Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2575(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B6-0191/2009

Esitatud tekstid :

B6-0191/2009

Arutelud :

PV 21/04/2009 - 21
CRE 21/04/2009 - 21

Hääletused :

PV 23/04/2009 - 8.32
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0306

Vastuvõetud tekstid
PDF 118kWORD 41k
Neljapäev, 23. aprill 2009 - Strasbourg
Metsade raadamine ja metsade seisundi halvenemine
P6_TA(2009)0306B6-0191/2009

Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta resolutsioon toimetuleku kohta metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta teatist "Toimetulek metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu" (KOM(2008) 0645);

–   võttes arvesse 2007. aasta novembris Varssavis (Poola) toimunud viiendal Euroopa metsade kaitset käsitleval ministrite konverentsil vastu võetud otsuseid, mis käsitlesid metsade seisundile avalduva kliimamuutuste mõju hindamist ning säästvat metsamajanduspoliitikat;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et EL tahab piirata ülemaailmset soojenemist 2°Cga ning poole võrra vähendada bioloogilise mitmekesisuse kadu; arvestades, et Eliaschi ülevaate hinnangul tuleb selleks, et vähendada 2030. aastaks metsade raadamist poole võrra, eraldada igal aastal 17–33 miljardit USA dollarit;

B.   arvestades, et säästev metsamajandus omab elulist tähtsust võitluses metsade raadamise vastu ning on majandusarengu oluline aspekt;

C.   arvestades, et metsade raadamine põhjustab ligikaudu 20% maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest, on üks peamisi bioloogilise mitmekesisuse kao põhjustajaid ja kujutab tõsist ohtu arengule, eriti vaeste inimeste elatusvahenditele;

D.   arvestades, et metsade raadamine toimub ärevust tekitavas mahus 13 miljonit hektarit aastas, seda enamjaolt troopikametsades, kuid teataval määral ka Euroopas, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas;

E.   arvestades, et metsade raadamisega kaasnevad raskesti heastatavad keskkonnakahjud, näiteks veeolude pikaajaline kahjustamine, steppide kujunemine, kõrbestumine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, mille majanduslikud kogukulud ületavad kordades kaitse- ja parandusmeetmete kulusid;

F.   arvestades, et metsade seisundi halvenemine avaldub erinevalt ja seda on raske määratleda, kuid see mõjutab oluliselt kliimat, bioloogilist mitmekesisust ning kaupu ja teenuseid,

G.   arvestades, et selleks, et ülemaailmne soojenemine ei ületaks 2°C, tuleb valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) neljanda hindamisaruande kohaselt arenguriikides saavutada heitkoguste kasvu oluline vähenemine seniste tendentsidega võrreldes, sealhulgas metsaraadamisest tulenevate heitkoguste vähenemine, ja seda lisaks 25-40% võrra vähenemisele tööstusriikides aastatel 1990–2020;

H.   arvestades, et metsade raadamise piiramisel on oluline roll lisaks kliimamuutuse leevendamisele ka sellega kohanemisel,

1.   rõhutab vajadust seostada metsade kaitse ja säästva majandamise poliitika paremini ELi muude sise- ja välispoliitika valdkondadega; nõuab kvantitatiivset hinnangut selle kohta, millist mõju avaldavad metsadele sellised ELi poliitikad nagu energia- ja eriti biokütuste poliitika, põllumajandus-, säästva tootmise ja tarbimise, hanke-, kaubandus- ja arengukoostöö poliitika;

2.   palub komisjonil esitada parlamendile ja nõukogule ettepanekud rangete ühenduse säästvusnõuete kehtestamiseks kogu metsadest saadavale puidule ja puidutoodetele;

3.   kutsub komisjoni üles avaldama 2009. aasta lõpuks põhjaliku uurimuse, milles hinnatakse ELi toiduainete ja muude kaupade tootmise, tarbimise ja nendega kauplemise mõju metsade raadamisele ja metsade seisundi halvenemisele; nõuab, et kõnealuses uurimuses hinnataks ja täpsustataks eri valdkondade negatiivseid mõjusid ning esitataks soovitused edasise tegevuspoliitika ja uuendustegevuse osas, et nimetatud mõjusid vähendada;

4.   juhib tähelepanu vajadusele käsitleda metsade majandamisel veeoludega seotud probleeme suure ettevaatusega ning viitab metsa- ja veeressursside ühise majandamise ning asjakohaste ELi poliitikasuundade ühtlustamise ülimale vajalikkusele, et taastada ökosüsteemide veemahutavuse võime või seda suurendada;

5.   tervitab keskkonnasäästlike riigihangete poliitikaid ning selliste vahendite edendamist nagu ökomärgised ja metsa sertifitseerimise kavad; nõuab kogu ELis puidutoodete keskkonnasäästlike riigihankepoliitikate kiiret vastuvõtmist ja rakendamist; kutsub liikmesriike üles võtma oma riigihankepoliitika aluseks kõrged säästvusnõuded ning vastavalt seadma selliste nõuete osas realistlikud sihteesmärgid;

6.   on seisukohal, et arenguriikidele tuleb anda märkimisväärset rahalist abi troopikametsade suuremahulise raadamise lõpetamiseks hiljemalt 2020. aastaks ning et sellesuunalise pühendumuse ülesnäitamine on otsustava tähtsusega rahvusvahelistel läbirääkimistel ulatusliku ülemaailmse kliimalepingu sõlmimiseks 2012. aasta järgseks ajavahemikuks;

7.   tunnistab, et maailmas toimuva metsade raadamise vähendamiseks poole võrra ja hiljem selle peatamiseks on äärmiselt oluline mobiliseerida ülemaailmse kliimalepingu raames piisavalt rahalisi vahendeid; toetab sellega seoses komisjoni ettepanekut luua ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames ülemaailmne metsade süsinikumehhanism, mille aluseks oleks alaline rahastamiskord; kutsub liikmesriike tagama võetud kohustusi metsade raadamise ja metsade seisundi halvenemise peatamiseks maailmas sellega, et nad eraldavad olulise osa ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi raames saadud tuludest metsade raadamise ja seisundi halvenemise piiramiseks arenguriikides, ning keskenduvad läbirääkimistel rahastamisallikatele vastavalt komisjoni 28. jaanuari 2009. aasta teatises "Ulatuslik kliimakokkulepe – eesmärk Kopenhaagenis" (KOM(2009)0039) kirjeldatule; kutsub liikmesriike üles toetama komisjoni ettepanekut järgida Norra rahastamisettepanekut ja eraldada edaspidi ülemaailmse metsade süsinikumehhanismi jaoks osa oma heitkoguste kvootide avalike enampakkumiste tuludest;

8.   toetab seisukohta, et ülemaailmse metsade süsinikumehhanismi kaudu antav toetus peaks olema tulemuspõhine ja seda tuleks anda ulatusliku metsade raadamise ja metsade seisundi halvenemise pidurdamisel saavutatud kontrollitud tulemuste põhjal; rõhutab, et kõnealuse toetusega peaks kaasnema ka positiivne kõrvalmõju bioloogilise mitmekesisuse kaitse, metsade ilmastiku- ja haiguskindluse ning metsapiirkondade elanike elatusvahendite paranemise näol;

9.   rõhutab vajadust täiel määral austada kohalike metsarahvaste, sealhulgas põlisrahvaste õigust anda vabatahtlik, eelnev ja teadlik nõusolek nende poolt tavapäraselt kasutatavate metsade kasutamiseks; peab oluliseks kohalike kogukondade ja põlisrahvaste sisulist ja ulatuslikku kaasamist metsade seisundi halvenemisest ja metsaraadamisest tingitud heitkoguste vähendamise meetmete hindamise, kavandamise ja rakendamise kõigil etappidel;

10.   rõhutab, et 2012. aasta järgse perioodi rahvusvahelise kliimalepingu raames sõlmitava, arenguriikides metsaraadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist käsitleva ÜRO koostööprogrammi mis tahes mehhanismid peaksid eelkõige tagama ürgmetsade kaitse;

11.   märgib, et Ida-Euroopas toimuv metsade raadamine toob kaasa looduskeskkonna seisundi halvenemise ja mõjutab muu hulgas ka inimeste elukvaliteeti;

12.   märgib, et keskpikas ja pikas perspektiivis võiks metsaühikute kasutamine süsinikuheidete turul saada metsade raadamise vastase poliitikameetmestiku üheks osaks, kui suudetakse tagada metsade süsinikuvarude arvutamise täpsed meetodid ning usaldusväärsed järelevalvemehhanismid; rõhutab, et lõplik otsus saastekvootidega kauplemise süsteemis metsaühikute kasutusele võtmise kohta tuleks teha pärast kõigi võimalike rahastamismehhanismide teostatavuse ranget analüüsimist, osapoolte Kopenhaageni konverentsi tulemuste hindamist ning katseprojektide põhjal tehtud järeldusi;

13.   tuletab meelde, et metsaprojektide metsaühikuid, mida kasutatakse tööstusriikide kasvuhoonegaaside heitkoguste tasaarvestuseks, ei saa teist korda kasutada praeguste suundumuste suhtes võetavate heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmiseks, mille arenguriigid endale eeldatavalt seavad 2012. aasta järgse perioodi rahvusvahelise kliimakokkuleppe raames;

14.   juhib tähelepanu sellele, et igasuguse tulevase kliimarežiimi raames metsade raadamise ja metsade seisundi halvenemise pidurdamise eest hüvituste maksmise korra juures tuleb süsiniku neeldumise kõrval võtta arvesse ka metsast saadavaid ökosüsteemiteenuseid ja sotsiaalset kasu;

15.   kutsub ELi üles metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tingitud heitkoguste vähendamiseks edendama rangeid sotsiaalseid ja keskkonnanõudeid; kutsub ELi üles propageerima metsade raadamisest ja seisundi halvenemisest tingitud heitkoguste vähendamise mehhanisme, mis ei piirdu puhta arengu mehhanismi projekti praeguse lähenemisviisiga, vaid tegelevad ka selliste metsade raadamise algpõhjustega nagu halb valitsemistava, vaesus, korruptsioon ja õiguskaitse puudumine, toetades selleks poliitilisi ja institutsioonilisi reforme nii kohalikul kui ka riigi tasandil;

16.   avaldab kahetsust, et pealkirjast hoolimata ei käsitle komisjoni teatis metsade seisundi halvenemist; kutsub komisjoni välja töötama tegevuskavasid ja katseprojekte ning näitama omaenda metsanduspoliitikas kindlat tahet peatada lisaks metsade raadamisele ka nende seisundi halvenemine (sealhulgas Euroopa Liidus) sellega, et muule lisaks töötatakse välja ja juurutatakse ka nõuetekohased seiresüsteemid vajalike andmete saamiseks metsamuldade ja metsade biomassi kohta;

17.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika