõlmavad ka rahvusvahelisi leppeid, näiteks Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingut, tuleb käsitleda dialoogis Venemaa ja teiste, ELi-väliste OSCE liikmesriikidega;

33.   tervitab USA asepresidendi Joe Bideni hiljutisi avaldusi Münchenis toimunud Euroopa julgeolekukonverentsil, millest nähtub, et USA kavatseb jätkuvalt konsulteerida oma NATO-liitlaste ja Venemaaga USA raketitõrjesüsteemide küsimuses ning et uus administratsioon kavatseb kaaluda selle süsteemi kulusid ja tõhusust; võtab teadmiseks mõningad Venemaalt tulnud vihjed, nagu võiks ta peatada oma kava paigutada Kaliningradi piirkonda lühikese tegevusraadiusega raketid Iskander;

34.   kutsub ELi ja USAd üles töötama välja ühisstrateegiat kuue Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud Ida-Euroopa riigi suhtes (Moldova Vabariik, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan ja Valgevene), et saavutada olulisi ja püsivaid tulemusi uue idapartnerluse ja Musta mere sünergia rakendamisel;

35.   nõuab tungivalt, et mõlemad partnerid pööraksid erilist tähelepanu Ladina-Ameerikale ja eelkõige selle piirkondlikele organisatsioonidele, kooskõlastades jõupingutusi demokraatia kindlustamise, inimõiguste austamise, hea valitsemistava, vaesuse vastu võitlemise, sotsiaalse ühtekuuluvuse, turumajanduse ja õigusriigi põhimõtete edendamisel, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse ja narkokaubanduse vastu võitlemisel, ning toetades piirkondlikku integratsiooni ja koostööd kliimamuutuse osas;

36.   soovitab edendada ühist lähenemisviisi ka suhetes teiste geopoliitilistelt oluliste riikide, näiteks Hiina, India ja Jaapaniga, ning erinevate kriiside ja Sahara-taguse Aafrika probleemide lahendamisel;

Kaitsepoliitika, relvastuskontroll ja julgeolekuküsimused

37.   rõhutab NATO olulisust Atlandi-ülese julgeoleku nurgakivina; tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu 2008. aasta detsembri otsuse üle tugevdada strateegilist partnerlust ELi ja NATO vahel ning kutsub mõlemat partnerit üles kiirendama ELi ja NATO kõrgetasemelise rühma moodustamist kahe organisatsiooni vahelise koostöö tõhustamiseks; soovitab korraldada arutelusid Euro-Atlandi julgeolekustrateegia väärtuse üle, mille raames oleks võimalik määratleda ühised julgeolekuprobleemid ja -huvid;

38.   rõhutab Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika suurenevat tähtsust ning vajadust jätkata Euroopa tsiviilsuutlikkuse ja sõjalise võimekuse parandamist; tunneb heameelt asjaolu üle, et 2008. aasta aprillis toimunud NATO tippkohtumisel Bukarestis tunnistati Euroopa kaitsevõime suurendamise olulisust Atlandi-ülese julgeoleku tugevdamise seisukohalt;

39.   kutsub ELi ja USAd üles lähtuma kõigil rahvusvahelistel foorumitel ja eelkõige ÜROs ühisest massihävitusrelvade ja tavarelvastuse piiramise strateegiast; nõuab tungivalt, et uus USA administratsioon jätkaks Venemaaga dialoogi relvastuskontrolli ja desarmeerimise üle, pikendades kahe riigi kehtivaid kahepoolseid lepinguid; rõhutab tihedama koostöö vajadust edu saavutamiseks enne 2010. aastal toimuvat tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi ning tunneb heameelt USA uue presidendi valmisoleku üle ratifitseerida üldine tuumakatsetuste keelustamise leping;

40.   rõhutab Atlandi-ülese koostöö tugevdamise olulisust terrorismivastases võitluses, lähtudes rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste täielikust järgimisest ning ÜRO rolli toetamisest selle ohu vastu võitlemisel; juhib tähelepanu vajadusele teha tihedat koostööd seal, kus on ohus pantvangide elu;

41.   tervitab USA presidendi Barack Obama otsust sulgeda Guantánamo vangla, ning teisi sellega seotud korraldusi, mis puudutavad ülekuulamiste seaduslikkust ja CIA kinnipidamiskeskusi, ning soovitab USA administratsioonil sulgeda kõik väljaspool USAd asuvad kinnipidamiskeskused, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ja teha sõnaselgelt lõpp kinnipeetavate erakorralistele üleviimistele; palub, et liikmesriigid USA vastava taotluse korral teeksid koostööd ja püüaksid igal üksikjuhul leida lahendust mõningate Guantánamo kinnipeetavate ELi vastuvõtmise küsimusele, järgides seejuures lojaalse koostöö kohustuse põhjal nõutavat vastastikust konsulteerimist seoses selle võimaliku mõjuga kogu ELi avalikule julgeolekule;

42.   rõhutab ELi ja USA vaheliste väljaandmise ja õigusabi lepingute kiire jõustumise olulisust ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes pole lepinguid veel ratifitseerinud, teeksid seda võimalikult kiiresti; rõhutab, et nimetatud lepingute tulemuslik rakendamine eeldab sügavat vastastikust usaldust, mille aluseks on inimõiguste alaste kohustuste, õiguse kaitsele ja õiglasele kohtumõistmisele ning õigusriigi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete täielik järgimine kõigi osapoolte poolt;

43.   tunnistab, et andme- ja teabevahetus on väärtuslik vahend rahvusvahelises võitluses terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse vastu, kuid rõhutab, et see peab toimuma asjakohase õigusliku raamistiku alusel, tagades kodanikuvabaduste ja sealhulgas eraelu puutumatuse piisava kaitse, ning et see peaks põhinema siduval rahvusvahelisel lepingul, mille osas lepiti kokku ELi ja USA 2008. aasta tippkohtumisel;

44.   tunneb heameelt viisanõudest loobumise programmi äsjase laiendamise üle veel seitsmele ELi liikmesriigile; nõuab siiski tungivalt, et USA tühistaks viisarežiimi ka ülejäänud kuue liikmesriigi suhtes ning kohtleks kõiki ELi kodanikke võrdselt ja täieliku vastastikkuse alusel; palub komisjonil arutada seda teemat uue USA administratsiooniga esmatähtsa küsimusena;

45.   on seisukohal, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Atlandi-ülese ala järkjärguliseks loomiseks on vajalik ka ELi ja USA tihe koostöö justiits- ja siseküsimustes;

Majandus- ja kaubandusküsimused

46.   nõuab tungivalt, et partnerid kasutaksid Atlandi-ülese majandusnõukogu täit potentsiaali majandusliku integratsiooni praeguste takistuste ületamiseks ja ühtse Atlandi-ülese turu saavutamiseks aastaks 2015; nõuab, et komisjon koostaks Euroopa Parlamendi poolt tema 2007. aasta eelarve raames heaks kiidetud ja rahastatud uurimuse alusel üksikasjaliku tegevuskava praeguste takistuste kohta, mis tuleb kõnealusest tähtajast kinnipidamiseks kõrvaldada;

47.   rõhutab, kui oluline on kasutada Atlandi-ülest majandusnõukogu ka partnerite vahelise makromajandusalase koostöö raamistikuna, ja soovitab pädevatel rahapoliitika institutsioonidel tugevdada vastastikust kooskõlastamist;

48.   tunneb heameelt viimastel kuudel Atlandi-ülese majandusintegratsiooni edendamisel saavutatud edusammude üle; on seisukohal, et paranenud koostöö on juba andnud olulisi tulemusi eelkõige sellistes valdkondades nagu investeeringud, raamatupidamisstandardid, reguleerimisküsimused, importtoodete ohutus ja intellektuaalomandi õiguste jõustamine, ja et seda koostööd tuleb jätkata;

49.   samas arvab, et tuleb suurendada Atlandi-ülese majanduskoostöö aruandekohustust, läbipaistvust ja ettearvatavust; arvab, et koosolekute ajakavad, päevakorrad, tegevuskavad ja eduaruanded peavad saama võimalikult varakult peamiste sidusrühmade heakskiidu ning seejärel tuleks need avaldada asjakohasel veebisaidil;

50.   on seisukohal, et USA-l ja Euroopa Liidul on palju võimalusi ühiste seisukohtade ja algatuste vastuvõtmiseks rahvusvahelistel foorumitel, arvestades nende arvukaid ühiseid kaubandushuve, nagu näiteks toorainete mittediskrimineeriv kättesaadavus maailmaturul, intellektuaalomandi õiguste rakendamine ja ülemaailmse patendiõiguse ühtlustamine; leiab, et mõlema poole huvides on seda potentsiaali paremini ära kasutada;

51.   oli mures USA uue, kaubavahetust takistava stiimulite seaduseelnõu pärast; märgib siiski, et seda on parandatud ja viidud kooskõlla WTO eeskirjadega, ning rõhutab tungivalt, et praegusele kriisile tuleb tingimata ühiselt vastu astuda, selle asemel et võtta vastu meetmeid ELi ja USA teineteisest isoleerimiseks;

52.   pooldab finantsturgude järkjärgulist integreerimist vastastikuse tunnustamise kaudu koos praeguste reguleerivate raamistike teatava ühtlustamisega ja teatavate erandite lubamisega kõikjal, kus võimalik; tuletab meelde, et eduka integratsiooni aluspõhimõtted on vaba turulepääs, eeskirjade vastavus rahvusvahelistele standarditele, nende ühtne kohaldamine ja pidev dialoog turul osalejatega; kutsub ELi ja USA ametiasutusi mitte seadma tõkkeid sissetulevatele investeeringutele ning mitte kehtestama eksterritoriaalse mõjuga õigusakte ilma eelneva konsulteerimise ja kokkuleppeta;

53.   toetab investeerimist ja Atlandi-üleste finantsteenuste osutamist takistavate tõkete kaotamist ning pooldab ELi ja USA turgude paremat integreerimist, et nad suudaksid paremini konkureerida tekkivate turgudega, tingimusel et kehtestatakse rahuldav usaldatavusnormatiivide raamistik, et Atlandi ookeani ühel kaldal tekkiv kriis ei saaks mõjutada teisel pool Atlandit asuvaid riike;

54.   märgib, et finantsturgude integreerimine ilma õiguslikku raamistikku ja järelevalvenorme samaaegselt läbi vaatamata raskendaks ametiasutustel tulemusliku järelevalve teostamist; pooldab seetõttu selliste eeskirjade vastuvõtmist, millega tagatakse konkurents, toodete, finantsasutuste ja turgude suurem läbipaistvus ja tulemuslik järelevalve ning luuakse ühised riskiohjamismudelid vastavalt 2008. aasta novembris G20 tippkohtumisel saavutatud kokkulepetele;

55.   tunnistab, et USA järelevalveasutused on teinud edusamme Basel II lepingute rakendamisel suurpankade osas, kuid kahetseb, et püsivad teatavad korrigeerimist vajavad lahknevused, mis seavad Euroopa pankade Ameerika filiaalidele täiendava koormuse ja halvendavad nende konkurentsivõimet, ning märgib, et on veel mõningaid küsimusi (finantsvaldusettevõtjate ja väikepankade osas), milles tuleb võimalikult kiiresti selgus luua; seepärast soovitab USA Kongressil kaaluda pangandus- ja kindlustussektoris ühtsema järelevalvestruktuuri loomist, et hõlbustada ELi ja USA vahelist kooskõlastamist;

56.   nõuab järelevalveorganite tihedamat koostööd piiriüleste finantsasutuste tegevuse jälgimisel ning läbipaistmatutes ja koostööst keelduvates jurisdiktsioonides registreeritud finantsasutuste tegevuse tõkestamisel, ning nõuab nn maksuparadiiside kaotamist;

57.   nõuab tungivalt, et ELi ja USA ametiasutused reguleeriksid reitinguagentuuride tegevust vastavalt ühistele põhimõtetele ja meetoditele, et taastada krediidireitingute kindlus ja usaldusväärsus; tuletab aga meelde, et EL peab välja töötama omaenda reguleeriva raamistiku, sest USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni standardite eksterritoriaalne kohaldamine Euroopa turul tegutsevate USA asutuste suhtes ei oleks vastuvõetav;

58.   nõustub komisjoni seisukohaga, et krediiti väljastavatele asutustele tuleks teha kohustuslikuks väljaantavast krediidist teatava osa kinnipidamine, et sundida neid võtma enda kanda osa ülekantavatest riskidest; soovib, et seda küsimust käsitletaks Atlandi-ülese dialoogi raames, et säilitada tingimuste võrdsus rahvusvahelisel tasandil ja piirata süsteemseid riske rahvusvahelistel finantsturgudel; on seisukohal, et tuleks heaks kiita riiklike investeerimisfondide tegevusjuhend;

59.   kutsub uut kongressi üles muutma USA õigusakti, mis nõuab USAsse veetavate kaubakoormate 100%-list skaneerimist, ja nõuab tungivalt, et USA teeks tihedat koostööd ELiga, et tagada tegelikul ohul põhineva mitmetasandilise lähenemisviisi rakendamine; märgib, et ohutu kaubandus on järjest rohkem lõimuvas maailmamajanduses eriti oluline, kuid on seisukohal, et see kohmakas meede võib endast kujutada uut kaubandustõket, mis tekitab ettevõtjatele märkimisväärseid kulusid ning ei anna mingit kasu tarneahela ohutuse mõttes;

60.   on seisukohal, et Atlandi-ülene majandusnõukogu võiks 100%-lise skaneerimise teemal korraldada Brüsselis ja Washingtonis seminare, mille eesmärk on süvendada ELi ja USA õigusloojate vastastikust mõistmist ning aidata leida kõnealusele probleemile kiiret ja mõlemale poolele vastuvõetavat lahendust;

61.   soovitab Atlandi-ülese majandusnõukogu järgmisel kohtumisel arutada, kas oleks kasulik võtta nõukogu reguleerimisalasse rohkem tehnilisi küsimusi ja kas toimiva heitkoguste piiramise ja nendega kauplemise süsteemi saavutamiseks on vaja ELi ja USA tihedamat koostööd; soovitab energiamahukate tööstusharude olemasolevaid ühiseid rahvusvahelisi võrdlusaluseid edasi arendada või kaasata need Atlandi-ülese majandusnõukogu protsessi;

o
o   o

62.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide presidendile ja Kongressile.

(1) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 226. (2) ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 235. (3) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 670. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0256.

Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta soovitus nõukogule turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamise kohta internetis (2008/2160(INI))

P6_TA(2009)0194 A6-0103/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule, mille esitas Stavros Lambrinidis fraktsiooni PSE nimel turvalisuse ja põhiõiguste tugevdamise kohta internetis (B6-0302/2008);

–   võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning eriti selle sätteid isikuandmete kaitse, sõnavabaduse, era- ja perekonnaelu austamise kohta ning õiguse kohta vabadusele ja turvalisusele;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(1), nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta(2), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta(3), komisjoni 13. novembri 2007. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta (KOM(2007)0698), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist(4) ning Euroopa Ühenduste Kohtu 10. veebruari 2009. aasta otsust kohtuasjas C-301/06 Iirimaa vs. parlament ja nõukogu;

–   võttes arvesse nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsust 2005/222/JSK infosüsteemide vastu suunatud rünnete kohta(5), nõukogu 28. mai 2001. aasta raamotsust 2001/413/JSK mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse kohta(6), nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/919/JSK, millega muudetakse raamotsust 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta(7), komisjoni 22. mai 2007. aasta teatist "Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine" (KOM(2007)0267) ning hiljutisi algatusi raskete kuritegude ja terrorismi tuvastamiseks, nagu projekt "Võrgukontroll" ("Check the Web");

−   võttes arvesse Euroopa Nõukogu, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja ÜRO raames tehtud tööd nii seoses kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu võitlemise kui ka põhiõiguste ja vabaduste kaitsega, sealhulgas internetis(8);

−   võttes arvesse Euroopa Kohtu erinevate instantside ja riiklike konstitutsioonikohtute viimaseid otsuseid selles küsimuses ja eelkõige Saksamaa Liitvabariigi Konstitutsioonikohtu otsust, milles tunnustatakse põhiõigust infotehnoloogiasüsteemide konfidentsiaalsuse ja puutumatuse kaitsele(9);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 94;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6-0103/2009),

A.   arvestades, et interneti areng tõendab, et sellest on saamas hädavajalik vahend demokraatlike algatuste edendamiseks, uus poliitilise arutelu toimumise koht (näiteks e-kampaaniad ja e-hääletamine), kogu maailmas oluline vahend sõnavabaduse edendamiseks (näiteks blogimine) ja majandustegevuse arendamiseks ning digitaalse kirjaoskuse ja teadmiste levitamise (e-õpe) edendamise mehhanism; arvestades, et internet annab igas eas inimestele üha enam võimalusi suhelda näiteks maailma eri paigus asuvate inimestega ja laiendab seega inimeste võimalusi tutvuda teiste kultuuridega ning parandab teiste inimeste ja teiste kultuuride mõistmist; arvestades, et internet laiendab ka üksikisikute uudisteallikate mitmekesisust, sest nüüd saavad nad juurdepääsu maailma eri osadest tulevale uudistevoole;

B.   arvestades, et valitsused ning üldsuse huvisid esindavad organisatsioonid ja institutsioonid peaksid tagama sobiva õigusliku raamistiku ja asjakohased tehnilised vahendid, et võimaldada kodanikel osaleda e-valitsuse rakenduste kaudu aktiivselt ja tõhusalt haldusprotsessides;

C.   arvestades, et internet annab tõelise tähenduse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud sõnavabaduse mõistele, eriti mis puudutab selle riigipiiridest sõltumatut mõõdet;

D.   arvestades, et läbipaistvust, eraelu puutumatust ja interneti sidusrühmade vahelise usalduse keskkonda tuleks pidada hädavajalikeks elementideks, et luua internetti puudutav jätkusuutlik julgeolekunägemus;

E.   arvestades, et nii erasektori kui ka avaliku sektori osalejad võivad internetis edendada sõnavabadust ja eraelu puutumatust, kuid ühtlasi sellesse ka rohkem sekkuda ja seda piirata;

F.   arvestades, et pakutava vabaduse tõttu on internetti kasutatud ka platvormina, mille kaudu edastada vägivaldseid sõnumeid, nagu need, milles õhutatakse tahtlikult terrorirünnakutele, või teha kättesaadavaks vihkamist täis veebilehti, mis konkreetselt võivad kriminaalkuritegudele õhutada, ning arvestades, et küberkuritegevusest tulenevad ohud on üldiselt kogu maailmas suurenenud ning ohustavad üksikisikuid (kaasa arvatud lapsi) ja võrkusid;

G.   arvestades, et nendele kuritegudele tuleb astuda vastu tulemuslikult ja otsustavalt, ilma et muudetaks interneti põhimõtteliselt vaba ja avatud olemust;

H.   arvestades, et demokraatlikus ühiskonnas on kodanikud need, kellel on õigus jälgida ja arvustada igapäevaselt oma valitsuste ning neile teenuseid pakkuvate eraettevõtete tegevust ja veendumusi; arvestades, et tehnoloogiliselt kõrgetasemelised jälgimistehnikad, mille puhul puuduvad mõnikord kohaldamispiiranguid tagavad piisavad õiguslikud tagatised, ohustavad järjest enam seda põhimõtet;

I.   arvestades, et üksikisikutel on õigus ennast internetis vabalt väljendada (nt kasutajate loodud infosisu, blogid ja suhtlusvõrgustikud) ning et interneti otsingumootorid ja internetiteenuse pakkujad on teinud inimestele näiteks teiste isikute kohta teabe saamise palju lihtsamaks; arvestades, et on siiski olukordi, kus isikud soovivad andmebaasides salvestatud teavet kustutada; arvestades, et ettevõtted peavad seetõttu olema võimelised tagama, et inimestel on võimalik lasta kustutada oma isikuga seotud teave andmebaasidest;

J.   arvestades, et tehnoloogilised hüpped võimaldavad järjest enam kodanike tegevuse salajast ja üksikisikule peaaegu tuvastamatut jälgimist internetis; arvestades, et jälgimistehnoloogiate olemasolu üksi ei tohi automaatselt õigustada nende kasutamist, vaid et kodanike põhiõiguste kaitse ülekaalukas huvi peaks määrama kindlaks piirid ja täpsed asjaolud, mille korral ametivõimud või ettevõtted võivad selliseid tehnoloogiaid kasutada; arvestades, et internetikuritegevuse vastu võitlemine ja oht avatud demokraatlikule ühiskonnale, mida teatavad isikud ja organisatsioonid tekitavad, kui nad kasutavad internetti kodanike õiguste rikkumiseks, ei tohi tähendada, et liikmesriigid võtavad endale õiguse kuulata pealt ja jälgida kogu nende territooriumil toimuvat andmeedastust internetis, olgu siis tegemist oma riigi kodanike poolt või välisriikidest edastatud andmetega; arvestades, et kuritegevuse vastu võitlemine peab olema proportsionaalne kuriteo olemusega;

K.   arvestades, et identiteedivargus ja identiteedipettus on üha suurem probleem, millest ametiasutused, kodanikud ja ettevõtted alles hakkavad aru saama, ning see tekitab turvalisusküsimusi seoses interneti üha intensiivsema kasutamisega mitmesugustel eesmärkidel, kaasa arvatud kaubandus ja konfidentsiaalse teabe vahetamine;

L.   arvestades, et tuleks meelde tuletada, et tegelemisel selliste õigustega nagu sõnavabadus või eraelu austamine, võivad ametivõimud kehtestada piiranguid selliste õiguste teostamisele, kui need on kooskõlas õigusega ning demokraatlikus ühiskonnas vajalikud, proportsionaalsed ja asjakohased;

M.   arvestades, et internetis valitseb ühelt poolt ettevõtete ja valitsusasutuste ning teiselt poolt üksikkasutajate vahel suur võimu ja teadmiste lahknevus; arvestades, et seetõttu tuleb käivitada arutelu nõusoleku suhtes seatavate vajalike piirangute üle, nii selles osas, mille avalikustamist ettevõtted ja valitsused võivad kasutajatelt nõuda, kui ka selles osas, millisel määral üksikisikud peavad oma eraelu puutumatusest ja muudest põhiõigustest loobuma, et saada teatavaid internetiteenuseid või muid privileege;

N.   arvestades, et oma ülemaailmse, avatud ja osalusliku olemuse tõttu valitseb internetis üldjuhul vabadus, kuid see ei välista vajadust mõelda järele (siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning avalikus ja eraelus) selle üle, kuidas austada ja kaitsta internetikasutajate põhivabadusi ja turvalisust;

O.   arvestades, et paljud põhiõigused, mida internetimaailm ohustab, hõlmavad järgmisi õigusi, kuid ei piirdu nendega: eraelu austamine (kaasa arvatud õigus kustutada alatiseks oma digitaalne jälg), andmekaitse, sõnavabadus ja ühinemisvabadus, ajakirjandusvabadus, poliitilise eneseväljenduse vabadus ja osalemise vabadus, mittediskrimineerimine ja haridus; arvestades, et kõnealuste õiguste sisu, sealhulgas kõnealuste õiguste kohaldamisala ja -ulatus, õigustega tagatud kaitse tase ja keeld kõnealuseid õigusi rikkuda peab olema sätestatud inim- ja põhiõiguste kaitse eeskirjadega, mille tagavad liikmesriikide põhiseadused, rahvusvahelised inimõiguste lepingud, kaasa arvatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ühenduse õiguse üldpõhimõtted ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning/või muud asjakohased siseriikliku, rahvusvahelise ja ühenduse õiguse sätted oma vastavas kohaldamisalas;

P.   arvestades, et kõik kaasatud ja internetis aktiivsed osalejad peaksid võtma asjakohase vastutuse ja osalema foorumitel, kus arutatakse internetitegevusega seotud pakilisi ja olulisi küsimusi, et leida ja edendada ühiseid lahendusi;

Q.   arvestades, et e-kirjaoskamatusest saab 21. sajandi uus kirjaoskamatus; arvestades, et kõigi kodanike jaoks internetile juurdepääsu tagamine on seetõttu samaväärne kõigi kodanike jaoks kooliharidusele juurdepääsu tagamisega ning arvestades, et sellist juurdepääsu ei tohiks valitsused või eraettevõtted karistuseks ära keelata; arvestades, et kõnealust juurdepääsu ei tohi kuritarvitada ja kasutada seda ebaseaduslike tegevuste jaoks; arvestades, et on oluline tegeleda selliste esilekerkivate küsimustega nagu võrgu neutraalsus, koostalitlusvõime, kõigi internetisõlmede ülemaailmne juurdepääsetavus ning avatud vormingute ja standardite kasutamine;

R.   arvestades, interneti rahvusvahelist, mitmekultuurilist ja eriti mitmekeelset olemust ei toeta veel täielikult tehniline infrastruktuur ja internetiprotokollid;

S.   arvestades, et käimasolevas internetiõiguste deklaratsiooni protsessis tuleb võtta arvesse kõiki selles valdkonnas korraldatud asjaomaseid teadusuuringuid ja projekte, sealhulgas hiljutisi ELi sellealaseid uuringuid(10);

T.   arvestades, et majandustegevus on interneti edasiseks dünaamiliseks arenguks oluline, samal ajal kui interneti majanduslikku tõhusust tuleks vajaduse korral tagada ausa konkurentsi ja intellektuaalomandi õiguste proportsionaalse ja asjakohase kaitsmise teel;

U.   arvestades, et avaliku sektori teabe taaskasutamine, mis avab enneolematud võimalused loome- ja kultuurikatsetustele ning -vahetusele, ning intellektuaalomandi õiguste kaitse tuleks hoida tasakaalus,

V.   arvestades, et kogu maailmas avaldavad valitsused info- ja sidetehnoloogiasektori ettevõtetele järjest enam survet, et nad järgiksid siseriiklikke õigusakte ja poliitikaid viisil, mis võib olla vastuolus rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega, nagu sõnavabadus ja eraelu puutumatus; arvestades, et sellele reageerimiseks on mitut sidusrühma hõlmavad ettevõtete, kodanikuühiskonna organisatsioonide (sealhulgas sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse kaitsjad), investorite ja teadlaste rühmad loonud koostööpõhise lähenemisviisi, mille eesmärk on kaitsta ja edendada sõnavabadust ja eraelu puutumatust info- ja sidetehnoloogiasektoris, ning käivitanud algatuse Global Network Initiative (ülemaailme võrgualgatus)(11),

W.   arvestades, et ranged andmekaitse eeskirjad on ELi ja tema kodanike jaoks oluline mureküsimus, ning arvestades, et andmekaitset käsitleva direktiivi 95/46/EÜ põhjenduses 2 on selgelt sätestatud, et tehnoloogia, st "andmetöötlussüsteemid on loodud selleks, et teenida inimkonda", ning selliseid süsteeme kasutades tuleb austada "põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele, ning aidata kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, kaubanduse laiendamisele ja üksikisikute heaolule",

1.   edastab nõukogule järgmised soovitused:

o
o   o

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (2) ELT L 350, 30.12.2008, lk 60. (3) ELT L 345, 31.12.2003, lk 90. (4) ELT L 105, 13.4.2006, lk 54. (5) ELT L 69, 16.3.2005, lk 67. (6) EÜT L 149, 2.6.2001, lk 1. (7) ELT L 330, 9.12.2008, lk 21. (8) Nt: Euroopa Nõukogu 23. novembri 2001. aasta küberkuritegevuse konventsioon; Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioon üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel. (9) BVerfG, 1 BvR 370/07, 27.2.2008. (10) 1 Vt ka hiljutist uuringut "Turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamine internetis – küberkuritegevuse vastu võitlemise ELi poliitika", kus esitatakse muu hulgas ka ettepanek võtta vastu mittesiduv internetiõiguste deklaratsioon. (11) http://www.globalnetworkinitiative.org/index.php. (12) Euroopa Nõukogu 17. septembri 2008. aasta dokumendis "Internet – kriitiline ressurss kõigi jaoks" on samuti rõhutatud, et "võrdsuse ja osaluse tagamine ja edendamine interneti osas on oluline samm edasiliikumisel võrdsuse ja osaluse alal ühiskonnas laiemalt".

Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioon ELi strateegia kohta laevade lammutamistavade parandamiseks

P6_TA(2009)0195 B6-0161/2009

Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse komisjoni 22. mai 2007. aasta rohelist raamatut laevade parema lammutamise kohta (KOM(2007)0269);

-   võttes arvesse oma 21. mai 2008. aasta resolutsiooni, mis käsitleb rohelist raamatut laevade parema lammutamise kohta(1);

-   võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2008. aasta teatist ELi strateegia kohta laevade lammutamistavade parandamiseks (KOM(2008)0767);

-   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 2 ja 6, mille kohaselt tuleb keskkonnakaitse nõuded integreerida ühenduse erinevatesse poliitikavaldkondadesse, et edendada majandustegevuse keskkonnasäästlikku arengut;

-   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 175;

-   võttes arvesse Baseli konventsiooni ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli kohta (Baseli konventsioon), mille ÜRO kiitis heaks 22. märtsil 1989. aastal kui raamistiku ohtlike jäätmete riikidevahelise veo reguleerimiseks;

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta(2) ("jäätmeveo määrus");

-   võttes arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt 2009. aasta mais peetavat diplomaatilist konverentsi laevade ohutu ja keskkonda säästva ringlussevõtu konventsiooni (laevade ringlussevõtu konventsioon) teemal;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et ollakse tõsiselt mures, et kui ELi tasandil hädavajalikke regulatiivmeetmeid ei võeta, muutuvad keskkonda kahjustavad ja inimväärikust alandavad tingimused, milles Lõuna-Aasias laevu lammutatakse, veelgi halvemaks;

B.   arvestades, et Baseli konventsioonis (pärast selle ratifitseerimist Euroopa Nõukogu poolt) tunnistatakse, et laev võib muutuda jäätmeks; arvestades, et seda võib siiski samal ajal teiste rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt määratleda ka laevana, kusjuures suur osa laevaomanikke ei teavita praegu ametivõime oma kavatsusest kõrvaldada oma laevu; arvestades, et seepärast peaksid laevaomanikud aitama tagada teabe avalikustamist nende kavatsuse kohta laevad kõrvaldada ja laevade pardal olevate mis tahes ohtlike ainete kohta;

C.   arvestades, et jäätmeveo määrust eiratakse pidevalt, ja arvestades, et tunnistatakse mugavuslipuriikide vastutus ja roll on mürgiste jäätmete ebaseadusliku väljaveoga võitlemisel suureks takistuseks;

D.   arvestades, et ühekordse põhjaga naftatankerite üldise järkjärgulise käigust äravõtmise korras kasutuselt kõrvaldatavate laevade arv ja osaliselt majandusliku surutise tagajärjel praegu turult kõrvaldatavate vanade laevade hulk põhjustab standarditele mittevastavate rajatiste kontrollimatu kasvu Lõuna-Aasias, mis levib isegi Aafrika riikidesse, kui EL ei võta kiiresti konkreetseid meetmeid;

E.   arvestades, et randumismeetodina tuntud laevade lammutamise viis, mis tähendab laevade mõõnarannale ajamist, on kogu maailmas hukka mõistetud, sest see ei taga töötajate ohutust ega merekeskkonna tõhusat kaitset laevades olevate saasteainete eest,

1.   juhib tähelepanu sellele, et eespool nimetatud parlamendi resolutsioon ja selles väljendatud seisukohad on endiselt kehtivad, ja rõhutab, et need seisukohad peaksid võimalusel kajastuma laevade ringlussevõtu konventsioonis, mis kavatsetakse vastu võtta 2009. aasta mais;

2.   juhib tähelepanu vajadusele käsitleda ringlussevõttu laevade olelusringi lahutamatu osana ning võtta seetõttu arvesse sellest tulenevaid nõudeid juba laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise etapis;

3.   juhib tähelepanu sellele, et kasutuselt kõrvaldatud laevu tuleks sellistes laevades olevate ohtlike ainete tõttu käsitleda ohtlike jäätmetena ja seetõttu tuleks nende laevade suhtes kohaldada Baseli konventsiooni;

4.   tervitab ELi strateegiat laevade lammutamistavade parandamiseks; rõhutab siiski, et komisjon peab otstarbekusuuringute juurest kiiresti edasi liikuma ja pühenduma täielikult meetmetele, mis tagavad jäätmeveo määruse tõhusa rakendamise; nõuab seoses sellega, et riikide sadama valdajad teostaksid rangemat kontrolli ja järelevalvet ning kutsub komisjoni üles esitama seda valdkonda käsitlevaid suuniseid;

5.   rõhutab, et aega oodata ei ole, ja nõuab konkreetseid ELi tasandil võetavaid regulatiivmeeteid, mis läheksid IMO kahetsusväärselt nõrkadest abinõudest kaugemale;

6.   nõuab kasutuselt kõrvaldatud laevade puhul rakendatava nn randumismeetodi selgesõnalist keelamist ja on seisukohal, et Lõuna-Aasia riikidele ELi raamistikus osutatava igasuguse tehnilise abi eesmärk peaks samuti olema selle täiesti jätkusuutmatu ja äärmiselt puuduliku lammutusmeetodi kõrvaldamine;

7.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid lepiksid kokku jõustumistingimustes, mis tagaksid laevade ringlussevõtu konventsiooni väga kiire kohaldamise;

8.   kutsub liikmesriike üles allkirjastama laevade ringlussevõtu konventsiooni ja ratifitseerima selle võimalikult kiiresti pärast kokkuleppe saavutamist IMO tasandil;

9.   kutsub komisjoni, liikmesriike ja laevaomanikke üles viivitamatult kohaldama laevade ringlussevõtu konventsiooni olulisi sätteid, et tagada järgmistel kuudel ja aastatel lammutusse saadetavate laevade ohutu ja keskkonnasäästlik käitlemine;

10.   rõhutab, et kui laevade ringlussevõtu konventsioon Hongkongis 2009. aasta mais vastu võetakse, tuleb hinnata, kas sellega tagatakse samaväärne kontrolli tase kui ELi jäätmesaadetiste määrusesse lisatud Baseli konventsiooniga ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli kohta;

11.   toetab komisjoni ettepanekuid lammutusrajatiste sõltumatu sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemi kasutuselevõtu kohta; on seisukohal, et selliseid meetmeid on kiiresti vaja ning rõhutab, et igasugune ühenduse abi mereveondusele tuleks muuta sõltuvaks sellest, kas abisaaja kasutab selliseid sertifitseeritud rajatisi; tunneb sellega seoses heameelt Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) poolt välja töötatud standardite üle, sest need tähendavad õiges suunas liikumist, ent ootab, et lähitulevikus tehtaks positiivseid täiendusi;

12.   kutsub komisjoni üles pakkuma oskusteabe edasiandmise ja tehnosiirde edendamiseks konkreetseid meetmeid, nagu ohutute ja keskkonnasäästlike ringlussevõtu rajatiste märgistussüsteemid, et aidata Lõuna-Aasia lammutusrajatistel pidada kinni rahvusvahelistest ohutus- ja keskkonnastandarditest, eelkõige laevade ringlussevõtu konventsioonis sätestatavatest standarditest; usub, et seda eesmärki tuleks arvesse võtta ka ELi arenguabipoliitika laiemas raamistikus lammutamisega seotud riikide suhtes;

13.   ergutab igati ELi ja lammutamisega seotud Lõuna-Aasia riikide valitsuste vahelist dialoogi lammutamisrajatistes valitsevate töötingimuste, sealhulgas laste töö küsimuses;

14.   nõuab sellise rahastamissüsteemi kasutuselevõttu, mis põhineb laevatööstuse poolt tasutavatel kohustuslikel maksetel ja mis on kooskõlas tootjavastutuse põhimõttega;

15.   kutsub komisjoni üles selgelt määrama vastutava riigi, kelle jurisdiktsiooni alla jäätmete omanikud kuuluvad;

16.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Türgi, Bangladeshi, Hiina, Pakistani ja India valitsustele ning Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0222. (2) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.